Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-2-1-82-02 Tartu, 17. juuni 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Larissa Tsõssi ja Aleksandr Tsõssi hagi AS Liivarand, Liidia Makarova, Lev Aleksandrovi, Deniss Makarovi ning Olga Nikolskaja vastu AS Liivarand aktsiatele omandi tunnustamiseks ja aktsionärina aktsiaraamatusse kandmiseks ning AS Liivarand aktsionäride üldkoosoleku ja nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. jaanuari 2002. a otsus tsiviilasjas nr II-2-29/02 Liidia Makarova kassatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 5. juuni 2002. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. jaanuari 2002. a otsus osas, millega kohustati AS Liivarand kandma aktsiaraamatusse Larissa Tsõss 55 AS Liivarand aktsia omanikuna ning tunnistati kehtetuks AS Liivarand üldkoosoleku 14. juuli 1998. a otsus ning nõukogu 14. juuli 1998 ja 22. oktoobri 1998. a otsused.
2.Saata asi tühistatud osas läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Tagastada Liidia Makarovale Kai Prella poolt 28. veebruaril 2002. a Liidia Makarova kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Larissa Tsõss ja Liidia Makarova sõlmisid 7. aprillil 1997. a AS Liivarand asutamislepingu. Aktsiakapitaliks lepiti kokku 100 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt oli aktsia nimiväärtuseks 1000 krooni ning Larissa Tsõss pidi omandama 55 ja Liidia Makarova 45 aktsiat. 14. aprillil 1997. a tasus Liidia Makarova panka 100 000 krooni AS Liivarand stardikapitalina. 25. aprillil 1997. a kanti AS Liivarand äriregistrisse.
2.21. juulil 1998. a kutsus AS Liivarand nõukogu tagasi juhatuse liikmed L. Makarova ja L. Tsõssi ja määras uueks juhatuse liikmeks Vladimir Tsõssi. Selleks ajaks oli L. Makarova juba 14. juulil 1998. a AS Liivarand ainuaktsionärina kutsunud tagasi nõukogu liikmed ja valinud uue nõukogu. L. Makarova valitud nõukogu tegi 22. oktoobril 1998. a otsuse, millega kutsus tagasi AS Liivarand juhatuse ja valis uuteks juhatuse liikmeteks Niina Sokolova ja Tamara Segida. 1. oktoobril 1999. a tehti kandeotsus, millega kanti pärast juhatuse liikme kande üle toimunud vaidlust äriregistrisse AS Liivarand juhatuse liikmena V. Tsõss. 16. oktoobril 1998. a sõlmisid Larissa Tsõss, AS Liivarand ja Aleksandr Tsõss 45 jaotamata aktsia väljaostmise eesõiguse loovutamise lepingu. Lepingu kohaselt loovutas L. Tsõss A. Tsõssile AS Liivarand 45 aktsia väljaostmise eesõiguse, mille eest L. Makarova ei olnud tasunud. Lepingu alusel tasus A. Tsõss 16. oktoobril 1998. a AS Liivarand pangakontole 45 000 krooni 45 aktsia väljaostuks. 27. augustil 1999. a otsustas üldkoosolek koosseisus L. Tsõss, A. Tsõss ja A. Let"itski AS Liivarand aktsiakapitali suurendamise, mille alusel A. Tsõss omandas 300 uut aktsiat.
3.AS Liivarand aktsiate kohta peetakse kolme aktsiaraamatut, millest ühe kohaselt on ainuaktsionär L. Makarova (talle kuulub 100 aktsiat), teise kohaselt L. Tsõss ja A. Tsõss (vastavalt 55 ja 45 aktsia omanikuna) ning kolmanda kohaselt L. Tsõss (55 aktsiat), A. Tsõss (335 aktsiat) ja A. Let"itski (10 aktsiat).
4.L. ja A. Tsõss esitasid 22. veebruaril 1999. a hagi AS Liivarand ja L. Makarova vastu aktsiatele omandi tunnustamiseks (L. Tsõss 55 aktsia ja A. Tsõss 45 aktsia kohta) ja nende aktsionärina aktsiaraamatusse kandmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud L. Makarova aktsiate eest. Omandamata aktsiate omandamise eesõigus loovutati A. Tsõssile, kes tasus aktsiate eest AS-le Liivarand. L. Makarova ei ole hagiavalduse kohaselt AS Liivarand aktsionär. L. Tsõssil tekkis 55 aktsia omand asutamislepingu alusel ning ta on aktsiate eest tasunud 5. augustil ja 2. detsembril 1997. a. A. Tsõssi omand 45-le aktsiale tekkis asutamislepingu ja aktsiate väljaostmise õiguse loovutamise lepingu alusel. Hagejad tuginesid ÄS §-dele 229 lg 4 ja 266.
5.6. septembril 1999. a esitatud hagiavalduse täienduses palusid hagejad kehtetuks ja ebaseaduslikuks tunnistada AS Liivarand 14. juuli 1998. a aktsionäride üldkoosoleku otsuse AS Liivarand nõukogu koosseisu muutmise kohta ning nõukogu 14. juuli 1998. a. otsuse nõukogu esimehe valimise kohta ja 22. oktoobri 1998. a otsuse juhatuse tagasikutsumiseks ja uue juhatuse määramiseks. Täiendav hagi esitati AS Liivarand, L. Makarova, Lev Aleksandrovi, Denis Makarovi ja Olga Nikolskaja vastu. Hagi kohaselt ei olnud L. Makarova AS Liivarand aktsionär ja tal ei olnud õigust üldkoosolekut kokku kutsuda ega sellest osa võtta. Üldkoosoleku teadet hagejatele ei saadetud.
6.Liidia Makarova väitis vastuses hagiavaldusele, et tasus 100 000 krooni äriühingu asutamisel avatud kontole. Samas märkis ta, et hagejad ei ole aktsiate eest midagi tasunud. AS Liivarand tunnistas haginõudeid.
7.Ida-Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt puudusid asutamislepingus tingimused aktsiate eest tasumise korra, aja ja koha kohta. L. Makarova tasus aktsiate eest enne aktsiaseltsi registrisse kandmist. L. Tsõss ei ole aktsiate eest tasunud. L. Tsõss tasus AS Liivarand kassasse küll 13 000 krooni, kuid ÄS § 247 välistab rahalise sissemakse tasumise juba asutatud aktsiaseltsi kassasse. L. Tsõssil ei olnud võimalik loovutada 45 aktsiat Aleksandr Tsõssile. Kohtu arvates on autentseks aktsiaraamatuks see, kuhu on ainsana kantud L. Makarova, ning kehtivad ka vaidlustatud üldkoosoleku ja nõukogu otsused. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Viru Ringkonnakohus tunnustas 30. jaanuari 2002. a otsusega Larissa Tsõssi omandit 55-le AS Liivarand aktsiale ja kohustas AS Liivarand tegema sellekohase sissekande aktsiaraamatusse. Ringkonnakohus tunnistas kehtetuks ka AS Liivarand 14. juuli 1998. a üldkoosoleku otsuse ja AS Liivarand 14. juuli 1998. a ning 22. oktoobri 1998. a nõukogu otsused. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata.
9.Ringkonnakohus tuvastas, et 14. aprillil 1997. a tasus L. Makarova AS Liivarand asutamislepingus ette nähtud aktsiate eest, ent kogu aktsiakapitali eest tasumine ei võimaldanud L. Makaroval saada kõigi aktsiate omanikuks. ÄS § 243 lg 2 p 4 alusel otsustatakse aktsiate omandajad asutamislepingus.
Teise asutaja eest rahalise sissemakse tegemine ei anna sissemakse tegijale õigust teise asutaja aktsiaid omandada. Asutamislepingu kohaselt jagati aktsiad asutajate vahel selliselt, et L. Makarova saab 45 aktsiat ja Larissa Tsõss 55 aktsiat. Seadus ei keela täita teise isiku eest kohustist. 14. juuli 1998. a üldkoosoleku otsuse tegi L. Makarova ainuisikuliselt, pidades end 100% aktsiate omanikuks. Tegelikult kuulus talle üksnes 45 aktsiat 100-st. Ta ei kutsunud teist aktsionäri üldkoosolekule. Seega rikkus L. Makarova ÄS §-de 296, 297 lg 1 ja 299 sätteid. Kuna tegemist oli ÄS § 296 rikkumisega, ei ole kohaldatav §-s 302 sätestatud aegumine. 14. juuli 1998. a üldkoosoleku otsusega kutsuti aktsiaseltsi nõukogu senine koosseis tagasi. Uuteks nõukogu liikmeteks valiti Lev Aleksandrov, Olga Nikolskaja ja Denis Makarov. Selle otsuse kehtetusest järeldub, et sellisel moel valitud nõukogu 14. juuli 1998. a otsus L. Aleksandrovi nõukogu esimeheks valimise kohta ja 22. oktoobri 1998. a otsus senise juhatuse tagasikutsumise ning Niina Sokolova ja Tamara Segida juhatuse liikmeteks valimise kohta olid ebaseaduslikud ja kehtetud, kuna tegemist oli ebaseaduslikult valitud nõukogu liikmetega.
10.L. Makarova vastuapellatsioonkaebusele, milles L. Makarova leidis, et üldkoosoleku otsuste seaduslikkus sõltub sellest, kes on nimeliste aktsiate omanikuna kantud aktsiaraamatusse, vastas ringkonnakohus, et ÄS § 229 lg-st 4 järeldub, et nimelise aktsia omandamine võib toimuda enne aktsiaraamatusse kandmist. L. Makarova omandas 45 aktsiat asutamislepingu alusel nende eest tasumisel. Aktsiate omandamise moment ei oma asjas õiguslikku tähendust.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
11.L. Makarova palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega rahuldati osaliselt L. Tsõssi ja A. Tsõssi hagi ning jäeti rahuldamata L. Makarova vastuapellatsioonkaebus ning teha selles osas uus otsus, millega jätta L. Tsõssi ja A. Tsõssi hagi täielikult rahuldamata.
12.Kassatsioonkaebuse kohaselt ei uurinud ringkonnakohus kõiki tõendeid igakülgselt. Kindlaks ei tehtud L. Makarova ja L. Tsõssi tegelikku tahet aktsiate jaotamise kohta. Tuvastamist leidis, et L. Makarova tasus aktsiate eest ainuisikuliselt ning et L. Tsõss ei ole midagi tasunud. L. Makarova ja L. Tsõss olid kokku leppinud, et L. Tsõss loobub oma aktsiatest L. Makarova kasuks. L. Tsõss teadis aktsiaraamatu kande sisu, kuid ei nõudnud selle parandamist. 14. juuli 1998. a üldkoosoleku toimumise ajal olid kõik AS Liivarand aktsiad nimelised. ÄS § 228 lg 2 kohaselt kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. L. Makarova oli kantud AS Liivarand aktsiaraamatusse ainuaktsionärina. Kui ringkonnakohus kohustas AS Liivarand tegema parandava kande aktsiaraamatusse, siis sellega ta tuvastas, et aktsiaraamatusse oli märgitud üksnes L. Makarova. Jättes kohaldamata ÄS § 228 lg 2, tegi ringkonnakohus väära otsuse AS Liivarand aktsionäride 14. juuli 1998. a üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse osas ja sellest tulenevalt on kohtuotsus ebaõige ka AS Liivarand nõukogu 14. juuli 1998. a ning 22. oktoobri 1998. a otsuste osas. Ringkonnakohus ei vastanud L. Makarova vastuapellatsioonkaebuse põhjendustele ÄS § 228 lg 2 kohaldamise osas.
13.L. Tsõss ja A. Tsõss vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Ebaõige on kassaatori väide, et
L. Tsõss ei ole kunagi nõudnud paranduse tegemist aktsiaraamatusse. Käesoleva tsiviilasja esemeks on L. Tsõssi aktsiaraamatusse kandmine. L. Tsõss ja L. Makarova polnud kokku leppinud selles, et L. Makarova omandab kõik aktsiad. Sellele asjaolule ei ole protsessiosalised varem tuginenud. Kohtule on esitatud kolm erinevate kannetega aktsiaraamatut. L. Makarova ei põhjendanud, miks tuleb tema arvates vaidluse lahendamisel lähtuda aktsiaraamatust, mille kohaselt on tema ainuke aktsionär.
14.AS Liivarand vaidleb samuti kassatsioonkaebusele vastu. Samas leiab ta, et tegelikult tuleks ringkonnakohtu otsus siiski tühistada ja asi ringkonnakohtus uuesti läbi vaadata, kuna tegelikult ei peaks L. Makarovale AS Liivarand aktsiaid üldse kuuluma.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Apellatsioonikohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud TsMS §-s 95 sätestatut. Kassatsioonkaebuses ei ole nimetatud tõendeid, mida apellatsioonikohus oleks hindamata jätnud. Kassaatori viidatud toimikuleheküljel tema esitatud väidet ei ole. Kassaator ei ole kostjana hagile kirjalikult vastanud ning ka tema vastuapellatsioonkaebuses ei ole kassatsioonkaebuses esitatud väidetele tuginetud.
17.Apellatsioonikohus ei ole rikkunud ka TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut. TsMS § 228 kohaselt kohaldab kohus seadust ise ega ole seotud poole poolt menetluses esitatud õiguslike väidetega.
18.Apellatsioonikohus kohaldas õigesti ÄS §-e 243 ja 246. ÄS § 243 lg 2 p 4 kohaselt otsustatakse aktsiaseltsi asutamisel aktsiate jaotamine asutamislepinguga. Kui mõni aktsionär ei täida aktsia eest tasumise kohustust, võib temalt ÄS § 246 lg 2 kohaselt nõuda viivist ja ÄS § 275 lg 3 kohaselt võib ta aktsiad ka kaotada. Käesolevas menetluses on aga tuvastatud, et aktsiate eest oli tasutud. Tähendust ei oma, kas L. Tsõss tasus aktsiate eest ise või tegi seda tema eest L. Makarova. Nendevaheline suhe võib põhineda nii lepingul, kui ka lepinguvälisel võlasuhtel, see ei puuduta aga aktsiate omandamist asutamislepingu alusel. Kuna kõigi aktsiate eest oli tasutud, sai aktsiate jaotuse hindamisel lähtuda asutamislepingus sätestatud jaotusest. Seda on apellatsioonikohus ka õigesti teinud ja tunnustanud, et 100-st asutamisel jagatud AS Liivarand aktsiast kuulub 55 L. Tsõssile ja 45 L. Makarovale.
19.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 231 lg-s 5 ja § 330 lg-s 4 sätestatut. Apellatsioonikohus otsustas, et AS Liivarand aktsiaraamatusse tuleb kanda L. Tsõss 55 aktsia omanikuna. Samas ei selgu otsusest, millisesse aktsiaraamatusse tuleb L. Tsõss aktsionärina kanda ja kellele kuuluvad ülejäänud aktsiad. Asjas on esitatud kolm erineva sisu ja erinevate kannetega aktsiaraamatut. Maakohus on leidnud, et õige aktsiaraamat on see, kuhu on ainuaktsionärina kantud L. Makarova. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, kas see on ka ringkonnakohtu seisukoht, kuna maakohtu otsus tühistati osaliselt. Ilma selleta pole aga otsust ilmselt võimalik täita. Asja uuel läbivaatamisel tulebki kohtul selgeks teha, millist aktsiaraamatut ja millise seisuga tuleb lugeda õigeks ja millisesse aktsiaraamatusse tuleb L. Tsõss aktsionärina kanda. Seejuures tuleks kohtul hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid, muuhulgas AS Liivarand üldkoosoleku otsust aktsiakapitali
suurendamise kohta, äriregistri kaarti ja eri aktsiaraamatute tekste. Kui osa vaidlusalustest aktsiatest on vahepeal võõrandatud, tuleb vajadusel kaaluda täiendavate isikute kaasamist menetlusse. Võimalik, et kohtul tuleb ette näha uue aktsiaraamatu avamine uute kannetega. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka otsuse muid osi arvestamata.
20.Kolleegium ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et hagi aktsionäride üldkoosoleku otsuse ja nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb rahuldada ainuüksi sel põhjusel, et nende tegemise ajal kuulusid AS Liivarand aktsiad L. Tsõssile ja L. Makarovale, kuid otsused võttis vastu L. Makarova kui ainuaktsionär. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ÄS § 228 lg 2 kohaselt kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. Nagu juba märgitud, on maakohus tuvastanud, et L. Makarova oli üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal ainuaktsionärina aktsiaraamatusse kantud, apellatsioonikohtu otsusest aga ei ilmne, kas seda linnakohtu seisukohta on muudetud. Kui vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal oli ainuaktsionärina aktsiaraamatusse kantud L. Makarova, siis võis ta ainuaktsionärina ka üldkoosoleku otsuseid vastu võtta. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus tuvastama üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud aktsiaraamatu seisu ja lahendama sellest tulenevalt aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude. Asjaolu, et aktsiaraamat võis olla ebaõige ja vastuolus tegeliku olukorraga aktsiate kuuluvuse osas, ei mõjuta aktsiaraamatu alusel vastu võetud üldkoosoleku otsuste kehtivust. Aktsionäridevaheline vaidlus aktsiate kuuluvuse üle ei või muuta võimatuks üldkoosolekute pidamist ja seltsi juhtimist. Kolleegium märgib, et kui kohtul ei õnnestu tuvastada, milline kolmest esitatud aktsiaraamatust on autentne, saab üldkoosoleku otsuse kehtivuse hindamisel tugineda asutamislepingule ja seal toodud aktsiate jaotusele. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et kui üldkoosoleku toimumisest ei teatatud kõigile aktsionäridele, on tegemist koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa otsuse tühisuse ÄS § 296 alusel, ning kohaldamisele ei kuulu ÄS §-s 302 sätestatud tähtajaline piirang. Samas märgib kolleegium, et tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada, kuna see on kehtetu algusest peale ning asja uuel läbivaatamisel saab tuvastada üksnes otsuste tühisuse aluseks olevad asjaolud. Kui apellatsioonikohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et AS Liivarand üldkoosoleku 14. juulil. 1998. a otsus on tühine, kaasneb sellega ka koosolekul valitud nõukogu otsuste tühisus.
21.Kohtukulude osas ei ole taotlusi esitatud ega taotletud ka ringkonnakohtu otsuse muutmist selles osas. H. Jõks, V. Kõve, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.