Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 24. november 2021, Tartu 3-19-1538
Haldusasi
J.T.e kaebus Viru Vangla kohustamiseks tema ümberpaigutamise taotluse uueks lahendamiseks ja Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse nr 117/1841-18 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 30. september 2020 Viru Vangla, Justiitsministeeriumi ja apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja J.T. Vastustajad Viru Vangla ja Justiitsministeerium
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
J.T.e
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsuse resolutsiooni p-d 1-2 järgmiseks: „1. Rahuldada kaebus. Kohustada Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotlust uuesti läbi vaatama vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele ning tühistada Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsus nr 117/1841-18.
2.Mõista Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot.“
2.Rahuldada Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebused osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsus osas, milles loeti õigusvastaseks Viru Vangla poolt kaebaja taotluse ja vaide lahendamine seoses kaebaja õega. Muuta selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta ülejäänud osas halduskohtu otsus muutmata.
6.Tagastada menetlusosalistele apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
7.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kohtuotsuses J.T.e nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. detsember 2021).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav J.T. esitas Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks elukohajärgsesse vanglasse ehk Tallinna Vanglasse. Viru Vangla jättis 13. veebruari 2019. a vastusega taotluse rahuldamata.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsusega nr 11-7/1841-18) esitas J.T. kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat tema ümberpaigutamise taotlust uuesti läbi vaatama ja ministeeriumi vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole ta saanud pikaajaliselt kohtuda oma ema ja õega ja tal ei ole võimalik saada lähedastega üldse lühiajalisi kokkusaamisi. Kaebaja ema elab Kuressaares, on raske puudega ja töövõimetu ning ei saa Viru Vanglat külastada. Samas käib ta Tallinnas arstide vastuvõttudel ja saaks külastada kaebajat Tallinna Vanglas. Kaebaja õel on kolm väikest last, keda ei ole kaebaja külastamise ajaks kuhugi jätta, kuid samas saaks ta külastada kaebajat Tallinna Vanglas. Kaebaja laps elab Raplas ega saa samuti kaebajat Jõhvis vaatamas käia.
3.Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsusega rahuldati kaebus kaebaja ema ja õde puudutavas osas, st kohustati nendega seonduvalt kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja tühistati selles osas vaideotsus. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 järgi paigutatakse kinnipeetav vanglasse täitmisplaani alusel. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaan“ (Täitmisplaan) § 5 lg 1 p 7 järgi paigutatakse Viru Vanglasse meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet. Täitmisplaani § 6 lg 1 esimene lause võimaldab jätta eeltoodud normi kohaldamata ja paigutada kinnipeetava muusse vanglasse, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. VangS § 19 lg 1 järgi võib kinnipeetava paigutada ümber ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on õigus taotleda enda ümberpaigutamist, kui see on vajalik muuhulgas tema perekonnapõhiõiguse tagamiseks (RKHKm 3-3-1-30-10, p 13).
3.2.Viru Vangla ja Justiitsministeerium on taotlust ja vaiet lahendades selgitanud, et kuna kaebaja suhtes on riskihinnangu tulemusena tuvastatud tugevdatud järelevalve vajadus, tuleb teda täitmisplaani § 5 lg 1 p 7 alusel hoida Viru Vanglas. Kaebaja suhtes oli riskihinnang koostatud 2018. aastal.
3.3.Kohus nõustus vanglaga, et kaebaja suhtes esines tema taotluse ja vaide lahendamise ajal riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadus. Vangla on selgitanud, et kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude üldine dünaamika on aastatega läinud raskemaks. 2013. aastal osales kaebaja vanglas olles narkoäris, mille eest tunnistati ta Soome Vabariigi kohtu poolt süüdi. Seejuures olid kaebajal sidemed kuritegeliku ühendusega Bandidos. Kaebaja üritas 2016. aastal Soomes Turu vanglast põgeneda. Kaebaja on nii Soomes kui ka Eestis vangistuse jooksul organiseerinud endale vanglasse mobiiltelefone ja muid esemeid, mis olulisel määral ohustavad vangla julgeolekut. Kaebaja järgib kriminaalse subkultuuri väärtusi - keeldub tööst, ehkki arsti hinnangul on ta võimeline töötama. Kaebaja jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaebaja on jätnud deklareerimata mõned telefoninumbrid, millele on helistanud. Perioodil 26. maist 2017 kuni 13. septembrini 2018 on laekunud kaebaja isalt kaebaja vanglasisesele arvelduskontole kokku 7742,86 eurot. Maksu- ja Tolliameti käest saadud andmed tekitavad kahtluse, et kaebaja isa ametlik sissetulek ei võimaldaks tal kaebajale sellise ajavahemiku jooksul sellist summat kanda. Vangla selgitas istungil, et tal on kahtlus, et isa on variisikuks ning
raha tuleb tegelikult kriminaalsest ringkonnast. Kaebaja tunnistas ka ise istungil, et tegelikult pärineb isa kantud raha teatud osas teistelt isikutelt. Vangla hinnangul on kaebajal suur potentsiaal kujunemaks eluosakonna liidriks, sest ta on materiaalselt kindlustatud, tema hoiakud on kuritegelikud, subkultuursete põhimõtete kohaselt on tal kahjustamata maine, ta on füüsiliselt tugev ja oskab teiste inimestega manipuleerida (arvestades eelkõige rolli viimases toimepandud kuriteos). Samuti on ta suuteline vanglas olles organiseerima õigusrikkumisi nii vanglas sees kui ka väljaspool seda.
3.4.Osasid, 2005.-2010. aastal toimunud sündmusi vanglas ei pidanud kohus 2018. a riskihindamise ankeedi kinnitamise ajal ja 2019. aastal vangla vastuse ja Justiitsministeeriumi vaideotsuse koostamise ajal enam asjakohaseks. Samuti ei pidanud kohus asjakohaseks vastustajate poolt osutatud sündmusi, mis olid toimunud pärast 2018. a riskihindamise kinnitamist. Kohus jättis vastavad tõendid tähelepanuta.
3.5.Kustunud karistuste arvestamine oli lubatav ning kooskõlas karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p-ga 8, mille kohaselt on karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil.
3.6.Kohtuistungil kuulas kohus üle kaebaja ema ja õe ning isa. Ema selgitas, et elab Kuressaares, tal on raske puue ning mitmeid haigusi ning kuusissetulek kulub hädavajalikele kulutustele. Ta ei ole terviseprobleemide tõttu võimeline võtma ette üksi teekonda ühistranspordiga Jõhvi ja tagasi. Samas Tallinnasse on tal lennusõit tasuta, sõit on ajaliselt lühike ning Tallinnas oleks tal võimalus ööbida sugulase juures.
3.7.Kaebaja õde elab Viljandi lähistel, tal on kolm kahe- kuni kaheksa-aastast last ning tal ei ole elukorralduse ning väikese sissetuleku tõttu võimalik samuti Jõhvi sõita. Tallinnas käimine oleks palju lihtsam, sest rongiga saaks edasi-tagasi käia samal päeval ning lapsed saaks jätta Raplasse või Tallinnasse sõbranna või isa juurde hoiule.
3.8.Kaebaja isa selgitas, et tal on töö tõttu keerulisem käia Viru Vanglas, kuid Tallinnasse oleks tal Raplast lihtsam käia ning ka kaebaja laps kaasa võtta.
3.9.Kaebaja viibib Viru Vanglas alates 2017. aasta maist ja sellest ajast pole tal olnud emaga ühtegi kokkusaamist ning õega on toimunud ainult üks lühiajaline kokkusaamine. Vastustajad pole välja selgitanud, milles täpsemalt kaebaja ema terviseprobleemid seisnevad, milline on tema majanduslik olukord ning tema tegelik võimekus terviseprobleemidest ja majanduslikust seisundist tulenevalt Viru Vanglas käia. Asjaolusid, mis takistavad kaebaja õel Viru Vanglas käimist, pole vastustajad üldse välja selgitanud. Haldusorganil on uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus välja selgitada asja otsustamiseks olulised asjaolud, kuid praegu on vastustajad jätnud olulised asjaolud välja selgitada.
3.10.Kaebaja ema ja õe selgitused viitavad sellele, et nende jaoks ei ole Viru Vanglas käimine lihtsalt ebamugav, vaid võib olla tõsiselt takistatud. Sellele viitab ka asjaolu, et kaebaja ema ei ole kordagi Viru Vanglas käinud ning kaebaja õde on seda teinud vaid korra aastaid tagasi.
3.11.Helistamise ja kirjutamise võimalus, millele on vastustaja viidanud, pole asjakohane, kuna vaidluse all on konkreetselt kokkusaamise õigus.
3.12.Kaebaja isa koos kaebaja lapsega on käinud aastatel 2018.-2019. aastatel kokku neljal korral pikaajalistel kokkusaamistel. Seega ei saa järeldada, et kaebaja lapsel puuduksid võimalused Viru Vanglas käia. Kohus ei pidanud kaebajal ja tema lapsel Viru Vanglas kohtumist välistatuks või tõsiselt raskendatuks ega pidanud sel alusel ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmist õigusvastaseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Ebaõige on seisukoht, et vastustaja on jätnud kaebaja ema ja õe kohta välja selgitamata olulised asjaolud.
4.2.Kohus on omistanud ebaõigesti suure tähtsuse kaebajapoolsetele tõenditele. Nii on kaebaja õde öelnud, et tema elukorraldus sõltub suurel määral tema mehe määratlemata tööajast. See väide on ebausutav kohustusliku puhkeaja regulatsiooni tõttu, mis annab võimaluse planeerida oma elukorraldust ja vaba aega sellele vastavalt. Seadusest tuleneb tööandjale kohustus võimaldada töötajale 7-päevase vahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust vaba aega. See seab kahtluse kaebaja õe tahte kaebajat külastada.
4.3.Ei ole välistatud, et isikud võivad menetluses soovitava tulemuse saavutamiseks külastuskäike mingi periood vältida, näitamaks, et neil justkui polnud võimalik isikut külastada.
4.4.Haldusorganile ei saa panna kohustust hakata välja selgitama isikute ringi, kes saaksid isikut Viru Vanglasse toimetada. Haldusorgani uurimiskohustus ei saa küündida ebamõistlike pingutuste tegemiseni. Nii tuleks haldusorganil isiku terviseandmete saamiseks küsida kõigepealt isiku nõusolekut, et küsida andmeid tervishoiutöötajalt isiku terviseinfo kohta, seejärel küsida andmeid tervishoiutöötajalt, kahtluse korral tellima ekspertiisi ja hiljem kõik andmed läbi töötama.
4.5.Kui kohtul tekkis kahtlus, et kaebaja emal ei ole võimalik kaebajat külastada oma tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra tõttu ja kaebaja õel elukorralduse ja majandusliku olukorra tõttu, oleks kohus pidanud neid asjaolusid uurimispõhimõttest tulenevalt kontrollima, mitte rahuldama kaebust ainuüksi kahtluse tõttu. Sellega jättis halduskohus olulised asjaolud kontrollimata.
4.6.Kaebaja ema on väitnud, et reisimine Kuressaarest Tallinnasse ei valmistaks talle ebamõistlikke pingutusi, kuna lennusõit on talle tasuta ja kestab ainult 40 minutit. Rongisõit Tallinnast Jõhvi kestab 1 tund ja 45 minutit, rongisõidu maksumus on 6 eurot ja 72 senti ja sellele lisandub 8-minutiline taksosõit raudteejaamast Viru Vanglasse. Jääb mõistmatuks, kuidas saab isik tervisliku seisundi tõttu ühte linna reisida ja teise mitte.
4.7.Puudega isikul on võimalik taotleda riigilt igakülgset abi, sh majanduslikku või transpordiga seonduvat abi.
4.8.Euroopa inimõiguste kohus on leidnud, et kinnipeetaval ei ole õigust valida kinnipidamiskohta, kuid paigutamine vanglasse, kus tema külastamine on äärmiselt raske või võimatu, võib tähendada, et sekkutud on üleliia isiku õigusesse perekonnaelule. Arvestades Eesti mastaapide ja geograafiliste iseärasustega, on kinnipeetavate omastel võimalik ilma suuremate raskusteta igast Eesti maakonnast erinevatesse vanglatesse ligi pääseda.
4.9.Viru Vanglal on olemas personal, vahendid ja ettevalmistus just selliste kinnipeetavate järelevalveks, kellest lähtuv oht võib olla erinevatel põhjustel tavapärasest suurem.
5.Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus täielikult rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Täitmisplaani § 6 lg 1 ls 1 järgi on ümberpaigutamismenetluse algatamine võimalik siis, kui esineb erandlik asjaolu, mille mõju peale ümberpaigutamist oleks oluliselt väiksem kui kinnipeetava paiknemisvanglas. Kaebaja poolt 14. jaanuaril 2018 esitatud taotlus oli lakooniline ning sellele polnud lisatud tõendeid. Kui haldusmenetlus algab isiku taotluse alusel, siis vastutab olulises osas menetlusosaline ise oma taotluse sisu ja põhjendatuse eest. Kaebaja ei esitanud soovi vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 p-le 3, et haldusorgan selgitaks talle vajaminevate tõenditega seonduvat.
5.2.Halduskohtu esitatud viisil on uurimiskohustuse laiendamine haldusorganile ülemääraselt koormav. Taotluse esitamisel ei olnud kaebaja esitanud ei taotlust ega volitust uurimaks menetlusvälise isiku eriliigilisi isikuandmeid. See, et hiljem vaidemenetluses sai Justiitsministeerium lisaandmed, ei muuda esialgset haldusotsustust õigusvastaseks.
5.3.Kaebaja ei esitanud oma õe osas tõendeid, seega oli igati õiguspärane tema osas vangla otsuses pikemate põhjenduste puudumine.
5.4.Kohtuistungil ei ole kaebaja ema ega õe poolt esitatud selliseid seisukohti, mis tingiksid algse otsuse tühistamise.
5.5.See, et kaebaja ema ega õde ei olnudki uurinud võimalust näiteks rongiga Viru Vanglasse tulla, on olulise tähendusega. Sisuliselt ei olnud kaebaja lähikondsed kaalunudki erinevaid võimalusi vangla külastamiseks.
5.6.Arvestada tulnuks ka seda, et kaebajal on helistamise ja kirjavahetuse võimalus, mis täidab kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärki.
6.J.T.e apellatsioonkaebuses ja selle täiendustes palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, milles jäeti kaebus rahuldamata ja uue otsusega ka selles osas kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leitakse järgmist.
6.1.Kohtuotsus ei ole põhjendatud ega seostatud konkreetsete tõenditega. Kohtuotsuses refereeritud riskihindamise seisukohtades ei ole vastustajad viidanud konkreetsele tõenditele ja nendele ei ole viidanud ka halduskohus. Nt on seetõttu, et viidatud pole konkreetsetele tõenditele, arusaamatu etteheide, et kaebaja on jätnud deklareerimata telefoninumbreid, millele ta on helistanud.
6.2.Arvestada ei saa asjaolu, et kaebajal oli keelatud esemeid, kuna nende esemete (mälukaartide) omamise eest karistati teda alles pärast vaidlustatud vangla vastust ja Justiitsministeeriumi vaideotsust. Arvestada ei saa ka muude sündmustega, mis leidsid aset hiljem ja millele vangla kohtumenetluses tugines.
6.3.Ükski õigusakt ei keela kinnipeetaval suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja seda asjaolu ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei pidanud usutavaks, et kaebaja suhtles kirjanduse vahetamise eesmärgil.
6.4.Motoklubi „Bandidos“ ei ole tunnistatud kuritegelikuks ühenduseks ning kaebaja suhtles sealt vaid ühe endise liikmega.
6.5.Õige pole väide, et kaebaja keeldub töötamast, hoolimata sellest, et arstid on pidanud teda töövõimeliseks. Tegelikult on Eesti Töötukassa ekspertiisidega tuvastatud kaebajal täielikult puuduv töövõime.
6.6.Kohtuotsuses on mitmeid oletusi, nt et kaebajal on suur potentsiaal kujunemaks eluosakonna liidriks, et ta oskab teiste inimestega manipuleerida, et tema isa on variisikuks raha ülekandmisel kaebajale jne. Need väited on tõendamata. Kohtuotsus ei saa rajaneda oletustel.
6.7.Kaebaja kohta koostati riskihindamine valesti, kuna vanglal ei olnud isegi Soome kohtu otsust. Harju maakohtu määruses on Soome kohtu otsust refereeritud valesti.
6.8.Kohtuotsus on rajatud sisuliselt ainult riskihindamisele, mis on tõendamata. Riskihindamisel on valesti kasutatud kaalutlusõigust.
6.9.Tugineda ei oleks tohtinud kustunud karistustele, kuna karistusregistri seaduse § 5 lg 2 seda ei sätesta(RKKo 3-1-1-70-16).
6.10.Kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda on topeltkaristus, sest vastava kuriteo eest on teda juba Soomes karistatud. Soomes lõpetati 2015. a märtsis kaebaja suhtes tugevdatud erirežiimi kohaldamine.
6.11.Tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise kohta puudub kirjalik otsus ja seda tuleks regulaarselt ümber vaadata. Selle kohaldamine ei ole kooskõlas Euroopa vanglareeglistikuga. Kaebajat ei paigaldatud koheselt Eestis tugevdatud järelevalvega osakonda. Seal viibimine kahjustab tema põhiõigusi.
6.12.Kaebajal oli Viru Vanglas ainult üks lühiajaline kokkusaamine lapsega, mis toimus 2017. aastal. See ei ole piisav. Pikaajalisi kokkusaamisi oli aastatel 2017-2020 igal aastal 2-3 korda, mis ei ole samuti piisav. CPT (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee) raportites on soovitatud lühiajalisi kokkusaamisi võimaldada iganädalaselt ning kokku nelja tunni ulatuses kuus. Maksimaalset suhtlemist ja kokkusaamist perekonnaga on soovitatud ka Euroopa vanglareeglistikus.
7.J.T.e vastuses Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebustele palutakse need rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on kaebaja esitanud tõendid oma väidete kohta. Vastustajatel
on uurimiskohustus. Selgitatud pole, millisest eelarvest ja millisel õiguslikul alusel oleks kaebaja emal võimalik abi saada.
8.Viru Vangla vastuses J.T.e apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
8.1.Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu ei oleks kohtuotsus riskihindamist ja tugevdatud järelevalvet puudutas osas põhjendatud.
8.2.Vanglal ei ole kohustust omada välisriigi kohtuotsust, täitedokument on VangS § 18 järgi siseriiklik kohtumääraus välisriigi kohtuotsuse täitmisele pööramise kohta.
8.3.Kuna riskihinnangus on kasutatud materjale, millele kaebajal puudub juurdepääsuõigus, on paratamatu, et kohus ei saanud selliseid materjale ka detailselt kirjeldada. Kohtuotsusest on selgesti arusaadav, millistele asjaoludele halduskohus tugines ning ringkonnakohus saab neid põhjendusi kontrollida.
8.4.Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja on huvitatud suhete säilitamisest teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, mis ei kinnita õiguskuuleka mõtteviisi omaksvõttu tema poolt.
8.5.Õige on kohtu hinnang kaebaja viimase kuriteo iseloomule, asjaoludele ja kaasosalistele, samuti sellele, miks on arhiveeritud karistusandmete kasutamine riskihinnangu koostmaisel õiguspärane.
9.Justiitsministeeriumi vastuses J.T.e apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
9.1.Kuigi kaebaja on märkinud, et üks lühiajaline kokkusaamine lapsega ei ole piisav, ei ole ta taotlenud rohkem lühiajalisi kokkusaamisi lapsega. Kuna pikaajalistel kokkusaamistel on kaebaja poeg käinud, jääb ebaselgeks, mis põhjusel ei oleks võimalik täpselt samasse asukohta minna ka lühiajaliseks kokkusaamiseks.
9.2.Kuigi karistusregistri arhiivis olevad andmed ei oma õiguslikku tähendust, ei ole keelatud neid riskihindamise ankeedis märkida faktiliste asjaolude kirjeldusena. Vale on kaebaja arvamus, et vangla otsus kujunes ainult sellele tuginedes. .
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastustajate apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt, kaebaja õega seonduvas osas. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. I Vastustajate apellatsioonkaebused
11.Nii Viru Vangla kui Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebustes vaieldakse vastu halduskohtu põhjendustele seoses uurimispõhimõtte täitmata jätmisega.
12.Asja materjalidest nähtuvalt selgitas kaebaja ümberpaigutamise taotluses, et ta soovib enda ümberpaigutamist elukohajärgsesse, st Tallinna Vanglasse selleks, et ta saaks kasutada õigust lühiajalisteks ja pikaajalisteks kokkusaamisteks. Kaebaja märkis, et tal ei ole praegu võimalik kokku saada oma emaga, kes elab Kuressaares, on invaliid ja kellel ei ole võimalik terviseprobleemide ja rahaliste vahendite piiratuse tõttu külas käia. Samuti selgitas kaebaja, et Kuressaarest Viru Vanglasse tulek eeldaks ta emal vähemalt kolmepäevast reisi koos eritranspordiga. Veel on taotluses kirjas, et kaebajal „ei ole võimalik saada kokku enda õega erinevate põhjuste tõttu, kuid Tallinna Vanglasse ta saaks tulla“ (tl 33, kd I).
13.Enne taotluse lahendamist ei andnud vangla taotlejale võimalust oma taotluse täpsustamiseks ega tõendite esitamiseks ning taotlus jäeti rahuldamata ilma täiendavaid tõendeid nõudmata (tl 3131p, kd I). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et selliselt rikkus vangla uurimispõhimõtet. Taotluses esitatud asjaolud olid piisavad, vallandamaks haldusorgani jaoks uurimiskohustuse täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui haldusorgani jaoks olid kaebaja selgitused, miks ta soovib enda ümberpaigutamist, ebapiisavad, siis tulnuks tal HMS §-s 6 sätestatud uurimiskohustusest tulenevalt täpsemalt tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada. Selleks oleks saanud anda kaebajale võimaluse oma taotluse täpsustamiseks vastavalt HMS § 15 lg-le 2 või hankida vajalikke tõendeid enda initsiatiivil.
14.Samas on see menetlusviga ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldatud vaidemenetluses, kus vangla andis enne vaide Justiitsministeeriumile edastamist kaebajale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Vangla 22. märtsil 2019. a kirjas selgitati kaebajale, et kaebajal tuleb esitada tõendeid selle kohta, et tema lähedastel on ülemäära raske tulla Viru Vanglasse kokkusaamisele. Kirjas selgitati, et tõendada tuleb ema halba terviseseisundit, esitades näiteks puuet tõendavad, aga ka abistaja ja eritranspordi vajadust tõendavad dokumendid. Vaide esitaja võib lisaks esitada tõendeid, mida ta vajalikuks peab (nt kohaliku omavalitsuse või sotsiaalhoolekande asutuse tõendid vms). Samuti on vaide esitajal võimalus esitada tõendeid selle väite kohta, et tema õde ei saa Viru Vanglasse kokkusaamistele tulla, kuna ta kasvatab kolme väikest last (tl 39, kd I). Seega kõrvaldati algses haldusmenetluses tehtud viga vaidemenetluses ja kaebajale anti võimalus täiendavate tõendite esitamiseks seoses sellega, et tema lähedastel on Viru Vanglasse keeruline tulla. Seetõttu sõltub edasise menetluse õiguspärasusele antav hinnang ka kaebaja käitumisest selle võimaluse kasutamisel.
15.Nagu nähtub asja materjalidest, kasutas kaebaja võimaluse tõendite esitamiseks ära üksnes osaliselt – enda emaga seonduvas osas. Ta esitas ema avalduse kaebaja ümberpaigutamiseks ning tema töövõimet ja puuet tõendava dokumendi koopiad, kuid ta ei esitanud mingeid tõendeid teiste pereliikmetega, sh enda õega seonduvalt (tl 37-37p, kd I). Sellega seoses leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendamatult rahuldanud kaebuse seoses kaebaja õega. Nagu eelnevast kirjeldusest nähtub, ei esitanud kaebaja vaidemenetluses mingeid täiendavaid selgitusi seoses oma õe takistatud liikumisvõimalustega, hoolimata sellest, et selleks talle vaidemenetluses võimalus anti ning sellele selgelt tähelepanu juhiti. Haldusorganile ei saa ette heita uurimispõhimõtte täitmata jätmist, kui menetlusosaline on ise jätnud kasutamata talle selgesõnaliselt antud võimaluse vajalike tõendite esitamiseks ning ei selgita ka seda, miks ta neid tõendeid ei esita. Kujunenud olukorras jäid kaebaja väited oma õe raskendatud liikumisvõimalustest paljasõnalisteks ning ta jättis kasutamata talle antud võimaluse oma väiteid tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul oli vangla seoses kaebaja õega endal lasuva uurimispõhimõtte täitnud. Ka HMS § 15 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et kui haldusorgan annab isikule võimaluse taotluse puuduste kõrvaldamiseks (seega ka esitamata jäänud tõendite esitamiseks) ning isik seda võimalust tähtaegselt ei kasuta, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Ebamõistlikult koormav oleks sellises olukorras, kus isik ise ei vaevu enda väidete tõendamiseks vajalikke tõendeid esitama, nõuda haldusorganilt seda, et ta peaks ise siiski veel tõendeid enda initsiatiivil koguma või andma veelkord isikule võimaluse oma taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Seetõttu on halduskohus rahuldanud kaebuse ekslikult kaebaja õega seonduvas osas. Asjaolu, et kohtuistungil üle kuulatud kaebaja õde esitas halduskohtu istungil seisukohti, mida oleks
halduskohtu hinnangul pidanud kaaluma ka vangla ümberpaigutamise taotluse lahendamisel, seda ei muuda. Neid tõendeid ei olnud esitanud kaebaja haldus- ega vaidemenetluses (nt olnuks tal võimalik ise neid asjaolusid lähemalt selgitada või esitada need selgitused õe poolt kirjapanduna) ning vastavalt ei saanud vangla ja Justiitsministeerium nendega taotluse ja vaide lahendamisel arvestada ning kaebaja passiivse käitumise tõttu ei olnud neil kohustust hankida neid tõendeid ka enda algatusel. Taotluse lahendamise õiguspärasuse hindamisel ei saa halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 ls 2 järgi kohus haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel üldjuhul arvesse võtta neid asjaolusid, mida ei esinenud akti andmise või toimingu tegemise ajal. Seetõttu ei tähenda kaebaja õe kohtuistungil antud ütlused seda, et vangla otsustus taotluse lahendamise kohta ning seejärel antud vaideotsus oleksid õigusvastased.
16.Nagu märgitud, esitas kaebaja oma emaga seoses vaidemenetluses täiendavad tõendid (tl 2728p, kd I). Tema ema avalduses on märgitud, et ta on töövõimetu ja raske puudega. Tal ei ole võimalik poega Viru Vanglas külastada, kuna puudest tingituna ei ole ta suuteline nii pikka vahemaad ühistranspordiga läbima. Pika vahemaa tõttu on ka eritranspordi soetamine tema jaoks liiga kulukas ja komplitseeritud. Juhtidele on sobimatu ooteaeg, mil ta viibiks kokkusaamisel, samuti vahemaa ja ebamugavused praamiliiklusega arvestamisel (tl 27, kd I). Vaideotsuses on märgitud, et Justiitsministeerium pöördus asjaolude väljaselgitamiseks Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poole ning sai teada, et kaebaja emal ei ole liikumispuuet ja et ta ei ole pöördunud kohaliku omavalitsuse poole seoses eritranspordi või hooldaja määramisega. Samuti nenditi vaideotsuses, et ministeeriumile teadaolevalt ei ole kaebaja ema taotlenud abi või hooldajat ka riigilt (tl 30). Selles küsimuses nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Justiitsministeerium ei täitnud uurimiskohustust korrektselt. Ta pöördus üksnes Saaremaa Vallavalitsuse poole, mitte aga kaebaja ema enda poole. Kaebaja ema kontaktandmed olid tema avalduses kirjas. Temalt saanuks vastustaja täpset informatsiooni, mis asjaolud täpsemalt muudavad Viru Vangla külastamise keerulisemaks kui Tallinna Vangla külastamise. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vanglakülastuse võimalikkust ei saa hinnata üksnes sellest lähtuvalt, kas isikul on konkreetselt liikumispuue või mitte. Samuti ei saa ainult asjaoludest, kas isik on vallalt taotlenud eritransporti või hooldaja määramist, teha järeldusi selle kohta, kas isikul on võimalik külastada Viru Vanglat või mitte. Justiitsministeerium pole viidanud õiguslikele alustele, mis võiksid anda isikule võimaluse taotleda sotsiaalabina eritransporti vanglas viibiva poja külastamiseks. Arutlus hooldaja määramisega seoses jääb ebaselgeks, sest ministeerium pole selgitanud, kuidas hooldaja määramine lihtsustaks kaebaja emal poja külastamist. Seetõttu polnud Saaremaa Vallavalitsuselt saadud info asjakohane. Uurimispõhimõtet ei saa lugeda järgituks, kui haldusorgan ei ürita hankida asjakohaseid tõendeid, vaid piirdub üksnes teisejärguliste tõendite kogumisega. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohus rahuldas kaebuse õigesti seoses kaebaja emaga. Ei vangla ega Justiitsministeerium ei püüdnud hankida täiendavaid tõendeid küsimuses, kas kaebaja ema jaoks on Viru Vangla külastamine raskendatud või mitte.
17.Asjakohane pole Viru Vangla väide, et kaebaja ei esitanud soovi HMS § 36 lg 1 p 3 alusel, et talle selgitataks vajaminevate tõenditega seonduvat. HMS § 36 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgan selgitab menetlusosalisele tema soovil, millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada. See norm reguleerib haldusorgani selgitamiskohustust, mis nähtub juba HMS § 36 pealkirjast. Uurimispõhimõte, mille järgimata jätmist halduskohus vastustajatele ette heitis, on reguleeritud HMS §-s 6, ning seal sätestatakse, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Asjaolu, et isik pole soovinud endale tõenditega seonduva täpsemat
selgitamist vastavalt HMS § 36 lg 1 p-le 3, ei vabasta haldusorganit HMS §-s 6 sätestatud uurimiskohustuse täitmisest.
18.Samuti ei nõustu ringkonnakohus Justiitsministeeriumi seisukohaga, et halduskohtu lähenemine muudab uurimispõhimõtte järgimise haldusorgani jaoks ebamõistlikult koormavaks. Ringkonnakohus ei näe, kuidas oleks otse kaebaja ema poole pöördumine Justiitsministeeriumi jaoks olnud oluliselt keerulisem kui vallavalitsuse poole pöördumine. Ministeeriumi arutlus selle üle, et tuleks taotleda mitmelt isikult nõusolekut terviseandmetega tutvumiseks, terviseandmeid ennast ja neile eksperthinnangut, on liialdatud. Asjaolud, mida oleks olnud vaja esmajoones kaaluda, oleks ministeerium saanud teada kaebaja emalt endalt.
19.Nõustuda ei saa etteheitega, et halduskohus oleks pidanud ise täiendavalt kontrollima kaebaja emaga seotud asjaolusid ja et halduskohus rahuldas kaebuse üksnes kahtluse alusel. Vastupidi, kui halduskohus oleks nii teinud, oleks saanud talle ette heita võimude lahususe põhimõtte eiramist ja täitevvõimu otsustuspädevuse alusetut ülevõtmist. Kohtu poolt kaebaja ema suhtes taotluse rahuldamine tähendab seda, et vanglal tuleb nende asjaoludega seoses teha uus otsustus kaebaja ümberpaigutamise kohta, kuna taotluse esmakordsel lahendamisel oli tehtud menetlusviga ning välja polnud selgitatud olulisi asjaolusid ega neid kaalutud. Seetõttu tulebki asjaolude uus kaalumine teha haldusorganil endal, mitte kohtul.
20.Liialdatult lihtsustatud on Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebuses kirjeldatud arusaam, et Tallinnast ühistranspordiga Jõhvi liiklemine ei ole keerulisem kui Kuressaarest Tallinnasse lendamine. Ministeerium jätab tähelepanuta asjaolu, et lennusõit on oluliselt kiirem kui rongisõit (40 minutit või 1 tund ja 45 minutit) ning vaatab täielikult mööda täiendava liikumistrajektooriga seonduvatest muudest probleemidest. Nii on küsitav juba see, kas liikumine trajektooril Kuressaare-Tallinn-Jõhvi ning sealt tagasi koos vahepealse kaebaja külastamisega oleks üldse ajaliselt ühe päevaga võimalik. Ministeerium ei ole näidanud, et rongide-lennukite väljumisajad ja kinnipeetavate külastusajad on niimoodi ühildatavad. Viidatud on küll võimalusele sõita taksoga raudteejaamast vanglasse Jõhvis, kuid arvestatud pole vajadusega jõuda lennujaamast rongijaama Tallinnas.
21.Seisukoht, et Eesti mastaape arvestades on kinnipeetavate omastel võimalik ilma suuremate raskusteta igast Eesti maakonnast erinevatesse vanglatesse ligi pääseda, ei arvesta üldse kaebaja ema poolt halduskohtus antud selgitusi ning ei ole seetõttu piisavalt põhjendatud.
22.Üksnes asjaolu, et Viru Vangla on kohandatud ohtlikumate kinnipeetavate jaoks, ei vabasta riiki täielikult kohustusest tagada kinnipeetavatele ka õigus kokkusaamistele.
23.Helistamise ja kirjutamise osas on halduskohus õigesti selgitanud, et õigused helistada, kirjutada ja samal ajal ka lühi- ja pikaajaliselt kokku saada on erinevad õigused ning esimeste olemasolu ei vabasta vanglat kohustusest tagada kinnipeetavatele võimalus ka kokkusaamisteks. II Kaebaja apellatsioonkaebus
24.Kaebaja apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust sellega, et kohus tugines muuhulgas riskihindamise käigus esitatud seisukohtadele, mis kaebaja hinnangul sisaldab oletusi ja tõendamata väiteid ning asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajale antud hinnanguid refereerides tugines halduskohus muuhulgas riskihindamise ankeetidele, millele kaebajal on halduskohtu 5. septembril 2020. a
määrusega juurdepääs piiratud. Nimetatud ankeet on dokumentaalne tõend. Dokumentaalsetele tõenditele ei ole laiendatavad samasugused konkreetsete algsete tõenditega seostamise nõuded nagu näiteks kohtuotsustele. Kohus võib aga tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates lugeda kaalukateks ka sellised tõendid, kus ei ole alati algtõenditele viidatud. Lisaks on kohus käesolevat asja lahendades tuginenud mitmele riigisaladuseks olevale tõendile, mille sisu ei ole kohtuotsuses täpsemalt avatud, kuid mis on olemas ning tõendavad vastustaja seisukohti kaebaja ohtlikkuse osas. Seetõttu ei vii kaebuse rahuldamisele kaebaja etteheited, et kohtuotsuses on tuginetud ka seisukohtadele ja asjaoludele, mille kohta ei ole konkreetsemaid tõendeid esitatud. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et märgatav on, et kaebaja vastuväited enda iseloomustusele on kantud paljuski soovist enda käitumist eitada või seda õigustada. Samuti on ta otsinud välja üksikud vaieldavad kohad ankeetidest ja keskendub neile (nt kas motoühendus „Bandidos“ on kuritegelik või mitte), jättes tähelepanuta märksa kaalukamad asjaolud, mis tõendavad kaebaja ohtlikkust, st eeskätt tema poolt toime pandud süüteod ning varasema käitumise. Kuna eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust kaebaja suhtes antud hinnangutes kahelda, ei peatu ringkonnakohus igal üksikul kaebaja poolt tõstatud väitel eraldi.
25.Asjaolu, et kaebajat karistati mälukaartide omamise eest pärast seda, kui tema taotlus ümberpaigutamiseks oli jäetud rahuldamata, ei tähenda, et sellele ei võiks kokkuvõttes tugineda. Mälukaartide omamise pani kaebaja toime varem.
26.Kaebaja töövõime puudumine, mis on Eesti Töötukassa ekspertiisidega tuvastatud, ei vabasta teda vanglas töötamise kohustuse täitmisest, kuna vabaduses ning vanglas töötamine on erineva eesmärgiga ja koormusega.
27.Seoses asjaoluga, et vanglal ei ole Soome Vabariigi kohtu otsust, on vangla põhjendatult märkinud, et seda ei peagi vanglal õigusaktidest tulenevalt olema.
28.Lahend, millele kaebaja viitab seoses kustunud karistustele tuginemisega, on Riigikohtu poolt tehtud kriminaalasjas (3-1-1-70-16) ning selles lahendati küsimust, kuidas on lubatud arvestada varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel. Sellest ei saa välja lugeda siduvaid seisukohti käesoleva asja jaoks. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 annab selgesõnaliselt vanglateenistusele õiguse saada registri arhiivist andmeid kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamiseks ning seega oli riskihindamisel lubatud neid andmeid kasutada.
29.Suur osa kaebaja apellatsioonkaebusest arutleb tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise lubatavuse, põhjendatuse ja vormireeglite üle üldiselt. Sealhulgas leiab ta, et see on topeltkaristus, et selle kohta puudub kirjalik otsus, et see pole kooskõlas rahvusvaheliste aktidega jne. Need seisukohad pole käesolevas vaidluses asjakohased. Käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja ümberpaigutamise taotluse lahendamise õiguspärasus, mitte küsimus, kas kaebaja on paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda õiguspäraselt. Seepärast ringkonnakohus neil apellatsioonkaebuse põhjendustel pikemalt ei peatu.
30.Seoses kaebaja poolt väljatooduga, et ta on saanud vaid ühe lühiajalise kokkusaamise lapsega ning et seda on vähe, on vastustaja selgitanud, et tegelikult ei olegi kaebaja taotlenud rohkem lühiajalisi kokkusaamisi lapsega. Ehkki kaebaja väidab apellatsioonkaebuse täienduses, et see pole asjakohane, kuivõrd kokkusaamiste toimumisel on takistuseks just pikk vahemaa, siis peab ringkonnakohus seda asjaolu siiski oluliseks. Olukorras, kus üks kokkusaamine on lapsega aset
leidnud, näitab, et kaebaja külastamine oli siiski võimalik hoolimata vahemaast. See, et neid pole toimunud rohkem, ei pruugi tõsikindlalt olla põhjustatud pikast vahemaast, vaid millestki muust.
31.Halduskohus ei pidanud toimunud pikaajaliste kokkusaamiste arvu arvestades kaebaja perekonnapõhiõigust ebaproportsionaalselt riivatuks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. CPT raportid ning Euroopa vanglareeglistik ei ole samastatavad siduvate õigusaktidega. III Kohtu lõppseisukohad
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus osaliselt Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebused ning tühistab halduskohtu otsuse osas, millega rahuldati kaebus kaebaja õde puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
33.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 2 tulenevalt vastustajatel õigus kaebuse rahuldamata jätmisega proportsionaalsele menetluskulu hüvitamisele, kuid menetluskulu väljamõistmise taotlusi ei ole vastustajad apellatsiooniastmes esitanud. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes jääb tema enda kanda. Kuna halduskohtu otsus osaliselt tühistatakse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Halduskohus mõistis vastustajatelt kaebaja kasuks välja solidaarselt 6 eurot. Kaebuse rahuldatud osa väheneb ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt poole võrra. Seetõttu loeb ringkonnakohus vastustajatelt väljamõistetava menetluskulu põhjendatud suuruseks 3 eurot.
34.Apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid tuleb menetlusosalistele tagastada, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (sh esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud tõendid) või on asja materjalides juba olemas.
35.Kaebaja taotlus asja lahendamiseks istungil jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus lahendada asja kohtuistungit korraldamata, kui menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Asi lahendati halduskohtus istungil ning seal kuulati üle ka mitmeid tunnistajaid. Asja materjalid on küllaltki mahukad. Kaebaja on saanud oma seisukohti menetluses esitada korduvalt, sealhulgas on tema apellatsioonkaebus koos täiendustega väga pikk. Ehkki kaebaja apellatsioonkaebuses arutletakse sageli faktiliste küsimuste üle, taandub vaidlus peaasjalikult siiski õiguslikele küsimustele. Lisaks on suur osa kaebaja apellatsioonkaebusest suunatud riskihindamise ning tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise vaidlustamisele, mis tegelikult käesoleva vaidluse esemeks ei ole. Ka koormaks istungi korraldamine asjatult teisi menetlusosalisi, sest nemad soovivad asja lahendamist kirjalikus menetluses. Asja lahendamine kirjalikus menetluses võimaldab jõuda asjas otsuseni samuti märgatavalt kiiremini.
36.Ringkonnakohus märgib seoses halduskohtu otsuse vormistusliku poolega järgmist. Halduskohtu otsuse resolutsioon nägi välja järgmine: „1. Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Viru Vanglat kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotlust kaebaja ema ja õde puudutavas osas uuesti läbi vaatama ning tühistada Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsus nr 11-7/1841-18 kaebaja ema ja õde puudutavas osas.
2.Mõista Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6 eurot. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.“ Samas oli vaidlustatud 13. veebruari 2019. a vangla vastuses jäetud kaebaja taotlus tervikuna rahuldamata (tl 31-31p). Seda ei ole osadeks jaotatud kaebaja ema, õe või lapse järgi. Seetõttu ei pea ringkonnakohus õigeks kaebuse osalist rahuldamist kaebaja ema ja õe osas ning rahuldamata jätmist ülejäänud osas. Utreeritult tähendaks see seda, et kaebaja tuleks viia Tallinna Vanglasse seoses oma emaga kokkusaamisvõimaluse tagamiseks, kuid ta võib jääda Viru Vanglasse seoses kokkusaamisvõimalustega teiste perekonnaliikmetega“. On ilmne, et see ei oleks võimalik. See, et kohus lähtus kaebuse rahuldamisel osadest kaebuse põhjendustest, mis olid seotud konkreetsete isikutega, ei tähenda osalist kaebuse rahuldamist. Kuna vanglat kohustati taotlust uuesti läbi vaatama, oli tegemist kaebuse täieliku rahuldamisega hoolimata sellest, et kohus ei pidanud põhjendatuks kõiki kaebuse seisukohti ja põhjendusi. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse osaline rahuldamine võib olla põhjendatud näiteks olukorras, kus haldusakti resolutsioonis kehtestatakse isikule erinevad kohustused ning halduskohus tühistab neist osa, kuid osa jätab kehtima. Sellise olukorraga käesolevas asjas tegemist polnud. Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu otsuse resolutsiooni muuta. See on vajalik juba selleks, et kaebajale hüvitataks tema menetluskulu täies ulatuses, milleks tal on õigus tulenevalt sellest, et tema kaebus rahuldati tegelikult täielikult. Seetõttu muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni, lugedes selle p-d 1-2 sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada kaebus. Kohustada Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotlust uuesti läbi vaatama vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele ning tühistada Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsus nr 11-7/1841-18.
2.Mõista Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot.“
37.Kaebaja on taotlenud kohtulahendis enda nime asendamist initsiaalidega. See taotlus tuleb rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.