Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-24-2209 08.20 taotles isik suuliselt rahvusvahelist kaitset ning tema kinnipidamine vormistati ümber VRKS alusel. 2) Isikuga viidi läbi vestlus ning ta selgitas, et tema naise pere Iraagis soovib teda tappa. Ta lahkus Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel (maksis 200 dollarit), milleks kasutas Iraagi passi. Schengenisse sisenes Bulgaaria kaudu. Eestisse saabumise marsruut oli Serbia – Bosnia ja Hertsegoviina – Sloveenia – Horvaatia – Itaalia – Saksamaa – Tšehhi – Poola – Leedu – Läti. Eesmärgiks oli jõuda Soome, kuna Soome on turvaline riik. Terve reisi vältel oli teda pekstud ja väärkoheldud. Bulgaarias oli piirivalvurid teda peksnud, lõhkunud tema telefoni ja võtnud ära asjad. Soome jõudmiseks kasutas ta enda sõnul toimetaja abi, kes tellis talle takso ja korraldas laevapileti. 3) Kui algul väitis isik, et tal Soomes sugulased puuduvad, siis praeguseks on selgunud, et tal on Soomes õde. 4) PPA lükkas 29.10.2024 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeeluotsuse nr 12407280001. Isik vaidlustas otsuse kohtus, 09.01.2025 toimus asjas kohtuistung (haldusasi nr 3-24-3192). 5) Taotluse aluseks on VRKS § 361 lg 2 p 5. Isik, saabudes Schengeni alale ja läbides enda sõnade kohaselt mitmeid liikmesriike, ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Ka Eestis ei pöördunud ta ise politsei poole ega taotlenud kaitset, vaid tegi seda alles, siis kui ta kinnipidamiskeskusesse vormistati. Isikut ei jõutud riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalasena arvele võtta. Oli aga selge, et isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja tema suhtes tuleb läbi viia illegaalimenetlus. Seetõttu peeti isik asjaolude välja selgitamiseks 48 tunniks kinni. Tal oli korduvalt võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset, kuid ta ei teinud seda. Isik pidi aru saama, et viibib riigis illegaalselt ja ta peeti eelnevalt kinni VSS § 15 lg 1 alusel. 6) Esineb VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuna isik on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku ütluste kohaselt läbis ta mitmeid turvalisi liikmeriike selleks, et jõuda Soome Vabariiki. Isik kasutas ebaseaduslikuks Schengeni territooriumile sisenemiseks toimetaja abi. Isik ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust. Samuti ei esitanud ta Eestis tabamisel ja kinnipidamisel rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik tegi seda alles siis, kui ta viidi kinnipidamiskeskusesse. Isik otsis endale sobivat riiki, kus taotlust esitada. Aru saades, et tema teekond on takistatud, otsustas ta taotleda rahvusvahelist kaitset. Eesti ja teiste liikmeriikide kogemuse põhjal soovivad kolmandate riikide kodanikud esitada taotlust riigis, kus on suured kogukonnad, toetused ja seejuures võimalus jääda rahvamassis märkamatuks. Soovitakse töötada ja parandada enda majanduslikku heaolu ja tabamisel taotletakse rahvusvahelist kaitset. Olukorras, kus isikud otsivad endale sobivaimat riiki ega taotle esimesel võimalusel rahvusvahelist kaitset, puudub isikul tegelikkuses kaitsevajadus. Seega ei soovi isik lahkumiskohustust täida ja esitas taotluse lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Käesolevaks hetkeks on PPA tõendanud, et isikut üritasid 27.08.2024 laevaga Soome viia tema enda sugulased. Isik on seni väitnud, et tema neid isikuid ei tundnud, väites esialgu ka seda, et Soomes sugulased puuduvad. Et isikul on õde Soomes, selgus siis, kui õde tuli kinnipidamiskeskusesse sooviga kohtuda oma vennaga. Seega on isik korduvalt PPA-le valetanud ja andnud valeütlusi. Samuti on PPA leidnud rahvusvahelise kaitse menetluses, et 2(5)

3-24-2209 taotleja ütlused on üldised, vastuolulised, ajas muutuvad ning suurendatud. Taotleja on teinud ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriigi kontrollitud teabega ja see muudab ebausutavaks tema väited seoses rahvusvahelise kaitse saamise vajadusega. Ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemise ohu esinemist. Vabaduses viibides võib ta jätkata teekonda Soome Vabariiki. Seega poleks isik vabaduses viibides menetlustoimingute jaoks kätte saadav. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse ning koos keelduva otsusega ka sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Iraaki ja määranud Schengeni sissesõidu keelu 5 aastaks. 7) Eeltoodust tulenevalt on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. 8) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta (nt Vao majutuskeskusesse) ei vähenda põgenemisohtu. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks hoiule võtta. Ta ei pruugi vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on varasemalt ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smugeldaja abi ning võib seda ka tulevikus sihtriiki liikumiseks kasutada. Samuti pole usutavad isiku ütlused, sh isiku mobiiltelefoni kaotamise kohta vahetult enne Eestisse saabudes. Isiku asjade seas leiti tšekk (27.07.24 kell 10.56), millelt on näha, et summas 15,90 on tasutud pangakaardiga, kuid isiku asjade seas ei ole pangakaarti. Seega on tõenäoline, et isik andis vahetult enne sadamasse saabumist ära enda mobiiltelefoni, passi ja muud dokumendid, mis tõendaksid tema isikusamasust või mis annaks informatsiooni tema reisiteekonna kohta. Tema väited teekonna korraldamise kohta ei ole eluliselt usutavad. Koostöös Soome politseiga on tuvastatud, et isiku ja sadamas kontrollitud teiste iraaklaste vahel oli seos (isikute laevapiletid oli broneeritud sama telefoninumbriga) ning nende isikute näol oli tegu tema sugulastega. Seega on alust kahelda isiku ütlustes riiki saabumise, reisiteekonna ja muude asjaolude kohta. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik jätkaks oma teekonda Soome. Tal on olemas kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-24-2209

haldustoimingu

tegemiseks

loa

3-24-2209 viibimiseks seaduslik alus. Reisidokumendi puudumine ei takistanud tal varem ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, kusjuures Schengeni alal on selliselt liikumine pigem lihtne. Põgenemisoht on seega tõeline ja seda suurendab praeguseks selgunud asjaolu, et isikul elab Soomes õde. Seega võib tal vabaduses viibides olla täiendavat tuge ja kontakte Eestist lahkumiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 määruse p 15). Kuigi isik väitis kohtuistungil, et tal puudub kavatsus Eestist enne menetluse lõppu lahkuda, ei saa seda väidet pidada usaldusväärseteks olukorras, kus tema varasemad ütlused viitasid selgele plaanile liikuda edasi Soome. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole alust arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral jääks isik Eestisse. Tõenäoliselt liiguks ta edasi riiki, kus on tema lähedased ning kus tal oleks võimalik ennast varjata (nt Soome).

tuleb

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.