Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-161-05 Otsuse kuupäev Tartu, 31. mai 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi S. S hagi L. O vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/635/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. O kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Kassaator L. O (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad Riigikohtus vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja S. S (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 10. aprill 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsus osas, millega kohustati kostjat lükkama STV televisioonikanalil ümber ebaõiged andmed, ning saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le MHG Varad (endise nimega OÜ Advokaadibüroo Mody & Hääl GLIMSTEDT) kassatsioonkaebuselt 26. juulil 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S. S esitas hagi L. O vastu, paludes mõista välja moraalse kahju hüvitise 15 000 krooni ja lükata ümber järgnevad tema kohta avaldatud ebaõiged solvavad väited, mis teotasid hageja au ja head nime: ?S. S, tulles koosolekule hunniku volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundis meid tasuma osamaksu 2 miljonit krooni"; ?S. S ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna S. S on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem"; ?S. S asetas inimesi juurdeehitusega sõltuvasse olukorda, kuna nad praegu enam neid kortereid müüa ei saa, kuna juurdeehitused on ebaseaduslikud"; ?S ei ole vara, seega kaitses ta end võimalike riskide eest". Hagiavalduse kohaselt esines kostja nimetatud väidetega 6. juunil 2003. a kell 21.00 ja 7. juunil 2003. a kell 10.00 STV televisioonikanalil edastatud saates ?Maardu linna uudised". Väited seondusid Xxxxx xx x Korteriühistu juhtimisega Maardus. Hageja on Maardus tuntud isik, kaheksa korteriühistu juhatuse liige ja talle tekkis ebaõigete andmete avaldamisega moraalne kahju, mis väljendus mainelanguses korteriühistu liikmete ja äripartnerite hulgas (hageja töötab E OÜ-s raudteemänedžerina). Hageja pidi pärast telesaadet ennast õigustama ja vastama telefoni teel küsimustele.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei esinenud televisioonis omal initsiatiivil, vaid Xxxxx xx x Korteriühistu revisjonikomisjoni esimehena revisjonikomisjoni ülesandel vastavalt revisjonikomisjoni 4. juuni 2003. a otsusele, et teavitada korteriühistu liikmeid tekkinud probleemidest. Kostja ei ole hagejale moraalset kahju tekitanud. Teleesinemises esitatud faktid on
tõendatavad korteriühistu üldkoosolekute protokollide, asutamisdokumentide ja riiklike vararegistrite väljavõtetega (viimased asjaolu kohta, et hagejal tõepoolest ei ole vara). Kuivõrd hageja on omaks võtnud, et ta on Maardu linnas avaliku elu tegelane, peab ta taluma ühistu liikmete avalikku kriitikat (vrd Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97).
3.Harju Maakohus jättis 10. detsembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja väljendas telesaates ?Maardu linna uudised" seisukohti, mille ümberlükkamist hageja nõuab, kuid kostja öeldu hulgas sisaldub ainsa faktiväitena vaid see, et hagejal ei ole vara (kostja täpsustuse kohaselt korterit ega autot). Faktiväide, et S. S ei kuulunud 6. juunil 2003. a ühtegi korterit ega autot, on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt õige. Ülejäänud väited on kostja väärtushinnangud hageja ja tema tegevuse kohta, mida ei saa ümber lükata. Kostja avaldatud väärtushinnanguid ei saa lugeda ka hageja au ja head nime teotavaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 järgi. Kostja on piisavalt põhjendanud teleesinemises hageja ja korteriühistu juhtimist puudutava hageja tegevuse kohta väljendatud väärtushinnangute tuginemist teabele, mis tema seisukohti kinnitavad. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kohtule esitatud korteriühistu revisjonikomisjoni 4. juuni 2003. a koosoleku protokollist nähtuvalt saadeti kostja revisjonikomisjoni otsusega esinema Maardu linna kohalikku televisiooni eesmärgiga teavitada korteriühistu liikmeid ühistus tekkinud probleemidest. Asjas on tuvastatud, et enne teleesinemist ei olnud revisjonikomisjon saanud aasta jooksul korteriühistu üldkoosolekul probleemidest rääkimiseks sõna ja juhatus hageja isikus ei olnud vastanud revisjonikomisjoni korduvatele kirjalikele teabenõuetele, rikkudes sellega mittetulundusühingute seaduse § 28 lg-t 5. Hageja võttis omaks, et on avaliku elu tegelane Maardus ja Tallinnas. Kuna hageja on kaheksa korteriühistu juhatusse kuulumisega seadnud end avaliku tähelepanu alla, peab ta arvestama ühistu liikmete võimaliku rahulolematusega tema tegevuse suhtes. Avaliku elu tegelase au riivamine võib tuua kaasa moraalse kahju üksnes siis, kui tema kohta levitatud negatiivse sisuga informatsioon oleks tema au ja head nime eriti teotav. Et kostja väljendatud väärtushinnanguid ei saa lugeda hageja mainet teotavateks, tuleb hagi moraalse kahju hüvitamiseks jätta täielikult rahuldamata.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista hageja kohtukulud kostjalt välja. Väited, mida hageja palus kohustada ümber lükkama, on kõik ebaõigeid andmeid sisaldavad faktiväited VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Nimetatud õigusnormi koosseisust tulenevalt pidi kostja tõendama, et need väited vastavad tõele, mida ta ei teinud. Faktiväide hagejal vara puudumise kohta, mille tõesuse esimese astme kohus tuvastas, ei ole esiteks õige ja teiseks teotab hageja au ja head nime, kuna hagejal on piisavalt vara, et kanda tsiviilvastutust. Täpsustuse, et vara all pidas kostja silmas autot ja korterit, tegi kostja alles kohtuistungil, mitte telesaates. Samuti seletas hageja istungil, et 6. juunil 2003. a kuulus talle korter elamus Xxxxx x. Hageja ei võtnud omaks, et ta on avaliku elu tegelane, vaid väitis, et ta on Maardus ja Tallinnas tuntud isik. Ühe inimese õigus vabale eneseteostusele on alati seotud teise inimese õigusega aule ja
heale nimele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (põhiseaduse § 19 lg 2). Kostja teotas hageja au ja head nime subjektiivse hinnangu ja ebaõigete andmete avaldamisega hageja kohta ning tekitas seeläbi hagejale moraalse kahju.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palus kostja välja nõuda hagejalt. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. juuli 2005. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldas uue otsusega hagi osaliselt ning jättis kohtukulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 6. juunil 2003. a esines kostja STV televisioonikanalil eetris olnud telesaates ?Maardu linna uudised". Ringkonnakohus leidis, et kostja seisukohad, mida hageja peab oma au teotavaks, sisaldavad nii faktiväiteid kui ka kostja isiklikke hinnanguid esiletoodud faktiväidetele. Lisaks hagejal vara puudumise kohta öeldule on faktiväideteks ka kostja väited selle kohta, et hageja sundis korteriomanikke tasuma 2 miljonit krooni, hagejal on võlgnike suhtes pealesundimise, surve ja hirmutamise süsteem ja hageja on asetanud ebaseadusliku juurdeehitusega korteriomanikud olukorda, kus kortereid ei saa müüa. VÕS § 1047 lg 1 järgi lasus kostjal kohustus tõendada esitatud asjaolude tõesust, kuid kostja seda teinud ei ole. Esimene väide oli, et hageja ilmus üldkoosolekule hunniku volitustega ja osutus seetõttu enamuses olevaks ning sundis korteriomanikke tasuma osamaksu 2 miljonit krooni. Faktiväiteks on see, et hageja sundis, kasutades korteriomanike antud volikirju, korteriomanikke tasuma osamaksu 2 miljonit krooni. Väide oli esitatud 29. septembril 2002. a toimunud ühistu üldkoosoleku kohta, kus otsustati osakapitali tõsta 2 miljoni kroonini. 27 korteriomanikku oli andnud teistele isikutele volitused enda esindamiseks üldkoosolekul. Eeltoodu ei ole asjaolu, mis annaks alust väita, et just hageja sundis teisi korteriomanikke tasuma 2 miljonit krooni. Teiste korteriomanike volitamine korteriühistu üldkoosolekul enda esindamiseks on tavapärane ega anna alust hinnangule, et see on vastuolus korteriomanike huvidega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole korteriomanikud
29.septembri 2002. a otsust vaidlustanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks sundinud korteriomanikke tasuma osamaksu 2 miljonit krooni. Järgnevaks väiteks oli see, et hagejal ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna hagejal on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem. Faktiväitena on käsitatav kostja väide, et hagejal on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem. Kostja väidete kohaselt pidas ta silmas 1. märtsi 2003. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatisele hageja lisatud kirjalikke kommentaare. Dokumendist tuleneb, et korteriühistu juhatus on arvamusel, et nn initsiatiivgrupp võib mõjutada võlgnikke ja rakendada meetmeid võlgade kättesaamiseks. Ühe teate olemasolu ei ole käsitatav pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteemina. Süsteem eeldab eesmärgi saavutamiseks teatud meetmete kogumi olemasolu ja selleks ei saa olla ühekordne pöördumine.
Lisaks oli teate, millele kostja tugines, saatnud elanikele juhatus ja peale hageja kuulus juhatusse veel kaks liiget. Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et hageja on asetanud ebaseadusliku juurdeehitusega korteriomanikud olukorda, kus nad ei saa kortereid müüa. Eeltoodus on kaks faktiväidet, mille kohaselt on hageja võimaldanud teha ebaseadusliku juurdeehituse ja juurdeehitus takistab korteriomanikel korterite võõrandamist. Vaidlust ei ole selle üle, et elamu koridori arvel on tehtud juurdeehitus eluruumidele, kuid kostja ei ole tõendanud, et see on ebaseaduslik ja et see takistab korterite võõrandamist. Kostja väitis teleesinemises, et hageja on ennast kaitsnud võimalike riskide eest, kuna tal polegi vara. Teleesinemise tekstist tulenevalt on kostja täpsustanud, et korterid kuuluvad sugulasele ja äriühingule ning auto on naise nimel. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei kuulunud 6. juunil 2003. a registrisse kantud sõidukeid, kinnisasju ning ehitisi vallasasjadena, kuid sellest ei saa järeldada, et isikul puudub vara. Seega ei saa ka seda väidet pidada tõeseks. Iga ebaõige faktiväide ei ole isiku au teotav. Kostja väited annavad hagejale ja tema tegevusele Xxxxx xx x Korteriühistu juhatuse liikmena põhjendamatult negatiivse hinnangu, mis on telekanali vahendusel avalikkusele teatavaks tehtud, ning on seega hageja au teotavad. Kostja oli Xxxxx xx x Korteriühistu revisjonikomisjoni liige ja hageja oli sama ühistu juhatuse liige. Kostjat ajendas avalikus televõrgus hageja kohta teavet avaldama asjaolu, et korteriühistu juhatus ei olnud korduvatele järelepärimistele vaatamata esitanud revisjonikomisjonile andmeid korteriühistu juhatuse tegevuse kohta ning revisjonikomisjon oli 4. juunil 2003. a võtnud vastu otsuse teavitada korteriühistu liikmeid tekkinud probleemidest avaliku televisiooni kaudu. Eeltoodut ei saa pidada õigusvastasust välistavaks asjaoluks VÕS § 1047 lg 3 mõttes. Kostja oli õigustatud korteriühistu liikmeid hageja tegevusest informeerima, kuid ta oleks saanud probleemidest teavitada ka muul viisil. Korteriühistu juhtimisel tekkinud konfliktide pinnalt laia avalikkuse ees au teotavate asjaoludega esinemine ei olnud õigustatud ja VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjat kohustada esitatud andmeid ümber lükkama samal viisil, kui need avaldati, see tähendab STV televisioonikanali kaudu. Hageja nõue 15 000 krooni suuruse moraalse kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et tema maine kostja poolt väljaöeldu tõttu langes ja et hageja pidi ennast äripartnerite ees õigustama. Lisaks sellele tuleb arvestada ka hageja enda tegevust korteriühistu juhatuse liikmena. Hageja, tegutsedes korteriühistu juhatuse liikmena, jättis pikema perioodi vältel vastamata revisjonikomisjoni õigustatud päringutele ning ei esitanud revisjonikomisjonile tööks vajalikke dokumente. Selliselt käitudes pidi hageja ette nägema, et revisjonikomisjoni liikmed võivad valida tekkinud probleemide lahendamiseks viisi, mis võib hagejat kahjustada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ja jätta hagi täielikult rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud vääralt VÕS § 1047 lg-t 1 ja hinnanud kostja väiteid kontekstiväliselt. Kuna võlaõigusseadus seob ebaõigete andmete
avaldamise õigusvastasuse avaldaja subjektiivse teadmisega, tuleb isiku avaldatut hinnata koosmõjus kogu tekstiga, mitte üksikuid lauseid kontekstist välja tuues. Väide, et hageja sundis elanikke tasuma osamaksu 2 miljonit krooni, on kostja väärtushinnang hageja tegevusele seoses üldkoosolekuga. Tuvastatud on, et juhatuse liikmed kogusid endale korteriühistu liikmete volitused. See võimaldas suurendada osakapitali 2 miljoni kroonini ja nii ka tehti. Kostja andis sellisele tegevusele oma hinnangu. Kostja väidet, et hagejal ei ole kasulik elanikke informeerida, kuna hagejal on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem, on kohus hinnanud osaliselt. Kostja andis hinnangu hageja tegevusele seoses elanike informeerimata jätmisega ja see fakt on ka tõendatud. Analüüsides kostja väidet, et hageja asetas inimesi juurdeehitusega sõltuvasse olukorda, kuna nad praegu enam neid kortereid müüa ei saa, sest juurdeehitus on ebaseaduslik, on kohus jätnud tähelepanuta, et kohtuotsusega on juurdeehitus tunnistatud ebaseaduslikuks. Asjaolu, et kortereid ei saa müüa, on kostja õiguslik hinnang nimetatud faktile. Kuna kostja nimetas telesaates, millist vara hagejal ei ole, tulebki hinnata konkreetse vara puudumist. Kohus tuvastas, et hageja ei omanud autot ega korterit. Ringkonnakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 1047 lg-t 3, kui leidis, et kostja tegevus oli õigusvastane. Kuna kohus tuvastas, et kostjal oli õigus korteriühistu elanikke informeerida ja revisjonikomisjonile selleks üldkoosolekul sõna ei antud, oli kostja esinemine televisioonis põhjendatud ja õigustatud. Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 1047 lg-t 4 ja ületas nõude piire, kui kohustas kostjat andmeid ümber lükkama samal viisil, kui need avaldati. Hageja ei ole nõudnud andmete ümberlükkamist samal viisil, kui need avaldati. Samuti ei ole tõendatud, et väited esitati STV televisioonikanali kaudu.
8.Hageja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb 1. jaanuaril 2006. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu osas, millega kohustati kostjat STV televisioonikanalil hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed ümber lükkama. Asi tuleb tühistatud osas saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna hageja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude, siis tuleb ringkonnakohtu otsus jätta selles osas muutmata. Ringkonnakohus ei taganud pooltele oluliste asjaolude väljaselgitamise võimalust ja ületas otsuse tegemisel nõude piire, rikkudes sellega otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 171 lg-t 1 ja § 229 lgt 1. Ringkonnakohus pidas ekslikult kõiki kostja avaldatud lauseid faktiväideteks. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus TsMS § 693 lg 2 kohaselt arvestama ka käesolevas otsuses toodud kolleegiumi seisukohtadega.
10.Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase
avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kolleegium on seisukohal, et viimasena märgitud sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine." Ka väärtushinnangu mõiste osas ei tulene võlaõigusseadusest muudatusi. Mõiste "andmed" võeti isiklike õiguste kaitset reguleerivas seaduses kasutusele 1. septembril 1994. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS). Riigikohtu erikogu asus 5. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 (RT III 1997, 33, 352) seisukohale, et TsÜS §-s 23 kasutatud mõistele "andmed" annab täpse tähenduse termin "faktiväide". Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samale seisukohale asus kolleegium ka võlaõigusseaduse alusel 11. veebruari 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 (RT III 2004, 6, 66), leides, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena.
11.Tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 tehtud otsuses rõhutas kolleegium ka seda, et faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Ajaleheartikkel tervikuna või mõni selle lõik võib sisaldada palju erinevat informatsiooni. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitada, mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja mida väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb. Öeldu kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui hageja taotleb muus meediaväljaandes avaldatud mitmeid faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid sisaldava tekstilõigu või lause tervikuna ümberlükkamist. Käesolevas asjas nõudis hageja ühe nõudena kostja televisioonisaates avaldatud neljas lauses väidetu tervikuna ümberlükkamist. Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata, leides, et ainuke kostja avaldatud fakt ? hagejale ei kuulu ühtegi korterit ega autot ? vastab tõele ja et kostja ülejäänud avaldused on väärtushinnangud. Ringkonnakohtu arvates olid kostja avaldatud neli lauset faktiväited ning ta kohustas kostjat need laused tervikuna ümber lükkama. Kolleegium leiab, et kostja avaldatud neli lauset ei ole üksnes faktiväited. Need laused sisaldavad nii hinnanguid kui ka faktiväiteid. Näiteks kostja avaldatud lauses "Teie, tulles koosolekule hunniku volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundisite meid tasuma osamaksu kaks miljonit krooni" on faktiväiteks see, et hageja tuli mingile kostjale teadaolevale korteriühistu liikmete üldkoosolekule mitme isiku käest saadud volitustega ja sai sellise tegevusega häälteenamuse tema soovitud otsustele, ning väärtushinnanguks see, et kostja kirjeldatud tegevus on hinnatav kostja jt korteriühistu liikmete sundimisena tasuma osamaksu. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas,
ei ole asjakohane.
12.Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Nii viitab ka käesolevas asjas avaldatud lause "Teil ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna Teil on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem" sellele, et kostja teab mingisuguseid fakte, mille alusel on hageja tegevus halvustavalt hinnatav kui surve ja võlgnike hirmutamise süsteem. Sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist. Samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhil nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
13.Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis kostja avaldatust on faktiväited ja mis väärtushinnangud ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja nõuab. Alles seejärel saab kohus selgitada VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormust. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kuigi VÕS § 1047 lg 4 järgi võib hageja nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral nende ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldamise eest vastutava isiku kulul, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05 (RT III, 2005, 18, 189)), tuleb kolleegiumi arvates kohaldada VÕS § 1047 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.
VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormuse väljaselgitamiseks peab kohus poolte seisukohtadele faktiväidete olemasolu ja nende au teotava iseloomu kohta andma esialgse õigusliku hinnangu ning selgitama, milliseid asjaolusid peab kumbki pool tõendama selleks, et saavutada soovitud õiguslikku tagajärge.
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus vaidluse lahendamisel enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatut ja ületas haginõude piire, kui kohustas kostjat ebaõigeid andmeid STV televisioonikanalil ümber lükkama. Hagiavalduses ei ole märgitud ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi ega meediakanalit, mille vahendusel kostja peaks andmed ümber lükkama. Samuti juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et sellise kohtuotsuse täitmine võib osutuda võimatuks, kui telekanal ei võimalda kostjal avaldatud väiteid ümber lükata. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 147 lõike 1 kohaselt pidi hageja nõue olema hagiavalduses selgelt väljendatud. Hageja nõude ebaselgusele ei ole tähelepanu pööranud ka maakohus. Hageja võib VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 (RT III 2006, 3, 25)). Hageja võib hagis esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse teksti või kehtiva TsMS § 370 lg 2 järgi ka mitu alternatiivset teksti. Samuti võib ta alternatiivselt esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse avaldamise viisi. VÕS § 1047 lg 4 ei näe ette, et avaldaja peab ebaõiged andmed ilmtingimata ise ümber lükkama. Viidatud sätte kohaselt peab ümberlükkamine toimuma avaldaja kulul. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et hageja võib VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ka kostja avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse või selle osa avaldamist kostja kulul. Avaldamise kulude hüvitamise viisi ja korda saab kohus kehtiva TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuses kindlaks määrata muuhulgas selliselt, et kostja hüvitab hagejale kulud vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte üle kohtu määratud rahasumma.
15.Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et VÕS § 1047 lg 4 ei ole kohaldatav, kuna hageja on avaliku elu tegelane. See, kas hageja on avaliku elu tegelane, oleks võinud omada tähtsust ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse kindlakstegemisel. VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldatakse sõltumata ebaõigete asjaolude avaldamise õigusvastasusest. Kolleegium märgib, et korteriühistu juhatuse esimeest ei saa üksnes tema ameti tõttu lugeda alati avaliku elu tegelaseks. Korteriühistu juhatuse esimehel on kohustused eelkõige korteriühistu ja selle liikmete ees ning üksnes oma ametikoha tõttu ei tarvitse ta sattuda üldsuse kõrgendatud tähelepanu alla. Käesolevas asjas oleks au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel olnud asjakohane rakendada VÕS § 1046 lõike 1 teist lauset, mis sätestab, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.
16.Kuigi ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, peab kolleegium ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärki silmas pidades vajalikuks juhtida tähelepanu ka alljärgnevale. Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel (vt VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3), au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). Seega on tõendatavate asjaolude ring nendel kahel juhul kvalitatiivselt erinev. Muu hulgas märgib kolleegium ka seda, et ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav). Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.