lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1312/2

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1312/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1146
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HkMS § 121 lg 4Kaebuse tagastamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 27. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1312

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldus nr 146 tühistamiseks osas, milles määrati tuuleenergeetika arendusala nr 2 ulatuses, milles see halvendab kaebaja elukeskkonda, arvestades kaebaja elukohta ja tema omandis olevaid kinnistuid.

Menetlusosalised

Kaebaja: X Esindaja: v.adv. Villy Lopman

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus nõudega tühistada Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldus nr 146 osas, milles määrati tuuleenergeetika arendusala nr 2 ulatuses, milles see halvendab kaebaja elukeskkonda, arvestades kaebaja elukohta ja tema omandis olevaid kinnistuid.

SELGITUSED

 Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.  Määruse vaidlustamiseks võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kaebaja esitas 15.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldus nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ osas, milles määrati tuuleenergeetika arendusala nr 2 ulatuses, milles see halvendab kaebaja elukeskkonda, arvestades kaebaja elukohta ja tema omandis olevaid kinnistuid. Kaebaja sisulised etteheited seonduvad eelkõige puudustega vaidlusaluse planeeringu keskkonnamõju hindamisel. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus rikub tema omandõigust, õigust tervise kaitsele, kodu- ja eraelu puutumatusele ning elukeskkonnana kvaliteedinõuetele vastavale looduskeskkonnale.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Leian, et kaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb tagastada vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 punktile 1 ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna vaidlustatud planeering ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Enda subjektiivsete õiguste kaitseks saab isik planeeringuotsuse vaidlustada juhul kui planeeringulahendus on piisavalt konkreetne möönmaks, et selle realiseerimine võib kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Subjektiivsete õiguste kaitseks planeerimisotsuse vaidlustamise õigust ei saa seevastu jaatada, kui planeering oma üldistusastme tõttu ei näe ette konkreetset planeerimislahendust, mille osas saaks üldse sisuliselt hinnata, kas või mil määral see konkreetse isiku õigusi rikkuda või tema seadusega kaitstud huve puudutada saaks. Suure üldistusastmega planeeringu vaidlustamine subjektiivsete õiguste kaitseks ei ole lubatav ka argumendiga, et planeeringu koostamisel ei ole teatud mõjusid piisava põhjalikkusega hinnatud, kui kehtestatud planeering ei reguleeri ruumilist arengut sedavõrd konkreetselt, et selle mõjud kaebaja õigustele oleksid tuvastatavad või vähemalt et saaks eeldada selliste mõjude avaldumist tulevikus selliselt, et nende mõjude täpsem välja selgitamine ja/või leevendamine vaidlusaluse planeeringu realiseerimise järgmistes etappides ei ole mõistlikult võimalik. Teisisõnu – isik saab planeerimisotsuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtus vaidlustada juhul, kui kehtestatud planeeringu reaalne negatiivne mõju kaebaja õigustele on selgelt ette nähtav. Antud juhul see nii ei ole.
3.Vaidlustatud otsusega kehtestatud üleriigiline planeering. Planeerimisseaduse § 14 lg 2 kohaselt on sellise planeeringu eesmärk mereala ruumilise arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas energeetikavõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine. Vaidlustatud planeeringuga on määratletud tuuleenergeetika arendusalad Läänemeres. Tegemist on väga suurte aladega, kuhu vaidlusaluse planeeringu kohaselt saab tulevikus põhimõtteliselt hakata meretuuleparkide rajamist täpsemalt kavandama. Vaidlustatud üleriigiline planeering määrab kindlaks tuuleparkide rajamise üldised põhimõtted ning seal on kehtestatud rida suuniseid, mida selliste tuuleparkide rajamisel arvesse võtta tuleb. Ometi ei ole vaidlustatud planeeringus määratletud, kuhu täpselt ja milliste parameetritega tuuleparke rajama hakatakse. Tegemist on sedavõrd suure üldistusastmega planeerimisdokumendiga, et seal ette nähtud planeerimislahendused ei saa ühegi isiku, sh kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Tõttöelda näib seda mõistvat ka kaebaja, olles sõnastanud kaebuse nõude samavõrd üldiselt ja paludes üleriigilise planeeringu tühistada „osas, milles see halvendab kaebaja elukeskkonda, arvestades kaebaja elukohta [...] ja tema omandis olevaid kinnistuid [...]“.
4.Vaidlustatud planeering ei anna alust mistahes konkreetse tuulepargi rajamiseks või tuuliku(te) püstitamiseks. See, kas või milliseid tuulikuid vaidlustatud planeeringus määratletud arendusalale nr 2 tulevikus püstitama hakatakse, ei ole teada. Seetõttu on põhimõtteliselt võimatu ka hinnata, kas kõnealusele arendusalale tulevikus püstitatavad tuulikud saavad üldse negatiivselt mõjutada kaebaja õigusi, sealhulgas omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kvaliteetsele elukeskkonnale. Asjaolu, et kaebaja omandis on mereäärsed kinnistud ning et kaebaja seal elab, samuti asjaolu, et arendusalale nr 2 tuuleparkide rajamise korral on põhimõtteliselt vägagi tõenäoline, et teatud hulk tuulikuid jääb kaebaja elukohast nähtavale, ei ole siiski piisav möönmaks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Subjektiivsete õiguste rikkumine, mille kaitseks võib isik haldusakti vaidlustada, peab olema piisavalt konkreetne ja otsene. Kõrgema tasandi planeeringute vaidlustamine selleks, et vältida tulevikus vajadust vaidlustada madalama tasandi konkreetsemaid planeerimisotsuseid (nt tuuleparkide puhul hoonestusluba), ei ole vajalik, välja arvatud juhul kui kõrgema astme planeering määrab siduvalt kindlaks mingisuguseid konkreetsed parameetrid, millest madalama tasandi planeerimisotsuse tegemisel lähtuda tuleb ja mis

iseenesest on sellised, et neile parameetritele vastav planeeringulahendus – olenemata sellest, millised saavad olema selle muud parameetrid – võib rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Merealade planeering sedavõrd konkreetseid tingimusi tuuleenergeetika arendusala nr 2 hoonestamiseks ei sea.

5.Iseenesest võivad kaebaja etteheited, mis puudutavad keskkonnamõju hindamise puudulikkust, olla põhjendatud. See aga ei anna alust kaebuse esitamiseks subjektiivsete õiguste kaitseks. Juhul kui merealade planeeringu alusel tehakse tulevikus mõni järgnev otsus konkreetse planeeringulahenduse kohta, on kaebajal võimalik see vaidlustada, tuginedes muuhulgas sellele, et teatud mõju konkreetselt tema kinnistule või tema tervisele ja heaolule ei ole välja selgitatud. Sellises olukorras ei saa kõnealuse tulevase ja detailsema otsuse tegija pareerida kaebaja vastavat väidet pelgalt viitega suurema üldistusastmega merealade planeeringule.
6.Seisukohta, et suure üldistusastmega planeeringute vaidlustaine subjektiivsete õiguste kaitseks ei ole võimalik, toetab ka kaebaja viidatud kohtupraktika. Haldusasjas 3-16-1472, mis puudutas küll maakonnaplaneeringut, tõdes ringkonnakohus – ning Riigikohus nõustus selle seisukohaga – et „[k]uivõrd planeering ei võimalda rajada tuulikuid Hiiumaa rannikule lähemale kui 12 km, pole kaebajate subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumise tuvastamiseks piisav väide, et nad on valinud oma elukohaks Hiiumaa“. Ka kõnealusel juhul olid vähemalt osad kaebajatest füüsilised isikud, kes omasid kinnistuid ja elasid ja/või tegelesid majandustegevusega Hiiumaa rannikul. Kõnealuses kohtuasjas nõustus Riigikohus (vt Riigikohtu otsuse punkt 15 esimene lause) ringkonnakohtuga, kes omakorda nõustus halduskohtuga (vt. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkt 11 ja punkti 7 alapunkt 1), kes leidis, et „[F]üüsilisest isikust kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa sedastada, sest maakonnaplaneeringu alusel tuulikuid ei püstitata, seetõttu ei ole teada ka võimalike häiringute olemus ja intensiivsus. Pelgalt visuaalse loodusilme muutmine (arvestades mh, et tuulikud saavad paiknema vähemalt 12 km kaugusel Hiiumaa rannikust) ei ole piisav sedastamaks õiguse riivet tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Õigus tuulikutevabale Hiiumaale ei ole subjektiivne õigus, samuti ei eksisteeri subjektiivset õigust ümbritseva keskkonna muutumatuks jäämisele. Õiguste rikkumist peab olema võimalik hinnata, see aga eeldab teavet tuulikute tekitatava müra, kõrguse ja paiknemise kohta. Sellist infot veel ei ole. Pole alust eeldada, et tuulikute rajamisel ületatakse keskkonna kvaliteedi piirväärtusi, mille puhul eeldatakse keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele. Asjakohase info puudumise tõttu ei saa elanike subjektiivsete õiguste riivet sedastada ega eeldada. Seetõttu puudub ka vajadus hinnata, kas kaebuse esitanud Hiiumaa elanikel on planeeringuga oluline puutumus, nt kas nende elukoht jääb planeeringu mõjualasse“. Käesoleval juhul saab lähtuda samadest kaalutlustest. Vaidlusaluse merealade planeeringu tagajärjed ei ole sedavõrd ette nähtavad, et saaks eeldada, et need rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Seda, kas või millised tulevikus rajatavad tuulikud kaebaja kinnistutelt näha jäävad või millist mõju need võivad põhjustada seoses müra, jää liimumise, veekvaliteedi vms-ga, saab hinnata siis kui on vähemalt üldjoontes teada, kus need paiknevad ja millised need on. Sellised detailsusastmega vaidlustatud üleriigiline planeering neid küsimusi aga ei käsitle. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja