lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-552/12

Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-552/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8492
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-552

Haldusasi

X ́i kaebus Keskkonnaameti 22.12.2020 otsuste metsateatiste nr aaaaaaaaaaa, bbbbbbbbbbb, ccccccccccc registreerimata jätmise kohta ja 15.02.2021 vaideotsuse nr 1-1/21/34 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja - X, volitatud esindaja Aleksander Sven Esse Vastustaja - Keskkonnaamet (KeA), volitatud esindaja Signe Lehtme

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses metsateatiste numbrid, keskkonnaregistri koodid ning katastriüksuste nimed ja numbrid tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 07.11.2020 KeA-le metsateatised WWW asuva YYY kinnistu (katastriüksus dddddddd) eraldistel 28 (pindalal 0,34 ha), 30 (pindalal 1,01 ha) ja 34 (pindalal 0,39 ha) lageraie tegemiseks. Metsateatised kanti metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) numbritega aaaaaaaaaaa, bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc.
2.KeA keeldus 22.12.2020 otsustega (otsused edastatud läbi metsaregistri) YYY kinnistu eraldistel 28, 30 ja 34 metsateatistega nr aaaaaaaaaaa, bbbbbbbbbbb ja ccccccccccc kavandatud lageraiete registreerimisest. YYY kinnistu asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis, kus kehtib looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määruse nr 10 „Haanja looduspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri) erisustega. Raieks taotletavad eraldised asuvad II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) keskkonnaregistrisse kantud elupaigas (keskkonnaregistri kood eeeeeeee; edaspidi ka GGG kanakulli elupaik). Raiete registreerimisest keeldumise põhjendused on lisatud metsaregistrisse selgituste lahtrisse. KeA leidis kokkuvõtvalt, et kavandatud lageraied mõjutavad tugevalt kanakulli elupaiga soodsat seisundit, kuna lageraie tulemusel võib kanakullile sobiv elupaik hävida ja seetõttu võib viia antud tegevus liigi arvukuse vähenemiseni Eestis. Uuendusraie kanakulli elupaigas on vastuolus Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga kaitsta looduse mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku.
3.X esitas 12.01.2021 KeA-le vaide, taotledes keelduvate otsuste kehtetuks tunnistamist ja viivitamatult uute lageraiet lubavate otsuste tegemist. KeA jättis 15.02.2021 vaideotsusega nr 1-1/21/34 vaide rahuldamata ning vaideotsuse resolutsiooni p-s 3.2 luges vaideotsuse p-s 2 toodud selgitused vaidlustatud metsateatiste osas tehtud otsuste täiendavateks selgitusteks. Vaideotsuse p-s 2.7 (lk 7) märgitakse, et soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused pole muutunud (st mets on endiselt säilinud) ning kanakulli pesade leidmine või mitteleidmine metsateatise menetluse ajal poleks ka muutnud tehtud otsust.
4.Kaebaja esitas 17.03.2021 kaebuse halduskohtule KeA 22.12.2020 otsuste ning 15.02.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas 07.06.2021 kaebuse täienduse kohustamis- ja tuvastamisnõudes. Kohus jättis 06.10.2021 määrusega kaebuse muutmise vastu võtmata, kuna tuvastamisnõude tühistamisnõudest eraldiseisvat esitamist kaebaja ei põhjendanud ning kohustamisnõue oleks eesmärgipäratu põhjusel, et vaidlusaluseid eraldisi hõlmava ala osas on KeA esitanud 16.03.2021 kaitse-eeskirja muutmise ettepaneku (piiranguvööndi asemel sihtkaitsevööndisse määramine), mis LKS § 8 lg 6 kohaselt tähendaks loodusobjekti seisundit mõjutavate haldusaktide andmise taotluste menetlemise peatamist. Kohtumenetluse peatamist vastustaja taotluse alusel, seoses LKS § 8 alusel tehtud ettepaneku menetlemisega, kohus otstarbekaks ei pidanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja palub tühistamisnõuded rahuldada ja mõista kantud menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaevatavad otsused rikuvad kaebaja omandiõigust ja õiguspärast ootust majandada oma metsa ning otsused on ebaproportsionaalsed. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 07.06.2021, 29.10.2021) on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

2(19)

1) Kohtumenetluses on vastustaja omaks võtnud, et YYY kinnistu eraldisel 29 ei asu kanakulli pesa. Keskkonnaregistri kanded on ebatäpsed, nt 2016. ja 2017. a pesitsuse kannete algandmetes on pesa id ebatäpne, kuna reaalselt pesitsetud pesa oli samal aastal enne seireandmete saatmist kustutatud ja seega seoti andmed ainukese registris olnud pesaga. 04.10.2021 kohtunõude vastuses on vastustaja teavitanud, et 02.03.2021 vaatlusel on tuvastatud pesade hävinemine. Eraldisel 29 väidetava pesa (id kkkkkkkk; kuusk) asukoht on tegelikult RRR kinnistu, kus väidetav pesa osutus tuuleluuaks. Registris olev objekt koodiga nnnnnnnn (kask) on 2016. a hävinud pesa (riismed). See pesa oli püsielupaigana kaitse all 2004-2016 ning hävinemisega seoses kustutati registrist. Viimane pesitsus seal toimus 2011. a ning hilisemale pesitsusele viitavaid märke 03.06.2021 vaatlusel ei tuvastatud. Samuti ei leitud sellel vaatlusel märke kuuse otsa ronimisest, millel olevas pesas väidetavalt seiret tehti ja isegi kotkapoegade tiivapikkust mõõdeti (2016. ja 2017. a). Seire toimumise osas tekitab kahtlusi ka asjaolu, et seireandmetes on objekti pppppppp pesapuuks märgitud kask, kuid 2.märtsi metsas käigul näitas TE metsaomanikule pesapuuna kuuske. 2) Keskkonnaregistri andmetel on GGG kanakulli elupaik eeeeeeee piiritletud registris 01.11.2019 ja piire täpsustatud 31.12.2020. Kanakulli elupaik on moodustatud peale kanakulli pesapuude registreerimist keskkonnaregistris, mitte aga vastupidi. LKS § 4 lg 5 p 1 kohaselt on püsielupaik kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole olulise tähtsusega kaitsealuse liigi pesapuu (sigimisala), mille ümber elupaik moodustatakse. Vastustaja keelavad otsused sisaldavad sõnaselgelt, et YYY kinnistu eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud. Tegelikkuses ei ole pesapuude olemasolu tõendatud. Pesapuude (kaitsealuse liigi sigimisala) puudumine on oluline kaalutlusviga. YYY kinnistul olnud väike-konnakotka püsielupaiga säilitamist ega ümbertegemist kanakulli elupaigaks pole KeA otsustanud, millest kaebaja järeldas metsa majandamise lubamist. 3) KeA 16.03.2021 taotluses nr 7-4/21/5554 „Ettepanek Haanja looduspargi kaitse eeskirja muutmiseks“ on sõnaselgelt märgitud, et tänane alal kehtiv kaitsekord võimaldab teha YYY kanakulli elupaigas uuendusraiet. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et kaebaja käsitleb seda meelevaldse ja eksitavana. KeA pole teostanud kaalutlusõigust ega analüüsinud tegevuse lubamist tingimuslikult, vaid on keelanud Xile kuuluvatel metsaeraldistel kogu raietegevuse täielikult. YYY kinnistu on tsoneeritud Haanja looduspargi piiranguvööndisse. Keelduvate otsuste tegemisel on KeA lähtunud tegelikkuses sihtkaitsevööndile kehtestatud kõrgendatud piirangute ulatusest. Seega on YYY kinnistu metsa majandamisele õigusvastaselt, ilma vastavasisulise õigusaktita, kohaldatud rangema režiimiga kaitsekorda. Selline pädevus KeA-l õigusaktide kohaselt puudub. Kanakulli kaitse tegevuskavast nähtub, et kanakulli arvukus pole kahanev ega nii halb nagu KeA näidata püüab ning liigi säilitamist ühe tühja elupaiga säilitamisega ei saa pidada tähtsaks. Kaitse-eeskirja § 1 lg 2 ei nimeta kanakulli kaitstava liigina ning kaitse-eeskirja pole ka väidetava pesade leidmise järel muudetud. 4) Haldusorgan pole järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohast uurimispõhimõtet ega välja selgitanud kõiki asjas olulise tähtsusega asjaolusid. Haldusaktid on antud olulise kaalutlusveaga, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Vastustaja on asunud haldusakte motiveerima kohtumenetluse käigus. Kohus ei saa haldusorgani eest asuda kaalutlusõigust teostama (vt RKHK asjas 3-3-1-57-07 jt).

3(19)

5) Metsaseaduse (MS) § 1 lg 2 alusel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. MS-s puudub säte, mis võimaldaks haldusmenetlust läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (vt HMS § 40 lg 3). Tegemist on olulise menetlusveaga. Maaomanikuga pole ka kaitsekorralduslikke tegevusi kooskõlastatud ning kanakulli väidatavast olemasolust kinnistul ja sellega kaasnevatest piirangutest sai ta teada alles metsateatise menetluses.

6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) YYY kinnistu eraldistel 29 ja 30 pesapuude olemasolu ja seisukord praegu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna kaitstakse elupaika, mis ei koosne vaid pesapuust, vaid ka pesametsast (piisava ulatusega metsamassiivist, mis on määratletud kanakulli elupaigana), mis tagab häirimatu pesitsemise ning kuhu saab kanakull sobivate pesapuude olemasolul ehitada vana hävimisel uue pesa. Vaidlusaluste otsuste aluseks on keskkonnaregistris registreeritud kanakulli elupaik - eeeeeeee, mis koosneb kahest lahustükist (neist üks YYY kinnistu) ja on kasutusel sama kanakulli paari poolt. YYY kinnistul on kanakulli vaatlusi tehtud aastast 2011 ning leitud kanakulli sulgi, millest võib järeldada, et kanakull pesitses teadaolevas konnakotka pesas, milline ristkasutus on kulliliste puhul sage nähtus. Poegadega kanakulli pesad tuvastati 2015. a ning edukas pesitsus on teadaolevates pesades olnud 2015, 2016 ja 2017. aastal. Pesade hävimine tuvastati 02.03.2021 vaatlusel. Seega KeA on teadlik, et elupaigas ei ole hetkel teada kanakulli pesa. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et 2016. ja 2017. aasta pesitsuse registrikannete algandmetes on ebatäpselt määratud pesa id, kuna reaalselt pesitsetud pesa (nn „kotkapesa“) oli samal aastal enne seireandmete saatmist kustutatud ja seega seoti andmed ainukese registris olnud pesaga. Kuid see asjaolu ei muuda elupaika kui sellist vähem väärtuslikuks. Ka kaebaja väide, tuginedes Kotkaklubi liikme JT sõnadele, 03.06.2021 vaatlusprotokollis, et kanakull pole YYY kinnistul pesitsenud, ei anna alust otsuseid tühistada. KeA loodushoiutööde büroo spetsialist TE on aastatel 1998 kuni 2021 seiranud aastas ca 200 risupesa. Tema pikaajalisele kogemusele tuginedes saab väita, et peale lühikest aega asustatud pesa varisemist ei jää paljudel juhtudel pesast ühtegi tõendit. Järelikult sellest, et JT sõnul puudusid 03.06.2021 pesitsusele viitavad märgid, ei saa teha ühest järeldust, et pesitsust ei ole kunagi toimunud või ei toimu tulevikus, kui elupaika ei hävitata. Keskkonnaregistri kande väidetava õigusvastasuse väited ja väited kande tegemise menetlusse kaasamata jätmisest väljuvad samas ka kaebuse piiridest ja tuleks jätta tähelepanuta. KeA-l tuleb lähtuda metsateatiste menetluses keskkonnaregistri kannetest. Samuti väljuvad kaebuse piiridest kaebaja väited KeA 16.03.2021 LKS § 8 alusel tehtud ettepaneku osas. 2) KeA ei ole nõus kaebaja väitega, et kaitse-eeskirja kohaselt on antud KeA-le kaalutlusõigus uuendusraie ala suuruse osas ja raieliigi valiku osas, kuid puudub kaalutlusõigus piiranguvööndis raie täieliku keelamise osas. Asjaolust, et kaitsekord põhimõtteliselt võimaldab lageraieid, ei järeldu, et neid tuleb asjaoludest sõltumata lubada (vt nt Tallinna Halduskohtu otsus asjas 3-20-605, p 41). Samas otsuses selgitatakse mh, et kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud ning kohus ei saa haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda muidu, kui haldusorgani ilmselge meelevaldsuse korral. LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab üldreegli, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud uuendusraie. Kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 võimaldab uuendusraiet piiranguvööndis, kuid üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Lageraie tegemisel tuleb arvestada, et lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina. Kaitseala valitseja (KeA) ei kooskõlasta kaitse-eeskirja § 7 lg 1 järgi tegevust, mis võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse

4(19)

eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seetõttu ei saa eeldada, et kavandatavad uuendusraied, mis on kooskõlas kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud langi suuruse piirangutega ja vastavad ka MS-s toodud nõuetele lageraie lubamiseks, on igal juhul lubatud. KeA-l on õigus kaaluda uuendusraie (sh lageraie) lubamist ning raiet mitte lubada, kui see on vastuolus kaitse-eesmärgiga kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala valitsejale antud kaalutlusõigust uuendusraie lubamisel on selgitatud ka Haanja looduspargi kaitse-eeskirja seletuskirjas lk 24: „Piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraie, sest pidevalt toimuvate raiete ja looduse muutumise tõttu (liikide levik, looduslikud häiringud, nagu torm, putukarüüsted, kobraste põhjustatud üleujutused) ei pruugi eeskirjas toodud piirangutele vaatamata olla tagatud eesmärkide täitmine. Sellest tulenevalt on kaitseala valitsejale jäetud võimalus uuendusraiete lubavaks kaalutlemiseks, mis annab võimaluse põhjendatud juhtudel seada raiele täiendavaid tingimusi või ka õiguse keelata raiet, kui konkreetset situatsiooni arvestades kahjustaks tegevus ala kaitse-eesmärke“. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 sätestab selgelt, et kui tegevus, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut (sh uuendusraie) võib kahjustada ala kaitseeesmärgi saavutamist, on kaitseala valitsejal õigus tegevust mitte kooskõlastada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2015 otsus nr 3-14-358). KeA ei saa lubada lageraieid, mis võivad hävitada kanakulli registreeritud elupaiga. 3) KeA ei nõustu kaebajaga, et oleks õigusvastaselt kohaldanud Haanja looduspargi rangema režiimiga kaitsekorda piiranguvööndis asuva katastriüksuse suhtes. Kuna kaitse-eeskirja § 7 lg 1 alusel on KeA-l õigus keelata uuendusraieid ka piiranguvööndis. Kuigi piiranguvööndis on majandustegevus teatud piirangutega lubatud, peab maaomanik arvestama sellega, et uuendusraie võib olla seal lühema või pikema perioodi jooksul siiski võimatu, tulenevalt kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest. KeA möönab, et kui raied ei ole ka edaspidi võimalikud ja piiranguvöönd, mis on reeglina majandatav, ei taga kaitse-eesmärkide täitumist, tuleb algatada tsoneeringu muutmine. Seda aga ei tehta metsateatise menetlemise raames (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2015 otsus nr 3-14-358). Eelnevat arvesse võttes on KeA teinud ettepaneku muuta Haanja looduspargi kaitseeeskirja ning tsoneerida GGG kanakulli elupaigaga hõlmatud ala sihtkaitsevööndi režiimi. Taoline kaitsekorra muudatus tagaks kanakulli elupaiga kaitse ning ka piirangutega kooskõlas olevad kompensatsioonimeetmed kaebajale või kinnisasja omandamise riigi poolt. 4) KeA on YYY kinnistu eraldistel 28, 30 ja 34 lageraiete registreerimise keeldumist põhjendanud registrikannete otsuse selgitustes ja täiendavalt vaideotsuses. KeA on haldusaktide otsustes (põhjendusi on vaideotsuses täiendatud, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-11-1504, p 17) toonud välja kanakulli leviku ja arvukuse üldandmed Eestis, selgitanud liigi kaitse vajadust ja selle seoseid üldise LKS eesmärgiga kaitsealuse liigi soodsa seisundi saavutamiseks; samuti on toodud välja peamised ohutegurid kanakullile ning kavandatud tegevuse võimalikud tagajärjed kaitsealusele liigile. Otsuseid on põhjendatud, toodud keelamise aluseks olev kaitse-eeskirja säte ning ka KeA edasised kavatsused tsoneeringu muutmisel. Seega ei ole asjakohane väide, et KeA ei ole teostanud kaalutlusõigust. 5) MS § 29 lg 1 sätestab lageraie olemuse – lageraie korral raiutakse raielangilt aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja säilikpuud. Kaitse-eeskirja § 15 lg 4 kohaselt tuleb raielangile jätta elustiku mitmekesisuse säilitamiseks hektari kohta vähemalt 20 tm puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Haldusaktis lageraiele tingimuste seadmisel on oluline jälgida, et lageraied ei muutuks tingimuste seadmise järgselt mõneks muuks raieliigiks, näiteks valikraieks või turberaieks. Tingimused ei tohiks sellisel juhul välistada (sisuliselt keelata) lageraiet. Lageraie tegemise korral muutuvad kanakulli elupaiga

5(19)

omadused oluliselt. Lageraiele kõrvaltingimuste seadmisega ei ole võimalik säilitada lageraie olemust ning tagada samas ka elupaiga säilimine selliselt, et see kanakullile jätkuvalt sobib. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakullile ohuteguriks isegi liiga intensiivsed hooldusraied, mis võivad langetada pesametsa kvaliteeti. See on ka põhjus, miks keelduvate otsustega ei antud metsaomanikule soovitusi tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks, mida kaebaja KeA-le ette heidab. Intensiivsed hooldusraied võivad kahjustada kanakulli elupaiga kvaliteeti ja seetõttu neid raieid ka ei soovitatud. Registrikannete otsuse selgitustes on märgitud, et käesoleval hetkel ei soovita KeA kavandada kanakulli elupaigas ka muid raieliike. Registrikande nr ccccccccccc otsuse selgitustes on lisaks eeltoodule märgitud, et eraldise edelaosas on võimalik kavandada lageraiet väljaspool korrigeeritud kanakulli elupaika pindalal 0,2 ha, selleks esitada KeA-le uus vastavasisuline metsateatis. Eeltoodust järeldub, et vastustaja ei jätnud tähelepanuta MS § 41 lg-st 8 tulevat kohustust, anda soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele. 6) Keskkonnaregistri andmetel kattub YYY kinnistu lõunaosa GGG kanakulli elupaigaga. GGG kanakulli elupaik koosneb kahest lahustükist, millest suurem, idapoolne lahustükk jääb YYY kinnistule. Keskkonnaamet on tõepoolest metsateatiste otsuse selgitustes ja vaideotsuses märkinud, et YYY kinnistul on kaks kanakulli pesapuud: eraldisel 30 (alamkirje-nnnnnnnn) ja eraldisel 29 (alamkirje kkkkkkkk). 02.03.2021 kinnistu omanikule kanakulli pesapuid 10 näidates selgus, et YYY kinnistu eraldisel 29 pesa ei ole. Tegelik pesapuu asus keskkonnaregistris olevast pesakohast ca 50 m kagupool, YYY kinnistuga piirneval RRR kinnistu (katastritunnus hhhhhhhh) eraldisel 3. Kui pesa 30.04.2015 leiti, võeti käsi GPS-iga ka pesapuu koordinaadid ja kanti keskkonnaregistrisse. Pesapuu koordinaatide mõõtmise viga võis olla tekkinud sellest, et tööd teostati lindude pesitsusajal, mil häirimise vältimiseks viibis vaatleja pesa lähistel võimalikult lühikest aega, st tegemist võib olla kiirustamisest tekkinud veaga. Lisaks võisid mõjutada mõõtmisviga metsa täius, reljeef ja GPS-i mõõteviga. Olenemata mõõtmisveast, on KeA seisukohal, et asjaolu, et YYY kinnistu eraldisel 29 kanakulli pesa ei ole ja pesapuu täpne asukoht on RRR kinnistu eraldisel 3 (ca 50 m eemal), ei olnud metsateatiste menetlemisel antud juhul määrava tähtsusega. Määrava tähtsusega oli see, et GGG kanakulli elupaik on liigile igati sobiv, esinduslik ja soodsas seisundis olev elupaik. Seega isegi, kui eeltoodud asjaolu pidada menetlusveaks, siis ei too see HMS § 58 järgi kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. 7) Kanakulli kaitse tagamisel on oluliseks teabeallikaks kanakulli kaitse tegevuskava, mis koondab informatsiooni liigi bioloogia, arvukuse, leviku, elupaiganõudluse, ohutegurite jms kohta. Vastavalt tegevuskavale (p 5.3, lk 36) kantakse kanakulli elupaigana keskkonnaregistrisse pindalaline objekt, mis peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa. Kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. GGG kanakulli elupaik piiritleti 01.11.2019 lähtuvalt antud hetkel teada olevatest pesaleidudest ja välitöödel kindlaks tehtud soodsa elupaiga piiridest arvestades eelpool kirjeldatud elupaiga piiritlemise põhimõtteid. Elupaiga piire täpsustati vaidlusaluste metsateatiste menetluse ajal 31.12.2020. Elupaiga piiride täpsustamisel jäeti elupaigast välja osa YYY kinnistu eraldises 34 ja eraldis 35. Elupaiga piiride täpsustamise eesmärgiks oli 2019. aastal keskkonnaregistrisse kantud piirid uuesti üle vaadata ja täpsustada lähtuvalt lisandunud vaatlustest ja arvestades elupaiga olemasoluga kaasnevaid piiranguid. Samuti püüti maksimaalselt arvestada maaomaniku huviga metsa majandada ning elupaigast jäeti välja kanakulli elupaiga vähem

6(19)

esinduslik osa. Kanakulli elupaigast välja arvatud eraldistele on KeA lageraied registreerinud. Seetõttu on KeA arvamusel, et metsateatiste otsus on proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 8) KeA selgitab, et vaatamata sellele, et ühe kanakulli pesapuu oli ebatäpsete koordinaatidega (pesa asus ca 50 m eemal), puudub hetkel vajadus elupaiga piire muuta, kuna piiritletud elupaiga kaitsmine tagab kanakulli kaitse. Enamus vaatluseid ja ka GGG kanakulli elupaiga piiritlemise on teostanud KeA spetsialist TE, kes on muuhulgas ka röövlindude ekspert ning kelle liigi- ja elupaiga määrangus ei ole alust kahelda. Vaidlusaluste eraldiste 28, 30 ja 34 näol on tegu kanakulli pesapuude ümbruses paiknevate ning kehtivate metsa inventeerimisandmete kohaselt enam kui 60-aastaste puistutega, mis on kanakulli kaitse tegevuskavale tuginedes liigile sobilikuks elupaigaks (tegevuskava punkt 1.2.2, lk 9) ja väärivad ranget kaitsekorda (tegevuskava punkt 5.3, lk 36). Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitmete põlvkondade jooksul. Lähestikku võib leiduda mitmeid varupesi, mida kasutatakse vaheldumisi. KeA hinnangul on GGG kanakulli elupaiga näol tegemist soodsas seisundis oleva kanakulli elupaigaga ning asjaolu, et elupaigas tuvastati viimane pesitsus aastal 2017 ja liigi vaatlus aastal 2019, ei vähenda kuidagi elupaiga esinduslikkust. Elupaiga soodsat seisundit tõendavad registreeritud pesitsused aastatel 2015-2017 ning liigi vaatlus peibutamisel aastal 2019. Aastal 2020 kanakulli seiret antud elupaigas ei teostatud, kuna kõiki kanakulli pesa- ja elupaiku ei seirata iga-aastaselt. KeA-le teadaolevalt ei pesitse kanakullid ka ilmtingimata igal aastal. Pesitsus võib vahele jääda erinevatel põhjustel – näiteks kehv saagiaasta, kehvad ilmastikuolud, pesitsusest puhkuse aasta, paarilise hukkumine või pole vastaval aastal uut paarilist veel leitud. KeA on teadlik, et 02.03.2021 seisuga on YYY ja RRR kinnistule jäävad kanakulli pesad ei ole alates 2017. aastast olnud asustatud. Tänase seisuga ei ole GGG kanakulli elupaigas teada ka kasutuses olevat pesa, kuid elupaik on jätkuvalt kasutuses, linde on antud piirkonnas korduvalt vaadeldud ka sel aastal (vaatluse teostas TE). Kuna linde on elupaigas vaadeldud ning võttes arvesse, et kanakulli pesad on raskesti leitavad, siis KeA hinnangul on tõenäoliselt käesoleval aastal pesitsuseks kasutatav pesapuu leidmata. Elupaiga seisund on soodne ja seetõttu on põhjendatud antud elupaiga kaitse. Pesapuude (mitte pesade) olukord on hea, samuti on elupaik ümber pesapuude soodsas seisundis. Suurte kulliliste pesade lagunemine ja varisemine on tavapärane nähtus ja kullid ehitavad endale sageli mitu varupesa. Risupesad ei ole looduses püsivad, nad võivad hukkuda pesapuu murdumisel, tormi tagajärjel, pesakandvate okste murdumisel või lagunemisel. Kui sobilik pesapuu ja elupaik on alles, ehitatakse pesa tõenäoliselt samas kohas või läheduses uuesti üles. Seetõttu soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole muutunud (st mets on endiselt säilinud). Kokkuvõtvalt, asjaolu, et ühe pesapuu asukoht oli keskkonnaregistris nihkes ja ei asunud YYY kinnistul, YYY kinnistul ei ole leitud kasutuses olevat kanakulli pesa, ei oma metsateatise menetluse ajal määravat tähtsust ja ei oleks muutnud metsateatise otsust. GGG kanakulli elupaik on liigile igati sobiv ja esinduslik soodsas seisundis olev metsaala, mis väärib kaitset liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtete alusel. 9) Kaebaja toob välja, et KeA on vaideotsuses tuginenud kontrollimatutele asjaoludele: „.. et kotkapesas pesitses kanakull 2016. ja 2017. aastal. Teabenõude vastuses, 02.02.2021 nr 26/21/40-2, on keskkonnaregistris YYY kinnistul registreeritud kanakulli elupaigas nr eeeeeeee, registreeritud pesapaigas koodiga nnnnnnnn (kotkapesa), kohta registrisse kantud kolm vaatlust: 2011 (vaatlejad: TE ja AN; märkus: kotkapesas), 12.06.2015 (asustamata; vaatleja: TE), 22.04.2019 (asustamata; vaatleja: TE). Keskkonnaregistrisse ei ole kantud aga 2016 ja 7(19)

2017 a vaatlust, millele on KeA viidanud vaideotsuses. Vaideotsuses esitatud asjaolu ei olnud looduses 02. ja 08. märtsil 2021 toimunud vaatlusel leitav ega kontrollitav ning ei ühti keskkonnaregistris kajastatud andmetega, milles kanakulli pesitsus kotkapesas toimus juba 2011. aastal. Vaatamata sellele, et pesapaik märkusega „kotkapesas“ on keskkonnaregistrisse kantud juba 15.05.2012 ja esimene vaatlus toimunud veel varem 2011. a, ei pidanud KeA vajalikuks YYY kinnistul rangema režiimiga väike-konnakotka püsielupaiga säilitamist ega ümbertegemist kanakulli elupaigaks vaid otsustas tühistada püsielupaiga lubades sellega metsa majandamist“. KeA märgib, et 2011. aastal leiti kotkapesa lähedalt kanakulli sulg ja kotkapesa oli asustatud, mis viitas kanakulli tõenäolisele pesitsuskatsele antud pesas (alamkirje - nnnnnnnn). Seega kanti info keskkonnaregistrisse, kuid edasisi samme kanakulli kaitseks ei astutud. Aastal 2015 leiti uus kanakulli pesa (alamkirje kkkkkkkk, keskkonnaregistri andmetel kasvatas kanakull üles 4 poega). 2016. ja 2017. a pesitses kanakull 2016. a. kevadeks osaliselt varisenud ja hiljem korrastatud kotkapesas (alamkirje -nnnnnnnn), kuid kaunistatud oli 2016. aastal ka teist pesa (alamkirje kkkkkkkk). Kaunistamine viitab sellele, et kanakullipaar on territooriumi asustanud, muuhulgas kaunistavad linnud ka varupesasid. Keskkonnaregistrist puudub info kanakulli asustuse kohta „kotkapesas“ 2016. ja 2017. aastal ning ekslikult on märgitud pesitsuse info alamkirjele kkkkkkkk. Elupaiga piiritlemisel on pesitsusinfo toodud arhiivist andmekihile, kuid seireandmete sisestamisel on tõenäoliselt tehtud viga. Metsateatise menetluses on oluline info siiski see, et kanakull YYY elupaika nendel aastatel asustas ning metsateatise menetluse käiku ei muuda asjaolu, kummas pesas parajasti pesitsus toimus. 10) Kaebaja on ekslikult leidnud, et kui kanakulli ei ole loetletud kaitse eeskirja § 1 lg-s 2, siis pole see kaitstav liik. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 loetleb Haanja looduspargi üldised kaitse-eesmärgid (kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku). Sama lõike p-des 2 ja 3 loetletakse kaitse-eesmärgid, mis on seotud eelkõige rahvusvaheliste kohustuste täitmisega. Kaitse-eeskirja § 14 lg 3 järgi on Tavaala piiranguvööndi kaitseeesmärgiks looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Tavaala piiranguvööndis kaitstavad elupaigad on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning liigirikkad madalsood. Piiranguvööndi kaitse-eesmärgi lahti mõtestamisel tuleb arvestada sellega, et eesmärki on põimitud korraga nii siseriiklik kaitse-eesmärk kui ka rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb sellest, et Haanja looduspark kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Haanja loodus- ja linnualana. Kaitse-eeskirja § 14 lg 3 esimene lause (Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse) on siseriiklik eesmärk; teine lause (loetleb Tavaala piiranguvööndis kaitstavad elupaigad) on täiendus esimesele, mis sätestab, milliseid Haanja loodusala eesmärgiks olevaid kooslusi tuleb piiranguvööndis kaitsta lisaks kaitsealuste liikide elupaikadele. Kaitse-eesmärgi teise lausega ei ole kitsendatud või püütud piiritleda esimeses lauses nimetatud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse eesmärki. Rahvusvaheline kohustus on võetud Haanja linnu- ja loodusala moodustamisega, et kaitsta sellel alal üle-euroopaliselt ohustatud liike ja kooslusi, mida on otstarbekas ja ainuvõimalik täita Haanja looduspargis ehk sellel alal, kus need esinevad. Kuigi mõiste „elupaik“ kaitse-eesmärgi

8(19)

sõnastuses kasutamine kahes sisult erinevas tähenduses võib tekitada segadust, pole kaitsealuse liigi elupaik samatähenduslik sätte teises lauses nimetatud elupaikadega, kus peetakse silmas üle-euroopaliselt ohustatud kooslusi ehk loodusdirektiivi elupaigatüüpe. KeA kaitse-eeskirja koostajana selgitab, et kanakulli kaitsel kohaldub kaitse-eeskirja § 14 lg 3 esimene pool, mis seab Tavaala piiranguvööndi eesmärgiks kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning § 1 lg 1 p 1, mis seab Haanja looduspargi üldiseks kaitse-eesmärgiks ka looduse mitmekesisuse säilitamise ja kaitse. Kaitse-eeskirjades nimetatakse nimeliselt ära kõik kaitstavad liigid, mis on Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnuala eesmärkideks konkreetsel alal. Lisaks nimetatakse ära kaitsealused liigid, kelle olemasolus ja temale sobivas elupaiga olemasolus ollakse veendunud kaitse-eeskirja koostamise ajal. See aga ei tähenda, et kui kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 kanakulli, loetletud ei ole, siis seda Haanja looduspargis kaitsma ei pea. Haanja looduspargi üldise eesmärgina on välja toodud muuhulgas looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitse ning kaitsealuste liikide (sh ala kaitse-eesmärkidena nimetamata liigid sh kanakull, mis on II kaitsekategooria liik) elupaikade kaitse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2015 otsus nr 314-358). 11) Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesapaikade hävimine suure tähtsusega ohutegur Eestis. Tegevuskava kohaselt (punkt 4.1. lk 27) on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid. Kanakull pesitseb eelkõige vanades raieküpsetes metsades, seetõttu on majanduslik surve tema pesapaikadele suur. Sobivad pesapaigad hävinevad nii puistute täielikul kadumisel uuendusraie käigus, nende kõlbmatuks muutmisel liiga intensiivse hooldusraiega või pesitsemiseks sobiva puistu pindala kahanemisel pesa lähedal toimuvate raietega. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad. Keskkonnaameti hinnangul ei sobi kanakulli elupaika raieviisina ka turberaie, kuna pikemas perspektiivis raiutakse vana mets ka turberaiete puhul. Keskkonnaameti hinnangul viib lageraie tegemine GGG kanakulli elupaigas suure tõenäosusega elupaiga rikkumise või hävimiseni ning on vastuolus üldise Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ning Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgiga kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaikasid. 12) KeA selgitab kanakulli kaitse-eeskirjas nimetamata jätmise ja väike-konnakotka pesapaiga arhiveerimise osas, et Haanja looduspargis oli kaitse-eeskirja väljatöötamise perioodil aastatel 2009 kuni 2014 teada vaid üks kanakulli tõenäoline pesitsusvaatlus - 2011 vaatluste põhjal arvati, et asustatud väikekonnakotka pesas üritas pesitseda kanakull. Seega ei olnud kaitse– eeskirja koostamisel kindlat teavet, et kanakull antud piirkonnas pesitseb ja kanakulli kaitseeesmärgina nimeliselt välja ei toodud ning tema kaitseks asjakohaseid meetmeid kasutusele ei võetud, s.t sihtkaitsevööndit ei moodustatud. Väike-konnakotka pesapaik leiti YYY kinnistul aastal 2004. Pesapaika on kontrollitud aastatel 2008, 2011 ja 2013, kuid väike-konnakotka pesitsust enam ei tuvastatud. Pesa varisemine tuvastati 2016. Väike-konnakotkast polnud selles pesapaigas tuvastatud pesitsemas 12 aastat ja 05.05.2016 arhiveeriti väike-konnakotka pesapaik ja ning seetõttu puudus vajadus väike-konnakotka kaitseks sihtkaitsevööndit moodustada. 13) KeA ei saa nõustuda, et kanakulli arvukus ei ole kahanev ja olukord halb. LKS § 46 järgi arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda

9(19)

hävimisohtu. Kanakull on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. LKS § 48 lg 2 sätestab liigi soodsa seisundi tagamise II kaitsekategooria liikide puhul. KeA tellis kanakulli registriandmete korrastamise 2020. aastal. 2021. aasta aprillis võeti töö vastu ja saadeti KeA-le keskkonnaregistri täiendamiseks. KeA koostas seisuga 18.05.2021 kanakulli kaitstuste analüüsi, mille alusel on hetkel kaitstud (kaitse all olevaks loetakse kõik elupaigad, mis ulatuvad vähemalt 2/3 ulatuses kaitstavale alale14 sõltumata ala kaitsekorrast või tsoneeringust) 41% kanakulli elupaikade arvust ja 50% pindalast. Kuigi pindalaliselt on miinimum täis, tuleneb see sellest, et kaitstavatel aladel on kanakulli elupaigad piiritletud suuremalt, sest pesapuude ümbruses on kanakullile sobiv pesamets suuremas osas säilinud, erinevalt väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel muutuvad järjest tükeldatumaks ja muutuvad seeläbi aja jooksul kanakullile sobimatuks. Seega on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid elupaikasid nii sihtkaitse- kui piiranguvööndis ning vajadusel muuta kaitsekorda sobivamaks nii kanakullile (raiete keelamine) kui maaomanikule (kitsenduste proportsionaalsem kompenseerimine). Kuna kõigi olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli elupaikade kaitse pole siiski piisav, tuleb võtta ka uusi alasid kanakulli kaitseks kaitse alla. Eelnevat ilmestab ka GGG kanakulli elupaik, mis asub küll kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja kajastub statistikas kaitse all asuvate kanakulli elupaikade hulgas, kuid mille kaitseks piiranguvööndi kaitsekord ei ole KeA hinnangul piisav. KeA-l on töös uute kanakulli püsielupaikade moodustamine esinduslikesse kanakulli elupaikadesse, misjärel on Eestis kaitstud 57% kanakulli teadaolevate (registrisse kantud) elupaikade arvust ja on realistlikum kanakulli kaitse tegevuskavas seatud eesmärkide täitmine (kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini). 14) Tegevuskava ütleb, et „Kanakulli kaitse lähiaja eesmärgiks on asurkonna arvukuse tõus – arvukus peaks viie aasta pärast olema kõrgem kui praegu (hinnanguliselt 300–500 paari).“ Tegevuskava arvukushinnang põhines pikaajalisel arvukuse hindamisel (joonealused viited 1619 artiklitele, vastustaja 26.05.2021 vastus). Viimase artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017“ kohaselt oli kanakulli arvukushinnang ka järgmisel 5-aastasel perioodil 400-600 paari ja arvukustrendi hinnati neutraalseks (andmete usaldatavus A). Kanakulli arvukus on pikemas ajaloolises perspektiivis olnud tugevalt või mõõdukalt langev ja pole ka viimati hinnatud 5-aastase perioodi jooksul tõusnud, küll on arvukus stabiliseerunud ja andmed täpsemad. Metsateatise menetluses tugineti tegevuskavas toodud arvukuse hinnangule. Pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on tegevuskava kohaselt „populatsiooni soodsa seisundi saavutamine suuruses 700–1000 paari (arvukuse järsu languse eelne hinnang).“ Seega eesmärgiks on aastaks 2029 kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini, mis on ligi 70% rohkem, kui on praegune arvukus. Et järgmise 8 aasta jooksul oleks võimalik kanakulli arvukuse tõus, on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid (kaitstavatel aladel asuvaid) kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid esinduslikke elupaiku kaitse alla, mis on kooskõlas kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatuga. Väljaspool kaitstavaid alasid tuleb lisaks pesitsusaegsetele raiepiirangutele anda soovitusi kanakulli elupaikade kaitseks. Kanakulli kaitse tagamiseks on kavandatud mitmeid meetmeid (sh täiendavate püsielupaikade moodustamine), kuid KeA hinnangul on otstarbekas kanakulli esinduslikemaid elupaikasid kaitsta juba olemasolevatel kaitsealadel ning vältida sealsete soodsas seisundis olevate elupaikade kahjustamist, selle asemel, et liigi soodsa seisundi saavutamiseks võtta kaitse alla veelgi rohkem uusi püsielupaikasid olemasolevatest kaitsealadest väljaspool. Looduskaitsebioloogia põhimõtete kohaselt on looduse mitmekesisuse kaitse (sh ka kaitsealuste liikide kaitse) efektiivsem suuremapinnalistel kaitsealadel kui väikestel killustunud elupaigalaikudel.

10(19)

15) KeA on keelduvate otsuste tegemisel tuginenud kanakulli kaitse tegevuskavale ning andmed otsuses kanakulli elupaikade kaitstuse osakaalu kohta pärinevad 2020. dokumendist „Kaasamisjärgsel ekspertiisil põhinev kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus“ (26.05.2021 vastuses viide 22). Kanakulli elupaikade kaitstust on täiendavalt analüüsitud ka Keskkonnaagentuuri poolt 18.05.2021 kanakulli kaitstuste analüüsis, mis teostati pärast kanakulli andmete süsteemselt uuendamist keskkonnaregistris ja see tõendab täiendavate elupaikade kaitse alla võtmise vajadust lähtuvalt LKS kohaste liigi soodsa seisundi saavutamise põhimõtetest. Kuivõrd vaidlus ei käi kaitse-eeskirja muutmise üle, ei pidanud metsateatiste menetluses mingit eraldi ekspertiisi tegema. 16) Xi põhiõigusi rikutud ei ole, kuna metsa majandamisele tulenevad piirangud kehtivast õigusest ning kaebaja on kaitsealal asuva kinnistu omanik. Looduskaitselisi piiranguid tasandavad osaliselt riigi kehtestatud toetused (nt looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv tulu Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ja maamaksuga seotud soodustused ), samuti on tingimuste täitmisel võimalus kinnisasja võõrandamiseks riigile (LKS § 20 kohaselt). 17) Keskkonnaregistrisse kantakse kõik leitud kanakulli pesaleiud koos piiritletud elupaigaga, sõltumata maaomaniku nõusolekust ning sinna kantud kaitsealuste liikide leiukohad ja piiritletud elupaigad on metsaomanikule nähtavad metsaregistris. Samas ka keskkonnaregistri kanne ei anna lõplikku kindlust selles osas, millised piirangud konkreetsel kinnistul rakenduvad. Metsateatiste menetluses kohaldub HMS MS-s toodud erisustega ning metsateatiste menetlus ei näe ette HMS § 40 lg 1 ja 2 kohast menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist. Kaebaja väide, mille kohaselt kaebajat ära ei kuulatud, pole ka õige. KeA metsahoiu peaspetsialist KA suhtles 21.12.2020 telefoni teel enne metsateatise otsuse tegemist Xiga ning selgitas, et YYY kinnistu eraldised 28, 30 ja 34 jäävad kanakulli elupaika ja miks neil eraldistel lageraiet lubada ei saa.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Puudub vaidlus, et metsateatiste näol on tegemist haldusaktidega, mis peavad vastama HMS §-le 54, s.t olema antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele. MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada KeA-le metsateatis. KeA kontrollib teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa iseloomustavatele andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie õigusaktide nõuetele ei vasta, on ametil õigus keelduda teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). KeA-l on seega kohustus metsateatise menetluses kontrollida kavandatud raie vastavust õigusaktide nõuetele, sealhulgas MS-s ja selle alusel antud määrustes sätestatud nõuetele ning ka LKS-s ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).
9.Vastustaja on metsateatiste registreerimisest 22.12.2020 keeldunud, kuna kavandatud lageraied mõjutavad tugevalt kanakulli elupaiga soodsat seisundit. Lageraie tulemusel võib kanakullile sobiv elupaik hävida ja seetõttu võib viia antud tegevus liigi arvukuse vähenemiseni Eestis. Uuendusraie kanakulli elupaigas on vastuolus Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga kaitsta looduse mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku.

11(19)

10.Kaebaja on seisukohal, et kehtiv kaitse-eeskiri ei näe ette kanakulli kaitset ning ühtegi pesa kaebaja kinnistul ei asu. Kaebaja leiab, et raiekeeldu saab kohaldada kaalutlusõiguse alusel ja üksnes juhul, kui kinnistul on tuvastatud pesapuu (sigimisala) ja pesa reaalne kasutus. LKS § 4 lg 5 p 1 kohaselt on püsielupaik kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik ning kaebaja arvates on meelevaldne vastustaja seisukoht, et elupaiga määratlemisel ei ole olulise tähtsusega kaitsealuse liigi pesapuu (sigimisala), mille ümber elupaik moodustatakse. Vastustaja keelavad otsused sisaldava sõnaselgelt, et YYY kinnistu eraldistele 29 ja 30 jäävad kanakulli pesapuud. Tegelikkuses ei ole pesapuude olemasolu tõendatud. Vastustaja on seisukohal, et kehtiv õigus kohustab kaitsma GGG kanakulli elupaika, millena ei saa käsitada üksnes pesapuud, vaid elupaiga moodustab lisaks ka nn pesamets (piisava ulatusega metsamassiiv), mis on liigile sobiv ja esinduslik soodsas seisundis olev metsaala, mis väärib kaitset liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtete alusel. Kaebaja kinnistul pesapuu olemasolu ei oma määravat tähtsust.
11.YYY kinnistu asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis ning selle lõunaosa kattub II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) keskkonnaregistrisse kantud elupaigaga (keskkonnaregistri kood eeeeeeee), milles vaidlus puudub. Registris olev elupaik koosneb täpsemalt kahest lahustükist, millest suurem idapoolne lahustükk kattub YYY kinnistuga. Keskkonnaregistrisse on see kantud pindobjektina 01.11.2019 (korrigeeritud 31.12.2020). Varem oli 3 pesapaika registreeritud punktobjektidena. Elupaigas on registreeritud 4 kanakulli pesapaika, millest registri andmetel 2 jäid YYY kinnistu eraldistele 29 (alamkirjega kkkkkkkk) ja 30 (alamkirjega nnnnnnnn). (vt KeA 02.02.2021 vastus Xi teabenõudele koos asukohakaardiga, tl 15-16) Metsateatised esitati 07.11.2020 YYY kinnistu eraldiste 28, 30, 34 kohta. Vaideotsuses toodu kohaselt vastustaja lähtus sellest, et vaidlusaluste eraldiste 28, 30 ja 34 näol on tegu kanakulli pesapuude ümbruses paiknevate ning kehtivate metsa inventeerimisandmete kohaselt enam kui 60-aastaste puistutega, mis on kanakulli kaitse tegevuskavale1 tuginedes liigile sobilikuks elupaigaks (tegevuskava punkt 1.2.2, lk 9) ja väärivad ranget kaitsekorda (tegevuskava punkt 5.3, lk 36). Välja on toodud, et kavandatud raie eraldisel 28 asub eraldisel 29 olevast pesapuust lähimas punktis 45 m kaugusel; kavandatud raie eraldisel 30 asub samal eraldisel olevast pesapuust lähimas punktis 55 m kaugusel ning kavandatud raie eraldisel 34 asub eraldisel 29 olevast pesapuust lähimas punktis 240 m kaugusel. Vastustaja on 02.03.2021 toimunud kinnistu omanikule pesapuude näitamise käigus tuvastanud, et YYY kinnistu eraldisel 29 pesa ei ole ning tegelik pesapuu asub ligi 50 m eemal RRR kinnistul, märkides, et tegemist võis olla lindude pesitsuse ajal toimunud mõõtmisel (käsi GPS-ga) kiirustamisest tingitud veaga. Vastustaja ei ole pidanud seda ebatäpsust faktilise asjaolu osas oluliseks, kuna lähtuda tuli GGG kanakulli elupaiga sobivusest, esinduslikkusest ja seisundist ning metsaraie eeldatavast mõjust. Vastustaja pole vaidlustanud ka kaebaja poolt korraldatud (mitte kohtu määratud) 08.03.2021 vaatlusel tuvastatud pesapuude asukohtasid (vaatluse protokoll, tl 21 pöördel; kohtumenetluses dokumentaalne tõend), kuid on seisukohal, et nendest asjaoludest lähtumine ei tooks kaasa teistsuguseid otsuseid. Eraldisel 29 märgitud pesa tegelik asukoht on RRR kinnistu eraldisel 3, millises pesapuus on vaatlusel tuvastatud tuuleluud (osaliselt alla kukkunud). Vastustaja sõnul kasutavad kullilised tuuleluudasid sageli

https://old.envir.ee/sites/default/files/kanakulli_ltk_kinnitatud_2015_dirmuut.pdf

12(19)

pesa alusena. Vastustaja leiab, et märtsis 2021 tehtud vaatluste ajal pesa puudumine (tuvastati osaliselt alla kukkunud ja seest täis kasvanud tuuleluud) ei anna alust järelduseks, et seal pole pesa kunagi olnud. Sellist järeldust ei tulene 08.03.2021 vaatluse protokollis märgitust, kus on öeldud, et tuuleluud on seest täis kasvanud ning „tegu ei tundu olevat kasutusel oleva pesaga“ ega 03.06.2021 vaatluse protokollist, kus on märgitud, et alla kukkunud tuuleluua osal „ei olnud ühtegi varasema pesa olemasolu näitavat märki“ ning antud puul puudub pesa ja „puuduvad pesitsusele viitavad märgid“. Veel vähem saab tsiteeritust järeldada, et pesapuid ei taasasustata juhul, kui elupaiga kvaliteet säilitada. Elupaiga teisel lahustükil on pesapaigad teada 2003. aastast ning YYY kinnistul on tehtud vaatlusi 2011. aastast ning kotkapesade seirel tuvastati asustatud pesapaiga lähedal kullilise suled, millest järeldati pesitsust. Poegadega kanakulli pesa tuvastati 2015. a ja kanakulli edukas pesitsus oli teadaolevates pesades 2015-2017. Pesade hävimine tuvastati 02.03.2021, s.o pärast kaevatavate haldusaktide andmist. KeA on kohtumenetluses möönnud, et hetkel pole elupaigas teada kasutuses pesa. Küll on pesapuud KeA hinnangul heas seisukorras ning tuginedes senisele kogemusele võib kanakull suure tõenäosusega uue pesa rajada, mille tõenäosust suurendab vana pesa hävimine samas kohas. Vastustaja 26.05.2021 vastuses kaebusele on leitud, et puudub ka vajadus elupaiga piiride muutmiseks nimetatud asjaolude tõttu. Elupaik kui selline on jätkuvalt kasutuses, linde on antud piirkonnas korduvalt vaadeldud ka sel aastal (vaatluse teostas TE). Kuna linde on elupaigas vaadeldud ning võttes arvesse, et kanakulli pesad on raskesti leitavad, siis KeA hinnangul on tõenäoliselt käesoleval aastal pesitsuseks kasutatav pesapuu leidmata. Elupaiga seisund on soodne ja seetõttu on põhjendatud antud elupaiga kaitse. Pesapuude (mitte pesade) olukord on hea, samuti on elupaik ümber pesapuude soodsas seisundis. Lisaks on KeA selgitanud, et suurte kulliliste pesade lagunemine ja varisemine on tavapärane nähtus ja kullid ehitavad endale sageli mitu varupesa. Risupesad ei ole looduses püsivad, nad võivad hävida pesapuu murdumisel, tormi tagajärjel, pesakandvate okste murdumisel või lagunemisel. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud ja kohtumenetluses jäänud samale seisukohale, et juhul kui sobilik pesapuu ja elupaik on alles, ehitab kanakull väga pesapaigatruu liigina pesa tõenäoliselt samas kohas või läheduses uuesti üles. Seetõttu soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole muutunud (st mets on endiselt säilinud). Kanakulli pesade leidmine või mitte leidmine metsateatise menetluse ajal poleks muutnud otsuste lõppjäreldusi. GGG kanakulli elupaik on liigile igati sobiv ja esinduslik soodsas seisundis olev metsaala, mis väärib kaitset liigi kaitse tegevuskavas toodud põhimõtete alusel. LKS § 48 lg-st 2 ei ole tuletatav, et liik peaks konkreetset kohta asustama igal aastal, et see kvalifitseeruks liigi elupaigaks. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaitstakse elupaika, mis ei koosne vaid pesapuust, vaid ka pesametsast (piisava ulatusega metsamassiivist, mis on määratletud kanakulli elupaigana), pole ebatäpsustel pesapuuga seotud andmetes otsuseid mõjutavat tähendust. Vastustaja sai metsateatise menetluses tugineda keskkonnaregistris kättesaadavatele ja õiguslikult siduvatele andmetele. Vastustaja pole jätnud uurimisprintsiipi kohaldamata, vaid on hinnanud raie lubamise või keelamise seisukohast asjakohast teavet. Samas on vastustaja metsateatise menetluse ajal ka elupaiga piire täpsustanud (mh eraldis 34 arvati osaliselt elupaiga piiridest välja), millest järeldub, et olukord looduses polnud KeA-le teadmata. Eelnev ei tähenda siiski seda, et keskkonnaregistris ei peaks andmed olema korrektsed.

13(19)

12.Kaitse eesmärgid Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis asuva YYY kinnistu suhtes kehtib LKS sätestatud kaitsekord kaitse-eeskirja erisustega ning taotletavad eraldised asuvad lisaks II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli keskkonnaregistrisse kantud elupaigas. Kohus leiab, et kaebaja on kaitse-eeskirja kaitse eesmärkide osas tõlgendanud ekslikult. Kohus ei korda HKMS § 165 lg 2 alusel kõike vaideotsuses (punkt 2.4) toodut, nõustudes selles esitatud põhjendustega. Vastustaja on raiete keelamisel põhjendatult lähtunud Tavaala piiranguvööndi eesmärgiks olevast kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitsest (kaitse-eeskirja § 14 lg 3 esimene pool) ning Haanja looduspargi üldiseks kaitse-eesmärgiks olevast looduse mitmekesisuse säilitamisest ja kaitsest (kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1). Haanja looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 järgi on Haanja looduspargi üldisteks kaitseeesmärkideks kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitse-eeskirja § 14 lg 3 järgi on Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Ehk lähtuda tuli KeA-l nii siseriiklikust kaitse-eesmärgist kui ka rahvusvahelistest kohustustest, arvestades, et Haanja looduspark kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Haanja loodus- ja linnualana2. Kanakulli kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 nimeliselt loetlemata jätmise väite osas kohus märgib, et kaitse-eeskirjades nimetatakse tõepoolest nimeliselt ära kõik kaitstavad liigid, mis on Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnuala eesmärkideks konkreetsel alal. Kuid siis, kui vastav teave on akti andjal olemas. Lisaks nimetatakse ära kaitsealused liigid, kelle olemasolus ja temale sobivas elupaiga olemasolus ollakse veendunud kaitse-eeskirja koostamise ajal. Asjaolust, et kaitse-eeskirja § 1 lg-s 2 kanakulli nimetatud pole, ei tulene aga järeldust, et seda liiki Haanja looduspargis kaitsma ei pea. Haanja looduspargi üldise eesmärgina on välja toodud ka looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitse ning kaitsealuste liikide (nende hulgas ala kaitseeesmärkidena nimetamata liigid, nagu kanakull kui II kaitsekategooria liik) elupaikade kaitse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 3-14-358).
13.Kaitse-eeskirja3 § 15 lg 3 kohaldamine raie lubamise kaalumisel LKS § 31 lg-te 1 ja 2 kohaselt on piiranguvöönd kaitseala osa, kus majandustegevus on lubatud seaduses ja kaitse-eeskirjas loetletud kitsendusi arvestades. LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis uuendusraie (MS § 28 lg 4 p 1 lageraie) keelatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 annab kaalutlusõiguse alusel võimaluse leevendada raiekeeldu. Selle kohaselt on uuendusraie piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja (KeA – kaitse-eeskirja § 3) nõusolekul, välja arvatud Pargi piiranguvööndis, kõvalehtpuupuistutes ja pärnikutes. Lageraie tegemisel tuleb arvestada, et lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 järgi ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv) ning nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv).

Haanja looduspargi kaitse-eeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006

14(19)

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seega ei saa eeldada, et kavandatavad uuendusraied, mis on kooskõlas Haanja kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1 sätestatud langi suuruse piirangutega ja vastavad ka MS-s toodud nõuetele lageraie lubamiseks, on igal juhul lubatud. Kaitseala valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie (sh lageraie) lubamist ning raiet mitte lubada, kui see on vastuolus kaitse-eesmärgiga kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku (vt ka kaitse-eeskirja seletuskirja lk 24). Ka kohtupraktikas leitakse, et kaitseala valitsejal tuleb uuendusraieks nõusoleku andmisel hinnata, kas taotletud uuendusraie võib tuua kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi kahjustamise (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2015 otsus nr 3-14-358, p 9). KeA on vaideotsuses (p 2.5) selgitanud, et kaitse-eeskirja koostamise ajal ei olnud KeA-l kindlat teavet, kas kanakull piirkonnas pesitseb ning seega polnud piisavalt alust antud alal kanakulli kaitse-eesmärgina nimetada või tema kaitseks asjakohaseid meetmeid kasutusele võtta. Kindel teave saadi siis kui kanakulli pesa YYY kinnistul leiti 30.04.2015. Lisaks pesitses kanakull edukalt aastatel 2016-2017 varasemal väike-konnakotka pesapuul. GGG kanakulli elupaik piiritleti keskkonnaregistris 01.11.2019. Sellises olukorras (ei kehtinud sihtkaitsevööndi režiim) tuli KeA-l uuendusraie keelamise üle otsustada kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja on vaideotsuses (lk 5) asjakohaselt selgitanud, et kaitseala piiranguvööndis ei pea tingimata kõiki kaitsealuseid liike ning nende elupaikasid kaitsma ja seda täie rangusega, kuid elupaiga kaitse II kategooria kaitsealuse ohualti liigi puhul on KeA hinnangul igati asjakohane. Seega pole õige kaebaja arusaam, et piiranguvööndis ei saa lageraiet täielikult keelata, vaid üksnes piirata kõrvaltingimuste seadmisega. Kaalutlusotsus raie lubamise osas tehakse metsateatise menetluses arvestades kaitseala kaitse-eesmärke, liigi kaitsekategooriat ja ohustatust, kaitse-eeskirja moodustamise järgselt muutunud asjaolusid ning raie võimalikku mõju liigile ja tema elupaigale. Õigusaktidest tulenev eeldus on selline, et lageraie piiranguvööndis on keelatud, kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud – andnud nõusolekut põhjendatud kaalutlusotsuse vormis. Vastasel juhul võib kaitse eesmärkide täitmine olla ebaefektiivne või võimatu. Lageraie täielik keelamine ei tähenda, et vastustaja oleks kohaldanud sihtkaitsevööndi piiranguid, kuna vastustaja viis läbi üksikjuhtumil kaalumise ning põhjendas mittenõustumist. Samuti on kaebajat metsateatiste menetluses teavitatud, et kui mets pole kaitse-eesmärkide tõttu majandatav pikema aja jooksul, võib olla vajadus (mh piirangu kohasemaks kompenseerimiseks) muuta tsoneeringut, mis pole aga tehtav metsateatise menetluses. Õiguspärast ootust lageraieks kaebajale eelviidatud normidest ei tulenenud. Samuti ei saanud kaebaja eeldada väike-konnakotka (kelle pesa kanakull hiljem, 2016-2017, kasutas) pesa püsielupaigana registrist kustutamisest (05.05.2016) lageraie võimalikkust, kuna sellel pole GGG kanakulli elupaiga (piiritletud keskkonnaregistris 01.11.2019) kaitsmisega puutumust.

14.Kanakulli elupaiga kaitsevajadus Eestis LKS § 46 järgi arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; samuti liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Kanakull on II kaitsekategooria liik ning selles vaidlus puudub. KeA on selgitanud (vaideotsuse p 2.6, lk 5), tuginedes EELIS-e ja 2020. a koostatud ekspertiisi andmetele, et kanakull on liigina „ohualdis“ ja viimastel seireandmetel seisundi paranemist pole toimunud ning liik vajab tõhusamat kaitset. Kohtule kaebaja poolt seda seisukohta

15(19)

ümberlükkavaid seireandmeid või veenvaid põhjendusi andmete ilmsest ebaõigsusest esitatud pole. LKS § 3 lg 2 mõistes on liik soodsas seisundis, kui tema looduslik levila ja arvukus ei vähene, liik säilib koosluse elujõulise koostisosana ka kaugemas tulevikus ning tema säilimise tagamiseks on olemas piisavalt suur elupaik. Kohtul pole alust seada kahtluse alla seisukohta, et Eesti kanakulli asurkond on ebasoodsas seisundis (LKS § 3 lg 2), kuna tegemist on vähearvuka liigiga, kelle arvukus hiljuti väga kiiresti langes (vt ka KeA 16.03.2021 kiri nr 7-4/21/5554 keskkonnaministrile, tl 51-52). LKS § 48 lg 2 järgi tuleb liigi soodsa seisundi tagamiseks II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. KeA on viidanud (vaideotsuse lk 5-6) keskkonnaregistri andmetele (18.08.2020 seisuga), mille kohaselt on kaitse all 421 kanakulli elupaigast 183 ehk 43%. KeA on ka selgitanud, et kaitse tagamiseks on kavandatud mitmeid meetmeid (sh täiendavate püsielupaikade moodustamine), kuid otstarbekaks peetakse kaitsta kanakulli esinduslikemaid elupaiku juba olemasolevatel kaitsealadel ning vältida sealsete soodsas seisundis olevate elupaikade kahjustamist, selle asemel, et liigi soodsa seisundi saavutamiseks võtta kaitse alla veelgi rohkem uusi püsielupaikasid olemasolevatest kaitsealadest väljaspool. Looduskaitsebioloogia põhimõtete kohaselt on looduse mitmekesisuse kaitse (sh ka kaitsealuste liikide kaitse) efektiivsem suuremapinnalistel kaitsealadel kui väikestel killustunud elupaigalaikudel. Kohtul puuduvad küll liigikaitsealased eriteadmised, kuid pole ka alust viimatist seisukohta pidada KeA ametnike valdkonnateadmisi arvestades ja haldusorgani poolt viidatud allikate (vaideotsuses ja vastuses kaebusele) põhjal meelevaldseks. Seega, kuna LKS § 48 lg 2 eesmärk pole täidetud ning olemasolevatel kaitsealadel esinduslike elupaikade seisundi kahjustamise vältimisega on selle eesmärgi täitmine võimalik, on meede sobiv ning aitab kaasa Eesti kanakulli asurkonna ebasoodsa seisundi (LKS § 3 lg 2) parandamisele. Lageraie elupaiga seisundi säilimist ilmselgelt ei taga ega soodusta.

15.GGG kanakulli elupaiga kaitse ja lageraie mõju sellele Kohus nõustub haldusorgani vaideotsuses (p 2.7, 2.8) tooduga ega korda kõike tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2. KeA on vaideotsuses (p 2.7) selgitanud, et kanakulli kaitse tagamisel lähtutakse suuresti kanakulli kaitse tegevuskavast, mis koondab informatsiooni liigi bioloogia, arvukuse, leviku, elupaiganõudluse, ohutegurite jms kohta. Tegevuskava koostatakse LKS § 49 alusel, mille lgs 2 on toodud ka selle sisunõuded. Tegevuskava (punkt 6, lk 37 ja 38) kohaselt tuleb jätkata kanakulli pesapaikade kaitse alla võtmist püsielupaikadena või kaitsealade koosseisus vastavalt nende esinduslikkusele, et tagada kanakulli säilimine koosluse elujõulise koostisosana ka kaugemas tulevikus. Tegevuskava kohaselt tuleb kaitstavatel aladel järgida püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid (tegevuskava p 6, lk 38). KeA on sellest vaidlusaluste metsateatiste menetluses põhjendatult lähtunud. Elupaiga määratlemise osas on vaideotsuses (p 2.7) selgitatud, et vastavalt tegevuskavale kantakse kanakulli elupaigana keskkonnaregistrisse pindalaline objekt, mis peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa. Kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse

16(19)

see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Elupaik piiritleti keskkonnaregistris 01.11.2019 ning selle piire on täpsustatud vaidlusaluste metsateatiste menetluse ajal 31.12.2020. Keskkonnaregistri kande õiguspärasus pole käesoleva vaidluse esemeks. Kohtule ei ole samas ka esitatud andmeid, et elupaik oleks piiritletud ilmselgelt meelevaldselt. Vastustaja viitab, et enamus vaatluseid ja ka elupaiga piiritlemise on teostanud KeA spetsialist TE, kes on muuhulgas ka röövlindude ekspert ning kelle liigi- ja elupaiga määrangus ei ole vastustajal alust kahelda ning kohtul samuti mitte. Vastustaja on selgitanud, et vaidlusaluste eraldiste 28, 30 ja 34 näol on tegu kanakulli pesapuude ümbruses paiknevate ning kehtivate metsa inventeerimisandmete4 kohaselt enam kui 60-aastaste puistutega, mis on kanakulli kaitse tegevuskavale tuginedes liigile sobilikuks elupaigaks. Soodsas seisundis olevas elupaigas ei tähenda pesa hävimine või mõnel üksikul aastal pesitsuse mitte registreerimine elupaiga seisundi halvenemist, kui elupaiga omadused ei ole muutunud (st mets on endiselt säilinud). Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et hetkel kasutuses oleva pesa puudumine varem teadaolevatel pesapuudel ei tähenda, et kanakull pesapaigatruu liigina ei võiks asustada sama sobivat pesapuistut uuesti ning mitmete põlvkondade jooksul. Välistatud pole ka läheduses varupesa olemasolu, mida pole praeguseks hetkeks leitud, kuna nende leidmine pole lihtne. Vastustaja on välja toonud, et TE on kanakulle kõnealuses elupaigas vaadelnud ka käesoleval aastal (küll pesa leidmata). Vastustaja on kohtumenetluses (lisaks vaideotsusele) asjakohaselt põhjendanud kõrvaltingimustega lubava otsuse tegemise võimatust. Lageraie olemus (MS § 29 lg 1) ning kanakulli elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad. Vastustaja on viidanud kanakulli kaitse tegevuskavale, mille kohaselt on kanakullile ohuteguriks juba liiga intensiivsed hooldusraied, mis võivad langetada pesametsa kvaliteeti, rääkimata lageraie mõjust. Tegevuskava kohaselt (punkt 4.1. lk 27) on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid. Sobivad pesapaigad hävinevad nii puistute täielikul kadumisel uuendusraie käigus, nende kõlbmatuks muutmisel liiga intensiivse hooldusraiega või pesitsemiseks sobiva puistu pindala kahanemisel pesa lähedal toimuvate raietega. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad. KeA hinnangul ei sobi kanakulli elupaika raieviisina ka turberaie, kuna pikemas perspektiivis raiutakse vana mets ka turberaiete puhul. Ka kaevatavates keelduvates otsustes on viidatud, et muid raieliike ei soovitata kavandada ehk KeA kaalus ka seda. KeA hinnangul viib lageraie tegemine GGG kanakulli elupaigas suure tõenäosusega elupaiga rikkumise või hävimiseni ning on vastuolus üldise Haanja looduspargi kaitse-eesmärgiga kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust ning Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärgiga kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaikasid. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et KeA oleks lageraie negatiivset mõju kanakulli elupaiga seisundile hinnanud meelevaldselt. Kaitstava linnuliigi elupaiga kahjustamise hindamine põhineb suuresti eriteadmistel, mis kohtul puuduvad. Kohus saab hinnata, kas sellekohased haldusorgani põhjendused tuginevad adekvaatsetel allikatel ega ole ilmselgelt meelevaldsed ega ümber lükatud kaebaja poolt osundatud eriteadmiste alusel koostatud dokumentidega. Kohane on ka ettevaatuspõhimõte.

Metsa inventeerimisandmed YYY kinnistu kohta olid olemas seisuga 20.04.2020 (vaideotsuse viide 19).

17(19)

Kohtu hinnangul pole alust kaevatavaid otsuseid pidada meelevaldseteks. Kohus nõustub vastustajaga, et ei saa lubada lageraieid, mis võivad hävitada kanakulli registreeritud elupaiga.

16.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja omandiõigust pole rikutud, kuna looduskaitselised piirangud tulenevad kehtivast õigusest, mida vastustaja on kohaldanud õigesti. Põhiõiguste piiramist õigustab iga põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk, sealhulgas keskkonnakaitseline avalik huvi. Praegusel juhul pole kaebaja vaidlustanud üldakti põhiseadusele mittevastavust. Kaitse-eeskirjas tsoneeringu muutmisega on piiranguid võimalik enam tasakaalustada. Vastustaja kaalutlusotsust raiepiirangute kohaldamisel pole alust pidada õigusvastaseks. Rikutud pole ka kaebaja õiguspärast ootust metsa majandamisel. Kaitsealal (s.h Natura 2000 alal) paikneva kinnistu omanik on kohustatud arvestama looduskaitseliste piirangutega. Vastustaja on samas välja toonud, et uuendusraied YYY kinnistu katastriüksusel dddddddd, eraldistel 2, 3, 6, 7, 10, 12, 14, 16, 24, 35 ja 34 (osalisel pindalal) ning katastriüksusel iiiiiiii, eraldistel 37 ja 40 on lubatud, kuna need kanakulli elupaika ei jää.
17.Vastuseks kaebuses toodud väitele kohus märgib, et LKS § 8 alusel tehtud ettepanekus (16.03.2021 kiri, tl 51-52) ei ole KeA möönnud, et GGG kanakulli elupaigas täna kehtivate õigusaktide alusel lageraiet piirata ei saa. See väide oleks vastuolus ka kaebaja enda väitega, et lageraie lubamine on kaalutlusotsus. KeA ettepaneku mõte on viidatud kirjast nähtuvalt, et kanakulli elupaik vajab tõhusamaks kaitsmiseks rangemat kaitserežiimi (majandustegevus sihtkaitsevööndis erinevalt piiranguvööndist on keelatud) ning ettepanekut on põhjendatud ka maksustamise ja eraomanikule suurema toetuse maksmise või riigile maa müümise võimaluse tekkimise argumendiga.
18.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et KeA raiest keelduvad otsused oleks põhjendamata. Metsaregistris esitatud põhjendused on piisavad, et aru saada, miks raiest on keeldutud. Toodud on keeldumise õiguslik alus ja faktilised asjaolud (HMS § 56 lg 2, 3) ning viidatud keskkonnaregistrile, kust on leitav elupaiga täpne piir. Vastustaja (vaideotsuse tegijana) on täiendanud haldusaktide põhjendusi vaideotsuses ning kohtupraktikas on sellisel moel põhjenduste täiendamist peetud aktsepteeritavaks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 3-11-1504, p 17).
19.Metsateatise menetlusse kaasamise ja ärakuulamise osas on haldusorgan selgitanud, et KeA metsahoiu peaspetsialist KA suhtles kaebajaga 21.12.2020 telefoni teel enne metsateatise otsuse tegemist ja selgitas, miks metsateatise menetlemine viibib. Samuti selgitati kaebajale, et YYY kinnistu eraldised 28, 30 ja 34 jäävad kanakulli elupaika ning millistel põhjustel neil eraldistel lageraiet lubada ei saa. Vastustaja 26.05.2021 vastuse kohaselt andis kaebaja teada, et tema lageraie keelamisega ei nõustu ja ei soovi ka sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Seega on kaebaja haldusmenetluses ära kuulatud ning ärakuulamise vormi osas oli vastustajal kaalutlusõigus tulenevalt HMS § 5 lg-st 1, arvestades ka sama paragrahvi lg-s 2 toodud menetlusökonoomia põhimõtet. Kohus menetlusnormide rikkumise väitega seega ei nõustu.
20.Kohus leiab, et puudub alus kaevatavate metsateatiste registreerimata jätmise otsuste tühistamiseks. Kaebaja pole vaideotsuse osas toonud välja eraldiseisvaid põhjusi selle tühistamiseks. Kuna vaideotsuse esemeks olevate haldusaktide tühistamise osas jääb kaebus rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise taotlus.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad sellest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).

18(19)

22.Avaldatavas otsuses tuleb metsateatiste numbrid, keskkonnaregistri koodid ning katastriüksuste nimed ja numbrid asendada tähemärgiga, kuna kanakulli kui II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (LKS § 53 lg 1, HKMS § 175 lg 5). Kohtuotsus on pärast avaldamist laialdaselt kättesaadav kõigile soovijatele, mis tooks kaasa viidatud keeluga vältida soovitud tagajärje. Seetõttu tuleb ka kohtuotsuse avaldamisel elupaiga asukoha andmed jätta avaldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium