Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ kaebused Rahapesu Andmebüroo 20.12.2022 ettekirjutuse nr 4-6/9-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Risto Käbi ja Tõnis Loorits Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Alvares & Co OÜ tegevusluba“, „Complex Consult OÜ tegevusluba“, „Gofaizen & Sherle OÜ tegevusluba“, „Maxcorp OÜ tegevusluba“, „Prifinance Estonia OÜ tegevusluba“, „Scanlex OÜ tegevusluba“, „Wasp Consult OÜ tegevusluba“ ja „Ühinenud Õigusbürood OÜ tegevusluba“, „1. Kokkuvõtte tabel“, „2. Sissejuhatus“, „11.7. Äriühingute teenuse pakkujad“, „Lisa 2. Riikliku riskihinnangu metoodika“, „RAB äriühinguteenuse pakkujate uuring“, „Wasp Consult OÜ äriregistrikaart“ ja „Ühinenud Õigusbürood OÜ äriregistrikaart“.
2.Rahuldada Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ kaebused osaliselt.
Tunnistada Rahapesu Andmebüroo 20.12.2022 ettekirjutus nr 4-6/9-1 õigusvastaseks osas, millega nõuti kaebajatelt vastuseid küsimustele nr 9-11 ja 40.
Ülejäänud osas jätta kaebused rahuldamata.
5.Mõista Rahapesu Andmebüroolt Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ, Wasp Consult OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ kasuks välja riigilõiv kokku 14,4 eurot ning esindaja kulu kokku 360 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3-23-125
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.08.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (vastustaja) kohustas 20.12.2022 ettekirjutusega nr 4-6/9-11 tegevusluba omavaid usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid (322 tk) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 58 lg-te 1 ja 2 alusel vastama veebiküsimustikule2 (44 põhiküsimust ja olenevalt vastusest veel 10 alaküsimust) eesti keeles hiljemalt 28.02.2023. Ettekirjutuse korduval täitmata jätmisel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks (RahaPTS § 75 lg 1 p 2). Samuti võib ettekirjutusele mittevastamine ja koostöö mittetegemine mõjutada isiku ärialast mainet (RahaPTS § 72 lg 1 p 1 1). Eesmärk on koguda Eestis tegutsevate usaldushalduse ja äriühinguteenust pakkuvate ettevõtete kohta teavet, et hinnata teenuse pakkumisega kaasnevaid riske, ohte ja haavatavust ning töötada välja meetmed nende maandamiseks. Täiendava teabe kogumine on ainuvõimalik viis teenuseosutajate riskide mõistmiseks ja riskipõhise järelevalve teostamiseks. 25.05.2021 avalikustatud Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise siseriiklikus riskihinnangus 3 on usaldushalduse ja äriühinguteenuse pakkujaid puudutava sektori haavatavuse tase rahapesu aspektist keskmisest kõrgem. Arvestades tuvastatud kõrget riski, on teabe nõudmine sobiv meede, et tagada teenusepakkujate tegevuse läbipaistvus ja hinnata sektori kogu riskipilti. Kõikidele küsimustele vastuste saamine on äärmiselt oluline, saamaks aru riskidest. Ilma valdkonnast detailsemat riskipilti omamata ei ole võimalik kavandada efektiivselt vajalikke järelevalve meetmeid ega minimaliseerida riski, et Eesti majandusruumi kasutatakse rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Muul viisil teabe küsimiseks kohustatud isikutelt (RahaPTS § 2 lg 1 p 9) puudub vähemkoormavam alternatiiv. Puudub alternatiiv küsida küsimusi teises koosseisus või mahus, kuna sellisel juhul jääks osa riski sisust ja suurusest tuvastamata. Ettekirjutuse tegemine teabe nõudmiseks on mõõdukas meede. Andmete küsimist kirjalikul teel ei saa pidada adressaadi jaoks ebamõistlikult koormavamaks kui näost näkku suhtlust. Samuti võimaldab see saada ühekorraga kogu asjasse puutuva teabe ja vältida korduvalt adressaadi poole pöördumist. Usaldushalduse ja äriühinguteenuse tegevusalal tegutsevatele ettevõtetele on tulenevalt mõjust finantsturule ja olulisusest ühiskonnale seatud kõrgendatud hoolsuskohustus ning spetsiifilised nõuded, mida kõik turuosalised peavad igal ajahetkel täitma. Teenusepakkujate majanduslikke huvisid või muid põhjendusi ettekirjutuse täitmata jätmiseks ei saa pidada kaalukamaks kui avalikkuse kõrgendatud ootust ja huvi usaldusväärsele, ausalt, õiguspäraselt ning läbipaistvalt toimivale usaldushalduse ja äriühingu teenuse sektorile, kus on mh tõkestatud Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamine rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
Kaebajate 19.01.2023 esitatud lisa 1. Ettekirjutuse lisa. Kättesaadav ka https://kysitlus.fin.ee/?r=survey/index&sid=477127&lang=et.
2.Maxcorp OÜ, Alvares & Co OÜ, Gofaizen & Sherle OÜ, Prifinance Estonia OÜ, Ühinenud Õigusbürood OÜ ja Wasp Consult OÜ esitasid 19.01.2023 (haldusasi nr 3-23125) ning Liivikas OÜ, Complex Consult OÜ ja Scanlex OÜ (kõik koos kaebajad) esitasid 23.01.2023 (haldusasjad vastavalt nr 3-23-159, 3-23-160, 3-23-162) Tallinna Halduskohtule kaebused vastustaja 20.12.2022 ettekirjutuse tühistamiseks. Kohus võttis 20.01.2023 ja 09.02.2023 määrustega kaebused menetlusse ning liitis kõik kaebused ühte menetlusse asja numbriga 3-23-125.
Vastustaja palus 27.02.2023 vastuses jätta kaebused rahuldamata.
4.Kohus lubas 13.06.2023 määrusega Maxcorp OÜ-l, Alvares & Co OÜ-l, Gofaizen & Sherle OÜ-l, Prifinance Estonia OÜ-l, Ühinenud Õigusbürood OÜ-l, Wasp Consult OÜ-l, Complex Consult OÜ-l ja Scanlex OÜ-l kaebust muuta ning minna tühistamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
5.Kohus võttis 16.06.2023 määrusega vastu Liivikas OÜ kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas haldusasja menetluse tema kaebuse osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate kokkuvõtlikud seisukohad:
6.1.Vastustaja ei ole kaalunud ega põhjendanud, kas kaebajatel on ettekirjutuses nõutud andmed olemas või kas nad on kohustatud neid seaduse järgi koguma (RahaPTS §-d 46-47). Haldusorgan ei saa eeldada, et ettevõtjad koguvad ja säilitavad vastavat kohustust omamata absoluutselt kõiki oma tegevusega seotud andmeid ja on vähese vaevaga valmis neid süstematiseerima mistahes viisil, mida haldusorgan vajalikuks peab. Vastustaja senine juhendamine ja koolitamine ei ole viidanud huvile selliste andmete kogumise suhtes. Minister ei ole RahaPTS § 541 jõustumisest 01.01.2021 arvates kehtestanud esitatavate aruannete sisu ega korda. RahaPTS § 13 lg 1, § 14 lg 1, § 19 lg-d 1 ja 2 ning § 20 lg 6 ei näe ette imperatiivset kohustust koostada jooksvat arvestust RahaPTS § 8 p-des 1-5 osutatavate teenuste lõikes. RahaPTS § 20 lg 6 järgi on hoolsusmeetmete kohaldamise täpne viis hinnanguline küsimus. Kaebajad on tegevusloa taotlemise menetluses esitanud vastustajale oma protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad, mille algallikaks on RahaPTS §-st 13 tulenev riskihinnang. Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad reguleerivad hoolsusmeetmete rakendamist vastavalt riskihinnangus kaardistatud riskide maandamiseks. Vastustaja hindas need dokumendid kaebajatele tegevusloa väljastamisel õiguspärasteks. Kaebajatele ei ole esitatud riskihinnangu, protseduurireeglite ega sisekontrollieeskirjade osas etteheiteid seoses sellega, et kaebajad ei kogu, töötle ega pea enda majandustegevusnäitajate osas abstraktset arvestust RahaPTS § 8 p-dest 1-5 tulenvate teenuste osutamise käibe näitajate osas vastustaja soovitud viisil.
6.2.Vastustaja ei ole kaalunud, millise koorma ta 322 adressaadile teabe kogumise ja esitamisega paneb. Andmete maht on suur. Kuna andmeid ettekirjutuses nõutud moel ei koguta, siis tuleb andmed eraldi ette valmistada, välja otsida, süstematiseerida ja viia vastustaja nõutud vormi. Kaebajatele kaasnevad teabe ettevalmistamise ja edastamisega märkimisväärsed kulud ning õiguslikud ja äritegevusega seotud riskid. Nõutud andmed sisaldavad nii kaebajate kui ka nende klientide ärisaladusi. Andmete kogumine võib võtta nädalaid või kuid. Tavapärase äritegevuse kõrvalt andmete tagantjärgi kogumisel või tuletamisel on suurem oht vigade või ebatäpsuste tekkimiseks, mida vastustaja võiks käsitleda valeandmete esitamisena. Seeläbi saaks kaebajate ärialane maine kahjustada ja tegevusluba
3(23)
3-23-125
võib sattuda ohtu. Samuti toob andmete esitamine kaasa mahuka tõlkimise vajaduse, kuigi vastustajal on võimekus inglise keele mõistmiseks.
6.3.Vastustaja on jätnud põhjendamata nõutud mahuka teabe vajaduse. Jääb arusaamatuks, kuidas konkreetsed küsimused aitaksid kaasa vastustaja väidetud eesmärgi saavutamisele. Põhjenduste puudumise tõttu peavad kõik 322 adressaati enne teabe kogumist ja edastamist kontrollima igat vastustaja küsimust ja tuvastama, kas nõutud info küsimiseks on alus olemas, sh kas see aitab kaasa vastustaja väidetud eesmärgi saavutamisele. Kaebajad olid sunnitud selgituste saamiseks pöörduma kohtusse. Vastustaja ei küsi teavet konkreetse ettevõtja suhtes algatatud järelevalvemenetluse raames ega heida ette seaduse mittejärgimist või rahapesuriskide ilmnemist. Äriühinguteenuse osutajate sektori reaalolukorda ja ohupilti on hinnatud juba 2021. a riiklikus riskihinnangus, 2021. a vastustaja uuringus ja 2023. a avaldatud Moneyvali raportis. Seega on ettekirjutuse eesmärgina kajastatud tulem juba olemas. Ettekirjutuse eesmärgist ja küsimustest nähtuvalt soovib vastustaja koguda teavet esmajärjekorras lihtsalt statistiliseks analüüsiks. Selle vahetu tulem ei ole rahapesu ega terrorismi rahastamise takistamine. Selline vahetu oht ja vahetu ohu tõrje vajadus puudub.
6.4.Vastustaja selgitas haldusmenetluses küsimuse nr 44 kohta, et küsib teavet kõigi hankijate kohta, sh vee-, kütte-, üüri-, sideteenuse jms osutajate kohta. Nendega seotud käibe töötlemine ei saa olla vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. Vastustaja saatis kuu aega pärast ettekirjutuse edastamist täpsustuse küsimuses nr 21 küsitud käibeandmete arvutamise kohta. Kuu aega hiljem ettekirjutuse täitmise metoodika täpsustamine näitab, et vastutaja ei omanud ettekirjutuse tegemisel selget arusaama, mida ja milleks ta turuosalistelt kogub. Küsimustele nr 1-4, 6-11 ja 33 oleks vastustajal võimalik saada vastused avalikest andmebaasidest või riiklikest registritest, avaldatud majandusaasta aruannetest vm avalikest allikatest – kaebajate veebilehed, erinevad otsingumootorid. Ei saa lugeda põhjendatuks kaebajate koormamist andmete kogumisega olukorras, kus kaebajatel on seadusest tulenevalt aega veel mitu kuud nende andmete süstematiseerimiseks, kinnitamiseks ja avaldamiseks. Majandusaasta aruande kokkupanek ei ole pelgalt raamatupidamisprogrammist aruannete väljatrükk ja esitamine, vaid andmeid kontrollitakse ja muudetakse. Kuna audiitortegevus on litsentseeritud tegevus, siis on vastustajal võimalik tuvastada vastava loa olemasolu või puudumine iseseisvalt. Käibeandmed on nähtuvad majandusaasta aruannetest ning on kättesaadavad Maksu- ja Tolliametis (MTA), kellele esitatakse käibedeklaratsioonid iga kuu
20.kuupäevaks. Andmed on kvartalipõhiselt kättesaadavad veebilehel www.teatmik.ee. Kaebajatel puudub RahaPTS § 46 järgi kohustus pidada käivete arvestust teenuste kaupa. Selline kohustus on krediidiasutustel. Kuna paljud äriühinguteenuse pakkujad pakuvad samade ettevõtete alt ka muid teenuseid, mida kajastatakse samadel arvetel (nt õigusabiteenused, raamatupidamisteenused), siis on teenuste käivete tagasiulatuv manuaalne väljaselgitamine ja töötlemine ebamõistlikult ajamahukas. See takistab kaebajatel enda igapäevase töö tegemist. Töötajate arv on näha majandusaasta aruandes ja MTA töötamise registris (TÖR). Küsimus nr 9.2 ei oma puutumust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. Küsimuste nr 14-16 esemed ei ole kaebajate RahaPTS-ist tulenevad kohustused. Küsimustele nr 22-32 vastamine eeldab, et kaebajatel on nende andmete kogumine, süstematiseerimine ja edaspidise töötlemise kohustus ja võimekus. Äärmisel juhul oleks põhjendatud RahaPTS §-st 46 tuleneva registreerimist kajastava dokumendi ja/või kogutud dokumentide väljanõudmine (kust on võimalik neid andmeid tuletada), mitte sellega seonduvate andmete töötlemiseks kohustamine.
4(23)
3-23-125
Küsimustes nr 34-40 küsitud andmed peavad vastustajal endal olemas olema. Seire teostamine on nähtav kaebajate protseduurireeglitest, mis on vastustajal olemas. Küsimusega nr 36 soovib vastustaja teada, kas kaebajad on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Küsimused nr 41-42 eeldavad, et kaebaja töötajad talletaksid mõttetegevuse ja järeldused selle kohta, kui rahapesu kahtlust ei tuvastatud.
6.5.Ettekirjutuses märgitakse ebaõigesti, et adressaatide tegevusala on riskihinnangus keskmisest kõrgem. Riskihinnangu lk-l 4 oleva tabeli 102 kohaselt on rahapesu ohutase sektori tasandil madal. Tabeli 103 kohaselt kehtib sama ka terrorismi rahastamise ohutaseme kohta. Vastustaja 2021. a aastaraamatu4 lk-l 29 toodud tabelis on äriühingu teenuse pakkujad nii rahapesu kui terrorismi rahastamise osas hinnatud keskmise riskiga. Haavatavust on peetud kõrgeks, kuid see tuleneb vastustaja poolt teostatavate koolituste puudumisest, turuosaliste kõrgest (mitte õigusvastasest) riskiisust ja seadusandlikust probleemist seoses rahapesualaste süütegudega (eelkuriteo tõendamise kohustus ja selle raskendatus uurimisasutuste praktikas). Moneyvali raport avaldati alles pärast ettekirjutuse koostamist ja saab mõjutada turuosaliste käibepraktikaid edasi-, mitte tagasiulatuvalt. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskirja5 (lk 35) kohaselt võivad ilma oluliste rahapesu ja terrorismi rahastamise riskideta kohustatud isikute riskihinnangud olla üldisemad. Arvestades madalat riskitaset on ettekirjutuses nõutav teave ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes ning riivab kaebajate õigusi ja huve ülemääraselt, mh ettevõtlusvabadust. Varasemad riskianalüüsid on läbi viidud vähemkoormavaid meetmeid kasutades ja nende tegemiseks ei ole kaebajatelt andmeid küsitud. Vastustaja selgitustest järeldub, et ta juba teab, kelle juurde riskipõhist järelevalvet teostama minna – äriühingute asutajad. Sellised andmed on võimalik tuvastada äriregistrikaardilt.
6.6.Ebaõige on vastustaja arusaam, et kaebajad ei ole pädevad otsustama, milliseid andmeid vastustaja oma tööks vajab. Kaebajad on professionaalsed teenuseosutajad, tunnevad oma turgu, kaasnevaid riske jne, mistõttu on neil olemas vundament, mille pinnalt võtta seisukoht, milline teave on sektori analüüsiks oluline.
6.7.Asjakohatu on viide, et osad ettevõtjad on andmed juba esitanud. Teenusepakkujate tegevusmaht on erinev. Sisulise tegevuseta ettevõtjal on lihtne vastustajale nulldeklaratsioonid esitada. Vastustaja pole kinnitanud, et esitatud andmed oleksid nõuetekohased. Ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu sellest, et osa isikuid on ettekirjutuse täitnud.
6.8.Vastustaja seisukoht, et ettekirjutuse täitmiseks vajaliku info kohene puudumine tähendab mittenõuetekohast tegevust, on alusetu, sest ettekirjutusega nõutava info olemasolu sellisel kujul ei tulene ühestki õigusaktist. Teenusepakkujad tegutsevad erineval moel ja osas, mida ei ole seadusega reguleeritud, on teenusepakkujad enda majandustegevuse korraldamises vabad. See, et mõnele küsimusele on võimalik suurema vaevata vastata, ei tähenda, et see kõikide küsimuste puhul nii oleks.
6.9.Ettekirjutuse täitmata jätmise puhul ähvardati hea maine kahjustamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Kaebajad jäävad oma klientidest ilma ja nende senine majandustegevus lõpeb. Klientide usalduse kaotuse tõttu muutuks võimatuks ka teiste teenuste (õigusabiteenus, raamatupidamisteenus) pakkumine. Usaldussuhte taastamine ei pruugi olla hiljem võimalik. Kaebaja töötajad kaotaksid töö.
6.10.Kaebajad ei ole finantsasutused, mis tähendab, et nende teenuste eest maksmine tähendab üldjuhul raha laekumist ühest Euroopa Liidu Majanduspiirkonnas olevast
krediidiasutustest Eesti krediidiasutusse. See tähendab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine efektiivsete hoolsusmeetmete rakendamise läbi toimub krediidiasutustes. Äriühingute asutamine ja osade võõrandamine toimub notariaalselt. Ka notarid teostavad krediidiasutustega analoogilisel viisil hoolsusmeetmeid. Vastustaja ei ole arvestanud, milline on kaebajate majandustegevusega seonduv rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seonduv risk. Kaebajate poolt asutatavad või võõrandatavad juriidilised isikud ei ole krediidiasutused. Samuti ei saa kaebajad teostada kontrolli selle üle, kus kohas avab klient endale arvelduskontosid pärast talle osade võõrandamist ja millisel viisil ta neid kasutab. Küll aga on nendes etappides kohustatud rahapesu tõkestamiseks vajalikke hoolsusmeetmeid rakendama krediidiasutus, kes nendele juriidilistele isikutele kontosid avab ja kes saab (ning peab) jälgima arvelduskontodel olevaid edaspidiseid rahavoogusid.
6.11.Põhjendamatu on kaebajatele ette heita, et nad kasutasid oma põhiõigust ja pöördusid kaebusega kohtusse. See ei näita, nagu oleks kaebajatel põhjust midagi varjata.
Vastustaja kokkuvõtlikud seisukohad:
7.1.Vastustaja koostatud 2021. a äriühinguteenuse pakkujate uuringu6 (lk-d 3, 8) kohaselt esineb oht, et äriühinguteenuse pakkujate tegevus suurendab juriidiliste isikute läbipaistmatust ja sellest tulenevalt võimalust nende kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel. Äriühinguteenuse pakkujate rahapesu ja terrorismi tõkestamise alane teadlikkus on madal, riskisüsteemid puudulikud, hoolsusmeetmeid rakendatakse ebapiisavalt ning kahtlastest tehingutest teatatakse üksikutel juhtudel. Eesti äriühinguid kasutatakse vari- ja puhverettevõtetena. Riiklikus riskihinnangus hinnati äriühinguteenuse pakkujate rahapesualast haavatavust skaalal 0-4 hindega 3,31, mis osutab keskmisest kõrgemale haavatavusele. Samuti hinnati kõrgeimaks juriidiliste isikute ärakasutamise võimalusest tekkivat haavatavust. Seega on ekslik kaebajate väide, justkui viitaks riskihinnang madalale riskiastmele. Antud sektoris tuleb rakendada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras. Ka terrorismi rahastamise ohtudega seonduvalt on välja toodud, et sektori riskitase on keskmine, riski ja selle tagajärgi tuleb tunda ning rakendada riskide maandamismeetmeid olukorra parandamiseks. 25.01.2023 avaldatud Moneyvali raportis7 toodi äriühinguteenuse pakkujate osas välja, et tegemist on ühe kõige haavatavama sektoriga, arvestades mh ka pakutavate teenuste olemust (mitteresidentidele ettevõtete asutamine). Hindamise käigus näitasid äriühinguteenuse pakkujad riskide ebapiisavat mõistmist ja vähem tõhusat ennetusmeetmete rakendamist. Sektori poolt teavitamiskohustuse täitmine on murettekitavalt madal ja tegevuses rakendatavad kontrollsüsteemid üldiselt ebapiisavad. Äriühinguteenuse pakkujate poolt halvasti kavandatud ja rakendatavad hoolsusmeetmed mõjutavad negatiivselt ka tegelike kasusaajate kohta kogutava teabe kvaliteeti. Rahapesu riske mõistetakse pealiskaudselt. Äriühinguteenuse pakkujate vaade riskidele oli väga kitsas ega arvestanud sektori ja ettevõttele omaseid riske. Raportis soovitati järelevalvajal teha ennetavat koostööd kohustatud isikutega ja koguda järelevalve teostamisel kogu vajalik asjakohane teave.
7.2.RahaPTS-i eesmärgiks on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks täidavad olulist rolli ja vastutust ka usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad, kes peavad tagama, et nende poolt osutatavate teenuste kaudu oleks takistatud rahapesu ja terrorismi rahastamine. Ettekirjutusega küsitav teave on oluline selleks, et välja selgitada reaalne ülevaade kogu sektori riskipildist, ohtudest ja haavatavusest ning kavandada edasisi vajalikke meetmeid nende maandamiseks. Eriti olukorras, kus nii siseriiklik riskihinnang, täiendav uuring ja
rahvusvaheline hindamine on viidanud kõrgendatud riskidele ja ohtudele sektoris. Täiendava teabe kogumine on ainuvõimalik viis teenuseosutaja riskide mõistmiseks ja seeläbi riskipõhise järelevalve teostamiseks. Teabe küsimine on vajalik ja puudub muu vähemkoormavam alternatiiv tervikliku riskipildi tuvastamiseks. Iga küsimus on üksikuna vajalik riskipildist arusaamiseks. Puudub alternatiiv küsida küsimusi teises koosseisus või mahus, sest sellisel juhul jääks osa riski sisust ja suurusest tuvastamata, mis omakorda mõjutaks vajalike järelevalvemeetmete kavandamist ja nende rakendamist.
7.3.Kohustatud isikud koostavad enda riskide hindamiseks, tuvastamiseks ja analüüsimiseks riskihinnangu (RahaPTS § 13 lg 1), mille koostamisel peavad arvestama klientidega seotud riske. Kui ettevõttel puudub ülevaade toppklientidest, ei ole tal võimalik korrektselt koostada nõuetele vastavat riskihinnangut. Ettevõte peab mõistma ühe tehingu ja ühele kliendile osutatud tehingute koguhulga mõju rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest. Klientidele osutatud teenuste mahtude mittearvestamine tähendab, et ettevõtte riskihinnang ja riskisüsteemid ei ole piisavad ning puudub teadmine, millal kliendiga seotud riskid ümber hinnata. See suurendab rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja mõjutab ka teadete esitamise kvaliteeti. Kui kohustatud isik ei märke ebatavalisi käitumismustreid kliendi tehingutes, siis puudub tal võimalus esitada õigeaegselt nõuetele vastavaid teateid vastustajale. Kui vastustajal puudub ülevaade ettevõtete käibemahtudest teenuste lõikes, siis ei ole võimalik teostada riskipõhist järelevalvet.
7.4.Klientide käibeandete töötlemise kohustus tuleneb hoolsusmeetmete rakendamise kohustusest. Riskide hindamiseks peab kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta. Üheks oluliseks indikaatoriks võimalike kõrgemate riskide tuvastamisel on aru saada klientide pakutavatest teenuse mahtudest, samuti kontrollida ja aru saada sellest, kas teenuse pakkumise eest tasub klient ise või teeb seda keegi teine tema eest või kas teenuste eest tasutakse tavapäraselt suuremates summades. Tundmata ja mõistmata enda klienti ja tema tegevuse eripärasid, ei ole kohustatud isikul võimalik rakendada ka kohased hoolsusmeetmeid. Äriühinguteenuse pakkujate 2021. a uuring tõi välja, et rahapesuohu tuum seisneb anonüümsete ettevõtete professionaalses loomises ja haldamises. Anonüümsust pakkuvad variettevõtted on rahvusvahelisel tasemel instrumendid maksudest kõrvalehoidmiseks ja rahapesuks.
7.5.RahaPTS § 19 lg-te 1, 2 ja 24 ning § 8 lg 1 järgi peab äriühinguteenuse pakkuja rakendama hoolsusmeetmeid nii ärisuhte loomise kui ka tehingute tegemise ajal. RahaPTS § 17 lg 7 p 3 järgi peab kontaktisik tegema perioodilisi ülevaateid juhatusele (küsimused nr 41 ja 42). Nt võib esineda olukordi, kus vastustaja tuvastab järelevalve läbiviimisel, et ettevõte pidi vastustajale teate esitama, aga seda ei ole tehtud. Kui ettevõttel on olemas info, et kaaluti ja analüüsiti teate tegemist, siis on võimalik näha, kes ettevõttes selle otsuse vastu võttis. Sellise info olemasolu näitab, kas ettevõtte süsteemid on rahapesu riskide maandamiseks töökorras ja toimivad. Küsimuste nr 34-42 eesmärk on võrrelda, kas vastustajale esitatud ISR teated on kooskõlas sellega, mida ettevõte vastustajale esitab. Kui ettevõte tuvastab finantssanktsiooni rikkumise, aga ei ole kohaldanud vastavaid meetmeid ega teavita sellest ka vastustajat, siis puudub vastustajal sellekohane info.
7.6.Ettevõte peab üles ehitama enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. Üheks süsteemi osaks on ka vastava tööjõuressursi olemasolu, et kõik riskid saaksid maandatud. Kui selgub, et ettevõttel on liiga vähe töötajaid, siis see on ilmselge viide, et ta ei tule toime enda teenustega kaasnevate riskidega.
7.7.Teised äriühingud on asunud küsitlusele vastama ja neil ei ole tekkinud lisaküsimusi või probleeme, et vastamine oleks ajamahukas, keeruline või võimatu. Kaebajate väited on otsitud
7(23)
3-23-125
ning näitavad soovimatust teha järelevalveasutusega koostööd ja täita küsitlust. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks on küsimustikule vastamine ajamahukas. Ei ole usutav, et kaebajate majandustegevus oleks pärsitud seetõttu, et nad peavad hakkama ettekirjutust täitma. Pigem tekitab see kahtlust, et kaebajad ei ole korraldanud korrektselt äritegevusega seotud asjaajamist. Samuti soovitakse pigem kohustuse täitmist ajatada. Kaebajad ei ole taotlenud vastamise tähtaja pikendamist, vaid pöördunud kaebusega kohtusse. Tegevusluba omav ettevõte peab olema teadlik sellest, et vastustajal on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks ettekirjutuse alusel kohustatud isikult teavet. Kohustatud isik on kohustatud säilitama andmeid selliselt, et ta oleks võimeline neid vastustajale esitama (RahaPTS § 47 lg 4). Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Seega peavad kaebajad saama raamatupidamisregistrist andmed iga kliendi ja tehingu kohta. Asjaolu, et kaebajate IT-lahendused (sh raamatupidamisprogramm) ei võimalda kaebajatel andmeid automaatselt väljastada ilma, et keegi töötajatest peaks hakkama käsitsi arveid läbi sorteerima, on kaebajate enda äririsk. Kaebajate selgitusi suure aja- ja töömahu kohta ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus nad ise pakuvad õigusabi- ja raamatupidamisteenust. Seda enam peaks kaebajatel olema teada, et seadust tuleb täita ja seaduse alusel antud ettekirjutuse täitmine on ettevõttele kohustuslik. Samuti peaksid kaebajatel olema head raamatupidamisprogrammid ja IT-lahendused, kui nad pakuvad teenuseid ka teistele. Kaebajad ei ole põhistanud ega tõendanud, et neil tuleks mitu kuud tegeleda andmete kogumise ja esitamisega. Kaebajad ei ole tõendanud, et neil ei ole võimalik küsitud andmeid esitada, vaid neil ei ole soovi neid andmeid koguda enne, kui nad on seda harjunud tegema (majandusaasta aruande koostamiseks). Vastavate raamatupidamisprogrammide olemasolul, isegi kui need ei ole kõige uuemad ja innovaatilisemad, peaks olema võimalik väga vähese vaevaga redigeerida vahebilanss jm vajalikud aruanded. Kaebuse esitamise põhjuseks on kaebajate ebamugavustunne.
7.8.Kaebajate viited krediidiasutuste ja notarite poolt riskide maandamisele süvendavad kahtlust, et kaebajad ei ole oma teenuse pakkumisega kaasnevaid riske üldse mõistnud. Selle tõttu ei saa nad rakendada ka kohaseid hoolsusmeetmeid. See ilmestab väga eluliselt vajadust koguda täiendavaid andmeid ja hinnata kogu riskipilti tervikuna, et võimalikult ruttu vajalikke maandamismeetmeid rakendada. Ilma vastustaja sekkumiseta võivad järgneda pöördumatud kahjud kogu Eesti finantssüsteemile tervikuna. RahaPTS ei anna kohustatud isikutele võimalust mitte teostada hoolsusmeetmeid juhul, kui raha on laekunud läbi notari või krediidiasutuse. Seadus kohustab kõiki kohustatud isikuid täitma olenevalt sektori eripäradest hoolsusmeetmeid ja ärisuhte seiret. Krediidiasutuste riskiisu, riskihinnang ja protseduurireeglid ei ole väga suure tõenäosusega samad, mis on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatel.
7.9.Kaebajad peavad oma kliente tundma ja rakendama RahaPTS-is olevaid põhimõtteid. Selle põhimõtte täitmisel on kohustatud isiku eesmärgiks aru saada, mis teenust ning millisel põhjusel klient soovib saada ehk kas kliendi selline soov läheb kokku tema tegeliku tegevuse, võime ja vajadustega, kliendi teadmise ja arusaamaga kliendi äritegevuse spetsiifikast, olemusest jne. Mida suurem on kliendiga kaasnev risk, seda rohkem peab kohustatud isik meetmeid võtma, et kliendist ja tema tegevusest aru saada. Eesmärgiks on aru saada ja tuvastada, milline on kliendiga ja ärisuhtega kaasnev riskiprofiil.
7.10.Vastustaja ei ole kaebajate tegevusluba kehtetuks tunnistanud, kuid ka tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saavad kaebajad jätkata õigusabi- ja raamatupidamisteenuste pakkumist. Korrektsele ärialasele mainele omab mõju isikute soovimatus teha koostööd haldusorganiga, sh rahapesu ja terrorismi tõkestamise valdkonnas. Koostööst järelevalveasutusega peaksid kohustatud isikud ise huvitatud olema, et oma tegevusega 8(23)
3-23-125
kaasnevaid riske paremini mõista ja rakendada vajalikke meetmeid, et tuvastatud riskid ei realiseeruks. Kaebajate endi võimuses on, et neil säiliks korrektne ärialane maine, tegevusluba ja seeläbi töötajate töökohad.
7.11.Valeandmete esitamine ja vigade tegemine on kaks erinevat asja ning nende eristamine on lihtne. Sellele viitamine on asjakohatu. Samuti on asjakohatu tuginemine ärisaladusele. RahaPTS § 58 lg 2 kohaselt on ettekirjutuse adressaat kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sh panga- või ärisaladust sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks.
7.12.Vastustaja oli ettekirjutuse mõõdukuse hindamisel arvestanud mh kaebajate ettevõtlusvabadust võrreldes avalikkuse ootusega toimivale, läbipaistvale ja usaldusväärsele rahandussüsteemile ja majandusruumile. Usaldushalduse ja äriühingute valdkonnas teenust pakkuv ettevõte ei saa eeldada kõrgendatud nõuete ja hoolsuskohustusega tegevusalal tegutsedes, et tema majanduslikud huvid või õigused ettevõtlusvabadusele kaaluvad üles talle kehtestatud kohustuslike nõuete täitmise ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate sektori läbipaistvuse ning rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmise rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebajate õiguse andmete esitamata jätmiseks. Avaliku huvi õiguskaitse all tuleb mõista Eesti Vabariigi majandussüsteemi, sellele tekitatavat potentsiaalset võimalikku kahju ja ka võimalikku kahju teenuse kasutajatele. Avaliku huvi kaitsmise vajadus ületab kordades võimalikud ebamugavused või täiendavad jõupingutused, mida kaebajad peaks palutud andmete esitamiseks tegema. Kaebajad ei väida, et neil küsitavaid andmeid ei ole, vaid nad on otsustanud, et vastustaja ei vaja oma ülesannete täitmiseks neid andmeid ning ta võib need saada avalikest andmebaasidest. Kaebajatel puudub õigus otsustada selle üle, milliseid andmeid ja milleks vastustajal vaja on ning mis ajaks neid küsida tuleb. Haldusorganil on suur kaalutlusruum otsustamaks, mil viisil haldusmenetlus läbi viia. RahaPTS § 66 lg 3 järgi on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. Muu hulgas otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse teel, millised tõendid on menetluse läbiviimiseks vajalikud. Kohtulik sekkumine haldusmenetlusse saab olla õigustatud vaid siis, kui ettekirjutus on tühine või ilmselgelt õigusvastane.
7.13.Ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede eest hoiatamine ei ole ähvardamine. Viidatud tagajärjed on seaduses sätestatud.
7.14.Ettekirjutuses esitatud küsimused on otseselt seotud RahaPTS-ist tulenevate nõuetega, mille vastavust kehtiva seadusega vastustaja järelevalve käigus kontrollib. Ettekirjutusega küsitakse andmeid, mille kogumine on kohustatud isikutele kohustuslik ja millega nad ise oma igapäevategevuses on pidanud ka arvestama. Vastustajal on õigus nõuda turuosaliselt andmeid, isegi kui need on kättesaadavad registritest. Vastustaja on enne ettekirjutuse tegemist täitnud kaalumis- ja uurimiskohustust ning jõudnud järeldusele, et ettekirjutuse tegemine teabe nõudmiseks on vajalik ja muul viisil teabe küsimiseks kohustatud isikutelt ning seega tervikliku riskipildi tuvastamiseks puudub vähekoormavam alternatiiv. Kõik küsimustikus nimetatud andmed on vastustajale pandud kohustuste täitmiseks vajalikud. Isegi kui mingeid andmeid on võimalik avalikest andmebaasidest kaudselt kätte saada, siis vastustaja on näinud olukordi, kus ametlikes andmebaasides olev info ei lähe kokku ettevõtte tegelike andmetega. Selline olukord on automaatselt riski suurendavaks asjaoluks, nt kui töötajate andmed ei ole vastavuses tegelikkusega. Vastustajal puudub võimalus saada käibeandmetest ülevaadet registritest, sest ettevõtted esitavad 2022. a käibe info alles 2023. a suvel majandusaasta aruandega. MTA-lt küsitavad käibedeklaratsioonid ei annaks täielikku ülevaadet, sest kõik äriühinguteenuse pakkujad ei ole käibemaksukohustuslased. Samuti ei too käibeandmed välja käivet teenuste lõikes. Seetõttu tuleb vastavat teavet küsida ettevõtte enda
9(23)
3-23-125
käest. Kui ettevõttel puudub arusaam sellest, kui suur on tema käibe suurus teenuste lõikes, siis järelikult ei ole tal mingit arusaama ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest.
7.15.Kuna kaebajate tegevuskoht on Eesti, kohalduvad neile Eestis kehtivad seadused ja nende esitatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed (keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1, § 12 lg 1).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja tugines vaidlusaluse ettekirjutuse andmisel RahaPTS § 54 lg 1 p-le 4 ning § 58 lg-tele 1 ja 2. RahaPTS § 54 lg 1 p 4 järgi on Rahapesu Andmebüroo ülesandeks mh järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS-i täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. RahaPTS § 58 lg 1 järgi on Rahapesu Andmebürool õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Sama paragrahvi lg 2 järgi on ettekirjutuse adressaat kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajad on kohustatud isikud. Kohustatud isikuks on RahaPTS § 3 p 3 järgi sama seaduse §-s 2 nimetatud isik. RahaPTS § 2 lg 1 p 9 nimetab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujaid. Kõigile kaebajatele on väljastatud tegevusluba8 usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks (RahaPTS § 70 lg 1 p 2). Seega võis vastustaja nõuda kaebajatelt RahaPTS § 58 lg 1 alusel ettekirjutusega teavet.
10.Kohus saab ettekirjutuse põhjendustest aru selliselt, et vastustaja ei algatanud kõigi 322 teenuseosutaja suhtes järelevalvemenetlust, kuid peab järelevalvemenetluse alustamist selles sektoris vajalikuks ja kogub järelevalvemenetluse planeerimiseks eelnevalt teavet, et otsustada, kelle osas tuleks järelevalvemenetlus läbi viia. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud alusega teabe küsimiseks. See võimaldab vastustajal oma ressursse paremini planeerida ja suunata järelevalvetegevus nendele ettevõtjatele, kelle tegevus vajab põhjalikumat kontrolli. Samuti oli ettekirjutuse eesmärgiks tuvastada sektoris esinevad riskid, et nende maandamiseks vajalikud meetmed välja töötada. Ka seda saab pidada põhjendatud aluseks teabe küsimisel.
11.Vastustajal on õigus nõuda ja kohustatud isikud peavad esitama teabe, mis võib sisaldada nende või nende klientide ärisaladust või muud tundlikku teavet (RahaPTS § 58 lg 2). Ärisaladusele viitamine ei õigusta teabe esitamata jätmist. Kaebajatel tuleb ärisaladus asjakohaselt märgistada ja ka vastustaja peab tagama, et ta ei kahjusta ärisaladust ega võimalda sel lekkida (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 3). Ärisaladuseks ei ole see, kui kaebajad on teenuse osutamise käigus võimaldanud oma klientidel ebaseaduslikke tehinguid teha, sh rahapesu toime panna või terrorismi rahastada. Selline teave tuleb avaldada ja vastustaja peab sellele reageerima.
12.Põhjendamatu on kaebajate arusaam, et kuna riiklik riskihinnang tehti alles 2 aastat tagasi 2021. a-l, siis puudus vastustajal vajadus uue hindamise läbiviimiseks. 2021. a riskihinnang hõlmas aastaid 2017-20199, seega praeguse seisuga 4 aasta taguseid andmeid. Vahepeal on muutunud nii õiguslik olukord (2020. a algusest kuni ettekirjutuse tegemiseni on RahaPTS-i
Kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Alvares & Co OÜ tegevusluba“, „Complex Consult OÜ tegevusluba“, „Gofaizen & Sherle OÜ tegevusluba“, „Maxcorp OÜ tegevusluba“, „Prifinance Estonia OÜ tegevusluba“, „Scanlex OÜ tegevusluba“, „Wasp Consult OÜ tegevusluba“ ja „Ühinenud Õigusbürood OÜ tegevusluba“.
10(23)
3-23-125
muudetud 15 korral) kui ka poliitiline (Venemaa-Ukraina sõda) ja majandusliku olukord, mis kõik saavad muuta sektoris kehtivaid riske. Seetõttu vajavad riskid uuesti hindamist ja kaalumist, kas nende maandamiseks tuleb kehtestada täiendavaid meetmeid. Ka riskihinnangu kohaselt tuli ohtude arengu ja uute tekkivate ohtude hindamiseks viia läbi riskide kordushindamine. Riskihinnangut tuli ajakohastada iga 2 aasta järel või vajadusel ka sagedamini10.
13.Kaebaja leidsid, et nende tegevusvaldkonnas eksisteerib madal risk, mistõttu ei olnud uue riskihindamise läbiviimine vajalik. Esiteks leiab kohus, et riskide hindamise vajadus ei sõltu sellest, kui kõrgeks oli eelmises riskihinnangus valdkondlikku riski hinnatud. Madalast riskitasemest ei saa järeldada, et riskid ei saa hiljem muutuda ega vaja uuesti üle hindamist. Teiseks ei nõustu kohus kaebajate järeldusega, et nende tegevusvaldkonnas tuvastati madal riskitase. Kaebajad on riskihinnangus toodust ebaõigesti aru saanud.
14.Risk on võimaliku ohu realiseerumine haavatavuse esinemisel. Oht tähendab rahapesu ja terrorismi rahastamise kontekstis võimalust, et kuritegelikul teel saadud tulu satub riigi majandusse või rahalisi vahendeid kasutatakse terrorismi toetamiseks. Oht on sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärje tuletis. Haavatavus tähendab riigi rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi või riiklike kontrollimeetmete nõrkusi, mis võimaldavad ära kasutada rahapesu või terrorismi rahastamise võimalusi. Haavatavusteks võivad olla ebasobiv poliitika või ka kontrollimeetmed, mida ei järgita või mille rakendamist ei kontrollita11. Seega tähendab risk ohu ja haavatavuse kombinatsiooni. Ei saa lähtuda vaid sektoris esinevatest ohtudest, vaid tuleb vaadata ka sektori haavatavust, sest kui sektor on haavatav, siis võib ka madal oht kergesti realiseeruda.
15.Riskihinnangus on äriühingute teenuste pakkujate peatükis12 lk-l 4 tabelis nr 102 välja toodud, et rahapesu ohutase äriühingute teenuse pakkujate sektoris on 2 ehk madal, ja tabelis nr 103 on välja toodud, et terrorismi rahastamise ohutase on äriühingu teenuse pakkujate sektoris 2,3 ehk madal. Samas lk-l 8 on tabelis nr 105 märgitud, et rahapesu haavatavuse tase äriühingute teenuse pakkujate sektoris on 3,31 ehk keskmine, ja lk-l 11 tabelis nr 106 on märgitud, et terrorismi rahastamise haavatavuse tase äriühingute teenuse pakkujate sektoris on 2,76 ehk madal. Riskitaseme soojuskaardilt (lk 8 ja 12) on näha, et äriühinguteenuse pakkujate sektor ei ole ohtu ja haavatavust arvestades kõige madalamal riskitasemel, vaid tumekollasel alal. Soojuskaardi legendi järgi tähistab tumekollane ala keskmist riski. Keskmine risk tähendab, et sündmus toimub tõenäoliselt mitu korda aastas, kuid mitte igas kuus 13. Riskihinnangu kokkuvõtvast tabelist14 on näha, et koos eririskiga on järelevalveline prioriteetsus selles sektoris keskmine-kõrge ning hoolsusmeetmeid tuleb rakendada
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. Kättesaadav https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine/riskihinnangud.
2.Sissejuhatus, lk 1. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „2. Sissejuhatus“.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. Lisa 2. Riikliku riskihinnangu metoodika, lk 52. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Lisa 2. Riikliku riskihinnangu metoodika“.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 2. Sissejuhatus, lk 4.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 11.7. Äriühingute teenuse pakkujad. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „11.7. Äriühingute teenuse pakkujad“.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. Lisa 2. Riikliku riskihinnangu metoodika, lk 36-37, 39.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 1. Kokkuvõtte tabel. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „1. Kokkuvõtte tabel“.
11(23)
3-23-125
tugevdatud korras. Järelikult tuli vastustajal algatada sektoris järelevalvemenetlus ja töötada välja meetmeid riskide maandamiseks.
16.RahaPTS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse RahaPTS-is ette nähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades RahaPTS-i erisusi. HMS § 3 lg 1 järgi võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Kohus nõustub kaebajatega, et igasugune ettevõtja koormamine teabe nõudmisega, seda enam olukorras, kus teabe esitamine eeldab selle kogumist ja töötlemist ning koormab oma mahukuse tõttu ettevõtja ressursse ja aega, riivab tema ettevõtlusvabadust (PS § 31). Nagu kaebajad ka ise möönsid, on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval alusel. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-iga. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
17.Nagu kohus eespool viitas, tuleneb vastustajale teabe nõudmiseks õiguslik alus RahaPTS-ist. RahaPTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamine on karistusseadustiku § 394 ja § 237 3 järgi tunnistatud kuritegudeks. Seega on RahaPTS-i regulatsiooni eesmärgiks läbipaistva ja usaldusväärse ettevõtluskeskkonna tagamise kõrval ka kuritegude toimepanemise tõkestamine. Läbipaistev ja usaldusväärne ettevõtluskeskkond omab tähtsust riigi majanduse seisukohalt. Riigi hea ja turvaline majanduslik olukord soodustab majanduskasvu, ettevõtlusega tegelemist, elanike heaolu ja sissetulekuid, investeeringute (sh välisinvesteeringute) tegemist, suhteid teiste riikidega. Tegemist on olulise avaliku huviga. Kuna vastustaja küsis ettevõtjatelt teavet sektori riskide analüüsimiseks ja nende maandamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks, siis oli tegemist viidatud avalike huvide kaitsmiseks ja kuritegude tõkestamiseks olulise tegevusega. Seda ei saa pidada kuidagi riigi poolseks omavoliks. Teabe küsimine äriühinguteenuse osutajatelt oli vajalik, et aru saada, kuidas nad oma tegevust ellu viivad, riske tuvastavad ja neid minimeerivad. Riskide uurimine toimub ka kaebajate huvides, et kaitsta nende tegevuse seaduspärasust ja vältida nende õigusvastast ärakasutamist kuritegelikel eesmärkidel. Kohtu hinnangul on vastustaja eesmärgid kaebajatelt teabe küsimiseks oluliselt kaalukamad kaebajatele põhjustatud aja- ja ressursikulust, mis kaasnes teabe kogumise, töötlemise ja edastamisega. Ettekirjutus ei ole toonud kaasa kaebajate õiguste ega vabaduste moonutust. Kaebajate väide, et teabe kogumine ja töötlemine tähendab mitmekuist eraldiseisvat tegevust, mis takistab samal ajal ettevõtlusega tegelda, on ebausutav. Kui teabenõudmisele vastamine oleks tõepoolest toonud kaasa mitmekuise seisaku majandustegevuses, oleks kaebusega vastustaja või kohtu poole pöördunud palju suurem hulk ettevõtjaid. Praegusel juhul pöördus kaebusega kohtusse vaid 9 ettevõtjat 322 sektoris tegutsevast ettevõtjast. Ebausutav on kaebajate väide, et teised ettevõtjad ei tegutse aktiivselt ja esitavad vaid nulldeklaratsioone. Isegi kui mõned ettevõtjad tõepoolest aktiivselt ei tegutse, pole igal juhul usutav, et ainult 9 ettevõtjat 322-st tegutsevad aktiivselt. Kuna RahaPTS § 75 lg 1 p 3 annab aluse tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates, siis võib arvata, et mitteaktiivseid ettevõtteid ei saa olla sedavõrd suur hulk. Kaebajad ei ole oma väiteid ka tõendanud. Kuna kohus ei kohaldanud kaebajate taotletud esialgset õiguskaitset, tuli kaebajatel ettekirjutus täita. Kaebajad ei ole tõendanud, kui kaua neil kulus nõutud teabe kogumiseks ja töötlemiseks. Samuti ei ole kaebajad tõendanud, et nad ei saanud sel ajal oma ettevõtlusega aktiivselt tegeleda. Seega on kaebajate väidetud riive liialdatud. Kaebajatel oli aega nõutud teabe kogumiseks, töötlemiseks
12(23)
3-23-125
ja esitamiseks üle 2 kuu, seega piisavalt. Kaebajad ei ole taotlenud vastustajalt vastamise tähtaja pikendamist. Sellest keeldumist saanuks kohtus vaidlustada.
18.Kaebajad väidavad, et neil ei ole nõutud andmed nõutud kujul olemas, vaid küsimustikule vastamine eeldab andmete kogumist ja töötlemist. Kohtu arvates ei eeldanudki vastustaja, et adressaatidel on ettekirjutusega nõutud andmed küsitud kujul olemas ja need saab kohe esitada. Vastasel juhul puudunuks vajadus anda ettekirjutuse täitmiseks 2-kuulist tähtaega. Piisanuks vaid mõnepäevasest tähtajast. See aga ei tähenda, et vastustajal puudus õigus küsitud teavet nõuda. Kuna kaebajatel peavad küsitud teabe aluseks olevad andmed olemas olema, siis on neil võimalik ettenähtud tähtaja jooksul andmeid töödelda, et vastustaja küsimustele vastata. Andmete kogumise ja töötlemise vajadus ei tähenda, et teabe küsimiseks puudub alus.
19.HMS § 5 lg 1 järgi määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. RahaPTS § 58 lg 2 näeb teabe esitamiseks ette kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi. Seega oli vastustajal õigus nõuda teavet kirjalikus vormis. Kohus nõustub vastustajaga, et kõigi ettevõtjatega ükshaaval vestluse läbiviimine ja andmete kättesaamiseks kohapealse kontrolli läbiviimine oleks olnud oluliselt koormavam nii haldusorgani kui ka ettevõtjate jaoks. RahaPTS § 66 lg 3 järgi on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. Seega valiti teabe kogumiseks põhjendatud viis.
20.Põhjendatud oli ka vastustaja otsus küsida teavet kõigilt äriühinguteenuse pakkujatelt. Riikliku riskihinnangu koostamisel moodustati kohustatud isikute valimid, st vastuseid ei oodatud kõigilt kohustatud isikutelt. Äriühingute teenuste pakkujate peatükist nähtub, et 297 turuosalise hulgast oodati vastust 168 ettevõtjalt, kuid vastas vaid 103 ehk 61% valimist 15 ja 1/3 kõigist sektori turuosalistest. Sedavõrd väikesest hulgast lähtumine võib olla põhjendatud olukorras, kus teostatakse valdkonnaülene uuring ja puudub vajadus igas konkreetses sektoris väga täpseid andmeid tuvastada. Praegusel juhul soovis vastustaja uurida konkreetse sektoriga seotud riske ja seda sügavuti, et planeerida järelevalve teostamist ja töötada välja konkreetsed meetmed. Seega oli kõigilt sektori ettevõtjatelt teabe nõudmine põhjendatud. Ainult osadelt ettevõtjatelt teabe küsimine ei oleks andnud adekvaatset pilti kogu sektoris toimuvast ning mõned olulised riskid jäänuks tuvastamata. Ettevõtjaid koormavaks võib pidada olukorda, kus neil tuleb selliseid küsitlusi täita iga aasta või paari aasta järel. Kaebajad ei ole väitnud, et nad oleksid riikliku riskihinnangu koostamisel osalenud ja omapoolse panuse andnud. Osadel kaebajatel polnudki kehtivat tegevusluba perioodil, mille kohta tookord andmeid küsiti. Seega ei saa praegusele küsitlusele vastamine neile ebamõistlikult koormav olla.
21.HMS § 6 järgi on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seejuures on haldusorgani otsustada, milliseid andmeid ta peab asjas oluliseks koguda. Andmete nõudmine saab olla õigusvastane vaid juhul, kui küsitud andmed ei saa ilmselgelt kuidagi riskihindamises tähtsust omada.
22.Kaebajad leidsid, et ilmselgelt asjakohatud on küsimused nr 9.2 ja 44. Küsimuses nr 9 ja selle alaküsimustes küsiti töötajate arvu kohta. Nende küsimuste küsimise põhjendatust käsitleb kohus allpool. Küsimuses nr 44 küsiti 2022. a topp 5 hankijaid käibe mahtude alusel. Kaebajad leidsid, et kuna vastustaja pidas hankijate all silmas kõiki isikuid, kellelt midagi soetati (sh vee-, elektri-, side-, kanalisatsiooniteenuse osutajad, bürookaupade müüjad jms), siis ei saa kogu selline teave olla oluline rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 11.7. Äriühingute teenuse pakkujad, lk 3.
13(23)
3-23-125
Kohtu hinnangul ei saa kõigi hankijate hulgast topp 5 hankija kohta andmete küsimist pidada ilmselgelt õigustamatuks. Olukorras, kus tuleks hakata eristama, milliste hankija kohta peaks või ei peaks andmeid küsima, võivad osad olulised hankijad jääda põhjendamatult tähelepanuta, sest neid on kas ekslikult või tahtlikult liigitatud nende hankijate hulka, kelle kohta ei peeta vajalikuks vastustajale teavet esitada. See annaks ettekirjutuse adressaatidele võimaluse andmetega manipuleerida ja varjata lepingupartnereid, kellega seotud tehingud ei ole toimunud ausatel eesmärkidel. Lisaks ei saa välistada, et ka üldhuviteenuseid pakkuvate hankijate kaudu on võimalik rahapesu toime panna või terrorismi rahastada.
23.HMS § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus nõustub selle sätte alusel kaebajatega, et vastustajal puudub põhjendatud alus nõuda ettevõtjatelt ettekirjutusega teavet, mis on tal endal olemas või mis on talle avalikest registritest vaevata kättesaadav. Avalike registrite eesmärk ongi tagada haldusorganitele avalike ülesannete täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus. Seetõttu tuleb haldusorganil pöörduda esmalt andmete saamiseks avalike registrite poole (ka juhul, kui selleks tuleb esitada teisele ametiasutusele teabepäring) ja alles siis, kui sealt ei ole võimalik vajalike andmeid saada või tekib põhjendatud kahtlus andmete ebaõigsuses, saab haldusorgan pöörduda teabe küsimisega isiku poole. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et registriandmed võivad tegelikkusest erineda. Registriandmete õigsust tuleb reeglina eeldada. Vastasel korral puudub põhjus registrit andmete kogumiseks pidada. Üksikud vead registriandmetes ei anna alust ebausaldada kõiki registriandmeid. Sagedasemate vigade korral tuleks pöörduda märkusega registri töötlejate poole. Kuna registrile õigete andmete esitamise eest vastutavad mh ka ettevõtjad ise, siis pole põhjust eeldada, et vastustajale esitatakse õigemad andmed kui registrile. Samas ei nõustu kohus kaebajatega selles, et vastustaja peaks hakkama kaebajate kohta ise andmeid veebist otsima. Kuna veebiandmete õigsuse üle puudub kontroll, siis ei pea nende õigsust ega ajakohasust eeldama. Samuti pruugi kõik andmed terviklikul kujul veebis olemas olla või ei pruugi neid olla lihtne leida.
24.Kaebajad leidsid, et vastustajal puudus põhjus küsida kaebajatelt küsimusi nr 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 33, sest neile oleks saanud leida vastused avalikest registritest või veebist.
25.Küsimuses nr 1 küsitakse küsimustiku täitja ees- ja perekonnanime. Küsimustiku täitja identifitseerimist ei saa pidada põhjendamatuks. Kuna ettevõttel võib olla mitu juhatuse liiget ja mitu töötajat ning ettekirjutuses ei nähtud ette reegleid selles osas, kes konkreetselt peab ettevõtte nimel küsimustiku täitma, siis on täitja nime küsimine põhjendatud.
26.Küsimuses nr 2 küsiti küsimustiku täitja ametikohta, e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Kohus ei nõustu kaebajatega, et tegemist on kindlasti andmetega, mis on avalikud kättesaadavad. Tööd tegeva isiku ametinimetus tuleb Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (määrus nr 21) § 53 lg 2 p 12 järgi kanda TÖR-i. TÖR-is puuduvad aga andmed töötaja e-posti aadressi ja telefoninumbri kohta. Kui ettevõte pole teinud neid andmeid ka avalikes registrites teatavaks, siis puudub vastustajal võimalus neid andmeid ise teada saada ja nende küsimist ei saa pidada põhjendamatuks. Reeglina on registrites avalikult kättesaadavad äriühingute üldised kontaktandmed, mitte kõigi töötajad kontaktandmed. Selliste andmete esitamine ei saa olla kaebajate jaoks ka koormav. Nende andmete küsimine on põhjendatud sellega, et vastustajal oleks võimalik andmete täpsustamiseks õige isikuga ühendust võtta.
27.Küsimuses nr 3 küsiti ettevõtte nime, kelle kohta andmed esitatakse, ja küsimuses nr 4 küsitakse selle ettevõtte registrikoodi. Tegemist on juriidilist isikut identifitseerivate andmetega. Kuna andmete esitaja (nt juhatuse liige) võib olla samal ajal seotud mitme erineva
14(23)
3-23-125
ettevõttega, siis on oluline täpsustada, millise ettevõtte kohta andmed esitatakse. Olulised on nii nimi kui ka registrikood, sest need võimaldavad äriühingut üheselt identifitseerida. Äriregistris võib olla palju sarnase nimega äriühinguid, mistõttu on registrikood vajalik õige ettevõtte tuvastamiseks.
28.Küsimuses nr
küsitakse teenuse osutamiseks kasutatava/kasutatavate veebilehe/veebilehtede aadressi/aadresse. Juriidilise isiku veebiaadress/Interneti kodulehe aadress on reeglina äriregistris kättesaadav (äriseadustiku (ÄS) § 63 (kehtis kuni 31.01.2023), § 144 lg 1 p 7, § 250 lg 1 p 7, alates 01.02.2023 jõustunud äriregistri seaduse § 26 lg 1 p 4). Samas ei küsita küsimuses üksnes kodulehe aadressi, vaid kõiki võimalikke veebiaadresse, mille kaudu ettevõte oma teenuseid kättesaadavaks teeb. Tegemist ei pruugi olla kindlasti või ainult kodulehega. Isik võib osutada teenuseid ka teiste portaalide või veebilehtede kaudu (nt peetakse erinevates riikides erinevaid veebilehti). Seega ei saa küsimuse küsimist pidada põhjendamatuks. Põhjendamatu oleks eeldada, et vastustaja peaks hakkama ise veebis kõikvõimalikke ettevõtjaga rohkemal või vähemal määral seotud veebilehti otsima. Selliste andmete esitamine ei saa olla kaebajate jaoks koormav.
29.Küsimusega nr 7 küsitakse, milliseid teenuseid 2022. a-l klientidele osutati. Kohus ei leia, et tegemist oleks andmetega, mis oleksid avalikest registritest kättesaadavad. Majandusaasta aruande tegevusaruandes tuuakse välja ettevõtte põhitegevus või peamiselt osutatud teenused. Ettevõte ei ole kohustatud kajastama seal kõiki majandusaastal osutatud teenuseid. Selliseid andmeid ei esitata ka käibedeklaratsioonis. See, milliseid teenuseid ettevõtja oma veebilehel pakub, ei näita, milliseid teenuseid ta ka tegelikult konkreetsel perioodil osutas. Osutatud teenuseid ei saa tuletada ka isikule väljastatud tegevusloast (usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks, audiitorteenuse osutamiseks) ega äriregistris nimetatud tegevusalade klassifikatsioonist. Seega oli küsimuse esitamine ettevõtjale endale põhjendatud.
30.Küsimusega nr 8 küsitakse 2022. a käibe suurust ja küsimusega nr 8.1 äriühingu teenustega seotud käibe osakaalu. Kohus nõustub kaebajatega, et käibe suuruse kohta on andmed olemas majandusaasta aruandes. Käive ehk müügitulu on näha kasumiaruandes, mis on raamatupidamise aastaaruande üks põhiaruannetest (raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lg 2). Raamatupidamise aastaaruanne on majandusaasta aruande üks osa (RPS § 14 lg 1). Samas tuleb tähele panna, et mitte kõigi ettevõtjate majandusaasta ei alga 01.01 ega lõpe
31.12.Osadel ettevõtjatel võib majandusaasta erineda kalendriaastast. Ka kaebajate endi hulgas on neid, kelle majandusaasta erineb kalendriaastast – Ühinenud Õigusbürood OÜ majandusaasta periood on 01.04-31.0316 ja Wasp Consult OÜ majandusaasta periood on 01.07-30.0617. Seega ei ole vastustajal võimalik saada kõigi ettevõtja majandusaasta aruandest käibeandmeid konkreetse perioodi (01.01.-31.12.2022) kohta. Samuti tuleb arvestada, et majandusaasta aruande esitamiseks on aega 6 kuud majandusaasta lõppemisest (ÄS § 97 1 lg 1), mis tähendab, et vastustaja ei saaks hakata järelevalvet planeerima ega läbi viima enne poole aasta möödumist aasta algusest. Pärast seda tuleb küsida veel andmeid ettevõtjate käest, kes ei ole tähtaegselt majandusaasta aruannet esitanud või kelle majandusaasta erineb kalendriaastast. See kõik lükkab järelevalvemenetluse algatamise võimaluse edasi ja muudab küsitud andmed vananenuks. Käibeandmed on näha lisaks käibedeklaratsioonides, mis esitatakse MTA-le. Käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 järgi on maksustamisperiood kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Järelikult oleks võimalik saada ettevõtete käibeandmeid käibedeklaratsioonidest. Samas ei ole kõik kohustatud isikud tingimata
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Ühinenud Õigusbürood OÜ äriregistrikaart“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Wasp Consult OÜ äriregistrikaart“.
15(23)
3-23-125
käibemaksukohustuslased (KMS § 19 lg 1), mistõttu ei ole neil käibedeklaratsiooni esitamise kohustust ja nende isikute käivet käibedeklaratsioonidelt tuvastada ei saa. Majandusaasta aruanne peab sisaldama ka müügitulu jaotust kuni 10 suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kohaselt (ÄS § 971 lg-d 1 ja 3). EMTAK on kehtestatud justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisana 16. EMTAK-ist nähtub, et sellist tegevusala nagu usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamine, nimekirjas ei ole. Kuna klassifikaatoris on tegevusalade loetelu üsna üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatav, siis on äriühinguteenuse pakkujad liigitanud oma tegevuse erinevalt, nt maksualase nõustamise, äri- ja juhtimisalase nõustamise, õigusnõustamise ja äritegevuse abitegevustena18. Mitte kogu viidatud klassifikaatorite alla kuuluvat tegevust (nt õigusnõustamine, maksualane nõustamine) ei saa pidada RahaPTS §-s 8 nimetatud teenuste osutamiseks. Seega ei anna majandusaasta aruanne teavet äriühingu teenustega seotud käibe osakaalu kohta. Ka käibedeklaratsioonid ei anna teavet selle kohta, milliste konkreetsete teenuste osutamise kaudu on tulu teenitud. Seetõttu tuleb sellist teavet küsida ettevõtjalt endalt. Esitades andmed käibe osakaalude kohta, ei ole ettevõtja jaoks koormav esitada samas ka andmed kogu aasta käibe kohta. Sellekohased andmed saab kiiresti kätte raamatupidamisprogrammist. Teiseks on ettevõtja esitanud MTA-le igakuiselt käibedeklaratsioonid, millelt andmete kokku võtmine ei saa olla keeruline. Seetõttu ei pea kohus kaebajatelt käibeandmete küsimist ilmselgelt põhjendamatuks.
31.Küsimuses nr 9 küsiti teenuseosutaja töötajate arvu, küsimuses nr 9.1 küsiti täistööajale taandatud töötajate arvu ning küsimuses nr 9.2 küsiti töölepingu alusel töötavate täis- ja osalise tööajaga töötavate töötajate arvu. Selle küsimuse osas nõustub kohus kaebajatega, et küsitud andmed on riigi peetavas registris kättesaadavad. Töötajate kohta peetakse TÖR-i, kuhu tööd andval isikul tuleb kanda kõik oma töötajad, sh erinevatel alustel töötavad töötajad ja tasu mitte saavad isikud (maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 251-252). TÖR-i tuleb kanda töötamise alustamise ja lõpetamise kuupäevad, ametinimetus, töötamise liik, tööaja määr (määruse nr 21 § 53 lg 2). TÖR-i peetakse mh vastustajale seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks (MKS § 251 lg 1), seega tuleb vastustajal oma ülesannete täitmiseks pöörduda esmajärjekorras TÖR-i poole. RahaPTS § 541 lg 2 teise lause järgi tuleb kohustatud isiku suhtes järgida andmete ühekordse esitamise põhimõtet. See tähendab, et kui kohustatud isik on oma kohustuse täitnud ja TÖR-i nõutavad andmed esitanud, siis peab haldusorgan oma ülesannete täitmisel kasutama TÖR-is olevaid andmeid, mitte küsima neid kohustatud isikult igal korral uuesti. Järelikult ei olnud kaebajatelt töötajate andmete küsimine põhjendatud.
32.Küsimuses nr 10 küsiti, kui mitu ettevõtet asutas AÜTP (äriühinguteenuse pakkuja), mille ainuosanikuks või üheks osanikuks sai asutamise hetkel AÜTP või AÜTP-iga seotud isik (juriidiline isik kui ka füüsiline isik). Küsimuses nr 11 küsiti, kui mitu ettevõtet asutasid ÄÜTP-iga seotud isikud 2022. a-l, mille ainuosanikuks või üheks osanikuks oli asutamise hetkel AÜTP või AÜTP-iga seotud isik. Kõigi Eestis asutatud ettevõtete andmed on olemas äriregistris, kus on olemas nii aktuaalsed kui ka ajaloolised andmed osanike, juhatuse liikmete ja asutajate kohta. Seega saab vajadusel teha äriregistrist vastavad otsingud. Võimalik, et kõigi 322 ettevõtte ja nendega seotud isikute kohta päringute tegemine ja andmete sorteerimine on aeganõudev. Samas on tegemist vastustaja enda tööülesannete täitmiseks vajalike andmete kogumisega, mida peaks vastustaja tegema eelkõige ise. Kohustatud isikute poole pöördumine saab olla põhjendatud juhul, kui vastustajal ei ole võimalik avalikest registritest andmeid saada, mitte selleks, et enda töökoormust vähendada. See, et haldusakt ja toiming peavad olema proportsionaalsed (HMS § 3 lg 2), ei tähenda, et vastustaja võib valida viisi, mis on
Rahapesu Andmebüroo 2021. a uuring „Äriühinguteenuse pakkujatega seonduvad rahapesuriskid Eestis“, lk 39. Kättesaadav https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud#rahapesu-andmeburoo---2. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „RAB äriühinguteenuse pakkujate uuring“.
16(23)
3-23-125
tema jaoks vähemkoormav, vaid need peavad haldusväliseid isikuid võimalikult vähe koormama (HMS § 5 lg 2). Sel põhjusel ei olnud andmete küsimine kaebajatelt põhjendatud.
33.Küsimuses nr 33 küsiti, kas ÄÜTP osutas 2022. a-l teenuseid mittetulundusühingutele. Silmas ei ole peetud üksnes mittetulundusühingute asutamist või nende jaoks äriühingute asutamist, vaid ka muude RahaPTS §-s 8 nimetatud teenuste osutamist. Sellised andmed ei ole vastustajale avalikest andmetest kättesaadavad ja nende andmete küsimine kaebajatelt oli põhjendatud.
34.Kaebajad heidavad ette, et vastustaja saatis kuu aega pärast ettekirjutuse edastamist täpsustuse küsimuses nr 21 küsitud käibeandmete arvutamise kohta 19. Kuu aega hiljem ettekirjutuse täitmise metoodika täpsustamine näitab, et vastutaja ei omanud ettekirjutuse tegemisel selget arusaama, mida ja milleks ta turuosalistelt kogub. Kohus leiab, et kaebajate seisukoht ei ole põhjendatud. Vastustaja küsimus on selge ja ta ei ole oma 20.01.2023 kirjaga käibe arvutamise metoodikat täpsustanud, vaid võimaldanud kohustatud isikutel tuua käibe suurused teenuste lõikes välja ligikaudselt, kui täpsete andmete esitamine ei ole võimalik. Sellest ei saa järeldada, et vastustajal ei olnud selget arusaama, mida ta soovib saada. Selline arusaam oli olemas. Samuti oli olemas arusaam, milleks ta neid andmeid kogub – see oli vajalik RahaPTS § 13 tulemi saavutamiseks. Küll aga ei osanud vastustaja ette näha, et kohustatud isikud ei pea osutatud teenuste käivete osas eraldi arvestust.
35.Kaebajad heitsid vastustajale ette, et neil puudub RahaPTS § 46 järgi kohustus pidada käivete arvestust teenuste kaupa. Kuna lisaks äriühinguteenustele pakutakse ka muid teenuseid ja nende kohta esitatakse ühine arve, siis on teenuste käivete tagasiulatuv manuaalne väljaselgitamine ja töötlemine ebamõistlikult ajamahukas. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate etteheited põhjendatud. Kaebajatel on kohustatud isikutena kohustus koostada riskihinnang, kus on arvestatud nii klientidega kui ka tehingutega/teenustega seonduvat riski (RahaPTS § 13 lg 1 p-d 1 ja 3). RahaPTS § 13 lg 3 järgi määrab kohustatud isik riskihinnangu tulemusel kindlaks: 1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad; 2) riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse; 3) riskijuhtimise mudeli, sh lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske maandada. Selleks, et klientidega ja osutatavate teenustega seonduvaid riske oleks võimalik hinnata ning otsustada, milliseid hoolsusmeetmeid rakendada, peab kohustatud isik pidama arvestust nii klientide kaupa (kui suures summas on konkreetsele kliendile teenuseid osutanud) kui ka teenuste kaupa (millises mahus on konkreetset teenust osutatud). Ekslik on kaebajate arusaam, et nendele selline arvestuse kohustus ei kehti. Selline kohustus kehtib kõigile kohustatud isikutele peale RahaPTS § 2 lg-tes 3 ja 4 nimetatud isikute (RahaPTS § 13 lg 6). Kaebajad nimetatud välistuste hulka ei kuulu (mittetulundusühingud, sihtasutused ja Eesti Pank). RahaPTS § 46 lg 1 järgi registreerib kohustatud isik tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse. Järelikult peab olema võimalik kaebaja poolt peetavast registrist teha väljavõtet konkreetsel perioodil tehtud tehingute kohta. See, kuivõrd põhjalikult kaebajad oma registreid täidavad ja millist funktsionaalsust need omavad (milliseid andmeid on võimalik automaatselt töödelda, milliste andmete järgi on võimalik päringuid teha), on kaebajate endi äririsk. Arvestades nendel lasuvat kohustust tehinguid ja kliente järgida, et vajadusel hoolsusmeetmeid rakendada, ning järelevalveasutusele nõudmisel teavet esitada, pidid kaebajad hankima endale piisavat funktsionaalsust võimaldava registri. Kohus jätab tähelepanuta kaebajate viited enda koostatud riskihinnangutele ja protseduuridele, sest kaebajad ei ole neid dokumente kohtule esitanud, mistõttu puudub kohtul võimalus kontrollida, kas ja kuivõrd need kaebajate väiteid toetavad. Kohtu arvates oli vastustajal õigus nõuda kaebajatelt teavet käibe osas nii klientide kui ka teenuste kaupa. Kaebajate väited, et
Kaebajate 15.02.2023 esitatud lisa 2.
17(23)
3-23-125
nemad koguvad andmeid teisiti, on põhjendamata ja tõendamata. Kaebajad ei ole selgitanud, mil viisil nad andmeid koguvad. Samuti pole selle kohta esitatud mingeid tõendeid (nt registri väljavõtet vms).
36.Kaebajad leiavad, et küsimuste nr 14-16 esemed ei ole kaebajate RahaPTS-ist tulenevad kohustused. Kohus ei nõustu kaebajatega. Küsimusega nr 14 küsitakse, kas ÄÜTP-l on olemas sisekontrolli eest vastutav töötaja. Küsimuses nr 15 soovitakse teada sisekontrolli eest vastutava töötaja nime. Küsimuses nr 16 küsitakse, kas ÄÜTP-s on tehtud äriühingu teenuse pakkuja tegevusloa väljastamisest alates siseaudit(eid), mis sisaldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist. Küsimustes nr 16.1 ja 16.2 palutakse välja tuua auditi toimumise kuupäevad ja auditi läbiviijate nimed. RahaPTS § 14 lg 1 järgi kehtestab kohustatud isik protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse mh RahaPTS § 13 kohaselt koostatud riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab kohustatud isik sisekontrollieeskirja, mis kirjeldab sisekontrolli süsteemi toimimise, sh siseauditi ja vajaduse korral vastavuskontrolli rakendamise korda, kus on mh kirjeldatud töötajate kontrollimise kord. RahaPTS § 14 lg 2 järgi korraldab kohustatud isik protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise kohustatud isiku töötajate poolt. Neist sätetest järelduvalt on kohustatud isikutel kohustus kehtestada sisekontrollieeskiri ja määrata selle täitmise eest vastustav töötaja. Nimetatud kohustused kehtivad ka kaebajate suhtes, sest nad ei kuulu RahaPTS § 14 lg-s 9 nimetatud välistatud isikute hulka (mittetulundusühingud, sihtasutused ja Eesti Pank). Siseauditi käigus kontrollitakse mh protseduurireeglitest kinnipidamist ja sisekontrollieeskirja täitmist. Kohus järeldab RahaPTS § 14 lg-st 5, et kõigil kohustatud isikutel ei ole siseauditi kohustust. Selle vajaduse üle otsustab juhtkond vastavalt kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusastmele (RahaPTS § 14 lg 3). Seega ei saa välistada, et osade äriühinguteenuse osutajate sisekontrollieeskirjad näevad ette siseauditi läbiviimise kohustuse. Järelikult oli kohustatud isikutelt sisekontrolli ja siseauditi kohta küsimuste esitamine asjakohane ning võimaldab hinnata riskide realiseerumise ohtu.
37.Kaebajad leiavad, et neil ei pea olema küsimustele nr 22-32 vastamiseks vajalike andmete kogumise, süstematiseerimise ja edaspidise töötlemise kohustust ega võimekust. Kohus ei nõustu kaebajatega.
38.Küsimuses nr 22 küsiti 2022. a osas 5 kõige suurema klientide arvuga riiki ja iga riigi puhul sealt pärit klientide arvu ning klientidele osutatavate teenuste käivet. Küsimuses nr 25 küsiti välja toodud riikide lõikes klientide arvu, kellele osutati usaldushalduse ja äriühingute teenuseid ärisuhete ja/või juhuti tehingute raames 2022. a-l. Eraldi küsiti andmeid füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta. Küsimuses nr 26 küsiti Venemaa klientidele osutatavate usaldushalduse ja äriühinguteenuste käibe suurust ning klientide arvu 2022. a-l. RahaPTS § 13 lg 1 p 2 järgi peab riskihinnangu koostamisel arvestama mh riikide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seonduvat riski. Seega on klientide päritoluriik üks riskidest, millega kohustatud isikul tuleb tehingute tegemisel ja hoolsusmeetmete rakendamisel arvestada. RahaPTS § 19 lg 24 järgi kohaldab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja hoolsusmeetmeid lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab RahaPTS § 8 p-s 1 nimetatud teenust (st äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sh osaluse võõrandamisega seotud toimingud). Hoolsusmeetmena tuleb RahaPTS § 20 lg 1 p 1 järgi tuvastada tehingus osaleva isiku isikusamasus ning sama paragrahvi lg 2 järgi peab kohustatud isik mh kindlaks tegema tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha. Seega on kohustatud isikutel kohustus tuvastada tehingu poole päritoluriik. Kohustatud isikul on kohustus rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid klientide osas, kes on pärit suure riskiga riikidest (RahaPTS § 36 lg 2 p 3). Sellised andmed tuleb säilitada, et vajadusel 18(23)
3-23-125
järelevalveasutuse päringutele vastata (RahaPTS § 47). Kuna päritoluriik võib olla üks riskidest, siis tuleb kohustatud isikutel järjepidevalt pidada arvestust tehingu poolte päritoluriikide osas ning nende klientidele osutatavate teenuste ja käivete osas, et riskide realiseerumise ohtu ära tunda ja osata õigel ajal nende maandamiseks meetmeid kohaldada. Samuti oleneb päritoluriigist see, millisel tasemel hoolsusmeetmeid tuleb kliendi suhtes kohaldada. Eeltoodu tähendab, et kaebajatel kohustatud isikutena peavad olema andmed oma tehingupartnerite päritoluriikide, nendest pärit klientide arvu ja nendega tehtud tehingute käivete kohta ning neil peab olema võimalus vastustajale küsitud teavet esitada.
39.Küsimuses nr 23 küsiti, kui palju on kohustatud isikul kõrge riskiga kliente, ja küsimuses nr 24 küsiti, kuidas kohustatud isik määratleb kõrge riskiga kliendi. Kaebajate arusaam, et nad ei pea sellekohast arvestust pidama, on ilmselgelt põhjendamatu. Kliendiga seotud riski on üks riskikategooria, millega tuleb riskihinnangu koostamisel arvestada (RahaPTS § 13 lg 1 p 1). Kohustatud isikutel tuleb kehtestada tugevdatud hoolsusmeetmed, mida kõrgema riskiga klientide puhul rakendada (RahaPTS § 10 lg 3, § 13 lg 3 p 3, § 14 lg 1 p 1, 3. peatüki 4. jagu). Seega peab kaebajatel olema riskihinnangus kindlaks määratud, keda peetakse kõrgema riskiga klientideks. Samuti peavad kaebajad omama teavet, millised kliendid on kõrgema riskiga ja kui palju tal neil kliente on, sest nad peavad nende üle seiret teostama.
40.Küsimuses nr 27 küsiti füüsilisest isikust topp 15 klienti (osutatud teenuse käibe summa järgi), kellele osutati usaldushalduse ja äriühingute teenust juhuti või/ja ärisuhte raames 2022. a-l. Küsimuses nr 28 küsiti sama teavet juriidiliste isikute kohta. Kohus leiab esiteks, et raamatupidamise programmis ei tohiks olla keeruline klientide kaupa arvestust pidada ning otsinguid ja väljavõtteid teha. Teiseks leiab kohus, et klientide käivete mahtude osas arvestuse pidamine on üks riski juhtimise meetodeid, millega kohustatud isikud peavad riskide hindamisel arvestama. Seega peab kaebajatel olema võimalik küsitud andmeid esitada.
41.Küsimuses nr 29 küsiti, kui suures summas tasusid kliendid 2022. a-l usaldushalduse ja äriühinguteenuste osutamise eest sularahas. Küsimuses nr 30 küsiti topp 5 kliendi kohta, kes tegid 2022. a-l enim makseid sularahas. Kohus leiab, et kaebajad peavad kohustatud isikutena pidama arvestust ka selle üle, kes klientidest on tasunud tehingute eest sularahas. Sularaha on üks riskifaktoritest, sest võimaldab raha päritolu ja liikumist varjata. Suuremate sularaha summade korral kaasneb kohustus hoolsusmeetmete rakendamiseks (RahaPTS § 19 lg 21). Suurte sularahakoguste käitlemine viitab kliendiga kaasnevale suuremale riskile (RahaPTS § 37 lg 2 p 4). Tehingust, mida täidetakse sularahas 32 000 euro suuruses või suuremas summas, tuleb vastustajat teavitada (RahaPTS § 49 lg 3), vastasel korral võidakse määrata väärteokorras karistus (RahaPTS § 92). Seega peab kaebajatel olema võimalik esitada vastustajale nõutud teavet.
42.Küsimuses nr 31 küsiti, kui mitme kliendi isikusamasus tuvastati 2022. a-l ühes ja samas kohas viibides (näost näkku). Küsimuses nr 32 küsiti, kui mitme kliendi isikusamasus tuvastati 2022. a-l kaugtuvastuse teel ehk kliendiga mitte kohtudes. RahaPTS § 46 lg 2 p 2 1 järgi registreerib kohustatud isik teabe kõigi toimingute kohta, mis tehti tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks. Sellega seotud teavet ja dokumente tuleb säilitada (RahaPTS § 47 lg 1). Seega peab kaebajatel olema olemas teave selle kohta, kuidas kliendi isikusamasus tuvastati, ja vastustajale nõutud teabe esitamine peab olema võimalik.
43.Kaebajad leidsid, et küsimustes nr 34-39 küsitud andmed peavad vastustajal endal olemas olema. Seire teostamine on nähtav kaebajate protseduurireeglitest, mis on vastustajal olemas. Küsimusega nr 36 soovib vastustaja teada, kas kaebajad on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Küsimuses nr 34 küsiti, kas ÄÜTP-l tekkis 2022. a-l kahtlus, et temaga
19(23)
3-23-125
ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni? Küsimuses nr 35 küsiti, kas ÄÜTP-l on olnud 2022. a-l kliendibaasis kliente, kes on finantssanktsiooni subjektid. Küsimuses nr 36 küsiti, kas ÄÜTP on tuvastanud sanktsiooni rikkumise ja kas ta on kohaldanud sanktsiooni. Küsimuses nr 37 küsiti, kas ÄÜTP on 2022. a-l kohaldanud finantssanktsiooni ja kui mitmel korral. Küsimuses nr 38 küsiti, kas ÄÜTP kontrollib kliendibaasi rahvusvahelise sanktsiooni nimekirjade vastavust. Küsimuses nr 39 küsiti, millise regulaarsusega kontrollib ÄÜTP oma kliendibaasi nimekirja rahvusvahelise finantssanktsiooni nimekirjade vastu. Kohus leiab, et kaebajate etteheited ei ole põhjendatud. Vastustaja ei soovinud saada teavet selle kohta, mida kaebajate kehtestatud protseduurireeglid ette näevad, vaid kuidas kaebajad on tegelikult finantssanktsiooni olemasolu või kahtluse korral käitunud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajad on kohustatud kontrollima, kas nende tehingupartnerid on finantssanktsiooni subjektid, finantssanktsiooni subjektide suhtes finantssanktsioone kohaldama ja sellest vastustajat teavitama (RahaPTS § 14 lg 1 p 5, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 24 lg 1, § 21 lg 1). Vastustajat tuleb teavitada ka finantssanktsiooni kahtluse korral (RSanS § 21 lg 4). Vastustajal on olemas andmed juhul, kui kohustatud isik on temal lasuva teavitamiskohustuse täitnud. Vastustaja soovis aga teada, kas kohustatud isikud on alati vastustajat finantssanktsiooni kahtlusest või selle tuvastamisest ja kohaldamisest teavitanud. Tegemist võib olla küll kohustatud isikut süüstavate andmetega, kuid ka need andmed annavad vastustajale võimaluse sektoris esinevaid riske hinnata ja nende maandamiseks vajalikke meetmeid välja töötada. Samuti võimaldab see kohustatud isikul endal oma vigu märgata ja oma tegevust edaspidi parandada.
44.Kaebajad märkisid, et küsimuses nr 40 küsitud andmed peavad vastustajal endal olemas olema. Küsimused nr 41-42 eeldavad, et kaebaja töötajad talletaksid mõttetegevuse ja järeldused selle kohta, kui rahapesu kahtlust ei tuvastatud. Küsimuses nr 40 küsiti, kas ÄÜTP on esitanud alates äriühingu teenuse pakkumise tegevusloa saamisest vastustajale teateid. Küsimuses nr 41 küsiti, kas ettevõttes on esinenud olukordi, kui on kaalutud teate tegemist vastustajale, kuid teadet ei ole siiski esitatud. Küsimuses nr 42 küsiti, kui palju (numbriliselt) kuude kaupa on 2022. a-l ÄÜTP automaatsed IT-süsteemid või ettevõtte töötajad tuvastanud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega ja finantssanktsiooni kahtlusega juhtumeid, mille puhul on ettevõtte Rahapesu Andmebüroo kontaktisik otsustanud vastustajale teadet mitte teha. RahaPTS § 49 järgi peab kohustatud isik teavitama vastustajat rahapesu või terrorismi rahastamisest või sellisest kahtlusest. Samuti tuleb kohustatud isikul RSanS § 21 lg 4 järgi teavitada vastustajat finantssanktsiooni subjektist või sellisest kahtlusest. Vastustaja teab vaid selliseid juhtumeid, kus kohustatud isik on oma teatamiskohustuse täitnud. Teatamiskohustuse täitmise kohta puudus põhjus kaebajatelt teavet küsida, sest sellised andmed on vastustajal endal olemas. Teave puudub selliste juhtumite kohta, kus teadet pole esitatud – kas siis ekslikult või teadlikult. RahaPTS § 47 lg 2 järgi peab kohustatud isik säilitama sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud aja jooksul ka RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmisega seotud kogu kirjavahetuse ning kõik ärisuhte seire või juhuti tehingute tegemise käigus kogutud andmed ja dokumendid, samuti andmed kahtlaste või ebatavaliste tehingute või asjaolude kohta, millest Rahapesu Andmebürood ei teavitatud. Seega peab kohustatud isikutel olemas olema teave ka selle kohta, kui tekkis kahtlus rahapesu või terrorismi rahastamise või finantssanktsiooni subjekti osas, kuid vastustajale mingil põhjusel teadet ei esitatud, nt põhjusel, et täiendavalt kogutud teabe tõttu ei peetud ohtu reaalseks või ei suudetud kahtluse kinnitamiseks piisavalt tõendeid koguda. Tegemist ei ole vaid töötajate mõttetegevusega, vaid selline kahtluse kontroll tuleb dokumenteerida ja kogutud tõendid säilitada, et vajadusel järelevalveasutusele selgitada, mis põhjusel jäeti konkreetse tehingu või kliendi kohta teade esitamata. Sellekohase teabe küsimine oli põhjendatud.
20(23)
3-23-125
45.Kohus ei nõustu, nagu oleks vastustaja küsinud vaidlusaluse küsimustikuga asjakohatuid küsimusi, mis riskide hindamisel tähtsust ei oma. Kohtu hinnangul on küsimused asjakohased ning seonduvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vajadusega. Küsimustele saadud vastused võimaldavad vastustajal hinnata, millised teemad on kõige prioriteetsemad, vajavad vastustaja suuremat tähelepanu, kohustatud isikute tähelepanu juhtimist, nende jaoks juhendite väljatöötamist, koolituste korraldamist, regulatsiooni täpsustamist. Samuti võimaldab see hinnata, kas olemasolevad meetmed on piisavad või vajavad ümber töötamist ja täiendamist.
46.Samuti ei saa nõustuda kaebajate väitega, et neil ei pea küsitud teavet olemas olema. Kohus näitas pea kõigi küsimuste juures, millisest normis tuleb küsitud teabe kogumise kohustus ning milleks on sellise teabe kogumine ja töötlemine vajalik. Samuti on asjakohatud kaebajate viited sellele, et hoolsusmeetmeid kohaldavad juba krediidiasutused ja notarid, kes võimaliku riski maandavad. RahaPTS ei näe ette, et kohustatud isikud vabaneksid hoolsusmeetmete kohaldamisest juhul, kui tehingus osaleb notar või tehingus kasutatav raha liigub läbi krediidiasutuse. Samuti ei vabane nad vastutusest hoolsusmeetmete rikkumise eest ja sellega põhjustatud kahju eest. Hoolsusmeetmete teadlikku rikkumist võidakse käsitleda ka süüteole kaasaaitamisena. Kõigil kohustatud isikutel on RahaPTS-i järgi kohustus hoolsusmeetmeid kohaldada ja ärisuhteid seirata. Esiteks võivad ka krediidiasutused vigu teha (nagu näitab Danske panga juhtum). Teiseks võib krediidiasutuste riskitundlikkus olla teistsugune ja nad pööravad tähelepanu teistsuguste riskidele, kui kaebajad peaksid.
47.Küsimuste küsimise eesmärke ja vajadust on ettekirjutuses põhjendatud kohtu arvates piisavalt. Ettekirjutuses ei tulnud hakata iga küsimuse esitamist eraldi põhjendama, sest kõigi esitatud küsimuste esitamise vajadus oli kaetud ettekirjutuses toodud põhjendustega. Seetõttu on ebaõige kaebajate väide, nagu pidanuks kõik 322 adressaati hakkama iga küsimuse puhul eraldi kaaluma, kas vastustajal esines selle küsimuse esitamiseks põhjus ja kas teabe küsimist on piisavalt põhjendatud. Esiteks on kaebajate viited 322 adressaadi koormamisele asjakohatu. Kaebajad saavad kaebusega kaitsta vaid enda subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1), mitte esitada kaebust teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. Kaebajate õigusi ei riiva see, kui mitmele adressaadile ettekirjutus täitmiseks esitati. Teiseks tuli adressaatidel ettekirjutus täita ka selle võimalikule õigusvastasusele vaatamata. Ettekirjutuse täitmata jätmist õigustanuks vaid see, kui ettekirjutus olnuks ilmselgelt tühine. Praegusel juhul ei esine HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse aluseid. Kaebajad on saanud ettekirjutuse õiguspärasust kohtumenetluses kontrollida. Kaebajate põhjendused ei oleks toonud kaasa ettekirjutuse tervikuna tühistamist. Järelikult oli põhjendamatu kaebajate lootus, et neil ei tule ettekirjutust täita.
48.Kohus nõustub vastustajaga, et vigade tegemine andmete esitamisel ja teadlikult valeandmete esitamine on erinevad olukorrad, sest isiku tahtlus on erinev. Sel põhjusel tuleb neid olukord käsitleda erinevalt. Vigade tegemisel tuleb anda võimalus vead parandada ja see ei too kaasa maine kahju. Mainet kahjustavaks loetakse RahaPTS § 72 lg 2 p 5 järgi vastustajale valeinformatsiooni esitamist või olulise informatsiooni esitamata jätmist, s.o teadlikku ja tahtlikku tegevust andmete varjamisel ning vastustaja takistamisel tema ülesannete täitmisel.
49.Vastustaja selgitas õigesti, et HMS § 20 lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 10 lg 1 järgi toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Taotledes Eestis tegevusluba, pidid kaebajad arvestama asjaoluga, et neil tuleb alluda Eesti järelevalveorganite kontrollile, kus toimub menetlus eesti keeles ja kõik dokumendid tuleb esitada eesti keeles. Seega peab neil olema võimekus eestikeelses 21(23)
3-23-125
menetluses osaleda, eestikeelseid avaldusi, dokumente ja teavet esitada ning vastustaja saadetud eestikeelsetest dokumentidest aru saada. Olenemata sellest, kas haldusorganil on või peab olema võimekus ka inglise või muus keeles suhelda, ei saa kaebajad nõuda, et vastustaja aktsepteeriks nende võõrkeelseid avaldusi ja tõendeid või esitaks neile võõrkeelseid haldusakte. Keeleoskuse puudumine on kaebajate endi risk ning sellega seotud aja- ja ressursikulu peab jääma nende enda kanda. Seetõttu on kaebajate etteheited eestikeelsete vastuste nõudmise osas põhjendamatud.
50.Põhjendamatu on kaebajate etteheide, nagu oleks vastustaja ähvardanud neid ettekirjutuse täitmata jätmise puhul tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja maine kahjustumisega. Vastustajal oli õigus kaebajatelt ettekirjutuse täitmist nõuda ja kaebajatel oli kohustus ettekirjutus täita. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on seaduses ettenähtud tagajärg ettekirjutuse korduva täitmata jätmise puhuks (RahaPTS § 75 lg 1 p 2). Samuti näeb seadus ette, et isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui tema tegevus või tegevusetus on toonud kaasa ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve algatusel (RahaPTS § 72 lg 2 p 1). Järelikult on tegemist seaduses ette nähtud tagajärgedega, mida saanuks kohaldada ka juhul, kui neile ei oleks ettekirjutuses viidatud. Ettekirjutuses nende tagajärgede eest hoiatamine võimaldas adressaatidel ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgi ette näha ja nendega arvestada. Tegemist ei ole ähvardamise, vaid hoiatamisega. Seetõttu on kaebajate väide nende ähvardamise kohta asjakohatu.
51.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebused osaliselt. Ettekirjutusega nõuti õigusvastaselt teavet, mis oli vastustajal endal olemas (küsimus nr 40) või mida tal oli võimalik endal avalikest registritest kätte saada (küsimused nr 9-11). Sellise teabe nõudmine kaebajatelt ei olnud põhjendatud ja kohus tunnistab ettekirjutuse selles osas õigusvastaseks. Muus osas on ettekirjutus õiguspärane ja kaebused jäävad ülejäänud osas rahuldamata.
52.HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebused osaliselt, tunnistades ettekirjutuse õigusvastaseks 4 küsimuse osas 44- küsimusest, st umbes 9% ulatuses. Vastavas proportsioonis tuleb jagada ka menetluskulud.
53.Asjas on 8 kaebajat, kes on tasunud igaüks kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus ei arvesta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivuga, sest taotlus jäi rahuldama, mistõttu on põhjendatud jätta sellega seotud kulu kaebajate enda kanda. Vastustajalt tuleb mõista iga kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 1,8 eurot, kokku 14,4 eurot.
54.Kaebajad taotlevad esindaja kulu väljamõistmist summas 9048 eurot, koos käibemaksuga 10 857,6 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Triniti OÜ 07.02.2023 arve nr 20230314 summas 1968,6 eurot, 28.02.2023 arve nr 20230419 summas 5733 eurot, 31.03.2023 arve nr 20230686 summas 327,6 eurot ja 12.06.2023 arve nr 20231427 summas 3299,4 eurot. Menetluskulu dokumentidelt järeldub, et tegemist on kõigi 8 kaebaja ühiste menetluskuludega, kuigi advokaadibüroo arved on esitatud vaid ühele kaebajale (Gofaizen & Sherle OÜ). HKMS § 109 lg 5 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohtu hinnangul on menetluskulude summa ülepaisutatud (HKMS § 109 lg 6). Tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega, menetlus ei olnud pikk ega mahukas. Menetluskulude suurust ei õigusta ka asjaolu, et menetluses osales mitu kaebajat, sest nende seisukohad ei erinenud menetluses, seega ei pidanud esindajad tegema erinevaid toiminguid ja said esitada kõigi kaebajate eest ühised seisukohad. Esindajate töömaht ei sõltunud praeguses asjas sellest, kui mitut kaebajat nad esindasid. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuluks 4000 eurot. Järelikult tuleb
22(23)
3-23-125
vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista esindaja kulu summas 360 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda.
55.Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt
OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 08.01.2026 KOHTUOTSUSEGA
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.