Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-500 X kaebus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt kriminaalmenetluse nr X-XX-XXXX raames ebaõige ekspertiisiaktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu määratud summas Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Vastustaja – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, kuid asendada halduskohtu määruse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.X suhtes alustati 18.12.2017 kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 (ahistav jälitamine) järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemise uurimiseks (kriminaalmenetlus nr X-XX-XXXX). Tegemaks kindlaks, kas isik sai teo toimepanemise ajal aru teo keelatusest, suutis juhtida oma käitumist ja on võimeline kandma karistust, määras kohtueelne menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 105 lg 1 ja § 106 alusel kriminaalasjas kohtupsühhiaatria ekspertiisi.
3-22-500
2.Psühhiaater PV 12.03.2019 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 97 kohaselt põeb X luululist häiret (RHK-10 järgi F22), mis avaldub paranoilistes luulumõtetes ja mõjustuselamuses ning tahte-tundeelu muutustes. Psühhiaatri hinnangul ei olnud X kuritegude toimepanemise ajal (juuli–november 2017) oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude keelatusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, ta tegutses luululistel ajenditel. Luululine häire mõjutab oluliselt isiku tunnetusprotsesse, tema tahte- ja tundeelu ning käitumist, mistõttu halvendab see raske psüühikahäire sotsiaalset kohanemisvõimet ja toimetulekut. Ekspert leidis, et X ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline osalema kohtumenetluses, kuna ta tõlgendab situatsiooni luululiselt ega mõista sooritatud õigusrikkumiste olemust. Samuti ei ole X psühhiaatri hinnangul oma vaimse seisundi tõttu võimeline kandma vabaduskaotuslikku karistust. X-l on raske psüühikahäire, ta sooritas kuriteod süüdimatusseisundis ja vajab psühhiaatrilist ravi. X võib luulumõtete tõttu olla ohtlik kannatanu perekonnale ja ka iseendale. Luulumõtted võivad põhjustada ohtlike tegude kordumise. X-l diagnoositud haigus on raskesti ravitav, selle ravi on pikaajaline ja paranemise prognoos kahtlane. X vajab ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 järgi, kuna tema ohtlikkus psüühikahäire tõttu püsib.
3.Lääne Ringkonnaprokuratuur koostas 05.06.2019 X kohta psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse, taotledes psühhiaatrilise sundravi kohaldamist põhjusel, et X on süüdimatus seisundis toime pannud mh KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.
4.Pärnu Maakohus lõpetas XX.XX.XXXX määrusega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (puudub kriminaalmenetluse alus, kuna isik ei olnud süüdiv) ja kohaldas X-le KarS § 86 lg-te 1, 12 ja 3 alusel ambulatoorset psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Maakohus leidis, et kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on tuvastatud, et X pani muu hulgas toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Õigusvastaste tegude toimepanemise ajal ei olnud X süüdiv ega ole seega tegude toimepanemises süüdi.
5.X esitas määruskaebuse, milles taotles muu hulgas ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise tühistamist. Tallinna Ringkonnakohus jättis XX.XX.XXXX määrusega Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määruse selles osas muutmata.
6.Tartu Maakohus tegi XX.XX.XXXX kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määruse, millega jättis rahuldamata SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku taotluse asendada ambulatoorne psühhiaatriline sundravi statsionaarse psühhiaatrilise sundraviga. Määruses on selgitatud, et 22.07.2020 kohtuistungil taotles kaitsja X suhtes kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, selgitamaks välja tema hetke tervislikku seisundit ja seda, kas isik on ohtlik ja milline on tema ravivajadus. Seega määras Tartu Maakohus XX.XX.XXXX määrusega X-le ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi. Maakohtu hinnangul oli 29.12.2020 koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 11/30 sisalduva eksperdiarvamusega tõendatud, et X-l ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, sh selliseid, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist ning X-l puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus otsustas rahuldada kaebaja taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks ja lõpetas talle Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega kohaldatud ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi.
2(7)
3-22-500
7.X esitas 28.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt kriminaalmenetluse nr X-XX-XXXX raames ebaõige ekspertiisiaktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu määratud summas. EKEI eksperdi ebaõigele ekspertiisiaktile tuginedes taotleti ja kohaldati kaebajale sundravi. Kahju on tingitud ekspertiisiakti järeldustest. Kaebajal tekkisid hingelised üleelamised, kui ta sai teada, et prokuratuur nõuab sundravi. Pärast kohtulahendit hingelised üleelamised suurenesid. Kaebaja palub lisaks hingelistele üleelamistele arvestada mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisel ka kulutusi, mida ta pidi tegema valediagnoosist tingitud sundravi vältimiseks, sh erineva psühholoogilise abi ja nõustamise saamise kulud 2190 eurot, õigusabi kulud sundravi vältimise võimaluste analüüsimiseks 3392,2 eurot jms.
8.EKEI selgitas 20.04.2022 menetlusdokumendis, et koordineerib ja rahastab kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemist ning peab riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Nimekirja pidamise eesmärgiks on tagada ülevaade asjatundjatest, keda saab kohtuekspertiiside tegemisel kasutada ekspertidena. EKEI ei kontrolli riiklikult tunnustatud ekspertide tehtud ekspertiisiaktide kvaliteeti ega õigsust. Kohtupsühhiaatriaekspertiise teevad EKEI lepingupartnerid ja riiklikult tunnustatud eksperdid, mistõttu edastas EKEI kriminaalasjas nr 17231601986 määratud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määruse täitmiseks lepingupartnerile SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliinikule. Ekspertiisi tegi psühhiaatriakliiniku psühhiaater, kes on riiklikult tunnustatud ekspert. EKEI ei saa kontrollida kohtupsühhiaatriaekspertiiside sisulist kvaliteeti ja asutusel puudub õigus määrata täiend- või kordusekspertiisi. Eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral on kohtul õigus määrata täiend- või kordusekspertiis. Seega ei saa EKEI vastutada, kas ekspert on ekspertiisiaktis jõudnud järeldusele valediagnoosi põhjal ja kas sellega on põhjustatud mittevaraline kahju.
9.Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määrusega jäeti läbi vaatamata X kaebus EKEI poolt kriminaalmenetluse nr X-XX-XXXX raames ebaõige ekspertiisiaktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu määratud summas (resolutsiooni p 1); tagastati kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot (resolutsiooni p 2); kuulutati haldusasja menetlus kinniseks (resolutsiooni p 3) ning asendati avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X (resolutsiooni p 4). Selle üle, kas kohaldada tuleb psühhiaatrilist sundravi isiku psüühilise seisundi ja ravi vajadusele antud hinnangu pinnalt, on pädev otsustama maakohus. Otsustus on tehtud kriminaalmenetluse raames, mis on avalik-õiguslik, kuid kaebajal oli kriminaalmenetluses võimalus ekspertiisiakti ja sellega seonduvaid asjaolusid vaidlustada ning kaebaja on seda õigust kasutanud. Tartu Maakohus otsustas XX.XX.XXXX kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud määrusega kaebajale määratud sundravi lõpetada, kuid erinevalt kaebaja väidetust ei nähtu määrusest ekspertiisiakti ebaõigsuse (diagnoosi ja ravivea) tuvastamist. Maakohus leidis, et kaebaja puhul on sundravi kohaldamise alused ära langenud, kuid märkis lisaks, et Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrus on jõustunud koos selles Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrusega tehtud muudatusega ning kohtul puudub õigus ümber hinnata jõustunud kohtulahendites kajastatud asjaolusid ja seisukohti. Riikliku eksperdi poolt kaebajal kohtupsühhiaatriaekspertiisiga püsiva luululise häire (rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi kategooria F22) diagnoosimine ja selle põhjal kaebaja võimekusele osaleda kriminaalmenetluses, kaebaja ohtlikkusele ja sundravi vajadusele hinnangu andmine on tervishoiuteenuse osutamine. Ehkki PPA määras vastava kohtupsühhiaatriaekspertiisi KrMS § 105 lg 1 ja § 106 alusel kriminaalasjas ning tegi 3(7)
3-22-500 ekspertiisimääruse täitmise ülesandeks EKEI ekspertidele, ei ole ekspertiisi teostajaks mitte EKEI, vaid SA PERH psühhiaatriakliiniku psühhiaater. Psühhiaater tegutses ekspertiisiakti koostades tervishoiuteenuse osutajana. Tegu oli meditsiinilise otsustuse ja diagnoosimisega, mis ei erine olemuslikult tavapärase tervishoiuteenuse osutamisel tehtavatest meditsiinilistest diagnoosidest. Tervishoiuteenuse osutamine toimub eraõiguslikus suhtes. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusest tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1). Maakohtu pädevuses on tervishoiuteenuse osutamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
10.X esitas 10.05.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebajale tekitati mittevaraline kahju kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXX, s.o avalikõiguslikus suhtes. Kahju tekkis erinevate toimingute ja otsuste kogumina, kui kaebaja sai teada, et prokuratuur nõuab sundravi kohaldamist. Kahju süvenes, kui kaebaja sai teada ekspertiisiakti sisust ning Pärnu Maakohus määras XX.XX.XXXX ekspertiisiaktile tuginedes sundravi. Prokuratuuri taotlus sundravi kohaldamiseks ja hilisem kohtulahendiga jõustatud (ja ebaõigeks osutunud) sundravi sai võimalikuks 12.03.2019 ekspertiisiakti tõttu. Ekspertiis on määratud ja tehtud avalik-õiguslikus suhtes. Ekspertiisi määras 28.02.2019 kriminaalmenetluse raames PPA. Ekspertiisi korraldamine tehti ülesandeks vastustajale, kes tegi selle ülesandeks SA PERH psühhiaatriakliinikule. Isegi kui ekspertiisi tegi SA PERH psühhiaatriakliinik, on see tehtud avalik-õiguslikus, mitte eraõiguslikus suhtes. Ekspertiisi sisu järgi võis ekspertiisi koostaja tegutseda tervishoiuteenuse osutajana (määras diagnoosi ja tegi sunniravi ettepaneku), kuid ekspertiis ise on tehtud kriminaalmenetluse käigus avalik-õiguslikus suhtes (vrdl Riigikohtu 28.06.2021 otsus asjas nr 3-21-30, p 27). Kaebaja ei saa pöörduda nõudega maakohtusse. Eksperdi ja kaebaja vahel ei sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 mõttes. Tegemist ei olnud erakorralise meditsiinilise abi osutamisega. Kuigi ekspertiisi koostas ametikohustuse täitmise raames konkreetne psühhiaater, ei saa kaebaja esitada nõuet tsiviilkohtumenetluses ka nt VÕS § 1043 järgi (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 2-21-5266, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui kohtu hinnangul on õige vastustaja SA PERH psühhiaatriakliinik või ekspertiisi koostanud psühhiaater, tuleks vastustaja asendada või kaasata täiendavalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevuse kindlakstegemisel on määrav vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt ka Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 7). Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu 4(7)
3-22-500 kindlakstegemisel on oluline kaebuse nõue ja alus (vt Riigikohtu 16.06.2011 määrus asjas nr 32-4-2-11, p 11; 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 7). Õigussuhtel on avalik-õiguslik iseloom, kui see on tekkinud avaliku õiguse normi alusel, seda reguleerivad avaliku õiguse normid või kui protsessis on määravad avaliku õiguse põhimõtted ja sätted (vt Riigikohtu 22.12.2000 otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 14; 19.02.2002 määrus asjas nr 3-3-1-12-02, p 4; 19.12.2005 määrus asjas nr 3-3-1-64-05, p 10). Selleks, et lugeda suhe avalik-õiguslikuks, peab haldusorgan olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016 otsus asjas nr 315-414, p 8 ja seal viidatud Riigikohtu praktika).
13.Pädeva kohtu kindlakstegemiseks tuleb välja selgitada, kas kaebaja ja EKEI (või kui kaebust mõista nii, et kaebaja taotleb kahju hüvitamistvaheline suhe oli eraõiguslik või avalik-õiguslik. Kui tegemist oli avalik-õigusliku suhtega, tuleb ka tuvastada, kas sellise kahju hüvitamiseks on ette nähtud erikord. Kui teistsugust menetlust ei ole, on kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses (Riigikohtu 07.10.2020 määrus asjas nr 3-19-1565, p 7).
14.Sundravile paigutamisega seoses on Riigikohus selgitanud, et isiku KarS § 86 lg 1 alusel sundravile paigutamisel tekib nii avalik-õiguslik suhe kui ka eraõigussuhe. Isiku psühhiaatrilisele sundravile paigutamine ning tema seal hoidmine toimub avalik-õiguslikus suhtes. Selles suhtes rakendab riik oma sunnijõudu, piirates isiku vabadust ja isikupuutumatust tema tahte vastaselt. Samas on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks psühhiaatrilise abi seaduse § 17 lg 1 järgi psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu erikogu 18.11.2013 määrus asjas nr 3-2-4-1-13, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.Praeguses asjas ei väida kaebaja mittevaralise kahju tekkimist sundravi kohaldamisel. Kaebaja väidab, et talle tekitati mittevaralist kahju 12.03.2019 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 97, milles leiti, et kaebaja põeb luululist häiret (RHK10 järgi F22). Kaebaja väitel sai nimetatud akti koostamisest alguse sündmuste jada, mis põhjustas talle mittevaralise kahju – prokuratuur taotles tema suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, maakohus rahuldas taotluse, ta pidi käima SA Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus vastuvõtul ja talle kirjutati välja ravimid. Kaebaja leiab, et neid sündmusi poleks toimunud, kui (ebaõiget) 12.03.2019 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 97 poleks koostatud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi tegemisel osutati talle tervishoiuteenust. VÕS § 758 lg 1 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Selle sätte järgi eeldab tervishoiuteenuse osutamine lepingulise suhte tekkimist. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada 5(7)
3-22-500 tervist. Sellist lepingulist suhet kaebaja ja ekspertarsti vahel ei tekkinud ja tervishoiuteenust kaebajale ekspertarsti arvamuse koostamisel ei osutatud. KrMS §-de 105 ja 106 alusel PPA poolt tellitud kohtupsühhiaatriline ekspertiis pole seotud eesmärgiga edendada kaebaja tervist või leevendada tema vaevusi. Ekspertiisi eesmärk oli teha kindlaks fakt, kas kaebajal esineb selliseid psüühilisi probleeme, mis välistavad tema süüdimõistmise kuriteos. Kohtuekspertiisi puhul on küll tegemist eksperdiks määratud isiku erialase tegevusega, kuid selle eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus (kohtuekspertiisiseaduse § 2), mitte isiku nõustamine ja ravimine. Seega ei osutatud isikule tervishoiuteenust mitte ekspertiisiaktiga, vaid kohtulahendi alusel osutatud ambulatoose raviga. Tähtsust ei oma, et ekspertiisiakti koostas SA PERH psühhiaatriakliiniku psühhiaater, kes saab osutada tervishoiuteenust.
17.Välistatud ei ole eraõigussuhteid reguleerivate normide alusel kahju hüvitamise nõudmine ekspertarstilt, kuid seda mitte tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel, vaid lepinguväliselt, nt au teotamisega, sh ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Sellise nõude saab kaebaja esitada tsiviilkohtumenetluses maakohtule. Praeguses asjas ei ole kaebaja siiski väitnud kohtupsühhiaatri poolt kaebaja au teotamist, vaid vale diagnoosi määramist.
18.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (Riigikohtu 07.10.2020 määrus asjas nr 3-19-1565, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei väida otsesõnu, et talle tekitas kahju menetleja kriminaalmenetluses (prokuratuur, politsei või kohus), vaid see tekitati 12.03.2019 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi koostamisel. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 1 lg 1 järgi reguleerib see seadus aga üksnes menetleja tekitatud kahju hüvitamist.
19.SKHS kehtestamise eesmärk oli reguleerida süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda ammendavalt. Seadusandja tahe SKHS kehtestamisel oli muu hulgas muuta olukorda, kus halduskohtul oli teatud hüvitamisnõuete lahendamisel pädevus anda sisulisi hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele. Samas ei tulene SKHS § 1 lg-st 1 ja §-st 4 keeldu kohaldada mõnes muus seaduses selgelt sätestatud materiaalõiguslikku alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohaldu (vt selle kohta Riigikohtu 08.10.2018 määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10–13). SKHS eesmärki ei saa selle § 1 lg 1 valguses mõista aga ka nii, et kriminaalmenetluse toimingutega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine võiks toimuda riigivastutuse seaduses sätestatud menetlusnormide järgi ning SKHS kui eriseadus reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist vaid osaliselt. Kaebaja nõue võib olla hoopis kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamine, arvestades, et sundravi kohaldamise otsustas maakohus. Kui kaebaja peab kahju tekitajaks EKEI-d ja ta taotleb hüvitise väljamõistmist just EKEI-lt, tuleb ekspertiisi kui kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada ikkagi SKHS-s sätestatud menetluskorda järgides. Selle nõude lahendamisel saab hinnata vaid seda, kas EKEI täitis oma ülesandeid õiguspäraselt.
20.Praegusel juhul ei ole tühistatud Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrust, millega kohaldati X suhtes psühhiaatrilist sundravi kõrgema astme kohtute poolt (ringkonnakohus ja Riigikohus nõustusid maakohtu määrusega), vaid kohaldatud sundravi lõpetati siis, kui SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik esitas kohtule taotluse asendada X ambulatoorne ravi 6(7)
3-22-500 statsionaarse raviga. Taotluse menetlemise raames määras maakohus uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, millega tuvastati, et kaebajal puuduvad psüühikahäired, mis õigustaksid tema suhtes sundravi kohaldamist. Seega hinnati kaebajale sundravi kohaldamise vajalikkus selle rakendamise kestel ümber (vt KrMS § 4021 ja § 403), kuid selle raames ei tühistatud maakohtu määrust, mille alusel ravi algselt kohaldati. Kaebaja sai seetõttu hüvitisenõude esitada vähemasti SKHS § 21 järgi. Kaebajal on võimalik esitada SKHS-s sätestatud korras ka nõue sundravi kohaldamise määrusega tekitatud kahju hüvitamiseks, vajaduse korral taotledes nõude menetlemist või rahuldamist välistavate normide põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kuna halduskohus ei ole pädev sellist kahju hüvitamise nõuet lahendama, ei saa ta hinnata ka seda, kas hüvitisenõude esitamine on veel tähtaegne või kas hüvitise maksmise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud, sealhulgas, kas kaebajale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamine on SKHS-s piisavalt reguleeritud, see on võimalik analoogia korras või on SKHS sellise kahju hüvitamise ebapiisava reguleerimise tõttu põhiseadusevastane. Hinnangu neile küsimustele saab anda üksnes pädev menetleja.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendused tuleb kahju hüvitamise korda puudutavate selgituste osas asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.