Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud yy.yy.yyyy) Lihtmenetluses, 4. aprillil 2023 toimunud kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kinniseks.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
3.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.08.2023.
4.Kohtulahendist avaldada üksnes resolutsioon ja põhjendused ning asendada seal puudutatus isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus märgib, et Tartu Halduskohtu 07.02.2023 määrusest ja Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2023 määrusest ei saa teha järeldust, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine oleks igal juhul lubatav ka praegusel juhul. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine ja tema kinnipidamiskeskusse paigutamine on erandlik (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL preambuli punkt 15 ning artikkel 19 lg 9) ning kohus peab iga kord hindama, kas alused isiku kinnipidamiseks on jätkuvalt täidetud. Samuti ei oma varjupaigataotleja kinnipidamisel tähtsust menetluses olevate taotluste ning kinnipidamiskeskuses viibivate
isikute suhtarv. Iga isiku vabaduspõhiõiguse üle otsustamine toimub individuaalses menetluses ning kooskõlas seaduses sätestatud alustega.
2.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist nii VRKS § 361 lg 2 punkti 4 kui ka punkti 5 alusel. Kohtu hinnangul on praegusel juhul puudutatud isiku kinnipidamine lubatav mõlemal alusel ning PPA taotlus tuleb rahuldada.
3.VRKS § 361 lg 2 punkti 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega, nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms, mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. See norm aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki, eesmärgiga saada paremaid vastuvõtutingimusi. Sätte keskne eesmärk ei ole tagada taotlust tagasilükkava otsuse täitmist. Sarnaselt esmakordse loa andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine toimuda piiratud informatsiooni tingimustes. Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam. Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649).
4.Puudutatud isikuga on 09.02.2023 viidud läbi esimene intervjuu, kus tema antud ütlused on suhteliselt napisõnalised. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas PPA, et pärast intervjuud on PPA asunud koguma infot päritoluriigi meditsiinisüsteemi kohta, mistõttu ei ole kontrollitud kõiki asjaolusid ning vajadus on viia puudutatud isikuga läbi veel üks vestlus. Kohtu hinnangul ei välista VRKS § 361 lg 2 punkt 4 isiku kinnipidamist ärakuulamise tagamiseks ning seda eeskätt olukorras, kus isiku ütlused on napisõnalised. Teatud juhtudel võib olla rahvusvahelise kaitse andmine võimalik ka põhjusel, et päritoluriigi meditsiinisüsteem ei suuda isikule vajalikku ravi pakkuda. Seega ei saa pidada PPA-d puudutatud isiku taotluse lahendamisel tegevusetuks. Samuti ei saa põhjendamatuks pidada PPA väiteid, et puudutatud isiku kättesaadavus on vajalik. Ehkki taotlusest kumab läbi ka soov tagada, et puudutatud isik oleks kättesaadav tulevikus tema väljasaatmiseks, siis ei saa praegusel juhul välistada täiendavat asjaolude selgitamise vajadust.
5.Lisaks soovile, et isik oleks asjaolude täpsustamiseks kättesaadav, peab see olema ka vältimatult vajalik ning esinema peab isiku põgenemisoht. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka need alused, kuna puudutatud isiku käitumine Eestisse saabumisel annab aluse põhjendatud kahtluseks, et kinnipidamiskeskusest vabastades võib ta Eestist lahkuda ning rahvusvahelise kaitse menetluse edukaks läbiviimiseks on vajalik, et isik oleks kättesaadav. PPA tugineb põgenemisohu hindamisel VSS § 68 punktile 8 – puudutatud isik ületas välispiiri selleks mitte ette nähtud kohas ning ta ei ole saanud luba Eestis viibimiseks.
Lisaks ebaseaduslikule piiriületusele kinnitab puudutatud isiku põgenemisohtu ka tema tegevus Eestisse saabumisel (isik peitis metsa oma dokumendid) ning valeütluste andmine PPA ametnikele. Puudutatud isik valetas end Soome Vabariigi kodanikuks, kusjuures tegemist ei olnud mitte lihtsalt valega, vaid selle tarbeks otsustas puudutatud isik suhelda PPA ametnikega inglise keeles. Samuti peitis puudutatud isik ära oma Venemaa dokumendid, et ei selguks koheselt, et ta on Venemaa kodanik. Ehkki puudutatud isik püüdis kohtuistungil jätta mulje, et tegemist oli spontaanse otsusega, siis ei pea kohus seda usutavaks. Kohus möönab, et spontaanseks võiks pidada nt dokumentide peitmist, aga praegusel juhul lõi puudutatud isik endale uue identiteedi – alates nimest ning lõpetades sellega, kuidas ja kes ta Kolosova külla tõi.
6.Seega on puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel lubatav.
7.Ka VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel on puudutatud isiku kinnipidamine lubatav. Alates 16.08.2022 kehtib VRKS § 361 lg 2 punkt 5 sõnastuses, et rahvusvahelise kaitse taotleja võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-191068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14, punkt 12).
8.Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist peeti puudutatud isik VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset ega maininud sellist soovi ametnikele nendega esmasel kohtumisel. Seda kinnitas puudutatud isik nii 06.02.2023 toimunud kohtuistungil kui ka 04.04.2023 toimunud istungil. Seejuures 04.04.2023 istungil kinnitas puudutatud isik, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajaks oli talle juba selgitatud seda, et ta saadetakse Venemaale tagasi. Seega kinnitavad need asjaolud kogumis, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametivõimude poolt takistatud ning ta saadetakse tagasi Venemaa Föderatsiooni.
9.Et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks, kinnitab ka asjaolu, et puudutatud isik ei saabunud Eestisse eesmärgiga küsida siin rahvusvahelist kaitset, vaid tema sooviks oli saada Euroopas paremat meditsiinilist abi. Ka see näitab, et puudutatud isiku sooviks ei olnud mitte rahvusvahelise kaitse saamine, vaid soov oma eluolu parandada.
10.Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku kinnipidamine lubatav ka VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel.
11.Ehkki praegusel juhul võiks teoreetiliselt tulle kõne alla leebemate järelevalvemeetmetena nt registreerimiskohustusega majutuskeskuses elamine ning passi hoiule võtmine, siis isikust lähtuv põgenemisoht ei õigusta järelevalvemeetmete kohaldamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 18). Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku tervislik seisund selline, et välistada Eestist lahkumist mõnda teise riiki. Puudutatud isik on selgitanud, et enne Eestisse tulemist reisis ta mööda Venemaad ringi, st tema tervislik seisund on võimaldanud reisimist. Samuti reisis ta Eestisse viisil, et tuli Pihkvasse, kust ta siis viidi Gverstoni asulasse, kust Eesti piirini on umber 8 kilomeetrit. Samuti ei tähtsustanud puudutatud isik enda reisidokumente ning ta arvas, et tal ei lähe neid enam vaja. Seega isegi, kui PPA võtaks puudutatud isiku dokumendid hoiule, siis ei takistaks see lahkumist.
12.Puudutatud isiku väitel ei ole kinnipidamiskeskuses viibimine tema tervislikule seisundile kohane. Kohus sellega ei nõustu. PPA esitas kohtule andmeid puudutatud isiku tervisliku seisundi kohta ning nende alusel ei saa teha järeldust, et kinnipidamiskeskuses viibimine oleks puudutatud isiku tervisele, sh vaimsele tervisele, ohtlik. Puudutatud isikul on kinnipidamiskeskuses võimalik kasutada arsti teenuseid ning saada ka eriarstiabi. Vabaduses viibides oleks arstiabi kättesaadavus puudutatud isikule kindlasti keerulisem.
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et isiku jätkuvat kinnipidamist saab pidada taotletavat eesmärki arvestades proportsionaalseks.
14.PPA taotlus tuleb rahuldada ning anda kinnipidamiskeskuses kuni neljaks kuuks.
luba
X
jätkuvaks
kinnipidamiseks
15.Kohus juhib PPA tähelepanu Tallinna Ringkonnakohus 04.08.2022 määruses nr 3-22-903 selgitatule, et asjaolude väljaselgitamise alusel isiku pikaajaline kinnipidamine ei ole lubatav ning kinnipidamiskeskuses viibiva varjupaigataotleja menetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.