Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000513939, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kinniseks Riigimetsa Majandamise Keskuse 09.05.2022 esitatud lisa, mis puudutab metsise elupaika, osas ning piirata kaebaja õigust sellega tutvuda ja saada sellest ärakirju.
2.Tuvastada, et kaebus on metsateatiste nr 50000513939, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes.
3.Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetlus.
4.Menetlusosalistel on õigus esitada taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeriti 21.12.2021 Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi PEM) vaie, milles taotleti muuhulgas tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000527315, 50000526363, 50000520663, 50000519617 ja metsakaitseekspertiisi aktid nr 10000007277, 10000007225 ja 10000007278. PEM taotles ka nimetatud metsateatiste registreeringute ja metsakaitseekspertiisi aktide kehtivuse peatamist vaidemenetluse ajaks.
2.Keskkonnaamet tegi 29.12.2021 vaide osalise tagastamise otsuse nr 1-7/21/121-2 (edaspidi vaide osalise tagastamise otsus), millega tagastas mh vaide metsateatiste nr 50000527315, 50000526363, 50000520663, 50000519617 ja metsakaitseekspertiisi aktide nr 10000007277 ja 10000007278 osas põhjendusega, et kehtetuks tunnistamise nõuded on esitatud kaebetähtaega rikkudes (haldusmenetluse seaduse ehk HMS § 79 lg 1 punkt 3). Metsakaitse ekspertiisi nr 10000007225 puhul märgiti, et vaie esitati tähtaegselt, kuid vaidest ei selgu, kas vaide esitajal on vaide esitamise õigus. Otsuse põhjendustest (punkt 3) järeldub, et vaide esitamise õiguses ei oldud kindel põhjusel, et vaidest ei nähtunud, kas metsakaitseekspertiisi aktist nr 10000007225 tulenev õigus on realiseeritud või mitte. Kehtivate haldusaktide osas lubas Keskkonnaamet teha vaideotsuse hiljemalt 01.02.2022 ning registreeringute kehtivuse peatamise üle otsustada otsuse punktis 3 kirjeldatud osas siis, kui on välja selgitatud, kas tegemist on kehtivate või kehtetute registreeringutega.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 17.01.2022 PEM kaebus taotlustega:
3.4.peatada esialgse õiguskaitse korras 265 metsateatise registreeringu ning 4 ekspertiisiakti kehtivus kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
4.Halduskohus tegi 19.01.2022 määruse, millega jättis kaebuse käiguta ja andis selle korrastamiseks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks tähtpäeva 11.02.2022 (resolutsiooni punkt 1); tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti ning kaasas kolmandate isikutena Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) ja Luua Metsanduskooli (resolutsiooni punktid 3 ja 4), küsides neilt kohtu küsimustele vastuseid hiljemalt 04.02.2022 (resolutsiooni punkt 5). Resolutsiooni punktiga 6 kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud 265 metsateatise ja 4 metsakaitseekspertiisiakti kehtivuse.
5.Kaebaja korrastas kaebuse ning esitas kohtule liitkaebused. Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määrusega otsustas kohus korrastada esitatud liitkaebused selliselt, et 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldati iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000513939, 50000521271, 50000521273, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085 ning tuvastada metsateatiste nr 50000513845, 50000513925, 50000510125, 50000513923, 50000513931, 50000513935, 50000453249, 50000453247, 50000463143, 50000462975, 50000455347 ja 50000455349 õigusvastasus. Haldusasja numbriks jäi 3-22-124.
6.Halduskohtu 23.03.2022 määrusega tagastati PEM-i kaebus nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised 50000521271 ja 50000521273 ning tuvastada metsateatiste nr 50000513845, 50000513925, 50000521271, 50000521273, 50000513931, 50000513935, 50000510125, 50000513923, 50000453247, 50000453249, 50000455347, 50000455349, 50000463143, ja 50000462975 õigusvastasus. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000513939, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085.
7.Keskkonnaamet ja kolmas isik vastasid kaebusele 09.05.2022 ning esitasid taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.
8.Vastuseks vastustaja ja kolmanda isiku taotlustele ning halduskohtu 05.08.2022 kohtunõudele esitas kaebaja 01.09.2022 kaebetähtaja ennistamise taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja seisukoht
9.1.Kaebus on tähtaegne ning kaebaja lähtus kaebuse esitamisel halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg-st 7. Eeldada ei saa metsateatiste vaidlustamist 30 päeva jooksul metsateatise metsaregistrisse registreerimisest alates (vt Tallinna Halduskohtu 09.04.2020, 3-20-605, punkt 20). Nimelt ei võimalda metsaregister teha otsingut viisil, et kuvataks kogu maakonna või valla kehtivad metsateatised või kõik üleriigilised metsateatised ajalises järjestuses. Avalikkust tuleb keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (Riigikohtu 07.05.2003, otsus 3-3-1-31-03, punkt 26).
9.2.Kaebajale ei tehtud metsateatisi teatavaks ning kui vastustaja soovib vältida metsateatiste vaidlustamist hiljem kui 30 päeva pärast nende metsaregistris avaldamist, peaks vastustaja tagama, et metsateatised või info metsateatiste registreerimise kohta oleks vahetult pärast metsaregistris registreerimist huvitatud isikutele, sh kaebajale lihtsasti leitav ja kättesaadav. Ka Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 määrus 3-20-999, punktid 23–24). Teabe efektiivset kogumist takistab mh metsaregistri kohmakas ülesehitus. Metsaregistris saab päringuid teha katastrinumbri, metsateatise numbri, kinnistu nime ja kinnistu numbri järgi. Otsingutulemusi saab piirata maakonna ja valla lisamisega. Sellega võimalused otsingu teostamiseks ka piirduvad. Metsaregistri otsingusüsteem ei võimalda teostada otsingut kuupäevade kaupa. Samuti ei võimalda otsingusüsteem teostada päringuid metsateatiste registreerimise kohta alade kaupa, mille osas kehtivad looduskaitselised piirangud, sh ohustatud liikide elupaikade või rohevõrgustiku alade kaupa. Seega raskendab registri ülesehitus oluliselt andmete kogumist ning seeläbi puudutatud isikute õiguste kaitset. 2021. a veebruaris lisandus metsaregistrisse Andmekaitse Inspektsiooni soovitusel funktsionaalsus, mille abil saab maaomanik teate, kui tema naaber on saanud loa teha lage- või turberaiet. Sarnast funktsionaalsust ei ole keskkonnaorganisatsioonidele loodud, et viimased saaksid soovi korral tellida teavet raiete teostamise kohta looduskaitse all olevatel või kaitsealuste liikide poolt asustatud kinnistutel.
9.3.Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-1203, p 19). Kaebajal koosseisulisi töötajaid ei ole, kuid arvestades välja antavate metsateatiste hulka, siis peaks kaebajal tööl olema vähemalt kaks täistööajaga inimest.
9.4.Kaebaja sai metsateatistest teada pärast seda, kui pärast 20.12.2021 Saarde vallas ohustatud liikide elupaikadesse ja Kikepera linnualale registreeritud metsateatiste asjus kaebuse esitamist (haldusasi nr 3-21-2942) hakkas kaebaja 2021. aasta detsembris uurima metsaregistrit Saarde valla osas edasi, liikudes mööda metsaregistri kaarti, jõudes kaardil Häädemeeste valda ja Pärnu linna. Pärnu linnast leidis kaebaja märkimisväärselt enamjaolt külg-külje kõrval asuvatele metsaeraldistele registreeritud metsateatisi metsise ja selle läheduses ning hulgaliselt puidulaoplatside raadamisteatisi. Kaebaja esitas kaebuse esimesel võimalusel pärast seda, kui sai metsateatiste registreerimisest teada ning hindas negatiivseid mõjutusi.
10.Vastustaja seisukoht
10.1.Tühistamiskaebused esitati kaebetähtaega rikkudes, kuna metsateatised registreeriti 17.11.2021 ja 02.12.2021. Kaebus halduskohtule esitati 17.01.2022 ehk metsateatiste registreerimisest vastavalt poolteist kuni 2 kuud hiljem. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, mille eesmärgiks on edendada loodushoidu, keskkonna- ja pärandkultuurikaitset Eesti Vabariigis ning selle eesmärgi elluviimiseks vaidlustab kaebaja metsateatisi. Seega on kaebaja teadlik metsateatiste registreerimise süsteemist ja sellest, kuidas on võimalik metsateatisi vaidlustada ning et kaebeõiguse teostamiseks peab kaebaja ise üles näitama aktiivsust registreeritud metsateatiste jälgimisel ja nendega tutvumisel.
10.2.Olemasolevad süsteemid (metsaregister, WFS-teenus ning RMK loodud kaardikiht) on piisavad selleks, et vajalik info kaebuse õigeaegseks esitamiseks kätte saada. Nt WFS-teenus võimaldab keskkonnaorganisatsioonidel otsida registreeringuid erinevate parameetrite abil (sh kuupäevaliselt ja kaitstavate alade kaupa). Samuti võimaldab see otsida metsateatisi neid huvitavas piirkonnas või ka näiteks konkreetsete kuupäevade kaupa või kaitstavate alade kaupa ning keskkonnaorganisatsioon saab selle teenuse kaudu tellida endale e-postile piiramatult kõik neid vähegi huvitada võivad andmed. Seega väide, et kaebaja peab tegema olulisi pingutusi metsateatiste olemasolust teadasaamiseks, on põhjendamatu. Samuti on põhjendamatu väita, et vastustaja peaks juba lisaks olemasolevale ulatuslikule info tagamisele astuma veel täiendavaid samme. On ilmselge, et see tooks kaasa olulised ja ebamõistlikud kulud metsateatistest teavitamiseks. Ka Riigikohus rõhutas 07.05.2002 määruse nr 3-3-1-31-03 punktis 31, et keskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust ning et keskkonnaorganisatsioonidel on võimalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine. Seda asjaolu ei saa muuta ka see, kui keskkonnaorganisatsioon on võtnud eesmärgiks üleriigiliselt metsade kaitsmisega tegeleda, mille tõttu võimalike keskkonnaorganisatsiooni huve puudutavate haldusaktide arv võib olla väga suur.
10.3.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 30 lg 2 alusel keskkonnaorganisatsioonidele tavapärasest laiema kaebeõiguse tagamise eesmärk ei ole olnud see, et nad saaksid sisuliselt valimatult ja piiramatult kohtu kaudu kontrollida haldusorganite tegevust seoses keskkonnakaitsega. Kaebaja varasem tegevus ja tema poolt esitatud kaebuste arv viitab sellele, et kaebaja tegevus ei seisne niivõrd sisuliselt fokusseeritud konkreetsete väärtuste kaitses kui igasuguse metsaraie süsteemses takistamises. Seda näitab mh asjaolu, et
kaebaja on esitanud samasisulised tühistamiskaebused metsateatistele sõltumata sellest, kas tegemist on sanitaarraiega, harvendusraiega või muu raie liigiga. Kaebaja esmane huvi ei näi olevat looduskaitse ning tema positsioon ei lähtu sellest, mis looduse ja metsade seisukohast tegelikult kasulik või vajalik oleks. Näiteks ei pööra kaebaja tähelepanu asjaolule, et sanitaarraie üheks eesmärgiks on metsa sanitaarse seisundi parandamine (MS § 28 lõige 7 punkt 3) ehk tegemist on paljudel juhtudel loodusele vajaliku tegevusega. Kaebaja on valinud tegutsemise meetodiks aga kõikide metsateatiste ülepinnalise vaidlustamise.
10.4.Kohtuliku kontrolli tagamise mõte ei ole see, et võimaldada keskkonnaorganisatsioonidele kõikide keskkonda puudutada võivate otsuste süsteemset vaidlustamist, vaid et tagada võimalus konkreetsetel juhtudel, kui on kahtlus, et konkreetne otsus kellegi huve rikub, kontrollida selle otsustuse õiguspärasust. Kaebaja sisuline eesmärk on justkui saavutada kõikide Keskkonnaameti poolt registreeritavate metsateatiste topeltkontroll kohtu poolt, mis ei ole kohtuliku kontrolli mõte ega eesmärk. Tänane metsateatiste otsinguvõimalus on igati piisav olukorras, kus keegi soovib üksikjuhtumil metsateatise kinnitamist halduskohtus vaidlustada. Isegi, kui olemasolevate otsinguvõimalustega on veidi keerulisem teha üleriigilist ja süsteemset haldustegevuse kontrolli, tuleb arvestada, et kohtumenetluse põhieesmärgiks ei olegi Keskkonnaameti tegevuse süsteemne kontroll üleriigiliselt, vaid haldustegevuse kontroll üksikjuhtumil. Järelikult ei saa ka metsaregistris otsinguvõimaluste mõningast piiratust kasutada taoliste ulatuslike kaebuste kaebetähtaja ületamise õigustusena. Seda eriti olukorras, kus riigi poolt on teiste tehniliste lahendustega loodud ka võimalus vajalikku informatsiooni teiste parameetrite järgi otsida ja saada. Kaebaja tõlgendus viib olukorrani, kus keskkonnaalaste otsuste vaidlustamine keskkonnaorganisatsioonide poolt peaks justkui olema piiramatu, sest ainult sel viisil on võimalik tagada nende juurdepääs õigusemõistmisele.
11.Kolmanda isiku seisukoht Ka keskkonnaorganisatsioonide puhul tuleb pidada põhjendatuks HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega. Ehkki varasemas õiguspraktikas peeti keskkonnaorganisatsiooni puhul metsateatise vaidlustamise tähtajaks 3 kuud teatise väljastamisest, siis 04.05.2022 määruses nr 3-21-2942 muutis kohus varasemat seisukohta ning märkis, et kolme kuu põhimõte ei peaks automaatselt igas olukorras kohalduma, kuna WFS-teenus on kasutatav. Kaebetähtaeg on 30 päeva, kuid kaebus metsateatise nr 50000513939 osas esitati 2 kuud pärast selle registreerimist ning metsateatiste nr 50000519055, 50000519085 ja 50000519097 osas 1 kuu ja 15 päeva pärast nende registreerimist.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Vastustaja ja kolmas isik taotlesid, et kohus hindaks menetlusse võetud metsateatiste nr 50000513939, 50000519055, 50000519085 ja 50000519097 osas kaebuse tähtaegsust ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumisele viidates. Tegemist on seega taotlustega kontrollida kaebuse esitamisel kaebetähtajast kinnipidamist.
13.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4).
14.Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega reguleerib HKMS § 46 ning KeÜS ei tee sellest erandit. Nii võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega. Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5).
15.Kaebaja taotleb registreeritud metsateatiste nr 50000513939, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085 tühistamist. Vaidlust ei ole, et metsateatis nr 500005139391 registreeriti 17.11.2021 ning metsateatised nr 500005190552, 500005190853 ja 500005190974 registreeriti 02.12.2021. Kaebus halduskohtule saabus 17.01.2022. Seega ei ole kaebuse esitamisel järgitud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kaebaja sõnul sai ta metsateatistest teada pärast seda, kui ta esitas 20.12.2021 Saarde vallas ohustatud liikide elupaikadesse ja Kikepera linnualale registreeritud metsateatiste asjus kaebuse (haldusasi nr 3-21-2942) ja hakkas 2021. aasta detsembris uurima metsaregistrit Saarde valla osas edasi, liikudes mööda metsaregistri kaarti, jõudes kaardil Häädemeeste valda ja Pärnu linna. Seega leiab kaebaja, et tema suhtes kohaldub kaebetähtaja arvestamisel HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud erisus.
16.Kohus kaebaja käsitusega ei nõustu. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et tühistamisnõuetes on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
17.HKMS §-st 46 tulenevalt tuleb kaebetähtaja kulgemisel eristada olukorda, kus seadusest tulenevalt on haldusorganil kohustus isikut teavitada haldusakti andmisest ning olukorda, kus seadusest tulenevalt sellist kohustust ei ole. Olukorras, kus haldusorganil aktiivset teavitamise kohustust ei ole, tuleb omakorda eristada olukorrad, kus isikul on endal kohustus üles näidata aktiivsust, olukordadest, kus isikul sellist kohustust ei ole. Keskkonnaorganisatsiooni puhul on leitud, et oma huvi realiseerimiseks peavad nad näitama ka ise üles teatud aktiivsust ning neil on võimalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine (vt nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, punkt 31). Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka praegusel juhul ning kaebetähtaja kontrollimisel tuleb esmalt teha selgeks, kas kohaldada tuleb HKMS § 46 lg-t 1 või lg-t 7.
18.Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul HKMS § 46 lg 1.
18.1.Kohus ei vaidlusta kaebaja väidet, et ta võis vaidlustatud metsateatistest teada saada millalgi 2021. aasta detsembris, kuid kohtu hinnangul on asjas oluline, et reaalselt olid metsateatised avalikustatud nende väljastamise hetkest ning kaebajal oli võimalik nendega ka tutvuda. Seda möönab ka kaebaja, ehkki tema sõnul eeldaks metsateatiste jooksev vaidlustamine pidevat registri jälgimist ning see eeldaks kahe töökoha loomist. MTÜ-del ei ole keelatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks töötajaid palgata, mistõttu kaebaja seisukohad kinnitavad üheselt, et kaebajal oli võimalik jooksvalt metsateatistega tutvuda ning samuti oli kaebajal sel põhjusel ka võimalik esitada kaebused tähtaegselt. Asjaolu, et kaebaja Asukohaga Pärnu linn Vändra metskond Asukohaga Pärnu linn Vändra metskond
Asukohaga Pärnu linn Vändra metskond
Asukohaga Pärnu linn Vändra metskond
selliselt oma tegevust ei korraldanud, on tema enda valik ja risk. Seejuures märgib kohus, et kaebaja eelnevad väited põhinevad eeldusel, et kaebaja tutvub metsateatistega üksnes metsaregistri vahendusel. Kaebaja jätab täielikult tähelepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud võimaluse tutvuda metsateatistega ka WFS-teenuse vahendusel, mille kasutamine on pärast sellega tutvumist kiire ning tulemuslik. Nt võtab selle kasutamisel eelmise päeva metsateatiste analüüsimine aga ca 1 tund.
18.2.Kaebajat ei saa pidada vähetähtsaks keskkonnaorganisatsiooniks. Kaebaja kodulehe ja põhikirja andmetel on kaebaja näol tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on edendada loodushoidu, keskkonna- ja pärandkultuuri kaitset Eesti Vabariigis. Seejuures on kaebaja eesmärk suunatud justnimelt metsakeskkonna kaitsele. Võttes endale sedavõrd laia eesmärgi ning soovi vaidlustada piiramatult kõiki metsateatisi, võtab kaebaja endale teadvalt kohustuse, et ta suudab läbi töötada kõik metsaregistris registreeritud metsateatised. Seega ehkki kaebaja on vabatahtlikkusel baseeruv keskkonnaorganisatsioon, siis peab ta oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks olema piisavalt aktiivne, et vajalik keskkonnainfo hankida. Seda enam, et metsateatise registreerimise järgselt on võimalik see koheselt realiseerida ning üldjuhul seda ka tehakse. Seega oma eesmärkide saavutamiseks peab kaebaja looma süsteemi, mis võimaldab kõik metsateatised läbi töötada. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebaja väljendatud seisukohaga, et keskkonnaorganisatsioonil on passiivne kohustus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaalaste otsustest teadasaamisel ning kogu teavitamiskohustus lasub haldusorganil. Keskkonnaorganisatsioonil on kohustus hoida end kursis ning hankida teavet. Nagu eespool viidatud, siis seda on möönnud ka Riigikohus 07.05.2003 määruse nr 3-3-1-31-03 punktis 31: „Keskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust. Keskkonnaorganisatsioonidel on võimalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine.“. Kohtu hinnangul on see seisukoht kehtiv ka täna ning arvestades infotehnoloogilist arengut, siis peab keskkonnaorganisatsioon ka teabe hankimisel riigi loodud lahendusi kasutama.
19.Kaebetähtaja ületamine on teatud juhtudel vabandatav ning selle tulemuseks on kaebetähtaja ennistamine. Kaebetähtaja ennistamine on lubatud mõjuval põhjusel ning seejuures eristatakse, kas kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa (vt ka HKMS § 150 ja nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-645). Kohtu hinnangul on aga kaebaja välja toodud asjaolud liigitatavad subjektiivsete põhjuste alla ning nendest nähtub, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et hankida tähtaegselt teavet metsateatiste registreerimiste kohta.
20.Kohtu hinnangul ei ole kaebetähtaja ennistamine praegusel juhul lubatav, kuna kaebaja rikkus kaebetähtaega subjektiivsetel põhjustel ning kaebaja väljatoodud põhjendused kaebetähtaja rikkumiseks on sellised, mis oleks olnud töökorralduslikult välditavad (vt mh ka punkt 18.1).
20.1.Kaebaja leiab, et tema kaebetähtaja rikkumine on vabandatav asjaoluga, et metsaregistri kasutamine on keeruline ning otsingusüsteem ei võimalda kõiksuguste parameetritega otsinguid. Samuti toob kaebaja välja personaliküsimuse. Samas jätab kaebaja täielikult tähelepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud metsateatistega tutvumiseks ka WFSteenuse ning seda juba vähemalt 2020. aastast5 alates. Seejuures on meelevaldne kaebaja väide, Vt Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 määrus nr 3-20-605, kus Keskkonnaamet selgitas WFS-teenuse olemasolu ning selle toimimist.
et WFS-teenuse kasutamine oleks kuidagi ebamõistlikult keeruline. Vastupidi, tegemist on väga lihtsa ja toimiva tööriistaga, mida ka asja lahendav kohtunik kasutab metsateatiste vaidlustes.
20.2.Kaebaja asutati 2020. aastal ning tal oli võimalik enam kui aasta jooksul end süsteemiga kurssi viia. Kui kaebaja ei saanud WFS-teenuse kasutamisega hakkama, siis oleks tulnud pöörduda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogiakeskuse või Keskkonnaameti poole, mitte väita, et riik väljastab metsateatisi salaja ning et vastav info ei ole leitav või selle töötlemine on ebamõistlikult keeruline. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik sõlmida leping, mis võimaldaks tal regulaarselt kasutada või väljastada metsaregistri andmeid (keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 15 lg 7), kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja ka seda teinud.
20.3.WFS-teenusesse süvenedes ning kasutusjuhenditega tutvudes selgus, et metsateatistega tutvumiseks tuleb laadida alla nt vabatarkvara QGIS. Kohus tegi seda ning veendus, et teenuse abil on metsateatistega tutvumine võimalik ning selle kaudu on võimalik teha ka erinevaid päringuid ning otsida teatisi märksõnade abil. WFS-teenus võimaldab mh: − teha suuremahulisemaid päringuid, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta (sh kuupäevade alusel) ja ka konkreetsete kaardikihtide osas; − otsida metsateatiste registreeringuid nii alade kui kuupäevade kaupa, st just nende parameetrite järgi, mis on kaebaja jaoks olulised; − ühe katastriüksuse piires jälgida metsateatiste registreerimist, kusjuures neid saab otsida kindla kuupäeva järgi või alates teatud kuupäevast ehk kontrollida, kas võrreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud või ei; − erinevaid kaardikihte kasutades välja selgitada, kas mõni eraldis, millele metsateatis on väljastatud, asub alal, millel üldplaneeringu kohaselt on lubatud raied vaid valikraie põhimõttel; − teha märksõnaotsinguid (nt metsis või erinevad kaitsealad).
20.4.Kaebaja on algatanud arvukalt kohtuasju ning nendes selgunud asjaoludest nähtuvalt ei pea kohus täna enam kohtupraktikas väljendatud kolmekuulist kaebetähtaega põhjendatuks. Kui haldusasjas 3-21-1203 põhjendati 3-kuulist kaebetähtaega muu hulgas sellega, et WFSteenuse kasutamine on problemaatiline, siis tänaseks on selgunud, et selle arvamuse taga oli Keskkonnaametist saadud puudulik info. Nimelt ilmnes, et kohtupraktikas välja toodud probleem WFS-teenuse kasutamisel oli tingitud asjaolust, et Keskkonnaamet jagas kohtutega veebilinki, ent jättis selgitamata, et teenus ei toimi pelgalt lingile klikkides, vaid vajalik on kasutada programmi, kus tuleb veebilinki kasutades luua vastav ühendus. Nagu kohus eelmises punktis selgitas, siis laadis kohus endale vastava programmi (QGIS) arvutisse ning WFS-teenus toimib tõrgeteta. Seejuures on võimalik WFS-teenuse kasutamisel analüüsida suuri andmemahte, kuid seda väga kiiresti. Sel põhjusel ei ole kohtu hinnangul asjakohane ka seni kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et keskkonnaorganisatsiooni osas võiks kaebetähtaja osas kohalduda HKMS § 46 lg 7 regulatsioon.
21.Seega nähtub eelnevast, et kaebaja ei ole täitnud keskkonnaorganisatsioonile asetatud kohustust olla teabe hankimisel aktiivne ning ta ei ole ära kasutanud riigi loodud võimalusi, et olla informeeritud tehtud otsustest. Seega objektiivseid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ei esinenud ning kaebetähtaja rikkumine on põhjendatud üksnes subjektiivsete asjaoludega. Seetõttu ei saa kaebaja ka väita, et kaebus on tähtaegne või et kaebetähtaja rikkumine on vabandatav. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja soovimatusega nt palgata lisatööjõudu, kasutada WFS-teenust või sõlmida andmete töötlemiseks lepingut, õigustada kaebetähtaja ületamist. Tegemist on olnud kaebaja enda teadliku otsustusega.
22.Kohtu järeldusi ei muuda ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 määruses nr 3-22-716 avaldatud seisukoht, et efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis registreerida õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele (vt ka Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-999, p-d 23 ja 24, ja 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 13). Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet seda teinud ning lisaks ei pea kohus asjakohasteks ringkonnakohtu määruses viidatud Riigikohtu seisukohti.
22.1.Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999 käsitleb kaevandamisloa andmist ning selle punktides 23 ja 24 leidis kohus, et puudutatud isikule (kes konkreetsel juhul oli kaevanduse piirinaaber) tuleb haldusakt isiklikult teatavaks teha. Samuti märkis Riigikohus selles lahendis, et vaidlustatud lube ei ole registrist lihtne leida, arvestades otsingumootori piiratud võimalusi, sh asjaolu, et lube pole võimalik leida näiteks kohaliku omavalitsuse põhise otsinguga. Praegusel juhul see aga nii ei ole, kuna loodud on toimiv süsteem (WFS-teenus), mille kaudu metsateatisi otsida ja süstematiseerida. Lisaks ei saa praegusel juhul kaebajat pidada n-ö õigusteadmistega isikuks, kes ei pea olema teadlik, erinevad keskkonnaload on avalikest registritest leitavad, ja oskama neid andmebaase ka vilunult kasutada. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle puhul eeldatakse siiski aktiivsust ning oskust keskkonnaalase info leidmisel. Kohus ei nõustu ka sellega, et pelgalt keskkonnaorganisatsiooniks olemine annab kaebajale HMS § 11 lg-st 3 tulenevad puudutatud isiku õigused.
22.2.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka viide Riigikohtu määrusele 3-20-580, kuna ka selles asjas oli kaebuse esitajaks eraisik, mitte keskkonnaorganisatsioon. Kuigi Riigikohus märkis lahendis nr 3-20-580, et efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis heaks kiita õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele, siis ei saa sellest järeldada, et tänaseks loodud infotehnoloogilised lahendused seda ei taga.
23.Eelnevat tulenevalt on kohus seisukohal, et metsateatised on kaebajale teatavaks tehtud nende metsaregistris avaldamisega ning sellest kuupäevast hakkas kulgema ka nende 30-päevane vaidlustamise tähtaeg. Seega on kaebus menetlusse võetud nõuetes esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebaja ei ole tõendanud, et tal ei olnud õigeaegselt võimalik metsateatistega tutvuda ning neid tähtaegselt vaidlustada. Keskkonnaorganisatsioon peab näitama üles samuti aktiivsust, et teda huvitavat keskkonnainfot kätte saada ja seda analüüsida. Metsaregistri kasutamine WFS-teenusena nõuab küll süvenemist, kuid arvestades, et kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes peab võimalikuks oma tegevuse eesmärgi saavutamiseks vajadusel suurel hulgal metsateatiste vaidlustamist, siis tuleks tal WFS-teenuse kasutama õppimisse panustada. See on keskkonnaorganisatsioonile eelduslikult jõukohane ning samuti võib temalt eeldada vastavat aktiivsust (võrreldes n-ö tavalise füüsilise isikuga, kes nt vaidlustab ühekordselt metsateatist, mis anti tema kodu kõrvale ja millest ta saab teada siis, kui metsa asutakse raiuma).
24.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on menetlusse võetud metsateatiste nr 50000513939, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus lõpetab haldusasja menetluse.
Juurdepääsupiirangu taotluse lahendamine
25.Kolmas isik esitas halduskohtule 09.05.2022 taotluse võtta haldusasja materjalide juurde metsateatise nr 50000513939 kaardiväljavõtte, millel on kujutatud metsise elupaika. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.
25.1.Kohtumenetluses esitatud tõenditele menetlusosalise juurdepääsu piiramist reguleerivad HKMS § 77 lg 1, mis teeb omakorda viite tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-dele 37–42. TsMS § 38 lg 1 punkt 1 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on mh vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Kuivõrd RMK 09.05.2022 esitatud väljavõte kaardimaterjalist sisaldab metsise elupaika, siis sisaldab see AvTS § 35 lg 1 punkti 8 mõttes teavet, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Niisiis on tegemist teabega, mille teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ning mida kaebajale avalikustada ei tohi. Teabe asutusesiseseks tunnistamine kehtib kõigi isikute suhtes, kes ei ole konkreetse teabe valdajad.
25.2.Kohtu hinnangul on huvi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe saladuses hoidmiseks praegusel juhul kaalukam kaebaja huvist saada teada metsise täpne elupaik. Tegemist on avalikkuse eest varjatud teabega, millega tutvumine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, seda enam, et kohus lõpetab asja menetluse kaebetähtaja rikkumisele viidates. Lisaks märgib kohus, et kui kõrgemad astmed ei peaks jagama halduskohtu seisukohta kaebetähtaja rikkumise kohta, siis saab kohus tutvuda RMK esitatud lisadega ning kontrollida seeläbi asjaolusid. Seega kaebaja õigused ei jää praegusel juhul tutvumise piiramise tõttu kaitseta. Menetluskulud
26.Kuna kohus lõpetab menetluse, tuleb otsustada ka menetluskulude väljamõistmine. Menetluse lõpetamisel jäävad üldreeglina menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg-d 4 ja 8). Erandi sellest teeb HKMS § 108 lg 11 ning samuti vastustaja menetluskulude hüvitamist puudutav kohtupraktika. Kohus ei ole ennetavalt vahepealses etapis, enne käesoleva määrusega analüüsiga lõpuni jõudmist otstarbekuse alusel menetluskulude taotlusi küsinud. Küll aga annab kohus menetlusosalistele, s.o ennekõike kolmandale isikule tähtaja menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks. Kohus teeb selle alusel täiendava määruse (HKMS § 170 lg 1 punkt 3 ja § 178 lg 3). Kohus märgib, et täiendava lahendi taotlemise ja tegemise aeg on ajaliselt piiratud, mistõttu võib taotluste esitamisega viivitamine tuua kaasa selle, et kohtul ei ole enam lubatav täiendavat määrust teha.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.