Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 30.03.2023, Tartu 3-23-246 Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 06.02.2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Puudutatud isik – X, esindaja advokaat Merili Laansoo Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlused istungi korraldamiseks ja tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.02.2023. a määrus muutmata.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri ametnikud tuvastasid 04.02.2023 kell 17.50 Võru maakonnas, Setomaa vallas, Pattina külas võimaliku ebaseadusliku piiriületuse Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Piiriületaja väitis, et ta on Soome Vabariigi kodanik. Isik suhtles esialgu ametnikega inglise keeles. Mõne aja pärast leidis Lõuna prefektuuri koerapatrull piiriületuskoha juurest isiku dokumendid ning selgus, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Xga. Ametnikud tuvastasid, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti isik 04.02.2023 kell 18.07 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni. Isik esitas 05.02.2023 kell 04.48 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik selgitas, et ta soovib Eestis leida paremat arstiabi kui Venemaal. Tal oli 07.10.2020 insult ja tal on posttraumaatiline haigus. Isik peeti 05.02.2023 kell 04:48 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel 48 tunniks kinni.
2.PPA esitas 05.02.2023 Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks D. Poplavskii kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
2.1.Puudutatud isikut on vaja kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest esineb põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Põgenemise oht tuleneb sellest, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8), ning sellest, et isik esitas Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel valeandmeid (VSS § 68 p 2). Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik ei üritanud taotleda viisat, kuna tal ei olnud selleks finantsilisi võimalusi. Samas kinnitas ta, et ei ole uurinud, kui palju viisa saamine maksab. Samuti selgitas isik, et rääkis esialgu politseiametnikega inglise keeles ja esitas valeandmeid selleks, et ametnikele jääks mulje, et tegemist on Soome kodanikuga, kellel on olemas õiguslik alus Eestis viibimiseks. Isiku selline käitumine kinnitab, et tema suhtes esineb põgenemise oht. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas menetlustoimingutel, et esialgu oli tal kaks varianti – kas minna Lätti või Eestisse. Isik otsustas tulla Eestisse, kuna Eestis meeldis talle rohkem. Isik kinnitas, et Eesti kohta ei tea ta midagi muud kui seda, et selle pealinn on Tallinn ja riigikeel on eesti keel. Eestis ega teistes Schengeni liikmesriikides isikul sugulasi ei ole. Samuti mainis isik, et kui ta saaks valida, siis on ta alati unistanud elust Kanadas. Isik ei osanud vastata, mis põhjusel ta sooviks võimalusel just Kanadasse minna.
2.2.Täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud kinnipidamise alus, kuivõrd isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ligi 10 tundi pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinni pidamist. Isik ei taotlenud Lõuna prefektuuri ametnikke nähes rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda pärast seda, kui talle selgitati, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ja tal on kohustus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. PPA hinnangul esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametvõimude poolt takistatud ning ta saadetakse tagasi Venemaa Föderatsiooni.
2.3.Puudutatud isikut on vaja kinni pidada ka riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil (VRKS § 361 lg 2 p 6). Isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ning eesmärke arvestades ei ole välistatud, et ta kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule.
2.4.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning ei ole eelnevalt isegi üritanud leida mõnda muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Samuti esitas isik politseiametnikele enda kohta valeandmeid väites, et omab Soome kodakondust ja viibib Eesti Vabariigi territooriumil seaduslikult. Isiku selline käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki.
3.PPA jäi halduskohtus 06.02.2023 toimunud kohtuistungil taotluse juurde. PPA selgitas täiendavalt, et isikuga on suhelnud ka Kaitsepolitseiamet, kuid Kaitsepolitseiamet ei ole veel PPA-le täiendavat informatsiooni edastanud. Samuti juhtis PPA esindaja tähelepanu isiku selgitustes esinevatele vastuoludele seoses tema rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kavatsusega ja tervisliku seisundiga.
4.Puudutatud isik märkis kohtuistungil, et ei ole enda kinnipidamise vastu, kui PPA hinnangul on see vajalik. Isik ei osanud selgitada, miks ta esitas politseiametnikule pärast piiri ületamist valeandmeid, ning kahetses seda. Isik selgitas, et teadis, et saab taotleda Eestilt kaitset ja et ta mainis seda ametnikele enda ärakuulamise käigus. Ta ei teadnud, et peab esitama selleks kirjaliku taotluse. Isiku arvates ei tulene temast ohtu Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale. Ta ei ole kordagi kriminaalkorras karistatud. Tema tervislik seisund on väga halb.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 06.02.2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.04.2023 (kaasa arvatud). Halduskohus tegi kirjeldava ja põhjendava osaga määruse 07.02.2023. Kohus leidis, et esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused isiku kinnipidamiseks.
5.1.Puudutatud isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ei ole selged ning neid on vaja isiku abiga täiendavalt täpsustada. Isiku käitumisviis vastab VSS § 68 p-des 2 ja 8 toodule ning viitab seetõttu võimalusele, et isik võib ka edaspidi käituda mitteusaldusväärselt ja põgeneda. Puudutatud isik ei osanud ka kohtuistungil enda käitumist politseiametnikele valeandmete esitamisel selgitada ning hoolimata tema kahetsusest puuduvad kohtul alused arvata, et isik käitub edaspidi ametnikega koostööd tehes ainult usaldusväärselt ja järgib nõuetekohaselt talle kohaldatavaid järelevalvemeetmeid. Isiku selgitustest saab järeldada, et tema peamiseks eesmärgiks oli pigem Venemaa Föderatsioonist lahkumine kui tingimata just Eestisse tulemine. Seetõttu annab isiku varasem käitumine alust arvata, ta võib tema kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel lahkuda võimaluse korral Eestist mõnda järgmisesse riiki.
5.2.Esineb piisav alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmine Venemaa Föderatsiooni. Isik kinnitas ka kohtuistungil, et ei taotlenud rahvusvahelist kaitset ega maininud sellist soovi ametnikele nendega esmasel kohtumisel. Selle asemel üritas isik jätta muljet, et tal on Soome kodakondsuse näol seaduslik alus Eestis viibimiseks, proovides sisuliselt vältida tema kinnipidamist.
5.3.PPA esindaja kinnitas kohtuistungil, et isikust lähtuvat ohtu Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale ei saa praegusel ajal pidada märkimisväärseks ning PPA hetkel üksnes eeldab isikust lähtuvat ohtu, sest sellega seotud asjaolud on veel välja selgitamisel. Puudutatud isikust lähtuva ohuga seotud asjaolude väljaselgitamine ning ohu eeldamine ei ole piisav, et pidada isikut kinni ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.
5.4.Puudutatud isikuga seotud asjaoludest ja kohtule esitatud tõenditest nende kogumis saab järeldada, et isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt rakendada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Arvestades aga puudutatud isiku varasemat käitumist ja tema selgitusi (sealhulgas selgitustest tulenevat, et isiku teekonna lõppeesmärgiks ei pruukinud olla jõudmine ja jäämine Eestisse), ei saa kohus eeldada, et isik täidaks korrektselt tema suhtes kehtestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Eeltoodut arvestades on isiku kinnipidamine proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 06.02.2023. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest.
6.1.Puudutatud isik mõistab, et praegusel juhul on vaja välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Selleks ei ole aga vajalik teda kinni pidada. PPA ei põhjendanud, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida ja kuidas on need seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega. Halduskohus ja PPA ei ole kinnipidamise aluse esmast eeldust üldse analüüsinud.
6.2.Määruskaebuse esitaja rõhutab, et tema osas ei esine põgenemisohtu määral, mis tingiks vajaduse tema kinnipidamiseks. Isik on nii ebaseadusliku piiriületuse kui ka valeandmete esitamise omaks võtnud, kuid leiab siiski, et need pole kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes piisavad, et jaatada põgenemisohtu.
6.3.Puudutatud isik ei nõustu, et tema ütlused oleksid olnud ebausaldusväärsed ning ta oleks andnud ütlusi seoses Eestisse mittejäämisega. Selliseid järeldused on meelevaldsed. Isik ei plaaninud Eestis põgeneda, vastupidi – tal oli plaan Tallinnas PPA-sse pöörduda ja rahvusvahelise kaitse taotlus esitada. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et arvestades sanktsioone ja Venemaal toimuvat ei olnud tal reaalselt ka võimalust seaduslikult piiri ületada.
6.4.Isik andis PPA-le korrektsed ütlused enne kui ta teadis, et PPA leidis tema dokumendid, st isik otsustas ise esitada tõesed andmed. Seda asjaolu pole arvesse võetud. Isik ei osutanud kinnipidamisel mitte mingisugust vastupanu, ta ei proovinud teda kinni pidanud patrulli eest ära joosta, end peita vms. Isik on olnud igati koostöövalmis, andud loa oma telefoniga tutvuda ja teinud kõik, mis temalt on palutud.
6.5.Kohtu hinnangul on piisav alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmine Venemaa Föderatsiooni. Kohus pole seda seisukohta sisuliselt põhjendanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise hetkeks ei olnud PPA teinud lahkumisettekirjutust ega ka taotlust kinnipidamiseks.
6.6.Halduskohus ei ole vähimalgi määral põhistanud, miks puudutatud isiku puhul ei ole näiteks majutuskeskusesse paigutamine või järelevalvemeetmete kohaldamine üldse mõeldav. Leebemad meetmed on võimalikud ja ka vajalikud, arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit.
6.7.PPA ja kohus ei hinnanud adekvaatselt puudutatud isiku tervislikku seisundit. Menetluses on tuvastatud, et isik on läbi põdenud insuldi, mistõttu peab ta igapäevaselt kasutama retseptiravimeid ja vajab regulaarset arstlikku järelevalvet. Kui ta põgeneks, ei oleks talle tagatud ravi kättesaadavus ning tekib reaalne oht elule. Ka ei ole ta füüsiliselt võimeline kiirelt liikuma, läbima pikki vahemaid vms.
6.8.Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt eeldatakse, et kõik inimesed on vabad. Selle eelduse kohaselt on inimestel õigus vabalt liikuda. Halduskohus leidis, et kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane. Halduskohus piirdus liiga lakoonilise tõdemusega, millest kinnipidamise kui puudutatud isiku õigusi ja vabadusi intensiivselt riivava meetme kohaldamiseks ei piisa.
7.PPA palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud on oma kogumis sellised, mis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist.
7.1.Vastustaja ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tema suhtes ei esine põgenemisohtu määral, mis tingiks vajaduse tema kinnipidamiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (samuti kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik kinnitas ka kohtuistungil, et ta ei ole varem uurinud, kuidas ja kus saab Eestis taotleda rahvusvahelist kaitset. Seega suure tõenäosusega isikul ei olnud tegelikult soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Sellele viitab ka enda kohta valeandmete esitamine. Isik ütles menetlustoimingutel, et ei üritanud taotleda viisat, kuna tal ei olnud selleks finantsilisi võimalusi. Samas kinnitas isik, et ei ole uurinud kui palju viisa saamine maksab. Isiku käitumine (ebaseaduslik piiriületus, valeandmete esitamine) kinnitab, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Usaldust isiku suhtes vähendab see, et ta esitas PPA-le valeandmeid. Isiku selgitustest tuleb välja, et ta sai aru, et valetab, kuid tegi seda siiski lootuses, et pääseb olukorrast kergelt.
7.2.Isik kinnitas ka kohtuistungil, et ei taotlenud rahvusvahelist kaitset ega maininud sellist soovi ametnikele nendega esmasel kohtumisel. Selle asemel üritas ta jätta muljet, et tal on
Soome kodakondsuse näol seaduslik alus Eestis viibimiseks, proovides sisuliselt vältida tema kinnipidamist. Isiku väited valetamise põhjuste kohta ei õigusta tema valetamist. Eeltoodu näitas, et isik on valmis käituma ebaseaduslikult eesmärgiga jääda Schengeni riikide territooriumile. Kui isikut kinnipidamiskeskusesse mitte paigutada, võib ta Eestist põgeneda mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki.
7.3.Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt esitanud politseiametnikele valeandmeid. PPA-l puudub usaldus isiku vastu ning PPA hinnangul annab isiku varasem käitumine alust arvata, et isik proovib omavoliliselt majutuskeskusest lahkuda.
7.4.Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalik viibida ka õues (küll kindlatel aegadel), kohapeal on olemas meditsiiniõde ja vajaduse korral kutsutakse kohale arst või eriarst. Tervishoiutöötajad saavad isiku tervislikku seisundit kontrollida ja sellest lähtuvalt teha otsused, millised peavad olema isiku kinnipidamistingimused (kas isik vajab eritoite, lubatust kauem õues viibimist, üksinda toas magamist jne). Seega on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi.
8.Puudutatud isik esitas 22.03.2023 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et talle kutsuti umbes nädal tagasi kinnipidamiskeskuses kiirabi, kuna arvati, et ta on saanud insuldi. Tal esinesid hingamisraskused ja valu rinnus. Kiirabi tuvastas, et tegemist oli paanikahooga. Puudutatud isik on tähelepanu juhtinud, et psüühikahäire tõttu vajab ta teistsuguseid tingimusi, kinnipidamiskeskuses olles tema ärevus suureneb. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole muu hulgas tema terviseprobleemide tõttu proportsionaalne. Halb füüsiline tervis vähendab oluliselt isiku põgenemisohtu. Puudutatud isiku psüühiline tervis halveneb kinnipidamiskeskuse tingimustes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus põhjendab esmalt puudutatud isiku poolt istungi korraldamiseks ja tõlkeabi andmiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmist (I) ning lahendab seejärel määruskaebuse (II). I
10.Puudutatud isik taotles määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palus kutsuda ka tõlgi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul lahendab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebust halduskohtu otsustuse peale, millega kohus andis PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Määruskaebus on võimalik lahendada asja materjalide põhjal, mistõttu puudub vajadus korraldada istung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti võimaldab kirjalik menetlus asja kiiremat lahendamist. Halduskohus otsustas isiku kinnipidamiseks loa andmise kohtuistungil (HKMS § 264 lg 5). HKMS § 265 lg 5 ls 2 näeb ette, et määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Puudutatud isikul oli võimalik osaleda kohtuistungil halduskohtus ja esitada seal enda seisukohad suuliselt. Määruskaebuse esitaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata.
11.Määruskaebuse esitaja palus vabastada ta menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt tõlgiga seotud kuludest ja jätta need riigi kanda. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 4 teise lause järgi ei anta muu menetlusdokumendi kui
kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. Arvestades, et isikut esindab kohtumenetluses advokaat ning ringkonnakohus lahendab määruskaebuse kirjalikus menetluses ja tagab määruse vene keelde tõlkimise kohtute tõlketeenistuse poolt, siis ei teki isikul selliseid tõlkekulusid, mille eest ta peaks tasuma ja millest vabastamiseks menetlusabi taotlema. Eeltoodut arvestades jääb isiku taotlus tõlkeabi saamiseks rahuldamata. II
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Halduskohus põhjendas vaidlustatud määruses piisavalt, miks ta peab PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks ning miks ta nõustub, et puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika).
15.Määruskaebuses on kirjas, et puudutatud isik mõistab, et praegusel juhul on vaja välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Samas on määruskaebuses märgitud, et PPA ei põhjendanud, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida ja kuidas on need seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega. Halduskohus möönis vaid, et nõustub PPA-ga, et isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ei ole selged ning neid asjaolusid on vaja isiku abiga täiendavalt täpsustada.
16.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja järeldusega, et halduskohus ja PPA ei ole VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise aluse esmast eeldust üldse analüüsinud. Kuigi PPA taotluses ja halduskohtu määruses on väljaselgitamist vajavaid asjaolusid nimetatud üldsõnaliselt, ei saa vaidlust olla selles, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel omavad tähtsust sellised asjaolud, mis seonduvad rahvusvahelise kaitse andmise tingimustega. Rahvusvahelise kaitse saamine eeldab isiku pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist. Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1 ls 1). Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3). PPA esindaja selgitas kohtuistungil vastuseks halduskohtu küsimusele asjaolude väljaselgitamise vajaduse kohta, et rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb esiteks hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks või mitte, teiseks oleks vaja rohkem koguda andmeid, kes isik tegelikult on ja mis põhjusel ta siia saabus, ning samuti on vaja tuvastada, kas tema taotluse
eesmärk vastab tõele või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodu piisav ja asja materjale arvestades ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise vajaduses alust kahelda.
17.Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga temast tulenevale põgenemisohule. Isik rõhutab, et tema osas ei esine põgenemisohtu määral, mis tingiks vajaduse tema kinnipidamiseks. Isik on nii ebaseadusliku piiriületuse kui ka valeandmete esitamise omaks võtnud, kuid leiab siiski, et need pole kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes piisavad, et jaatada põgenemisohtu. Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-24-17 tehtud määruse p-s 13, et isegi kui põgenemisohtu ei saa täielikult välistada, peab see kinnipidamiseks olema piisavalt suur. Halduskohus ei tuvastanud nõuetekohaselt, et väidetav põgenemisoht on piisavalt suur, et vastukaaluks piirata isiku vabadust.
18.VRKS § 361 lg-st 21 tulenevalt käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA viitas taotluses VSS § 68 p-dele 2 ja 8, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); samuti juhul, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja esitas PPA-le valeandmeid. Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu põgenemise tõenäosusele ning lähtub seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest nende kogumis. Halduskohus võttis õigesti arvesse seda, et isik saabus riiki ebaseaduslikult ja püüdis varjata enda isikut, ning isiku selgitusi selle kohta, et tema eesmärk ei olnud tulla tingimata Eestisse. Halduskohus leidis põhjendatult, et isiku varasem käitumine annab alust arvata, et ta võib tema kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel lahkuda võimaluse korral Eestist mõnda teise riiki.
19.Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise oht iseenesest ei ole isiku kinnipidamise aluseks, vaid selle esinemine õigustab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks isiku kinnipidamist. Halduskohus arvestas loa andmisel õigesti rahvusvahelise kaitse seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamise vajadust koosmõjus põgenemisohuga ja leidis põhjendatult, et isiku kinnipidamiseks esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus.
20.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohtu praktika kohaselt võivad varjupaigataotleja ülalnimetatud eesmärkidele viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12).
21.PPA esitatud andmete kohaselt avaldas isik suuliselt soovi varjupaiga saamiseks ülekuulamise käigus ligi 10 tundi pärast kinnipidamist. Kohtuistungil kinnitas isik ka ise, et ta avaldas ülekuulamisel soovi saada pagulase staatust. Isik lisas, et vihjas sellele ka varem, aga ei teadnud, et on vaja taotlus esitada (istungi protokoll, 00:26:52). Samas selgitas isik ka seda, et ta oli rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalusest teadlik. Seda, kus ja kuidas Eestis taotlust
esitada, ta lähemalt ei uurinud, sest ta teadis, et „on olemas võimalus esitada pagulussoov igas riigis, mitte ainult Eestis, vaid ka mujalˮ (istungi protokoll, 00:38:35). Määruskaebuses lähtus isik sellest, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 10 tundi pärast kinnipidamist.
22.Isik tugines määruskaebuses Riigikohtu seisukohale, mille järgi põgenemisohtu ei saa põhjendada asjaoluga, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse kirjalikult vormistatud taotluse järgmisel päeval. Ei ole mõistlik eeldada, et ebaseaduslikult riiki sisenev isik esitaks rahvusvahelise kaitse saamise vormikohase avalduse juba piiril kinni pidamisel (Riigikohtu 19.06.2019. a määrus asjas nr 3-19-415, p 13). Määruskaebuses esitatud viide Riigikohtu praktikale ei ole asjakohane, kuivõrd praegusel juhul on arvestatud ajavahemikku isiku kinnipidamisest kuni suulise taotluse esitamiseni. Rahvusvahelise kaitse taotlus on välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldus enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks (VRKS § 3 lg 3). Taotluse suulisel esitamisel ei esine vormikohase kirjaliku avalduse esitamisega sarnaseid takistusi. Isikul oli võimalik taotlus suuliselt esitada ka varem. Praeguses asjas ei ole see siiski ainus asjaolu, mis tekitab kahtluse, et isik esitas taotluse enda päritoluriiki tagasisaatmise vältimiseks. Vaidlustatud määruse p-st 8 nähtub, et halduskohus lähtus isikuga seotud asjaoludest nende kogumis ja nõustus seetõttu põhjendatult PPA seisukohaga.
23.Määruskaebuse esitaja arvates ei ole halduskohus sisuliselt põhjendanud, miks ta leidis, et on piisav alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmine Venemaa Föderatsiooni. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu arutluskäik põhjendatud kahtluse olemasolus veendumiseks piisav ja loa andmine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel õiguspärane.
24.Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole vähimalgi määral põhistanud, miks tema puhul ei ole näiteks majutuskeskusesse paigutamine või järelevalvemeetmete kohaldamine üldse mõeldav. Isik leiab, et leebemad meetmed on võimalikud ja ka vajalikud, arvestades tema tervislikku seisundit. Psüühikahäire (posttraumaatiline häire) tõttu vajab ta mõnevõrra suuremat privaatsust ja ravi. Kuna kinnipidamiskeskuses on palju isikuid ja vähe privaatsust, siis mõjub seal viibimine halvasti tema psüühilisele tervisele.
25.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud kohas; perioodiline registreerimine; elukohast lahkumisest teavitamine; isikut tõendava dokumendi hoiule andmine; nõustamisele ilmumine) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt ei piisa sellest, et järelevalvemeetme kohaldamine on objektiivselt võimalik, vaid see peab olema ka tõhus eesmärgi saavutamiseks, milleks praegusel juhul on eelkõige rahvusvahelise kaitse menetluse ajal isiku kättesaadavuse tagamine.
26.Halduskohus leidis, et puudutatud isikuga seotud asjaoludest ja kohtule esitatud tõenditest nende kogumis saab järeldada, et isiku suhtes ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt rakendada. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Arvestades aga puudutatud isiku varasemat käitumist ja tema selgitusi (sealhulgas selgitustest tulenevat, et isiku teekonna lõppeesmärgiks ei pruukinud olla jõudmine ja jäämine Eestisse), ei saa kohus eeldada, et isik täidaks korrektselt tema suhtes kehtestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu järeldus põhjendatud. Isik ei ole määruskaebuses ise välja toonud ühtegi fakti ega asjaolu, mis annaks kinnitust, et leebemaid
järelevalvemeetmeid on võimalik kohaldada. Isik ei ole täpsustanud, kus ta saaks Eestis elada, et käia regulaarselt PPA-s registreerimisel ja nõustamisel. Samuti pole isik kinnitanud, et on nõus andma oma passi PPA kätte hoiule, et tagada tema viibimine Eestis. Kohtule teadaolevalt puuduvad isikul sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin ei ole tal sugulasi ega tuttavaid, töö- ega elukohta, mistõttu on võimalik, et kui ta viibib vabaduses, lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte võimatu.
27.Terviseprobleemide esinemine ei tähenda automaatselt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on välistatud. Sellise isiku kinnipidamisel tuleb tagada tema tervisliku seisundi jälgimine ja erivajaduste arvestamine (VRKS § 363 lg-d 3 ja 4). Praegusel juhul on PPA isikule taganud tervisekontrolli ja vajaliku meditsiinilise järelevalve. Isiku VSS ja VRKS alusel kinnipidamise protokollide kohaselt oli tema terviseseisund rahuldav ja ta vaadati kiirabi poolt läbi. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et isikul oleks jäänud kinnipidamiskeskusesse paigutamise tõttu vajalik meditsiiniline abi saamata. Määruskaebemenetluses esitatud täiendavas seisukohas kirjeldatu kinnitab, et ka kinnipidamiskeskuses viibimise ajal oli vajalik arstiabi talle tagatud.
28.Riigikohus on selgitanud, et piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Riigikohus leidis, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda majutuskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (samas, p 18). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, proportsionaalne meede.
29.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.02.2023. a määruse muutmata.
30.VRKS § 13 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Ringkonnakohus asendab käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.