Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja K. Bergmann; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sünd. xx xx xxxx Usbekistanis)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 27.10.2021 (videokonverents)
RESOLUTSIOON
Anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.02.2022
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 16.06.2021 Narva piirpunktis kinni Venemaa Föderatsioonist tulnud Kasahstani Vabariigi kodanik Xi (sündinud xx xx xxxx Usbekistanis). Isik tuvastati Kasahstani Vabariigi passi ja isikutunnistuse alusel. Isikul puudus Eestisse saabumisel kehtiv viisa. Isik taotles koheselt piirile saabudes rahvusvahelist kaitset. Isikult võeti rahvusvahelise kaitse taotlus ja alustati esmaste menetlustoimingutega, mh võeti sõrmejäljed, mille osas saadi tabamus Norra (11.03.2014, 12.03.2014), Šveitsi (31.03.2014), Taani (16.06.2014), Saksamaa (29.07.2014), Rootsi (04.09.2015), Soome (10.09.2015) poolt, kus isik on enda ütluste kohaselt taotlenud rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul elavad tal lähisugulased Rootsis ja Hispaanias ning tema soov on liikuda Eestist edasi Rootsi või Hispaaniasse. Isik saabus 14.06.2021 koduriigist Kasahstanist lennukiga Venemaale. Enne Eestisse saabumist taotles ta rahvusvahelist kaitset enda sõnul Austraalia,
Hispaania ja USA saatkondadest, kuid sai keelduvad vastused. Venemaale saabus eesmärgiga jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki. Isikul konkreetset eelistust riigi osas ei ole, kuid Eestisse jääda ei taha. Soovib jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki turvaliste elutingimuste leidmiseks.
2.Isik peeti 16.06.2021 kuni 48 tunniks kinni. PPA esitas 18.06.2021 Tartu Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas 18.06.2021 määrusega PPA taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 30.06.2021.
3.PPA tegi 17.06.2021 päringu Norra, Šveitsi, Taani, Saksamaa, Rootsi ja Soome ametivõimudele, saamaks teavet isiku poolt esitatud taotluste menetlusstaadiumi kohta. Saksamaalt 17.06.2021 saadud vastuse kohaselt viibis X Saksamaal seadusliku aluseta 25.06.2014 ja taotles 29.07.2014 rahvusvahelist kaitset. Isik lahkus 20.10.2015 Saksamaalt. Soome vastuse kohaselt saabus X riiki 2015. aastal, taotledes rahvusvahelist kaitset, kuid ta saadeti 2016. aastal tagasi Saksamaale, kus menetleti tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Saksamaa vastuse kohaselt saabus isik tagasi Saksamaale 21.01.2016 ja lahkus riigist 09.05.2021. Rootsi vastusest selgus, et isikul on olnud Saksamaal elamisluba, mille kehtivusaja kohta puudub teave. Taani vastuse kohaselt puudub neil teave isiku kohta. Vastuseid ei ole veel saabunud Šveitsist ja Norrast.
4.PPA esitas 22.06.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eriti arvestades asjaoludega, et tema puhul esineb põgenemisoht ja ta on esitanud korduvalt erinevates riikides rahvusvahelise kaitse taotlusi. PPA ei ole veel saanud vastuseid Šveitsist ja Norrast. Samuti vajab täpsustamist teave Saksamaa elamisloa ja rahvusvahelise kaitse menetluse staatuse kohta. Päringute ja isiku ütluste põhjal tekib käitumismuster, mille põhjal püüab isik talle soovitud riigist rahvusvahelist kaitset taotleda, ootamata menetluse tulemusi, ja samaaegselt liikuda teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Kuni päringutele vastuste saamiseni ja asjaolude selgumiseni ei pruugi isik viibida Eestis vajalike rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute lõpuni ja esineb oht põgenemiseks ning rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutest kõrvalehoidumiseks. Ta võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.06.2021 määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.10.2021 (kaasa arvatud). X esitas eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mis jäeti 03.09.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega rahuldamata. X vaidlustas ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 kohtumääruse, mis jäeti aga Riigikohtu 12.10.2021 määrusega menetlusse võtmata.
6.PPA esitas 25.10.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra VRKS § 362 lg 5 alusel, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja lg 2 p 5 sätestatud kinnipidamise alused. PPA põhjendab taotlust järgmiselt.
6.1.Isik on varasemalt korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset ning mitmetest liikmesriikidest lahkunud enne menetluse lõpliku otsuse tegemist või üleandmist taotluse läbi vaatamise eest vastutavale liikmesriigile. Seega on ta korduvalt loata lahkunud Schengeni liikmesriikidest. PPA-le teadaolevalt on isik kuues Euroopa riigis taotlenud rahvusvahelist kaitset. Isikut pole varasemalt taotluse esitamisel kinni peetud. PPA on seisukohal, et isik esitas taotluse vaid selleks, et teda Eestis kinni ei peetaks ning tal võimaldatakse vabaduses olla ja et ta saaks lahkuda sobivasse liikmesriiki. Kuna isikul on sugulased teistes liikmeriikides ja ta on väitnud, et ei soovi Eestisse jääda ning on
korduvalt lahkunud teistest liikmesriikidest ilma loata, siis on taotlus esitatud väljasaatmise või tagasisaatmise takistamiseks, edasi lükkamiseks või nurjamiseks.
6.2.Isiku esialgsete seletuste kohaselt soovis ta liikuda Rootsi või Hispaaniasse, kus elavad sugulased. Isiku eelnev käitumine näitab, et ta on lahkunud enne rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud lõplikku otsust teise riiki ning varem pole rahvusvahelise kaitse menetlus olnud selliseks asjaoluks, mis oleks taganud isiku viibimise riigis menetluse ajal. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed ning ta on avaldanud soovi minna Rootsis või Hispaanias elavate sugulaste juurde, samuti on ta varem väitnud, et ta ei kavatsenud Eestisse jääda. Samuti suurendab isiku suhtes põgenemisohtu asjaolu, et PPA teeb isiku suhtes rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse. Teistelt liikmesriikidelt saadud materjalide hindamisel ja analüüsimisel selgus, et isikul ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust. PPA võtab arvesse, et isik on oma vaimse seisundi tõttu VRKS § 151 mõistes haavatav isik ning on taganud kinnipidamise jooksul vastava meditsiinilise abi, kuid see ei mõjuta menetluse tulemust. 13.10.2021 andis PPA isiku esindajale Eesti Inimõiguste Keskusest võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 21.10.2021 saatis esindaja kirja, et X ei usalda Eesti Inimõiguste Keskust ning ei soovi, et nad teda esindavad. X vastas ise omakäeliselt PPA kirjale ning 25.10.2021 saadeti vastuväited tõlkesse. Kui vastuväited on tõlkest tulnud, saab vastuväited lõpliku otsuse tegemisel arvesse võtta. Kui otsus on koos, tehakse talle veel sama menetluse raames lahkumisettekirjutus ja vajadusel kohaldatakse sissesõidukeeld.
6.3.Päringute tulemuste ja välismaalaste ütluste põhjal tekib käitumismuster, mille põhjal püüab välismaalane talle soovitud riigist rahvusvahelist kaitset taotleda, ootamata menetluse tulemusi ning samaaegselt liikuda teistesse Euroopa Liidu riikidesse. PPA leiab, et esineb oht põgenemiseks ning rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutest kõrvalehoidumiseks. PPA hinnangul esineb isikust tulenev põgenemisoht ning pole alust arvata, et vabaduses viibides võiks isik ametivõimudele kättesaadav olla rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpuni ning isik võib lihtsalt omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki.
6.4.PPA leiab, et välismaalase suhtes järelevalvemeetmete kohaldamisega VRKS § 29 lg 1 alusel ei saa piisava tõhususega tagada, et isik oleks menetluse lõppemiseni PPA-le kättesaadav, kuna isiku varasemat käitumist ei saa pidada usaldusväärseks, isikul puudub Eestis püsiv elukoht ja viibimisalus. Seega ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul tõhus ja ei tagaks menetluse läbiviimist.
6.5.PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses kinnipidamisetähtaja pikendamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlustoiminguteks ning võimaliku väljasaatmismenetluse tarbeks.
7.27.10.2021 toimunud kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde kindlaks ja pidas seda põhjendatuks, täpsustades seejuures, et taotluses peab olema VRKS § 361 lg 2 punkti 5 asemel viide sama paragrahvi ja lõike punktile 4.
8.X väitis kohtuistungil, et PPA taotlus on põhjendamatu ja et ta on nõus jääma Eestisse ning ootama rahvusvahelise kaitse osas tehtavat otsust Euroopa õiguse-, mitte aga VRKS alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus on seisukohal, et PPA taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VRKS § 361 lg 2 punkti 4 ning § 362 lg 5 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Taotluse esialgses kirjalikus tekstis oli ekslik viide VRKS § 361 lg 2 punktile 5, kuid kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et õige on viidata sama paragrahvi ja lõike punktile 4. See on ühtlasi ka kooskõlas taotluse põhjendustega ja varasemate kohtumäärustega, millele taotleja osundas ning kohus arvestas Politsei- ja Piirivalveameti sellekohast täpsustust.
10.VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lõikes 2 on loetletud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused. Eelosundatud paragrahvi ja lõike punkti 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel ning eelkõige juhul kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 362 lõike 2 kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt pikendab halduskohus lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
11.Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet taotlenud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamist 4 kuu võrra. Seejuures on tuginetud ka varasematele asjaoludele, mida on käsitatud 22.06.2021 taotluses ning selle taotluse osas tehtud Tallinna Halduskohtu 30.06.2021 määruses, millega peeti võimalikuks Politsei- ja Piirivalveameti vastavasisuline taotlus rahuldada ja anda luba isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks, samuti Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määruses kajastatule, millega jäeti Tallinna Halduskohtu 30.06.2021 määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määruse punktis 14 on selgitatud, et kuigi praegusel juhul ei saanud isikut VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt kinni pidada, ei anna see alust PPA taotluse rahuldamata jätmiseks, sest isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Mis puutub põgenemisohtu, siis on eelnimetatud ringkonnakohtu 03.09.2021 määruse punktis 11 selgitatud, et põgenemisohuna käsitatakse ka seda kui isik on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist (VSS § 68 p 9). Seejuures märgiti, et halduskohus leidis õigesti, et isik on varem lahkunud teistest riikidest enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist ja et sellist käitumist on võimalik käsitada põgenemisohuna VSS § 68 p 9 mõttes. Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 lahendi punktis 15 on seonduvalt leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalusega asutud seisukohale, et leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks seda, et isikust ei lähtuks põgenemisohtu ja et isiku varasem käitumine lubab järeldada, et rahvusvahelise kaitse menetlus pole takistanud tal lahkumast riigist, milles ta on taotlenud rahvusvahelist kaitset. Haldusasja materjalist ei nähtu, et käesolevaks ajaks võiks olukord võrreldes septembrikuu algusega selles osas kuidagi muutunud olla ja et põgenemisohu või leebemate järelevalvemeetmete kasutamise võimalikkust peaks kuidagi teisiti hindama. Seega ei ole antud juhul alust Politsei- ja Piirivalveameti 25.10.2021 taotlust rahuldamata jätta.
12.Politsei- ja Piirivalveameti taotlusest võib järeldada, et rahvusvahelise kaitse osas võidakse teha küll tagasilükkav otsus ja et (sellega seonduvale) kirjale on X 25.10.2021 vastanud (vastuväited), mis on saadetud tõlkimiseks ja mille järgselt saab neid otsuse tegemisel arvesse võtta, kuid samas ei seostu see otseselt käesolevas haldusasjas esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 25.10.2021 taotlusega ehk
kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise põhjendatuse küsimusega. Need argumendid, mis X kohtuistungil esitas, puudutasid rahvusvahelise kaitse menetlust. Selles osas ei ole aga menetlus veel lõppenud ja seda ei saa lahendada käesolevas haldusasjas. Seega peab isik olema Politsei- ja Piirivalveameti jaoks endiselt kättesaadav. Haldusasja materjalist ei nähtu ka sedalaadi asjaolude esinemist, millest saaks järeldada, et ajutine kinnipidamiskeskuses viibimine on muutunud ebaproportsionaalseks või ebaproportsionaalselt pikaks. Kinnipidamiskeskuses viibimine on ajutise iseloomuga meede. Rahvusvahelise kaitse taotlejat hoitakse kinni üksnes niikaua, kui see on vajalik ning kinnipidamisaluste äralangemisel vabastatakse taotleja kinnipidamiskeskusest viivitamatult (VRKS § 364 lg 1).
13.Eeltoodut arvestades ei ole Politsei- ja Piirivalveameti taotluse rahuldamata jätmiseks alust ning kohus annab loa Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.02.2022.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.