Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-2273 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2273 ÜP-ga määratakse elektrituuliku ja tuuleparkide püstitamiseks ebasobiva alana asustusalad, olemasolevad elamud ning määratakse puhverala ulatuseks 1000 m. Koostamisel olevat ÜP-d ei tule küll DP kehtestamisel järgida kui õigusakti, kuid kohalikul omavalitsusel ei ole planeeringu kaalumisel keelatud arvesse võtta asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Ettevaatusprintsiibist lähtudes ei ole tuulegeneraatori püstitamine avatud mereäärsele alale ja nii lähedale elamutele põhjendatud ning riivab kohalike elanike subjektiivseid õigusi.

3-20-2273 tuuliku asukohast. Kummagi kinnistu puhul ei ületataks müra tööstusmüra öiseid sihtväärtusi. Naaberkinnistute (Türnpuu ja Varese) omanikud on tuuliku ehitamise poolt; 2) Pahapilli-Metsa kinnistu on hoonestamata; 3) Merevaike katastriüksuse kinnistut ei kasuta omanik aastaringseks elamiseks. Omanik pidi kinnistut omandades olema teadlik, et kinnistu lähedusse kavandatakse tuulikut. Vastustaja tugines õigusvastaselt koostamisel olevas ÜP-s ettenähtud piirangutele. ÜP läbis 2020. a suvel eskiislahenduse avalikustamise. Puudub kindlus, et see võetakse vastu selliselt, et tuuliku puhverala ulatuseks on 1000 m. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Asjaolud tuleb tuvastada piisava detailsusega ning neile antud hinnang peab olema õige. Kehtiva õiguse järgi ei tule DP kehtestamisel enam juhinduda mitte müra sihtväärtustest, vaid piirväärtustest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 56 lg 2 p 2 sõnastust muudeti 13.06.2020 jõustunud muudatustega, mille kohaselt on müra sihtväärtus suurimaks lubatud müratasemeks uute üldplaneeringutega aladel. Kuna Saaremaa ÜP on alles koostamisel, tuli DP kehtestamisel lähtuda müra piirväärtustest. Tööstusmüra piirväärtus elamualadel on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt 45 dBA. Seega ei ületaks teoreetiline ning määramatust (+2 dB) arvestav mürahäiring ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral asjakohaseid normtasemeid. Mõlemas mürahinnangus tuuakse välja, et müra modelleerimise tulemused on konservatiivsed, st tegelikud müratasemed on tõenäoliselt madalamad. Teoreetiline oht müra sihtväärtuste ületamiseks esineb vaid öisel ajal, st 8 tunnil ööpäevas. Ohu realiseerumine eeldab täiendavalt nii ebasoodsat tuulesuunda (loode-, kirde- või põhjatuul) kui teatud tuulekiirust (vähemalt 5 m/s). 2016. a-l koostatud ja alates 01.01.1985 pärit andmetel tugineva tuuleroosi andmetel esineb tuuliku müra seisukohast ebasoodne kombinatsioon tuule suunast ja kiirusest vaid ca 16% ajast. Kuna müra normtasemete seisukohalt loetakse öiseks ajaks 1/3 ööpäevast, esineks teoreetiline müra sihtväärtuste ületamise oht vaid ca 5,3% ajast. Järelikult on väide, et sihtväärtuse ületamise oht esineb suurel osal ajast, väär. Arvestatud ei ole, et tuulikut on võimalik ebasoodsate ilmastikutingimuste korral öiseks ajaks välja lülitada või asendada mürahinnangus käsitletud tuulik vaiksema tuuliku mudeliga. Tuuliku tööd saab vajadusel pidurdada tuuliku juhtimisprogrammi lisatav käsurida, mis kindlaksmääratud ilmastikuoludel keerab labad tuule suunast rohkem või vähem välja. Vastustaja rikkus uurimiskohustust ka sellega, et ei ole välja selgitanud puudutatud isikute subjektiivsete õiguste riivet ja selle ulatust. Ainuüksi senise keskkonna (visuaalne) muutus ei tähenda, et piirkonna kinnistute omanike õigusi riivatakse. Teadmata riive ulatust, ei olnud seda võimalik võrrelda kaebaja õiguste riivega. Vastustaja rikkus ärakuulamisõigust. Kaebaja sai sellest, et volikogu võib DP kehtestada osalisest ning selle põhjustest teada päev enne otsuse tegemist (19.10.2020). Selles olukorras puudus kaebajal võimalus väljendada arvamust otsuse suhtes. Vastustaja rikkus kohustust korraldada DP osalise kehtestamise osas avalik väljapanek ja arutelu. DP terviklahendust muutes oleks vastustaja pidanud korraldama uue avalikustamise (planeerimisseaduse (PlanS) § 137 lg 3). Tuulik oli DP terviklahenduse osa. Välistada ei saa, et õiguspärase menetluse korral oleks lõpptulemus olnud teistsugune. Vastustaja tegevus planeeringumenetluses oli eksitav ja vastuoluline. Planeeringu koostamisel, vastuvõtmisel ning Rahandusministeeriumi järelevalve ajal toetas vastustaja DP tervikuna kehtestamist. Sellest lähtuti otsuse koostamisel 19.06.2020 istungiks. Pärast 19.06.2020 ei ole ilmnenud ühtegi uut asjaolu. Sellele vaatamata muutis vastustaja varasemat seisukohta. Vastustaja oli õigusvastaselt viivituses ning see põhjustas DP osalise kehtestamise. DP menetluse läbiviimise tähtaeg on kolm aastat (PlanS § 139 lg 2). DP menetlus algatati 4(14)

3-20-2273 28.04.2017. Seega oleks pidanud DP kehtestama hiljemalt 28.04.2020. Vallavalitsus koostas DP eelnõu 05.05.2020. Vastustaja ei esitanud kaebajale põhjendusi otsustamise edasilükkamise kohta ega infot, millal DP üle otsustatakse. Vastustaja ei tuvastanud 19.06.‒21.10.2020 uusi asjaolusid. Planeeringumenetluse tähtaegset lõpuleviimist ei saa takistada vastandlikud huvid, mille tõttu puudub kokkulepe planeeringulahenduse sisu osas, ega soov vältida kohtuvaidlusi (Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 21). Muudatusettepanek kehtestada DP osaliselt tehti volikogu poolt seatud tähtaega rikkudes. Tähtajaks 04.08.2020 kell 12 ei esitatud muudatusettepanekuid. Muudatusettepaneku, mille põhjal kehtestati DP osaliselt, tegi komisjon 15.10.2020. Volikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Volikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni 15.10.2020 istungil osales 17 liikmest vahetult 8. AA osales elektrooniliselt, toetades kõiki päevakorras olnud eelnõude projekte, sh DP tervikuna kehtestamist. Arutelu tulemusena koostas komisjon otsuse muudatusettepaneku ‒ kehtestada DP osaliselt. Istungil hääletati ainult muudatusettepanekut, mitte päevakorras olnud DP tervikuna kehtestamise ettepanekut. Seega asendasid komisjoni liikmed (kes moodustasid vähem kui poole kõigist komisjoni liikmetest) päevakorrapunkti sisu. Kuna AA selles osas seisukohta ei avaldanud, ei saa teda lugeda komisjoni istungist vastavas osas osa võtnuks. Järelikult puudus kvoorum (vähemalt pool komisjoni koosseisust). Kui koosolekult puudunud liikmetest vähemalt mõned oleksid kohal olnud (täites kvooruminõude), oleks arutelu sisu ja lõpptulemus olnud erinevad.

Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole määratlenud ega sisustanud avaliku huvi riivet, mida DP osaline kehtestamine kaasa tõi. Töökohtade loomine teenib kaebaja ärilisi eesmärke ega ole eristatav erahuvist. Kümne töökoha loomine ei ole käsitatav sedavõrd kaaluka avaliku huvina, mis kaaluks üles piirkonnas elavate inimeste elukeskkonna ja -kvaliteedi. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et DP elluviimine tuuliku ehitusõiguseta on võimatu või sadama ehitus on tuulikuga lahutamatult seotud. Varese sadamal on elektriühendus. Sadamakaid on varasema ehitusloa alusel rekonstrueeritud. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi (PlanS § 10 lg 1). Vastustaja ei saa DP koostamisel lähtuda vaid kaebaja ärihuvist. Vastustaja peab lisaks põhiõiguste kaitsmisele tagama mh elamiseks soodsa keskkonna. Tuulik ei ole sadama toimimiseks vajalik rajatis ega ka n-ö traditsiooniline sadamaehitis. Kaebaja soovib tuuliku ehitamisega anda sadamale lisaväärtust. Sadamaehitiste rekonstrueerimine on toimunud kolme 14.10.2016 välja antud ehitusloa alusel. Ehituslubade taotlemisel ei saanud kaebaja olla veendunud, et tuulik saab ehitusõiguse. Ka DP algatamine 28.04.2017 ei saanud kaebajale anda õiguspärast ootust, et kehtestatakse tema soovitud lahendus. Kaebaja esitas 19.02.2015 projekteerimistingimuste taotluse sadamakaide laiendamiseks ja tuuliku ehitamiseks. Mustjala Vallavalitsus keeldus 12.05.2015 korralduses nr 30 tuulikule projekteerimistingimuste andmisest, sest Mustjala ÜP seletuskirja ptk 2.1 keelab sidemastide ja tuulegeneraatorite ehitamise ranna või kalda piiranguvööndis. DP koostamine on kaebaja äririsk. Planeerimismenetlus viidi läbi korrektselt ja nõuetekohaselt, mida kinnitas Rahandusministeeriumi heakskiit. DP kehtestamine või kehtestamata jätmine on vastustaja kaalutlusotsus. Vastustaja ei jätnud arvestamata oluliste kaalutlustega. DP on elluviidav tuulikuta. Taastuvenergia tootmine ei ole vältimatult vajalik sadama toimimiseks ja elektrienergiaga varustamiseks. Vastustaja tegi planeeringumenetluse käigus kaebajale ettepaneku loobuda tuuliku ehitusõiguse taotlemisest.

5(14)

3-20-2273 Kaebaja ei ole esitanud kulude ja saamata jäänud tulu suurust ega arvutuskäiku. Kulude kandmine ei tähenda, et kaebajal tekiks kaitstav usaldus, et DP kehtestatakse algatatud kujul. Töökohtade loomine on üldistatult ja strateegiliselt avalik huvi, kuid kaebaja ei ole tõendatud, et kohalikud elanikud vastavad loodavate töökohtade nõuetele. Vastustaja ei ole kõrvale jätnud kohaliku kogukonna toetust DP terviklahenduse elluviimisele, vaid on seda hinnanud koosmõjus DP-le esitatud vastuväidetega. Mustjala osavallakogu esimees on kaebaja juhatuse liige. Seetõttu võib osavallakogu esindada tema ärihuve, mitte niivõrd kohaliku kogukonna huve. Majapidamiste elektrienergiaga varustamise arv on meelevaldne. Pahapilli külas ei ole elektrivarustuse tagamisega probleeme. Vallavalitsus on teadlik, milline on riiklik energia- ja kliimakava, mis näeb ette taastuvenergia tootmismahtude olulise suurenemise. See aga ei anna alust asuda seisukohale, et vastustaja peab lubama valimatult ehitada tuulikuid. Teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ on ühe tuuliku püstitamisel soovituslikuks kauguseks 1000 m. Koostamisel olev Saaremaa ÜP näeb samuti ette puhverala ulatuseks 1000 m. Varese sadama kinnistu ümbruses ei asu kõrgeid müratakistavaid puid, vaid tegemist on osaliselt lageda ala ja kadastikuga. Müratase on tuuliku puhul oluline parameeter. Üldjuhul ei oma DP kehtestamisel õiguslikku tähendust püstitatava seadme tüüp, kuid kaebaja soovis planeeringus määrata siduva tuulikutüübi, millest lähtuvalt on koostatud mürauuringud. Kuna tegemist on tundliku piirkonnaga, on tuuliku parameetrid olulised. Kaebaja ei ole DP koostamise käigus teinud ettepanekut leevendava meetmena püstitada madalam või väiksema võimsusega tuulegeneraator. Vastustaja ei lähtunud sobimatutest kaalutlustest. DP-st huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust soovitud planeeringulahenduse kehtestamisele, mis muudab kehtivat ÜP-d ning ei vasta kohaliku omavalitsuse ja avalikule huvile. Riigikohus on 08.08.2016 otsuses nr 3-3-1-88-15 asunud seisukohale, et mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida. Seejuures ei oma tähtsust, millises menetlusetapis koostatavad planeeringud on, vaid asjakohane on lähtuda koostamisel oleva ÜP põhimõtetest, kui need on tulevikuperspektiivis kindlalt määratletud ja paigas. Tuulikute ehitamise puhul see nii on. Vastustaja ei eksinud oluliste asjaolude tuvastamisel. Kui DP-s mürataseme piiranguid ette ei nähta, võib hiljem rikkumise tõendamine osutuda keeruliseks. Ebamõistlik on ehitada tuulik ning siis asuda lahendama müraküsimust. Vastustaja lähtus ettevaatusprintsiibist. Vastustaja ega kohalikud elanikud ei saa tuuliku töötamisel selle töö pidurdamist kontrollida ‒ neil puuduvad vahendid nii tuule suuna ja kiiruse kui ka mürataseme kindlaks tegemiseks. Vastustaja ei rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Vastustaja möönab, et piiratud aja tingimustes ei saadetud DP osalise kehtestamise otsust huvitatud isikule tutvumiseks. Formaalne ärakuulamisõiguse rikkumine ei mõjutanud DP osalise kehtestamise otsuse sisulist õiguspärasust ja kaebaja ärakuulamine ei oleks toonud kaasa DP tervikuna kehtestamist. Vastustaja ei rikkunud kohustust korraldada DP osalise kehtestamise osas avalik väljapanek ja arutelu. Planeeringu põhilahendust ei muudetud ning uue avaliku väljapaneku korraldamine ei olnud vajalik. PlanS § 137 lg-s 3 sätestatud kohustus ei ole imperatiivne. Kohalikul omavalitsusel on õigus vajadusel otsustada, kas kehtestada planeering osaliselt (HMS § 52 lg 1). Vastustaja ei tegutsenud planeeringumenetluses eksitavalt ega vastuoluliselt. Haldusorgan ei tohi otsuse tegemist uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel pidevalt edasi lükata. Seetõttu pidas vastustaja põhjendatuks DP osalist kehtestamist. Vastustaja ei olnud õigusvastaselt viivituses. PlanS sätestab DP koostamiseks kolmeaastase tähtaja. Tähtaja ületamine ei ole õigusvastane, kui viivitus on tingitud kohalikust omavalitsusest sõltumatutest asjaoludest. DP kehtestamise viibis 2020. a kevadel COVID-19 pandeemiast tingitult. 19.06.2020 volikogu istungi protokollist nähtuvalt nõudsid kolm fraktsiooni eelnõu arutamist kahel istungil seoses asjaolude täpsustamisega. Muudatusettepaneku tegemisel ei rikutud 6(14)

3-20-2273 menetluskorda. Oktoobrikuu volikogu istungi päevakorda esitatud eelnõule tegi muudatusettepaneku komisjon 15.10.2020 koosolekul. Muudatusettepaneku sisuks oli muuta otsuse eelnõu teksti ja otsustavat osa ning kehtestada DP osaliselt tuuliku ehitusõigust määramata. Muudatusettepanekut menetleti oktoobrikuu volikogu istungil, kus see võeti 16 poolthäälega vastu. Volikogu komisjon võib vajadusel sõnastada muudatusettepaneku oma koosolekul (töökorra § 16 lg 2 viimane lause). Tegemist on erinormiga lõike 3 suhtes, mis annab volikogu komisjonile õiguse teha muudatusettepanekuid volikogu esimehe määratud tähtajast hiljem. AA digiallkirjastatud seisukoht on antud 10.06.2020 ning sisaldab juunikuu volikogu istungi päevakorrapunkte. Seetõttu ei saa see olla seotud 15.10.2020 toimunud komisjoni koosolekuga. Komisjoni koosoleku protokolli p-st 6 nähtub, et muudatusettepaneku hääletuse tulemusel olid selle poolt 8 kohal olnud komisjoni liiget ning üks elektrooniline poolthääl. Seega oli täidetud töökorra § 6 lg-st 5 tulenev nõue.

3-20-2273 vastuses, et sadam koos planeeritava tuulegeneraatori ja tootmisega on potentsiaalne tööandja. Sellega arvestamata jätmine on kaalutlusviga. Taastuvenergia tootmine on riiklik avalik huvi. DP seletuskirjas (lk 13) tuuakse välja, et erinevad rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud arengukavad ja strateegiad (nt üleriigiline planeering Eesti 2030+, Saaremaa valla arengukava 2019–2030, Saare maakonna arengustrateegia 2019‒2030) näevad ette taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu edendamise ja toetamise erinevates sektorites. Vastustaja on vallavalitsuse 02.08.2019 kirjades sellega nõustunud. Sadama kasutusest ülejääv elekter müüakse põhivõrku, mis on vajalik, arvestades praeguseid riiklikke eesmärke taastuvenergia kasutamises. Sellega arvestamata jätmine on kaalutlusviga. TP-st ei tulene tuuliku püstitamise minimaalset kaugust elamust – 1000 m on soovituslik kaugus ühe tuuliku ehitusõiguse korral. DP terviklahenduse kehtestamisest keeldumine viitega koostatavale Saaremaa ÜP-s ettenähtud 1000 m piirangule ei ole õiguspärane. Koostatav ÜP läbis 2020. a suvel eskiislahenduse avalikustamise. Vastustaja märkis otsuses, et koostatava ÜP alusprintsiibid ei muutu tuulegeneraatorite püstitamise osas koostamise käigus niivõrd põhimõtteliselt, et koostatavates DP-des ei peaks vastavate tingimustega arvestama. Seega on toimunud alles ÜP lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (PlanS § 81), millele järgnevad mitmed etapid ning ennatlik on vastustaja seisukoht, et 1000 m piirang ÜP-ga kehtestatakse. Vahekaugusest olulisem on tuuliku müra levikuala ja müra leevendamine. Kuni volikogu otsuseni ei olnud vastustaja tuule kiiruse andmeid kaebajalt välja nõudnud. Vastustaja oli lähtunud mürauuringutest ning leidnud, et tuuliku ehitusõiguse saab anda kõrvaltingimusega (HMS § 53 lg 1 p 2, lg 2 p 3) – enne kasutusloa saamist peab kaebaja teostama mürauuringud, mis kinnitavad õigusvastase müra puudumist. Seda kinnitas vastustaja 17.05.2021 istungil. Sellises olukorras ei saa kaebajale ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist tuule kiiruse kohta andmete esitamata jätmise vormis. Tegemist on põhjendamiskohustuse rikkumisega, kui volikogu otsusest ei nähtu, millele põhineb väide tuule kiiruse osas. Arusaadav ei ole, millel põhineb otsuse väide, et vastustaja ei saa tagada, et leevendavat meedet rakendatakse. Vastustaja on vallavalitsuse 02.08.2019 kirjas nr 5-2/4225-4 nõustunud, et tuulikut on võimalik selliselt seadistada, et selle võimsust saab automaatselt teatud tuule suuna ja kiiruse korral pidurdada. Kaebaja esitas kohtule täiendavad tõendid, mis seda väidet kinnitavad (31.05.2021 menetlusdokumendi lisad). Kõrvaltingimusega DP puhul saab vastustaja kasutusloa andmisest keelduda. Müra mõõtmise kontrollimiseks on vastustajal võimalik pöörduda Terviseameti poole, kes teostab riiklikku järelevalvet. Volikogu oleks pidanud enne haldusakti andmist andma kaebajale uute vastuväidete osas võimaluse seisukohtade esitamiseks. Kuna otsuse tegemine oli viibinud alates 05.05.2020, ei oleks ärakuulamisele kulunud aeg (nt üks kuu) enam oluliselt pikendanud otsuse vastuvõtmist. Kaalutlusvigade arvust ja mõjust tulenevalt ei muuda põhjenduste esitamine kohtumenetluses tuuliku ehitusõiguse andmata jätmist tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Kohus tühistab otsuse tuuliku ehitusõiguse andmata jätmise osas ning kohustab vastustajat seda küsimust uuesti otsustama. Kohustamisnõude täitmiseks ei anna kohus tähtaega, sest kaebaja poolt taotletav 2kuuline tähtaeg ei pruugi olla piisav uue otsuse tegemiseks. Muud kaebaja väited, mida kohus ei analüüsinud, ei anna alust kaalutlusvea tuvastamiseks. Kulutuste tegemine on DP-st huvitatud isiku äririsk. Vastustaja pidi arvestama kõigi puudutatud isikute huvidega. Mürauuringud tehti konkreetse tuuliku tüübi kohta, mille ehitusõigus on DP 8(14)

3-20-2273 esemeks. Müra täpsem tase selgub mõõtmiste tulemusel. Võimalikud minetused volikogu ja komisjoni töös ei saanud mõjutada otsuse õiguspärasust. Vastustaja ei rikkunud PlanS § 137 lg-t 3. Volikogu poolt DP osaline kehtestamine tuuliku ehitusõigust andmata ei eeldanud kooskõlastuste kordamist. Seega ei eeldanud DP osaline kehtestamine ka uut avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-2273 on püüdnud tuuliku olulisust elektrivarustuse tagamisel näidata suuremana, kui see tegelikult on. Pahapilli külas ei ole elektrivarustuse tagamisega probleeme. Samuti ei saa üksiku tuuliku püstitamine omada olulist tähtsust riiklike kliimaeesmärkide täitmisel. Seejuures on öise sihtväärtuse ületamise korral vajalik tuuliku tööd piirata, mistõttu ei saa see rakendada oma täit potentsiaali, häirides siiski nii visuaalselt kui häiringutega kogukonda kogu aja. Öise müra sihtväärtuse ületamise vältimiseks tuleks rakendada meetmeid, mille täitmise kontroll on seotud tehniliste ja tõenduslike raskustega. Tuuliku rajamine ei oleks kooskõlas kõrgema taseme planeeringutega. Puhvertsooni nõue 1000 m ei tulene ainult koostamisel olevast ÜP-st, vaid on ette nähtud kehtivas maakonnaplaneeringus. Kuigi üksiku tuuliku puhul on maakonnaplaneeringu regulatsioon soovituslik, ei saa selle nõude järgimist ette heita, eriti kohalike elanike tugeva vastuseisu ja müra sihtväärtuse ületamise tõttu. Ka Rahandusministeerium oli seisukohal, et planeeringutes viidatud puhvertsooni peaks järgima ka üksiktuulikute planeerimisel. Menetluses oleva ÜP regulatsiooniga arvestamine on põhjendatud. Kuna samasugune soovituslik seisukoht tuleneb juba kehtivast maakonnaplaneeringust, on äärmiselt ebatõenäoline, et see põhimõtteline seisukoht peaks menetluse jooksul selliselt muutuma, et vastustaja kaalutlused muutuksid õigusvastaseks.

10(14)

3-20-2273 Alusetud on väited, et DP esialgses versioonis pakutud leevendusmeetmed on ebapiisavad ja nende rakendamise vajadus annab alust elektrituulikule ehitusõiguse andmata jätmiseks tulenevalt ettevaatuspõhimõttest. Tuulikute tööd on võimalik reguleerida ja kontrollida viisil, mis tagab müra vastavuse normtasemetele. Alusetud on etteheited, et kaebaja ei pakkunud DP menetluses välja täiendavaid kompromisse, eelkõige tuulikute kõrguse ja võimsuse vähendamist. Vastustaja oli ise nii DP vastuvõtmise eel kui järel seisukohal, et tuuliku rajamine on lubatav, sh leevendusmeetmed piisavad kolmandate isikute õiguste kaitseks. Seega oleks ettevõtjal olnud ebaloogiline ise vähendada tuuliku mõõtmeid ja võimsust, vähendades sellega projekti võimalikku tulusust. Asjakohatu on väide, et DP-le vastuväiteid esitanud isikute õigused on kaalukamad kui muud huvid. Seejuures oli vastustaja sisuliselt kogu menetluse jooksul vastupidisel seisukohal. Kohalike elanike huvid on erinevad ja vastassuunalised, kuid valdav osa on tuuliku rajamise poolt. Vastustaja on otsuse tegemisel jätnud arvestamata muude avalike huvidega. Elektrivarustuse parandamise on vastustaja ise juba 02.08.2019 kirjades ühe argumendina ehitusõiguse andmiseks välja toonud. Kliimaeesmärke ei ole võimalik saavutada ühegi üksiku tuuliku või ka suuremahulise tuulepargiga. See aga ei tähenda, et üksikud tuulikud ei panustaks kliimaeesmärkide saavutamisse ja seda asjaolu võiks DP kehtestamise täielikult eirata. Vastustaja on eiranud fakti, et arendajal ei ole tuulikuta võimalik ellu viia ka muid kavandatud tegevusi, sh rajada tootmishooneid ja luua vähemalt 10 uut töökohta. Sisuliselt jääks DP osalise kehtestamisega kogu kavandatud arendustegevus ellu viimata. Huvide tasakaalustamisel on oluline arvestada ka sellega, et Varese sadama kinnistu juhtotstarve oli ka varasemalt tootmismaa, mistõttu tuli ümbruskonnas asuvate kinnistute omanikel igal juhul arvestada võimalike häiringutega, sh müra ja vaate muutumisega. Elektrituuliku püstitamine on kooskõlas kõrgema taseme planeeringutega. Maakonnaplaneering ei käsitle üksikuid elektrituulikuid, mistõttu ei saa DP-ga üksikule tuulikule ehitusõiguse andmine olla maakonnaplaneeringuga vastuolus. Lisaks ei saa maakonnaplaneeringuga seada kinnisomandile kitsendusi ning see ei ole vahetult DP koostamise aluseks. Asjakohatu on viide alles eskiislahenduse etapis olevale Saarema valla ÜP-le.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/19332902/Mustjala+k%C3%BClade+seletuskiri.pdf/ebcb7455-a93a-48c1-948a-ee777d3bf8bd

11(14)

3-20-2273 Juhtotstarve T1 on sadamate ja nende laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik ala. ÜP seletuskirja ptk 2.1 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud tootmismaa määramine sidemastide (sh mobiilimastide) ja tuulegeneraatorite rajamiseks. See keeld hõlmab ka ranna piiranguvööndis juba olemasolevale tootmismaale kõrgete tehisobjektide (mobiilimastid, tuulegeneraatorid) ehitamise vältimist. ÜP seletuskirja ptk 2.1.3 kohaselt tuleb tootmisaladele ehitiste ehitamisel võtta arvesse ÜP-s toodud piiranguid. Tootmishoonete rajamisel, laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos temaga kaasneva mõjuvööndiga. Tootmisettevõttega kaasnev reostus (sh valgus, müra, lõhn, jmt) ei tohi levida väljapoole tootmisettevõttele kuuluvat maa-ala. Pooled ei vaidle selle üle, et elektrituulikust tulenev müra väljub Varese sadama DP alalt. Varese sadama DP on vastuolus ka 27.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika“2 (seletuskirja lk 52 jj) tuulegeneraatori puhverala (1000 m elamust) soovitusega. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase. Saaremaa valla kinnitusel on sama põhimõte kavandatud ka Saaremaa valla koostatavasse ÜP-sse, millega määratakse elektrituuliku ja tuuleparkide püstitamiseks ebasobiva alana asustusalad, olemasolevad elamualad ning määratakse puhverala ulatuseks samuti 1000 m (vt ka Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsus nr 1-3/96 Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta, lähteseisukohad3). Õige on valla seisukoht, et ehkki kehtiva teemaplaneeringu puhverala nõue on üksiku tuuliku püstitamisel soovituslik, ei ole sellest lähtumine õigusvastane. Samuti võib kohalik omavalitsus võtta planeeringu kaalumisel arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peab kohalik omavalitsus püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida (Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Tuuliku ja elamu vahelise 1000 m puhverala soovitus on kirjas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kirjas nr 17-7/2019/2142 (dtl 424), milles anti kohalikele omavalitsustele ühtsed soovitused tuuleenergeetika alade kavandamiseks. Lisaks on Rahandusministeerium Varese sadama DP heakskiitmisel (23.04.2020 kiri nr 14-11/632-2, dtl 529 jj) teinud Saaremaa vallale ettepaneku (tuginedes Saare maakonnaplaneeringule) enne Varese sadama detailplaneeringu kehtestamist veel kord kaaluda maakonnaplaneeringus sätestatud soovitusi tuulegeneraatori planeerimisel. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi välja antud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikseenergia käsiraamatu“4 kohaselt tuleks tuulikud planeerida elamutest tiheasustusaladel (linnad, alevid) 2000 m kaugusele ning mujal 1000 m kaugusele. Erandid võivad olla lubatud, kui on tagatud müra normtaseme vastavus nõuetele (lk 37). Saaremaa vald on märkinud, et indikatiivselt asub planeeritavast tuulikust ca 400 m kaugusel mitmeid majapidamisi, lähimad õuealad jäävad ca 300 m kaugusele.

https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf https://gis.saaremaavald.ee/failid/yp_koostamine/1_Saaremaa-VV-27.09.2018-otsus-96-YP-ja-KSHalgatamiseks.pdf

https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/kov-te-kasiraamat.pdf

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/48358/Varese%20sadama%20tuuliku%20m%C3%BCra%20ja%20varjutushinnang_Adepte%20Ekspert.pdf

12(14)

3-20-2273 esineb kõrgeim müratase arvutuslikult Merevaike kinnistu eluhoone juures (tegemist on ka tuulikule lähima hoonega): modelleerimise kohaselt kuni 42,5 dB (ehk öise sihtväärtuse ületamine 2,5 dB ulatuses). Öise sihtväärtuse ületamist võib teoreetiliselt esineda ka teiste eluhoonete juures: nt Lille kinnistul (ületamine 1,4 dB), Randla kinnistul (ületamine 1,2 dB). Ülejäänud hoonete puhul jääb teoreetiline sihtväärtuse ületamine väiksemaks kui 1 dB. Leevendava meetmena pakutakse mõlemas mürahinnangus välja, et tuulegeneraatori tööd tuleb sellisel juhul pidurdada või rakendada piiranguid tuuliku öisele tööajale.

3-20-2273 ringkonnakohtul alus arvata, et need asjaolud ei olnud volikogus kaalumisel ning n-ö tekkisid argumentidena alles kohtumenetluses. Saaremaa vald on viidanud, et detailplaneeringu kehtestamist elektrituuliku osas on võimalik uuesti kaaluda juhul, kui üldplaneeringu menetluses otsustatakse tehnoloogia arengu, kogukondliku arvamuse muutuse või tuuleparkidega seotud muude kaalutluste tõttu vähendada puhveralasid.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.