X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.10.2020 otsuse nr 4.2-1/2504-5 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Kristi Rande Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 28.10.2020 otsusega nr 4.2-1/2504-5 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ tunnistati X nimele välja antud relvaluba nr RL810345 ning kohustati tead kolme kuu jooksul relvad ja laskemoon võõrandama või alustama võõrandamist. Otsuse põhjendus: „Relvaseadus (RelvS) § 43 lg 3'1 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. X suhtes see asjaolu esineb, ta on nii enda kui teise isiku turvalisust ohustava eluviisi tõttu sobimatu tulirelvi omama. X relvaloa kehtivus peatati seitsmeks kuuks põhjusel, et teda oli karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades ja ta oli varasemalt rikkunud relvaseaduse nõudeid. Need asjaolud aga ei pannud X kuidagi muutma oma käitumist, järgima seadusi ja ühiskonnas kehtivaid reegleid. Relvaloa kehtivuse peatamise ajal tabati ta vähemalt kolmel korral sõiduki roolist, kui ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Sõidukiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui kaas liiklejate elu, tervise ja vara. X on näidanud oma käitumisega, et ta ei suuda või ei taha olla seadusekuulekas. Tema antud selgitustest nähtub, et isik pigem õigustab oma käitumist osas, mis puudutab kiiruseületamisi. Muude rikkumistega seoses isik relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluses selgitusi andnud ei ole. Relva omamine ei ole kohustus. See on eriõigus ning selle saamiseks on kehtestatud kindlad nõuded ja reeglid nii relvahoiutingimustele kui ka isikule. Relvaluba taotledes võtab isik kohustuse neid reegleid järgida ja teab tagajärgi, et relvaloa kehtivus võidakse peatada või luba kehtetuks tunnistada, kui ta neist reeglitest kinni ei pea, kui tema käitumine vähendab tema usaldusväärsust. Ühiskonnas kehtivate reeglite ja relvaomanikule seatud nõuete rikkumisega näitab X, et ta ei saa aru või ei hooli talle kui tulirelva valdajale seatud kõrgendatud nõuetest. Isegi olukorras, kus teda on varasemalt suuliselt hoiatatud relvaseaduse nõuete rikkumise eest, tema relvaluba on juba olnud peatatud põhjusel, et isik asus mootorsõidukit juhtima olles tarvitanud alkoholi, paneb ta ikka toime tegusid, millega seab ohtu nii enda kui teiste turvalisuse. X on isik, kelle puhul on oht, arvestades tema mitte seadusekuulekat ja ennast ning teisi ohustavat käitumist, et ta võib käituda ettearvamatult, mitte seadusekuulekalt ka olukorras, mis on seotud tulirelva valdamise õiguse ja selle kasutamisega. Tema osas on sellise ohu realiseerumise tõenäosus suur. Seetõttu on tema relvaloa kehtetuks tunnistamine, selleks, et tagada teiste isikute turvalisus ja avaliku korra kaitse sobiv ja proportsionaalne meede. Jahiseltsi esimees on X iseloomustanud küll valdavalt positiivselt, kuid see ei kaalu üles X poolt toimepandut, temapoolset korduvat ennast ja teisi ohustavat ning mitte seadusekuulekat käitumist. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab Xle, et ta ei saa enam vallata tulirelvi enese ja vara kaitseks ning jahipidamise otstarbel, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Need õigused kaaluvad üles X õiguse eneseteostusele.
RelvS § 44 lõike 6 kohaselt on relvaomanikul kohustus relvad ja laskemoon nende üleandmisest kolme kuu jooksul võõrandada või alustada võõrandamist. Relva on võimalik võõrandada komisjonimüügi korras või soetamisluba omavale isikule. Kui relvaomanik seda kohustust ei täida, siis PPA sundvõõrandab relva ja laskemoona“ (dtl 9-10).
2.X esitas 27.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.10.2020 otsuse nr 4.21/2504-5 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 11.12.2020 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebuse põhjendus. 3.1 PPA seisukoht, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kes võib käituda ettearvamatult, mitte seadusekuulekalt ka olukorras, mis on seotud tulirelvade valdamise õiguse ja kasutamisega, ei ole põhjendatud ega tulene tuvastatud asjaoludest. Kaebaja on järjepidevalt omanud relvaluba alates 26.11.2004, so juba ca 16 aastat. Relva valdamise või kasutamisega seotud rikkumiste eest ei ole kaebajat kunagi karistatud. Karistusregistrist nähtuvalt omab kaebaja kahte kehtivat karistust, mõlemad seotud liiklusnõuete rikkumisega. Rikkumiste eest määratud trahvid on tasutud ehk isik on nimetatud süütegude eest karistuse kandnud. Mööndes, et liiklusnõuete rikkumisega võib kaasneda oht nii isiku enda kui kolmandate isikute tervisele ja varale, tuleb konkreetsel juhul allakirjutanu hinnangul siiski arvestada ka järgmiste kaasuvate asjaoludega. Kaebaja rikkumistel reaalseid eelkirjeldatud tagajärgi ei esinenud, seega on võimalik oht antud juhul üksnes kaudne. Arvestades proportsionaalselt perioodi, mil kaebaja on käitunud seaduskuulekalt, on väär teha järeldust, et kaebaja on teiste turvalisust ohustava eluviisiga. Mootorsõiduki joobes juhtimisele reageeris PPA juba relvaluba peatades ehk tänases olukorras on sisuliselt relvaloa kehtetuks tunnistamise tinginud üksnes lubatud suurima sõidukiiruse ületamine. Kaebaja juhib ka tähelepanu, et karistatud on kaebajat üksnes ühe süüteo eest seoses piirkiiruse ületamisega, mitte kolme. Kahel korral ei ole rikkumist peetud PPA poolt sedavõrd oluliseks, et määrata karistus, vaid on piirdutud hoiatustrahviga. Seega on põhjendamatu pidada relvaloa kehtetuks tunnistamisel sama rikkumist määravaks. 3.2 Kaebaja on omanik, juhatuse liige ning igapäevaselt tegev T.K.E.Pawnshop OÜs, mille põhitegevusalaks on pandimajade pidamine. Üldteada on fakt, et pandimajades töötamine on turvalisuse mõttes ohtlikum. Seda eriti 2000ndatel, mil kaebaja esmakordselt relvaloa soetas, esines rohkem röövimisi ja vägivallaga seotud kuritegusid, kuid ka tänaseks ei ole selline oht täielikult möödunud, arvestades klientuuri, kes igapäevaselt pandimaja külastab. Seega vajab kaebaja relvaluba turvalisuse kaalutlustel, enese ja oma vara kaitse otstarbel. 3.3 Eeltoodust tulenevalt on kaalukaks kaebaja õigus ja huvi relvaloa omamiseks ning rikkumised, millised ei ole seostatavad relvade käitlemisega ega kujuta endast reaalsest ohtu relvade kuritarvitamise läbi, ei anna põhjendatud alust relvaloa kehtetuks tunnistamisele.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.
4.1 Vaidlustatud haldusakt on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega nii vormilt kui sisult. Menetleja on uurinud kõiki tõendeid põhjalikult ja igakülgselt, kuulanud ära menetlusaluse isiku, esitanud otsuses põhjendused, miks isiku vastuväidetega ei arvestata ning andnud talle täiendavaid selgitusi ka enne haldusakti andmist. Otsuse tegemisel on olulisimaks kriteeriumiks ja kaalukeeleks ülekaalukas avalik huvi isiku põhiseadusliku eneseteostuse õiguse ees. Kaebaja soov relvi omada ei kaalu üles avalikkuse õigust turvalisusele. 4.2 Kaebaja väide, et relva valdamise või kasutamisega seotud rikkumiste eest ei ole teda kunagi karistatud, ei vasta tegelikkusele. 20.09.2018 pani ta toime RelvS-e rikkumise, kui jättis relvad PPA-le üle andmata. 4.3 Vaidlusaluses menetluses ei ole süüteo aegumise tõttu arvestatud asjaoluga, et kaebajal on ka varasemalt, vaid aasta pärast esmase relvaloa soetamist 2005.a olnud relvaloa kehtivus peatatud seoses joobes juhtimisega. Kuigi nimetatud karistus on ammu kustunud, iseloomustab relvatoimikus olev tõend kaebajat hoolimatu liiklejana. 4.4 Tulirelva valdamise eelduseks on, et isik käitub ka muudes eluvaldkondades ühiskonnas kokku lepitud reeglite järgi. Kui seda teha ei suudeta, siis võib ka järeldada, et ta ei ole usaldusväärne ka relvaomanikuna. Korduvalt liiklusõigusrikkumisi toime pannud isiku puhul ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt ka siis, kui ta senini ühtegi relva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud ei ole. 4.5 Kaebaja selgitused tema äritegevuse ohtlikkuse kohta viitega 2000ndatele aastatele, ei ole tõsiseltvõetavad. Pandimaja ei saa olla ebaturvalisem kui ükski muu kauplemise või arveldamisega tegelev ettevõte ei asutuse töötajate ega tema klientide jaoks. Ei ole eluliselt usutav, et ainuüksi pandimajas viibimine on ohtlik sel määral, et seal viibivad isikud peavad ennast relvaga kaitsma.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 PPA 28.10.2020 otsus nr 4.2-1/2504-5 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsuse põhjendused on piisavad. Kohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS) § 165 lg 2). 5.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. Kaebaja pole relvaomanikuna enam usaldusväärne. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajat on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Nimetatud asjaolu nähtub Põhja prefektuuri (PP) 20.02.2020 otsusest väärteoasjas nr 2317,20,000940 ja karistusregistri väljavõttest (dtl 11; 65-66). Nimetatud põhjusel peatas PPA 18.03.2020 kaebaja relvaloa kehtivuse (dtl 40-41). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja jätkas liiklusseaduse nõuete rikkumist ka pärast tema relvaloa kehtivuse peatamist, ületades lubatud suurimat sõidukiirust kolmel korral (19.03.2020, 08.06.2020 ja 10.06.2020), viimasel korral juhtis kaebaja mootorsõidukit lubatud
suurima sõidukiirusega 50 km/h teelõigul kiirusega 102 +/- 4 km/h. Nimetatud asjaolud nähtuvad PP 10.06.2020 otsusest väärteoasjas nr 2302,20,009570 ning karistusregistri ja infosüsteemi OPIS väljavõtetest (dtl 11; 42; 44; 67-69). Kaebuses esile toodud asjaolu, et neist kahe kiiruseületamise eest kaebajat ei karistatud (talle määrati hoiatustrahv), ei oma käesolevas vaidluses määravat tähtsust. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et esineb RelvS § 43 lg-s 31 sätestatud alus – kaebaja on ennast ja teisi ohustava käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Vastustaja on õigesti leidnud, et käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja relvavajaduse.
6.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.