R.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.10.2024 otsuse nr 12407280001 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – R.W (Iraagi Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 9. jaanuaril 2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.W kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
4.Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendava osa punktid 822 araabia keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.04.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist.
1.R.W (edaspidi ka taotleja) on Iraagi Vabariigi kodanik, kes saabus ebaseaduslikult 27.07.2024 Eesti Vabariiki, et liikuda siit edasi Soome Vabariiki õe juurde. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta 28.07.2024, kui ta peeti Tallinna Vanasadamas Soome lahkumisel kinni. Taotluse kohaselt vajab taotleja kaitset, kuna tema endise naise pere soovib teda Iraagis tappa.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 (edaspidi 29.10.2024 otsus) loeti taotleja 28.07.2024 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) §-i 20 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati tagasi, kuna taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 20 1 punktide 4 ja 6 alusel (resolutsiooni punkt 1). Sama otsusega tehti taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punktide 1, 2 ja 6 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Iraaki (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldati VSS 7 4 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. PPA 29.10.2024 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotleja ütlusi enda kaitsevajadusest ei saa pidada usutavateks, kuna ta on pidevalt muutnud abieluga ning tema suhtes toimepandud rünnakutega seotud asjaolusid. Jääb mulje, et taotleja suurendab Iraagis juhtunud, et tekitada arusaama sinna tagasipöördumise võimatusest. Vastupidiselt taotleja käitumisele, kus ta naases kodukohta isa haua külastamiseks ja juhilubade taotlemiseks, ei naase inimene, kes tunneb enda elu pidevavalt ohus olevat, ohukoldesse. Ka Euroopasse tulekuga seotud asjaoludes on ebakõlad. Taotleja on isik, kelle peamine eesmärk oli otsida endale Euroopas sobivam paik elamiseks.
2.2.Hirm kodumaale tagasipöörduda ei ole samastatav tagakiusuga. Taotlejal ei ole olnud probleeme Iraagi ametivõimudega ning ta ei tunneta, et ametivõimud kiusaks teda taga. Probleem on perekondlikku. Esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja on Iraagi ametivõimude ja kohtuga suhelnud ning tal on olnud võimalik saada Iraagis kaitset. Iraagi seadustes on hõimuvägivalla eest ette nähtud ranged karistused. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on mehed ning nende ütlused nii Iraagi õigus- kui ka hõimusüsteemis eelisolukorras. Seega on alust eeldada, et taotleja olukord ei ole nii kriitiline ja ebaõiglane, kui tema seda väljendab. Abielulahutamise kohtudokumentidest nähtub, et taotleja ja tema endise naise abielu lahutati mõlema osapoole kohalolekul ning üksmeelel. Ei ole usutav, et taotleja endine abikaasa oleks vabatahtlikult lahtustoimingutel osalenud ja oma nõusoleku andnud, nagu see tõenditel kirjas on, kui tema pere oleks sellele olnud kategooriliselt vastu. Kui taotleja endise naise pere oleks niivõrd võimekas ja suuteline Iraagi võime mõjutama kaebaja kirjeldatud määral, siis oleks nad tõenäoliselt lahutust takistanud esmalt usulise lahutuse protsessis või sellest kaks kuud hiljem toimunud kohtuistungil.
2.3.Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset, kuna ei nähtu VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemist.
2.4.Alust vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemiseks ei ole. Taotleja suhtes esineb põgenemisoht, kuna tema õde elab Soomes. Viimane oli ka tema sihtriik. Tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks ei esine. Taotleja on Iraagi kodanik, kes on ta terve elu elanud Iraagis. Kuna taotleja suhtes ei ole kinnitust leidnud sellisel määral tagakius, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset Iraagi eest, siis ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Päritoluriigi informatsioonile toetudes on seaduse järgi inimestel võimalik
2 (10)
Iraagis siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida ning sinna elama kolida ja kodumaale tagasi pöörduda. Iraagis ei ole toimumas sellist relvakonflikti, mis taotlejat ohustada võiks.
2.5.Taotlejale on põhjendatud kohaldada viie aastast sissesõidukeeldu, kuna puuduvad humaansed kaalutlused selle kohaldamata jätmiseks või vähendamiseks.
3.R.W (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.10.2024 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA tuvastas õigesti, et kaebaja taotleb rahvusvahelist kaitset põhjusel, et tema endise abikaasa perekond kiusab teda lahutamise järgselt Iraagis taga ja soovib teda tappa. Samuti on PPA õigesti välja toonud, et kaebaja peab tagakiusajaks oma naise pere ja tema hõimu. Arusaamatuks jääb aga vastustaja öeldu, et kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oleks Iraagi ametivõimudega konflikte olnud või et ta oleks ise kuidagi tunnetanud, et Iraagi ametivõimud teda taga kiusata tahavad. Selline vastustaja väide viitab, et ta pole asja süvenenud. Kaebaja selgitas vastustajale, et tema ähvardajatel on suur mõjuvõim, kuna endise abikaasa pere on seotud erinevate võimsate organisatsioonidega ja parteidega.
4.2.PPA väide, et puuduvad indikatsioonid, et riiklikud institutsioonid sooviksid kaebajat tagakiusata, ei ole tõene. Kaebaja tõi välja, et pärast tema ründamist ja maja tulistamist esitatud kaebusete alusel ei võetud ründajatega midagi ette ning neid ei karistatud. Sellest saab järeldada, et tema tagakiusajatel on mõjuvõim Iraagi politseid mõjutada. Kaebaja selgitas PPA-le, et kord isa kalmistul käies ründasid ja peksid teda kolm isikut, kuid Najafi politseisse kaebama minnes vangistati kaebaja seitsmeks päevaks.
4.3.Asjaolu, et kaebaja on suhelnud Iraagi politsei ja kohtuga, ei tähenda, et temaga seotud asjaolusid menetletaks seaduslikult. Samuti ei saa lahutuse kohtulikust kinnitamisest järeldada, et kaebajat ei kiusata taga. Ehkki seaduses on märgitud, et hõimuvägivalla eest on ranged karistused, siis ei tähenda see, et neid ka rakendatakse. Õige on ka PPA järeldus, et mehed on Iraagi õigus- ja hõimusüsteemis eelisolukorras, kuid PPA ei arvesta asjaoluga, et tegemist ongi kaebaja endise naise pere meestega, kes teda ähvardavad ja tappa soovivad.
4.4.Kaebaja ei ole endaga Iraagis juhtunut suurendanud ning PPA välja toodud vasturääkivused ei ole põhjendatud. Kaebaja võis ütlusi andes olla närvis ning teatud määral eksida, kuid see on inimlik. Kui kaebaja mõni seletus jäi PPA-le arusaamatuks, siis oleks pidanud PPA nende asjaolude osas kaebajaga suhtlema. Kaebaja püüdis Iraagis elades teha asju, mida ta pidas vajalikuks, üritades mitte mõelda enda ähvardajatele, kuniks see oli võimalik.
4.5.Iraak on peale invasioone ja konflikte nõrk ja poliitiliselt lõhestunud ning riik ei kaitse inimesi. Iraagi tänavatel on palju vägivalda ja tapmisjuhtumeid, mida ei ole kontrollitud. Väär on PPA järeldus, et riigivõimudelt saab abi hõimude vahel tekkinud auprobleemide lahendamisel. Selliseid probleeme lahendavad hõimud ise ning neisse riik ei sekku. Hõim, millesse kaebaja kuulus ja kust kaebaja välja heideti, on endise abikaasa omaga võrreldes nõrk ega suuda kaitset pakkuda.
4.6.Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema tagakiusu Iraagis ning selle ohtu sinna naasmisel. Vastustaja ei ole enda otsuses toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid 3 (10)
kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
4.7.Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld ei ole õiguspärased. PPA ei ole piisavalt põhjendanud kaebajast lähtuvat põgenemisohtu ning arvestamata on jäetud perekondlikud sidemed Soomes elava õega. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 sätestatud sissesõidukeeldu välistav asjaolu ning viie aastane sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. PPA ei tuvastanud, et lisaks endise abikaasa perele võiks kaebajat ohustada ka riigipoolne tagakius. Kaebaja väited, et tema tagakiusajad on seotud oluliste parteidega, on oletuslik. Pärast abielu lahutamist elas kaebaja Iraagis veel 10 kuud, pöördudes korduvalt Iraagi politsei ja kohtu poole. Kui kaebaja väidetavad tagakiusajad oleksid niivõrd mõjuvõimsad, nagu kaebaja väidab, ei oleks usutav, et teda üldse politsei või kohtu poolt kuulda võetaks ja algatataks kriminaalmenetlus tema endise naise perekonnaliikmete suhtes. Asjaolu, et vahistatu vabastati kautsjoni vastu ei tähenda, et kaebaja väidetavatel tagakiusajatel oleks mõjuvõim politsei üle.
5.2.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks tema selgitused enda abielu perioodi või teekonna osas on olnud ajas muutuvad, vaid esitatud on üldsõnaline ja oletuslik versioon, et kaebaja võis ütlusi andes närvis olla. Kaebusest ei selgu, millise versiooni juurde kaebaja jääb. PPA ei pea usutavaks väsimust, kuna abiellumine on siiski niivõrd suur muudatus elus, et abiellumise kuupäev üldjuhul ei unune.
5.3.Puutuvalt kaebaja esitatud fotodesse, siis nendelt küll nähtub peavigastustega isik, kuid nendest ei tulene peavigastuste tekkepõhjus. Selgusetu on ka kaebaja väidetav arreteerimine pärast seda, kui ta pöördus politseisse kaebuse esitamiseks. Kaebaja selgitused on vastuolus loogiliselt eeldatava olukorraga – kui väidetavad tagakiusajad on niivõrd mõjuvõimsad, et kaebaja pöördumisel politseisse avalduse kirjutamise sooviga vahistatakse hoopis kaebaja, siis oleks eeldatavasti kaebaja kas vahetult pärast tema vahistamist või vabastamist tema tagakiusajatele üle antud, mitte aga hakatud telefonikõnedes ähvardama.
5.4.Kaebaja ei ole tõendanud, et tema endise abikaasa hõim oleks sedavõrd mõjuvõimas, et tal puudub võimalus saada riigilt kaitset. Kuigi sotsiaalmeedias avaldatud postitusi ei saa pidada usaldusväärseks infoallikaks, kuna postituste objektiivsust ja õigsust ei saa kontrollida, siis sai PPA kaebaja esitatud materjalidest informatsiooni, millele toetudes koguda täiendavat päritoluriigi informatsiooni (peamiselt hõimu nime kirjapilt ning hõimuga seotud isikute nimed). Kogutud päritoluriigi informatsioonist nähtub, et Tayy (ka Al-Tay või Al-Tayy) nime kandval hõimul on pikk ajalugu ning hõim paikneb nii Iraagi kui Süüria territooriumil. Objektiivsetest allikatest aga ei tulene, et konkreetse hõimu mõjuvõim oleks selline, et riigivõimud ei suudaks nende eest kaitset pakkuda. Kuigi hõimusuhted on Iraagi ühiskonnas olulisel kohal ning hõimukonfliktidest tuleneva kättemaksu või veritasu ohu puhul ei suuda politsei efektiivset kaitset pakkuda, siis jäävad alles vasturääkivused kaebaja ütlustes. Näiteks nähtub päritoluriigi informatsioonist, et hõimukonfliktide puhul võidakse inimese maja tulistada eesmärgiga sundida teda piirkonnast lahkuma ning kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et tema maja ukse pihta on tulistatud (ning on esitanud video tulistavatest isikutest). Kaebaja selgitas, et pärast ukse pihta tulistamist isikud lahkusid, kuid siis tulid tagasi ning peksid kaebajat raudkangiga. Lisaks tõi kaebaja välja, et tema ähvardamine jätkus ka pärast kodupiirkonnast lahkumist. Kui tulistajate eesmärk oli sundida kaebajat piirkonnast lahkuma, siis jääb arusaamatuks, mis eesmärgil väidetavad tulistajad lahkusid kaebaja maja juurest ainult selleks, et hiljem tagasi tulla ja kaebajat peksta. Kui kaebaja ähvarduste tulemusel enda 4 (10)
kodupiirkonnast lahkus, siis jääb arusaamatuks ähvarduste jätkumine ka pärast kodupiirkonnast lahkumist. Märkimisväärselt, kuigi kaebaja on esitanud videosalvestuse tulistavatest isikutest, siis ei ole kaebaja esitanud videot, millest nähtuks samade isikute naasmine ning hoonesse sissetungimine. Kui kaebaja endise abikaasa hõimu eesmärk on aumõrva sooritamine, siis jääb arusaamatuks kaebaja väidetav peksmine, mitte aga ähvardatava teo lõpuleviimine.
5.5.Kaebaja üritas esialgu tulla Euroopasse seaduslikult ning kui see ebaõnnestus, võttis kaebaja ette ebaseadusliku teekonna smugeldajate abil. Kuigi vastustaja möönab, et põhjendatud varjupaigavajadusega isik võib saabuda riiki ka ebaseaduslikult, siis kaebaja käitumine viitab, et varjupaiga küsimine oli tema peamise eesmärgi kõrval (Soome õe juurde jõudmine) nii-öelda tagavaraplaan. Vaatamata sellele, et kaebaja läbis oma teekonnal mitmeid Euroopa riike, ei taotlenud ta varjupaika esimeses turvalises riigis. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja olukorras isik, kes põgeneb enda koduriigist tagakiusu eest ning kellel on Euroopa Liidu liikmesriigis elav lähisugulane, ei oleks teadlik Euroopas varjupaiga taotlemise võimalusest ega kasutaks antud võimalust esimeses turvalises riigis.
KOHTU PÕHJENDUSED
Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamine
6.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitsevajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustada. Pagulasseisund antakse välismaalasele, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1). Täiendava kaitse seisund antakse aga välismaalasele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3).
7.VRKS § 201 sätestab, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja taotleja on teinud selgelt valesid või selgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki käsitleva piisavalt kontrollitud teabega ja see muudab selgelt ebausutavaks tema väited seoses sellega, kas ta vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele (punkt 4); taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (punkt 6). Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2).
8.Kohus leiab, et PPA lükkas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatult tagasi, mistõttu ei ole kaebaja põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub PPA 29.10.2024 otsuse põhjendustega, neid siinkohal kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole päritoluriigis aset leidnud igasugused ründed või asjaolu, et päritoluriik ei ole demokraatlik õigusriik (vt ka Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, punkt 18). Riigikohus märkis 01.10.2028 otsuses nr 3-17-1026, et tagakiusamine VRKS § 4 lg 1 mõistes ei ole igasugune õiguste riive või ka rikkumine, mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punkti 13 ja 15). Sarnaselt PPA-le ei välista kohus, et kaebajat Iraagis rünnati ning seda võisid teha tema endise abikaasa meessoost sugulased ja hõimukaaslased, siis ei ole tegemist rahvusvahelise kaitse andmise aluseks oleva tagakiusuga (VRKS § 4 lg 1 kooskõlas 5 (10)
VRKS §-ga 19) või tõsise ohuga (VRKS § 4 lg 3). Ent isegi kui see oleks käsitatav tagakiusuna või tõsise ohuna, siis on Iraak piisavalt suur riik 1, seda nii pindala kui ka rahvaarvu poolest, et kaebajal oleks võimalik seal ümberpaikneda ja turvaliselt elada. Seda kinnitab muu hulgas ka asjaolu, et pärast kõikide negatiivsete sündmuste asetleidmist oli kaebajal võimalik elada kodupiirkonnas sõbra juures. Ehkki kaebaja sõnul hoidis ta end sel ajal varju, siis ei muuda see asjaolu, et tal oli võimalik juhilube ja Türgi viisat taotleda ning lahkuda Najafi, mitte mõne teise piirkonna, lennujaama kaudu.
9.Vaidlust ei ole, et hõimuühiskond on Iraagile omane ning et veritasu ei ole Iraagis välistatud. Samas ei ole veritasu hõimukonfliktis üldjuhul esimene valik 2. Lisaks on üldjuhul abielurikkumise korral veritasu ohus naised, mitte mehed3. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei ole kaebaja suutnud põhistada, et Iraagi riik või ametivõimud ei suuda talle piisavat kaitse pakkuda või et temaga seotud asjaolusid ei menetletaks õigusaktidega kooskõlas olevalt. Kohus nõustub PPA tähelepanekuga, et kui kaebaja väidetavad tagakiusajad oleks niivõrd mõjuvõimsad, et kaebaja pöördumisel politseisse avalduse kirjutamise sooviga ta vahistatakse, siis oleks eeldatavasti kaebaja kas vahetult pärast tema vahistamist või vabastamist tagakiusajatele üle antud. Seda aga ei tehtud. Samuti ei pea kohus loogiliseks, et kui kaebaja endise abikaasa hõimu- või perekonnaliikmete eesmärgiks oleks kaebaja tapmine, et sellisel juhul oleks piirdutud üksnes kaebaja peksmisega. Võttes aluseks PPA esitatud päritoluriigi info, siis möönab kohus, et kaebaja endise abikaasa hõimu- või perekonnaliikmete tegevus võis olla suunatud kaebaja hirmutamisele, et viimane lahkuks oma kodukohast, kuid elulised asjaolud ei kinnita reaalset tapmise soovi. Hirmutamist kinnitab ka tõik, et kaebaja ukse pihta tulistati, mida peetakse hõimukonfliktist justnimelt lahkuma hirmutamise osaks.
10.Kaebaja esitas PPA-le mh tõenditena enda 20.07.2023 antud ütlused kohtunikule, kus ta süüdistab endise abikaasa vendi koduukse pihta tulistamises 4 ning vaidlust ei saa olla, et ametivõimud sellele järgnevalt uurimise alustasid5, sh anti kaebaja endise abikaasa vendade suhtes välja vahistamismäärus6 ning üks vendadest peeti ka kinni ja kuulati üle 7. Kaebaja sõnul peeti kinni ka endise naise isa8. Ehkki kaebaja endise naise vend vabastati kautsjoni vastu, siis ei ole vaidlust, et kautsjoni vastu vabastamine on kooskõlas Iraagi seadustega.
11.Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja esitas kaebuse üksnes ukse tulistamise episoodis, kuid kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud kaebuse tema peksmise episoodis. Kaebaja 20.07.2023 avalduses märgitakse: „18.07.2023, kell 21.00 olin oma kodus, kui koputati uksele ja kui ma läksin ust avama, siis tulistati maja ukse pihta kolm lasku ja ma läksin tuppa. Pärast seda vaatasin maja kaamerasalvestisi, kus oli näha kahte inimest mootorrattaga. Üks neist koputas uksele ja teine võttis välja relva ja avas tule. Need olid mu naise vennad.“. Ka 22.08.2024 vestlusel ei märkinud kaebaja, et lisaks tulistamisele oleks 2023. aasta juulis toimunud täiendav rünnak. Kaebaja selgitas, et tema endise naise sugulased tungisid tema majja, tulistasid ja peksid teda9. Kohus ei pea usutavaks, et kui tulistamisega samal päeval oleks kaebajat ka pekstud, et sellisel juhul kaebaja jätab selle enda avalduses välja toomata ja selgitab üksnes tulistamise episoodi. Lisaks märkis kaebaja samal vestlusel, et teda on ähvardatud 1
Iraagi pindala on 438,317 km2 ning rahvaarv ca 46 miljonit. Vt ka EUAA raport Iraagi kohta, mis on kättesaadav https://euaa.europa.eu/country-guidance-iraq-2024 (punkt 3.14) ning lisaks ka dtl 634909. 3 Vt EUAA raport araabia hõimudest ja tavaõigusest, kättesaadav https://euaa.europa.eu/publications/iraq-arabtribes-and-customary-law ning lisaks ka dtl 9201033 4 Dtl 199200. 5 Dtl 201202 ja dtl 229, küsimuse 8 vastus; dtl 230, küsimuse 9 vastus; 6 Dtl 203206. 7 Dtl 207209. 8 Dtl 229, küsimuse 8 vastus. 9 Dtl 218, küsimuste 1821 vastused. 2
6 (10)
suuliselt korduvalt, sh endise naise isa, misjärel kaebaja lahkus Bagdadi10. Et Bagdadis elades oleks endise naise vennad kaebaja üles otsinud vms, seda vestlusest ei nähtu. Intsident isa haual leidis aset siis, kui kaebaja läks endisesse kodukohta Najafisse tagasi11.
12.Kohtule ei nähtu, et avalduste esitamise tulemusel oleks Iraagi ametivõimud hakanud kaebajat tagakiusama vms. Samuti ei nähtu kohtule, et Iraagi ametivõimud oleks teinud koostööd endise naise perekonna ja hõimuga. Seda kinnitab kasvõi tõik, et kaebaja enda sõnul asus kohtusüsteem tema poolele12. Samuti saab seda järeldada, et Iraagi ametivõimud, olles kaebaja väidetavalt kinni pidanud seitsmeks päevaks, ei andnud teda üle mitte kaebaja endise abikaasa hõimu- või perekonnaliimetele, vaid lasid tal lahkuda.
13.Vaadates sündmuste aegrida, mis on dokumenteeritud ja mida kaebaja ise on väitnud, siis nähtub sellest, et kaebaja abiellus 21.11.2022 ning lahutas usuliselt 15.08.2023. Usulise lahutuse kinnitas kohus 08.10.2023. Kaebaja tabas endise abikaasa teise mehega koos 34 kuud pärast abiellumist ning ta lahkus Bagdadi 2023. aasta alguses, kus ta mingil ajal Naiafi tagasi tuli ja elas ettevaatlikult sõbra juures13. Iraagist lahkus kaebaja 18.06.2024. Ukse pihta tulistamine leidis aset 18.07.2023 ning hõimust väljaarvamine 15.06.2023. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ütlused enda lahutamisega seonduvalt on ajas muutuvad ning ka mõneti ebaloogilised.
13.1.Nt 23.08.2024 vestlusel selgitas kaebaja, et ta lahutas juuli-august 2023 ning lahkus Najafist Bagdadi 2023. aasta alguses14, kusjuures Bagdadi minekut kirjeldas kaebaja selliselt, et ta lahkus siis, kui asi läks pingeliseks ja hõim ütles temast lahti 15. Samas hõim ütles kaebajast lahti alles 15.06.202316. 08.10.2024 vestlusel selgitas aga kaebaja, et usulise lahutuse jaoks läks ta üksi usumehe juurde17 ning kogu protsessi algatas kaebaja ise18, ehkki 08.10.2023 kohtuotsusest nähtub, et usuline lahutus 15.08.2023 toimus lahutavate osapoolte juuresolekul.
13.2.Seejärel rääkis kaebaja PPA-le, et tegelikult esimest korda lahutas ta abikaasast juba kodus, kui ta leidis ta kodus teise mehega ja ta lausus kolm korda „olen lahutatud“. Sama selgitas kaebaja põhimõtteliselt ka kohtuistungil19. Sellega seoses kirjeldab aga kaebaja, et lahutamise järgselt pöördus aga abikaasa kohtusse ja tahtis oma õigusi saada, esitas kaebuse kaebaja vastu, tal olid kaitsjad ja kaebajal tekkis palju probleeme 20. Tõendeid selle kohta ei ole kaebaja esitanud. Seoses lahutamisega vendade juuresolekul selgitas kaebaja PPA-le, et: „Esiteks mis puudutab lahutust, lahutus on mehe käes, mina algatasin ja ma saan seda teha. Teine asi, ma ütlesin, et lahutus, mida tegin algul, tegin usumehe (imaam) juures, kahe kuu pärast läksin ja kinnitasin seda Bagdadi kohtus. Algul nad ütlesid et ära lahuta, sest see teotab meie au. Mina keeldusin ja pärast seda tulid ähvardused ja peksmised, siis tulid tulistamised.“21. Vaadates kaebaja ütlusi enda lahutamisest tervikuna, siis on need sedavõrd vastuolulised, et neid ei ole võimalik põhjendada väitega, et kaebaja võis ütlusi andes olla närvis ja teatud määral eksida. Tegemist on sisuliste, mitte juhuslike vastuoludega. Lisaks toimus esimene vestlus pea 1 kuu pärast kinnipidamist, st kaebajal oli aega endaga toimunut meenutada ja mõtteid korrastada. Nt kirjeldab kaebaja, et endine abikaasa esitas tema vastu kaebuse, kuid seejärel kirjeldab, 10
Dtl 218, küsimuse 27 vastus. Dtl 223, küsimuse 80 vastus. 12 Dtl 223, küsimuse 8 vastus, kus kaebaja kinnitab, et kohtus tuli otsus, kus isikuid said karistada. 13 Dtl 220, küsimuse 42 vastus. 14 Dtl 219, küsimuste 30 ja 31 vastused. 15 Dtl 219, küsimuse 32 vastus. 16 Dtl 210211. 17 Dtl 231, küsimuse 13 vastus. 18 Ibid., 19 Kohtuistungi helisalvestis kell 00:32:57 20 Dtl 231, küsimuse 13 vastus. 21 Dtl 232, küsimuse 14 vastus 11
7 (10)
kuidas kõik oli tema kätes. Eeldusel, et kaebaja lahutas abikaasast sõnadega „olen lahutatud“ vahetult pärast võõra mehe leidmist kodust kaebaja endise abikaasa vendade ees, siis jääb arusaamatuks, miks tuli tal veel eraldi minna üksinda lahutamiseks usumehe juurde. Vaidlust ei ole, et Iraagis on mehel usuliselt võimalik lahutada põhimõtteliselt igal ajal ja igas kohas.
13.3.Kuna kaebaja sõnul lahutas ta abielu 34 kuud pärast abiellumist (st 2023. aasta veebruar või märts), siis rünnakud toimusid mitu kuud pärast seda. Et enne seda oleks toimunud sündmusi, mis oleks võinud kujutada ohtu kaebaja elule ja tervisele, kaebaja väitnud ei ole. PPA küsis kaebajalt avatud küsimusi ning nendest ei nähtu, et tema ähvardamine ja veritasu soov oleks tõusetunud vahetult pärast intsidendi toimumist ja abikaasast lahutamist sõnadega „olen lahutatud“.
13.4.Vastuolu on ka selles, et kaebaja sõnul kolis ta Bagdadi juba 2023. aasta alguses, kuid tulistamine toimus 2023. aasta juulis Najafis. Samuti nähtub dokumentide aegreast, et kartuses oma elu pärast ei heitunud kaebaja minemast usumehe juurde, algatamast kohtulikku lahutamist jne.
13.5.Kaebaja esitatud tõendite alusel heideti ta hõimust välja 15.06.2023, kuid kohtule ja PPAle ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et enne seda oleks teda ähvardatud vms oleks hõimud püüdnud olukorda lahendada. EUAA raportist 22 nähtub, et üldjuhul eeldab hõimude vaheline konflikti lahendamine siiski omavahelist kommunikatsiooni. Kohus tuletab meelde, et tulistamise intsident leidis aset alles 18.07.2023 ehk pärast seda, kui kaebaja hõimust välja heideti. Kohtule ei nähtu, et enne seda oleks hõim teda kuidagi kaitsta püüdnud või olukorda lahendada. Samuti ei ole enne seda intsidenti dokumenteeritud ühtegi negatiivset sündmust, ehkki usuliselt lahutas kaebaja ju abikaasast juba 2023. aasta märtsis vendade juuresolekul.
14.Kaebaja kinnitas vestluses PPA-le, et kui teda kätte ei saada, siis tapetaks keegi teine tema asemel. Kaebaja ei ole toonud välja, et tema Iraagis elavaid perekonnaliikmeid oleks pärast tema lahkumist endise naise hõim või perekonnaliikmed tülitanud. Kohus ei pea päritoluriigi infoga koosõlas olevaks loogikat, et kaebaja asemel tema mõne perekonnaliikme aumõrvast loobutaks pelgalt põhjusel, et kaebaja heideti hõimust välja.
15.Kaebaja on toonud välja ka selle, et kui ta Najafisse naases, siis elas ta vaikselt sõbra juures. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja endise abikaasa perekond või hõimuliikmed tõepoolest kaebajat tappa soovivad, et siis oleks kaebaja suhteliselt pikaajaline tegutsemine Najafis jäänud tähelepanuta. Kaebaja taotles Najafis viibides nii juhiluba kui ka Türgi viisat, samuti oli ta piirkonnas ajal, kui ta usumehe juurde lahutamise sooviga pöördus ning kohtuliku lahutamise ajal. Kõik need tegevused eeldavad siiski suhtlemist ametiasutustega ja väljas liikumist. Abielu lahutamisega seonduv eeldab ka endise abikaasaga suhtlemist.
16.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja saabus eelduslikult Euroopasse sooviga enda elujärge parandada. Selle kahtluse muudab eluliselt usutavaks kaebaja lause, et talle soovitati juhiluba, kuna see pidavate Euroopas kasulik olema23.
17.Kohus peab usutavaks, et kuna kaebajal on teadmised Iraagi hõimukultuurist ning seal valitsevatest probleemidest, siis on ta suurendanud endaga toimunut, et väita Iraaki tagasipöördumise võimatust. Tõendid ja kaebaja esitatud väited ei anna alust jaatada tagakiusu, mis oleks rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kohus ei välista, et kaebaja ähvardused jms
22 23
Vt allmärkus 3. Dtl 220, küsimuse 43 vastus
8 (10)
võis olla seotud asjaoluga, et kaebaja ei olnud tasunud edasilükatud mõrsjaluna võlga, mille suurus oli 10 miljonit dinaari24.
18.Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja üldsõnaline etteheide 29.10.2024 otsuses toodule, mille kohaselt leidis PPA, et kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oleks Iraagi ametivõimudega konflikte olnud või et ta oleks ise kuidagi tunnetanud, et Iraagi ametivõimud teda taga kiusata tahavad. Kaebaja kinnitas ise kahel vestlusel, et kui jätta välja isa haual käimisele järgnenud intsident, siis ametivõimudega tal probleeme olnud ei ole.
19.Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebajat ka täiendavat kaitset vajavaks isikuks, kuna Iraaki naastes ei ole ta tõsises ohus. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendusega, ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebajal on vajadusel võimalik Iraagi siseselt ümber paikneda ning vältida endist kodukohta. Kohtule ei ole teada, et Iraagi seadused elukoha muutmist piiraksid. Kaebaja ei ole välja toonud riigiorganitest või riigisisesest relvakonfliktist vms tulenevat ohtu, vaid on viidanud üksnes oma endise abikaasa hõimust tulenevale ohule, kuid kohus leidis, et puudub veendumus, et kaebaja võib koduriiki naasmisel sattuda ohtu. PPA on vaidlustatud otsuses põhjendanud kaebaja kodumaale naasmise võimalusi ning võimalikkust. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasuse hindamine
20.Kaebaja vaidlustab lahkumisettekirjutuse tegemist. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuses võib jätta määramata vabatahtliku täitmise tähtaja muu hulgas juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 72 lg 2 punkt 1), välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset põhjusel, et taotlus on põhjendamatu (VSS § 7 2 lg 2 punkt 2), välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud õigust Eestis viibida (VSS § 72 lg 2 punkt 6). Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punktid 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, punkt 16). Vaidlust ei ole selles, et PPA andis on kaebajale võimaluse seisukohtade esitamiseks ning vaidlustatud otsuses on PPA asjakohaselt põhjendanud nii lahkumisettekirjutuse tegemist kui ka sissesõidukeelu kohaldamist. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis viitaksid, et vabatahtlikku lahkumistähtaega määramata tehtud lahkumisettekirjutus oleks kaalutlusvigadega. Kohus hindas eelnevalt kaebaja esitatud väiteid ning leidis, et PPA jättis õigesti kaebaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlus oli selgelt põhjendamatu. Lisaks nõustub kohus PPA-ga ka selles, et kaebaja suhtes esineb põgenemisoht. Seda on kohtud ka korduvalt haldusasjas 3-24-2209 möönnud. Kaebaja sooviks oli lahkuda Eestis Soome õe juurde ning PPA on selle asjaolu asjakohaselt seostanud kaebaja põgenemisohuga. Kaebajal puudusid Eestisse sisenemisel isikut tõendavad dokumendid ning kaebaja ei heitunud smugeldajate abi kasutamisest.
21.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates, v.a kui kõiki asjaolusid arvestades on sellise pikkusega sissesõidukeeld ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg-d 2 ja 3). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4).
21.1.Kohus leidis eespool, et PPA tuvastas õigesti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse ilmselge põhjendamatuse. Lisaks nähtub kaebaja käitumisest, et ta ei soovi Iraaki naasta. Kuna kaebaja õde elab Soomes, siis on oht, et lahkumisettekirjutuse täitmise vältimiseks võib kaebaja lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis väljasaatmise eest 24
Dtl 214215
9 (10)
varjama. Kaebaja käitumine (nt valedokumentidega riigipiiri ületamine, vahendajatele maksmine, esimeses turvalises riigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamata jätmine) viitab soovile varjupaigasüsteemi kuritarvitada. Kaebaja on viibinud Eestis lühikest aega ja tal ei ole sotsiaalseid ega isiklikke sidemeid. Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt humaansed kaalutlused), mille tõttu tulnuks sissesõidukeelu kestust lühendada või jätta see sootuks kohaldamata. Asjaolu, et kaebaja õde elab Soomes ei muuda sissesõidukeeldu õigusvastaseks. Kaebaja ei ole välja toonud, et tema side Soomes elava õega oleks selline, et see võiks tuua endaga kaasa sissesõidukeelu lühendamise.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kuna tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
23.Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.
24.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
25.Kooskõlas halduskohtu 06.01.2025 määrusega tõlgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses kaebajale araabia keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.