Keskkonnaõigus › Looduskaitse

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-552 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

CCCCCCCCCC,

XXXXXXXXXXX

ja

YYYYYYYYYYYYY.

2(9)

3-21-552 Soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused pole muutunud (mets on endiselt säilinud). Kanakulli pesade mitteleidmine metsateatiste menetluse ajal poleks toonud kaasa teistsuguse otsuse tegemist.

3-21-552 suurem idapoolne lahustükk kattub XXX kinnistuga. Keskkonnaregistrisse on see kantud pindobjektina 01.11.2019 (korrigeeritud 31.12.2020). Varem olid 3 pesapaika registreeritud punktobjektina. Elupaigas on registreeritud 4 kanakulli pesapaika, millest registri andmetel jäid kaks XXX kinnistu eraldistele 29 ja 30. Vastustaja tuvastas 02.03.2021 toimunud kinnistu omanikule pesapuude näitamise käigus, et eraldisel nr 29 ei ole pesa ning tegelik pesapuu asub ligi 50 m eemal RRR kinnistul. Kuna kaitstakse elupaika, mis ei koosne vaid pesapuust, vaid ka pesametsast (piisava ulatusega metsamassiivist, mis on määratletud kanakulli elupaigana), pole ebatäpsustel pesapuuga seotud andmetes otsuseid mõjutavat tähendust. Vastustaja sai metsateatiste menetluses tugineda keskkonnaregistris kättesaadavatele ja õiguslikult siduvatele andmetele. Vastustaja pole jätnud uurimisprintsiipi kohaldamata, vaid on hinnanud raie lubamise või keelamise seisukohast olulist teavet. Vastustaja on metsateatise menetluse ajal elupaiga piire täpsustanud (eraldis 34 arvati osaliselt piiridest välja), millest järeldub, et olukord looduses polnud vastustajale teadmata. Vastustaja lähtus raiete keelamisel põhjendatult Tavaala piiranguvööndi eesmärgiks olevast kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitsest (§ 14 lg 3) ning Haanja looduspargi üldiseks kaitse-eesmärgiks olevast looduse mitmekesisuse säilitamisest ja kaitsest (§ 1 lg 1 p 1). Vastustajal tuli lähtuda nii siseriiklikust kaitse-eesmärgist kui ka rahvusvahelistest kohustustest, arvestades, et Haanja looduspark kuulub Haanja loodus- ja linnualana ka Natura 2000 võrgustikku. Kanakulli pole kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 kaitstava liigina nimetatud, kuid eeltoodu ei tähenda, et seda liiki ei pea Haanja looduspargis kaitsma. LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab, et kui kaitse-eeskirjaga pole sätestatud teisiti, on piiranguvööndis uuendusraie (MS § 28 lg 4 p 1 lageraie) keelatud. Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 kohaselt on uuendusraie piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja, s.o Keskkonnaameti nõusolekul. Lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 järgi ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seega ei saa eeldada, et kavandatavad uuendusraied, mis on kooskõlas kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud langi suuruse piirangutega ja vastavad ka MS-s toodud nõuetele, on igal juhul lubatud. Kaitseala valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie lubamist. Kaitse-eeskirja koostamise ajal ei olnud vastustajal kindlat teavet, kas kanakull piirkonnas pesitseb. Kindel teave saadi 30.04.2015, kui XXX kinnistul leiti kanakulli pesa. QQQ kanakulli elupaik piiritleti keskkonnaregistris 01.11.2019. Sellises olukorras tuli vastustajal uuendusraie keelamise üle otsustada kaalutlusõiguse alusel. Õige pole kaebaja seisukoht, et piiranguvööndis ei saa lageraiet täielikult keelata, vaid üksnes piirata kõrvaltingimuste seadmisega. Õigusaktidest tulenev eeldus on selline, et lageraie on piiranguvööndis keelatud, kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud. Lageraie keelamine ei tähenda, et vastustaja oleks kohaldanud sihtkaitsevööndi piiranguid. Kaebajale ei tulene õigusnormidest õiguspärast ootust lageraieks. LKS § 46 järgi arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Vastustaja on Eesti looduse infosüsteemile (EELIS) ja 2020. a-l koostatud ekspertiisile tuginedes selgitanud, et kanakull on liigina ohualdis, viimastel seireandmetel pole seisundi paranemist toimunud ning liik vajab tõhusamat kaitset. Kohtul pole põhjust seada kahtluse alla seisukohta, et Eesti kanakulli asurkond on ebasoodsas seisundis. Vastavalt LKS § 48 lg-le 2 tuleb tagada vähemalt 50% teadaolevate ja 4(9)

3-21-552 keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse. Kanakulli 421 elupaigast on kaitse all 183 ehk 43%. Vastustaja on selgitanud, et otstarbekas on kaitsta kanakulli esinduslikemaid elupaiku juba olemasolevatel kaitsealadel ja vältida sealsete soodsas seisundis olevate elupaikade kahjustamist, selle asemel et liigi soodsa seisundi saavutamiseks võtta kaitse alla veelgi rohkem uusi püsielupaikasid. Kanakulli kaitse tagamisel lähtutakse suuresti kanakulli kaitse tegevuskavast, mille kohaselt tuleb jätkata kanakulli pesapaikade kaitse alla võtmist püsielupaikadena ning kaitstavatel aladel järgida püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et vastavalt tegevuskavale kantakse kanakulli elupaigana keskkonnaregistrisse pindalaline objekt, mis peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa. Kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire. Vaidlusalune elupaik piiritleti keskkonnaregistris 01.11.2019 ning selle piire täpsustati metsateatiste menetluse ajal 31.12.2020. Keskkonnaregistri kande õiguspärasus pole käesoleva vaidluse esemeks. Enamus vaatluseid ja ka elupaiga piiritlemise on teostanud Keskkonnaameti spetsialist TE, kes on muu hulgas röövlindude ekspert ning kelle liigi ja elupaiga määrangus ei ole alust kahelda. Eraldiste 28, 30 ja 34 näol on tegu kanakulli pesapuude ümbruses paiknevate ning enam kui 60-aastaste puistutega, mis on kanakulli kaitse tegevuskavale tuginedes liigile sobilikuks elupaigaks. Soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitteregistreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole muutunud. Hetkel kasutuses oleva pesa puudumine varem teadaolevatel pesapuudel ei tähenda, et kanakull pesapaigatruu liigina ei võiks asustada sama sobivat pesapuistut uuesti. Välistatud pole ka läheduses varupesa olemasolu. TE on kanakulle kõnealuses elupaigas näinud ka käesoleval aastal, kuigi pesa pole leidnud. Lageraie olemus ning kanakulli elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakullile ohuteguriks juba liiga intensiivsed hooldusraied. Pesapaikade olemasolu on liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi. Vastustaja ei ole lageraie negatiivset mõju kanakulli elupaiga seisundile hinnanud meelevaldselt. Kaebaja omandiõigust pole rikutud, sest looduskaitselised piirangud tulenevad kehtivast õigusest. Rikutud pole ka kaebaja õiguspärast ootust metsa majandamisel. Kaitsealal paikneva kinnistu omanik on kohustatud arvestama looduskaitseliste piirangutega. XXX kinnistul pole uuendusraie tegemine täiesti välistatud. Vastustaja on viidanud, et raied on lubatud eraldistel 2, 3, 6, 7, 10, 12, 14, 16, 24, 35, 34 (osaliselt), 37 ja 40, sest need ei jää kanakulli elupaika. Kaebaja leiab alusetult, et vastustaja on 16.03.2021 kirjas möönnud, et QQQ kanakulli elupaigas ei saa täna kehtivate õigusaktide alusel lageraiet piirata. Vastustaja on põhjendanud, miks on raiest keeldutud. Keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist KA suhtles kaebajaga 21.12.2020 telefoni teel ja selgitas, miks metsateatiste menetlemine viibib. Samuti selgitati kaebajale, et eraldised 28, 30 ja 34 jäävad kanakulli elupaika. Kaebaja andis teada, et tema lageraie keelamisega ei nõustu ja ei soovi sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Seega on kaebaja haldusmenetluses ära kuulatud. Ärakuulamise vormi osas on vastustajal kaalutusõigus (HMS § 5 lg 1), arvestades ka sama paragrahvi lg-s 2 toodud menetlusökonoomia põhimõtet. Seega pole menetlusnorme rikutud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(9)

3-21-552 Kohus asus ise haldusorgani eest haldusakti põhjendama ning otsima põhjusi, et jätta raietegevust keelavad haldusaktid kehtima. Selline tegevus pole õiguspärane. Keelavates otsustes on märgitud, et eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud. Tegelikult eraldisel 29 pesapuud ei ole ning eraldisel 30 asuv pesa on tunnistatud hävinuks. Õige pole kohtu seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole olulise tähtsusega pesapuu, mille ümber elupaik moodustatakse. Kanakulli kaitsekorralduskavast ning LKS § 48 lg-st 2 ja § 4 lg-st 5 tulenevalt on määrava tähtsusega kanakulli pesapaikade (pesade) olemasolu moodustatud kanakulli elupaigas. Ka loodusdirektiivi art 1 p f sätestab, et elupaik on keskkond, kus liik elab igas eluetapis. Seega peab kanakull kasutama kinnistut pesitsemiseks ja poegimiseks. Vastustaja on väitnud paljasõnaliselt, et kanakull on kasutanud XXX kinnistut sigimis- ja elupaigana. Tõendamata on ka väide, et TE on kanakulle kõnealuses elupaigas vaadelnud ka käesoleval aastal. Tõendatud on, et kanakull pesitses väike-konnakotka pesas 2011. ja 2012. a-l, hiljem pole kanakull XXX kinnistul pesitsenud. Keskkonnaregistrisse 2019. a-l koodiga ÜÜÜÜÜÜÜÜ moodustatud kanakulli elupaiga kandel puudub elupaiga moodustamise alus. Kinnistu omanikku ei kaasatud menetlusse. Vaatlusprotokollidega on tõendatud, et pesapuud puuduvad. Vastustaja pole esitanud ühtegi tõendit kanakulli olemasolu kohta. Tänaseni pole LKS § 48 lg 2 alusel moodustatud QQQ kanakulli elupaika. Seega ei ole toimunud ka ala esinduslikkuse hindamist ega läbi viidud ekspertiisi. Pärast väike-konnakotka pesa alla kukkumist 2016. a-l ei ole kanakull nimetatud puud pesitsemiseks kasutanud. Eraldisel 30 asuv pesapuu on hävinenud kotkapesa, mille pesapuul pole toimunud pesitsemist alates 2015. a-st. Keskkonnaamet kustutas 2016. a-l väikekonnakotka pesa püsielupaiga ja lubas seega metsa majandamist piiranguvööndis kehtivate nõuete alusel. Seega ei eeldata 2016. a-st enam, et kanakull seda pesapuud kasutab. Halduskohus väitis ebaõigesti, et kanakull pesitses kotkapesas edukalt 2015. ja 2016. a-l. 03.06.2021 vaatusprotokollis on pikaaegne kotkaklubi liige JT kinnitanud, et keskkonnaregistrisse kantud puul puudub kanakulli pesa, samuti puuduvad pesitsemisele viitavad märgid. Keskkonnaregistrisse on pesana märgitud hoopis tuuleluud. Vaidlusaluste haldusaktide andmise ajal oli olukord looduses vastustajale teadmata. Seega rikkus vastustaja uurimispõhimõtet. Vastustaja tunnistas 02.03.2021 kanakulli pesad hävinenuks. Haanja looduspargi kaitse-eeskiri ei näe ette kanakulli pesapaikade kaitset. Liigid, kelle elupaikasid kaitstakse, on loetletud kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2. Seega tuleb kanakulli kaitsmisel rakendada LKS-st tulenevat isendi kaitse põhimõtet. Sellisel juhul tuleb reaalselt kindlaks teha isendi olemasolu ja pesitsemine, koostada ekspertiisid ning kaasata kinnistu omanik menetlusse. Omandiõiguse riive korral on vastustajal kohustus kaaluda tegevuse lubamist tingimuslikult (LKS § 14 lg 3). Halduskohus jättis tähelepanuta, et kanakulli kaitse tegevuskava näeb ette soovituse, et väljaspool kaitsealasid ja püsielupaiku tuleb eramaadel asuvatel pesapaikadel soovitada maaomanikel rakendada Kontkanen et al. (2004) pakutud meetmeid: lageraie vältimine 50 m raadiuses ja harvendusraie vältimine 25 m raadiuses pesapuust. Nii on vastustaja lubanud hooldusraiete tegemist RRR kinnistu kanakulli elupaika jäävatel metsaeraldistel. Halduskohus ei järginud uurimispõhimõtet ega kohustanud vastustajat esitama tõendeid andmete osas, mis on olemas üksnes Keskkonnaametil. Nt on vastustaja esitanud väite, et kanakull on liigina ohualdis. Samuti on tõendamata LKS § 48 lg 2 nõuetekohane rakendamine. Eesti Ornitoloogiaühingu ajalehes „Hirundo“ 2019. a-l ilmunud artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“ järgi on kanakulli haudepaaride 6(9)

3-21-552 arvuks 400–600 paari. Seega ei ole kanakulli arvukus kahanev, keskmisena 500 paari on tänaseks olemas. Ühe tühja elupaiga saatus ei ole kogu liigi säilimise koha pealt oluline. Vaidlustatud otsused ei sisalda kaebaja õiguste riive proportsionaalsuse analüüsi ega infot, kuidas plaanitakse kaebajale hüvitada raie keelustamine. Kaebaja ärakuulamine toimus alles pärast haldusaktide andmist, mitte menetluse ajal. Nõuetekohaseks ärakuulamiseks ei saa pidada 21.12.2020 toimunud telefonivestlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-21-552

3-21-552 vaidlusega. Kaebaja ei ole selgitanud, mil viisil oleks võimalik lubada raiet tingimuslikult, olukorras, kus kanakulli elupaiga hea seisundi tagamiseks tuleb vana mets säilitada.

RESOLUTSIOON

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.