Xi kaebus hüvitada Viimsi valla tekitatud varaline kahju summas 1238,8 eurot seoses perioodil 09.08.201931.01.2021 eralasteaias munitsipaallasteaiast rohkem tasutud kohatasuga
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Viimsi vallalt Xi kasuks välja 994 eurot.
2.Jätta kaebaja taotlus asjassepuutuvate õigusnormide põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks rahuldamata.
3.Mõista Viimsi vallalt Xi kasuks menetluskuludena välja 12 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.X lisas 10.01.2019 oma lapse ARNO süsteemis Viimsi valla munitsipaallasteaia järjekorda sooviga alustada lasteaeda 2019. õppeaasta algusest.
2.Kuivõrd Viimsi vald Xi lapsele lasteaiakohta ei pakkunud, leidis X lapsele koha eralasteaias Põnnipesa, kus laps alustas õppetööd 09.08.2019.
3.X esitas 16.11.2020 Viimsi Vallavalitsusele kahju hüvitamise nõude seoses Xi poolt suuremas ulatuses lasteaiakulude tasumisega, kui tal tulnuks tasuda siis, kui Viimsi vald oleks võimaldanud lapsele koha munitsipaallasteaias. Perioodi 09.08.2019-31.12.2020 eest taotles X kahjuhüvitist kokku summas 1166,8 eurot. Ühtlasi taotles X, et Viimsi vald määraks alates jaanuarist 2021 tema lapse kohatasuks 58 eurot kuus nagu munitsipaallasteaedades.
4.Viimsi vald jättis 16.12.2020 otsusega nr 16-1/6810-1 nii Xi kahju hüvitamise nõude kui ka kohatasu puudutava taotluse rahuldamata. Viimsi vald selgitas, et kuna X on 08.08.2019 kohataotluse edasi lükanud 2020/21 õppeaasta alguseks ja 11.02.2020 kohataotluse edasi lükanud 2021/22 õppeaasta alguseks, ei ole taotluses märgitud tähtaeg 01.09.2021 saabunud, mistõttu ei ole ka kahjuhüvitise nõue põhjendatud. Viimsi vald märkis, et hankelepingu alusel on eralasteaedades eraldatud teatud arv kohti, mitte kõik konkreetse eralasteaia kohad. Kuna Xi laps ei olnud eralasteaias hanke alusel eraldatud kohal, ei saanud vald ka kohatasu suurust dikteerida.
5.X esitas 15.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 19.01.2021 määrusega menetlusse nõudes hüvitada Viimsi valla tekitatud varaline kahju summas 1238,8 eurot seoses perioodil 09.08.2019-31.01.2021 eralasteaias munitsipaallasteaiast rohkem tasutud kohatasuga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas, mille ta on tasunud lasteaia kuludena suuremas ulatuses, kui tal tulnuks seda teha lapse munitsipaallasteaias olemisel. Viimsi valla munitsipaallasteaias on kohatasu 58 eurot kuus, kuid kaebaja on tasunud eralasteaias 130 eurot kuus. Kokku on kaebaja perioodil 09.08.2019-31.01.2021 seega rohkem tasunud 1238,8 eurot. Seejuures on kaebaja arvesse võtnud ka seda, et munitsipaallasteaias ei ole kollektiivpuhkuse korral kohatasu, kuid eralasteaias on. 2) Kaebaja lisas 10.01.2019 ARNO süsteemis oma lapse Viimsi valla munitsipaallasteaia järjekorda, sooviga alustada lasteaeda 2019 õppeaasta alguses (xx xx xxxx sai laps 2 aastaseks). Süsteemist ei saabunud kaebajale ühtegi teadet. Maikuu alguses hakkas kaebaja uurima, et miks ei ole talle infot laekunud. Vald selgitas, et läbi ARNO süsteemi laekub info vaid neile, kellele on lasteaiakoha pakkumine võimalik teha. Need, kes kohta ei saanud, teadet ei saa. Kaebaja leidis seejärel oma lapsele koha eralasteaeda Põnnipesa, millel oli vallaga sõlmitud leping õppemaksu hüvitamise osas. Kaebajale laekus arve vaid ulatuses, mida vald ei hüvitanud. 3) Kui vanem soovib, et tema laps ei peaks juba valitud eralasteaeda muutma, peab ta oma munitsipaallasteaia koha soovi ARNO süsteemis edasi lükkama. Siis vald munitsipaallasteaia kohta ei paku, lapsevanemal säilib võimalus tagada lapsele samas lasteaia käimine ja säilib määratud hüvitis eralasteaia eest. 4) Viimsi vald võttis vastu muudatuse, et munitsipaallasteaia koha järjekorras olevale lapsele võib alates 04.09.2020 pakkuda ka eralasteaia kohta, kui eralasteaed omab vallaga hankelepingut. Selle muudatuse järgselt osutab hankelepinguga vallale teenust ka Põnnipesa lastead ning selleks õppeaastaks on seal vastuvõetud lapsed kohatasuga 58 eurot. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, kuna kaebaja laps oleks pidanud munitsipaallasteaeda saama juba aasta tagasi, kuid teda ei ole munitsipaallasteaia kohatasu peale üle viidud. 5) Kuna Viimsi vald ei ole taganud kaebaja lapsele munitsipaallasteaia kohta soovitud ajal, on vald rikkunud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust ei saa pidada täidetuks sellega, et vald on lisanud lapse lasteaiakoha järjekorda. Lasteaiakoht tuleb luua mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab selle kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele tekitatud kahju. Kaebaja lapse õppeaasta alguskuupäeva muutmise on tinginud Viimsi valla regulatsioonid, mis ei arvesta Viimsi valla poolt täitmata jäänud kohustust, millest tingitult lapsevanem on üleüldse olnud sunnitud eralasteaia poole pöörduma. Kaebaja järgis eralasteaia valikutes Viimsi valla juhiseid valides sihtfinantseeringuga lasteaia. Kui lapsevanem esitab aasta alguses taotluse järgmise õppeaasta alguseks lasteaiakoha saamiseks, peaks tal
08.08.2019 seisuga olema info, kuhu lasteaeda laps koha sai. Lapsevanem ei saa edasi lapsega kodus istuda ja loota, et äkki keset õppeaastat mõni koht vabaneb ja laps saab lasteaeda minna. Peab olema varakult selge, kuhu lasteaeda laps läheb. Seda infot Viimsi vald kaebaja taotluse osas ei andnud. Ka ei olnud kaebajal seda võimalik kuidagi süsteemist jälgida. 6) Sellega, et Viimsi vald valib ise, millal ta on valmis kaebaja lapsele tagama munitsipaallasteaia koha, sekkub vald põhjendamatult põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevasse põhiõigusesse. Õigus valida oma lapse lasteaias käimise aeg on vaid lapsevanemal. Viimsi vald rikub ka kaebaja ja tema lapse PS §-st 37 tulenevat õigust otsustada, et tema laps saab katkematult käia lasteaias, kus ta on oma hariduse saamist alustanud. Kaebaja laps on kohanenud Põnnipesa lasteaiaga ning tal on õigus jätkata lasteaias, mis tagab tema heaolu ega sunni teda taas uueks kohanemisperioodiks. Eeltoodust tulenevalt on vald kohustatud võimaldama kaebaja lapsel käia eralasteaias munitsipaallasteaiaga võrdse kohtasuga, et kohelda kaebaja last võrdselt nende lastega, kellele on vald munitsipaalkohta tähtaegselt pakkunud. 7) Viimsi vald on vastuses nr 16-1/527-2 selgitanud, et vallal on munitsipaallasteaia püsikulu lapse kohta orienteeruvalt 500 eurot kuus. Vastavalt eralasteaia toetamise korra määrusele hüvitatakse 1,5-3 aastase lapse puhul kuus 320 eurot. Seega kannab vald eralasteaias oleva lapse puhul 180 euro võrra vähem kulutusi. Vallal tuleb kanda samasugust kohustust kaebaja lapse lasteaias ülalpidamise eest, mis olnuks olukorras, kui ta oleks saanud munitsipaallasteaia koha. 8) ARNO süsteemis munitsipaallasteaia kohta taotlemine on haldusmenetlus, mille kohta tuleb Viimsi vallal vormistada haldusakt. Seda ei ole kaebajale vormistatud ega edastatud. Seega on Viimsi vald otsuse tegemisel viivituses. 9) KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut tuleks kohaldada kõikidele lastele, kes ei ole saanud munitsipaallasteaia kohta valla tegevusetuse tulemusel. 10) Kui kehtivad regulatsioonid ei anna lapsevanemale õigust lähtuda lapsest ja tema heaolust olukorras, kus vald ei ole õigeaegselt oma seadusest tulenevat kohustust täitnud, on need vastuolus põhiseadusega. 11) Viimsi Vallavolikogu võttis 16.02.2021 vastu määruse nr 3 „Eralasteaia ja eralapsehoiu teenuse toetamise kord“ (määrus nr 3), millega rakendatakse alates 01.04.2021 kohatasu 58 eurot ka neile lastele, kes on olnud sunnitud eralasteaias käima, kuna vald ei ole kohta taganud, kuid muudatus ei muuda olematuks kaebaja poolt juba rohkem tasutud kohatasu. 12) Kaebaja ei oleks kohataotlust edasi pidanud lükkama, kui ta oleks saanud vallalt koha munitsipaallasteaias. Tööle naasmise tähtaegade tõttu muutis kaebaja niisiis enne lapse eralasteaeda asumist oma soovi. 13) Kui eralasteaias on kollektiivpuhkus ja laps ei kasuta ka valverühma maksab vanem ikkagi kohatasu 130 eurot. 14) 01.04.2021 jõustuvate muudatuste valguses andis vald eralasteaia juhtidele suunise, et lapsed, kes soovivad juba alustatud lasteaiateed samas eralasteaias jätkata, peaksid olemasoleva kohasoovi kindlasti ARNO süsteemis edasi lükkama, et vald ei pakuks neile lastele muud lasteaia kohta. Aga kui kaebaja tegi seda põhjusel, et laps ei peaks lasteaia kohta vahetama ja rasket kohanemisprotsessi taas läbi elama, siis selline edasilükkamine ei olnud võimalik. 15) Vald ei ole kaebajale selgitanud kuupäeva edasilükkamist või selle tagajärgi. Ainult eralasteaia Põnnipesa direktor ütles, et kui kaebaja sooviks on lasteaia kohta vahetada, siis tuleks jätta end ARNO süsteemis õppeaastale registreerituks, kuid kui soov on, et laps käiks edasi lasteaias, kus ta on õppeaastat alustanud, tuleb ARNO-s kohataotluse kuupäev edasi lükata. Kustutada ei tohi, sest siis kaotad oma järjekorra koha ja lähed nimekirja lõppu. Ja kui edasi ei lükka ja pakutakse kohta ja sa siiski soovid, et sinu laps käiks juba alustanud lasteaias edasi, siis jääd ka valla osalisest eralasteaia toetusest ilma. Seega lükkas kaebaja kohataotluse
edasi, et laps saaks käia edasi eralasteaias, kus ta juba oli käimist alustanud, ja et vald ka eralasteaia toetust maksaks. Kaebaja hinnangul ei saa edasilükkamises olla midagi valet, kuna kui vald hüvitas vaid osaliselt eralasteaia maksumuse, siis lapsevanemal peabki olema võimalus alati munitsipaallasteaia koha taotlus aktiveerida, kuna keegi ei tea kui kaua on ta võimeline kaks korda suuremat lasteaia kohatasu maksma. Jutt, et kaebaja poolt augustis kohasoovi edasilükkamine tähendab, et ta 01.09.2019 algavaks õppeaastaks enam kohta ei soovinud, on meelevaldne. 16) Kaebaja haridus ja töökoht ei oma asjas tähtsust. Vallal lasuvad vaatamata kodaniku haridustasemest ühed ja samad kohustused. Ei saa eeldada, et õigusharidusega Viimsi valla kodanikele peaks midagi vähem selgitama ja nemad peaksid ise rohkem uurima.
7.Viimsi vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja on muutnud ARNO süsteemis kohataotlust kaks korda – 08.08.2019 ja 11.02.2020 – ning taotleb ARNO süsteemis oma lapsele kohta munitsipaallasteasutuses alates 01.09.2021. 2) Kui vanem ei saa ARNO-s fikseeritud soovitud ajal oma lapsele kohta lasteasutuses, on vald üldjuhul rikkunud KELS §10 lg 1 tulenevat kohustust ja hüvitab vanema vastaval taotlusel eralasteaia ja munitsipaallasteaia kohatasude vahe. Selleks aga peab lasteaiakoha taotluses märgitud aeg olema möödunud ja laps olema jätkuvalt järjekorras. Kaebajale oleks lasteaiakohtade vahest tingitud summa hüvitatud ilma vaidlusteta, kui ta ei oleks muutnud lasteaiakoha saamiseks soovitud õppeaasta algust. 3) Vanemal on õigus otsustada, et ta ei soovi, et tema laps vahetaks õppeaasta kestel või kohe järgmisest õppeaastast harjumuspärast lasteaeda, kuid ta peab arvestama selle otsuse tagajärgedega. 4) Hankelepingu alusel on eralasteaedades eraldatud teatud arv kohti, mitte kõik konkreetse eralasteaia kohad. Kuna hetkel ei ole kaebaja laps eralasteaias hanke alusel eraldatud kohal, ei saa vald ka kohatasu suurust dikteerida. 5) Ka 2020. aasta juulikuus oleks kaebaja laps saanud kasutada kohta munitsipaallasteasutuses, mistõttu kahjuhüvitise suurus juulikuu eest 130 eurot ei ole vastustaja arvates korrektne. 6) Määrus nr 3 ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. See jõustus 01.04.2021, aga menetluses on nõue hüvitada Viimsi valla tekitatud varaline kahju summas seoses perioodil 09.08.2019-31.01.2021 eralasteaias munitsipaallasteaiast rohkem tasutud kohatasuga. 7) Selleks, et hüvitada vanemale eralasteaia ja munitsipaallasteaia kohatasude vahe, peab vald olema rikkunud KELS §10 lg 1 tulenevat kohustust sellega, et vanem ei saa ARNO-s fikseeritud soovitud ajal oma lapsele kohta lasteasutuses, lasteasutuse koha taotluses märgitud aeg on möödunud ja laps on samal ajal jätkuvalt järjekorras esialgse kohataotlusega. Kui vanem ise muudab lasteasutuse koha saamiseks soovitud õppeaasta algust hilisemaks, nagu ka käesoleval juhul on toimunud, siis on tegu vanema tahteavaldusega ja vastustajal ei ole sel juhul kohatasude vahe hüvitamiseks alust. 8) Eeldatavalt ei oleks kaebaja laps saanud alates 01.09.2019 kohta munitsipaallasteasutuses. Kohtule on praktiliselt võimatu teatada, mis ajast oleks vastustaja kindlasti suutnud kaebaja lapsele munitsipaallasteaias kohta pakkuda. Kohti võis vabaneda erinevatel põhjustel ka veel kuni 10.09.2019, mil lõppes rühmade komplekteerimine. Samuti lasteasutuses kohtade vabanemisel õppeaasta keskel täidetakse need lasteasutuse järjekorra alusel järgmiste lasteasutusse soovijatega esimesel võimalusel vähemalt 2 nädala jooksul. Kui palju alla kolmeaastastele lastele 2019/20 õppeaasta sees kohti mingil põhjusel vabanes, ei ole vastustajal paraku võimalik täpselt välja selgitada.
9) Kuna 08.08.2019 lükkas kaebaja kohataotluse edasi 2020/21 õppeaasta alguseks, siis peale seda ei saadudki vabanenud kohale talle pakkumist teha, kuna ta selleks õppeaastaks oma lapsele kohta enam ei soovinud. 10) Igal juhul on alusetu nõuda kahju hüvitamist 2019. aasta augusti eest, kuna õppeaasta algab
1.septembrist. 11) Vastustajale nähtus, et peale esimest kohataotluse edasilükkamist ei soovinud kaebaja oma lapsele kohta munitsipaallasteasutuses enam 2019/20 õppeaastaks, vaid 2020/21 õppeaastaks. Peale teist edasilükkamist 2021/22 õppeaastaks ja peale kolmandat edasilükkamist 2022/23 õppeaastaks. Vastustaja ei riku KELS § 10 lg 1 sätet, sest õppeaasta, millest alates kaebaja soovib oma lapsele kohta, ei ole veel saabunud. 12) Juba kaebuse punktist 3 nähtub üheselt, et kaebaja mõistis neid tagajärgi, mis tulenevad kohataotluse edasilükkamisest ja põhjendas, miks ta seda tegi. 13) Kaebaja on õigusalase kõrgharidusega ja töötab vastavalt omandatud erialale, mistõttu tema arusaam õigusaktidest peaks olema tavalisest suurem. See, et kaebaja on mõistnud nii KELS-i kui ka Korra sätteid, nähtub nii kaebusest kui ka kaebaja vastulausest vastustaja seisukohale.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja hinnangul pidanuks Viimsi vald võimaldama tema lapsele eralasteaias Põnnipesa munitsipaallasteaiaga sama hinnaga lasteaiakohta. KELS § 10 lg 1 kohaselt loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg-ga 1 on niisiis antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda (Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 31). Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Seega on käesoleva vaidluse seisukohalt oluline küsimus, kas Viimsi vald on KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata jätnud.
9.KELS § 10 lg 1 alusel vallale kohustuse tekkimiseks peab laps ning vähemalt üks tema vanematest olema valla elanik, laps peab olema vähemalt 1,5-aastane ning lapsevanem peab olema avaldanud soovi lasteaiakoha saamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja lapse puhul olid elukoha ning vanuse kriteeriumid täidetud. Vaidlus seisneb selles, kas vallal tekkis kaebaja 10.01.2019 taotluse alusel kohustus tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht ning kas selle kohustuse täitmata jätmisel on vastustajal kohustus hüvitada kaebajale tekkinud kahju.
10.Seoses kaebaja ja vastustaja viidetega määrusele nr 3 märgib kohus, et HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Kuivõrd käesoleval juhul on vaidluse all, kas Viimsi vald on õiguspäraselt kaebajale perioodil 09.08.201931.01.2021 hüvitanud lasteaiakoha tasu väiksemas ulatuses kui munitsipaallasteaias õppivale lapsele, tuleb lähtuda perioodil 09.08.2019-31.01.2021 kehtinud õigusaktidest, mitte sellest, et Viimsi vallas hakkas alates 01.04.2021 kehtima määrus nr 3.
11.KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust on Viimsi vald KELS § 15 lg 4 alusel reguleerinud Viimsi Vallavalituse 28.02.2017 määrusega nr 5 „Munitsipaallasteasutuse Viimsi Lasteaiad lasteaedadesse, Väikese Päikese lasteaeda ja Püünsi Kooli lasteaeda laste vastuvõtmise, lasteaiakoha kasutamise ja lasteaiast väljaarvamise kord“ (Kord). Korra § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb lapsevanemal lasteaiakoha taotlemiseks esitada vastuvõtutaotlus, milles tuleb märkida kuni 3 lasteasutuse maja valikut ning lasteasutuses koha saamise soovitud aeg (õppeaasta algus). Seejuures on vanemal võimalus muuta elektroonilises lasteaiajärjekorra süsteemis
tehtud valikuid lasteaia maja eelistuse ja koha saamise soovitud aja osas ning jälgida lapse kohta järjekorras (Kord § 2 lg 5). Nii KELS § 10 lg 1 sõnastusest kui ka eelnevalt käsitletud normidest tulenevalt tekib kohaliku omavalitsuse KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus alates ajast, mil vanem soovib oma lapse lasteaeda panna ehk alates vastuvõtutaotluses märgitud kuupäevast, mitte automaatselt lapse 1,5-aastaseks saamisel. Nagu kaebaja on kaebuses märkinud, on just lapsevanemal õigus otsustada, millal tema laps lasteaeda läheb. KELS § 10 lg 1 ning sellest tuleneva kohustuse reguleerimiseks kehtestatud Kord võimaldavadki lapsevanemal otsustada, mis ajast alates ta kohalikult omavalitsuselt oma lapsele lasteaiakohta taotleb. See aga ei tähenda, et lapsevanem peaks juhul, kui kohalik omavalitsus talle lasteaiakohta ei paku, kohataotluses märgitud kuupäeva ära ootama, enne kui lapse lasteaeda panemiseks järgnevaid toiminguid teeb.
12.Kaebaja lisas 10.01.2019 taotlusega Viimsi valla haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO oma lapse Viimsi valla munitsipaallasteaia järjekorda sooviga saada koht 2019/20 õppeaasta alguses. Enne 2019/20 õppeaasta algust 08.08.2019 lükkas kaebaja kohataotluse edasi 2020/21 õppeaasta alguseks. Selleks ajaks ei olnud vastustaja kaebajale lasteaia kohta pakkunud. Riigikohus on sedastanud, et lasteaiakoha andmise otsustus on haldusakt, sellest keeldumiseks tuleb samuti anda haldusakt. See, et valla õigusaktid ei näe lastaiakoha taotluse rahuldamata jätmise puhul ette haldusakti andmist, ei mõjuta haldusmenetluse seaduse regulatsiooni kehtivust. Haldusakt tuleb anda ka siis, kui taotlus saada soovitud aastal lasteaiakoht jäetakse rahuldamata, aga isik jääb lasteaiakoha järjekorda edasi. Järjekorda jäämine ei tähenda niisuguses olukorras isiku taotluse rahuldamist (Riigikohtu 12.05.2014 määrus nr 3-3-1-5-14, p 15). Korra § 3 lg 15 kohaselt viiakse lasteasutuse rühmade põhikomplekteerimine elektroonilises lasteaiajärjekorra süsteemis läbi hiljemalt iga aasta 10. aprillil. Seejärel on lapsevanemal aega kuni 14 päeva kas kohapakkumine vastu võtta või kohapakkumisest loobuda (Kord § 3 lg 16). Seega pidanuks vastustaja kohtu hinnangul hiljemalt 24. aprillil suutma kaebajale teada anda, millisesse lasteaeda ta laps koha sai. Kuivõrd käesoleval juhul on selge, et vastustaja seda kohustust täita ei suutnud, oleks Viimsi vald pidanud koha taotluse rahuldamata jätmise kohta otsuse tegema ja kaebajat sellest teavitama. Kuivõrd kaebajale 2019/20 õppeaastaks munitsipaallasteaia kohta ei pakutud, oli tal põhjendatud eeldada, et ta peab lapse lasteaeda panemiseks muu võimaluse leidma.
13.Kuigi kaebaja helistas enne kohataotluse kuupäeva edasilükkamist vastustajale, ei saanud ta vastustajalt juhiseid, kuidas ta peaks edasi käituma. Niisiis ei saa kaebajale ette heita, et ta lähtus Põnnipesa direktori soovitustest muuta ARNO süsteemis kohataotluse kuupäeva, et kaebajal oleks võimalik saada vastustajalt mingitki hüvitist. Kaebaja käitumist ei saa pidada ebamõistlikuks, eriti kui arvestada, et kaebaja pidi lühikese aja jooksul leidma lapse lasteaeda paigutamiseks alternatiivse võimaluse, kuigi oli varasemalt eeldanud, et vastustaja täidab oma KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust.
14.Kohtu hinnangul on kohalikul omavalitsusel kõrgendatud selgitamiskohustus, kui ta ei suuda täita oma kohustust pakkuda lapsele kohta munitsipaallasteaias. Vastustaja pidanuks seega juba 2019. aasta aprillis kaebajale koos koha andmisest keeldumise otsusega selgitama ka, millised võimalused tal olid tulevikus munitsipaallasteaias koht saada, lapse eralasteaeda paigutamise valikuid, võimalust seejuures hüvitist saada ning kõige eelneva menetluslikku poolt. Vastustaja ei oleks tohtinud selles olukorras pelgalt järeldada, et kui kaebajal ei olnud võimalik vastustaja poolse kohustuse rikkumise tõttu lapsele lasteaia kohta saada, soovis ta lapse suurema tasu eest eralasteaeda panna ning mitte kasutada õigust nõuda vallalt selle eest hüvitist. Vastustajale oli teada nii asjaolu, et kaebaja lükkas kohataotluse kuupäeva pärast valla kohustuse rikkumisest teada saamist edasi, kui ka see, et kaebaja pani lapse eralasteaeda, millel oli Viimsi vallaga leping õppemaksu osaliseks hüvitamiseks. Seega pidi vastustajale olema arusaadav, et kaebaja soovis oma lapse lihtsalt lasteaeda panna, kuna vastustaja ei pakkunud talle kohta munitsipaallasteaias, mitte loobuda oma õigusest saada munitsipaallasteaiaga sama
maksumuse eest lapsele lasteaiakohta. Kohtu hinnangul on kaebaja esitatud selgitustest selge, et tema soov ei olnud last kindlasti just eralasteaeda panna ja selle koha eest rohkem tasuda kui munitsipaallasteaia koha eest, vaid kaebajal oli vajadus lapsele lasteaiakoht saada, et tal oleks võimalik tööle naasta. Kuna vastustaja kaebaja lapsele munitsipaallasteaias kohta ei pakkunud, otsis kaebaja enda teadmiste järgi parima variandi, milleks osutus eralastead Põnnipesa. Vastustaja passiivsus selles olukorras on kohtu hinnangul vastuolus hea halduse tavaga.
15.Seejuures ei ole vastustaja tõendanud, et ta oleks suutnud kaebaja lapsele 2019/20 õppeaastal munitsipaallasteaias kohta pakkuda. Vastustaja märgib, et lasteaia kohti võis vabaneda erinevatel põhjustel ka veel kuni 10.09.2019 ning ka õppeaasta jooksul. Kohtu hinnangul peab vastustajal olema ülevaade sellest, millistel järjekorra kohtadel lastele ja kuna munitsipaallasteaias kohta pakuti. Vastasel juhul ei ole vallal võimalik ka järjekorra alusel lasteaia kohti pakkuda. Võrreldes seda kaebaja lapse algse järjekorra numbriga, saanuks vastustaja kohtule ka öelda, millal oleks talle kohta pakutud. Seega lähtub kohus sellest, et vastustaja ei oleks suutnud kaebaja lapsele ka kohataotluse edasi lükkamata jätmisel munitsipaallasteaia kohta pakkuda (HKMS § 59 lg 4).
16.Eelnev aga ei tähenda, et kaebaja oleks saanud eeldada, et ka järgneval õppeaastal ei ole Viimsi vallal võimalik tema lapsele munitsipaallasteaia kohta pakkuda. Kaebaja selgitustest nähtub, et kaebaja lükkas 11.02.2020 kohataotluse edasi 2021/22 õppeaasta alguseks, kuna kaebaja ei soovinud, et tema lapsele munitsipaallasteaias kohta pakutaks, sest ta ei tahtnud, et laps peaks uue lasteaiaga kohanema. Seega ei tulenenud kohataotluse kuupäeva edasilükkamine seekord arvamusest, et vastustaja ei suuda KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täita, vaid kaalutlustest, mis olid seotud kaebaja sooviga pakkuda oma lapsele parimat lasteaia kogemust. Kaebajal oli küll lapsevanemana õigus selline otsus teha, kuid seejuures ei saa enam vastustajale lasteaiakoha pakkumata jätmist ette heita.
17.Kaebaja ei soovinud, et ta lapsele pakutaks 2020/21 õppeaastaks kohta munitsipaallasteaias, sest kaebaja ei tahtnud, et laps peaks lasteaedasid vahetama ning kogema sellega seonduvat stressi. Seega ei oleks kaebaja vastustaja pakkumist vastu võtnud. Kaebaja arvates, oleks vastustaja sellisel juhul aga lõpetanud kaebajale igasuguse lasteaiaga seonduva toetuse maksmise. Kohus selgitab, et juhul kui Viimsi vald oleks pakkunud kaebaja lapsele 2020/21 õppeaastaks kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja keeldumise korral oleks lõpetanud kaebajale toetuse maksmise, oleks kaebajal olnud võimalik Viimsi valla kohustuse täitmata jätmisest tingitud ebavõrdse kohtlemise tõttu kohtusse pöörduda. Praegu ei ole aga kohtul võimalik tõsikindlalt järeldada, et Viimsi vald oleks just nii käitunud, arvestades, et praeguseks on vald vastu võtnud määruse nr 3, millega rakendatakse alates 01.04.2021 kohatasu 58 eurot ka neile lastele, kes on olnud sunnitud eralasteaias käima, kuna vald ei ole neile kohta munitsipaallasteaias taganud.
18.Seoses vastustaja viitega kaebaja haridusele, märgib kohus, et kaebaja haridus ei vähenda vastustaja selgitamiskohustust lapsevanemale munitsipaallasteaia koha andmata jätmisel. Vald ei saa eeldada, et õigushariduse olemasolu tagab isiku arusaamise väga spetsiifilise valdkonna õigusnormidest ja poolte õigustest ja kohustustest.
19.Kuigi kohaliku omavalitsuse KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tekib alates ajast, mil vanem soovib oma lapse lasteaeda panna, mitte automaatselt lapse 1,5-aastaseks saamisel, ei tähenda see, et vald võiks enda poolse rikkumise korral lähtuda pelgalt ARNO süsteemis muudetud kohataotluse kuupäevast. Kuna sellises olukorras ei ole vald täitnud oma selgitamiskohustust ega uurinud välja lapsevanema tegelikku tahet, mis käesoleval juhul oli selgelt suunatud sellele, et vallal oleks tekkinud lapsele koha andmise kohustus alates 01.09.2019 ning selle kohustuse rikkumisel kohustus kohatasude vahed hüvitada, on kaebajale valla õigusvastase käitumise tõttu kahju tekkinud.
20.Eelnevast tulenevalt põhjustas Viimsi vald õigusvastase tegevusega kaebajale kahju, kuna perioodil septembrist 2019 kuni augustini 2020 maksis kaebaja eralasteaias Põnnipesa kohatasu kokku 994 eurot rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kohus leiab, et kaebaja hüvitisnõue ei ole põhjendatud perioodi august kuni september 2019 eest kokku summas 28,8 eurot, kuna esialgse taotlusega soovis kaebaja lasteaia kohta 2019/20 õppeaasta algusest ehk 01.09.2019 ning kaebaja on ise lapse varasemast kuupäevast alates eralasteaeda pannud. Kuivõrd kaebaja on selgitanud, et eralasteaia kollektiivpuhkuse ajal peab vanem maksma ikkagi kohatasu 130 eurot olenemata sellest, kas laps kasutab valverühma või mitte, ning vastustaja tegevus on põhjustanud kaebajale vajaduse laps eralasteaeda panna, kuulub ka see summa vastustaja poolt hüvitamisele.
21.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus Xi kaebuse osaliselt ning mõistab Viimsi vallalt Xi kasuks välja kahjuhüvitise summas 994 eurot.
22.Kaebaja on kaebuses taotlenud, et kui kohus ei saa kehtivate õigusaktide alusel tema kaebust rahuldada, tunnistaks kohus asjassepuutuvad regulatsioonid põhiseadusega vastuolus olevaks. HKMS § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ning kohaldas asja lahendamisel KELS § 10 lg-t 1. Kaebaja ei ole kaebuses nimetatud sättele etteheiteid esitanud, vaid on ka ise sellele tuginenud. Kohus ei leia, et kohaliku omavalitsuse lasteaiakoha tagamise kohustuse sidumine vanema sooviavaldusega, saaks olla põhiseadusega vastuolus. Seega jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Kuna kohus rahuldas kaebaja nõude ümardatult 80% ulatuses, jäävad kaebaja menetluskulud 12 euro ulatuses Viimsi valla kanda.
24.Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
17.02.2022
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.