Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus
Asja läbivaatamine
3-23-125 8. jaanuar 2026 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Oliver Kask ja Julia Laffranque Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, PrifBaltic OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ ja Complex Consult OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo
20.detsembri 2022. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebajad Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, PrifBaltic OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ ja Complex Consult OÜ, nende ühine esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2025. a otsus Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, PrifBaltic OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ ja Complex Consult OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada kassatsioonkaebuse esitanud kaebajaid puudutavas osas Tallinna Ringkonnakohtu
23.jaanuari 2025. a otsus tervikuna ja Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2023. a otsus osas, milles nende kaebus jäi rahuldamata.
3.Rahuldada kaebus. Tuvastada Rahapesu Andmebüroo 20. detsembri 2022. a ettekirjutuse õigusvastasus.
4.Mõista Rahapesu Andmebüroolt Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, PrifBaltic OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ ja Complex Consult OÜ kasuks igaühele välja menetluskulu 110 eurot ning Gofaizen & Sherle OÜ kasuks 12 697 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegi 20. detsembril 2022 ettekirjutuse, millega kohustas kõiki usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid (kokku 322 adressaati) vastama küsimustikule, mis sisaldas kokku 44 küsimust. Küsimused jaotusid järgmistesse plokkidesse: 1) üldandmed (küsimused 1–13); 2) sisekontroll ja siseaudit, riskihinnang ja riskiisu (küsimused 14–20); 3) kliendid (küsimused 21–33); 4) sanktsioonid (küsimused 34–39); 5) teadete esitamine (küsimused 40–42); 6) äritegevuses kasutatavad vahendajad ja muud isikud ning teenused (küsimused 43–44). Andmed tuli esitada
3-23-125 hiljemalt 28. veebruariks 2023. RAB tugines ettekirjutuses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lg 1 p-le 4 ning § 58 lg-tele 1 ja 2. RAB märkis, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad peavad tagama, et nende osutatavate teenuste kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamine oleks takistatud. RAB-i eesmärk on koguda andmeid Eestis tegutsevate usaldushalduse ja äriühingute teenust pakkuvate ettevõtjate tegevusest tulenevate ohtude ja haavatavuse väljaselgitamiseks, et hinnata teenuse pakkumisega kaasnevaid riske ning töötada välja meetmed nende maandamiseks. Teabe kogumine on ainuvõimalik viis, et mõista riske ning seeläbi teha riskipõhist järelevalvet. 25. mail 2021 avalikustatud Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise riigisiseses riskihinnangus on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid puudutava sektori haavatavuse tase rahapesu aspektist keskmisest kõrgem. Seetõttu on teabe nõudmine sobiv meede, kuna selleks, et tagada usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate tegevuse läbipaistvust ja hinnata kõnealuse sektori kogu riskipilti, on vaja küsida teenusepakkujatelt lisateavet. Meede on vajalik, kuna teabe saamiseks puudub vähem koormav alternatiiv. Ettekirjutus on mõõdukas meede, sest andmete küsimine kirjalikult pole ettekirjutuse adressaadi jaoks ebamõistlikult koormav ja võimaldab vältida korduvat adressaadi poole pöördumist. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et korrektse ärialase maine eelduseks RahaPTS § 72 lg 1 p 11 tähenduses on muu hulgas järelevalveasutuse ettekirjutuste täitmine ning koostöö, mis võimaldab teha riiklikku järelevalvet. Kui ettekirjutusele ei vastata, mõjutab see sättes nimetatud isikute ärialast mainet.
2.Kuus ettekirjutuse adressaati (Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, PrifBaltic OÜ (toonase ärinimega Prifinance Estonia OÜ), Ühinenud Õigusbürood OÜ ja Wasp Consult OÜ) esitasid ühise kaebuse RAB-i ettekirjutuse tühistamiseks (haldusasi 3-23-125). Samuti esitasid kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks Liivikas OÜ (haldusasi 3-23-159), Complex Consult OÜ (haldusasi 3-23-160) ja Scanlex OÜ (haldusasi 3-23-162). Halduskohus liitis need ühte menetlusse asjaga 3-23-125. Pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist loobus Liivikas OÜ kaebusest ning ülejäänud kaebajad läksid üle ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kaebajad olid kokkuvõtlikult järgmistel seisukohtadel.
2.1.RAB ei ole võtnud arvesse, kas kaebajatel on ettekirjutuses nõutud andmed olemas või kas seadus kohustab neid koguma. RAB ei saa eeldada, et nad koguvad ja säilitavad kõiki oma tegevusega seotud andmeid ja on valmis vähese vaevaga neid süstematiseerima mis tahes viisil. Kaebajatele pole tehtud etteheiteid, et nad ei pea enda majandustegevuse näitajate kohta arvestust, täpsemalt RahaPTS § 8 p-dest 1–5 tulenevate teenuste osutamise käibe näitajate üle. RAB pole arvesse võtnud, millise koorma ta adressaatidele teabe kogumise ja edastamisega paneb. Kuna andmeid ettekirjutuses nõutud moel ei koguta, tuleb need eraldi ette valmistada. Sellega kaasnevad märkimisväärsed kulud ja riskid. Andmed sisaldavad nii kaebajate kui nende klientide ärisaladusi. On arusaamatu, kuidas küsimused aitavad kaasa RAB-i väidetud eesmärgi saavutamisele. Teavet ei küsita konkreetse ettevõtja suhtes alustatud järelevalvemenetluses ning kaebajatele ei heideta ette seaduse täitmata jätmist või rahapesuriskide ilmnemist. Ettekirjutuse eesmärgiks märgitud tulem on juba olemas 2021. a riiklikus riskihinnangus, RAB-i 2021. a uuringus ja 2023. a-l avaldatud Moneyvali raportis.
2.2.Küsimuses 44 küsitud teave kõigi hankijate (sh vee-, kütte-, üüri- ja sideteenuse jms osutajate kohta) ei saa olla vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Küsimustele 1–4, 6–11 ja 33 oleks võimalik saada vastused avalikest andmebaasidest või riiklikest registritest, majandusaasta aruannetest vms. Pole põhjendatud koormata kaebajaid andmete kogumisega olukorras, kus kaebajatel on aega veel mitu kuud nende andmete süstematiseerimiseks, kinnitamiseks ja avaldamiseks majandusaasta aruandes. Kaebajatel pole RahaPTS § 46 järgi kohustust pidada käivete arvestust teenuste kaupa. Kuna paljud äriühingute teenuse pakkujad osutavad ka muid teenuseid, mida kajastatakse samadel arvetel (nt õigusabi ja raamatupidamine), siis on teenuste liikide käivete tagasiulatuv arvutamine ebamõistlikult ajamahukas. Küsimustega 14–16 ei küsita kaebajate RahaPTS-ist tulenevate kohustuste kohta. Küsimustele 22–32 vastamine eeldab, et kaebajatel on 2(10)
3-23-125 nende andmete kogumise, süstematiseerimise ja edaspidise töötlemise kohustus ja võimekus. Küsimustes 34–40 küsitud andmed peavad vastustajal endal olemas olema. Küsimused 41–42 eeldavad, et kaebajate töötajad talletaksid järeldused selle kohta, kui rahapesukahtlust ei tuvastatud.
2.3.Ettekirjutuses on ebaõigesti märgitud, et adressaatide tegevusala on Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskihinnangus keskmisest kõrgem. Tegelikult on see riskihinnangus olevate tabelite 102 ja 103 kohaselt madal. RAB pole ka arvestanud, et kaebajate teenuste eest tasumine tähendab üldjuhul raha laekumist Eesti krediidiasutusse ja äriühingute asutamine ja osade võõrandamine toimub notariaalselt. Krediidiasutused ja notarid kasutavad hoolsusmeetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 12. juuli 2023. a otsusega kaebuse osaliselt ja tunnistas ettekirjutuse õigusvastaseks osas, millega nõuti kaebajatelt vastuseid küsimustele 9–11 ja 40. Küsimuses 9 küsiti adressaadi töötajate hulga ja tööaja kohta, küsimuses 10 küsiti, mitu niisugust ettevõtet adressaat asutas, mille osanikuks sai adressaadiga seotud isik, küsimuses 11 küsiti, mitu niisugust ettevõtet asutasid 2022. a-l adressaadiga seotud isikud, mille osanikuks oli seotud isik, ning küsimuses 40 küsiti, kas adressaat on esitanud alates tegevusloa saamisest RAB-ile teateid. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Kaebajad on kohustatud isikud RahaPTS § 3 p 3 ja § 2 lg 1 p 9 kohaselt. Kaebajatele on väljastatud tegevusluba usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks (RahaPTS § 70 lg 1 p 2). Seega võis neilt RahaPTS § 58 lg 1 alusel nõuda teavet. Vastustaja ei alustanud kõigi 322 adressaadi suhtes järelevalvemenetlust, kuid peab järelevalvemenetluse alustamist kõnealuses sektoris vajalikuks ja kogub selleks enne teavet. See on põhjendatud eesmärk teabe küsimiseks. RahaPTS § 58 lg-st 2 tulenevalt ei õigusta viide ärisaladusele teabe esitamata jätmist. Riskide hindamise vajadus ei sõltu sellest, kui madal oli eelmises riskihinnangus valdkondlik risk. Samuti on kaebajad 2021. a riskihinnangust valesti aru saanud. Risk on ohu võimalik realiseerumine, kui esineb haavatavus. Riskitaseme soojuskaardilt (riskihinnangu lk-d 8 ja 12) on näha, et äriühingute teenuse pakkujate sektor ei ole ohtu ja haavatavust arvestades kõige madalamal riskitasemel, vaid tumekollasel alal, mis tähendab keskmist riski.
3.2.Vastustaja küsis teavet selleks, et kaitsta avalikke huve ja tõkestada kuritegusid. Vastustaja eesmärgid on oluliselt kaalukamad kaebajatele põhjustatud aja- ja ressursikulust. On ebausutav, et ettekirjutuse täitmine takistab samal ajal ettevõtlusega tegelemist. Kui see oleks tõsi, oleks kohtu poole pöördunud palju rohkem ettekirjutuse adressaate. Kuna kaebajatel peavad nõutud andmed olemas olema, siis on neil võimalik küsimustele vastamiseks andmeid töödelda. Kõigilt sektori ettevõtjatelt andmete küsimine oli põhjendatud, sest ainult osalt teabe küsimine poleks andnud adekvaatset pilti sektoris toimuvast ja olulised riskid jäänuks tuvastamata.
3.3.RAB-il pole õigust nõuda teavet, mis on tal endal olemas või on vaevata avalikest registritest kättesaadav. Põhjendatud on küsimustikus siiski küsida identifitseerivaid andmeid ja kontaktandmeid. Samuti on põhjendatud küsida käibeandmeid, sest kohustatud isikute majandusaastad algavad ja lõpevad erineval ajal ning kõik nad ei ole käibemaksukohustuslased. Töötajate andmed (küsimus 9) on aga kättesaadavad töötamise registrist. Samuti on Eestis asutatud äriühingute andmed olemas äriregistris (küsimused 10 ja 11). Et klientide ja osutatavate teenustega seotud riske oleks võimalik hinnata ning otsustada, milliseid hoolsusmeetmeid rakendada, peab kohustatud isik pidama arvestust nii klientide kui ka teenuste kaupa (RahaPTS § 13 lg 1 p-d 1 ja 3). RahaPTS § 46 lg 1 järgi registreerib kohustatud isik tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse. Järelikult peab kaebajatel olema võimalik teha väljavõte konkreetsel ajavahemikul tehtud tööde kohta. Samuti ei olnud asjakohatud küsimused sisekontrolli ja siseauditi kohta, sest osa kohustatud isikute sisekontrollieeskirjad võivad ette näha siseauditi tegemise kohustuse. Ka klientide päritolu kohta 3(10)
3-23-125 esitatud küsimused olid asjakohased, sest RahaPTS § 13 lg 1 p 2 järgi peab riskihinnangu koostamisel arvestama mh riikide või geograafiliste piirkondade ja jurisdiktsioonidega seotud riski. Päritoluriigi tuvastamine on kohustuslik (RahaPTS § 20 lg 1 p 1). Küsimustikus küsiti sularaha kasutamise kohta. Sularaha on riskifaktor, millega kaasneb kohustus rakendada hoolsusmeetmeid (RahaPTS § 19 lg 21). RahaPTS § 46 lg 2 p 21 järgi registreerib kohustatud isik teabe kõigi toimingute kohta, mis tehti selleks, et tuvastada tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegelikku kasusaajat. Seega peab kaebajatel olema teave klientide isikusamasuse tuvastamise kohta. Küsimuste 34–39 kohta esitatud etteheited pole põhjendatud, sest kaebajatelt ei nõutud teavet, mida nende kehtestatud protseduurireeglid ette näevad, vaid kuidas kaebajad on finantssanktsiooni olemasolu või kahtluse korral käitunud. Vastustajal polnud põhjust küsida teatamiskohustuse täitmise kohta, sest sellised andmed on tal endal olemas (küsimus 40). Põhjendatud on küsimused selle kohta, kui teadet pole esitatud (küsimused 41 ja 42), sest kahtluse kontroll rahapesu või terrorismi rahastamise või finantssanktsiooni kohta tuleb dokumenteerida.
4.Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, PrifBaltic OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. jaanuari 2025. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kohtuistungil tõendina vastu võtmata kaebajate esitatud õiguskantsleri 17. juuni 2024. a RAB-i loamenetluste kontrolli kokkuvõtte. Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ja nõustus selle põhjendustega. Ringkonnakohus vastas kaebajate etteheitele, et halduskohus on jätnud käsitlemata vastustaja tegeliku eesmärgi, milleks oli kaebajate hinnangul sõeluda välja RahaPTS § 8 p-s 1 nimetatud teenust osutavad ettevõtjad ja alustada nende suhtes järelevalvemenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul on ettekirjutuses nimetatud eesmärgid asjakohased. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevalt on haldusorganil endal õigus otsustada, millisel eesmärgil haldusmenetlust korraldatakse ja milliseid andmeid peetakse vajalikuks selleks koguda. Ettekirjutuse eesmärkides kahtlemiseks ei anna alust üksnes vastustaja
21.veebruari 2023. a menetlusdokumendis märgitu, mille kohaselt on n-ö aadressiteenuse pakkumisest suurema riskiga ettevõtete asutamise teenuse pakkumine. Halduskohus ei eksinud oma hinnangus usaldushalduse ja äriühingute teenuse sektoriga seostuva ohutaseme kohta. Asjaolu, et RahaPTS-i ega selle alusel kehtestatava määrusega ei ole sätestatud käibeandmete aruande kohustust, ei tähenda, et vastustaja neid andmeid RahaPTS § 58 lg 1 alusel küsida ei saa. Halduskohus ei eksinud hinnangus, et ettekirjutus ei ole nii koormav, et see oleks toonud kaasa kaebajate õiguste ja vabaduste moonutuse. Ettekirjutuse vaidlustas 322 sektoris tegutsevast ettevõtjast üksnes üheksa.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, PrifBaltic OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ ja Complex Consult OÜ esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ning halduskohtu otsuse osas, milles kaebus jäi rahuldamata. Kassaatorite põhilised argumendid kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.RAB nõuab kaebajatelt niisuguste andmete töötlemist, mille töötlemise kohustust seadus ette ei näe ja mille töötlemine on praktikas tarbetu. Ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärjena on hoiatatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise eest RahaPTS § 75 lg 1 p 2 või § 72 lg 1 p 11 järgi. Vaidlustatud ettekirjutuse eesmärk on segane ja menetluse käigus muutuv. Kaebajatelt nõutakse teabe esitamist, mis on vastustajale juba esitatud ja mida vastustaja on kontrollinud (näiteks protseduurireeglid). Samuti nõutakse niisuguse teabe esitamist, mis on kättesaadav riiklikest registritest. Kohtumenetluses on ettekirjutuse proportsionaalsuse hindamisel arvestatud kaebajate kohtusse pöördumise fakti, mis ei puutu asjasse. Riigikohus on selgitanud, et järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutus teabe nõudmiseks saab hõlmata teavet, mis seostub järelevalvemenetluse eesmärgiga ning mille puhul on mõistlikult eeldatav, et isik seda valdab (RKHKo 3-3-1-75-15, p 23). 4(10)
3-23-125
5.2.RahaPTS ei sisalda õigusnormi, mis kohustaks äriühingute teenuse pakkujaid töötlema klientidele müüdud teenuste käibeid RahaPTS § 8 p-des 1–5 loetletud teenuste kaupa. RahaPTS § 46 lg 3 p-s 8 on kehtestatud selline kohustus krediidiasutustele, kuid selle kohustusega ei ole hõlmatud kaebajad kui äriühingute teenuse pakkujad. Vastavat arvestust tuleks pidada suures osas käsitsi. Kohus on valesti eeldanud, et vastustajal ei ole kaebajate RahaPTS §-st 13 tulenevaid riskihinnangu dokumente ning nende dokumentide sisust tuleneb käibeandmete töötlemise kohustus. Ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud vastu võtmata õiguskantsleri 17. juuni 2024. a kontrolli kokkuvõtte. See tõend on asja lahendamisel oluline, sest kinnitab vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust.
5.3.Vaidlustatud ettekirjutuses on RAB tuginenud RahaPTS § 58 lg-le 1. See ei pruugi olla vale õiguslik alus, kuid RAB on rakendanud seda koosmõjus RahaPTS § 54 lg 1 p-ga 4 valesti. RAB poleks tohtinud ettekirjutust anda RahaPTS § 65 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg 3 alusel. Kui RahaPTS-is kui eriseaduses on ette nähtud volitusnorm meetme kohaldamiseks, tuleb esmajärjekorras lähtuda eriseaduses sätestatust. RahaPTS § 65 lg 1 ja KorS § 30 lg 3 ei ole seaduslik alus, mis oleks ette nähtud abstraktse järelevalvemenetluse toimingute tegemiseks, et viia end kurssi sellega, kuidas kohustatud isik enda igapäevast majandustegevust korraldab. Kuigi ka ohu ennetamine on hõlmatud riikliku järelevalvega (KorS § 2 lg 4), ei oleks sellel alusel KorS § 30 lg-s 3 sätestatud meetme kohaldamine kooskõlas määratletuse põhimõttega. Tegevusloa omamiseks RahaPTS-is kehtestatud eeldused ja RAB-i kontroll nende täidetuse üle tähendab, et kehtiva tegevusloaga teenuse pakkujate puhul tuleb eeldada abstraktse ohu puudumist.
5.4.RahaPTS § 58 lg 1 kohaldamisel peab olema kõigepealt täidetud RahaPTS § 54 lg-st 1 tuleneva volituse eeldus ehk peab olema selge, miks RAB midagi teeb. Seejärel peab RAB kontrollima enda käes olevaid andmed ja talle kättesaadavaid muid allikaid. RAB peab analüüsima, kas tal on vaja saada kohustatud isikult lisainfot, ja välja selgitama, millist teavet on üldse kohustatud isikult võimalik nõuda. Alles seejärel on põhjendatud koormata kohustatud isikut teabe küsimisega. On oluline, et nõutava teabe puhul peab isikutel olema kohustus seda sellisel kujul omada. RahaPTS § 541 lg 1 näeb RAB-ile ette õiguse kehtestada tema järelevalve alla kuuluvatele isikutele RAB-i ülesannete täitmiseks vajalike andmete kohta kohustuse esitada aruanne. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra minister määrusega. Kui RAB-il oleks tõesti olnud vaja järelevalvemenetluses nõutud käibeandmeid, oleks saanud selle kohustuse ette näha ministri määrusega.
6.Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised.
rahuldamata.
Vastustaja
seisukohad
6.1.RahaPTS § 1 lg 2 p 3 kohaselt reguleeritakse RahaPTS-iga järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel. RahaPTS § 64 lg-tes 1–4 sätestatakse järelevalveasutus. Praeguses asjas on kohustatud isikuteks usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja (RahaPTS § 2 lg 1 p 9 ja § 8 tähenduses), seega on pädev järelevalveasutus RAB. RahaPTS § 64 lg 1 kohaselt on RAB-i järelevalve ulatus RahaPTS-is ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kontroll. Seadusandja on andnud RAB-ile õiguse alustada kohapealset kontrolli (RahaPTS § 66), kohaldada KorS §-des 30-32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (RahaPTS § 65 lg 1) ja saada kohustatud isikult teavet (RahaPTS § 58).
6.2.RahaPTS § 58 lg 1 kohaldamisala piirid on selged. Teavet on võimalik saada ainult RAB-ile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Teavet tuleb küsida haldusaktiga ehk HMS-ist tulenevaid nõudeid järgides. RahaPTS § 54 lg 1 p 4 kohaselt on RAB-i üheks ülesandeks järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS-i täitmisel. RahaPTS § 66 lg 3 kohaselt on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka 5(10)
3-23-125 kohapealset kontrolli tegemata. RahaPTS § 58 lg 2 kohaselt on ettekirjutuse adressaat kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sh panga- või ärisaladust sisaldava teabe. Riigikohus on selgitanud, et õigusselgus tagatakse sageli seeläbi, et üldaktis sätestatud kohustuse abstraktset sisu täpsustatakse juhtumi asjaoludest lähtuvalt järelevalveasutuse ettekirjutusega (RKHKo 3-15-443/54, p 12). RAB ei saa andmeid kasutada muul kui haldusaktis toodud eesmärgil. RAB küsis andmeid kui järelevalveasutus, mitte kui rahapesule viitavat teavet analüüsiv asutus (vt RahaPTS § 54 lg 1 p-d 1 ja 4).
6.3.Vaidlustatud ettekirjutuses nõuti teavet, et täita seadusega RAB-ile pandud ülesandeid. Teave, mida kaebajatelt nõuti, oli seotud RahaPTS-is sätestatud nõuete täitmise kontrollimisega. Iga küsimus on taandatav mõne sätte täitmise kontrollimisele, sh kas töökorraldus toetab hoolsusmeetmete igapäevast rakendamist ja seeläbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist. Näiteks ärimahtude ja töötajate arvu võrdlemine annab viite, kas kohustatud isik on võimeline täitma mh ärisuhte seire kohustust jne. Lisaks on RAB kohtumenetluses selgitanud, et ettekirjutusega küsitud teabe eesmärk on koguda andmeid Eestis tegutsevate usaldushalduse ja äriühingute teenust pakkuvate ettevõtjate tegevusest tulenevate ohtude ja haavatavuse väljaselgitamiseks, et hinnata usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumisega kaasnevaid riske ning töötada välja meetmed nende maandamiseks. Samuti on ettekirjutuse eesmärk detailsemalt analüüsida teavet riskipõhiseks järelevalveks.
6.4.RAB-il on võimalik RahaPTS § 65 lg 1 ja KorS § 30 lg 3 alusel nõuda järelevalvemenetluses dokumentide esitamist nende asjaolude tuvastamiseks, mis on seotud RahaPTS-i nõuete täitmisega. KorS-is sätestatud meetmete rakendamine võib olla põhjendatud, kui RahaPTS-is sätestatud meetmed on ammendunud. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ringkonnakohtu otsuse tervikuna kassatsioonkaebuse esitanud kaebajaid puudutavas osas ja halduskohtu otsuse osas, milles kaebus jäi rahuldamata. Kaebus tuleb rahuldada ja tuvastada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 5). Asjas tehtud uus otsus (st resolutsiooni p 3) on HKMS § 177 lg 1 alusel siduv üksnes kassatsioonimenetluse osalistele. Scanlex OÜ-d puudutavas osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.
8.Vaidlustatud ettekirjutuses kohustas RAB kokku 322 adressaati (sh kõik kaebajad) vastama 44 küsimusele. Halduskohus tuvastas küsimuste 9–11 ja 40 õigusvastasuse. Halduskohtu otsus on selles osas jõustunud. Esmalt selgitab kolleegium, millist laadi haldusmenetlusega oli tegemist (I) ja milline õiguslik alus võimaldab RAB-il niisuguses olukorras teavet nõuda (II). Seejärel selgitab kolleegium obiter dictum’i korras, millised sisulised piirid kehtiv õigus RAB-ile teavet küsides seab (III). Viimaks jaotab kolleegium menetluskulud (IV). I
9.RAB märkis vaidlustatud ettekirjutuses, et tema eesmärk on koguda andmeid selleks, et 1) selgitada välja Eestis tegutsevate usaldushalduse ja äriühingute teenust pakkuvate ettevõtjate tegevusest tulenevad ohud ja haavatavus; 2) hinnata teenuse pakkumisega kaasnevaid riske ning 3) töötada välja meetmed nende maandamiseks. Selline teave on vajalik ka edasiseks riskipõhiseks järelevalveks. Niisiis ei olnud ettekirjutus ajendatud RAB-il tekkinud kahtlusest, et kaebajad rikuvad RahaPTS-is sätestatud nõudeid. Kaebajatele tehti vaidlustatud ettekirjutus üksnes sellepärast, et neil oli tegevusluba usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks.
6(10)
3-23-125
10.KorS § 1 lg 1 kohaselt sätestab KorS avaliku korra kaitse (korrakaitse) üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Korrakaitse on avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (korrarikkumise) kõrvaldamine (KorS § 2 lg 1). KorS § 4 lg-s 1 on avalik kord defineeritud ühiskonna seisundina, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Seda väga avarat mõistet piirab siiski sama paragrahvi lg 2 eraõiguse normide järgimise ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse puhul lisatingimustega. Niisiis hõlmab üldjuhul avaliku korra mõiste avaliku õiguse normide järgimist avalikes huvides. Sedasi mõistetud avaliku korra kaitsmisel kohaldatakse üldseadusena KorS-i, kui KorS §-s 1 ei ole KorS-i kohaldamist välistatud. RahaPTS-is sätestatud nõuded kohustatud isikute tegevusele on avaliku korra osa. KorS § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve ka selline tegevus, mille eesmärk on ohtu ennetada.
11.KorS § 5 lg-s 7 on sätestatud, et ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. RAB-i vaidlustatud ettekirjutuses toodud eesmärk vastab ohu ennetamise tunnustele. Tegemist ei olnud ohukahtlusega KorS § 5 lg 6 tähenduses, sest kuigi peaaegu alati esineb statistiline tõenäosus, et mõni sektoris tegevusluba omav isik rikub talle kehtestatud nõudeid, on selline tõenäosus abstraktne ja konkreetsete isikutega seostamata. II
12.Järelevalve korraldus on sätestatud RahaPTS-i 7. peatükis. RahaPTS § 64 lg 1 järgi teeb kohustatud isiku RahaPTS-i ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalvet RAB, kui samas paragrahvis pole sätestatud teisiti. Praegusel juhul pole tegemist RahaPTS § 64 lg-tes 2–5 toodud eranditega. RAB täitis oma RahaPTS § 54 lg 1 p-s 4 sätestatud ülesannet teha järelevalvet kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS-i täitmisel.
13.RAB tugines ettekirjutuse õigusliku alusena RahaPTS § 58 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt on RAB-il õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Säte paikneb RahaPTS-i 6. peatükis „Rahapesu Andmebüroo“, mis reguleerib peamiselt RAB-i kui valitsusasutuse ülesehitust, ülesandeid ja tegevust, aga samuti selle volitusi varale käsutuspiirangute seadmisel ja halduskonfiskeerimisel.
14.RAB täidab erinevaid funktsioone. Ühest küljest on kitsas tähenduses tegemist rahapesu andmebürooga, mille loomise nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a direktiivi 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, art 32 lg 1). Niisuguse asutuse üks keskne funktsioon on rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud tehingu peatamine (eelviidatud direktiivi art 32 lg 7), milleks on volitused sätestatud samuti RahaPTS-i 6. peatükis asuvas §-s 57. Kuigi usaldushalduse ja äriühingute teenuste tegevusloa kohustus ja kohustatud isikute üle järelevalve tegemise kohustus on liikmesriigile seatud samuti eelnimetatud direktiivis (art 47 lg 1 ja art 48 lg 1), ei kohusta direktiiv neid funktsioone andma rahapesu andmebüroole. Direktiivis eristatakse rahapesu andmebürood (art 32 tähenduses) ja pädevaid asutusi, kellel on direktiivi art-test 47 ja 48 tulenev järelevalvefunktsioon.
15.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud eristada volitusi, mis RAB-il on oma erinevate funktsioonide täitmiseks. Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks loodud rahapesu andmebüroo ülesehitus ja selle kohustuslik funktsioon on sätestatud RahaPTS-i 6. peatükis. Muu riikliku 7(10)
3-23-125 järelevalve tegemiseks on RAB-i volitused ette nähtud RahaPTS-i 7. peatükis. Kolleegium möönab, et iseenesest poleks RahaPTS § 58 lg 1 sõnastusest tulenevalt välistatud tõlgendus, mille kohaselt on tegemist üldsättega, mida saaks kohaldada kõigi RAB-i funktsioonide täitmisel niivõrd, kuivõrd erisäte volitusi ei täpsusta. Õigusselgem ja põhiseaduse § 3 lg-ga 1 paremini kooskõlas on siiski tõlgendus, mille kohaselt saab RAB riikliku järelevalve funktsiooni täites kasutada üksnes talle selgelt riiklikuks järelevalveks ette nähtud volitusi. Seda enam, et RahaPTS-i 7. peatükk näeb ette erinormid, mis võimaldavad teavet koguda. Niisiis ei võinud RAB vaidlustatud ettekirjutust teha RahaPTS § 58 lg 1 alusel.
16.RahaPTS-i 7. peatükis asub § 66, mis reguleerib kohustatud isiku asu- või tegevuskoha kontrollimist, kuid mille lg 3 annab haldusjärelevalve tegijale õiguse nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. Nimetatud sättes on läbivalt juttu haldusjärelevalve tegija õigustest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. RahaPTS §-s 2 nimetatud isikud, kes on RahaPTS § 3 p 3 järgi RahaPTS-i tähenduses kohustatud isikud, ei ole vähemalt RahaPTS §-s 2 sätestatud rolle täites haldusorganid. Kolleegium möönab, et haldusjärelevalve termini kasutamist RahaPTS § 66 tekstis ei ole seaduse kehtestamisel selgitatud. Praeguse RahaPTS §-ga 66 samasisulisse kuni 2017. a-ni kehtinud RahaPTS-i eelmise tervikteksti §-i 48 lisati haldusjärelevalve termin korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega, mille eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 424 SE) seletuskirjas ei ole RahaPTS-i toodud haldusjärelevalvet puudutavate muudatuste loetelus (lk-d 27–28). Samas ei muudetud seda terminikasutust ka uut RahaPTS-i tervikteksti kehtestades. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks seadust kohaldades kõrvale kalduda selgelt määratletud õigusmõistete – haldusjärelevalve ja riiklik järelevalve – sisust. Koormavaid norme ei või tõlgendada laiendavalt. Seega ei ole võimalik ka RahaPTS § 66 lg 3 alusel kohustatud isikutelt teavet nõuda.
17.RahaPTS-is sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks volitab RahaPTS § 65 lg 1 RAB-i kohaldama KorS §-des 30–32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades RahaPTS-is sätestatud erisusi. KorS §-s 30 sätestatud erimeetmeks on küsitlemine ja dokumentide nõudmine. KorS § 30 lg 3 järgi võib korrakaitseorgan nõuda dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on mh ohu ennetamiseks vajalikke andmeid. Seda õigust piirab sama paragrahvi lg 5, mille kohaselt pole küsitlemine ja dokumentide nõudmine ohu ennetamiseks lubatud teabe ja dokumentide korral, mida on võimalik saada seaduse alusel asutatud andmekogust, välja arvatud juhul, kui teabe saamine andmekogust ei ole korrakaitseorganist sõltumatul põhjusel võimalik. Niisiis on RAB-il võimalik nõuda kohustatud isikutelt ohu ennetamiseks teavet KorS § 30 lg 3 alusel, arvestades sama paragrahvi lg-st 5, aga ka haldusõiguse üldosast tulenevaid piiranguid (nt HMS § 3 lg-s 2 sätestatud proportsionaalsuse nõue ja § 4 lg-s 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise reegel). Samuti tuleb arvestada KorS §-s 24 sätestatud tingimusi riikliku järelevalve erimeetme kohaldamiseks, et ennetada ohtu (nt ei või KorS § 24 lg 6 järgi erinormide puudumisel kohaldada vahetut sundi). KorS § 24 lg-s 1 nimetatud ohuprognoosiks võib olla ka riiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. Ettekirjutuse andmise eesmärgi kaalukuse hindamisel võib arvestada FATF-i soovitusi, juhendeid jms õiguslikult mittesiduvaid, kuid rahvusvaheliselt olulise tähendusega dokumente ja nende mittejärgimisest tulenevat faktilist mõju Eesti riigile ja majandusele. Neid ei saa kasutada siiski kehtivate õigusnormide contra legem tõlgendamiseks.
18.Kolleegium on olnud järjepidevalt seisukohal, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks (vt RKHKo 3-15-1022/29, p 22). Praeguses asjas ei ole menetluses enam tühistamiskaebus, vaid kaebajad läksid pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist üle selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Märkides haldusakti õigusliku alusena õigusnormi, mis sellist haldusakti anda ei võimalda, on vastustaja rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust 8(10)
3-23-125 (HMS § 56 lg 2). Seega on vaidlustatud ettekirjutus formaalselt õigusvastane ning tuvastamiskaebus tuleb juba seetõttu rahuldada. III
19.Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. RAB pöördus praegusel juhul kõigi usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutajate poole selleks, et teenuse osutamisest tulenevate riskide hindamise abil ennetada ohtu KorS § 5 lg 7 tähenduses (vt käesoleva otsuse p 11). Põhimõtteliselt on niisugune konkreetsete isikutega seostamata riskide maandamiseks tehtav riiklik järelevalve lubatav. Sellise ulatusega järelevalvet tehes tuleb siiski arvestada KorS § 30 lg-st 5 tulenevate piirangutega. Nimetatud sätte kohaselt ei ole küsitlemine ja dokumentide nõudmine ohu ennetamiseks lubatud teabe ja dokumentide korral, mida on võimalik saada seaduse alusel asutatud andmekogust, välja arvatud juhul, kui teabe saamine andmekogust ei ole korrakaitseorganist sõltumatul põhjusel võimalik. Sisuliselt sarnasest põhimõttest lähtus juba halduskohus küsimuste 9–11 ja 40 osas kaebust rahuldades. Selliseks teabeks ei saa lugeda küsimustikule vastaja nime, kontaktandmeid ja registrikoodi (küsimused 1–6), mille küsimise eesmärk on üheselt identifitseerida konkreetne küsimustikule vastav juriidiline ja füüsiline isik ja talletada tema kontaktandmed. Küsimuses 8 küsiti adressaatidelt nende 2022. a käivet. Arvestades, et ettekirjutuse täitmiseks andis RAB tähtaja kuni
28.veebruarini 2023, olid selleks ajaks käibemaksukohustuslaste käibeandmed kantud maksukohustuslaste registrisse (maksukorralduse seaduse § 17 lg 21). Seevastu alaküsimus 8.1 puudutab äriühingute teenusega seotud käibe osakaalu. Sellise detailsusega teavet käibedeklaratsioonides ei esitata. Kuna selle küsimuse vastuse mõistmiseks on vaja teada äriühingu kogukäivet, ei saa pidada küsimust 8 lubamatuks. Seadusega vastuolus polnud ka niisuguste dokumentide nõudmine (nt riskihinnang, küsimus 18), mille isik võib olla küll RAB-ile kunagi esitanud, kuid mille iga uuendamise korral pole kohustatud isikul automaatset kohustust seda RAB-ile esitada (vt RahaPTS § 13 lg 4 teine lause).
20.Üks praeguse kohtuasja keskne vaidlusküsimus on olnud, kas RAB võib kohustatud isikutelt nõuda teenuse liikide ja klientide ning nende päritolu reastamist osutatud teenuste käibe järgi (küsimused 21, 22, 26, 27 ja 28). Kohustatud isik peab RahaPTS § 46 lg-st 1 tulenevalt registreerima tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse. Samuti peab iga raamatupidamiskohustuslane kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja raamatupidamisregistrites kirjendama (raamatupidamise seaduse § 6 lg 2). Seetõttu ei saa olla kahtlust selles, et kohustatud isikul peavad olema andmed, mille põhjal on võimalik RAB-i nõutud andmed kokku arvutada. Küll aga ei tulene kehtivast õigusest nõuet RAB-i nõutud arvestust ennetavalt pidada. RAB on leidnud, et selline kohustus võib tuleneda mitmest abstraktsest normist, nt RahaPTS § 20 lg 1 p-st 3 või 6 või § 13 lg-st 1. Pole välistatud, et nendes sätetes kirjeldatud hoolsusmeetmetest ja riskihinnangu koostamise kohustusest võib osal juhtudel tuleneda kohustus pidada täpset arvestust mõnele kliendile või klientide kategooriale osutatud teenuste kogukäibe üle. Samas tuleb arvestada, et hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse määramisel ning riskide tuvastamisel, hindamisel ja analüüsimisel on kohustatud isikul otsustusruum (RahaPTS § 13 lg 2 ja § 20 lg 6). Seega saab niivõrd spetsiifiline teenuse osutamise dokumenteerimise kohustus tuleneda nendest normidest erandlikul juhul ning on ebatõenäoline, et selline olukord saaks esineda kõigi ettekirjutuse adressaatide puhul. RAB ei ole sellist olukorda ühegi adressaadi puhul vaidlustatud ettekirjutuses ega kohtumenetluses ära näidanud. KorS § 30 lg 3 sätestab volituse nõuda dokumentide esitamist. Pole välistatud, et nimetatud sätte alusel saaks nõuda ka olemasolevate andmete väljatrükke infosüsteemist vms, mis ei ole dokumendi kujul. KorS § 30 lg 3 volitus ei lähe siiski nii kaugele, et võimaldaks kohustada isikuid koostama uusi dokumente. Seepärast oli ettekirjutuses nende küsimuste esitamine ka materiaalselt õigusvastane.
21.Sõltumata konkreetsete küsimuste õiguspärasusest peab ettekirjutus igal juhul olema tervikuna proportsionaalne. Tegevusloa kohustusega tegevusalal tegutsevad ettevõtjad peavad iseenesest 9(10)
3-23-125 arvestama, et nende tegevus on allutatud järelevalvele ning nad peavad planeerima ressursse selleks, et järelevalveasutusele oma tegevusest aru anda. Selles väljenduva õiguste riive on põhiosas otsustanud juba Eesti või Euroopa Liidu seadusandja tegevusloa kohustust ja tegutsemist reguleerivaid nõudeid ette nähes. Teisest küljest tuleb arvestada, et praeguses asjas vaidlustatud ettekirjutuse eesmärk on abstraktne ohu ennetamine valimatult kogu sektorilt ühesugust teavet küsides. Sellest tulenevalt ei ole ettekirjutuse maht (44 küsimust, millest paljudele vastamine eeldab olemasoleva teabe mahukat töötlemist) seatud eesmärgi suhtes mõõdukas. Kuna teabe küsimise maht on korrakaitseorgani kaalutlusotsus, ei võta kolleegium seisukohta, kas ettekirjutus oleks mõõdukas, kui see oleks antud mahus, milles õiguslik alus oleks seda võimaldanud anda (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). IV
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Iga kaebaja on tasunud asjas kokku 110 eurot riigilõivu (20 eurot kaebuse esitamisel, 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, 20 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel ja 50 eurot kassatsioonkaebuse esitamisel). Halduskohtus taotlesid kaheksa kaebajat ühiselt (lisaks kassaatoritele ka Scanlex OÜ, kes kassatsioonkaebust ei esitanud) õigusabikulu 9048 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Ringkonnakohtus taotlesid samad kaebajad ühiselt õigusabikulu 3549 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Riigikohtule ei ole kaebajad menetluskulude nimekirja esitanud.
23.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegium on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud võivad olla ka kulud, mida kantakse menetluses rahuldamata jäänud taotluste esitamisel. Kulude kandmise vajalikkust ja põhjendatust hinnatakse menetluse lõpu seisuga. Kuigi kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused jäid rahuldamata, ei saa nende esitamist pidada põhjendamatuks, sest kaebajad püüdsid vältida õigusvastasest haldusaktist tekkivaid tagajärgi. Seega tuleb vastustajalt iga kaebaja kasuks välja mõista asjas tasutud riigilõivud.
24.Kõik asjaga seotud õigusteenuse arved on esitatud Gofaizen & Sherle OÜ-le. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalistele see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid Riigikohtu pikaajalise praktika järgi saab teise isiku kulud välja mõista üksnes juhul, kui isikul on kohustus need kulud kandnud isikule hüvitada (viimati RKHKo 3-23-885/83, p 111). Kohtule ei ole esitatud kokkulepet, millest nähtuks teiste kaebajate kohustus kulud Gofaizen & Sherle OÜ-le hüvitada. Seetõttu ei saa teiste kaebajate kasuks õigusabikulusid välja mõista. Samas ei mõjuta see kokkuvõttes asjas Gofaizen & Sherle OÜ-le väljamõistetava õigusabikulu suurust, sest kaebajate hulk ei saanud praeguses asjas osutatava õigusteenuse mahtu märkimisväärselt mõjutada. Arvestades asja mahukust ja keerukust, on kolleegiumi hinnangul õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb vastustajalt Gofaizen & Sherle OÜ kasuks välja mõista õigusabikulu 12 597 eurot.
25.Kaebajate taotluse järgi tuleb menetluskulud tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.