Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1649
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse resolutsiooni p-i 2 peale haldusasjas nr 3-22-1649.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 02.08.2022 kell 03.30 Valga bussijaama juures viibivat kahte isikut, sh X (puudutatud isik), ning tuvastas, et neil puudub reisidokument ja viibimisalus. Ütluste järgi oli tegemist Venemaa Föderatsiooni kodanikega. Isikud taotlesid suuliselt rahvusvahelist kaitset ning nad peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni. Menetluse käigus väitsid isikud, et plaanisid esialgu minna Soome, kuid loobusid sellest piirikontrolli tõttu ja otsustasid tulla Eestisse. Nad ujusid 01.08.2022 üle Narva jõe Peipsi järve lähedal, liikusid jalgsi Kauksisse ja sõitsid sealt bussiga Tartusse ning sealt edasi Valka. Väidetavalt soovisid nad pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset. Kui politsei nad peatas, olid nad väidetavalt tagasi minemas Tartusse, sest Valgas ei olnud võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlust.
3-22-1649 Rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena tõi X välja, et Venemaal ei ole piisavalt vabadust, tal paluti anda valeütlusi ning kui ta sellest keeldus, siis takistati kooli lõpetamist, teda on juhuslikult peatatud ja pekstud ning ta on kantud režiimi ohustavate isikute nimekirja.
2.PPA esitas Tartu Halduskohtule 03.08.2022 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel, sest esinesid VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kinnipidamise alused.
3.Tartu Halduskohus rahuldas taotluse 03.08.2022 määrusega ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (põhjendused lisatud 04.08.2022 määrusega). Halduskohus nõustus PPA-ga, et isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 nimetatud asjaolud. PPA-l tuleb välja selgitada isiku Eestisse saabumise motiivid ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks olevaid asjaolusid. Põgenemisohule viitas halduskohtu hinnangul ebaseaduslik piiriületus ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega viivitamine. Liikumisteekonda arvestades võis kahelda selles, et isik soovis taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis.
4.Puudutatud isik esitas Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 30.08.2022 määrusega rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse 04.10.2022 määrusega menetlusse võtmata.
5.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2022 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS 362 lg 5 alusel, sest isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiline väljasaatmine. Isiku esmaste seletuste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tal on rahvusvahelise kaitse vajadus. Selgitused selle kohta, et Venemaal ei ole vabadust, tal paluti anda valeütlusi ja takistati kooli lõpetamist, on tõendamata. Lähiajal viiakse läbi täiendav intervjuu. Samuti on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik viivitas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega ning tegi seda alles pärast tabamist. Enda sõnul soovis ta esmalt minna Soome. Põgenemisohule osutab see, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning on väljendanud enda käitumisega soovimatust täita lahkumiskohustust (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-d 6 ja 8). Kinnipidamise asjaolude põhjal võib järeldada, et ta oli pigem Eestist lahkumas, sest rahvusvahelise kaitse taotlus esitati pärast politseiga kohtumist. Puudutatud isiku sõnul tuli ta Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema, kuid ei uurinud enne selle protsessi kohta. Tema kaaslane on olnud tegevteenistuses mereväes ja teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel ning tal olid kaasas võõra inimese nimele väljastatud dokumendid. Muud järelevalvemeetmed ei oleks isikust lähtuva põgenemisohu tõttu tõhusad. Puudutatud isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.10.2022 määrusega taotluse ja andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (resolutsiooni p 2). Halduskohus nõustus Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2022 määruse põhjendustega. Kinnipidamine on vajalik puudutatud isiku Eestisse saabumise ning tagakiusu ja ohuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks. Selleks peab isik olema PPA-le kättesaadav. Tema ütlused on tõendamata ning väited vabaduse puudumise kohta Venemaal on üldsõnalised (VRKS § 361 lg 2 p 4). Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitatud kohe pärast Eestisse jõudmist, vaid politseiga kohtumise järel ehk kui ilmnes edasiliikumise takistus 2(6)
3-22-1649 ja muutus tõenäoliseks päritoluriiki tagasisaatmine (VRKS § 361 lg 2 p 5). Põgenemisohtu kinnitavad nii VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud muud asjaolud. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, tema käitumisest ja sõnadest võib järeldada soovimatust naasta päritoluriiki. Esialgu soovis ta minna Soome, kuid selle ebaõnnestumisel tuli Eestisse. Liikumisteekond Vasknarvast Valka osutab, et ta soovis Eestist lahkuda. Puudutatud isik ei otsinud võimalust esitada rahvusvahelise kaitse taotlust pärast Eestisse saabumist. Ta pidi mõistma, et seda on võimalik teha ka mujal kui Valgas. Kuna isiku Eestisse saabumise asjaolud on ebaselged ja tal puuduvad Eestiga sidemed, ei ole usaldust, et järelevalvemeetmed tagaksid tema kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguteks. Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud vajavad küll täiendavat väljaselgitamist, kuid selleks ei pea puudutatud isik viibima kinnipidamiskeskuses. Üksiti ei ole PPA põhjendanud, missuguseid menetlustoiminguid tehakse ja missugust teavet on vaja veel koguda. PPA ja halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu. Puudutatud isik on noor naine ning tema elukaaslane on kinnipidamiskeskuses. Ta ei lahkuks Eestist elukaaslaseta. Puudutatud isik on selgitanud, miks ta ületas piiri ebaseaduslikult ning liikus Tartust Valka. Ta soovis Tartusse naasta, sest Valgas ei olnud migratsioonibürood, ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Viivitus ei olnud pikk. PPA ega kohus ei arvestanud, et puudutatud isikul oli võimalik olla hostelis, kuid ta soovis ruttu esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. See taotlus on põhjendatud. Venemaal otsiti läbi puudutatud isiku elukaaslase tuttava korter. Puudutatud isiku käitumisest ei saa järeldada soovimatust täita lahkumiskohustust. Halduskohtu hinnangut usalduse puudumise kohta ei toeta objektiivsed asjaolud. Halduskohus ei kaalunud vabaduspõhiõiguse riivet ja kinnipidamise vajalikkust.
PPA palus jätta määruskaebus rahuldamata.
Puudutatud isik ei ole välja toonud, missugused asjaolud jäeti õigusvastaselt arvesse võtmata. Põgenemisohtu hinnates arvestas PPA muu hulgas sellega, et isiku kaaslane on väidetavalt juba varem taotlenud teises riigis rahvusvahelist kaitset ning selle saanud, kuid pöördunud pärast kaitse saamist vabatahtlikult tagasi riiki, mille eest kaitset taotles. Samuti arvestas PPA, et enne Eestisse saabumist tutvus kaaslane väidetavalt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise korraga ja planeeris põhjalikult teekonda, ning asjaoluga, et isikute esmane soov oli minna Soome. Puudutatud isik ei ole veenvalt põhjendanud, miks viivitati rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Seetõttu võib kahelda tema soovis taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. PPA ei ole olnud tegevusetu, vaid on kõrvutanud puudutatud isiku ütlusi päritoluriigi teabega. Detsembris kuulatakse ära isiku arvamus ja vastuväited. Loamenetluses ei pea detailselt avaldama, missuguseid päringuid ja toiminguid on PPA vahepeal teinud. Asjaolud, mis puudutavad VRKS § 361 lg 2 p-i 5, on leidnud kinnitust Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrustes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3(6)
3-22-1649
10.PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Halduskohus tugines loa andmisel samadele normidele.
11.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega, nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms, mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. See norm aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki, eesmärgiga saada paremaid vastuvõtutingimusi. Sätte keskne eesmärk ei ole tagada taotlust tagasilükkava otsuse täitmist. Sarnaselt esmakordse loa andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine toimuda piiratud informatsiooni tingimustes. Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam. Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 13).
12.Puudutatud isiku esialgsete seletuste järgi taotles ta rahvusvahelist kaitset põhjusel, et Venemaal ei ole vabadust, tal paluti anda valeütlusi, millest keeldumisel takistati tal kooli lõpetada, teda peksti arusaadava põhjuseta ning ta oli kantud režiimi ohustavate isikute nimekirja. Menetlus oli taotluse esitamise ajal algusjärgus ning PPA-l puudus kindlus rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise eesmärkides. Puudutatud isiku esmased seletused on üpris üldsõnalised. Temaga oli 25.08.2022 läbi viidud esimene intervjuu. Võib eeldada, et loa pikendamise taotluse esitamise ajal ei olnud kõiki isiku väiteid veel kontrollitud ning võis esineda vajadus täpsustavate seletuste saamiseks, sh vajadus teha menetlustoiminguid, mis eeldasid isiku isiklikku osavõttu. PPA oli kavandanud täiendava intervjuu ning 2022. a detsembris kaebaja ärakuulamise arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Eelnevat arvestades ei ole PPA olnud menetluse toimetamisel tegevusetu.
13.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või loata lahkumist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Seejuures peab põgenemise ohu kindlakstegemiseks esinema vältimatult mõni VRKS § 361 lg-s 21 ja VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb seda asjaolu hinnata kogumis muude isikut ja juhtumit iseloomustavate asjaoludega. Põgenemisoht peab kinnipidamiseks olema piisavalt suur (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13; 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).
14.PPA on seostanud põgenemisohu VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud asjaoludega, kuid arvestas ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudutavate vastuoludega isiku ütlustes ja puudutatud isiku kaaslasega seotud asjaoludega. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga. Vaidlus puudub, et puudutatud isik ületas välispiiri selleks mitte ette nähtud kohas ning ta ei ole saanud luba Eestis viibimiseks (VSS § 68 p 8). Lisaks ebaseaduslikule piiriületusele kinnitavad põgenemisohtu puudutatud isiku vastuolulised ütlused rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega viivitamise kohta, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tema tegelik soov ei olnud taotleda kaitset Eestis. Määruskaebuse väited ei lükka seda hinnangut ümber. Isiku sõnul saabus ta koos kaaslasega Eestisse selleks, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Seda sooviti 4(6)
3-22-1649 väidetavalt teha Valgas, sest see on Venemaast piisavalt kaugel. Puudutatud isiku kaaslane olevat tutvunud rahvusvahelise kaitse taotlemisega ja planeerinud põhjalikult teekonda. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, et kui puudutatud isiku soov oli taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning tema kaaslane oli tutvunud rahvusvahelise kaitse menetluse korralduse ja teekonnaga, siis miks nad ei esitatud taotlust Tartus, kus isikud ka veidi pikemalt peatusid. Valga ei asu Venemaast oluliselt kaugemal kui Tartu. Samuti pidi info otsimisel selguma, et rahvusvahelise kaitse taotlustega tegeleb PPA. Puudutatud isikul oli kaasas telefon ja akupank, mistõttu oli tal võimalik Eestis olles otsida asjakohast infot. Seejuures otsiti esmase seletuse järgi infot hosteli kohta Internetist (03.09.2022 taotluse lisa 4). Kohapeal uuriti rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta aga alles hostelis viibides. Seda infot ei kontrollitud. Seejuures asub hostel Valga politseijaoskonnast umbes 270 m kaugusel. Arvestades, et puudutatud isik ei pöördunud politseijaoskonda, vaid otsustas minna ööseks bussijaama ja avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles pärast politseiga kohtumist, on alust arvata, et isiku tegelik soov ei olnud esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid Eestist edasi liikuda. Ei ole välistatud, et puudutatud isik soovis koos kaaslasega tegelikult lahkuda Eestist rongiga Valga bussijaama juures asuvast raudteejaamast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 määrus nr 3-22-1647, p 12). Samas ei nähtu asja materjalidest, et isik oleks selgesõnaliselt väitnud või et tema käitumisest nähtuks, et ta ei täida lahkumiskohustust (VSS § 68 p 6). PPA ei ole välja toonud asjaolusid, mis osutaks, et puudutatud isik pole täitnud koostöökohustust või on takistanud menetlust, jättes osalemata menetlustoimingutel vms. Isikul peab olema võimalik rahvusvahelise kaitse menetluses väita, et ta ei soovi naasta päritoluriiki taotluses toodud põhjendustel, kartmata, et sellest tehakse loamenetluses tema jaoks negatiivseid järeldusi.
15.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et isiku puhul esinesid ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud asjaolud. Selle normi alates 16.08.2022 kehtiva sõnastuse järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 9 jj). Praegusel juhul ei peetud puudutatud isikut enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Seega ei olnud õige tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 5 ning selles osas tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
16.Kuna isikust lähtub põgenemisoht, pole alust kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Eelduslikult ei suuda VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed põgenemisohu tuvastamisel põgenemist tõhusalt ära hoida (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isikul puudub ka kehtiv reisidokument, mida saaks hoiule võtta. Puudutatud isik ei ole väitnud, et kinnipidamine on vastuolus tervist või turvalisust puudutavate kaalutlustega. Seega ei saa praegust kinnipidamist pidada taotletavat eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks.
17.Ringkonnakohus rõhutab, et isikut on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel lubatud kinni pidada üksnes senikaua, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud, st üldjuhul kuni rahvusvahelise kaitse taotlust lahendava otsuse koostamiseni. 5(6)
3-22-1649 Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist teisi kinnipidamise aluseid ei esine, tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada. Seetõttu tuleb tähtaja pikendamisel arvestada ka VRKS §-s 181 sätestatud taotluse läbivaatamise tähtaegu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p-d 13 ja 16; 03.09.2021 määrus 3-21-1340, p 13; 09.10.2020 määrus nr 3-201232, p 13.2). PPA-l tuleb praegusel juhul silmas pidada, et puudutatud isikut ei ole lubatud kinnipidamiskeskuses kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
18.Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
19.X-le tuleb vene keelde tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.