Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL Puudutatud isik X, esindaja v.adv Merili Laansoo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.11.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.11.2023 määruse peale menetlusse. Jätta X taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.11.2023 määrus muutmata. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.02.2023 Setomaa vallas kinni ebaseaduslikult piiri ületanud inimese, kes tutvustas end Soome Vabariigi kodaniku Y. Isik suhtles esialgu ametnikega inglise keeles, öeldes, et tuli Soomest Eestisse lennukiga ning sõber, kes on eestlane ja elab Eestis, tõi teda Kolosova külla. PPA tuvastas, et isik ei oska soome keelt. Piiriületuskoha lähedalt leitud dokumentide järgi tuvastas PPA, et tegu on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Xga. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. 05.02.2023 esitas X rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohaselt soovib isik rahvusvahelist kaitset selleks, et saada paremat arstiabi, kui seda on võimalik saada Venemaal.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 06.02.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.04.2023. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.03.2023 määrusega Tartu Halduskohtu 06.02.2023 määruse muutmata.
3.Tallinna Halduskohus pikendas 06.04.2023 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le antud luba puudutatud isikut kinni pidada kuni 05.08.2023. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.07.2023 määrusega X määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määruse põhjendusi. Xd ei või kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Kinnipidamist on siiski alust pikendada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Ringkonnakohus selgitas, et rahvusvahelise kaitse taotlejat ei või VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kaua kinni pidada. Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selgumist teisi kinnipidamise aluseid ei esine, tuleb inimene vabastada. Seetõttu tuleb kinnipidamisel arvestada ka VRKS §-s 181 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaegu. Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 määruse peale menetlusse.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 04.08.2023 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel PPA-le antud luba puudutatud isikut kinni pidada kuni 05.12.2023. Halduskohus lisas, et VRKS § 361 lg 2 p-i 4 alusel pole puudutatud isikut enam alust kinni pidada. Haldusmenetlus on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega lõppenud ja uusi asjaolusid pole vaja enam välja selgitada. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et puudutatud isiku daktüloskopeerimine ajal, mil tema isikusamasus oli juba tuvastatud (sõrmejälgede hõivamine toimus 05.02.2023 kl 4.08, kinnipidamise protokoll, millest isikusamasus juba nähtub, koostati aga 04.02.2023), võimaldas järeldada, et see toimus VSS § 3311 alusel väljasaatmismenetluses (lahkumisettekirjutuse koostamise menetluses). Seega oli väljasaatmismenetlus alanud juba enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, sest viimane leidis aset samal päeval kl 4.48.
5.PPA esitas 29.11.2023 halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Isik kinnitas 04.04.2023 kohtuistungil (kohtuistungi protokoll 00:47:44; 00:48:25; 00:50:41), et talle selgitati, et ta saadetakse välja Venemaale. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse umbes 10 tundi pärast esmast kinnipidamist. Väljasaatmise vältimiseks esitas isik valeandmeid oma nime ja kodakondsuse kohta, rääkis ametnikega inglise keeles ning peitis oma isikut tõendavad dokumendid ära lootuses, et neid ei lähe vaja. Neid väiteid on kohtud korduvalt hinnanud ning leidnud, et on täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 alus. Isikust lähtub põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul pole Eestis elukohta. Isik väitis, et soovis tulla Eestisse, kuna soovis saada kvaliteetsemat ja kättesaadavamat arstiabi kui seda on Venemaal, samas toob välja, et kaalus varianti taotleda rahvusvahelise kaitset Soomes ja Lätis. Isik esitas valeandmeid. Ta ületas teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise piiri. Selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 30.11.2023 määrusega kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 30.03.2024.
puudutatud
isiku
Isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Kohtud on varem andnud PPA-le õiguse nimetatud alusel isikut kinni pidada. Praeguses asjas pole asjaolud muutunud. Isik 2(5)
3-23-246 proovis alguses enda isikut varjata, dokumente peita ning alles kinnipidamise järgselt, kui oli selgitatud Vene Föderatsiooni väljasaatmist, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Esindaja väide, et isikut ei peetud algselt kinni VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, on õige. Kuid see ei oma tähendust kinnipidamise põhjendatuse hindamise seisukohalt. Kui faktilised asjaolud on kindlaks tehtud, võib kinnipidamise alus muutuda. PPA-l võis esmasel kinnipidamisel tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Isiku 05.02.2023 küsitluse protokoll näitab, et ta kaalus lisaks Eestisse tulekule ka võimalust minna Lätti. Arvestades Schengeni alal piirikontrolli puudumist, ei oleks Lätti minek ülemäära keeruline. Seega ei tõrjuks isiku passi hoiule võtmine vastavat ohtu. Isikul ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puudub raha. Kuna PPA lükkas isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, siis suurendab see tõenäolisust, et isik saadetakse tagasi Venemaa Föderatsiooni. See suurendab ohtu, et vabaduses olles võib isik hoiduda väljasaatmisest kõrvale. Kuigi isik on olnud KPK-s kinni umbes 10 kuud, ei ole tegemist ülemäära pika ajaga. Isiku jätkuv KPK-s kinnipidamine neljaks kuuks on vajalik tema kättesaadavuse tagamiseks. Seetõttu ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 30.11.2023 määruse tühistamist ja isiku kinnipidamiskeskusest vabastamist. Isik esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ringkonnakohus on jõustunud lahendiga leidnud, et isikut ei saa kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel; 2) isikut ei peetud kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks; 3) isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust selleks, et lükata edasi lahkumiskohustuse täitmine; 4) taotluse tagasilükkamise otsuse ei suurenda põgenemisohtu; 5) kinnipidamine pole proportsionaalne.
8.PPA taotleb vastuses puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ringkonnakohus leidis 20.11. 2023 määruses, et isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel; 2) isik peeti algselt kinni VSS-i alusel. PPA koostatud 04.02.2023 kella 18.07 isiku kinnipidamise protokollis on välja toodud, et Venemaa Föderatsiooni kodanik ületas ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont, tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Protokollis lisatakse, et lähtudes kinnipidamise alustest, teostatakse isikuga vastavalt seaduses toodud punktidest vajalikud toimingud. PPA oli seega veendunud, et isikul puudus riigis viibimiseks alus ja ta kuulus väljasaatmisele. Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks; 3) isikust lähtub põgenemisoht ning seda välistavad asjaolud puuduvad.
3(5)
3-23-246
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Puudutatud isiku taotlus istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 30.03.2023 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu istungil, millest võttis osa ka vene keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata ka kirjalikus menetluses.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ja ei korda neid kõiki üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
12.PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamist VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
13.Alates 16.08.2022 kehtiva VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelisse kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Nimetatud seadusmuudatus on tehtud õigusselguse huvides selleks, et VRKS § 361 lg 2 p 5 sõnastus vastaks paremini selle aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d (vt Riigikogu XIV koosseisu 630 SE seletuskiri, lk 10). Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p15; 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 9 jj).
14.Ringkonnakohus asus 20.11.2023 määruse p-des 11–14 seisukohale, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui PPA oli isiku pidanud VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja selle kinnipidamise ajal kogutud teabe alusel alustanud puudutatud isiku suhtes viima läbi lahkuma kohustamise menetlust. Viidatud lahendis märkis ringkonnakohus, et isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et puudutatud isik oli juba Venemaa Föderatsiooni passi alusel tuvastatud, samuti tehtud kindlaks, et tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ta ületas ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti vahelist ajutist kontrolljoont, samuti, kus ta seda tegi. Ringkonnakohus lisas, et puudutatud isiku daktüloskopeerimine ajal, mil tema isikusamasus oli juba tuvastatud (sõrmejälgede hõivamine toimus 05.02.2023 kl 4.08, kinnipidamise protokoll, millest isikusamasus juba nähtub, koostati aga 04.02.2023), võimaldas järeldada, et see toimus VSS § 3311 alusel väljasaatmismenetluses (lahkumisettekirjutuse koostamise menetluses). Seega oli väljasaatmismenetlus alanud juba enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, sest viimane leidis aset samal päeval kl 4.48. Eespool viidatud 20.11.2023 4(5)
3-23-246 määruses andis ringkonnakohus tuvastatud asjaoludele teistsuguse õigusliku hinnangu kui 06.07.2023 määruses. Ringkonnakohus jääb praeguse määruse tegemisel samale seisukohale, mille ringkonnakohus võttis 20.11.2023 määruses. Seega on puudutatud isiku kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 mõttes.
15.Alust on arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik ei maininud ametnikele nende esmasel kohtumisel, et tal on kavatsus taotleda rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isik kinnitas 04.04.2023 kohtuistungil, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajaks oli talle juba selgitatud, et ta saadetakse päritoluriiki tagasi. Lisaks väitis isik, et tema eesmärgiks ei olnud Eestist taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid ta soovis saada Euroopast paremat meditsiinilist abi.
16.Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset põhjendust, mille alusel saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel). Isiku kinnipidamine kujutab endast puudutatud isiku vabaduspõhiõiguse olulist piiramist, kuid VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10-11). Seetõttu ei saa ainuüksi kinnipidamise kestusest tulenevalt hinnata isiku jätkuvat kinnipidamist praegusel juhul ülemääraseks.
17.VRKS § 29 lg-s 1 loetletud leebemate meetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid reegleid. Samas lähtub puudutatud isikust põgenemisoht, mida saab jaatada isiku riiki sisenemise asjaoludest (nt ebaseaduslikult riiki sisenemine, dokumentide peitmine, tõele mittevastavate seletuste andmine, rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tagasilükkava otsuse tegemine, Eestiga seose puudumine). Seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata.
19.Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.