Keskkonnaõigus › Metsandus

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

ole piisavaks aluseks, et raiet tervel kinnistul peatada. Linnuatlase1 metoodika kohaselt peab tõenäolise pesituse tuvastamiseks tuvastama, et kindal territooriumil registreeriti laulu vm territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt ühenädalase vahega. Seega ei ole kinnistul korrektselt tuvastatud ühegi linnu tõenäolist pesitsust. Käesoleval kevadel plaaniti kinnistul teostada vaid lageraie ja harvendusraiet ei olnudki plaanis teostada. Sellest tulenvalt ei oma tähtsust eraldisel 10 tuvastatud puukoristaja pesa, kuna see jääb harvendusraie eraldisele. Ettekirjutuste tegemise ajaks oli puukoristaja ja leevikese pesitsusaeg lõppenud. Keskkonnaameti ekspert B. Kalgan ei ole erapooletu ja objektiivne asjatundja ning Keskkonnaameti poolt väidetud kõrgharidus ja eriteadmised on küsitavad. 3) Keskkonnaamet vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsust kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 (edaspidi ka: eelotsus), kuna antud otsus käib ainult raie lubamise kohta Rootsis kaitsealuste liikide elupaigas. Eelotsus on pinnapealne ega ava linnudirektiivi 2 art 5 mõtet ega seda, kuidas seda kohaldama peaks. Eelotsuses käsitletakse, kuidas tuleb tahtlust tõlgendada loodusdirektiivi3 mitte linnudirektiivi puhul. Kohtujurist Kokotti arvamuse põhjal ei ole igasugune häiring tavalindude puhul keelatud ka pesitsuse ajal ning et linnudirektiivi art 5 eesmärk ei ole absoluutkaitse, vaid tuleb vältida tavalindude ebaproportsionaalset häirimist ja hävitamist, mis võib kaasa tuua populatsiooni olulise languse. Kohtujurist Kokotti ei pea mõttekaks kanda seoses elupaikade direktiivi art 12 lg-le 1 antud tõlgendust piiranguteta üle linnudirektiivi art 5 tahtluse mõistele. Kaudne tahtlus linnudirektiivi art 5 puhul on välistatud. Linnudirektiivi eesmärk ei ole inimtegevust ebaproportsionaalselt piirata, selleks et kõiki linde kaitsta. Linnudirektiivi art 5 a keelab lindude tahtliku tapmise. Samas on jaht lubatud metskurvitsale, kelle populatsioon on Eestis 55 korda väiksem ja tugevas languses, kui metsvindil, kellele jahti ei tohi pidada ja kelle pesitsust Keskkonnaamet soovib kaitsta. 4) Kuna liikide nn normaaltaset ei ole määratud, siis ei saa väita, et kaebaja tegevus oleks ebaproportsionaalselt kahjustanud mõnda kinnistul pesitseda võinud liiki. Eesti metsamaa pindala on pidevalt suurenenud ning seetõttu häiritakse kevadsuviste raietega proportsionaalselt vähem lindude pesitsemist. Puudub adekvaatne info, kuidas kevadsuvine raie tegelikult mõjutab linnustikku. Kaebaja ei nõustu andmetega, et keskmiselt ebaõnnestus 2018 kevadsuviste raiete tõttu metsas 16 800 pesitsust, kuid ka nende andmete kohaselt ebaõnnestub kevadsuviste raiete tõttu vaid 0,24% pesitsustest. 5) Ettekirjutusega on jäetud kaebajast teadliku ja tahtliku lindude hävitaja kuvand. Kaebaja on 19 aasta vanune ettevõte, kes on pikalt metsandussektoris toimetanud. Kaebaja eesmärgiks raiete teostamisel ei ole tahtlikult pesitsevate lindude häirimine ja nende pesade hävitamine. Enne kinnistul raie alustamist teostas kaebaja kinnistul ülevaatuse mh selleks, et tuvastada, kas esineb linnupesi, mille ümbert ei tohi raiuda. Asustatud linnupesi ei tuvastatud. Sellega on kaebaja täitnud oma hoolsuskohustuse. Keskkonnaameti peainspektori 17.06.2021 kirjast nr 7-28/21/12827-3 saab järeldada, et tegelikkuses ei häirinud kaebaja linde tahtlikult. 6) Antud juhul on tegemist haldusmenetluse mitte väärteomenetlusega, mistõttu ei ole alust kohaldada karistusseadustiku (KarS) § 16 LKS § 55 lg 61 tahtluse sisustamisel. Keskkonnavastutuse ja maksumenetluses kohaldatakse tahtluste sisustamisel VÕS § 104 lg 5.

Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT 2010, L 20, lk 7), mida on muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL, millega kohandatakse teatud direktiive keskkonna valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT 2013, L 158, lk 193).

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), mida on muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL (ELT 2013, L 158, lk 193)

Puukoristaja pesa ja oksal olevad leevikesed ei tõenda kuidagi, et kaebaja oleks teadlikult soovinud reaalselt pesitsevate lindude pesi lõhkuda ja nende pesitsusrahu häirida. 7) Isegi kui kinnistult oleks tuvastatud pesitsevate lindude pesa, ei oleks tohtinud peatada kogu raiet kõikidel metsateatistega eraldistel. Isegi lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib raiet teha. LKS § 55 lg 61 kaitse all on reaalselt pesitsevad linnud, mitte kogu nende elamiseks ja toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Kui tõesti oleks kinnistul olnud ettekirjutuses loetletud lindude võimalikud pesad, siis oleks pidanud ametnikud need tuvastama. Keskkonnaamet on lasknud Eesti Metsa Abiks MTÜ linnurahu kampaaniast end põhjendamatult mõjutada. 8) Menetlus algatati kaebuse alusel, millele Keskkonnaamet pidi reageerima, kuid reageering oli õigusvastane ja ebaproportsionaalne. LKS § 55 lg 61 on kehtinud sellisel kujul juba 13 aastat ning varasemalt pole seda sellisel ebaseaduslikul ja ebaproportsionaalsel viisil rakendanud. 2010. aastal ega 2015. aastal ei ole LKS § 55 lg 6 1 alusel ettekirjutusi tehtud ja 04.06.2021 seisuga oli neid tehtud juba 39. Keskkonnaminister selgitas 02.06.2021 kirjas, et LKS regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Ka keskkonnaministrile tundus Keskkonnaameti praktika muutus üksnes järelevalve osas ebaproportsionaalne. 9) Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 lahend haldusasjas nr 3-20-2652 ei ole lõplikult jõustunud kohtuotsus, mida saaks käsitelda pretsedendina, mis keelab mistahes lindude häirimise. Haldusasjas 3-20-2652 ei olnud peamiseks vaidlusteemaks pesitsusrahu tagamine ning jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes ringkonnakohus oma järelduse tegi. Isegi linnupesade olemasolul ei ole metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 kohaselt proportsionaalne piirata raiet pikemalt kui 15.06. Enamik metsalinde teeb kaks kurna, mille tõttu võibki pesitsus kesta juuli lõpnuni. Enamus lindude esimese kurna pesitus lõppeb 15. juuniks. 10) Loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 on vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna annab Keskkonnaametile õiguse peatada metsatööd koheselt, kui tuvastatakse lindude pesitsus. Samas põldudel ja rohumaadel ei peatata linde kahjustavate tööde teostamist. Metsas teostatakse metsa elutsükli jooksul (ca 80 aastat) raiet reeglina 4 korda. Kevadeti teostatakse Valga Puu OÜ kontsernis, kuhu kaebaja kulub, vaid 10-15% kogu aastasest raiest. Põllutöid tehakse igal aastal, mille käigus pidevalt põlde haritakse, väetatakse ning rohumaid niidetakse 3-4 korda kevadsuve jooksul. Samas hästi võiks LoKS § 7 lg 1 p 1 kehtida ka metsatööde puhul. LoKS seletuskirjas ei ole seadusandja välja toonud kaalutlusi, miks peaks põllumehi paremini kohtlema kui metsamehi. Metsamaterjali ei saa kõigi seda vajavate tööstuste jaoks ette varuda, kuna see läheb palgi kujul seistes mädanema. Talved on soojemaks läinud, mis ei taga metsa juurdepääsetavust talvisel ajal. Aina enam raieid tuleb lükata suvisele perioodile, mil ei jõua kõiki vajalikke raieid ära teostada. 11) Õiguskantsler leidis oma 05.07.2021 kirjas, et halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus või teavitatud raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. Keskkonnaamet heitis haldusasjas nr 3-21-1969 kaebajale ette, et ta ei teostanud teistel kinnistutel 2021 juulikuus raiet intensiivsemalt ajal, kui Ala-Musti kinnistul oli raie peatatud. Sellega on ka Keskkonnaamet ise kinnitanud, et ebavõrdne kohtlemine tekitatakse ainult kinnistute pinnalt, mille osas kaebus on esitatud. 12) 17.05.2021 ettekirjutuse tõttu pidi kaebaja olukorra selginemiseni jätma tehnika (harvester ja forwarder) kinnistule seisma kuni 21.05.2021. Pärast 21.05.2021 ettekirjutust transportis kaebaja 21.05.2021 tehnika kinnistult ära oma transpordivahenditega töökotta Tellissaare 1,

Jõgeva (16 km kaugusele kinnistust), et sealt tehnika edasi transportida Tiidumetsa kinnistule ja Meesla kinnistule. Transporditeenuse miinimumhind lühemate otsade puhul on 50 eurot + km, seega oli kaebaja kuluks tehnika ära viimisel ning kinnistule tagasi viimisel kokku 200 eurot. Lisaks on kaebaja kahjuks harvesteri ja forwarderi neljaks päevaks seisma jäämisest tekkinud saamata jääv tulu. Kaebaja 2021 mai ärikasum oli 34 154,04 eurot, mis on peamiselt 2 harvesteri ja 2 forwarderi töö tulemus 2021 mais. Seega oli ühe tehnikaühiku päevaseks kasumiks 275,44 eurot ning perioodil 17-21.05.2021 kaebaja saamata jääv tulu 1 havesteri ja 1 forwarderi seismisest 2 203,52 eurot. Kaebaja on teinud kõik, et tehnika oleks 2021 mais maksimaalselt koormatud selleks, et soodsatel ilmastikuoludel kasumit teenida.

Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie teostamine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Nimetatud keeldusid tuleb järgida metsatööde tegijal. Keskkonnaamet ei pidanud metsateatisi registreerides eeldama, et kaebaja soovib raiet teostada just lindude pesitsemise ajal ja pesitusrahu ohtu seades ning seetõttu raie registreerimise menetlust kuidagi teisiti läbi viima. 3) Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi LKS § 55 lg 6 1 rikkumise või rikkumise ohu kohta. Samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Kaebus või kontroll toob raie peatamise kaasa vaid juhtudel, kui tuvastatakse LKS § 55 lg 6 1 rikkumine või rikkumise oht. Käesoleva aasta kevadsuvisel perioodil esitati Keskkonnaametile 159 pesitsusaegse metsaraiega seotud kaebust, raied aga peatati asjaolude kontrollimiseks vaid 49 korral, millest 9 juhul lubati raiega peale paikvaatluse läbiviimist jätkata. Keskkonnaametil on riikliku järelevalve asutusena õigus ja kohustus LKS § 55 lg 6 1 p 1 või 2 sätestatud eelduste esinemisel võtta korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud meetmed rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti tuleneb õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks LoKS § 7 lg 1 pst 3. Eelnev ei sõltu sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või mitte. Kuivõrd eelnevalt on põhjendatud, miks raie on keelatud just ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud perioodiks, ei oma tähtsust see, et MS § 40 lg 10 või RMK raierahu periood erineb perioodidest, mil raie on ettekirjutustega keelatud. Raie peatamine vaid kuni esimese kurna pesitsuse lõppemiseni ei ole põhjendatud. Mitu korda aastas pesitsemine on vajalik strateegia, et tagada nende liikide pikaajaline säilimine. Isegi kui värvulised ei kasuta teise kurna jaoks sama pesa, rajavad nad uue pesa samale pesitsusterritooriumile vana pesa lähedale. 4) See, et metsas pesitsevad kevadel linnud, on üldtuntud asjaolu. Soovitus pesitsusajal raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning nähtav metsateatise registreerimisel. Seega pidi kaebaja arvestama, et kevadisel ajal raiet teostades võib Keskkonnaamet LKS § 55 lg 6 1 p-de 1 ja 2 kohaste eelduste olemasolul raie peatada. Ka LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil looduskaitse valdkonna korrakaitseorganina õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada nende sigimisperioodiks metsatööd. Kaebaja soov teostada raie kinnistul just 2021 kevadel, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebajal jääb peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel vähemalt neli kuud raie teostamiseks omale sobival ajal. Raie keelamise periood määrati lähtuvalt paikvaatlusel tuvastatud linnuliikide pesitsemisperioodide kestusest linnuatlases ning arvestati, et raiekeelu periood tagaks enamikule kinnistul tuvastatud lindudest võimaluse pesitsus edukalt lõpetada. 5) Keskkonnaametile on antud pädevus hinnata LKS § 55 lg-s 61 sätestatud asjaolude esinemist, sh tuvastada lindude pesitsemine. Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialistil on vajalik haridus ja kogemus linnuliikide ja nende pesituse määramiseks. Ettekirjutuses mainitud eksperthinnangu näol on sisuliselt tegemist vastavate teadmistega spetsialisti poolt antud hinnanguga lindude pesitsuse kohta. 6) Kaebajat on lindude tõenäolisest või tuvastatud pesitsemisest teavitatud nii 17.05.2021 suuliselt kui ka 17.05.2021 ettekirjutusega kirjalikult, alates millest pidi kaebaja raiega lindude pesitsusaegset häirimist ning lindude ja nende munade kahjustamist või hävitamist võimalikuks pidama. Seega loetakse raietöödega jätkamine peale seda lindude tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal põhjusel loetakse raietööde käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine tahtlikuks. Keskkonnaamet on LKS § 55 lg 61 kohast tahtlust tõlgendanud vastavalt KarS §-le 16 ning tuginedes Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusele kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja kahjustamisele ning pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud.

Loodusdirektiivi „rangem kaitse“ tuleneb asjaolust, et tahtliku häirimise keeld on absoluutne ja mitte tingimuslik nagu linnudirektiivis. Seega ei ole tahtlus keeldusid eristavaks tingimuseks ning ühtse praktika seisukohalt on põhjendatud analoogia korras sisustada linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse mõistet samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse mõistet. Ka kohtujurist Kokotti välistab linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse piiramise üksnes otsese tahtlusega. 7) Keskkonnaamet ei olegi väitnud, et kaebaja häiris linde tahtlikult, vaid seda, et peale lindude pesitsemise tuvastamist ja sellest kaebaja informeerimist esines oht lindude pesitsusaegseks häirimiseks ja pesade ja munade hävitamiseks. Selle ohu tõrjumiseks tehti ka vaidlustatud ettekirjutus. Ettekirjutusega ei ole kaebaja kohta antud õiguslikku hinnangut. Kuigi ettekirjutuse aluseks olnud LKS § 55 lg 6 1 p-d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid ei ole vahepeal muudetud, on Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 muutunud õigusruum nende tõlgendamisel. Halduspraktika muutumine ja arenemine on õigusriigis tavapärane. See, et Keskkonnaamet on kuni 2021. a kevadeni juhtinud LKS § 55 lg 61 sätestatud keeldudest kinnipidamise vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, bänner metsaregistris jne), ei saanud tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et Keskkonnaamet ei takistagi lindude häirimist nende pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. 8) Ekslik on kaebaja väide, et LKS § 55 lg 6 1 p 1 ja 2 saab rakendada vaid ca 5 m raadiuses ümber tuvastatud pesa. Pesa asukohta ei ole enamasti võimalik tuvastada. Lisaks toimuvad pesitsemine ja sellega kaasnevad tegevused oluliselt laiemal alal. Ettekirjutusega ei ole kehtestatud kaitsealustele lindudele rangem kaitsekord võrreldes kaitsealuste liikidega. Üldjuhul on ka lendorava püsielupaik piiritletud metsaeraldiste piiridega. 9) Asjasse puutumatud on kaebaja väited, et Keskkonnaameti tõlgenduse korral tuleks kuni 31.07 iga aastaselt keelata ka põllumajanduses igasuguse tehnika kasutamine ja piirata autode liikumiskiirust vähemalt 50 km/h. Lubatud meetmete osas eristab LoKS põllu- ja metsatöid. 10) Keskkonnaministri 02.06.2021 kirja tõlgendus lähtub linnudirektiivi art 5 p d sõnastusest, mille kohaselt on keelatud üksnes linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline häirimine. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 on mh sätestatud erandid, mil häirimine on lubatud ja mis seega ei kujuta endast olulist häirimist direktiivi mõttes. Häirimine, mis ei lange nimetatud erandite alla, tuleb lugeda LKS kohaselt oluliseks häirimiseks. 11) Linnudirektiivi artiklitest 5, 1 ja 2 tulenevalt ei ole LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liigi arvukus oleks langustrendis. Keskkonnaagentuuri uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundust“ kohaselt on langustrendis nii puurkoristaja arvukus kui ka Eesti metsalindude arvukus üldiselt. Viimast kinnitab ka EOÜ uuring „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“. 12) Keskkonnaamet ei nõustu kaebajaga, et M. Mägi uuring on kallutatud. Keskkonnaamet ei pea vastava ala spetsialistide ja nende poolt väljatöötatud metoodikates kahtlema ja võib otsuseid tehes neile tugineda. M. Mägi uuringu kohaselt hukkus kevadiste raiete tõttu eelduslikult 2017. ja 2018. aasta kevadsuvel erametsades umbes 0,2% linnupoegadest. Tegu on kumuleeruva protsendiga, sest lagedaks raiutud elupaika ei ole metsalindudel võimalik taasasustada mitmekümne aasta jooksul ning raie tõttu hukkunud linnupojad ei saa omakorda järglasi. Viimase 40 aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud mh n-ö tavapäraste linnuliikide arv. Eesti metsaga kaetus on viimasel ajal pigem vähenenud. Asjaolust, et linnudirektiivi kohaselt on lubatud lisas II nimetatud lindude jaht, ei saa järeldada, et need linnud on laialt levinud ja nende arvukuse üle ei pea muretsema. Keskkonnaamet ei loo seadust, mistõttu on kaebaja hinnangud suunatud valele isikule.

13) Kui kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise välja mõistmine on põhjendatud, tuleb Keskkonnaameti vastutust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel piirata. Kaebaja pidi olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning arvestama võimalusega, et nende rakendamise tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Kaebaja metsameister kontrollis enne raie alustamist linnupesade esinemist raiealal. Seega planeerides raied ajale, mil metsas pesitsevad linnud, võttis kaebaja teadlikult äririski, et raied võidakse peatada ning seeläbi võib talle kahju tekkida. 14) Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri ja forwarderi Pällo-Reino kinnistult Jõgeval asuvasse töökotta ja tagasi kinnistule transportimise kulu 200 eurot. Kuna kaebaja transportis masinad töökotta ise, siis ei ole kahjuna transporditeenuse maksumuse arvestamine põhjendatud. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid masinate kinnistule tagasi transportimise kohta. Kaebaja arvutus lähtub eeldusest, et masinad transporditakse kinnistule Jõgeva töökojast, aga seda asjaolu tõendatud ei ole. Kahjuhüvitise määramisel ei saa lähtuda oletuslikust transpordikulust ning kaebajal tuleb esitada tõendid harvesteri ja forwarderi kinnistult Jõgeva töökotta ja tagasi transportimisel tekkinud tegelike kulude kohta. 15) Puudub õiguslik alus saamata jäänud tulu 2203,52 euro väljamõistmiseks. Kuna käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus on tehtud 21.05.2021, siis ei saa see olla põhjuslikus seoses 17.–20.05.2021 ega suurema osa 21.05.2021 väidetavalt tekkinud kahjuga. 16) Metsa majandamine ja põllutööd erinevad nii häiringu intensiivsuse osas kui ka teostamise aja ja võimaluste osas. Eesti kokku veidi üle 200 haudelinnu liigist u kümmekond pesitseb põllul või rohumaal, samas Eesti metsades pesitseb 80–90 linnuliiki. Pesade tihedus on metsades oluliselt suurem kui põldudel või rohumaadel. Kui rohu- ja põllumaal on võimalik linnul peale esimese pesitsuse ebaõnnestumist üldjuhul teha teine kurn, siis peale metsa raiet see üldjuhul võimalik ei ole. Põllutööd on enamasti aegkriitilised, kuid metsatöid on üldjuhul võimalik planeerida pikemasse ajaaknasse. Põllumeestele ettekirjutuste tegemata jätmine ei mõjuta kuidagi vaidlusalust ettekirjutust ning ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Keskkonnaamet ei ole väitnud, et põllumajandus ei kujuta endast olulist häiringut. 17) Keskkonnaamet ei ole väitnud, et kaebaja haldusasjas nr 3-21-1969 oleks pidanud nõudma harvesteri juhtidelt kuu aega ilma puhkepäevadeta töötamist ning teostama teistel kinnistutel raiet LKS § 55 lg 61 nõudeid rikkudes. Kuna Keskkonnaameti 24.09.2021 vastusega haldusasjas nr 3-21-1969 ei ole võimalik tõendada käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust, ei oma see asjas tähtsust ja tuleb jätta asja juurde võtmata. Keskkonnaamet juhtis vaid tähelepanu asjaolule, et hoolimata ähvardavast leppetrahvist seisis harvester Keskkonnaameti korraldusest sõltumata ka teistel kinnistutel. Metsatöömasinate rakendamist 7-l päeval nädalas on võimalik korraldada ka ilma, et töötajad peaksid ületunde tegema.

KOHTU PÕHJENDUSED

sisukohad, ei oleks need HMS § 54 kohaselt ettekirjutuste õigusvastasuse aluseks, mistõttu ei saa kaebaja 26.11.2021 esitatud tõend omada ka käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ning seda ei tuleks asja materjalide juurde võtta. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et tõend, millest võib nähtuda vastustaja seisukoht, et kevadsuvised raied ei häiri ebaproportsionaalselt linde, ei oma asjas tähtsust. Seega jätab kohus vastustaja taotluse rahuldamata. Seejuures ei anna kohus siinkohal veel hinnangut, kas Keskkonnaameti 24.09.2021 vastusest haldusasjas nr 3-21-1969 tõepoolest saab sellise Keskkonnaameti seisukoha ka tuletada.

käsitletav isikute ebavõrdse kohtemisena. Seda enam, et kaebuste alusel läbiviidav järelevalvemenetlus ei vii tingimata raie peatamiseni.

Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.