Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-552 4. detsember 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam Janno Tiksi kaebus Keskkonnaameti 22. detsembri 2020. a otsustele metsateatiste registreerimata jätmise kohta ning
15.veebruari 2021. a vaideotsusele Kaebaja Janno Tiks Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Tallinna Ringkonnakohtu 18. novembri 2022. a otsus Janno Tiksi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2021. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
18.novembri 2022. a otsuse resolutsioonid muutmata, muutes otsuste põhjendusi, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest.
3.Asendada avaldatavas otsuses metsateatiste numbrid, elupaiga ja pesapaikade koodid ning kinnistute nimed tähemärkidega.
1.Keskkonnaregistrisse kanti 1. novembril 2019 Võru maakonnas Rõuge vallas Ortumäe külas asuvale X kinnistule kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik nr R (Q kanakulli elupaik), milles oli neli kanakulli pesapaika. Neist kaks jäid X kinnistule (pesapaigad koodiga -N eraldisel 30 ja H eraldisel 29). Enne seda olid sealsel alal registreeritud punktobjektidena kolm pesapaika. X kinnistu asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis.
2.Janno Tiks (kaebaja) esitas 7. novembril 2020 Keskkonnaametile metsateatised X kinnistu eraldistel 28 (pindala 0,34 ha), 30 (pindala 1,01 ha) ja 34 (pindala 0,39 ha) lageraie tegemiseks. Metsateatised kanti metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (metsaregistrisse) numbritega K, L ja M.
3.Keskkonnaamet keeldus 22. detsembri 2020. a otsustega X kinnistu eraldistel 28, 30 ja 34 lageraiete registreerimisest metsaseaduse (MS) § 41 lg-te 7 ja 8 alusel. Põhjendused lisati metsaregistri selgituste lahtrisse.
3.1.Raieala asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis ning jääb II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli elupaika. Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2015. a määrusega nr 10 kehtestatud „Haanja looduspargi kaitse-eeskirja“ (kaitse-eeskiri) § 14 lg 3 kohaselt on Tavaala piiranguvööndi
3-21-552 kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
3.2.Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakull Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle. Eesmärgiks on asurkonna arvukuse tõus. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks on pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Kanakull pesitseb eelkõige vanades raieküpsetes metsades, mistõttu on majanduslik surve tema pesapaikadele suur. Lageraied viivad ühtlaste metsaalade killustumiseni, sellega võib väheneda kanakulli saagi arvukus ja kättesaadavus.
3.3.Kanakull kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 2 järgi tagatakse II kaitsekategooria liigi vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. 18. augusti 2020. a seisuga on 421 kanakulli pesapaigast kaitse all 183 ehk 43%. Ka Võrumaal on keskkonnaseire andmetest lähtuvalt kaitse all alla poolte pesapaikadest. LKS § 48 lg 2 täitmiseks on vajalik täiendavate esinduslike pesapaikade kaitse alla võtmine.
3.4.Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitmete põlvkondade jooksul. Lähestikku võib leiduda mitmeid varupesi, mida kasutatakse vaheldumisi. Eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud. Tegemist on praegu soodsas seisundis kanakulli elupaigaga. Selles on kanakulli asustus registreeritud keskkonnaregistri andmetel viimati 2019. a.
3.5.Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 järgi on uuendusraie Haanja looduspargis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Metsateatistega kavandatud tegevus mõjutab tugevalt kanakulli elupaiga soodsat seisundit, sest raie tulemusel võib kanakullile sobiv elupaik hävida ja liigi arvukus Eestis väheneda. Uuendusraie oleks vastuolus kaitse-eesmärgiga kaitsta looduse mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku.
3.6.Keskkonnaamet kaalub kanakulli elupaigas sihtkaitsevööndi moodustamise vajadust. Keskkonnaamet ei soovita kavandada kanakulli elupaigas ka muid raieliike. Registrikande M (eraldis 34) selgituste järgi on lageraie piiratud ulatuses võimalik, kuid selleks tuleks esitada uus metsateatis.
4.Keskkonnaamet jättis 15. veebruari 2021. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata, lugedes seejuures vaideotsuse põhjendused vaidlustatud otsuste täiendavateks põhjendusteks.
4.1.Elupaik kanti keskkonnaregistrisse 2019. a, kuid selle piire korrigeeriti mõnevõrra
31.detsembril 2020 metsateatiste registreerimise menetluse ajal.
4.2.Kavandatud raie eraldisel 28 asub eraldisel 29 olevast pesapuust lähimas punktis 45 m kaugusel; kavandatud raie eraldisel 30 asub samal eraldisel olevast pesapuust lähimas punktis 55 m kaugusel ning kavandatud raie eraldisel 34 asub eraldisel 29 olevast pesapuust lähimas punktis 240 m kaugusel.
4.3.Kanakulli pesa leiti X kinnistul 2015. a. Kanakull pesitses edukalt aastatel 2016–2017 varasemal väike-konnakotka pesapuul.
4.4.X kinnistul kui soodsas seisundis olevas elupaigas (üle 60-aastane puistu) ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitteregistreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused pole muutunud (mets on endiselt säilinud). Kanakull on väga pesapaigatruu. Seetõttu kanakulli pesade mitteleidmine metsateatiste menetluse ajal poleks toonud kaasa teistsuguse otsuse tegemist.
4.5.Kanakulli asurkond on arvatud kategooriasse „ohualdis“, kusjuures arvukus on hiljuti väga kiiresti langenud. Mitmekesisuse, sh kaitsealuste liikide kaitse on tõhusam suuremapinnalistel kaitsealadel kui väikestel killustunud elupaigalaikudel. Suurim ohutegur on kanakullile pesapaikade hävimine ja viimane on omakorda seotud uuendusraiega.
5.Kaebaja palus kaebuses halduskohtule Keskkonnaameti 22. detsembri 2020. a otsused ja
15.veebruari 2021. a vaideotsus tühistada.
2(12)
3-21-552
5.1.X kinnistul kanakulli pesapuude olemasolust sai kaebaja teada alles metsateatiste registreerimisest keeldumise otsustest.
5.2.Pesapuude olemasolu eraldistel 29 ja 30 ei ole tõendatud. Keskkonnaregistri kanded on ebatäpsed. Kui Keskkonnaameti spetsialist kaebajale 2. märtsil 2021 kanakulli pesapuid näitas, selgus, et eraldise 29 pesapuu asukoha koordinaadid registris olid valed. Eraldisel 29 ei asu kanakulli pesa, selle asukoht on tegelikult 50 m eemal Y kinnistul. See kõrvalkinnistul asuv väidetav pesa osutus tuuleluuaks. Seejuures on seireandmetes pesapuuks märgitud kask, kuid 2. märtsil 2021 näitas Keskkonnaameti spetsialist kaebajale pesapuuna kuuske. Registrisse on pesapaik kantud 2016 ning selle kohta on neli vaatlust: 2015 (märkusega „asustatud, lennuvõimestus neli poega“), 2016 (märkusega „asustatud“; kolmel pojal mõõdetud tiiva pikkused), 2017 (märkusega „asustatud; kolm pesapoega“, lisatud nende tiivapikkused), 2018 (märkusega „asustamata“). Seega asub X kinnistul ainult üks pesapuu, milleks oli endise väike-konnakotka pesapuule sätitud pesakoht ja mis oli kaitse all 2004-2016. Viimane pesitsus oli seal 2011. a. Keskkonnaamet tühistas 2016. a väike-konnakotka püsielupaiga piirangud (mitte ei muutnud seda ümber kanakulli elupaigaks). Kaebaja korraldas 8. märtsil 2021 vaatluse koos Võrumaa Metsaühistu ja Eesti Erametsaliidu esindajatega, mille käigus tuvastati pesa hävinemine. Keskkonnaamet väidab vaideotsuses, et kotkapesas pesitses kanakull 2016. ja 2017. a. Registrisse on kantud ainult kolm vaatlust: 2011 (märkusega „kotkapesas“), 2015 (märkusega „asustamata“) ja 2019 (märkusega „asustamata“). Registrisse ei ole kantud 2016. ega 2017. a vaatlusi.
5.3.Keskkonnaregistri andmetel on Q kanakulli elupaik piiritletud registris 1. novembril 2019 ja piire on täpsustatud 31. detsembril 2020. Kanakulli elupaik on moodustatud pärast kanakulli pesapuude registreerimist keskkonnaregistris, mitte vastupidi. LKS § 4 lg 5 p 1 kohaselt on püsielupaik kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole olulise tähtsusega kaitsealuse liigi pesapuu (sigimisala), mille ümber elupaik moodustatakse.
5.4.Kaitse-eeskirja § 1 lg 2 ei nimeta kanakulli kaitstava liigina. Kanakulli kaitse tegevuskavast koostoimes Eesti Ornitoloogiaühingu ajalehes 2019. a ilmunud andmetega ( „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“, kättesaadav: www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf) nähtub, et linnu arvukus pole kahanev ega nii halb, nagu vastustaja püüab näidata. Ühe tühja elupaiga säilitamist ei saa pidada tähtsaks. Vastustaja pole kaalunud tegevuse lubamist tingimuslikult (nt ala suurus, raie liik), vaid on keelanud kogu raietegevuse täielikult. Sisuliselt kohaldab Keskkonnaamet piiranguvööndi režiimi asemel sihtkaitsevööndi režiimi. Keskkonnaamet on 16. märtsi 2021. a taotluses „Ettepanek Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmiseks“ märkinud, et kehtiv kaitsekord võimaldab teha X kanakulli elupaigas uuendusraiet (MS § 28 lg 4 p 1: uuendusraide hulka kuuluvad lage- ja turberaie).
5.5.Keskkonnaamet ei ole järginud uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Haldusaktid sisaldavad kaalumisvigu ning vastustaja asus põhjendusi esitama alles kohtumenetluse ajal. MS-s puudub säte, mis võimaldaks haldusmenetlust läbi viia menetlusosalise arvamust ära kuulamata (HMS § 40 lg 3). Maaomanikuga pole kooskõlastatud kaitsekorralduslikke tegevusi ning kanakulli väidetavast olemasolust kinnistul ja sellega kaasnevatest piirangutest sai kaebaja teada alles metsateatiste menetluses.
6.Tallinna Halduskohus jättis 30. novembri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata.
6.1.Vaidlus puudub, et X kinnistu lõunaosa kattus II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli keskkonnaregistrisse kantud elupaigaga. Registris olev suurem idapoolne lahustükk kattub X kinnistuga. Keskkonnaregistrisse on see kantud pindobjektina 1. novembril 2019 (korrigeeritud
31.detsembril 2020). Varem olid kolm pesapaika registreeritud punktobjektina. Elupaigas on registreeritud neli kanakulli pesapaika, millest registri andmetel jäid kaks X kinnistu eraldistele 29 ja
3(12)
3-21-552
6.2.Keskkonnaamet tuvastas 2. märtsil 2021 toimunud kinnistu omanikule pesapuude näitamise käigus, et eraldisel nr 29 ei ole pesa ning tegelik pesapuu asub ligi 50 m eemal Y kinnistul. Kuna kaitstakse elupaika, mis ei koosne vaid pesapuust, vaid ka pesametsast (piisava ulatusega metsamassiivist, mis on määratletud kanakulli elupaigana), pole ebatäpsustel otsuseid mõjutavat tähendust. Vastustaja sai metsateatiste menetluses tugineda keskkonnaregistris kättesaadavatele ja õiguslikult siduvatele andmetele. Vastustaja pole jätnud uurimisprintsiipi kohaldamata, vaid on hinnanud raie lubamise või keelamise seisukohast olulist teavet. Vastustaja on metsateatise menetluse ajal elupaiga piire täpsustanud (eraldis 34 arvati osaliselt piiridest välja), millest järeldub, et olukord looduses polnud vastustajale teadmata.
6.3.Keskkonnaregistris peaks olema andmed korrektsed, kuid registrikande õiguspärasus pole käesoleva vaidluse esemeks.
6.4.Asjaolu, et kanakulli pole kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 kaitstava liigina nimetatud, ei tähenda, et seda liiki ei pea Haanja looduspargis kaitsma. Õigusaktidest tuleneb eeldus, et lageraie on piiranguvööndis keelatud, kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud (LKS § 31 lg 2 p 5, MS § 28 lg 4 p 1, kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1, § 14 lg 3). Ei saa eeldada, et kavandatavad uuendusraied, mis on kooskõlas kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud langi suuruse piirangutega ja vastavad ka MS-s toodud nõuetele, on igal juhul lubatud. Keskkonnaametil tuli kaaluda, kas uuendusraiet lubada.
6.5.Kanakull on liigina ohualdis ja asurkond on ebasoodsas seisundis. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt tuleb jätkata kanakulli pesapaikade kaitse alla võtmist püsielupaikadena ning kaitstavatel aladel järgida püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et vastavalt tegevuskavale kantakse kanakulli elupaigana keskkonnaregistrisse pindalaline objekt, mis peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa. Kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire.
6.6.Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud kõrvaltingimustega lubava otsuse tegemise võimatust. Lageraie olemus ning kanakulli elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakullile ohuteguriks juba liiga intensiivsed hooldusraied. Pesapaikade olemasolu on liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi.
6.7.Kaevatavad otsused ei ole meelevaldsed. Kaitstava linnuliigi elupaiga kahjustamise hindamine põhineb suuresti eriteadmistel, mis kohtul puuduvad. Kohus saab hinnata, kas sellekohased haldusorgani põhjendused tuginevad adekvaatsetel allikatel ega ole ilmselgelt meelevaldsed ega ümber lükatud kaebaja poolt osutatud eriteadmiste alusel koostatud dokumentidega. Kohane on ka ettevaatuspõhimõte.
6.8.Kaebaja omandiõigust ega õiguspärast ootust metsa majandamisel ei ole rikutud. Kanakull kasutas aastatel 2016–2017 edukalt varasemat väike-konnakotka pesapuud. Väike-konnakotka pesa püsielupaigana registrist kustutamisest 5. mail 2016 ei saanud kaebaja järeldada lageraie võimalikkust, kuna sellel pole Q kanakulli elupaiga (piiritletud keskkonnaregistris 1. novembril 2019) kaitsmisega puutumust.
6.9.Põhjendamiskohustust ega ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Ärakuulamise vormi osas on vastustajal kaalutlusõigus (HMS § 5 lg 1), arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (HMS § 5 lg 2).
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. novembri 2022. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Samuti jäi rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite haldusasja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata, v.a ärakuulamise õiguspärasuse küsimuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.
8.1.Kaebaja soovib täiendavate tõenditega tõendada, et kanakull ei ole moodustatud elupaigas pesitsenud 2021. ja 2022. a-l ning kanakulli asemel on alale elama asunud kuuse-kooreürask. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), mistõttu ei 4(12)
3-21-552 ole kaebaja esitatud tõenditel asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja saab vajaduse korral esitada uued metsateatised.
8.2.Vaidlusalused metsateatiste registreerimata jätmise otsused on teatavate põhjendamispuudustega. Keskkonnaamet on kaebaja väiteid vaideotsuses siiski põhjalikult analüüsinud. Telefonikõne kaebajale ei saa pidada piisavaks ärakuulamiseks, kuid see menetlusviga ei too kaasa haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58).
8.3.Metsateatise menetlemisel saab Keskkonnaamet eeldada keskkonnaregistri kannete õigsust. Metsateatiste suhtes käiva vaidluse raames ei saa hinnata, kas kanakulli elupaik, sh selle piirid, on keskkonnaregistrisse kantud õigesti. Kaebajal on õigus taotleda tema õigusi piiravate andmete muutmist, kuid vastav haldusmenetlus ei saa toimuda metsateatiste registreerimise menetluses.
8.4.Asjaolu, et kanakulli ei ole kaitse-eeskirjas kaitstava liigina nimetatud, ei tähenda, et Keskkonnaamet ei saaks kanakulli kaitsele viidates uuendusraie lubamisest keelduda. Amet peab silmas pidama ka muid asjakohaseid õigusakte (LKS § 46 lg 2, § 48 lg 2, Haanja looduspark kuulub Natura 2000 võrgustikku Haanja loodus- ja linnualana). Uuendusraie lubamine on Keskkonnaameti igakordne kaalutlusotsus.
8.5.Vaidlust pole selles, et eraldisele 29 märgitud pesapuu jääb tegelikult teisele kinnistule ning pesapuudel pole viimastel aastatel pesitsetud. See ei too aga kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Pesapaikade kaitsmisel ei peeta silmas kitsalt pesade kaitsmist ning pesitsus ei pea pesapaigas olema püsiv.
8.6.Halduskohus ei eksinud tõendite kogumisel. Kuna kanakull on II kaitsekategooria liik, tuleneb tema ohustatus juba seadusest (LKS § 46 lg 2) ning seda asjaolu ei pidanud vastustaja eraldi tõendama.
8.7.Küsimus, kas kaebaja peaks saama hüvitist selle eest, et ta ei saa kõikidel metsaeraldistel raiet teha, ei ole seotud vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuse üle käiva vaidlusega. Kaebaja ei ole selgitanud, mil viisil oleks võimalik lubada raiet tingimuslikult olukorras, kus kanakulli elupaiga hea seisundi tagamiseks tuleb vana mets säilitada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning teha asjas uus otsus, millega saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.
9.1.Vaidlusalused haldusaktid on põhjendamispuudustega ja tuginevad valedele faktiväidetele. Haldusaktide motiveerimine on kandunud üle kohtumenetlusse. Ärakuulamisviga ei saa jätta HMS § 58 alusel tähelepanuta, kuna see võis mõjutada asja otsustamist.
9.2.Ekslik on kohtute seisukoht, et käesolevas vaidluses ei saa kohus kontrollida, kas Q kanakulli elupaik on keskkonnaregistris (alates 13. juunist 2022 Eesti looduse infosüsteem ehk EELIS) registreeritud õigesti. Kui see seisukoht on õige, oleks kohus pidanud selgitama, et kaebaja õiguste efektiivsemaks kaitseks tuleb esitada taotlus ka keskkonnaregistri (EELIS) kande õigusvastaseks tunnistamiseks ning kohustada vastustajat kannet muutma. Keskkonnaamet oli kohustatud metsateatiste menetluse raames vastuvõetava haldusakti ettevalmistamisel kontrollima ka EELIS-e andmete ajakohasust ja õigsust (kas pesapuud ikka reaalselt on olemas ning millises seisundis pesapuud on) ning vajaduse korral need parandama (keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruse nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 4 lg 2 p 1, § 18 lg 2). Keskkonnaamet on metsateatiste menetluse raames küll täpsustanud elupaiga piire, kuid pole tutvunud kohapealse olukorraga looduses. See on vastuolus HMS § 5 lg-ga 2 ja §-ga 6.
9.3.Kohtud on eksinud tõendamise nõuete vastu. Kohtud on X kinnistul kanakulli olemasolu jaatamisel piirdunud suures osas Keskkonnameti seisukohtade ja paljasõnaliste väidete kordamisega. Tegelikkuses ei ole kanakulli pesa tänaseni X kinnistult leitud ning kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et kanakulli on selles piirkonnas korduvalt vaadeldud. Kaebaja 5(12)
3-21-552 esitatud vaatlusprotokollidega on tõendatud, et keskkonnaregistrisse 2019. aastal moodustatud kanakulli elupaigas ei ole kanakull pesitsenud ning puuduvad pesapuud. Kanakulli pesitsemine toimus väike-konnakotka pesas 2011. ja 2012. aastal. Peale seda kukkus väike-konnakotka pesa puu otsast alla. Hiljem pole kanakull seal pesitsenud. Seega elupaiga kandel puudub alus. Kohus ei ole kujundanud seisukohta, kas registrikanne on õiguspärane.
9.4.Kanakulli elupaiga moodustamisel on olulise tähtsusega kanakulli pesitsemine X kinnistul. Tänaseni ei ole viimase kümne aasta jooksul kanakulli pesitsemist X kinnistul ega selle lähiümbruses tuvastatud. Sigimisalata (pesata) ei saa LKS-st ja loodusdirektiivist tulenevalt määrata kinnistu metsaala kanakulli elupaigaks. Kui on õiguspärane kanakulli elupaiga moodustamine ilma reaalse pesa ehk sigimiskohata, siis tuleks kanakulli elupaik moodustada kõikidesse Eestimaa vanadesse metsadesse sellepärast, et kõik vanad metsad on potentsiaalsed kanakulli elupaigad. Kanakulli tegevuskava kohaselt moodustatakse kanakulli elupaik ümber pesapuu. Seega peab elupaigas olema pesapuu, millel asub kanakulli pesa ning mille ümber moodustatud elupaika saab nimetada kanakulli pesitsusterritooriumiks.
9.5.Kanakulli elupaik on keskkonnaregistrisse kantud X kinnistu omanikku teavitamata. Maaomanik peab olema kaasatud ja saama õigeaegset informatsiooni, see tagab registrikannete õiguspärasuse, läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
9.6.Kanakulli ei ole kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-s 2 kaitstava linnuliigina nimetatud.
9.7.Ringkonnakohus eksis, kui jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite haldusasja juurde võtmiseks. Kaebaja soovis nendega mh tõendada, et vaideotsuses antud selgitus, mille kohaselt oli 18. augusti 2020. a seisuga 421 kanakulli elupaigast kaitse all 43%, ei vasta tegelikkusele (see ei arvesta täiendava 41 püsielupaiga lisandumisega).
10.Keskkonnaamet palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
10.1.Lisaks haldusmenetluses ja kohtumenetluses väljatoodud raietest keeldumise alustele, esines ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 10 sätestatud alus raiest keeldumiseks. Olukorras, kus kavandatud lageraied võivad viia II kategooria kaitsealuse linnuliigi elupaiga kahjustamise või hävitamiseni, esineb olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus (vt RKHK 28.09.2023, nr 3-21-979/44, p 22). Keskkonnaametil tuli järgida ettevaatusprintsiipi.
10.2.Kokkuvõtvalt on EELIS-esse kantud „elupaik“ kanakulli puhul samaväärne terminiga „pesapaik“ ning elupaik on „pesitsusterritooriumi“ oluline osa. Pikemalt, elupaiga mõiste on kasutuses kitsamas (õiguslikus) ja laiemas (ökoloogilises) tähenduses. Liigi (kanakulli) elupaik laiemas tähenduses on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Kanakulli tegevuskavade järgi on kanakulli (pesitsusaegne) elupaik laiemas tähenduses kodupiirkond, mis hõlmab nii toitumis- kui ka pesitsuselupaika, kusjuures pesitsuselupaika on tegevuskavas nimetatud lühemalt ka pesapaigaks. Pesitsusterritoorium võib kodupiirkonnaga kattuda või olla väiksem. Kodupiirkond on maa-ala või ruum, mida linnuisend, paar või pesakond kasutab kogu pesitsusperioodil. Pesitsusterritooriumiga mittekattuvat kodupiirkonda kasutatakse ühiselt teiste liigikaaslastega toitumiseks või muuks tegevuseks. „Pesapaik“ on ökoloogiline termin, mis on kanakulli puhul samaväärne terminiga „pesitsuselupaik“ ehk elupaik kitsamas tähenduses. See on olulisim osa kanakulli pesitsusaegsest elupaigast ehk kodupiirkonnast ja vajab esmajärjekorras kaitset, mistõttu on EELIS-esse kantud just pesapaiga ehk pesitsuselupaiga ulatus. Erinevatel linnuliikidel, sõltuvalt sellest, kas nad on Eestis haudelinnud, läbirändajad või talvitujad, kaitstakse erinevaid elupaiku, vastavalt pesitsuselupaiku, rände elupaiku või talvitumiselupaiku. Kanakull on Eesti haudelind ja tema olulisimaks elupaigaks Eestis on pesitsuselupaik ehk pesapaik, mis võimaldab tal paljuneda ja soodsat seisundit saavutada. Kodupiirkond ehk pesitsusaegne elupaik tervikuna hõlmab lisaks pesapaigale ka toitumisalasid nii metsa kui avamaastikus ja on kanakulli puhul oluliselt suurem kui pesapaik. Kanakulli elupaigana kitsamas tähenduses mõistetakse kehtiva tegevuskava kohaselt kanakulli pesa või pesi ümbritsevat 60-aastast või vanemat metsa vähemalt 300 m raadiuses ümber pesapuu. Vt ka RKHK 28.09.2023, nr 3-21-979/44, p 12, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 6(12)
3-21-552 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv), art-d 3 ja 5, Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-473/19 ja C-474/19 Föreningen Skydda Skogen.
10.3.EELIS-e (endise keskkonnaregistri) andmebaasi kanded on iseseisvalt kohtus vaidlustatavad.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kaebaja ja vastustaja on eri meelt küsimustes, kas kanakulli kaitse on Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga kaetud, kui soodne või ebasoodne on kanakulli seisund, kas kanakulli pesitsemine X kinnistul on tõendatud ja seega tema elupaik on keskkonnaregistrisse õigesti kantud, kas metsateatise registreerimise menetluses saab kontrollida keskkonnaregistri kande õigsust ning kas eeltoodu põhjal kujunenud seisukohtade tulemusel oli metsateatiste registreerimisest keeldumine õiguspärane. Samuti heidab kaebaja ette ärakuulamiskohustuse rikkumist ja põhjendamisvigu.
12.Esmalt selgitab kolleegium põhjusi, miks ta nõustub Keskkonnaameti ja kohtute seisukohtadega metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirja tõlgendamisel. Normid võimaldavad kanakulli elupaiga kaitse vajadusele viidates keelduda metsateatiste registreerimisest (I). Seejärel kujundatakse seisukoht, kas metsateatiste registreerimisest keeldumine oli konkreetsel juhul õiguspärane. Kolleegiumi hinnangul ei olnud kaebaja ärakuulamine korrektne, kuid sellele vaatamata oli keeldumine sisuliselt siiski õiguspärane (II).
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga kaebaja apellatsiooniastmes esitatud tõendite tagastamise kohta põhjendusi kordamata (HKMS § 231 lg 6). Vastuseks kassatsioonkaebusele tuleb märkida, et Keskkonnaministeeriumi 28. jaanuari 2022. a e-kirjas viidatakse tulevikus täiendavatele püsielupaikadele, mille lisandumisel oleks kaitse all 56,5% kanakulli pesapaikadest. Sellekohased muudatused keskkonnaministri määruses jõustusid alles 2023. a (RT I, 15.03.2023, 1). Nagu ringkonnakohus selgitas, hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise hetke seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Seega ei saanud 2023. a määruse muudatustega arvestada 2021. a, kui otsustati vaidlusaluste metsateatiste registreerimise üle. I
14.MS § 41 lg-te 7 ja 8 järgi kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ning kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.
15.LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis uuendusraie (sh lageraie) keelatud. Kaitse-eeskiri näeb Haanja looduskaitsealal ette siiski leevenduse, sätestades, et piiranguvööndis on uuendusraie lubatud, kuid kaitseala valitseja nõusolekul, ja lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina (§ 15 lg 3 p 1).
16.Praegusel juhul langevad nõusoleku andja ja raieks loa andja (metsateatiste registreerija) kokku - selleks on Keskkonnaamet. Nõusoleku andmisel ja raieks loa andmisel peab Keskkonnaamet lähtuma kaitse-eeskirjas sedastatud kaitse-eesmärkidest ja järgima keskkonnaõiguse põhimõtteid. Seega on raie lubamine Keskkonnaameti poolt kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus (vt ka RKHK 28.09.2023, nr 3-21-979/44, p 22).
17.Kolleegium nõustub kohtutega, et asjaolul, et kanakulli ei ole looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-s 2 kaitstava liigina ega § 14 lg-s 3 Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgina nimetatud, ei
7(12)
3-21-552 ole antud juhul tähtsust. Keskkonnaamet võis kanakulli kaitsele kui (riigisisesele) kaitse-eesmärgile viidata vaidlusalusel kinnistul lageraie lubamise üle otsustamisel.
17.1.Haanja looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-d 2 ja 3 loetlevad need liigid ja elupaigad, mis on looduspargi kaitse-eesmärgiks: linnudirektiivi I lisa liigid ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübid ja II lisas nimetatud liikide elupaigad. Lisaks on looduspargi kaitse-eesmärgiks mh kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku (§ 1 lg 1 p 1).
17.2.Eeltoodud normidest nähtub, et kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-de 2 ja 3 loetelude eesmärk on kaitse-eesmärkide määratlemine Natura võrgustiku kontekstis. Kanakulli kui kaitsealuse liigi elupaika tuleb kaitsta Haanja looduspargi kaitse-eesmärgina aga riigisiseselt kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 alusel. Eelöeldu kehtib ka kaitse-eeskirja § 14 lg-s 3 Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgi tõlgendamise kohta.
18.Kaebajal on põhimõtteliselt õigus selles, et kanakulli pesapuu on oluline. Kaitsta tuleb siiski Haanja looduskaitsealal asuva kanakulli kui kaitsealuse liigi elupaika tervikuna. Elupaik ei koosne pelgalt pesapuu(de)st, vaid ka sellise ulatusega metsamassiivist, mis tagab kanakulli elutegevuseks vajaliku pesametsa säilimise ja häirimise vältimise. Seejuures ei sõltu elupaik kinnistu piiridest. Sobivate elupaikade hävimine on kanakulli jaoks suurim ohutegur ja nende säilimine oluline kanakulli arvukuse tõstmiseks.
18.1.Eristada tuleb termineid „püsielupaik“ (LKS § 4 lg 1 p 4, lg 5, § 50), mis on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, ning „elupaik“. Viimast seadus küll kasutab, aga ei defineeri (vt ja vrd ka RKHK 28.09.2023, nr 3-21-979/44, p 12; bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni art 2; loodusdirektiivi art 1 p f). Kaitse alla on võetud ka kanakulli püsielupaiku, kuid vaidlusalune kinnistu nende hulka ei kuulu (vt keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 2 lg 12).
18.2.Kanakull on arvatud II kaitsekategooriasse. Sinna kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel, või liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (LKS § 46 lg 2).
18.3.LKS § 49 lg 1 p 2 järgi koostatakse tegevuskava liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga, või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kanakulli kaitseks on koostatud tegevuskavad: 2015. a „Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava“ viitab, et 2008. a hinnangu järgi oli kanakulli ohustatus „ohulähedane“ (lk 23), ning 2022. a „Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskavas“ märgitakse, et 2019. a hinnangu järgi kuulub kanakull kategooriasse „ohualdis“ (lk 28). Viimati nimetatud tegevuskava on vaidlusalustest otsustes hilisem ning sellele amet seisukoha kujundamisel tugineda ei saanud. 2015. a tegevuskava kohaselt oli kanakulli arvukus tegevuskava koostamisele eelnenud aastatel märkimisväärselt langenud (hinnanguliselt elas tegevuskava koostamise ajal Eestis 300-500 paari kanakulle), kuigi veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem (lk 5). Seetõttu seati eesmärgiks arvukuse tõstmine (lk 5).
18.4.Kanakulli 2015. a tegevuskava ei ole terminoloogiliselt täiesti ühtne ja selge. Punktis 1.2 „Elupaik“ räägitakse elupaika defineerimata pesitsusterritooriumist (mille osaks on pesapaik, s.o 8(12)
3-21-552 pesaehituseks sobiv ala, kus asub üks või mitu pesa), mis koos toitumisalaga moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna (lk 6). Keskkonnaamet on kassatsiooniastmes selgitanud, et „elupaik“ on kanakulli puhul samaväärne terminiga „pesapaik“ ning elupaik on „pesitsusterritooriumi“ oluline osa (vt eespool p 10.2). Tegevuskava järgi peaks (vt p 5 „Kaitse-eesmärgid“ alap 5.3, lk 36) kanakulli kaitstav elupaik „hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses.“ Kohtud on tuvastanud vastustaja esitatud andmete alusel (millele kaebaja ei ole vastu vaielnud), et vaidlusaluste eraldiste puhul on tegu üle 60-aastaste puistutega.
18.5.Tegevuskavas rõhutatakse korduvalt, et kanakull on väga pesapaigatruu, asustades sobivat pesapuistut kaua, sh mitmete põlvkondade jooksul – seetõttu peetakse oluliseks kaitsta ja säilitada ka neid pesapaiku, kus kanakull on pesitsenud, kuid mis viimastel aastatel on jäänud asustamata (vt nt lk-d 6, 10, 28, 36, 37). Tegevuskavas rõhutatakse, et „[a]rvestades liigi arvukuse langust ja suurt pesapaigatruudust, kaitse-eesmärke ning pesitsuspuistute teisi looduskaitselisi väärtusi, tuleb püsielupaika kaitse all hoida hetkeni, kuni säilib liigile pesitsemiseks sobilik elupaik (puistu). Väljaspool püsielupaiku olevad pesad arhiveeritakse keskkonnaregistris vaid siis, kui pesad ei ole puudel enam säilinud, pesitsusterritoorium on kindlasti asustamata ja selle taasasustamise tõenäosus ei ole suur.“ (vt p 5.3, lk 36) Tegevuskava järgi on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine (sh uuendusraie) üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid (vt p 4 „Ohutegurid“ alap 4.1, lk 27, samuti lk-d 5, 32, 34). 2022. a tegevuskava sedastab üldjoontes sama, analüüsides lisaks senise kaitse tõhusust ja seades uued kaitse-eesmärgid. Ka märgitakse 2022. a tegevuskavas, et pesapaiga mitteasustamine ei ole registris arhiveerimise põhjenduseks. Arvestades liigi arvukuse hiljutist langust, suurt pesapaigatruudust ja kaitse-eesmärke, tuleb asustamata kestlikku elupaika kaitse all hoida kuni 7 aastat (lk 44).
19.Eeltoodust tulenevalt võimaldasid MS § 41 lg 8 koostoimes LKS § 48 lg-ga 2 ning kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-ga 1, § 14 lg-ga 3 ja § 15 lg-ga 3 Keskkonnaametil kanakulli kui II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse vajadusele viidates keelduda metsateatiste registreerimisest. II
20.Kolleegiumi hinnangul eksisid kohtud keskkonnaregistri kannete õiguslikku tähendust reguleerivate normide tõlgendamisel. Samuti tegi Keskkonnaamet menetlusvea kaebaja ärakuulamisel. Mõningad puudused esinevad ka kohtute põhjendamis- ja tõendite hindamise kohustuse täitmisel ning kohtuliku kontrolli intensiivsuse määramisel. Need ei mõjutanud siiski asja lõplikku lahendust.
21.Nii haldus- kui ka ringkonnakohus asusid seisukohale, et vaidluses metsateatiste registreerimise üle ei saa kontrollida seda, kas kanakulli elupaik on 2019. a keskkonnaregistris (EELIS-es) registreeritud õigesti. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kui raieks loa andmise menetluses ilmneb asjaolude pinnalt, et registriandmed on väärad, tuleb registriandmed parandada ja otsuse tegemisel lähtuda õigetest andmetest.
21.1.Vaidlusaluste metsateatiste registreerimise ajal kehtinud keskkonnaregistri seaduse (KeRS) § 6 lg 1 sätestas, et keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid ei tohi kasutada keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja arengukavade koostamisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolleegium on selgitanud, et kõnealune säte ei andnud haldusorganile õigust jätta tähelepanuta registrist puuduvaid keskkonnaandmeid, kui need olid asutusele teada või kui ta oleks neist eeldatavalt teada saanud 9(12)
3-21-552 nõuetekohase haldusmenetluse läbiviimisel. Keskkonnaregistris ebaõigete andmete avastamisel tuli algatada andmete parandamine (KeRS § 53). Kaalutlusõiguse teostamisel ja ohtude prognoosimisel saab haldusorgan arvestada vaid nende asjaoludega, mis olid talle otsuse tegemise hetkel teada või pidid teada olema. Kui olulised andmed ei jõudnud haldusorganini tema enda menetlusvea tõttu, ei vabanda asjaolu mitteteadmine puudulikku otsust. (Vt RKHK 28.09.2023, nr 3-21-979/44, p 37.)
21.2.Kehtiv keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrusega nr 26 kinnitatud „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ KeRS § 6 lg-ga 1 võrreldavat keeldu ei sea. Põhimääruse § 18 lg 2 kohustab andmekogusse kantud andmete muutumisel või neis vigade ilmnemisel samuti need viivitamata parandama.
21.3.Eeltoodust tulenevalt ei võinud Keskkonnaamet ega kohtud lähtuda keskkonnaregistri kannetest, kui registriandmete ekslikkus oli ametile teada või oleks eeldatavalt olnud teada korrektse haldusmenetluse tulemusel.
22.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Keskkonnaamet tegi haldusmenetluses vea kaebaja ärakuulamisel.
22.1.Korrakohaseks ärakuulamiseks ei saa pidada pelka telefonikõnet, kus kaebajat teavitatakse üks päev enne metsateatiste registreerimisest keeldumist tema jaoks varem mitte teada olnud asjaolust, et tema kinnistul on kanakulli elupaik ning et sellest tulenevalt jäävad metsateatised registreerimata. Selline ärakuulamine võis kanda küll kaebajale antavast haldusaktist etteteatamise eesmärki, kuid ei jätnud mõistlikku ajaakent piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Seda eriti olukorras, kus keeldumise põhjus oli kaebaja jaoks üllatuslik. Kolleegium on varem korduvalt selgitanud (vt nt RKHK 10.12.2014, nr 3-3-1-49-14, p 24 ja seal tehtud viited), et ärakuulamine ei eelda alati, et isikule esitatakse enne haldusakti eelnõu tutvumiseks, kuid isikul peab ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks olema siiski piisava täpsusega teada, millise sisuga haldusakt võidakse tema suhtes anda. Vaid sel juhul saab ta esitada sisulise arvamuse ja vastuväited ning omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavad täiendavad andmed. Viimati öeldu eeldab ka isikule reageerimiseks mõistliku aja jätmist.
22.2.Korrektse ärakuulamise enne metsateatiste registreerimata jätmist muudab antud juhul eriti oluliseks asjaolu, et kaebaja ei olnud teadlik tema kinnistul asuvast kanakulli elupaigast. Keskkonnaamet on kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et kinnistuomanikku ei tule teavitada tema kinnistul avastatud ja keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse liigi elupaigast ega vaatlustest. Amet põhjendab seda asjaoluga, et registrikanne ei anna teavet selle kohta, millised piirangud sellega omanikule kaasnevad, ning et kinnistuomanikul on teave põhimõtteliselt registrist nähtav. Need argumendid on küll õiged, kuid vaid osaliselt asjakohased. Isikul peab olema ajend, et registriga tutvuda. Isik võib vastasel juhul heas usus astuda samme, mida ta võimalikest tulevastest piirangutest teades ei astuks. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul oluline, et kinnistuomanikke teavitataks, kui kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik. Selline teavitussüsteem on võimalik luua mh automatiseerituna, saates omanikule näiteks e-kirja. Ka praegusel juhul ei ole välistatud, et õigeaegne teavitamine oleks hoidnud ära vaidluse selle üle, kas ja millal on kanakull väidetavaid pesapuid kasutanud ja seega kas lageraie peaks olema lubatav. Kuna kanakulli vaatlused ja elupaiga registreerimine on toimunud kaebaja selja taga, on tal keeruline tagantjärele esitada ka tõendeid selle kohta, mis tema kinnistul viimaste aastate jooksul on sellega seoses toimunud.
22.3.Korrektset ärakuulamist ei takistanud praegusel juhul ka menetluse aeg (keskkonnaministri
11.augusti 2017. a määruse nr 28 § 2 lg-d 3 ja 4: 15 tööpäeva, kooskõlastamiskohustuse korral 30 tööpäeva; Keskkonnaamet pikendas antud juhul kahel korral tähtaega). 10(12)
3-21-552
23.Seega on määrav küsimus, kas asja lahendamise käigus on selgunud, et isegi kaebaja ärakuulamisel oleks metsateatiste registreerimisest ikkagi keeldutud (HMS § 58). Kolleegium on seisukohal, et vaidlusalused Keskkonnaameti otsused on vaatamata menetlusveale sisuliselt siiski õiguspärased.
23.1.Kaebaja on kanakulli pesapuude olemasolu ja seeläbi kanakulli elupaiga määramise korrektsuse kahtluse alla seadmiseks esitanud kohtule tõendina 8. märtsi 2021. a ja 3. juuni 2021. a vaatlusprotokollid. Neis tuuakse esile vastuolud registrist nähtuvate pesapuude asukohaandmete ja Keskkonnaameti spetsialisti näidatud pesapuude tegelike asukohaandmete vahel, vastuolud
2.märtsil 2021 toimunud vaatluse ajal Keskkonnaameti spetsialisti väidetu ja registriandmete vahel, vastuolud pesapuude liigis ning kirjeldatakse ka väidetavate pesade seisu, mis kaebaja hinnangul näitab seda, et pesapuid pole kas aastaid või üldse kasutatud.
23.2.Keskkonnaamet on kohtumenetluse käigus võtnud omaks vead keskkonnaregistri andmetes. Esiteks, pesapuu eraldisel 29 jääb tegelikult teisele Y kinnistule. Seega eraldisel 28 kavandatud raie ei jää mitte 45 m, vaid kaugemale pesapuust. Teiseks, amet selgitas halduskohtule esitatud vastuses, et 2016. ja 2017. a pesitsused on ekslikult märgitud registris Y kinnistul asuva pesapuu juurde – tegelikult tuvastati see „kotkapesas“ (pesapaik koodiga -N). Keskkonnaamet siiski rõhutas, et elupaika vaadatakse tervikuna ega ole vahet, kummas pesas parajasti pesitsus toimus, mistõttu viga registriandmetes ei mõjutanud metsateatiste menetlust. Samuti on Keskkonnaamet möönnud, et
2.märtsi 2021. a vaatlusel selgus, et nii X kui ka Y kinnistule jäävad kanakulli pesad on halvas seisus ega ole alates 2017. aastast asustatud. Samas kinnitas Keskkonnaamet halduskohtule, et elupaik on jätkuvalt kasutuses ning linde on antud piirkonnas korduvalt vaadeldud ka 2021. a, pesapuud pole leitud, kuid need ongi raskesti leitavad.
23.3.Halduskohtu otsuses esitatud tõendite käsitlus ei vasta täiel määral HKMS §-s 165 esitatud nõuetele. Näiteks, esitades kirjeldused Keskkonnaameti väidetest pesapuude olemasolu ja kasutamise kohta, ei ole üheselt arusaadav, kust lõppevad ameti väited ja algab halduskohtu poolt fakti tuvastamine. Samuti ei ole sõnaselgelt analüüsitud kaebaja esitatud tõendeid. Ka ringkonnakohus ei ole seda põhjendamisviga kõrvaldanud. Halduskohtu otsusest on siiski üldjoontes järeldatav, milliste tõendite alusel ta loeb vaidlusaluses elupaigas pesapuude olemasolu ja Keskkonnaameti esitatud väited nende kasutamise kohta (sh 2016. ja 2017. a) tõendatuks ning miks.
23.4.Nagu selgitas ka halduskohus, on kõik kaebaja poolt etteheidetavad vastuolud (vt p 23.1) Keskkonnaameti selgitusi arvestades seega põhjendatavad registrikande ebaõigsusega – 2016. ja 2017. a pesitsused tulnuks märkida sama elupaiga teise pesapuu ehk nn kotkapesa alla. Õige on ka Keskkonnaameti seisukoht, et kui elupaigas on mitu pesapuud, ei ole sellel ekslikul kandel otsustavat tähtsust, kui vaatluse andmed on kantud ekslikult vale pesapuu alla. Seda põhjusel, et kaitsta tuleb elupaika tervikuna. Lisaks, nagu kolleegium eespool märkis, kui keskkonnaregistri andmed on valed, tuleks need parandada ja konkreetse otsuse tegemisel lähtuda tegelikest andmetest.
23.5.Kolleegium lisab, et halduskohus määratles kohtuliku kontrolli intensiivsuse ekslikult. Otsuses on korduvalt viidatud asjaolule, et kohtu võimalus kontrollida loodusteaduslike seisukohtade õigsust on piiratud meelevaldsuse kontrolliga, näiteks küsimustes, milline võib olla lageraie põhimõtteline mõju kanakulli elupaiga seisundile või kas elupaik on piiritletud õigesti. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kohus ei ole õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel, seotud ühegi teise isiku seisukohtadega ning õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol (vt nt RKHK 11.12.2020, nr 3-20-1198/58, p 14). See tõdemus kehtib ka käesoleval juhul, kui kohtul 11(12)
3-21-552 tuleb hinnata, milline mõju on kavandataval raiel kaitsealuse liigi soodsa seisundi tagamisele (LKS § 48 lg 2) ja elupaikade kaitsele (kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1, § 14 lg 3). Kaebaja ei ole kohtuasjas siiski tegevuskavas esitatud kanakulli ja tema pesitsust iseloomustavaid andmeid ja seisukohti ümber lükanud (vt eespool otsuse p 18). Kuigi kaebaja on väitnud, et tema kinnistul ekslikult tähistatud puu pole pesapuu, on kohtud nn kotkapesa puu kasutamise 2016. ja 2017. a kanakulli poolt pesapuuna tuvastanud (vt eespool otsuse p-d 23.3 ja 23.4) ning seega on elupaik määratud õigesti.
23.6.Vaatamata mõningatele kohtuotsustes sisalduvatele põhjendamis- ja tõendite hindamise puudustele on kohtud lõppastmes jõudnud eeltoodust tulenevalt õigele järeldusele, et metsateatised võis jätta registreerimata. Arvestades elupaiga kui terviku kaitset, kanakulli ohustatud taset (2015. a tegevuskava seisuga), elutegevust, sh pesade kasutust iseloomustavaid andmeid, kaebaja kinnistul oleva elupaiga seisundit ja pesade kasutust lähiminevikus (vaidlusaluste otsuste tegemise aega arvestades), oli vaidlusaluste metsateatiste registreerimata jätmine MS § 41 lg 8 koostoimes LKS § 48 lg-ga 2 ning kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-ga 1, § 14 lg-ga 3 ja § 15 lg-ga 3 alusel õiguspärane. III
24.Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste resolutsioonid jäävad muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb muuta, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest (HKMS § 230 lg 4 p 6).
25.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 esimene lause). Vastustaja pole menetluskulude taotlust esitanud ja seega jäävad need tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
26.Avaldatavas otsuses tuleb metsateatiste numbrid, elupaiga ja pesapaikade koodid ning kinnistute nimed asendada tähemärkidega, kuna kanakulli kui II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (LKS § 53 lg 1, HKMS § 175 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.