Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-1862 23. detsember 2024 Eesistuja Oliver Kask, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot Keijo Lindebergi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks parandada teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmed või vaadata tema taotlus uuesti läbi Kaebaja Keijo Lindeberg, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsus Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2024. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
5.detsembri 2022. a otsus.
2.Lõpetada asjas menetlus.
3.Tagastada kaebajale riigilõiv 35 eurot.
4.Jätta kaebaja ülejäänud menetluskulud tema enda kanda.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Keijo Lindebergi taotlusel talle 9. juunil 2021 relvasoetamisloa vintraudse püssi soetamiseks enese ja vara kaitse otstarbel. K. Lindeberg soovis soetamisloa alusel osta püssi Winchester SXP Black Shadow Deer. Relva osta tal ei võimaldatud, sest relv on teenistus- ja tsiviilrelvade registris (edaspidi relvaregister) registreeritud sileraudsena.
2.K. Lindeberg esitas PPA-le taotluse relvaregistris kande parandamiseks, kuna Winchester SXP Black Shadow Deeri relvaraud on tootaja andmetel vindistatud. PPA vastas 2. augusti 2021. a kirjaga, et relvaregistrisse kantud relvadele teeb tüübikinnituse Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) relvaseaduse (RelvS) § 23 alusel. EKEI on relva registrisse kandnud sileraudse tulirelvana kaliibriga 12. PPA-l pole põhjust EKEI arvamuses kahelda. Samuti selgitas PPA, et Winchester SXP on üks levinumaid sileraudseid püsse maailmas, millest lastakse nii liitlaengut (haavlid) kui ka monoliitset laengut (kuul). Üks viis saavutada, et kuul lendaks sirgemalt ja kaugemale, on teha sileraudse püssi rauda sooned, mis panevad kuuli pöörlema ja nii stabiliseerivad selle lendu. Winchester SXP pakubki kasutajale sellist omadust.
3.K. Lindeberg (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse, milles nõuab PPA kohustamist parandama relva Winchester SXP Black Shadow Deer kohta tehtud ebaõiget kannet ning kandma relva vintraudsena relvaregistrisse või alternatiivselt PPA kohustamist kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
3-21-1862 Kaebaja selgitas, et RelvS § 12 lg 3 kohaselt jagatakse tulirelvad sile- ja vintraudseteks. Sileraudsed relvad on need, millel puudub relvaraua õõnes vintsoon, ning vintraudsed relvad on need, mille relvaraua õõnes on vintsooned. On arusaamatu, kuidas saab PPA tõlgendada RelvS § 12 lg-t 3 kuidagi teisiti. Tootja on märkinud, et kõnealuse relva raud on vindiga. Ebaõige registrikande tõttu ei saa kaebaja omandada relva, mida ta soetamisloa kohaselt peaks saama. Soetamisloa eest on kaebaja tasunud riigilõivu.
4.Tallinna Halduskohus jättis 5. detsembri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et RelvS § 23 lg 14 alusel antud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2001. a määruse nr 341 „Relva ja laskemoona tüübikinnituse teostamiseks volitatud asutuse määramine“ § 1 kohaselt on relva ja laskemoona tüübikinnitust teostavaks volitatud asutuseks EKEI. Siseministri 28. septembri 2018. a määruse nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ § 5 lg 2 järgi on tüübikinnitust tegev asutus registri volitatud töötleja relva- ja padrunimudeli ning nende modifikatsioonide andmete suhtes. Põhimääruse § 12 lg 6 kohaselt vastutab registrikande õigsuse eest registriandmed sisestanud volitatud töötleja ning registrikande aluseks olevate andmete õigsuse eest andmed esitanud isik või asutus. Põhimääruse § 28 lg 1 järgi peab volitatud töötleja kontrollima andmete õigsust ja parandama ebaõiged andmed, kui ta need registrist avastab või kui teda sellest teavitatakse või kui ta saab andmete ebaõigsusest muul viisil teada. Seevastu PPA on põhimääruse § 4 kohaselt registri vastutav töötleja. Vastutaval töötlejal ei ole registriandmete parandamise ülesannet. Seega ei saanud PPA kaebaja taotletud registrikannet teha.
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus
29.veebruari 2024. a otsusega rahuldas. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse ja kohustas PPA-d vaatama kaebaja 6. juuli 2021. a taotlus uuesti läbi. Samuti mõistis ringkonnakohus PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3112 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Relvaregistri andmete järgi on kõik Winchester SXP mudelid sileraudsed püssid. Relvamudelit Winchester SXP Black Shadow Deer registriandmetest eraldi ei nähtu, kuid PPA on esitanud halduskohtule EKEI tüübikinnituse otsuse, mille kohaselt on Winchester SXP Black Shadow Deer sileraudne püss. Nii 9. juulini 2023 kehtinud relvaregistri põhimääruse § 5 lg 2 kui ka alates
10.juulist 2023 kehtiva põhimääruse (siseministri 4. juuli 2023. a määrus nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“) § 6 lg 2 kohaselt on relva- ja padrunimudeli ning nende modifikatsioonide andmete volitatud töötlejaks tüübikinnitust tegev asutus. Siseministri
13.aprilli 2007. a määruse nr 28 „Tüübikinnituse teostamise kord“ § 5 p 3 kohaselt määrab tüübikinnitust teostav asutus tüübikinnituse teostamisel mh relva liigilise kuuluvuse RelvS-i 2. peatüki alusel. Tulirelva liik vastavalt relvaraua õõnele on osaks tüübikinnituse andmetest tulirelva mudeli või modifikatsiooni kohta, mille volitatud töötlejaks on määratud EKEI.
5.2.Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 434 lg 1 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja mh riigiasutus, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. AvTS § 434 lg 3 näeb ette, et volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel pole, et registrikande parandaks nimelt PPA, mitte nt vastustaja juhiste alusel EKEI. Ehkki relvamudelite tüübikinnituse andmeid ei kanna registrisse PPA, ei välista see vastutava töötleja õigust ja kohustust teha volitatud töötleja üle järelevalvet ning vajaduse korral anda volitatud töötlejale AvTS § 434 lg-s 3 märgitud juhiseid andmete töötlemisel.
2(7)
3-21-1862
5.3.Kaebuse lisadest järeldub, et Winchester SXP üldnimetuse all toodetakse hulgaliselt relvamudeleid, millest suurem osa on ilma vintsoonteta, kuid mõned mudelid on siiski vintsoontega. Winchester SXP Black Shadow Deer on vindistatud relvarauaga. Pole arusaadav, kuidas erineb PPA
2.augusti 2021. a kirjas kirjeldatud tulirelv vintraudsest püssist. RelvS § 12 lg 3 p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sileraudne selline tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta, ning vintraudne on tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned. Kui algselt sileda relvaraua õõnde tehakse vintsooned, peaks olema tulemuseks vintraudne püss. RelvS § 12 lg 3 järgi on vintraudset ja sileraudset püssi eristavaks tunnuseks nimelt püssi relvaraua õõnes vintsoonte olemasolu või nende puudumine, mitte näiteks see, kas teatud laadi relvad on traditsiooniliselt sileraudsed või vintraudsed või millise tähistusega on konkreetse relva kaliiber või millise laskemoona kasutamiseks on relv mõeldud. Seega tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluse relvamudeli tüübikinnituse andmed relvaregistris on ilmselt osaliselt ebaõiged. Kuna tüübikinnituse andmete parandamine relvaregistris on siiski EKEI kui tüübikinnitust tegeva asutuse pädevuses, siis ei ole võimalik teha PPA-le ettekirjutust registriandmeid muuta, vaid vastustajat saab kohustada üksnes kaebaja taotlust uuesti lahendama.
5.4.Vikipeedia artiklis, millele EKEI relvaekspert on kirjavahetuses PPA-ga viidanud, on muu hulgas välja toodud, et kuigi Ameerika Ühendriikides käsitatakse tavaolukorras iga üle 12,7 mm (0,5 tolli) vintrauaga tulirelva õiguslikult „hävitusliku seadmena“, on sealne pädev asutus Bureau of Alcohol, Tobacco, Firearms and Explosives otsustanud, et jahipüss (shotgun), mis on disainitud tulistama haavleid (shells) ning on vindistatud raua lisamisega kohandatud tulistama jahipüssikuule (slugs), on sellele vaatamata endiselt jahipüss, mitte hävituslik seade. Samas on selgitatud, et jahipüssi raua vindistamine ja spetsiaalse laskemoona (sabot slugs) kasutamine võimaldab suurendada relva täpsust ja efektiivset laskekaugust, kuid viimane jääb alati palju väiksemaks võrreldes vintpüssiga (rifle), mistõttu tihedalt asustatud aladel võidaksegi ohutuse huvides lubada jahipidamist ainult jahipüssiga. Sarnased põhjused võisid tingida ka vaidlusaluse püssi liigitamise sileraudseks. Nimelt on RelvS § 20 lg 1 p 7 kohaselt tsiviilkäibes keelatud mh eriohtlikkusega tulirelv. RelvS § 20 lg 5 alusel kehtestatud siseministri 11. detsembri 2001. a määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 1 p 4 järgi on eriohtlikkusega relvadeks mh tulirelvad alates cal 50 laskmiseks padrunitega 12,7 × 99 mm ja 12,7 × 108 mm ning nendest suurema kaliibriga vintraudse relva padruniga. Pidades silmas, et sileraudse relva kaliibrile 12 vastab relvaraua õõne läbimõõt ca 18,5 mm, siis juhul, kui Winchester SXP Black Shadow Deer oleks nähtud ette kasutamiseks ehtsa vintraudse relva padrunitega, peaks see olema eriohtlikkusega tulirelv ja sellisena tsiviilkäibes keelatud. Samas ei ole eriohtlikkusega tulirelva tunnuseks mitte lihtsalt suure läbimõõduga vindistatud relvaraua olemasolu, vaid asjaolu, et relv on nähtud ette kindlat tüüpi laskemoona kasutamiseks (s.o vintpüssi padrunid alates kaliibrist 50 sajandikku tolli ehk 12,7 mm).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.PPA esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. Kassaatori põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Tegemist on perspektiivitu vaidlusega, sest PPA pole pädev registrikannet muutma. AvTS § 434 lg 3 alusel antavad vastutava töötleja juhised piirduvad andmete haldamise seaduslikkuse, andmekogu majutamise ja turvalisuse tagamisega. AvTS § 434 lg-te 1 ja 3 laiendav tõlgendamine muudaks suuresti sisutuks RelvS-i ja selle alusel antud õigusaktide normistiku, mille järgi on relva tüübikinnituse tegemine ja relva määratlemine sile- või vintraudse tulirelvana tüübikinnitust teostava asutuse ehk EKEI pädevuses.
3(7)
3-21-1862
6.2.Relvaregistri põhimääruse § 26 lg 1 järgi peab volitatud töötleja andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed parandama, kui teda teavitatakse või ta saab muul moel teada andmete ebaõigsusest. Sama sätestas eelmine põhimäärus. Ringkonnakohus leidis, et PPA-l polnud õiguslikku takistust EKEI teavitamiseks kahtlusest, et relvaregistris võivad olla ebaõiged andmed. PPA ongi pöördunud EKEI poole arvamuse saamiseks, sest teda teavitati võimalikust ebaõigest kandest registris. EKEI relvaekspert on PPA-le kinnitanud, et relv on sileraudne ning andmed on õiged. Ringkonnakohtu hinnangul polnud selline üldsõnaline ja anonüümne viide käsitatav registriandmete kontrollimiseks EKEI poole pöördumisena. Kui kohtul tekkis kahtlus relvaeksperdi arvamuse kohta esitatud väites, oleks kohus pidanud välja selgitama PPA pöördumise sisu ja eesmärgi ning EKEI relvaeksperdi arvamuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 3). Ringkonnakohus seda ei teinud. EKEI on ka teist korda märkinud, et tegemist on sileraudse tulirelvaga.
6.3.Kui kaebaja ei teadnud, millist luba on kõnealuse relva soetamiseks vaja, oleks ta võinud enne konsulteerida relvapoe või PPA-ga. Kaebaja seda ei teinud, vaid otsustas ise, et relv on vintraudne, ja taotles vastava loa. Saades teada, et tegemist on sileraudse relvaga, otsustas kaebaja uue loa taotlemise asemel hakata nõudma registrikande muutmist. Uue relva soetamisloa taotlemiseks oleks kaebajal kulunud kuni üks kuu ning see oleks maksnud 30 eurot. Isegi kui ringkonnakohtu otsus jõustub, ei vii see kaebajat soovitud tulemuseni. PPA võib küll taotluse uuesti läbi vaadata, kuid ei saa EKEI-d kohustada oma seisukohta muutma.
6.4.Kaebaja relvasoetamisluba on RelvS § 32 lg-st 7 tulenevalt kehtivuse kaotanud ning kaebaja pole uut soetamisluba taotlenud. Kaebaja kehtetul soetamisloal puudub mõju kaebaja õigustele. Kui kaebaja soovib relva osta, tuleb tal esitada uus taotlus. Samas pole alust asjas menetluse lõpetamiseks vaidluse ammendumise tõttu, sest ringkonnakohus on märkinud oma otsuses, et vaidlusaluse relvamudeli tüübikinnituse andmed on registris ilmselt osaliselt valed. Selle seisukohaga ei saa mitte mingil juhul nõus olla. Kohus on asunud relvatüüpi ise kindlaks määrama, kuid relva tüübikinnitust teostavaks volitatud asutuseks on EKEI.
7.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaebaja seisukohad kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et asjas on õige vastustaja PPA. Kui Riigikohus peaks leidma, et õige vastustaja on EKEI, tuleb asi saata uueks arutamiseks halduskohtule. HKMS § 18 lg 3 kohaselt arutatakse pärast vastustaja asendamist asja uue vastustaja taotlusel algusest peale. Halduskohus ei võtnud kohtumenetluse ajal midagi ette selleks, et leida õige vastustaja. Halduskohus ei küsinud selle kohta isegi menetlusosaliste arvamust.
7.2.Kaebaja on vaidlusalust soetamisluba kasutanud ja ostnud endale vintraudse püssi. Samas on kaebajal endiselt huvi soetada ka faktiliselt vintraudne püss Winchester SXP Black Shadow Deer. Kaebaja ootab selleks ära kohtulahendi jõustumise praeguses haldusasjas, et saaks seejärel taotleda soetamisloa õiget liiki relva omandamiseks. Kaebaja palus 24. novembri 2021. a menetlusdokumendis kohtul selgitada, kas kohtu hinnangul on oluline, et praeguses asjas lahendi tegemise seisuga oleks kaebajal kehtiv vintraudse relva soetamisluba. Kohus pole seda selgitanud, mistõttu ei ole kaebaja uut luba taotlenud, kuna see oleks asjatu kulu, sest soetamisluba kehtib kolm kuud ja soetamisloa pikendamisel tuleb tasuda riigilõivu. Puudub igasugune alus arvata, et uue soetamisloa taotlemisel kaebajale soetamisluba ei väljastataks, sest praegu on kaebajal üksnes kaks relva ja seega ta saab kolmandat relva hoida relvakapis ega vaja relvahoidlat (RelvS § 46 lg-d 3 ja 4). Kui Riigikohtu hinnangul on oluline, et käesolevas haldusasjas lahendi tegemise seisuga oleks kaebajal kehtiv vintraudse relva soetamisluba, siis palub kaebaja Riigikohtul seda kohtu
4(7)
3-21-1862 selgitamiskohustuse täitmise raames selgitada ning anda kaebajale ka tähtaeg Riigikohtule uue soetamisloa esitamiseks.
7.3.Kuigi kaebajal on uut soetamisluba taotledes võimalik taotleda soetamisluba sileraudse püssi soetamiseks ning soovitud relv soetada, ei ole kaebajal huvi omada vintraudset relva, mis on valesti kantud registrisse sileraudse püssina. Seega olukorras, kus kaebaja omandaks sileraudse püssi soetamisloa alusel soovitud vintraudse püssi, mis on kantud ekslikult registrisse sileraudse püssina, esitaks kaebaja endiselt PPA-le (seekord relva omanikuna) taotluse registris oleva ebaõige kande muutmiseks. Käesolevast haldusasjast nähtub, et PPA pole nõus ebaõiget kannet parandama, mistõttu peaks kaebaja alustama PPA suhtes uut kohtuvaidlust. Kaebaja on enda kaebuses selgitanud, et vaidlusaluse relva kohta tehtud ebaõige registrikanne kahjustaks kaebaja huve ka relva omanikuna, kuna mh oleks piiratud relva võõrandamine. Lisaks on ebaõige kande muutmise aluseks üksnes asjaolu, et kanne on vale, ja muid asjaolusid tõendama ei pea.
7.4.Seadusandja tahe relvade liigitamisel on üheselt arusaadav ning ainus kriteerium relvade liigitamisel sile- või vintraudseks on relvaraua õõnes vintsoonte olemasolu või nende puudumine. Kui PPA ja EKEI hinnangul on RelvS § 12 lg 3 tekst ebaõige ja vajaks muutmist või täpsustamist, siis tekib küsimus, miks nad ei ole seda taotlenud. RelvS § 12 lg-t 3 pole võimalik tõlgendada selliselt, et tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned, on sileraudne relv.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Asjas tuleb menetlus lõpetada ning nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu (I). Seejärel selgitab kolleegium obiter dictum’i korras, milline haldusorgan on niisuguse vaidluse korral õige vastustaja (II). Viimaks jaotab kolleegium menetluskulud (III). I
9.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Niisiis puudutab säte otsesõnu olukordi, mil tühistamis- või kohustamiskaebuses esitatud nõude on vastustaja täitnud. Praegusel juhul ei ole kaebuses nõutavat toimingut tehtud, sest kannet relvaregistris ei ole muudetud. Teisalt on kõnealust sätet tõlgendatud pigem laialt. Näiteks on kolleegium leidnud, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kehtivuse kaotanud haldusaktidel puudub mõju pärast nende kehtivusaja möödumist ning tühistamiskaebus on seetõttu muutunud ainetuks (RKHKm 3-20-580/47, p 11). Samuti on kolleegium selgitanud, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (RKHKo 3-3-1-44-14, p 12). Sarnaselt saab lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 ka juhul, kui kohustamiskaebuse esitaja õiguskaitsevajadus on ära langenud.
10.Praegu ongi sellise olukorraga tegemist. Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kehtiv relvasoetamisluba vintraudse püssi soetamiseks, mistõttu mõjutas tema soovitud püssi liigiline määratlus relvaregistris tema võimalust meelepärase püssi soetamiseks. Praeguseks on soetamisloa kehtivus lõppenud. Kaebajal tuleks soovitud püssi soetamiseks taotleda uus soetamisluba. Selle taotluse läbivaatamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 263 lg 1 kohasel tasuda riigilõivu 30 eurot sõltumata sellest, kas kaebaja taotleb soetamisloa vint- või sileraudse püssi soetamiseks. Samuti ei ole ette näha ning ka kaebaja ei ole välja toonud, et vaidlusaluse püssi määratlemine sileraudsena tekitaks kaebajale piiranguid selle soetamisel või kasutamisel võrreldes vintraudsena määratletud püssiga. 5(7)
3-21-1862
11.Kaebaja on kohtule teada andnud, et kuigi tal oleks võimalik vaidlusaluse püssi soetamiseks taotleda soetamisluba sileraudse püssi soetamiseks, ei ole tal huvi omada vintraudset relva, mis on ebaõigesti registrisse kantud sileraudsena. Tegemist ei ole kohtulikult kaitstava huviga, sest kaebaja pole seda väidet seostanud ühegi talle rakenduva õigusliku piiranguga relva omamisel. Kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemisel ei saa kohtumenetlust jätkata pelgalt registrikande objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks.
12.Kaebaja on palunud kohtul talle teada anda, kui asjas on oluline, et tal oleks kehtiv relvasoetamisluba. Juba üksi niisugune palve viitab vaidluse vähemalt osalisele kunstlikkusele. Kui kaebaja on teadlik, et püss, mida ta ostab soovib, on kantud registrisse sileraudsena, aga taotleb selle ostmiseks järjepidevalt vintraudse püssi soetamisloa, ei riiva avalik võim tema õigusi.
13.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kolleegium asjas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse. HKMS § 152 lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kolleegium on eespool selgitanud, miks see kaebaja õiguste kaitseks vajalik ei ole. HKMS § 155 lg 3 esimese lause alusel tühistab kolleegium nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsuse.
14.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. II
15.HKMS § 17 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses vastustaja mh riigiasutus, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. HKMS § 18 lg-s 1 on sätestatud, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.
16.Kaebaja on selgelt sõnastanud oma kaebuses, et nõuab PPA kohustamist. Samas tuleb nõustuda PPA-ga, et kaebaja nõutud toimingut on pädev tegema EKEI. RelvS § 23 lg 14 alusel on Vabariigi Valitsus volitanud tüübikinnitust tegema EKEI. Relvaregistri põhimääruse § 6 lg 2 järgi on tüübikinnituse tegija relva- ja padrunimudeli ning nende modifikatsioonide andmete volitatud töötleja. Tüübikinnituse teostamise korra § 5 p 3 järgi määrab tüübikinnitust teostav asutus relva või padruni liigilise kuuluvuse RelvS-i 2. peatüki alusel. RelvS-i 2. peatükis on sätestatud nii relvade üldine liigitus (§ 11) kui ka tulirelvade liigitamine omaduste järgi (§ 12), mh § 12 lg-s 3 liigitamine relvaraua õõne järgi sile- või vintraudseks või kombineeritud tulirelvaks. Põhimääruse § 9 p 1 kohaselt on registri volitatud töötleja andmeandja. Registri vastutav töötleja (kes on põhimääruse § 5 lg 1 kohaselt PPA) ei ole põhimääruse §-s 9 andmeandjate hulgas loetletud. Põhimääruse § 12 lg-s 5 on sätestatud, et registrikande õigsuse eest vastutab registri volitatud töötleja, kes on andmed registrisse kandnud. Registriandmete muutmine ja parandamine on samuti registri volitatud töötleja ülesanne (põhimääruse § 26 lg 1). Põhimääruse § 31 lg 1 kohaselt teeb registri vastutav töötleja registri pidamise üle järelevalvet.
17.AvTS § 434 lg-s 3 on sätestatud, et andmekogu volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Ringkonnakohus järeldas sellest sättest, et PPA-l on õigus anda EKEI-le juhis teenistus- ja 6(7)
3-21-1862 tsiviilrelvade registris andmete parandamiseks. Nimetatud norm puudutab andmekogu tehnilist pidamist ega anna vastutavale töötlejale kontrolli konkreetsete andmekoosseisude üle, mille kohta kannete tegemise pädevus on antud konkreetsele volitatud töötlejale. Selleks on kõnealune säte liiga üldine, samuti ei toeta ringkonnakohtu tõlgendust sätte kujunemislugu (vt Riigikogu X koosseisu 1027 SE seletuskiri kavandatud AvTS § 439 kohta).
18.Kohustamiskaebuse rahuldamine pole võimalik, kui vastustaja pole kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). See säte ei reguleeri kohustamiskaebuse esitamise lubatavust (vrd RKHKo 3-19-1448/18, p-d 10-11). Teisalt ei saa mööda vaadata, et kaebaja nõuab registrikande parandamist, milleks on pädev EKEI, mitte PPA. Kaebuse aluseks on EKEI tehtud registrikande ebaõigsus. Seega on kaebus esitatud EKEI tegevuse peale HKMS § 17 lg 1 tähenduses.
19.HKMS § 18 lg 2 teises lauses on sätestatud, et kui kohus leiab menetluse käigus, et vastustaja on kindlaks tehtud valesti, asendab ta vastustaja. HKMS § 18 lg 3 kohaselt arutatakse pärast vastustaja asendamist asja uue vastustaja taotlusel algusest peale. Kuna praegusel juhul lõpetab kolleegium menetluse kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, puudub vajadus vastustaja asendamiseks. III
20.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku riigilõivu 35 eurot, mis tuleb talle tagastada.
21.Kaebaja on taotlenud enda esindajakulude väljamõistmist. HKMS § 108 lg-s 4 on sätestatud, et kaebaja kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Sama paragrahvi lg-s 6 on sätestatud erand, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul lõpetab kolleegium menetluse kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, mis polnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.