Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 26. mai 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-69
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 12.09.2022 terviseseisundi hindamise otsuse nr 134.1/2022/2962 ning Kaitseministeeriumi 08.12.2022 vaideotsuse nr 10.5-1/22/4151 tühistamise ning kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustajad: Kaitseressursside Amet ja Kaitseministeerium
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 26. juunil 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon (edaspidi „KRA arstlik komisjon“) tegi 12.09.2022 otsuse nr 13-4.1/2022/2962, mille kohaselt vastab kaebaja terviseseisund
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses on kajastatud diagnoos M21.4 (lampjalg). Kaebaja esitas otsuse peale vaide Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile (edaspidi „vaidekomisjon“), mille viimane 08.12.2022 vaideotsusega nr 10.5-1/22/4151 rahuldamata jättis. Vaidekomisjon tuvastas, et olemasoleva meditsiinilise dokumentatsiooni kohaselt ei esine kaebaja terviseseisundis diagnooside M21.4 ja M23.9 osas tervisenõuetele alaliselt mittevastavaks tunnistamise aluseid ning tema terviseseisundist ei tulene vastunäidustusi teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb KRA arstliku komisjoni 12.09.2022 terviseseisundi hindamise otsuse nr 13-4.1/2022/2962 ja Kaitseministeeriumi 08.12.2022 vaideotsuse nr 10.5-1/22/4151 tühistamist ning terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamist. Kaebaja leiab, et tema tervisehäired on püsiva iseloomuga ning tervis ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja heidab vaidekomisjonile ette, et viimane ei kutsunud kaebajat nõuetekohaselt istungile.
3.Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu, selgitades, et KRA arstliku komisjoni arstid tuvastasid kaebajal lampjalgsuse, samas ei nähtunud tervise infosüsteemist, et kaebaja oleks varem jalgadega seotud vaevustega arsti poole pöördunud, küll aga pöördus ta 11.10.2022 ortopeedi vastuvõtule, kes läbivaatuse tulemusel asus seisukohale, et kaebajal võib esineda reaktiivne liigespõletik (diagnoos M23.9) ning suunas kaebaja lisauuringutele, mille tulemusel selgus, et kaebajal kõrvalekaldeid ei esine. Vastustajad toovad ka välja, et kaebajale ei olnud määratud pikaajaliseks kasutamiseks valuvaigisteid ega taastusravi. Vastustajad märgivad, et isegi kui kaebajal on kaebuses väidetud lampjalgsusega seotud probleeme, on Kaitseväel kohustus kaebaja terviseseisundit ja sooritusvõimet pidevalt jälgida ning sellest tulenevate piirangutega arvestada ning tõsiste probleemide ilmnemisel ta ajateenistusest ennetähtaegselt vabastada. Mis puudutab kaebaja etteheidet seoses talle dokumentide kätte toimetamisega, siis selgitavad vastustajad, et kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi „KVTS“) § 15 lõike 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Vastustajad märgivad, et kutse vaidekomisjoni koosolekule osalemiseks edastati lisaks kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxx, mille kaebaja oli vaide edastamise vormil ära märkinud ning ka vaides märgitud postiaadressile, mis on ka rahvastikuregistri andmetel kaebaja elukohaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus tuleb rahuldamata jätta. KVTS 1 § 29 kohaselt pidi KRA arstlik komisjon hindama kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli vaidlustatud otsuste tegemise ajal kutsealune ja seega kaitseväeteenistuskohustuslane (KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3). KVTS § 31 lõigetest 1 ja 6 tulenes, et KRA arstlik komisjon pidi kutsealuse terviseseisundi hindamisel lähtuma Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tervisenõuetest ning otsustama, kas kutsealune vastab, ajutiselt ei vasta või ei vasta neile tervisenõuetele. Kõnealused tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. aasta
Siin ja edaspidi on viidatud kuni 31.03.2023 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonile ehk redaktsioonile, mis kehtis vaidlustatud KRA arstliku komisjoni otsuse ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni otsuse tegemise ajal.
määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (edaspidi „VVm 45/2013“) lisas 1.
5.KVTS § 34 lõikes 2 oli sätestatud, et „[k]utsealuse, kelle terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, suunab arstliku komisjoni esimees täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule raviasutusse. Nimetatud sättest järeldub esiteks, et KRA arstlik komisjon pidi terviseseisundit hindama eelkõige kutsealuse arstliku läbivaatuse ning tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel. Teiseks järeldub sellest sättest, et täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule tuli kutsealune suunata vaid juhul, kui KRA arstlikus komisjonis toimunud läbivaatuse ja olemasolevate dokumentide pinnalt saadud teave kutsealuse terviseseisundi kohta oli ilmselgelt puudulik või vastuoluline ehk selline, mis pidi KRA arstliku komisjoni liikmetes tekitama põhjendatud kahtluse, kas kutsealuse terviseseisund ikka vastab tervisenõuetele. Juhul kui KRA arstlikus komisjonis toimunud läbivaatuse ja tervise infosüsteemis kutsealuse terviseseisundit kajastavate või kutsealuse enda poolt esitatud dokumentide pinnalt ei tekkinud ega pidanud tekkima kahtlust tervisenõuetele vastavuses osas, pidi KRA arstlik komisjon tegema otsuse, et kutsealune vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
6.Vastustajad on õigesti selgitanud, et pelgalt KRA arstliku komisjoni ette ilmunud kutsealuse enda ütlused või arvamused oma terviseseisundi kohta ei pidanud komisjonis tekitama kahtlust tema terviseseisundi vastavuse osas, kui seda kahtlust ükski arstlikul läbivaatusel tuvastatud leid ei kinnitanud ning kui puudusid ka andmed, et kutsealune oleks varem vastavasisuliste kaebustega arsti poole pöördunud ja/või talle oleks vastav diagnoos pandud.
7.Käesoleval juhul väidab kaebaja eelkõige, et arstlik komisjon ei andnud õiget hinnangut tema terviseseisundile, olgugi, et tuvastas kaebajal lampjalgsuse. Kaebaja väitega ei saa nõustuda. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal esineb lampjalgsus. See ei tähenda aga, et tema terviseseisund ei vasta kaitseväekohustuslase tervisenõuetele. VVm 45/2013 XIII peatükist „Lihasluukonna ja sidekoehaigused M00-M99“ nähtub, et diagnoosi M21 (mis hõlmab ka diagnoosi M21.4) puhul ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslane tervisenõuetele järgmisel juhul: „Rigiidne sümptomaatiline deformatsioon, liigeste artrootilised muutused (III–IV aste) olulise funktsioonihäirega ja sümptomaatiline. Jäseme lühenemine üle 4 cm. Rippranne, rippjalg“. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis viitaksid sellele, et tema terviseseisund vastas eelkirjeldatule. Vastustajad on seejuures märkinud, et alates 2016. aastast kuni KRA arstlikus komisjonis toimunud läbivaatuseni ei olnud kaebaja kordagi pöördunud ortopeedi poole. See asjaolu annab tunnistust sellest, et lampjalgsus ei põhjusta kaebajale tõsiseid funktsionaalseid piiranguid. KRA arstliku komisjoni läbivaatuse andmetest nähtub kirurg dr H. Tomsoni sissekanne, et kaebajal pikemal käimisel labajalad valutavad. Sellest nähtub, et KRA arstliku komisjoni liikmeks olnud kirurg on hinnanud oma erialateadmistele tuginedes kaebaja lampjalgsust ning leidnud, et see ei ole selline, mis tingiks terviseseisundi tunnistamise nõuetele mittevastavaks. Kaebaja ei ole esitanud mingisuguseid andmeid, mis selle järelduse põhjendatuse kahtluse alla seaks.
8.Vaidekomisjonile esitatud vaides osutas kaebaja ka talle pandud diagnoosile M23.9. Halduskohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja selle diagnoosiga seonduvalt otseselt mingisuguseid etteheiteid esitanud, vaid on viidanud üksnes lampjalgsuse diagnoosile (M21.4). Samas on vaideotsuses põhjendatult märgitud, et diagnoos M23.9 pandi kaebajale esmakordselt pärast KRA arstliku komisjoni otsuse tegemist, mistõttu ei saanud arstlik komisjon selle diagnoosiga ka arvestada.
Vastuses kohtule on vastustajad samas piisavalt selgitanud, et ka eelnimetatud diagnoosist M23.9 ei saa järeldada, et kaebaja terviseseisund kaitseväekohustuslase tervisenõuetele ei vasta. Vastustajad on viidanud sellele, et põlvevalu tõttu tehti kaebajale röntgenuuring, mille tulemusena leidis kaebaja läbi vaadanud dr Maigre, et kaebaja mõlemad põlveliigesed on normi piires. See nähtub ka kaebaja poolt vaidele lisatud haigusloo dokumendist (dtl. 44). VVm 45/2013 lisa 1 XIII peatüki kohaselt ei vasta diagnoosi M23 (mis hõlmab ka diagnoosi M23.9) korral isik tervisenõuetele järgmisel juhul: „Meniski transplantatsiooni järel. Ühe või mitme põlvesideme püsiv ebastabiilsus märkimisväärse funktsioonihäirega (korduva liigese plastika järel) või muude liigesstruktuuride märkimisväärse kahjustusega (kõhr III–IV aste, meniski täieliku eemaldamise järel)“. Vaidekomisjon on veenvalt põhjendanud oma järeldust, et kaebaja terviseandmed ei viita sellele, et kaebajal võiks olla eeltoodud kirjeldusele vastav põlveliigese vigastus.
9.Kokkuvõttes leidis KRA arstlik komisjon seega õigesti, et puudusid andmed või meditsiinilised leiud, mis kinnitaksid, et kaebajal on ajateenistuse läbimist takistav tervisehäire. Ka käesolevas kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud argumendid ei tekita kahtlust selles, et tal ei esine sellist VVm 45/2013 kirjeldatud terviseseisundit, mis välistaks ajateenistuse. Ükski tõend ega veenev põhjendus ei toeta kaebaja väidet, et tal on tõsiseid tervisehäireid, mille koosmõju tingib organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired.
10.Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete kehtestamisel on arvestatud sellega, et tervisenõuetele mittevastavaks loetakse terviseseisund siis, kui terviseseisundist tingitud tegutsemispiirangud ei võimalda isikul kaitseväeteenistuse (sh ajateenistuse) sisuks olevate tegevustega tegeleda kas põhjusel, et nende tegevustega tegelemine võib tema elu või tervise põhjendamatult suurde ohtu seada või põhjusel, et nende tegevustega tegelemine ei ole funktsionaalsete piirangute või terviseseisundist tingitud erilise ravivajaduse tõttu kas üldse võimalik või ei ole võimalik nii, et konkreetne isik suudaks neid tegevusi teha koos teiste, tervete isikutega. Kaebaja puhul puuduvad viited sellistele tervisehädadele. Vastustajad on õigesti viidanud ka sellele, et ajateenistuse jooksul on tagatud ajateenijatele vajalik arstiabi ning vajadusel suunamine ravile. Juhul kui ajateenistuse jooksul siiski ilmnevad mingisugused takistused ajateenistuse jätkamiseks, peab arstlik komisjon ajateenija terviseseisundit uuesti hindama ning juhul kui leiab tuvastamist, et see ei vasta tervisenõuetele, vabastatakse ajateenija ajateenistusest vastavalt KVTS § 56 lg 2 punktile 1. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes tervel noorel mehel.
11.Põhjendamatud on ka kaebaja etteheited, mis puudutavad talle vaidekomisjoni istungile ilmumise kutse kätte toimetamist. Esiteks on vastustaja õigesti märkinud, et KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kõik KVTS kaitseväeteenistuslase tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Vastav e-posti aadress on kõigil Eesti isikukoodiga isikutel. KVTS § 15 lõikes 3 on sätestatud, et elektronposti aadressile [email protected] saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kaebaja argument, et ta ei olnud teadlik sellisest dokumentide kättetoimetamise viisist, ei ole kaalukas. Asjaolu, et kutsealusteks on kõik 17— 27-aastased Eesti kodanikest mehed, peab olema üldteada, nagu ka see, et kutsealuse staatusega kaasneb üldjuhul ajateenistuse läbimise kohustus. Igal kutsealusel on kohustus teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole
vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust jälgida aadressile [email protected] saadetud dokumente. Kõnealusele e-posti aadressile saadetud kirjad on isikul seejuures hõlpsalt võimalik edasi suunata otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Antud juhul on vastustajad tõendanud väljavõttega dokumendihaldussüsteemist (dtl. 51 ), et kutse vaidekomisjoni istungile edastati kaebaja aadressile [email protected] 26.10.2022 kell 9:50. Samal ajal edastati see ka kaebaja poolt vaides näidatud e-posti aadressile xxxxxxxxx. Vastustaja on õigesti märkinud, et viimati nimetatud aadressi oli kaebaja ise vaidekomisjonile andnud, edastades vaide sellelt aadressilt (dtl. 46). Seega võis vaidekomisjon eeldada, et kaebaja saab sellelt aadressilt kirju kätte. Sõltumata aga sellest, kas kaebaja sai kätte viimati nimetatud e-posti aadressile saadetud kutse või vastustajate väitel ka kaebaja kodusele aadressile paberil saadetud kutse, ei ole vaidekomisjon kutse kättetoimetamise korda rikkunud, kuna on kutse kaebajale kätte toimetanud seaduses esimese võimalusena nimetatud viisil ehk aadressi [email protected] kaudu. Vaidekomisjon tegi omalt poolt kõik vajaliku ja mõistliku selleks, et koosoleku kutse kaebajale kätte toimetada. Kaitseministri 22.03.2013 määruse nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“ kohaselt ei takista vaide esitaja ilmumata jätmine vaidekomisjoni koosolekule vaide sisulist läbivaatamist.
12.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.