Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestati uus Saku valla üldplaneering (ÜP).

Saku Vallavalitsus esitas 21.07.2023 kirjaga nr 7-1/81-51 Regionaalja Põllumajandusministeeriumile (ReM) Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DP avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. ReM teatas 23.10.2023 kirjaga nr 143/1594-4, et ei saa DP-le heakskiitu anda, kuna see ei ole kehtiva ÜP-ga kooskõlas ega vasta seega planeerimisseaduse § 74 lõikes 5 sätestatule.

Kohus võttis kaebuse 18.12.2023 määrusega menetlusse, sh kaasates menetlusse arvamuse andmiseks Saku valla. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan teatasid oma 31.01.2024 vastustes, et ReM tutvus Saku valla poolt 22.11.2023 esitatud täiendavate selgitustega ning andis 22.01.2024 kirjaga nr 14-3/1594-6 Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DP-le heakskiidu eeldusel, et DP seletuskirja täiendatakse selgitusega, mis käsitleb krundi minimaalsuuruse erinevust kehtiva ÜPga ja toob välja, et DP ei ole vastuolus avalike huvidega ega mõjuta avalikku ruumi negatiivselt. Sellest tulenevalt taotles vastustaja ka menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja teatas 07.02.2024 vastuses kohtunõudele, et vastustaja poolt uue haldusakti andmisega on kaebuse eesmärk saavutatud (st ReM-i poolt on heakskiit DP-le antud ning sellega sisuliselt tunnistatud kehtetuks 23.10.2023 keeldumine). Eeltoodust tulenevalt nõustub kaebaja haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude (õigusabikulud 1600 eurot ja riigilõiv 20 eurot) väljamõistmist HKMS § 108 lg 6 alusel. Kaebaja märgib, et nii kaebaja kui ka Saku vald on vastustajale enne kaebuse esitamist esitanud omapoolsed seisukohad, mis sisus ei erine kaebuses esitatud seisukohtadest. Kaebaja ja valla seisukohtadest hoolimata ei pidanud vastustaja enne kaebuse esitamist võimalikuks DP-le heakskiitu anda. Ka kaebuse esitamisele järgnenud päeval (23.11.2023) valla pöördumine vastustaja poole seisnes taotluses anda DP-le heakskiit, kuna DP vastab 2023 ÜP-le. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et korduvalt heakskiidu taotlemisel võidakse heakskiit (tingimuslikult) anda. Sellisele võimalusele ei viidanud heakskiidu andmisest keeldumisel ka vastustaja. ReM oli 23.10.2023 kategoorilisel seisukohal, et DP ei vasta 2023 ÜPle ning on sellest seisukohast ühemõtteliselt taganenud. Üksnes põhjusel, et sõnastuslikult on antud tingimuslik heakskiit tuginedes valla täiendavale pöördumisele, oleks menetluskulude kaebaja enda kanda jätmine ebaõiglane (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-13). Fakt on ka see, et n-ö tingimusliku heakskiidu tingimused ei ole sellised, mille esitamiseks oleks vastustajal mingigi õiguslik alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Vastustaja on andnud 22.01.2024 kirjaga nr 14-3/1594-6 Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DPle heakskiidu eeldusel, et DP seletuskirja täiendatakse. Seeläbi on kaebusega taotletud eesmärk sisuliselt saavutatud ja HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatu kohaselt saab haldusasja menetluse lõpetada. Kaebaja on menetluse lõpetamisega viidatud alusel nõustunud.

HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud normi kohaselt peab kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise määravaks põhjuseks (otsustavaks teguriks) olema kaebuse esitamine selleks, et vastustaja peaks menetluskulud

kandma (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10). Riigikohtu antud tõlgenduse kohaselt peab seega kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene põhjuslik seos. Üksnes võimalik kaudne põhjuslik seos ei anna alust menetluskulude vastustaja 2(3)

kanda jätmiseks HKMS § 108 lg 6 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2023 määrus nr 323-1619, p 16). Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust asuda seisukohale, et vastustaja poolt kaebaja DP-le (tingimusliku) heakskiidu andmise (ja seeläbi kaebuses vaidlustatud keelduva otsuse kehtivuse äralangemise) määravaks põhjuseks oli Gerico OÜ poolt kaebuse esitamine halduskohtule. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus Saku vald pöördus kaebuse esitamisega samal päeval, s.o 22.11.2023 kirjaga nr 7-1/81-56 ReM-i poole ning esitas täiendavad selgitused DP kohta ja palus veelkord kaaluda DP-le heakskiidu andmist. ReM-i 22.01.2024 kirjast nähtuvalt esitas vald selgitused mh seonduvalt ReM-i 23.10.2023 keelduvas otsuses osundatud vajadusega kaaluda avalikku huvi ja vallaelanike huve olukorras, kus DP-s kavandatud krundi suurus ei ole vastavuses kehtivas ÜP-s toodud krundi minimaalsuurusega. Vald selgitas seepeale ReM-ile täiendavalt, et kaasnev mõju avalikule ruumile on vähene ning et DP-d, mis on vastuvõetud enne ÜP kehtestamist ja milles kavandatud krundi suurus ei vasta ÜP-le, on vaid mõned üksikud ega mõjuta avalikku huvi (tõdedes samas, et antud küsimust ei ole ÜP seletuskirjas käsitletud). Vastustaja 22.01.2024 kirjast nähtuvalt ongi kaebaja DP-le tingimusliku heakskiidu andmisel lähtutud mh just valla kinnitusest, et kehtivas ÜP-s toodud krundi minimaalsuurusele mittevastavaid DP-sid on üksikuid ning nende osas puudub avalik huvi. Kohtule ei nähtu, et vald või kaebaja oleks esitanud ReM-ile juba enne kaebusega kohtu poole pöördumist täpselt samasugused selgitused ning seetõttu ilmselgelt ei saanud valla 22.11.2023 pöördumine (täiendavad selgitused) olla määravaks kaebaja DP-le heakskiidu andmisel. ReM-i 22.01.2024 kirjast ilmneb kohtu hinnangul piisavalt selgelt see, et Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DP-le anti heakskiit just Saku valla poolt 22.11.2023 esitatud täiendavatest selgitustest lähtuvalt. ReM-i põhjendused nimetatud kirjas ei võimalda järeldada, et DP-le heakskiidu andmine olnuks tingitud kaebusest ja selles toodud põhjendustest. Eeltoodut arvesse võttes ei saa asuda ka seisukohale, et ReM-i 22.01.2024 kirja ja kaebuse esitamise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Kaebaja viide Riigikohtu 05.11.2013 otsusele nr 3-3-1-50-13 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu (sh haldusasjad olid omavahel seotud ja kaebaja võinuks neis esitatud kaebused esitada ka ühes haldusasjas). Kirjeldatud olukord ei ole võrreldav praeguse juhtumiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrusega.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.