Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X. X. kinnipidamise tähtaega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EgeLii Luik Puudutatud isik X. X., esindaja Merili Laansoo
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 4. augusti 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Pikendada luba X. X.d kinni pidada kuni 5. detsembrini 2023 (k.a).
Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde riigi kulul.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 4. veebruaril 2023 Setomaa vallas kinni ebaseaduslikult piiri ületanud inimese, kes tutvustas end Soome Vabariigi kodaniku A. R. Piiriületuskoha lähedalt leitud dokumentide järgi tuvastas PPA, et tegu on Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. X.ga. PPA pidas X. X. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. 5. veebruaril 2023 esitas X. X. rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Tartu Halduskohus andis 6. veebruari 2023. a määrusega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa pidada X. X. kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 6. aprillini 2023.
3.Tallinna Halduskohus pikendas 6. aprilli 2023. a määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le antud luba puudutatud isikut kinni pidada kuni 5. augustini 2023.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. juuli 2023. a määrusega X. X. määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et X. X.d ei või kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Kinnipidamist on siiski alust pikendada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Ringkonnakohus selgitas, et rahvusvahelise kaitse taotlejat ei või VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kaua kinni pidada. Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist teisi kinnipidamise aluseid ei esine, tuleb inimene vabastada. Seetõttu tuleb kinnipidamisel arvestada ka VRKS §-s 181 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaegu.
5.PPA esitas 31. juulil 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X. X. kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu võrra VRKS § 361 lg-te 4 ja 5 alusel.
5.1.PPA lükkas X. X. rahvusvahelise kaitse taotluse 3. juulil 2023 koostatud otsusega nr 12302050050-1 tagasi, lugedes selle selgelt põhjendamatuks (VRKS § 201 p 7). Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus andis X. X. erinevaid, segaseid ja põhjendamatuid seletusi ning pole esitanud kaitse vajadust tõendavaid dokumente.
5.2.Põgenemisohtu kinnitavad juhtumi asjaolud kogumis: ebaseaduslik piiriületus, valeandmete esitamine, see, et X. X. elas Venemaal kodutuna, ei töötanud ega omanud ravikindlustust. Kui X. X. oleks tegelikult rahvusvahelist kaitset soovinud, ei oleks ta oma dokumente pärast piiriületust ära visanud ja oma isikut PPA eest varjanud. Usutav pole see, et ta otsustas ebaseaduslikult Eestisse tulla rahapuuduse tõttu.
5.3.5. veebruaril ja 9. märtsil 2023 toimunud vestlustel põhjendas X. X. Venemaalt lahkumist ja varjupaiga vajadust arstiabi kehva kättesaadavusega. 10. mail 2023 toimunud vestlusel väitis ta aga, et vajab rahusvahelist kaitset, kuna Vene politsei otsib teda ülekuulamiseks taga. Tõendeid ta selle kinnituseks ei esitanud. Usutav pole, et X. X.d otsitaks taga, et teda mobiliseerida ja Ukraina vastu sõtta saata. Ta ei ole senini mobilitsatsioonikutset saanud. Sõjaväepileti järgi kuulub ta piiratud kõlblikkusega isikute gruppi. Usutav pole ka see, et teda otsitaks taga Eestis varjupaiga taotlemise pärast. Info varjupaiga taotlemise kohta pole avalik.
5.4.X. X. peeti kinni VSS § 15 lg 1 alusel Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Varjupaigataotluse esitas ta kümme tundi hiljem. Seega saab tema puhul kohaldada VRKS § 361 lg 2 p 5. Kinnipidamise ajaks oli PPA jõudnud veendumusele, et tegu on Eestis ebaseaduslikult viibiva inimesega. PPA tegi menetlustoiminguid lahkumiskohustuse täitmiseks, kuid ei jõudnud veel koostada sundtäidetavat ettekirjutust. Näiteks loodi X. X. kohta infosüsteemis Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil. Talt võeti sõrmejäljed kui Eestis seadusliku aluseta viibivalt välismaalaselt. VSS § 3311 käsitleb Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase biomeetriliste andmete võtmist. Seega saab daktüloskopeerida inimest, kelle puhul PPA on veendunud, et tal puudub seaduslik alus riigis viibida. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustas PPA küsitlusega, mille käigus esitas X. X. taotluse saada rahvusvahelist kaitset.
5.5.Tallinna Halduskohus andis 26. juulil 2023 X. X.le riigi õigusabi rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamiseks. Seega on ta jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja (VRKS § 3 ja § 31 lg-d 1 ja 2). Pole välistatud, et mees esitab uusi asjaolusid menetluse uuendamise ja Schengenis viibimise pikendamise eesmärgil. Oluline on, et ta
oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelisekaitse menetluse lõpuni. Seega on tema kinnipidamine põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
5.6.Põgenemisohtu on alust sedastada VSS § 68 p-de 2 ja 8 alusel.
5.7.Rahvusvahelise kaitse andmata jätmine suurendab võimalust, et mees põgeneb. Leebemad järelevalvemeetmed ei pruugi teda põgenemast takistada. X. X.l pole Eestis elupaika, sidemeid ega sissetulekuid.
5.8.X. X. tervislik seisund ei takistanud tal ebaseaduslikku piiriületust ega välista põgenemist. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline abi: ta on käinud psühholoogi vastuvõtul ja uuringutel. Tema tervis on KPK arsti sõnul pigem paranenud.
6.X. X. esitas taotlusele vastuse, milles leidis, et õiguslikku alust teda kinni pidada ei ole.
6.1.Varjupaigataotluse menetlus on lõppenud, seega pole enam vaja asjaolusid selgitada ja menetlustoiminguid teha (VRKS § 361 lg 2 p 4). Hüpoteetiline võimalus, et seda on vaja tulevikus teha, ei õigusta kinnipidamist.
6.2.Oht, et X. X. põgeneb, pole suur. Ta ei saa mõnes muu Euroopa riigis uut varjupaigataotlust esitada. Ta vajab pidevalt retseptiravimeid. Ei ole usutav, et inimene sellises olukorras põgeneks.
6.3.Ebaseaduslik piiriületus on põgenike puhul tavapärane. Venemaa vastaste sanktsioonide tõttu ei olnudki X. X. võimalik seaduslikult piiri ületada. X. X. kahetseb seda, et ta alguses oma isiku kohta valeandmeid esitas. Õiged andmed andis ta PPA-le siiski ise ja vabatahtlikult, teadmata, et PPA on tema dokumendid leidnud. PPA on jätnud tähelepanuta X. X. koostöövalmiduse.
6.4.X. X.l on diagnoositud psüühikahäire. Ärevas stressiolukorras, nagu seda oli piiriületus, ei pruugi ta tegutseda kõige ratsionaalsemalt.
6.5.X. X. ütles juba esimesel vestlusel, et kardab Venemaa ametivõime. Seega on tema ütlused olnud järjekindlad. Varjupaigamenetluse ajal sai ta teada, et politsei otsib teda Venemaal taga. See muutis tema üldise hirmu konkreetseks ja personaalseks. Seda, miks teda taga otsitakse, X. X. kindlalt ei tea, kuid on jaganud PPA-ga oma arvamust võimalike põhjuste kohta. Tagaotsimise kohta lootis ta saada tõendeid oma tüdruksõbra abil, kuid viimane kardab võimuesindajad ning keeldub X. X.ga suhtlemast ja teda aitamast.
6.6.Arusaamatuks jääb PPA väide, et X. X. on meditsiinisüsteemi kuritarvitanud.
6.7.VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alust ei esine, nagu on leidnud Tallinna Ringkonnakohus 6. juuli 2023. a määruses. PPA väide, et ta oli kinnipidamise ajaks jõudnud järeldusele, et X. X. viibib Eestis ebaseaduslikult, on paljasõnaline. Lahkumisettekirjutust pole X. X.le siiani tehtud. PPA pidas ta VSS § 15 lg 1 alusel kinni selleks, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikku alust. Tegemist ei ole lahkuma kohustamise menetlusega VRKS § 361 lg 2 p 5 tähenduses.
6.8.X. X. ei esitanud varjupaigataotlust selleks, et vältida enda väljasaatmist. Soov taotlus esitada oli tal algusest peale ja taotluse esitas ta esimesel võimalusel.
6.9.Võimalik on kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Arvestades X. X. terviseseisundit, pole kinnipidamine õigustatud. Ta on läbi teinud insuldi ja vajab regulaarset arsti järelevalvet. Tal on rahhiit, mis põhjustab valu ja raskendab liikumist. Lisaks on tal
psüühiline erivajadus. X. X.d on juba kuus kuud kinni peetud. Pikem kinnipidamine poleks proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada juhul, kui ta on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
PPA pidas X. X. 4. veebruaril 2023 kinni VSS § 15 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitas 6. juuli 2023. a määruses, et see säte võimaldab alates 18. juunist 2022 kehtiva redaktsiooni järgi inimest kinni pidada ka n.ö tavaolukorras, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikku alust ning selgitada välja, kas tema kinnipidamine on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (24. detsembril 2008 jõustunud redaktsioon) rakendamiseks, st Eestist lahkuma kohustamise menetluse korraldamiseks või välismaalasele pandud lahkumiskohustuse täitmiseks
VSS § 15 lg 1 annab võimaluse välismaalast kinni pidada nii ringkonnakohtu kirjeldatud tavaolukorras kui ka Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise korral. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on varjupaigataotlejat võimalik siiski kinni pidada üksnes juhul, tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Seda, kumma olukorraga on tegu, tuleb selgitada konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt. Seega on oluline selgitada, kas PPA oli X. X.d VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja vähemalt alustanud tema lahkuma kohustamise menetlust.
10.Haldusmenetlus välismaalase Eestist lahkuma kohustamiseks algab tema teavitamisega menetlusest või tema suhtes esimese menetlustoimingu tegemisega (haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-d 2 ja 3). PPA on selgitanud, et oli jõudnud X. X. kinnipidamise ajaks veendumusele, et tegu on Eestis ebaseaduslikult viibiva inimesega ning alustanud menetlustoiminguid eesmärgiga ta Eestist välja saata.
11.Kohus leiab, et PPA väited on tõendatud. PPA lõi X. X. kohta infosüsteemis Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiili (PPA 4. augustil 2023 esitatud kuvatõmmis Illegaal andmebaasist), ning asus VSS § 3311 alusel koguma tema biomeetrilisi andmeid. X. X. kinnipidamise protokollis (koostatud 4. veebruaril 2023 kell 18.07) on PPA märkinud, et X. X. ületas ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone ning õiguslikku alust Eestis viibida tal pole. X. X.ga 5. veebruaril 2023 peetud vestlus algas tema teavitamisega sellest, et PPA on tuvastanud, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult (küsitluse protokoll, lisatud PPA 31. juuli 2023. a taotlusele). Seega ei pidanud PPA X. X.d kinni mitte tavaolukorras, vaid oli juba kinnipidamise ajal jõudnud järeldusele, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult. Enne seda, kui X. X. esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli PPA teda oma seisukohast ka teavitanud. Kui X. X. taotluse puhul on alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, annab VRKS § 361 lg 2 p 5 võimaluse ta kinni pidada, kui muud kinnipidamise eeldused on täidetud.
12.Kohus nõustub PPA-ga, et on alust arvata, et X. X. esitas rahvusvahelise kaitse taotluse nimelt väljasaatmise vältimiseks. Sellele viitab X. X. käitumine pärast piiriületust: ta peitis
oma dokumendid ja andis PPA ametnikele valeütlusi. Samuti viitab sellele tema ütluste muutumine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse käigus. Menetluse alguses väitis X. X., et taotleb rahvusvahelist kaitset, kuna vajab paremat meditsiinilist abi, kui seda suudab pakkuda Venemaa Föderatsioon (vt. 5. veebruari 2023. a küsitluse protokoll ja 9. märtsi 2023. a vestluse protokoll, lisatud PPA 4. aprilli 2023. a taotlusele). 10. mail 2023 toimunud vestlusel väitis X. X. aga, et vajab rahusvahelist kaitset, kuna sai teada, et Vene politsei otsib teda ülekuulamiseks taga (vt vestluse protokoll, lisatud PPA 31. juuli 2023. a taotlusele).
13.3. juulil 2023 koostatud otsuses (lisatud PPA 31. juuli 2023. a taotlusele) leidis PPA, et X. X. varjupaigataotlus on ilmselgelt põhjendamatu. PPA leidis, et taotleja ütlused pole järjekindlad ega usutavad. Ta on esitanud erinevaid väiteid oma identiteedi ja tagasipöördumishirmude kohta. Ühtegi tõendit ta esitanud ei ole ning tema väited tagaotsimise kohta pole eluliselt usutavad.
3.augustil 2023 esitas X. X. Tallinna Halduskohtule kaebuse varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-23-1714). Praeguse hetke seisuga pole seega selge, kas PPA otsus on lõplik ja jääb kehtima. Siiski annavad selle otsuse olemasolu ja põhjendused täiendava aluse arvata, et kaebaja võib olla esitanud varjupaigataotluse väljasaatmise vältimise eesmärgil.
15.Kohus leiab, et VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel pole X. X.d enam alust kinni pidada. Haldusmenetlus on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega lõppenud. Uusi asjaolusid enam välja selgitada vaja pole. PPA viidatud võimalus, et X. X. esitab uusi väited, mida tuleb hakata kontrollima, on hüpoteetiline, ega anna alust inimest kinni pidada.
16.Nagu kohtud juba X. X. kinnipidamiseks luba andes ja kinnipidamise esimesel pikendamisel tõdesid, esineb oht, et ta vabaduses viibides põgeneb. PPA on seejuures õigesti viidanud VSS § 68 p-dele 2 ja 8. X. X. on esitanud valeandmeid ning peetud kinni ebaseadusliku piiriületuse tõttu. Tema käitumine ja ütlused kogumis annavad aluse arvata, et ta võib vabaduses viibides Eestist lahkuda. Pole alust arvata, et X. X. täidaks vabaduses viibides VRKS §-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetmetega seotud kohustusi ega põgeneks Eestist (vt Tartu Halduskohtu 7. veebruari 2023. a määruse p-d 7.2 ja 10, Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2023. a määruse p-d 18 ja 26, Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2023. a määruse p-d 9 ja 15). Pärast eelmiste kohtumääruste tegemist pole ilmnenud uusi asjaolusid, mis võimaldaks jõuda põgenemisohu osas teistsugusele järeldusele. Põgenemise ohtu suurendab see, et vahepeal on PPA teinud otsuse jätta X. X. rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata.
17.Kinnipidamise pikendamist veel nelja kuu võrra pole alust pidada ebaproportsionaalseks. Kuigi inimese kinnipidamine kokku kuni kümneks kuuks kujutab endast tema põhiõiguste olulist piiramist, on VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral lubatud varjupaigataotlejat pidada kinni kuni 18 kuud. X. X. jätkuv kinnipidamine ei ole vastuolus tema tervise kaitse kaalutlustega. Koos 31. juuli 2023. a taotlusega esitas PPA kinnipidamiskeskuse arsti ekirja, mille järgi X. X.le tehtud uuringutega uusi haigusi tuvastatud ei ole välja arvatud normist madalam D-vitamiini tase. X. X. saab kõrgvererõhutõve raviks ravimeid, mis olid talle määratud juba enne kinnipidamiskeskusesse saabumist. Lisaks on talle määratud ravimid ärevushäire, kroonilise liigesvalu, uneprobleemide, põievaevuste, allergia ja nahalööbe leevendamiseks. Tema tervis on arsti hinnangul võrreldes kinnipidamiskeskusesse saabumise ajaga pigem paranenud.
18.Kui X. X. terviseseisund ei takistanud tal varem ebaseaduslikku piiriületust, ei ole alust arvata, et see praegu tema põgenemise ohtu oluliselt vähendaks.
19.Eeltoodu põhjal pikendab kohus luba X. X.d kinni pidada nelja kuu võrra (5. detsembrini (k.a), VRKS § 362 lg 5). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.