Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-2430 18. jaanuar 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Parrest Ain Polma kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. novembri 2019. a vastutusotsuse tühistamiseks Kaebaja Ain Polma Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2021. a otsus Ain Polma kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ain Polma kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2021. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
25.jaanuari 2021. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
3.Tagastada kassatsioonkaebuse lisana esitatud Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna
5.Asendada avaldatavas otsuses tunnistajate nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTA kohustas 20. novembri 2019. a vastutusotsusega nr 13-7/00912-13 osaühingu INNDEX (registrikood 10774375) endist juhatuse liiget Ain Polmat (edaspidi kaebaja) solidaarselt tasuma osaühingu INNDEX (pankrotis) maksuvõla 3 695 754,75 eurot.
1.1.Osaühingu INNDEX (edaspidi Inndex) maksuvõlg on tuvastatud 5. novembri 2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/041641-41 (edaspidi maksuotsus I) ja 5. novembri 2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/043455-46 (edaspidi maksuotsus II). Inndexi vaide maksuotsuste I ja II peale jättis MTA
3.jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 6-1/4265-2 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata. Inndex esitas maksuotsuste I ja II peale kaebuse halduskohtule, kuid menetlus lõppes kaebusest loobumisega (haldusasi nr 3-19-221).
1.2.Maksuotsuse I kohaselt ei soetanud Inndex ajavahemikul märtsist augustini 2017 kütust osaühingult NRTK (NRTK) ja Mahutipark OÜ-lt (Mahutipark). Kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik ja see pidi olema Inndexile teada. Seetõttu ei olnud Inndexil õigust kajastada nende äriühingute arveid oma käibemaksuarvestuses. Inndex tegi NRTK arvete alusel väljamakseid Click Block System KFT-le, Tasmal Sp. Z.o.o-le ja NRTK-le ning Mahutipargi arvete alusel Tenesco LLP-le ja
3-19-2430 Mahutipargile. Kuna kütuse olemasolus ei ole kahtlust, kuid pole teada, kas tegelik müüja on käibemaksukohustuslane, tuleb käibemaksu suurune osa väljamaksetest maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.
1.3.Maksuotsuse II kohaselt ei soetanud Inndex ajavahemikul september 2017 kuni jaanuar 2018 kütust Mahutipargilt, AP Oil OÜ-lt (AP Oil) ja Oilest OÜ-lt (Oilest). Kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik ja see pidi olema Inndexile teada. Seetõttu ei ole Inndexil õigust kajastada nende äriühingute arveid oma käibemaksuarvestuses. Inndex tegi Mahutipargi arvete alusel väljamakseid Tenesco LLP-le, Lucky Invest s.r.o-le ja Mahutipargile, AP Oili arvete alusel Yuna s.r.o-le ning Oilesti arve alusel EU Sale s.r.o-le. Kuna kütuse olemasolus ei ole kahtlust, kuid pole teada, kas tegelik müüja on käibemaksukohustuslane, tuleb käibemaksu suurune osa väljamaksetest maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.
1.4.Maksuotsuste I ja II aluseks olevates kontrollimenetlustes on tuvastatud, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal deklareeris Inndex alusetult sisendkäibemaksu kokku 2 999 590,94 eurot ning jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kokku 738 085,33 eurot. Sellega rikkus kaebaja maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mille tõttu tekkis äriühingul maksuvõlg.
1.5.Kaebaja süü vorm on tahtlus. Ta keeldus vastutusmenetluses seletusi andmast (MKS § 64 lg 1 p 6), kuid varasemates maksu- ja kohtumenetlustes on ta selgitanud, et korraldas Inndexi igapäevast tegevust, koostas müügiarveid, allkirjastas dokumente, kogus kokku kütuse saatedokumendid, suhtles ja kohtus tehingupartnerite juhatuse liikmetega, sisestas arved raamatupidamisprogrammi ja viis need paberil raamatupidajale. Raamatupidaja sõnul esitati kontrolliperioodil KMD-d ja kütuse käitlemise aruanded kaebaja esitatud andmete alusel. Inndexi ainukese juhatuse liikmena oli kaebajal kohustus tagada äriühingu raamatupidamisse esitatavate ja maksudeklaratsioonidel kajastatavate andmete õigsus. Võltsarvete kajastamine Inndexi sisendkäibemaksu hulgas ja arvete alusel tehtud väljamaksete deklareerimata jätmine sai toimuda vaid kaebaja teadliku ja eesmärgipärase tegevuse tulemusel. Kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.
2.Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebaja vastutusotsus tühistada. Kaebaja oli seisukohal, et Inndexil ei olnud maksuvõlga. Maksuotsuste I ja II järeldused ei ole piisavalt tõendatud ja tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. Kõik sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused olid täidetud. Tehinguid NRTK ja Mahutipargiga hinnati ka väärteoasjas nr 4-19-332. Harju Maakohus lükkas 20. juuni 2019. a otsuses ümber kõik maksuotsuses I tuvastatud asjaolud ega tuvastanud, et Inndexi või kaebaja tegevuses oleks maksualase väärteo tunnustele viitavaid asjaolusid. Puudub mõjuv põhjus hinnata maksumenetluses tõendeid teisiti, eriti kui vastutusmenetluses pole täiendavaid asjaolusid tuvastatud ega uusi tõendeid kogutud. Järeldus, et kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, on tõendamata. Maksuotsustes kasutatud hinnang „pidi teadma“ ei viita tahtlusele MKS § 40 lg 1 tähenduses. Tahtlus eeldab otseseid tõendeid, mida maksuhalduril ei olnud. Maksuhaldur pani kaebajale ülemäära kõrge hoolsuskohustuse, mis ei tulene seadusest. Väärteoasjas nr 4-19-443 ei tuvastatud, et kaebaja tegutses tahtlikult. Kaebaja süü on tuvastatud liiga üldiselt, eristamata konkreetseid tehinguid.
3.Halduskohus jättis 8. septembri 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kuulata halduskohtu istungil tunnistajatena üle X, C, Z, W ja Q. 15. oktoobri 2020. a istungil kuulas halduskohus siiski tunnistajana üle C.
2(12)
3-19-2430
4.Tallinna Halduskohus jättis 25. jaanuari 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vastutusotsuse põhjendustega neid kõiki kordamata.
4.1.Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on tehingute tegelik toimumine arvel märgitud isikuga. Kütuse olemasolu ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud, kuid tõendid kinnitavad, et kütuse müüjaks ei olnud arvetel märgitud äriühingud. Inndex oli pahauskne, kui ta pidi teadma, et temale kütuse tegelikuks müüjaks ei ole arvetele märgitud äriühingud. Tõendamiskoormuse üleminekuks piisab, kui maksukohustuslane on teadlik müüjal tegeliku majandustegevuse puudumisest. Selle järelduse aluseks võivad olla ka kaudsed tõendid, sest otseseid tõendeid on MTA-l keeruline hankida. Tõendid kinnitavad, et Inndex pidi olema teadlik, et ta ei soetanud kütust arvetel näidatud äriühingutelt. Inndex oli kütuse valdkonnas tegutsenud pikka aega. Vaatamata oma kogemusele ei kontrollinud ta tehingupartnerite tausta piisavalt põhjalikult.
4.2.Kütuse käitlejale tuleneb vedelkütuse seadusest (VKS) kõrgendatud hoolsuskohustus. Kuna elulised olukorrad võivad olla väga erinevad, ei saa õigusaktides sätestada hoolsuskohustuse ammendavat sisu. Kui kaebaja vaatamata oma kogemusele ning sellest vältimatult tulenevale oskusele hinnata tehingupartneri usaldusväärsust vastavussertifikaatide andmete õigsuse mingisugust kontrollimist vajalikuks ei pidanud, siis on see tema enda võetud risk, et ta ei suuda hiljem tõendada tehingute toimumist arvetel näidatud isikutega.
4.3.Tõendid kinnitavad, et kontrolliperioodil puudus Mahutipargil tegelik majandustegevus. Kui Inndex oleks tehingupartneri vastu sisulist huvi tundnud, pidanuks ta mõistma, et Mahutipargil puudub kütuse hulgimüügiga seotud majandustegevus. Mahutipargil oli kütuse müügi tegevusluba, kuid äriregistris oli tema tegevusalaks mootorikütuse jaemüük, sh tanklate tegevus ning tema tegevuskoht oli tankimiskoht Põlva linnas. Esmakordse tehingupartneri puhul tulnuks neid asjaolusid lähemalt uurida.
4.4.NRTK-l puudus kontrolliperioodil tegelik majandustegevus. Lepingu mahte arvestades on ebatavaline, et äriühing pakub müügiks kütust ja küsib ostjalt lepingu kavandi, mille ostja ka koostab ja edastab tund aega pärast pakkumise saamist enda digitaalse allkirjaga varustatult. Kaebaja
15.oktoobril 2020 esitatud kirjavahetusest nähtub lepingu muutmine, kuid muudatused ei kajastu lepingu tekstis. Pooled sõlmisid väidetavalt vaid raamlepingu, kus ei sisaldunud tehingute üksikasju. Uue partneri puhul on ebatavaline, et ei peeta lepingueelseid läbirääkimisi. Inndexis ei tekitanud küsimust NRTK e-posti aadress, mis ei kattunud äriregistrisse kantud aadressiga, ega asjaolu, et äriregistri järgi on NRTK tegevusala mootorikütuse jaemüük ja lisategevusala mootorsõidukite hooldus ja remont. Inndexil kogenud kütuseettevõtjana pidanuks tekkima küsimus, kuidas sellise taustaga äriühing asub äkki suurtes kogustes kütust vahendama, kust kütus pärineb ja kuidas on kujunenud selle hind. Inndex tegi NRTK-ga tehinguid märtsist maini 2017 kokku enam kui 5,6 miljoni euro eest ja need tehingud moodustasid Inndexi sisendkäibemaksust 99%. Sellises olukorras saab eeldada põhjalikke selgitusi. Inndex ei tundnud huvi NRTK juhatuse liikme vahetumise vastu vahetult enne Inndexiga tehingute tegemist. Inndexi huvipuudus viitab sellele, et ta kasutas NRTK-d vaid maksueelise saamiseks ja NRTK ei olnud tegelik kütuse müüja.
4.5.Tehingud Oilestiga toimusid vahetult pärast juhatuse liikme vahetumist. Oilesti äriregistrisse kantud tegevusala oli mootorikütuse jaemüük, sh tanklate tegevus. Oilestiga sõlmitud leping on identne Mahutipargi lepinguga. Inndexi selgitused tehingu asjaolude kohta on üldsõnalised. Inndex ei kontrollinud kontaktandmetega seotud vastuolusid ega tundnud huvi, miks tuli raha maksta kolmandale isikule. Kütusesektori eripära arvestades oli nõude loovutamine ebatavaline.
3(12)
3-19-2430
4.6.Enne kirjaliku lepingu sõlmimist AP Oiliga oli toimunud juba 14 tehingut ning lepingu allkirjastamise päeval toimus veel viis tehingut. Seega tehti enam kui 1 miljoni euro väärtuses tehinguid ilma lepinguta. AP Oili 2. novembri 2017 ega hilisematest pakkumistest ei nähtu selle koostajat ja puuduvad tõendid, et Inndex oleks huvi tundnud, kes on pakkumuse taga. Kui Inndex oleks kohtunud AP Oili juhatuse liikmega, oleks ta pidanud mõistma, et ta ei juhi tegelikult äriühingut ja AP Oil ei ole tegelik kütuse müüja. Registriandmete kontrollimine oli formaalne, sest Inndex ei pööranud mingit tähelepanu vastuoludele registriandmete ja tehingu kohta koostatud dokumentide vahel. Ei ole tõendatud kütusevedu Jõelähtme Naftabaasist Maardu Terminali. Puuduvad tõendid, et YUNA s.r.o-le arvete tasumine oleks olnud AP Oilile iseloomulik.
4.7.Kokkuvõttes on veenvalt tõendatud, et Mahutipark, Oilest, NRTK ja AP Oil lisati tehingute ahelasse vaid maksueelise saamiseks ning Inndex pidi seda teadma. Nende äriühingute arvetele märgitud käibemaksu osa arvete alusel tehtud väljamaksetest saab lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Tehinguid kogumis hinnates ilmneb sarnane käitumismuster, mistõttu ei saa olla tegemist juhuse või Inndexi ärakasutamisega maksupetturitest tehingupartnerite poolt. Tõendid kinnitavad, et Inndex ei sattunud kütuse müügi tehingute ahelasse heauskse ostjana.
4.8.Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2019. a otsusega väärteoasjas nr 4-19-332 kaebaja ja Inndexi kaebuse väärteomenetleja otsuse peale, millega karistati Inndexi MKS § 1531 lg-s 2 ja kaebajat MKS § 1531 lg-s 1 ettenähtud väärteo eest. Selles asjas olid vaidluse all tehingud Mahutipargi ja NRTK-ga ning kontrolliperioodid kattuvad osaliselt vastutusotsuse aluseks oleva ajavahemikuga. Sellest ei saa automaatselt järeldada vastutusotsuse õigusvastasust, sest maakohtu otsus on üks tõend kogumist (HKMS § 61 lg 2). Maakohus ei pidanud väärteomenetluses kogutud kaudseid tõendeid piisavaks ja tõlgendas kõrvaldamata kahtlused menetlusaluste isikute kasuks, kuid kriminaal- ja haldusmenetlusel on erinevad eesmärgid ja tõendamisstandardid. Seetõttu ei pruugi mõlemas menetluses isikute tegevusele antav hinnang kattuda. Maksuhaldur ei saa jätta hoolimata väärteomenetluse tulemusest maksu määramata, kui maksustamise alused on olemas. Sama põhimõte kohaldub ka vastutusotsuse tegemisel.
4.9.Maksuhaldur on kaebaja süü õigesti tuvastanud. Tahtlust ei pea tuvastama iga tehingu kohta eraldi, kui sama tehingupartneriga on samadel asjaoludel tehtud mitmeid sarnaseid tehinguid. Süüd on analüüsitud Inndexi tehingupartnerite kaupa. Praeguse vaidluse asjaoludel on see piisav ega ole vastuolus Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-3-1-38-12 (p 17).
4.10.Hinnangu „pidi teadma“ võib anda mitmesugustele faktikogumitele (kaudselt tõendatud teadmine, hoolsuskohustuse rikkumine). Nii „teadis“ kui ka „pidi teadma“ olukorras on maksude tasumisest kõrvalehoidumine käsitatav kuritarvitusena Euroopa Kohtu praktika mõttes. Seega ei välista maksuotsuses kasutatud hinnang „pidi teadma“ juhatuse liikme tahtluse tuvastamist vastutusmenetluses.
4.11.Vastutus- ja maksuotsustes tuvastatud asjaolude põhjal on selge, et deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine oli tahtlik. Juhatuse liikme hoolsusstandard (äriseadustiku § 187 lg 1) sõltub mh juriidilise isiku tegevusalast ja sellest, kas juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja. Kaebaja on tegutsenud kütuse müügi valdkonnas 1996. aastast. Seega on tegemist kogenud ettevõtjaga, kes peab teadma, kuidas tehingupartnereid valida. Tõendid kinnitavad, et kaebaja tegelikult ei suhelnud tehingupartneritega ega pööranud tähelepanu selgetele vastuoludele registriandmetes ja tehingu kohta vormistatud dokumentides, sh tegi tehinguid juhatuse liikmega kohtumata. Tõenditest ei saa järeldada, et kaebaja oleks maksupettused korraldanud, kuid vaidlusaluseid tehinguid iseloomustab muster, millest saab järeldada kaebaja teadlikku ja tahtlikku tegevust. 4(12)
3-19-2430
5.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja vaidles eeskätt vastu halduskohtu järeldustele, et Inndexil oli maksuvõlg ja et kaebaja süü vormiks oli tahtlus.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. novembri 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maksuhalduri ja halduskohtu järeldusega, et Mahutiparki, NRTK-d, AP Oili ja Oilesti ei saa pidada Inndexile kütuse tegelikeks müüjateks. Inndex pidi teadma, et arvetele märgitud äriühing ei olnud kütuse tegelikuks müüjaks. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja tõendid kogumis viitavad kaebaja tahtlusele ning kohtumenetluses esitatud täiendavad tõendid ei anna alust järeldada vastupidist.
6.1.Kaebaja on apellatsioonkaebuses tsiteerinud Euroopa Kohtu praktikat, mille järgi ei tohi ostjal keelata sisendkäibemaksu mahaarvamist ainuüksi põhjusel, et tegelik müüja isik on teadmata (nt C-610/19 ja seal viidatud varasemad lahendid). Vastuolu siin EL ja riigisisese õiguse vahel ei ole. Ka Eesti kohtupraktikas on käibemaksuseaduse (KMS) kohaldamisel järjekindlalt leitud, et ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks tuleb maksuhalduril täiendavalt tõendada ostja pahausksus, mis võib väljenduda mh selles, et ostja teadis või pidi teadma, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p-d 18 ja 21). Järelduse, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, saab teha mh siis, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-12-1360/121, p 17.4 ja seal viidatud lahendid).
6.2.Kaebajal on õigus, et maksuhaldur ei saa panna maksukohustuslasele kohustust teha oma tarnija suhtes keerukaid ja põhjalikke kontrolle ning panna sisuliselt omaenda kontrolliülesanded maksukohustuslasele (Euroopa Kohtu lahendid C-80/11 ja C-142/11 Mahagében ja Dávid, p 65; C-642/11 Stroy trans, p 50; C-101/16 Paper Consult, p 51). Samas ei ole EL õigusega vastuolus nõue, et tarnija võtaks kõik meetmed, mida temalt võib mõistlikult nõuda, tagamaks, et sooritatav tehing ei too kaasa tema osalemist maksupettuses (Euroopa Kohtu lahendid C-409/04 Teleos jt, p-d 65 ja 68; C-80/11 ja C-142/11 Mahagében ja Dávid, p 54; C-101/16 Paper Consult, p 52). Kütuse käitlejalt saab eeldada tegutsemist kütuseäris nõutava hoolsusega, mis hõlmab tehingupartneri tausta kontrollimist ulatuses, mis on tema pädevuses, ja allikatest, mis on temale kättesaadavad. Seega praeguse vaidluse asjaoludel sai Inndexilt eeldada, et ta uurib enne uute (või uute juhtorganitega) tehingupartneritega suuremahuliste tehingute tegemist hoolikalt müüja tausta, piirdumata üksnes äri-, käibemaksukohustuslaste ja majandustegevuse registri põhiandmete kontrollimisega, fikseerib võimalike riskide maandamiseks kirjalikult tehingu olulised tingimused ning oskab maksuhaldurile vähem kui pool aastat pärast tehingutega alustamist selgitada tehingutega seotud asjaolusid, sh anda mõistliku selgituse sellele, kui tehingud ei ole tehtud tavapärastel tingimustel (vt ka Inndexi suhtes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-445/24, p 22).
6.3.Inndexi tegevusest joonistub välja umbes 10-kuulist maksustamisperioodi iseloomustav muster. Inndex valis järjest oma peamiseks kütuse tarnijaks formaalselt vajalikke registreeringuid ja lube omava äriühingu, kes tegeles varem väikeses mahus kütuse jaemüügiga, kuid kellel olid hiljuti vahetunud seaduslikud esindajad. Uutel juhatuse liikmetel puudus varasem kütuse valdkonna kogemus. Kõigi tehingupartnerite puhul olid tehinguväärtused suured ja tehingud moodustasid 98-99% Inndexi kontrollitava perioodi sisendkäibemaksust. Inndex ei soovinud või ei osanud anda maksuhaldurile tehingu asjaolude kohta konkreetseid selgitusi. Muu hulgas puudub veenev põhjendus, miks oli Inndexil kui pikka aega kütuseturul tegutsenud isikul otstarbekas soetada suurtelt turuosalistelt pärinevat kütust väikeste vahendajate kaudu, mitte otse. Kui selle tingis turuhinnast 5(12)
3-19-2430 märgatavalt madalam hind, siis on ebausutav, et varem väiketanklas kütuse jaemüügiga vms väikeses mahus kütuse käitlemisega tegelevatel äriühingutel, kelle uutel seaduslikel esindajatel ei olnud kütuseäri kogemust, õnnestus saada vahendajatelt turuhinnast madalama hinnaga kütust, et seda suurtes kogustes ja pika perioodi vältel Inndexile edasi müüa. Tehingu eest tasumise asjaolud ja tehingute kiirus viitavad tegeliku müüja ja Inndexi kooskõlastatud tegevusele.
6.4.Kui kaudsed asjaolud ja tõendid kinnitavad, et Inndex pidi teadma, et talle ei ole tegelikult kütust müünud arvel märgitud isik, kuid Inndex kajastas nende äriühingute arveid sellegipoolest oma käibemaksuarvestuses ja sai seeläbi alusetu võimaluse sisendkäibemaksu maha arvata, on ta tegutsenud teadlikult pettuse kavatsusega EL õiguse tähenduses. See on pahauskne tegevus nii EL kui ka riigisisese õiguse tähenduses ning välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise. Maksuhalduri kohustus koguda objektiivseid tõendeid ei tähenda ka EL õiguse mõistes, et lubatud on tugineda vaid otsestele tõenditele.
6.5.Tuvastatud asjaolud ja tõendid kogumis viitavad kaebaja tahtlusele. Inndexile ei heidetud maksumenetluses ette pelgalt hoolsuskohustuse rikkumist, vaid kaudsete asjaolude ja tõendite abil tuvastatud „teadma pidamist“ sellest, et arvel märgitud müüjad ei ole tegelikud müüjad ning tegelik müüja on tundmatu kolmas isik. Kaebaja oli kontrolliperioodil Inndexi ainuke juhatuse liige ja äriühingu tegevus oli täilikult tema kontrolli all. Kaebaja osales Inndexi esindajana tehingutes NRTK, Mahutipargi, AP Oili ja Oilestiga. Sellises olukorras on vastutusmenetluses Inndexi teadmine ja tegevus omistatav kaebajale.
6.6.Kaebaja on kohtumenetluses esitanud Inndexi ja kaebaja suhtes tehtud Harju Maakohtu 20. juuli 2019. a otsuse väärteoasjas nr 4-19-332, kuid see ei muuda käesolevas asjas hinnangut kaebaja süüle. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et kriminaalmenetlus ja maksumenetlus võivad toimuda paralleelselt, sest neil on erinevad eesmärgid, ning mõlemad menetlused peavad toimuma sellele menetlusliigile kehtestatud reeglite järgi. Nii näiteks tuleb menetluste erisust arvestada isiku süü hindamisel. Kriminaal- ja maksumenetluses on erinev ka lubatavate tõendite ring, tõendamiskoormus ja tõendamisstandard. Eelneva tõttu ei pruugi kriminaal- ja maksumenetluses (sh vastutusmenetluses) isikute tegevusele antav hinnang kattuda. Seega on võimalik, et kaebaja vastutab Inndexi ning NRTK, Mahutipargi, AP Oili ja Oilesti vahelistest tehingutest tekkinud maksuvõla eest maksumenetlusliku standardi järgi, kuid ei vastuta samade tehingute aspektist süüteomenetlusliku standardi järgi. Olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses, ei saa maksuhaldur jätta maksusumma määramise kohustust täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas. See põhimõte kohaldub ka vastutusotsuse tegemisel. Maakohus leidis viidatud väärteoasjas, et Inndex ja kaebaja ei pidanud aru saama, et NRTK ja Mahutipark ei ole kütuse tegelikud müüjad. Maakohus märkis, et menetlusaluste isikute suhtes on tekkinud kahtlusi, kuid nende süü kohta puuduvad otsesed tõendid. Kaudsete tõendite kogum ei võimalda aga teha tõsikindlaid järeldusi menetlusalustele isikutele inkrimineeritava süüteo kohta ja kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluste isikute kasuks. Praeguses asjas on võimalik jõuda maakohtust erinevale järeldusele, sest maksumenetluses kehtib madalam tõendamisstandard ja kaebaja süüd tuleb hinnata maksukorralduse seaduse ja võlaõigusseaduse, mitte karistusseadustiku normide alusel. Lisaks on ilmne, et väärteoasjas ja praeguses asjas hinnatud tõendite ring ei kattu täies ulatuses. Maksumenetluse kontrolliperiood ei hõlma NRTK puhul 2017. a veebruari, kuid hõlmab täiendavalt 2017. a aprilli ja maid ning Mahutipargi puhul hõlmab täiendavalt 2017. a augustit, septembrit ja oktoobrit. Seega on maksumenetluse kontrolliperiood pikem ja sellest on võimalik teha kaugemale ulatuvaid järeldusi nt tehingupartnerite reaalse majandustegevuse olemasolu, tehingute asjaolude ebatavalisuse ja tehingu asjaoludele antud kaebaja seletuste kohta. Maakohtu otsusest ei selgu, kas ja kuivõrd on kohus otsuse tegemisel tuginenud neile tõenditele, mis 6(12)
3-19-2430 on vastutusotsuse tegemise aluseks. Väärteootsus ei puuduta ka üldse tehinguid AP Oili ja Oilestiga. Samas tuleb kõigi vastutusotsusega hõlmatud äriühingute puhul välja kaebaja tegevust iseloomustav muster, mida saab ühe kaudse asjaoluna arvestada kaebaja tegevusele hinnangu andmisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palub kaebaja tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ning kas teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada vastutusotsus, või saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuse peamised seisukohad on järgmised.
7.1.Halduskohus ja ringkonnakohus on kohaldanud sisendkäibemaksu mahaarvamise materiaalõiguslikke sätteid (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1) ebaõigesti ning vastuolus Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga.
7.2.Halduskohus ja ringkonnakohus rikkusid HKMS § 61 lg-id 1 ja 2, sest jätsid hindamata olulise tõendina Harju Maakohtu 20. juuli 2019 otsuse väärteoasjas nr 4-19-332.
7.3.Halduskohtu ja ringkonnakohtu järeldused Mahutipargi ja NRTK-ga tehtud tehingute kohta erinevad maakohtu järeldustest.
7.4.Maksuhaldur on maksumenetluses ja kohtumenetluses varjanud AP Oili kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid.
7.5.Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel on halduskohus ja ringkonnakohus tuvastanud, et käibemaksu mahaarvamise piiramine Oilestiga tehtud tehingutes on õiguspärane.
7.6.Tegelikuks müüjaks võis olla hoiuteenuse osutaja.
7.7.Halduskohus ja ringkonnakohus on tahtluse kindlakstegemisel kohaldanud MKS § 40 lg-t 1 valesti.
7.8.Ringkonnakohus rikkus menetlusnorme, kui ei võtnud vastu tõendina kaebaja
25.oktoobril 2021 esitatud teadet (MTA 8. augusti 2019. a teade nr 11.1-3/16/15-111). Selles teavitati kaebajat, et tema suhtes on tehtud eri ajavahemikel jälitustoiminguid (asja varjatud läbivaatus ja asendamine, teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine, telefoni pealtkuulamine).
7.9.Tõendina tuleb vastu võtta Harju Maakohtu määrus kriminaalasjas nr 1-18-7166, mis tõendab, et AP Oiliga seotud isikud korraldasid aktsiisivaba vedelpõlevaine sissevedu Eestisse, mida hiljem müüdi AP Oili nimel kui diislikütust kas Poolast otse või Poolast läbi Leedu ja Läti Eestisse ajavahemikul juulist detsembrini 2017. Kaebajal on mõjuv põhjus, miks ta ei saanud seda tõendit varem esitada. Samuti tuleb võtta tõendina vastu MTA uurimisosakonna 8. augusti 2019. a teade nr 11.1-3/16/15/-111 kaebaja suhtes tehtud jälitustoimingute kohta. Tõend kinnitab, et MTA tegi jälitustoiminguid kaebaja suhtes ning nende käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis viitaks, et kaebaja oleks osalenud müüjate pettuses või Inndex oleks toime pannud maksupettuse tehingutes NRTK ja Mahutipargiga.
8.MTA vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks arutamiseks halduskohtule (HKMS § 230 lg 5 p 3). Kolleegium määrab esmalt kindlaks vaidlusküsimused (I), seejärel selgitatakse põhjuseid, miks ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb tühistada, (II) ning milliste kaebaja väidetega kolleegium ei nõustu (III). Lõpuks lahendatakse kassatsioonkaebus (IV).
7(12)
3-19-2430
10.HKMS § 229 lg-te 1-3 järgi Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid. Küll saab Riigikohus kontrollida, kas kohtud on asjaolude tuvastamisel, sh tõendite hindamisel järginud menetlusnorme. I
11.MKS § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga äriühingu maksuvõla eest ainult siis, kui ta rikkus MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning selle tulemusel (põhjuslik seos) on tekkinud maksuvõlg (vt pikemalt vastutusotsuse tegemise täiendavate õiguslike eelduste kohta nt üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d e-i).
12.Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et ta ei ole nõus maksuhalduri ja kohtute seisukohaga, et äriühingul on maksuvõlg. Samuti ei nõustu ta hinnanguga, et tema tegevus oli tahtlik. Muude vastutusotsuse eelduste üle – nt kaebaja juhatuse liikmeks olek, kolme kuu jooksul sissenõudmine, põhjuslik seos jms – ei vaielda. II
13.Kolleegium on seisukohal, et halduskohus rikkus tunnistajate ülekuulamise taotlust rahuldamata jättes oluliselt menetlusnorme. Ringkonnakohus kõnealust menetlusnormide rikkumist ei kõrvaldanud, kuigi pidi mõistma, et kaebaja tugines oma väidetes paljuski just väärteoasja menetlemisel maakohtus antud tunnistajate ütlustele. Kaebaja väidete kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on tunnistajate ülekuulamine vajalik. Halduskohtu keelduvas määruses toodud põhjendused ei ole kolleegiumi jaoks piisavad. Halduskohus peab asja uuel arutamisel kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks uuesti läbi vaatama (v.a C, kes kuulati üle).
14.Kolleegium on varem korduvalt selgitanud, et äriühingule tehtud maksuvõlga tuvastav maksuotsus ei ole eelhaldusaktiks vastutusotsusele. Maksuhalduril tuleb maksuvõlg tuvastada vastutusotsuses, kusjuures äriühingule enne tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Vastutusotsuses võib viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele, kuid vajaduse korral tuleb koguda ka uusi tõendeid (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 25; viimati otsus nr 3-20-928/36, p 14).
15.Kaebaja soovis vastutusotsuses (selle aluseks olevates maksuotsustes I ja II) tuvastatud maksuvõla ja kaebaja süü vormi kahtluse alla seadmiseks halduskohtu istungil üle kuulata X (Maardu Terminali esindaja), C (AP Oil), Z (AP Oil), W (AS Kroodi Terminal) ja Q (saab anda ütlusi Oilestiga tehtud tehingute kohta). Kaebaja selgitas, milliste asjaolude kohta saavad tunnistajad ütlusi anda (nt kellega suheldi, kuidas tehingupartneri esindaja isik tuvastati, lattu toodud ja vastu võetud kütuse kohta jms).
16.Halduskohus jättis 8. septembri 2020. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas selle kohta vastuväite halduskohtu istungil (1. oktoobri 2020. a istungi protokoll, lk 3). Hiljem kuulati C tunnistajana üle 15. oktoobri 2020. a kohtuistungil, millele järgnes kirjavahetus halduskohtu, Maardu Terminali ja kaebaja vahel.
17.Halduskohus põhjendas oma keeldumist tunnistajaid üle kuulata järgnevalt: tunnistajate ülekuulamine ei ole kooskõlas maksumenetluses kohalduva tõendamisreeglistikuga (MKS § 102 lg 1 p 2); MTA ei ole maksu- ega vastutusmenetluses ühtki isikut tunnistajana üle kuulanud või võtnud neilt kirjalikke seletusi; X ja W on maksumenetluses andnud vastavalt AS-i Maardu Terminal ja AS-i Kroodi Terminal nimel kirjalikke tõendeid, mida taotlusest või 8(12)
3-19-2430 kaebusest tulenevalt ei ole kaebaja pidanud ebaselgeks, mitmeti mõistetavaks, olulisel määral vastuoluliseks või mittetäielikuks; kaebaja ise ei taotlenud vastutusmenetluses, et isikutelt võetaks ütlused; kütuse tegelikku omanikku ei saa tunnistajatega tõendada (VKS § 61 lg 3 on formaalne kontroll). Ka märkis halduskohus, et asjaolud, mille kohta kaebaja X, W ja Q tunnistajana ülekuulamist taotles, ei ole asja lahendamisel asjakohased (HKMS § 62 lg 2, § 59 lg 1). Lisaks ei saa tunnistajate ütlustega tõendada vastupidist sellele, mida näitavad vastavussertifikaadid, ning kohus ei pidanud usutavaks, et Q suudab ca 3 aastat hiljem meenutada lepingu allkirjastamise ja isiku tuvastamisega seotud asjaolusid.
18.Kolleegium on selgitanud (vt otsus nr 3-20-928/36, p 19), et vastutusotsuse vaidlustamisel halduskohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses. HKMS § 62 lg 3 p 3 järgi võib kohus küll keelduda tõendite kogumisest, kui tõendi kogumise vajadust ei ole põhjendatud, kuid sättes ei ole peetud silmas, et menetlusosaline peaks põhjendama, miks ta eelnevas haldusmenetluses selle tõendi kogumist ei taotlenud. Oluline on, et menetlusosaline põhjendaks, millist faktiväidet ta soovib taotletud tõendiga tõendada.
19.Lisaks, viidetega lahenditele asjades nr 3-3-1-47-07 ja 3-3-1-56-16 selgitas kolleegium eelnimetatud otsuses nr 3-20-928/36, et kaasaaitamiskohustuse rikkumise (MKS § 102 lg 1 p 2) korral saab kohtumenetluses uute tõendite vastuvõtmisest keelduda vaid piiratud juhtudel (vt p-d 17 ja 20). Kolleegium selgitab täiendavalt, et maksumaksja kaasaaitamiskohustus puudutab eelkõige selliste maksuarvestuse dokumentide esitamist, mille olemasolu on maksukohustust vähendava asjaolu materiaalõiguslik eeldus ning mis peab olema maksukohustuslase valduses juba maksukohustuse deklareerimise ajal (näiteks KMS § 37 nõuetele vastav arve sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusena). Maksukohustuslasel ei ole kohustust koguda ja säilitada tõendeid maksuhalduri võimalike etteheidete kohta näiteks tehingute näilikkuse osas, kuigi talle võib põhjendatud kahtluse korral üle minna tõendamiskoormus. Sellise vaidluse korral võib alles vaidluse käigus selguda, kas ja mis liiki tõendeid maksukohustuslane saab oma seisukohtade põhjendamiseks kasutada. Kuna maksude arvestamiseks ja deklareerimiseks ei ole ühegi maksu puhul kohustusliku tõendi liigina ette nähtud tunnistaja ütlusi, ei saa tunnistaja ülekuulamisest halduskohtumenetluses keelduda pelgalt viitega MKS § 102 lg 1 p-le 2.
20.Käesoleval juhul on kolleegiumi hinnangul kaebaja täitnud oma põhjendamiskohustuse, milliste asjaolude kohta ta tunnistajate ülekuulamist taotles. Iseenesest on õige halduskohtu seisukoht, et omandiõigust ei saa tunnistajate ütlustega üldjuhul otseselt tõendada. Küll saab nendega tõendada faktilisi asjaolusid (näiteks kütuse veo ja ladustamise kohta), mis kogumis hinnates võivad olla aluseks õigusliku hinnangu (omandiõiguse kuuluvus) andmisele. Eriti olukorras, kus haldusaktis võetud seisukohti põhjendatakse kaudsete tõenditega, ei saa kohus tõendi vastuvõtmise üle otsustamisel ette ära hinnata, milline tõend on kogumis hindamise seisukohast olulisem kui teine. Argument, et kohus ei pea usutavaks, et tunnistaja suudab meenutada aja möödumise tõttu mingeid asjaolusid, ei saa olla aluseks tunnistaja üle kuulamata jätmisele. Hinnangu sellel, kui usaldusväärsed on isiku antud ütlused, sh arvestades möödunud aega, saab anda alles pärast tunnistaja ülekuulamist (vrd HKMS § 62 lg 6, vt ka kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p 29). Kolleegiumi hinnangul on halduskohus tunnistajate ülekuulamise taotlust rahuldamata jättes tõendid ette ära hinnanud, rikkudes sellega oluliselt kohtumenetluse normi.
21.Tunnistajate ülekuulamine on seda olulisem, et kolm neist – X, W ja Q – olid tunnistajana üle kuulatud maakohtus (vt maakohtu otsuse lk-d 16–18, 22–23). Muu hulgas just tunnistajate ütlustele tuginedes ja seega isikulisi tõendeid kogumis muude tõenditega vahetult hinnates jõudis Harju Maakohus 20. juuli 2019 otsuses väärteoasjas nr 4-19-332 järeldusele, et kaebajale ja Inndexile määratud rahatrahvid tuleb tühistada, ning lõpetas väärteomenetluse. Halduskolleegium on varem 9(12)
3-19-2430 korduvalt rõhutanud, et tõendite vahetu uurimise põhimõttega (HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 243 lg 1) on paremini kooskõlas see, kui halduskohus tunnistajat ise kuulab ja küsitleb (kolleegiumi otsused nr 3-18-1758/26, p 15; 3-19-2072/43, p 15). Ka kaebaja on haldusasja menetluses kõigis kolmes kohtuastmes viidanud oma väidete põhistamiseks maakohtu otsusele, mis tugineb maakohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustele. Kaebaja rõhutab kassatsioonkaebuses, et väärteoasjas tehti õigeksmõistev lahend eelkõige just selle tõttu, et seal kogumis hinnatud tõendeid (sh tunnistajate ütluseid) on oluliselt enam kui maksu- ja halduskohtumenetluses. III
22.Kolleegium ei jaga kaebaja seisukohta, et kohtud eksisid KMS § 29 tõlgendamisel ja kohaldamisel.
22.1.MTA on vastutusotsuse tegemisele eelnenud maksuotsustes I ja II asunud seisukohale, et Inndex tegi näilikud tehingud MKS § 83 lg 4 mõttes, kus näilikkus seisnes küsimuses, kes on tehingu teine pool. MTA hinnangul pidi Inndex teadma, et arvetel näidatud äriühingud ei ole tegelikud müüjad. Kuna tegelikke müüjaid ei õnnestunud tuvastada, luges MTA müüjaks tundmatu kolmanda isiku. Viimase puhul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud, kuna ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-65-14, p 9).
22.2.Eeltoodust tulenevalt vaieldakse selle üle, kas maksuhaldur ja kohtud on menetlusnorme järgides tõendeid kogunud ja neid kogumis hinnanud, kui kujundasid seisukoha, et tehingud tuleb nende tegelikust majanduslikust sisust lähtudes hinnata näilikeks ja seega keelata sisendkäibemaksu mahaarvamine.
23.Registreeringud ja tegevusload on riigi antavad kinnitused selle kohta, et isikud võivad vastavas valdkonnas tegutseda (nt kütust käibemaksukohustuslasena müüa). Need antakse konkreetse aja seisuga ega tähenda riiklikku tagatist või ümberlükkamatut eeldust, et registreeringu või tegevusloa omaja kogu tegevus oleks õiguspärane. Kui MTA suudab tõendada, et ostja teadis või pidi teadma, et registreeringut ja tegevusluba omav müüja ei ole tegelik müüja, saab MKS § 83 lg 4 alusel tehingud ümber hinnata, lähtudes nende tegelikust majanduslikust sisust.
24.Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et kohtud ei ole tõendina hinnanud Harju Maakohtu 20. juuli 2019. a otsust väärteoasjas nr 4-19-332.
24.1.Ringkonnakohus on otsuse punktides 38–39 selgitanud, miks halduskohtumenetluses on vaidlusaluste tehingute kohta tehtud teistsugused järeldused, kui tegi maakohus. Viidatakse erinevatele adressaatidele (väärteoasi ei hõlmanud tehinguid AP Oili ja Oilestiga), erinevatele kontrolliperioodide pikkustele ning erinevale tõendamisstandardile.
24.2.See, et halduskohus annab samadele tehingutele erineva õigusliku hinnangu, kui seda tegi maakohus, ei tähenda, et maakohtu otsust kui tõendit ei oleks hinnatud. Kolleegium peab siiski oluliseks lisada, et nii maksuhaldur kui ka halduskohus ja ringkonnakohus peavad põhjendama, millest on tingitud maakohtu otsusest erinevatele järeldustele jõudmine, ning üldine viide erinevale tõendamisstandardile ei ole piisav. Ühest küljest ei saa haldusorgan ega halduskohus asuda kontrollima või revideerima üldkohtute lahendeid, kuid samas tuleb vältida olukorda, et isiku suhtes on samade tehingute kohta kaks vastandlikke õiguslikke järeldusi sisaldavat jõustunud kohtuotsust. Haldusakti adressaadil peab olema võimalik aru saada, miks haldusasjas on jõutud näiteks isiku süü
10(12)
3-19-2430 küsimuses teisele seisukohale. Muu hulgas võib erinevus olla tingitud ka kontrolliperioodide erinevusest või tõendite erinevast mahust.
24.3.Maksumenetluses kehtiva madalama tõendamisstandardi kohta peab kolleegium vajalikuks märkida, et maksimaalne karistus maksualase väärteo eest füüsilisele isikule on 1200 euro suurune rahatrahv. Vastutusotsusega aga nõutakse kaebajalt 3 695 754,75 euro suuruse maksuvõla tasumist. Sõltumata sellest, kas ja kui suures ulatuses võis kaebaja saada temale süüks arvatud maksualase õigusrikkumise tulemusena isiklikku varalist kasu, on summa suurust arvestades igal juhul tegemist isiku suhtes äärmiselt koormava haldusaktiga ning selle asjaoluga peab kindlasti arvestama nii haldusorgan vastutusotsuse tegemisel kui ka kohtud kaebuse läbivaatamisel.
25.Kaebaja heidab ringkonnakohtule ette, et see ei võtnud tõendina vastu MTA 8. augusti 2019. a teadet jälitustoimingute kohta. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei rikkunud sellega kohtumenetluse norme. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et esitatud dokument ei saa olla maksuvaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Teade tõendab vaid seda, millist liiki jälitustoiminguid on kaebaja suhtes mingil ajavahemikul tehtud. Teade ei sisalda midagi jälitustegevuse käigus kogutud teabe kohta, mistõttu ei ole sellest võimalik teha järeldusi kaebaja käitumise kohta. Kolleegium on varem selgitanud, et maksumenetluses on lubatud kasutada jälitustoimingutega saadud teavet ainult osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend (vt nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 19).
26.Kohtute käsitlus tahtluse tuvastamisest on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Maksumenetluses äriühingule „pidi teadma“ hinnangu andmine ei välista hilisemas vastutusmenetluses äriühingu juhatuse liikme tahtluse tuvastamist (eeldusel, et äriühingul maksuvõla olemasolu on leidnud kinnitust).
26.1.Ringkonnakohus on otsuse punktis 37 märkinud, et Inndexile ei heidetud maksumenetluses ette pelgalt hoolsuskohustuse rikkumist, vaid maksuhaldur oli kaudsete asjaolude ja tõendite abil andnud hinnangu, et Inndex „pidi teadma“, et arvel märgitud müüjad ei ole tegelikud müüjad ning tegelik müüja on tundmatu kolmas isik.
26.2.Kolleegium on varem selgitanud, et hinnangu „pidi teadma“ võib anda mitmesugustele faktikogumitele: nii kaudselt tõendatud teadmisele kui ka hoolsuskohustuse rikkumisele (otsus nr 3-12-1360/131, p 29).
26.3.Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete järgimata jätmisega. Tahtluse nn tahtmise ja teadmise külg on omavahel sõltuvussuhtes. Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge (s.o maksuvõla teket). (Vt halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1415/25, p 12.2 ja seal viidatud varasem praktika.) IV
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse, tühistab kohtute otsused ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtule. Halduskohtul tuleb uuesti lahendada kaebaja taotlus kuulata üle tunnistajad (v.a C, kes kuulati üle).
11(12)
3-19-2430
28.Kassaator esitas Riigikohtule taotluse võtta vastu tõendina Harju Maakohtu määrus kriminaalasjas nr 1-18-7166. Selle tõendi lubatavuse otsustab halduskohus asja uue läbivaatamise käigus.
29.Kassaator esitas Riigikohtule taotluse võtta vastu tõendina MTA uurimisosakonna
8.augusti 2019. a teade nr 11.1-3/16/15/-111 kaebaja suhtes tehtud jälitustoimingute kohta. Kolleegium tagastab esitatud tõendi (vt p 25).
30.Kuna kolleegium saadab asja uueks arutamiseks, ei otsusta kolleegium menetluskulude jaotuse üle.
31.Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 (kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioonis) koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-ga 21 alusel tagastada.
Avaldatavas otsuses asendatakse tunnistajate nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.