X kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051567-5 ja 18.12.2020 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, lepinguline esindaja Ivo Raudjärv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Diana Viin ja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.01.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ja maksuhaldur) kontrollis 22.01.2020 korralduse nr 12.23/051567-1 alusel X 2018. aasta füüsilise isiku tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. 28.07.2020 koostas maksuhaldur kontrolliakti nr 12.2-3/051567-4.
MTA kohustas 11.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051567-5 (edaspidi maksuotsus) Xt tasuma tulumaksu summas 30 783 eurot.
3.Kaebaja esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 18.12.2020 vaideotsusega (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 16.01.2021 X kaebus maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks, mille kohus 18.01.2021 määrusega menetlusse võttis.
3-21-113
5.Kohus määras 20.10.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Väär on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt on 2018. aastal ASIM Holdings OÜ (hilisema nimega Malgen Haldus OÜ, edaspidi otsuses Malgen Haldus OÜ) arvelduskontolt kaebaja arvelduskontodele tehtud ülekannete näol summas 154 359 eurot tegemist kaebaja maksustatava tuluga. Maksuhaldur on jätnud kaebaja esitatud tõendid ja selgitused alusetult arvesse võtmata, mistõttu on lõppjäreldused tegelikult toimunuga vastuolus.
7.Maksuhalduri poolt on arvesse võetud kaebaja poolt Malgen Haldus OÜ-le tasutud summadest vaid 2018. aastal tasutud 36 020 eurot, kuid aastatel 2013–2017 tasutud 10 139 eurot on arvesse võtmata. Selgitused ja tõendid 10 139 euro tasumise kohta on kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud. Aastatel 2013–2017 summade tasumised on tõendatud samamoodi, nagu 2018. aastal summade tasumine ja seetõttu ei olnud maksuhalduril alust 2013–2017 tasutud summade arvestamata jätmiseks. Maksuotsus on selles osas vastuoluline.
8.Alusetult on jäänud arvesse võtmata ka see, et kaebaja on Yi (praegune nimi X), Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ poolt Malgen Haldus OÜ-le antud laenud Malgen Haldus OÜ eest tagastanud ja omandanud sellega vastavas osas nõuded Malgen Haldus OÜ vastu, mistõttu viimase poolt nende nõuete katteks kaebajale 2018. aastal tasutud 28 600 eurot ei ole tema tulu. Maksuotsuses tehti etteheide, et Yi ja Zi e-kirjad ei tõenda, et kaebaja isiklikult maksis tagasi Malgen Haldus OÜ-le antud laenud, mistõttu kaebaja palus neil isikutel anda uued kinnitused. Kaebuse esitaja märkis vaides, et kui kinnitused siiski ei ole piisavad, palub ta maksuhalduril võtta isikutelt seletused, sest kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, missuguseid kinnitusi isikutelt veel nõudma peaks. Maksuhaldur kinnitusi arvesse ei võtnud ega võtnud ka isikutelt seletusi. Selliselt ei ole maksuhaldur lähtunud uurimiprintsiibist.
9.Kaebaja leiab, et nii tema poolt Malgen Haldus OÜ-le aastatel 2013–2018 tasutud summade kui tasutud laenude kohta on olemas tõendid, mis üheselt mõistetavalt kinnitavad, et tal oli nõue Malgen Haldus OÜ vastu kokku summas 74 759 eurot (36020+10139+28600) ning seetõttu ei saa selle summa ulatuses talle 2018. aastal Malgen Haldus OÜ poolt tehtud ülekandeid lugeda tema maksustatavaks tuluks. Nõustuda ei saa maksuhalduri põhjendusega, et nõudeõiguse puudumist kinnitab asjaolu, et majandusaasta aruannetes ei olnud nõuded kajastatud. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et kajastamata jätmine oli tingitud sellest, et kuivõrd Malgen Haldus OÜ majandustulemused ei olnud kiita, siis oleks omakapital langenud kriitilise piirini ja võinud tekkida kergesti olukord, kus netovara oleks vähenenud alla äriseadustikus nõutava piiri. Kuivõrd raamatupidamiskanded ei tekita ega lõpeta kohustusi, siis ei tähenda aruandes kajastamata jätmine, et nõuet ei olnud olemas. Samuti ei saa aruandes kajastamata jätmine tuua kaasa maksukohustust. Lähtuda tuleb ikkagi tegelikest asjaoludest.
10.Kaebaja leiab, et tema aastate 2014–2017 sissetulekute suurus ei puutu antud juhul asjasse. Kontrolli ei teostatud tema 2014–2017 tulude suuruse kohta, mistõttu ei pidanud ta esitama tõendeid nende aastate sissetulekute suuruse kohta. Maksuhalduri viidatud asjaolud, millest justkui tuleks järeldada, et tal puudusid rahalised võimalused aastatel 2014–2017 laene anda, on vaid üksikud fragmendid tema nende aastate finantsiliste võimaluste hulgast. Täielikult on tähelepanuta jäetud, et isikul võib olla ka maksuvabasid tulusid, samuti see, et laene anda või tagasi maksta võib ka teiste laenude arvelt. Järelduste tegemine lähtudes vaid maksustatavate tulude analüüsist on äärmiselt pealiskaudne lähenemine.
11.Ekslik on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt pole tõendatud, et Malgen Haldus OÜ-l oli kaebaja vastu nõue 110 000 eurot ega selle üleandmine Heaprojekt OÜ-le. Nõue kaebaja vastu tekkis 2018. aastal tehtud ülekannetest, mida maksuhaldur just uuribki ja mille kohta ei ole tarvis seega täiendavaid tõendeid esitada. Kaebuse esitaja on maksuhaldurile kontrolli käigus selgitanud, et nõue 2(11)
3-21-113 Heaprojekt OÜ-le oli üle antud juba enne lõppbilansi koostamist ja seetõttu ei pidanudki see lõppbilansist nähtuma. Vaidega koos esitas kaebuse esitaja ka 04.11.2019 nõude loovutamise lepingu. Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et hiljem otsustati kogu ettevõtte üleandmine Heaprojekt OÜ-le ja sõlmiti ettevõtte üleandmise leping. Selle lepingu kohaselt läksid Heaprojekt OÜ-le üle kõik varad ja kohustused, sh nõudeõigused, v.a üks nõudeõigus Sarkop Investeeringud OÜ vastu (20.11.2019 jagunemislepingu sõlmimise ajaks oligi Malgen Haldus OÜ ainsaks varaks jäänud nõudeõigus Sarkop Investeeringud OÜ vastu, mis jagunemislepinguga kahele ühingule üle anti). Seega on kaebuse esitaja vastu nõude üleandmine täiendavalt kinnitatud ka ettevõtte üleandmise lepinguga. Heaprojekt OÜ ei ole nõudest loobunud, see on kajastatud ka raamatupidamises. Eeltooduga on tõendatud, et 2018. aastal Malgen Haldus OÜ poolt kaebajale üle kantud summad 110 000 euro ulatuses on nõue kaebuse esitaja vastu, mitte kaebuse esitaja maksustatav tulu. Maksuhalduri vastupidine seisukoht ei vasta tegelikele asjaoludele ja on ebaõige.
12.Kokkuvõttes ei ole maksuotsuses tehtud järeldused kooskõlas tegelike asjaoludega. Ebaõiged järeldused on tõenäoliselt eelkõige põhjustatud uurimispõhimõtte (maksukorralduse seaduse (MKS) § 11) ebapiisavast järgimisest, aga ka sellest, et kontrolli teostaval ametnikul oli kaebuse esitaja suhtes juba enne kontrolli alustamist tekkinud eelarvamus varasemalt toimunud Malgen Haldus OÜ kontrolliga seoses. Viiteid Malgen Haldus OÜ kontrollile, mis aga kuidagi asjasse ei puutu, tehakse nii kontrolliaktis kui maksuotsuses. Ka vaideotsuses leitakse, et kaebuse esitaja poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumist on asjakohane põhjendada Malgen Haldus OÜ kontrolli käigus toimunuga (p 13). Malgen Haldus OÜ ja kaebaja isiklikku kontrollimenetlust ei saa samastada ning ta ei pea hakkama esitama vastuväiteid maksuhalduri väidetele seoses Malgen Haldus OÜ kontrollimenetlusega. Kaasaaitamiskohustust on kaebuse esitaja oma menetluses oma parima arusaama kohaselt täielikult järginud. Võimalikud hilinemised tõendite või selgituste esitamisel on tingitud kogenematusest. Kaebuse esitaja leiab, et ka maksuhaldur võinuks mõnes olukorras anda konkreetsemaid selgitusi, et milliseid tõendeid ja selgitusi on vaja esitada. Arusaamatuste ärahoidmiseks võinuks ehk abiks olla ka lõppvestluse läbiviimine (MKS § 555 lg 2). Vastustaja seisukohad
13.Maksumenetluses leidis tuvastamist, et Malgen Haldus OÜ arvelduskontolt on 2018. aastal kaebaja arvelduskontole üle kantud 154 359 eurot (millest on juba eelnevalt maha arvatud summa 36 020 eurot, mille kaebaja kandis Malgen Haldus OÜ-le tagasi). Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolus, et kaebaja ei ole nimetatud summasid tuludeklaratsioonis maksustatava tuluna kajastanud.
14.Kaebaja, olles Malgen Haldus OÜ juhatuse liikmeks, ei esitanud maksuhaldurile Malgen Haldus OÜ kontrolli raames dokumente. Maksuhaldur sai Malgen Haldus OÜ arvelduskontode väljavõtted Malgen Haldus OÜ likvideerijalt Kaupo Meierilt. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja rikkunud kaasaaitamiskohustust ning jätnud maksuhaldurile nõutavad dokumendid esitamata. Malgen Haldus OÜ ei esitanud maksuhaldurile ühtegi dokumenti, millest selguks, mis eesmärgil raha kaebaja isiklikule arvelduskontole kanti.
15.11.02.2020 e-kirjas teatas kaebaja, et on Malgen Haldus OÜ-le andnud laenu perioodil 2014– 2017 ning laenujääk oli 2017. aasta lõpuks ca 142 000 eurot ja tagasimaksed on teostatud perioodil 2018. Oma 17.03.2020 e-kirjas täpsustas X, et laenu anti perioodil 2013–2018 summas 142 510 eurot. Järgnevalt 15.06.2020 e-kirjas selgitab kaebaja, et on perioodil 2013–2018 andnud Malgen Haldus OÜ-le laenu kokku 74 759 eurot. Laenu andmise tõenduseks lisati tabel, kust nähtub raha laekumise kuupäev, summa ja kes on laenu andnud. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja selgitused Malgen Haldus OÜ-le antud laenu osas nii summade kui perioodide osas olnud vastuolulised. Vaatamata maksuhalduri palvele esitada laenu saamise ja tagastamise tõendamiseks Malgen Haldus OÜ arvelduskonto väljavõtted perioodi 2013–2017 kohta ja pearaamatu kassa ning laenu kontode väljavõtted perioodil 2013 –2018, ei ole X neid maksuhaldurile esitanud. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kas Malgen Haldus OÜ-ga on sõlmitud ka kirjalikud laenulepingud, rääkimata selliste 3(11)
3-21-113 lepingute maksuhaldurile esitamisest. Lisaks ei nähtu sellise laenu olemasolu ka Malgen Haldus OÜ majandusaasta aruannetest.
16.Kaebaja on maksuhaldurile esitanud üksnes Malgen Haldus OÜ arvelduskonto filtreeritud väljavõtted laekumiste kohta. Samas ei ole esitatud dokumente selle kohta, kas või kui suures summas on Malgen Haldus OÜ kaebajale perioodil 2013–2017 raha tagasi kandnud. Arvelduskonto filtreeritud väljavõttelt nähtub, et kõikide ülekannete selgitus on ülekanne (va 2018 ja 22.01.2014 tehtud maksed). Seega ei viita ka vastavaid ülekandeid kajastav väljavõte sellele, et tegemist on laenu andmisega. Arvestades asjaolu, et X ei ole esitanud laenulepinguid ega Malgen Haldus OÜ pangakontode filtreerimata väljavõtet, mis võimaldaks tuvastada, kas nimetatud ülekanded on kaebajale juba eelnevatel perioodidel tagastatud või mitte, esitamata on jäetud dokumendid, millest nähtuks laenude kajastumine OÜ Malgen Haldus raamatupidamises ning äriühingu majandusaasta aruannetes selliseid laenukohustusi ei kajastu, leiab vastustaja, et kaebajale Malgen Haldus OÜ poolt 2018. aastal ülekantud summade näol ei ole tegemist laenu tagastamisega.
17.Kaebaja leiab samuti, et alusetult on jäänud arvesse võtmata, et kaebaja on Yi (praegune nimi X), Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ poolt Malgen Haldus OÜ-le antud laenud Malgen Haldus OÜ eest tagastanud ja omandanud sellega vastavas osas nõuded Malgen Haldus OÜ vastu, mistõttu Malgen Haldus OÜ poolt nende nõuete katteks kaebajale 2018. aastal tasutud 28 600 eurot ei ole tema tulu. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur lähtunud uurimiprintsiibist. 05.06.2020 e-kirjas kinnitab Z, et Aaberg Finance OÜ andis 2014. aastal Malgen Haldus OÜ-le laenu 16 000 eurot ja Aaberg Eesti OÜ andis laenu 7500 eurot, loovutades hiljem nõude TravEX Eesti OÜ-le. Laenud tagastas kaebaja isiklikult. Malgen Haldus OÜ 2014. aasta arvelduskonto filtreeritud väljavõttest nähtub selliste ülekannete teostamine ning viited lepingule nr 140101. 12.06.2020 e-kirjas kinnitab Y, et Malgen Haldus OÜ-le 12.08.2015 antud laenu tagastas kaebaja isiklikult. Malgen Haldus OÜ arvelduskonto filtreeritud väljavõttest on näha, et Y kandis 12.08.2015 äriühingule 5100 eurot selgitusega laen. Isegi kui laenude andmine Malgen Haldus OÜ-le nimetatud isikute puhul on toimunud, on põhjendatud maksuhalduri kahtlused selles, kas laenu on tagasi maksnud kaebaja isiklikult. Maksuhaldurile ei ole esitatud ühtegi laenu tagasimaksmist tõendavat dokumenti ega ka laenulepinguid. Laenude tagasimaksmise kaebaja poolt seab kahtluse alla ka asjaolu, et Malgen Haldus OÜ majandusaasta aruannetest nähtuvalt on äriühing saanud 2014. aastal laenusid 16 000 eurot ning 2015. majandusaasta aruande järgi oli Malgen Haldus OÜ laenukohustus 0 eurot. Seega oli Malgen Haldus OÜ 2015. aasta lõpuks kõik laenud tagasi maksnud.
18.Mis puudutab kaebaja väiteid, justkui oleks majandusaasta aruandes jäetud meelega nõuded kajastamata, siis ei muuda need kuidagi maksuhalduri järeldusi. Laenude tagasimaksmist kinnitavad üksnes kaebajaga seotud tunnistajad (äripartner ja abikaasa). Seejuures on laenu tagasimaksmisega vastuolus Malgen Haldus OÜ majandusaasta aruanded. Lisaks ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile Malgen Haldus OÜ raamatupidamisdokumente, millest nähtuks, kas ja millal laenud tagasi on makstud. Veelgi enam, kaebaja sisuliselt kinnitab nii oma vaides kui ka kaebuses, et Malgen Haldus OÜ raamatupidamises vastavate laenude tagasimaksmist ega ka laenude saamist kaebajalt ei kajastatud. Malgen Haldus OÜ-le Yi (hetke perenimi X), Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ poolt antud laenude tagasimaksmine kaebaja poolt ei ole tõendamist leidnud.
19.Kaebaja esitas maksuhaldurile Malgen Haldus OÜ ja Heaprojekt OÜ vahel 18.11.2019 sõlmitud ettevõtte ülemineku lepingu, milles 110 000 euro suuruse nõude üleminekut ei nähtu. Vaidega koos esitas kaebaja maksuhaldurile nõude loovutamise lepingu kuupäevaga 04.11.2019, mida maksuhaldurile maksumenetluse käigus ei esitatud. Vastustaja leiab, et vaideorgan on põhjendatult jätnud nimetatud tõendiga vaide lahendamisel arvestamata. Riigikohus on otsuse 3-3-1-47-07 p-s 12 märkinud järgmist: „MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksukohustuse vähendamiseks maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu siis, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. [...] Piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse 4(11)
3-21-113 puhul käsitab kolleegium kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. [...] Ka maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjas [...] on märgitud: „Maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada asjaoluga, mis põhjustasid asjaolu või tõendi ilmnemise. Maksukohustust vähendavalt saab maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud maksukohustuslase poolt põhjustatud tahtlusest või hooletusest. Näiteks maksukohustuslane on teadlik teatud kulude mahaarvamise võimalusest, kuid ei esita maksuhaldurile andmeid. Kuna maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa.“ Kaebaja ei ole ei vaides ega ka kaebuses toonud välja ühtegi põhjendust, mis takistasid tal nõude loovutamise lepingut maksuhaldurile esitada juba maksumenetluse käigus. Arvestades asjaolu, et ta ise on väidetavalt üleantud nõude osas võlgnik, oli nõude loovutanud äriühingus juhatuse liige ning on hetkel nõude omandanud äriühingu juhatuse liige, oli tal ligipääs vastavale dokumendile olemas. Asjaolu, et maksuhaldur ei pea maksumenetluses tuvastatud asjaolusid nõude olemasolu tõendamiseks piisavateks, sai kaebajale selgeks hiljemalt kontrolliakti saamisel. Samas pidi asjaolu, et nõude olemasolu tuleb tõendada dokumentaalsete tõenditega, kaebajale selge olema juba siis, kui ta väite sellise nõude esinemise kohta esitas. Seega oli kaebajal piisavalt aega nõude olemasolu maksuhaldurile enne maksuotsuse väljastamist tõendada. Eeltoodust nähtuvalt on nõude loovutamise leping jäänud maksumenetluses esitamata kaebaja tahtluse või vähemalt hooletuse tulemusena, mistõttu jättis vaideorgan selle tõendiga vaidemenetluses põhjendatult arvestamata. Ühestki teisest tõendist sellise nõude olemasolu ei nähtu, vaid vastupidi, esitatud tõendid (OÜ Malgen Haldus lõppbilanss, ettevõtte üleminekuleping) sellise nõude olemasolu ei kinnita. Seega on maksuhaldur jõudnud põhjendatult seisukohale, et OÜ-l Malgen Haldus puudus 110 000 eurone nõue kaebaja vastu.
20.Lisaks eelnevale on maksuhaldur välistanud võimaluse, et kaebaja andis Malgen Haldus OÜ-le laenu 2013–1014 aastatel summas 74 759 eurot, tõendades, et kaebajal puudusid rahalised vahendid äriühingule sellises summas laenu andmiseks. Selle järelduse tegi maksuhaldur, lähtudes kaebajale väljamakseid deklareerinud äriühingute ja kaebaja enda esitatud tuludeklaratsioonidest. Vastustaja leiab sarnaselt vaideorganile, et kui kaebajal oleks tõepoolest olnud selliseid maksuvabasid tulusid või oleks ta võtnud Malgen Haldus OÜ-le laenu andmiseks ise eraisikuna laenu, oleks ta saanud esitada selle kohta ka tõendid või vähemalt selgitada, kellelt ja kui palju ta laenu võttis või milliste maksuvabade tulude arvelt ta Malgen Haldus OÜ-le laenu andis. Seda kaebaja aga teinud ei ole. Samuti saanuks sellist laenu andmist tõendada, esitades maksuhaldurile kas enda või Malgen Haldus OÜ pangakonto väljavõtte filtreerimata kujul. Ka selle jättis kaebaja vaatamata maksuhalduri vastavale ettepanekule tegemata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas MTA käsitles vaidlustatud maksuotsuses õiguspäraselt kaebajale 2018. aastal Malgen Haldus OÜ poolt ülekantud summat 154 359 eurot kaebaja muu tuluna, millelt tuli arvestada, deklareerida ja tasuda tulumaks 30 783 eurot. Kaebaja on seisukohal, et MTA ei ole maksuotsust tehes arvestanud kaebaja esitatud tõendite ja selgitustega ning jätnud sellega uurimispõhimõtte piisavalt järgimata. Seega tuleb kohtul maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel eelkõige kontrollida, kas MTA on kohaselt järginud uurimispõhimõtet ning võtnud maksustamisel arvesse maksumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid, tehes neist kogumis õiguspärased järeldused.
22.Poolte seisukohtade ning tõenditega tutvumise ja nende hindamise järel olen seisukohal, et maksuotsus1 ja vaideotsus2 on õiguspärased ja kaebuses esitatud väited ei anna alust nende tühistamiseks, seega jääb kaebus rahuldamata. Minu hinnangul on maksuotsus piisavalt põhjendatud
Kaebuse lisa 4. Kaebuse lisa 6.
5(11)
3-21-113 ning selle lahutamatuks osaks olevas kontrolliaktis3 toodud asjaolud ja neist tehtud järeldused loogilised ning järgitavad, kinnitades maksustamise õigsust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-127-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited maksuotsusele ühtivad nendega, mida kaebaja on vaides juba MTA-le esitanud ning millele MTA on vaideotsuses põhjalikult vastanud, siis vastustaja põhjendustega nõustudes ei käsitle ma täiendavalt kõiki kaebuses esitatud vastuväiteid ega korda ka maksuhalduri kõiki maksu- ja vaideotsuses esitatud põhjendusi. Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.
23.Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. TuMS § 12 lg-s 1 on toodud mitteammendav näitlik loetelu tulumaksuga maksustatavatest tuludest, ent tulumaksuseadus ei sisalda tulu mõiste definitsiooni (vt Riigikohtu 14.11.2017 otsus nr 3-16-336, p 14). Seega tuleb sätet mõista nii, et üldjuhul maksustatakse kõik isiku saadud tulud tulumaksuga, v.a juhul, kui on tõendatud, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. Seega, kui arvelduskontodelt nähtub sinna summade laekumine, mis võib viidata täiendava tulu saamisele, peab maksukohustuslane arvestama sellega, et tal võib hiljem olla vajalik maksuhaldurile tõendada, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes.
24.Olukorras, kus maksuhaldur on enda põhjendatud kahtlust veenvalt tõendanud, tuleb maksukohustuslasel maksuhalduri kahtluste ümberlükkamiseks esitada tõendid selle kohta, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes (vt MKS § 150 ja TuMS § 36 lg 2). Sellise kohustuse panemist füüsilisele isikule ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Seejuures ei ole füüsilisel isikul küll kohustust korraldada tulude ja kulude arvestust sellisel tasemel nõutava hoolsusega, nagu on see ette nähtud juriidilistele isikutele (vt ka MKS § 57), ent see ei vabasta täielikult füüsilist isikut kohustusest esitada dokumentaalseid tõendeid enda tulude kohta olukorras, kus see viitab võimalikele täiendavatele tuluallikatele. Kui maksukohustuslasel ei õnnestu maksuhalduri kahtlusi kõrvaldada, esineb TuMS § 12 lg-t 1 arvesse võttes pigem eeldus, et tegemist on tulumaksuga maksustatava tuluga. Seejuures ei kohaldu maksumenetluses samasugune tõendamisstandard nagu kriminaalmenetluses ning ka iga maksumenetluses kogutud tõend eraldiseisvalt ei pruugi maksuhalduri kahtlust tõsikindlalt kinnitada. Seetõttu tuleb maksumenetluses anda hinnang tõendite kogumile ning selle pinnalt tehtud järelduste elulisele usutavusele (Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2020 otsus nr 3-18-1539, p 11).
25.Asja lahendamisel on seega määrav, kas maksumenetluses kogutud tõendite kogumi pinnalt leiab kinnitust, et kaebaja ning Malgen Haldus OÜ vahel oli laenusuhe, mistõttu on vaidlusaluse summa puhul osaliselt tegemist kaebajale tagastatud laenuga ning osaliselt uue nõudega tema vastu, või on põhjendatud MTA kahtlus, et tegemist on kaebaja maksustava tuluga. Nõustun vastustajaga, et maksumenetluses kogutud teave ja tõendid viitavad sellele, et kaebaja ja Malgen Haldus OÜ vahel kaebaja kirjeldatud viisil laenutehinguid tegelikkuses toimunud ei ole. Maksumenetluse käigus jäi tõendamata, et Malgen Haldus OÜ pangakontolt 2018. aastal kaebaja pangakontodele tehtud ülekannete näol oli tegemist väljamaksetega, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Seda alljärgnevatel põhjustel.
26.Maksumenetluses tuvastati ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et Malgen Haldus OÜ kandis 2018. aastal kaebaja kontole Swedbankis 186 689 eurot ja Luminor pangas 3690 eurot. Samal aastal tagastas kaebaja Malgen Haldus OÜ-le oma Swedbanki kontolt 36 020 eurot, mida vastustaja ei ole kaebaja tuluks selle tagastamise tõttu lugenud. Sellest ülejäänud 154 359 eurot (186689+3690-36020) luges maksuhaldur kaebaja tuluks. Kaebaja maksuhalduri sellise järeldusega ei nõustu ning leiab, et
Kaebuse lisa 3.
6(11)
3-21-113 aastatel 2013–2017 Malgen Haldus OÜ-le tasutud 10 139 eurot on jäetud arvesse võtmata, kuigi selgitused ja tõendid 10 139 euro tasumise kohta on kaebaja maksuhaldurile esitanud. Kaebaja leiab, et maksuotsus on vastuoluline, kuna aastatel 2013–2017 summade tasumised on tõendatud samamoodi kui 2018. aastal summade tasumine, kuid sellegipoolest on MTA jätnud tasutud summad arvesse võtmata. Ma ei nõustu kaebajaga.
26.1.Kaebaja esitas maksumenetluses perioodil 2013–2018 kaebaja poolt Malgen Haldus OÜ-le laenu andmise tõendamiseks Malgen Haldus OÜ filtreeritud pangakonto väljavõtted perioodidest 01.01.2014–31.12.2014 ja 01.01.2017–31.12.20174 ning kaebaja Swedbanki pangakonto filtreeritud väljavõtte ajavahemikust 01.01.2018–31.12.20185. Lisaks esitas kaebaja kogu perioodi hõlmava tabeli6 laenu andmise kohta, kus on märgitud kaebaja tehtud ülekande kuupäev, summa, ülekande tegija nimi ja ülekande selgitus. Muid dokumentaalseid tõendeid kaebaja laenu andmise kohta Malgen Haldus OÜ-le perioodil 2013–2017 esitanud ei ole.
26.2.Eelnimetatud tõenditest nähtub, et 2013. aastal andis kaebaja Malgen Haldus OÜ-le väidetavalt laenu 2800 eurot (ülekanne summas 426 eurot ja sularahas 2374 eurot, peale kaebaja koostatud tabeli need summad kusagil ei kajastu), 2014. aastal tegi kaebaja Malgen Haldus OÜ-le neli ülekannet kokku summas 2932 eurot, neist vaid ühel 1000 euro suurusel kandel on selgituseks märgitud laen, ülejäänutel ülekanne, 2016. aastal tegi kaebaja ülekande summas 93 eurot (kajastub vaid kaebaja koostatud tabelis) ning 2017. aastal tegi kaebaja Malgen Haldus OÜ-le kokku viis ülekannet summas 4314 eurot. Seega on kaebaja esitatud tõenditest tuvastatav, et 2018. aastale eelneval perioodil on ta Malgen Haldus OÜ-le üle kandnud 7765 eurot (filtreeritud kontoväljavõttega tõendatud 7246 eurot) ning 2013. aastal andnud 2374 eurot sularahas.
26.3.Kaebaja eksib leides, et esitatud filtreeritud pangakonto väljavõtted perioodist 2014–2017 tõendavad sarnaselt 2018. aasta kohta esitatud väljavõttega, et kaebaja on Malgen Haldus OÜ-le laenu andnud ja see laen tagastati alles 2018. aastal. 2018. aasta filtreerimata Swedbanki kontoväljavõttelt7 nähtuvad lisaks kaebaja ülekannetele ka Malgen Haldus OÜ ülekanded kaebaja kontole, mida saab käsitleda 2018. aastal antud laenu tagasimaksetena, seevastu varasema perioodi osas on kaebaja esitanud üksnes filtreeritud väljavõtte, kust nähtuvad vaid kaebaja tehtud knded. Seega ei saa esitatud filtreeritud väljavõtete alusel välistada, et kaebajale on perioodil 2014–2017 juba summad Malgen Haldus OÜ poolt varasemal perioodil tagastatud.
27.Lisaks on maksuhaldur asjakohaselt välja toonud vastuolud kaebaja maksumenetluses antud selgituste kohta laenujäägi suuruse osas. Kui esmalt teatas kaebaja 11.02.2020 e-kirjas8 maksuhaldurile, et Malgen Haldus OÜ-le ettevõtluse läbiviimiseks perioodil 2014–2017 antud laenu jääk 2017. aasta lõpuks oli umbes 142 000 eurot, siis 17.03.2020 e-kirjas9 antud täpsustuse kohaselt oli Malgen Haldus OÜ-le ettevõtluse alustamiseks ja tehingute finantseerimiseks antud laenusummaks 142 510 eurot (sh 2018. aastal antud 36 020 eurot). 15.06.2020 e-kirjas10 selgitas kaebaja juba, et andis perioodil 2013–2018 Malgen Haldus OÜ-le laenu kokku 74 759 eurot, millest 23 200 andsid Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ ja 5100 eurot Y, kellele kaebaja laenu isiklikult Malgen Haldus OÜ eest tagastas. Loogilisi seletusi ei ole kaebaja selliste vastuolude kohta andnud ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluses.
28.Oma väidete täiendavaks tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ka Malgen Haldus OÜ filtreerimata pangakonto väljavõtet, samuti pearaamatu kassa ega ka laenu kontode väljavõtteid
Kaebuse lisa 9. Kaebuse lisa 7.
Vastustaja lisa 5.
Vastustaja lisa 12.
Vastustaja lisa 2.
Vastustaja lisa 22.
Vastustaja lisa 4.
7(11)
3-21-113 perioodil 2013–2018. Ei maksu- ega kohtumenetluses ole kaebaja esitanud laenutehinguid tõendavaid laenulepinguid kaebaja ja Malgen Haldus OÜ vahel. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes jõudis maksuhaldur õiguspäraselt järeldusele, et kuivõrd kaebaja vastuoluliste selgituste ning filtreeritud pangakontode väljavõtete alusel ei ole tõendatud, et kaebaja poolt perioodil 2013–2014 Malgen Haldus OÜ-le ülekantud summade puhul oli tegemist laenuga ning need summad olid vastaval perioodil kaebajale tagastamata jäetud, ei saa kaebajale Malgen Haldus OÜ poolt 2018. aastal ülekantud summat 10 139 euro osas käsitleda perioodil 2013–2017 Malgen Haldus OÜ-le antud laenu tagasimaksetena.
29.Maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt on põhjendatud ka maksuhalduri kahtlus, et Malgen Haldus OÜ-le Aaberg Finance OÜ, Aaberg Eesti OÜ ja Yi poolt laenude andmise korral Malgen Haldus OÜ-le ei ole nimetatud laene tagasi maksnud kaebaja isiklikult.
29.1.Puudub vaidlus, et Aaberg Finance OÜ, Aaberg Eesti OÜ ja Y on teinud Malgen Haldus OÜle ülekanded, vastavalt 16 000 eurot 30.01.2014 ja 24.02.2014 selgitusega „leping nr 140101“, 7500 eurot 01.07.2014 selgitusega „vastavalt 19.06.2014 lepingule“ ja 5100 eurot 12.08.2015 selgitusega „laen“11.
29.2.Kaebaja väitel tasus ta eelnimetatud laenusummad laenuandjatele isiklikult ja omandas sellega vastavas osas nõuded Malgen Haldus OÜ vastu. Sellekohase väite tõendamiseks esitas kaebaja maksumenetluses Zi (kes oli 2014. aastal Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ juhatuse liige) ja Yi kirjalikud kinnitused selle kohta, et kaebaja on laenu isiklikult tasunud12. Ühes vaidega esitas kaebaja maksuhaldurile uued kinnitused, kus Y kinnitab, et kaebaja tasus kogu laenusumma 5100 eurot 2015. aastal13 ja Z kinnitab, et kaebaja tagastas kogu laenusumma 23 500 eurot osaliselt 2014. aastal ja osaliselt 2015. aastal14. Kumbki isik ei selgita ega tõenda sealjuures kuidas kõnealused summad neile tagastati, kas sularahas või ülekandega ning mis kuupäeval. Võttes eelkõige arvesse, et 23 500 euro puhul on tegemist ettevõtete vahelise laenusuhtega, mille puhul on Malgen Haldus OÜ saanud väidetavalt laenu lepingu alusel (nähtub ülekande selgitusest), siis ei ole usutav, et laenu tagastamist ettevõtte raamatupidamises mingil moel dokumentaalselt ei fikseeritud. Kordan, et kaebaja ei ole esitanud Malgen Haldus OÜ pangakonto filtreerimata väljavõtet vaidlusalusest perioodist, mis kinnitaks, et Malgen Haldus OÜ tõepoolest ei ole ise aastatel 2014–2015 laenuandjatele laene tasunud.
29.3.Mingeid muid tõendeid Malgen Haldus OÜ eest laenude tasumise kohta Aaberg Finance OÜle, Aaberg Eesti OÜ-le ega ka Yile kaebaja maksumenetluses esitanud ei ole. Üksnes Zi ja Yi sellekohased kirjalikud kinnitused ei ole piisavad tõendamaks, et kaebaja Malgen Haldus OÜ-le antud laenud isiklikult tagasi maksis. Minu hinnangul puudus ka vajadus neilt isikutelt maksu- või kohtumenetluses täiendavate suuliste ütluste kogumiseks, kuivõrd need ei kinnitaks kirjalikest kinnitustest enamat. Seetõttu ei ole maksuhaldur minu hinnangul rikkunud ka uurimispõhimõtet. Vastustajale uurimispõhimõtte ebapiisavat järgimist ette heites jätab kaebaja arvestamata sellega, et maksuhalduri uurimispõhimõte ei ole absoluutne, vaid sellele vastandub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus (MKS §-d 56–58), mis hõlmab ka maksuarvestuse dokumentide säilitamise ja esitamise kohustust. Kooskõlas MKS § 10 lg-ga 3 ja §-ga 56 ei ole maksuhaldur kohustatud maksukohustuslase eest tõendeid koguma ja asjaolusid välja selgitama, seda eriti olukorras, kus asjaolud ja tõendid on teada üksnes maksukohustuslasele endale. MTA on uurimispõhimõtet piisavalt järginud ka siis, kui ta on esitanud maksukohustuslasele arusaadavalt määratletud nõude esitada kontrollimenetluses asjassepuutuvad tõendid, kuid kohustatud isik ei ole seda teinud ega selgitanud, miks ei ole tal võimalik vastavaid tõendeid esitada. Juba 22.01.2020 korralduses küsis maksuhaldur
Kaebuse lisa 9. Vastustaja lisad 7, 8 ja allkirjastatuna 47 ja 48.
Kaebuse lisa 5 juures olev lisa 1.
Kaebuse lisa 5 juures olev lisa 2.
8(11)
3-21-113 kaebajalt kõiki muid dokumente, mis tõendavad kaebaja tulusid ja tehtud kulusid, mida on õigus maksustamisperioodil tulust maha arvata.15 Märgin, et üksnes kaebajale endale oli teada, millistest vahenditest, mil viisil ja millal ta Malgen Haldus OÜ eest viimasele kolmandate isikute poolt antud laenud tasus. Seega oli kaebaja võimuses neid asjaolusid maksumenetluses maksuhaldurile tõendada. Kaebajal endal oli ligipääs Malgen Haldus OÜ juhatuse liikmena ettevõtte pangakontode väljavõtetele ning seega võimalus need maksumenetluses tõendina esitada, kuid kaebaja seda ei teinud. Samuti oleks kaebaja saanud esitada ülekande tegemise tõendamiseks enda isikliku pangakonto väljavõtte või näidata sissemakseid laenuandjate kontodele. Võttes arvesse, et Z ja Y on kaebajaga seotud isikud, siis oli kaebajal endal võimalus tõendid esitada ning maksuhalduril puudus olukorras, kus ei olnud isegi teada, millal ja mil viisil kaebaja laenud väidetavalt laenuandjatele tagastas, selliseid tõendeid koguda.
29.4.Vastavate kaebaja nõuete tekkimist Malgen Haldus OÜ vastu muudest esitatud dokumentidest, sh Malgen Haldus OÜ 2015. majandusaasta aruandest16, ei nähtu. Kaebaja ei ole seega suutnud kummutada maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et kaebaja ei ole Malgen Haldus OÜ-le Aaberg Finance OÜ, Aaberg Eesti OÜ ja Yi poolt 2014. ja 2015. aastal antud laene isiklikult tagasi maksnud ning omandanud vastavat nõuet Malgen Haldus OÜ vastu. Seega ei saa lugeda ka 2018. aastal Malgen Haldus OÜ poolt vastavas ulatuses (16 000+7 500+5 100) tehtud ülekandeid kaebajale laenu tagasimakseks, vaid maksuhaldur leidis õigesti, et tegemist on maksustamisele kuuluva muu tuluga.
30.Tõendamata on ka Malgen Haldus OÜ 110 000 euro suurune nõue kaebaja vastu, mis kaebaja väidete kohaselt tekkis 2018. aastal kaebajale kantud summadest. Kaebaja leiab, et nõude tekkimise tõendamiseks on piisavad tema 2018. aasta pangakonto väljavõte, kust nähtuvad talle tehtud ülekanded Malgen Haldus OÜ-lt, ning 18.11.2019 sõlmitud Malgen Haldus OÜ Heaprojekt OÜ-le üleandmise leping17 ja täiendavalt vaidemenetluses maksuhaldurile esitatud 04.11.2019 sõlmitud nõude loovutamise leping18.
30.1.Maksuhaldur tõi kontrolliaktis ja maksuotsuses õigesti välja, et kuigi Malgen Haldus OÜ ülemineku lepingus on märgitud, et Heaprojekt OÜ-le lähevad üle varad ja kohustused, nende hulgas nõudeõigused (lepingu p 1.4.), siis ei ole lepingus märgitud ega esitatud ka lepingulisasid, kust selguks kas ja kui suur nõue Malgen Haldus OÜ-l kaebaja vastu oli. Seetõttu ei ole ainuüksi ettevõtte ülemineku lepinguga võimalik tõendada Malgen Haldus OÜ nõude olemasolu kaebaja vastu, veel enam selle nõude suurust. Sellist nõuet ei nähtu ka Malgen Haldus OÜ 2018. majandusaasta aruandest (kuigi summad kanti kaebajale 2018. aastal ning nõue oleks pidanud seetõttu aastaaruandes kajastuma), ega 05.11.2019 lõppbilansist19.
30.2.Ühes vaidega esitas kaebaja esmakordselt maksuhaldurile 04.11.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas Malgen Haldus OÜ Heaprojekt OÜ-le lepingu sõlmimise hetkest 110 000 euro suuruse nõude kaebaja vastu. Olen seisukohal, et maksuhaldur jättis õiguspäraselt vaidemenetluses nõude loovutamise lepingu kui tõendiga arvestamata. MKS § 102 lg 1 sätestab, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Maksuhaldur viitab vaideotsuses õigesti Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-47-07 punktile 12. Riigikohus on selgitanud, et tahtlusest või hooletusest esitamata jäetud tõenditele seatud piirang on käsitatav kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärjena. Õiguspärane on niisuguste maksukohustust vähendavate tõendite kogumata jätmine, mis said olla üksnes maksukohustuslase valduses, mida varem maksuhalduri eest varjati ja mis esitatakse
Vastustaja lisa 1. Vastustaja lisa 36.
Kaebuse lisa 10.
Kaebuse lisa 5 juures olev lisa 3.
Vastustaja lisa 38.
9(11)
3-21-113 pahatahtlikult alles vaide- või kohtumenetluses. Selliste tõendite vastuvõtmine ning selle tulemusel maksuotsuse tühistamine muudaks sisutühjaks MKS-is ja maksuseadustes maksukohustuslasele seatud nõuded deklareerimise ja maksuarvestuse kohta ning annaks võimaluse korrata maksumenetlust, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub. Riigikohus viitas maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjale (Riigikogu 9. koosseisu menetletud eelnõu 886 SE), milles on märgitud: „Maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada asjaoludega, mis põhjustasid asjaolu või tõendi ilmnemise. Maksukohustust vähendavalt saab maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud maksukohustuslase poolt põhjustatud tahtlusest või hooletusest. Näiteks maksukohustuslane on teadlik teatud kulude mahaarvamise võimalusest, kuid ei esita maksuhaldurile andmeid. Kuna maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa.“
30.3.Praeguses asjas on selliseks vaidlusaluseks tõendiks 04.11.2019 nõude loovutamise leping, mille kaebaja esitas alles peale maksuotsuse tegemist vaidemenetluses. Kaebaja ei lisanud sealjuures ühtegi põhjendust, miks ta ei esitanud nõude loovutamise lepingut maksuhaldurile juba maksumenetluses. Kaebajale pidi olema hiljemalt kontrolliakti saamisel arusaadav, et 110 000 euro suuruse nõude olemasolu kaebaja vastu ei ole maksuhalduri hinnangul piisavalt tõendatud. Kontrolliakti punkti 1.1.2 alapunktis h) kirjeldab maksuhaldur põhjalikult, millistele asjas kogutud tõenditele tema seisukoht nõude puudumisest tugineb. Maksuhaldur toob välja, et sellise nõude olemasolu ei tõenda Malgen Haldus OÜ ülemineku leping, ega Malgen Haldus OÜ 05.11.2019 seisuga koostatud lõppbilanss. Võttes arvesse, et 04.11.2019 nõude loovutamise leping on sõlmitud Malgen Haldus OÜ ja Heaprojekt OÜ vahel, mille mõlema juhatuse liiga kaebaja sõlmimise hetkel oli, siis pidi sellise lepingu olemasolu kaebajale maksumenetluse kestel teada olema, samuti pidi tal olema sellele ligipääs ja võimalus see maksuhaldurile tõendina esitada. Seda enam ei ole tõendi esitamata jätmine teadmatusest ja kogenematusest usutav, kuna kaebaja esitas ettevõtte ülemineku lepingu, mis on hilisem nõude ülemineku lepingust ning ei kajastanud üldse väidetava nõude suurust, seevastu nõude loovutamise lepingus oli selgelt nõude suurus märgitud. Nõustun maksuhalduriga, et sedavõrd olulise dokumendi esitamata jätmist maksumenetluses saab pidada tahtluse või vähemalt hooletuse tulemuseks ning 04.11.2019 nõude loovutamise lepingu kui tõendiga arvestamata jätmine vaidemenetluses tuleb lugeda põhjendatuks.
31.Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses nimetanud põhjuseid miks ta ei esitanud nõude loovutamise lepingut juba maksumenetluses. Pean usutavaks, et 04.11.2021 nõude loovutamise leping on koostatud tagantjärgi eesmärgiga esitada see maksuhaldurile maksustamise vältimiseks. Minu hinnangut kinnitavad ka kaebaja vastuolulised selgitused laenusumma kohta. Kui kaebaja vastu oleks ka tegelikkuses 2018. aastast eksisteerinud 04.11.2019 nõude loovutamise lepingus fikseeritud nõue suuruses 110 000 eurot, siis ei oleks kaebaja kolm kuud hiljem 11.02.2020 e-kirjas maksuhaldurile selgitanud, et Malgen Haldus OÜ-le antud laenujääk oli 2017. aasta lõpus umbes 142 000 eurot.
31.1.Kuna maksumenetluses kogutud tõendite alusel ei ole kaebaja vastu väidetavalt Malgen Haldus OÜ-le 2018. aastal tekkinud ja Heaprojekt OÜ-le üleantud nõude olemasolu 110 000 euro suuruses summas tõendatud, siis on maksuotsus ka selles osas õiguspärane ning kaebajale ülekantud summa kuulub vastavas osas tulumaksuga maksustamisele kui muu tulu.
32.Kokkuvõttes leian, et maksustamisel on arvesse võetud kõiki kaebaja poolt maksumenetluse kestel esitatud ja maksuhalduri kogutud tõendeid ja kaebaja selgitusi ning minu hinnangul on maksuhalduri järeldused kontrollimenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt loogilised ja eluliselt usutavad. See, et selliste tõendite ja selgituste pinnalt tehtud vastustaja järeldused ei ole kaebajale meelepärased, ei tähenda, et kaebaja esitatuga ei ole arvestatud. Ehkki eraldivõetult ei pruugi mõningad asjaolud või järeldused, nt nõuete ja laenude kajastamine aastaaruandes või kaebaja sissetulekute analüüsimise tulemusel järeldamine, et kaebajal puudusid sellises summas laenu andmiseks ja Malgen Haldus OÜ eest tagastamiseks piisavad rahalised vahendid, olla maksu 10(11)
3-21-113 määramiseks piisavad, siis vaadates asjaolusid kogumis ning lisades sellele maksuhalduri järeldused eeltoodud asjaolude osas, on maksuhalduri lõppjäreldus, et 2018. aastal kaebajale Malgen Haldus OÜ poolt kantud summa näol ei olnud tegemist tagastatava laenu ning nõude tekkimisega kaebaja vastu, põhjendatud. Maksuhalduril on kohustus hinnata kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, mistõttu ei saa üksnes kaebaja vastuoluliste selgituste, üksikute dokumentaalsete tõendite ja kaebajaga seotud isikute kinnitustega kinnitada laenutehingute tegelikku toimumist, kui muud kontrollimenetluses kogutud tõendid seavad nende toimumise põhjendatult kahtluse alla. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Kaebaja ei ole suutnud esitada eluliselt usutavat versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis suudaks maksuhalduri põhjendatud seisukoha ümber lükata. Menetluskulud
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.