Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
03.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1340
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.06.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Puudutatud isiku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.06.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1340 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.06.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1340 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.06.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. PPA märkis taotluses kokkuvõtlikult järgmist:
3-21-1340 1) PPA pidas Narva piirpunktis 16.06.2021 kinni Venemaa Föderatsioonist tulnud Kasahstani Vabariigi kodanik (sündinud XX.XX.XXXX Usbekistanis). Isik tuvastati Kasahstani Vabariigi passi ja isikutunnistuse alusel. Isikul puudus Eestisse saabumisel kehtiv viisa. Isik taotles piirile saabudes koheselt rahvusvahelist kaitset ja esitas vormikohase taotluse 16.06.2021 kell 16.38. Isiku kohta saadi EURODAC andmebaasist vasted Norrast (11.03.2014, 12.03.2014), Šveitsist (31.03.2014), Taanist (16.06.2014), Saksamaalt (29.07.2014), Rootsist (04.09.2015) ja Soomest (10.09.2015), kus isik on enda ütluste kohaselt taotlenud rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul elavad tal lähisugulased Rootsis ja Hispaanias ning tema soov on liikuda Eestist edasi Rootsi või Hispaaniasse. Isik saabus 14.06.2021 koduriigist Kasahstanist lennukiga Venemaale. Enne Eestisse saabumist taotles ta rahvusvahelist kaitset enda sõnul Austraalia, Hispaania ja USA saatkondadest, kuid sai keelduvad vastused. Venemaale saabus eesmärgiga jõuda ükskõik millisesse turvaliste elutingimustega Euroopa riiki. Eestisse isik jääda ei soovi; 2) isik peeti 16.06.2021 kell 16.38 kuni 48 tunniks kinni VRKS § 36 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel. PPA esitas 18.06.2021 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks; 3) Tartu Halduskohus rahuldas 18.06.2021 määrusega PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 30.06.2021; 4) PPA tegi 17.06.2021 päringu Norra, Šveitsi, Taani, Saksamaa, Rootsi ja Soome ametivõimudele, saamaks teavet isiku esitatud taotluste menetlemise kohta. Saksamaalt 17.06.2021 saadud vastuse kohaselt viibis isik Saksamaal seadusliku aluseta 25.06.2014 ja taotles 29.07.2014 rahvusvahelist kaitset. Isik lahkus 20.10.2015 Saksamaalt. Soome vastuse kohaselt saabus isik riiki 2015, taotledes rahvusvahelist kaitset, kuid ta saadeti 2016 tagasi Saksamaale, kus menetleti tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Saksamaa vastuse kohaselt saabus isik tagasi Saksamaale 21.01.2016 ja lahkus riigist 09.05.2021. Rootsi vastusest selgus, et isik on omanud Saksamaal elamisluba, mille kehtivusaja kohta puudub teave. Taani vastuse kohaselt puudub neil teave isiku kohta. Vastuseid ei ole veel saabunud Šveitsist ja Norrast; 5) isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, samuti esineb põgenemise oht. Isik on korduvalt esitanud erinevates riikides rahvusvahelise kaitse taotlusi. PPA 17.06.2021 päringule kõigi vastuse saamine ja asjaolude selgitamine nõuab aega. Täpsustamist vajab info Saksamaa elamisloa ja rahvusvahelise kaitse menetluse staatuse kohta. Isik püüab talle sobivalt riigilt taotleda rahvusvahelist kaitset, kuid ei oota ära menetluse tulemust, vaid liigub edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Seega ei pruugi välismaalane viibida Eestis vajalike rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute lõpuni ja esineb oht tema põgenemiseks ning rahvusvahelise kaitse menetlusest kõrvalehoidumiseks; 6) järelevalvemeetmed ei taga seda, et isik oleks menetluse ajal PPA-le kättesaadav. Isikul puudub Eestis püsiv elukoht ja viibimisalus.
2.Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Ta soovib jääda menetluse ajaks Eestisse. Isikule väljastati Saksamaal elamisluba, kuid selle kehtivusaeg pole teada. Isik ei soovi minna Saksamaale, sest teda süüdistati seal valel alusel väljastatud viisa pärast ja politsei peksis teda. Samuti ei lubatud tal abikaasat Saksamaale kutsuda ega antud elukohta. Seepärast väldib ta Saksamaad ja püüab saada rahvusvahelist kaitset teistes riikides. Isiku sugulased elavad Rootsis. Isik on nõus enda tagasisaatmisega Saksamaale. Saksamaa tühistas isiku elamisloa, sest ta taotles varjupaika teistes riikides. Isikut ja tema perekonda hakati 2005. a-l Kasahstanis taga kiusama. Tagakiusajaks olid kohus, prokuratuur jm asutused. Teda süüdistati dokumentide võltsimises, kuid ta mõisteti kohtumenetluses õigeks. Samuti ei antud talle Kasahstani tagasipöördumisel lubatud soodustusi, mh perekonnale sobivas suuruses eluaset. Teda piinati ja nõuti tegude ülestunnistamist, mida ta ei ole toime pannud. 2(6)
3-21-1340
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.06.2021 määrusega PPA taotluse ja pikendas isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 30.10.2021. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21); 2) isikuga seotud asjaolud ei ole selged. Isik ei aidanud kohtuistungil temaga seotud asjaolude selgitamisele kaasa. Isik väitis, et ta ei soovi Saksamaale minna, sest seal ei võimaldatud tal abikaasat järele kutsuda ega antud elukohta ja politsei peksis teda. Samas kinnitas isik, et on nõus enda Saksamaale tagasi saatmisega. Isik selgitas, et tal on Saksamaal kehtiv elamisluba, kuid väitis jälle, et elamisluba on kehtetuks tunnistatud. Samuti on vastuolulised ja ebaselged isiku selgitused tema tagakiusamise kohta kodumaal. PPA-l ei ole õnnestunud asjas teavet juurde koguda, sest menetlus on kestnud lühikest aega; 3) isik soovib saada rahvusvahelist kaitset, sest ta arvab, et ametivõimud kiusavad teda koduriigis. Talle ei ole oluline, milline riik talle varjupaika annab. Samas ei ole ta olnud varjupaiga taotlemisel järjekindel. Ta lahkus Saksamaalt enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppu. Teistest riikidest, kus ta on varjupaigataotluse esitanud, on ta lahkunud pärast seda, kui teda on teavitatud tagasisaatmisest Saksamaale, kes peab tema taotluse lahendama. Seega on ta ilma loata ja seadusliku aluseta liikunud Euroopas ringi, otsides n-ö sobivat riiki. Selline käitumine ei ole lubatav, vaid isik peab jääma ootama oma varjupaigamenetluse tulemust. Isiku senine käitumine viitab põgenemisohule (VRKS § 361 lg 21, VSS § 68 p 9). Alust on arvata, et isik ei pruugi ka sel korral vaatamata oma lubadusele jääda ootama tema võimalikku tagasisaatmist Saksamaale, vaid ta võib lahkuda teise riiki. Isiku kinnitus, et ta on nõus enda tagasisaatmisega Saksamaale, ei ole usaldusväärne, sest ta on püüdnud seda varem korduvalt vältida ja lahkunud enne tagasisaatmist riigist. Seega on alus arvata, et isik käitub vabaduses viibides ka seekord samamoodi, nagu ta on teinud mitmel korral varem; 4) põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Need ei ole takistanud isikul Saksamaalt korduvalt lahkuda, ootamata ära menetluse tulemust. Seetõttu on põhjendatud anda PPA-le luba isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidada. Isik peab olema PPAle kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja vajadusel tema Saksamaale tagasisaatmise korraldamiseks; 5) isiku väited ei ole usutavad, et Saksamaa politsei peksis teda. Kui see on aga juhtunud, on tal võimalik taotleda Saksamaal juhtunu uurimist. Seega ei saa viidatud asjaolu põhjendada isiku Saksamaale tagasisaatmise võimatust; 6) isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses 10 päeva. Seda, et teised riigid ei vasta PPA-le kiiresti, ei saa ette heita PPA-le; 7) puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Puudutatud isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isikut ei saa kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Isikut pole eelnevalt kinni peetud lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2021 3(6)
3-21-1340 määrus nr 3-20-2119, p 15). Isiku VSS alusel kinnipidamise protokollis on märgitud, et isik taotleb rahvusvahelist kaitset. Kaebaja saabus Eestisse kell 16.05 ja taotles koheselt rahvusvahelist kaitset. Isik peeti kinni 16.38; 2) isikut ei saa kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Kohus pole põgenemisohtu põhjendanud. Kaebaja pole andnud segaseid selgitusi, vaid ta aeti küsimustega segadusse. Kohus pole kõiki asjaolusid selgeks teinud. Kohus pole põgenemisohtu sidunud puudutatud isikuga. Usalduse puudumine pole kinnipidamise aluseks; 3) selgusetuks jääb, miks ei saa kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kinnipidamine on ebaproportsionaalne.
5.PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist: 1) kuigi isikut ei ole eelnevalt kinni peetud VSS § 15 alusel, on Riigikohus varasemalt laiendanud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamist ka nendele olukordadele, kus esineb VSS § 68 sätestatud põgenemisoht (Riigikohtu 19.06.2019 määrus asjas nr 3-19-415, p 13). Isik on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset mitmes riigis, kuid lahkunud enne lõpliku otsuse tegemist. Isik on teadaolevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset kuues liikmesriigis. Isik esitas taotluse selleks, et teda Eestis kinni ei peetaks, lahkumaks sobivasse liikmesriiki. Isikul on sugulased teistes liikmesriikides. Isik väitis esialgselt, et tema soov ei ole jääda Eestisse; 2) isikut on alust kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Segaste asjaolude väljaselgitamiseks ongi tarvis isikut kinni pidada, et ta oleks menetlus ajal kättesaadav. Kohtuistung toimus isikule arusaadavas keeles. Isik ei palunud kohtu küsimust selgitada; 3) leebemad järelevalvemeetmed ei taga eesmärki; 4) halduskohus pole lubanud isikut kinni pidada usalduse puudumise tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
7.Halduskohus viitas määruses puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 4 ja VSS § 68 p-le 9.
8.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
9.PPA märgib, et isiku sõrmejälgedele saadi vastused Norra (11.03.2014, 12.03.2014), Šveitsi (31.03.2014), Taani (16.06.2014), Saksamaa (29.07.2014), Rootsi (04.09.2015) ja Soome (10.09.2015) andmebaasidest ning isiku enda seletuste kohaselt on ta nendes riikides taotlenud rahvusvahelist kaitset. PPA tegi 17.06.2021 päringu Norra, Šveitsi, Taani, Saksamaa, Rootsi ja Soome ametivõimudele, saamaks infot isiku esitatud taotluste menetlusseisundi kohta. PPA taotlusest võib järeldada, et seni saadud vastuste põhjal vajavad täpsustamist eeskätt Saksamaa elamisluba ja Saksamaal esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust puudutavad asjaolud.
4(6)
3-21-1340
10.PPA selgitustest nähtub seega, et ka praegu esineb rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tarvis vajadus selgitada täiendavaid asjaolusid välja. Lõplikult pole selge, kas puudutatud isikul on pooleli mõnes teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse menetlus. Ka halduskohus viitas ebaselgusele esitatud asjaoludes: isik väitis, et ta ei soovi Saksamaale minna, sest seal ei võimaldatud tal abikaasat järele kutsuda ega antud elukohta ja politsei peksis teda. Samas kinnitas ta, et on nõus enda Saksamaale tagasi saatmisega; isik selgitas, et tal on Saksamaa kehtiv elamisluba, samas väitis, et elamisluba on kehtetuks tunnistatud; isiku selgitused tagakiusamise kohta kodumaal on vastuolulised ja ebaselged. PPA ei ole saanud asjas teavet juurde koguda ega asjaolusid piisaval hulgal välja selgitada, kuna menetlus on seni kestnud lühikest aega.
11.Põgenemisohuna käsitatakse ka seda, kui isik on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist (VSS § 68 p 9). Halduskohus on õigesti leidnud, et isik on varem lahkunud teistest riikidest enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Sellist käitumist on võimalik käsitada põgenemisohuna VSS § 68 p 9 mõttes.
12.Põgenemisohu jaatamiseks annavad aluse ka järgmised asjaolud kogumis. PPA andmetel on isiku sõrmejäljed Norra (11.03.2014, 12.03.2014), Šveitsi (31.03.2014), Taani (16.06.2014), Saksamaa (29.07.2014), Rootsi (04.09.2015) ja Soome (10.09.2015) andmebaasides. Isiku enda väidete kohaselt taotles ta nendes riikides rahvusvahelist kaitset. Isiku esialgsete seletuste kohaselt soovis ta liikuda Rootsi või Hispaaniasse, kus elavad ta sugulased, sh ei plaaninud isik enda esialgsete seletuste kohaselt Eestisse jääda. Saksamaalt saadud andmete kohaselt viibis isik Saksamaal ebaseaduslikult ning ta lahkus Saksamaalt enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Isiku eelnev käitumine näitab seega, et ta on lahkunud enne rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud lõplikku otsust teise riiki. Varem pole rahvusvahelise kaitse menetlus olnud selliseks asjaoluks, mis oleks taganud isiku viibimise menetluse ajal riigis. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed, vaid ta on avaldanud soovi minna Rootsis või Hispaanias elavate sugulaste juurde, samuti on ta varem väitnud, et ta ei kavatsenud Eestisse jääda.
13.Isikut on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel õigus kinni pidada senikaua, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud. Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist teisi kinni pidamise aluseid ei esine, tuleb isik vabastada.
14.Arvestades Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2013/33 (direktiiv 2013/33) art 8 lg 3 punkti (d), kohaldub VRKS § 361 lg 2 p 5 nendes olukordades, kus isiku suhtes on enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kohaldatud tagasisaatmismenetluse raames VSS-i norme, sh Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115 art 15 alusel kinnipidamismeedet või et isiku suhtes otsustati kinnipidamine Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/2013 (määrus nr 604/2013) art 28 alusel (selle kohta vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2119, p-d 13–15; Euroopa Kohtu 17.12.2020 otsus asjas C-808/18, p 173). PPA taotluses on märgitud, et isik saabus piiripunkti 16.06.2021 kell 16.05 ja ta palus koheselt piiril rahvusvahelist kaitset ning vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus registreeriti kell 16.38. Kinnipidamise protokollist nähtub, et isik peeti kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel (dtl 3). Seega ei ole tema suhtes kohaldatud enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist tagasisaatmismenetlust ega tehtud otsust kinnipidamise kohta VSS-i ega määruse nr 604/2013 art 28 alusel. Seetõttu ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud eesmärgiga takistada tagasisaatmist pärast seda, kui ta sai teada, et tema suhtes on alustatud tagasisaatmismenetlust. Kuigi praegusel juhul ei 5(6)
3-21-1340 saa isikut VRKS § 36 lg 2 p 5 kohaselt kinni pidada, ei anna see alust jätta PPA taotlust rahuldamata. Isikut on hetkel õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
15.Leebemad järelevalvemeetmed ei taga seda, et isikust ei lähtuks põgenemisohtu. Isiku varasem käitumine lubab järeldada, et rahvusvahelise kaitse menetlus pole takistanud tal lahkumast riigist, milles ta on taotlenud rahvusvahelist kaitset.
16.Arvestades kinnipidamise ajalist kestvust, ei saa praegust pikendamist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks taotletava eesmärgi saavutamiseks.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.