Swiftency OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 02.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1862-1 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Swiftency OÜ (registrikood 14626140), volitatud esindaja advokaat Tõnis Loorits Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mihkel Ruubas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebaja 18.11.2020 täiendav menetluskulude taotlus koos lisaga.
2.Võtta asja materjalide juurde kaebus koos lisadega, kaebaja 02.11.2020 menetluskulude taotlus koos lisadega ning kaebaja 18.11.2020 täiendavad seisukohad.
3.Võtta asja materjalide juurde vastustaja 10.09.2020 menetlusdokument, 12.10.2020 menetlusdokument koos lisadega ja 17.11.2020 menetlusdokument.
4.Rahuldada Swiftency OÜ kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 02.09.2020 otsus nr 3.4-9/1862-1.
5.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Swiftency OÜ kasuks välja menetluskulu 4717,50 eurot.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
3-20-1659
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) väljastas 02.01.2019 Swiftency OÜ-le tegevusloa nr FRK000533 virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks ja tegevusloa nr FVR000620 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks
2.Swiftency OÜ esitas 26.06.2020 tegevusloa muutmise taotluse majandustegevuse registri veebilehel. Tegevusloa muutmise taotluselt nähtub, et ettevõtte juhatuse liikmeteks on märgitud Eesti kodanik Liina Võssotskaja (ik 47402130252) ja Küprose kodanik Anastasiya Veltman (sünd. 18.09.1987), viimane on ka ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja. Ettevõtte kontaktisikuks, teenuse pakkumise ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks on samuti ettevõtte juhatuse liige Liina Võssotskaja.
3.RAB edastas Swiftency OÜ-le 07.07.2020 kutse vestluse läbiviimiseks, et hinnata tegevusloa väljastamiseks vajaliku kontrollieseme asjaolu, ehk kontaktisikukandidaadi vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
4.RAB 02.09.2020 otsusega nr 3.4-9/1862-1 keelduti Swiftency OÜ 26.06.2020 esitatud tegevusloa muutmise taotluse rahuldamisest, sest ettevõte ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 punktile 4 ning tunnistati RahaPTS § 1182 lg 2 alusel ettevõtte tegevusload nr FVR000620 ja FRK000533 ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed kehtetuks, sest ettevõte ei ole ennast hiljemalt 01.07.2020 viinud vastavusse 10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaoluga. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Nõude sätestamise vajadus on tingitud vajadusest efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Seetõttu lisati tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldab RAB-l kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele. 2(12)
3-20-1659
L. Võssotskaja selgitas vestluse käigus juhatuse liikmete vastutusvaldkondi ettevõttesiseselt. Selgituste kohaselt vastutab L. Võssotskaja RahaPTS alaste küsimuste ja RahaPTS rakendamise eest. Ta kontrollib tehinguid kui ka tunne oma klienti nõuete täitmist. Igapäevasesse äritegevusse tema ei sekku. Ettevõtte teine juhatuse liige, Küprose kodanik A. Veltman, tegeleb ettevõtte turundusega, majandusaasta aruandega ja vastutab ka müügi osas, et äri toimiks. Lisaks on ettevõtte poolt esitatud vastutusvaldkondasid kirjeldavas dokumendis kirjas, et A. Veltman vastutab ka klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja auditeerimise eest. Juhatuse asukohana tuleks mõista kohta, kus juhatus teostab ühingu igapäevast juhtimist. Lisaks ühingu igapäevase juhtimise nõudele on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 8) II muudatusettepaneku loetelu punktis 7 sätestatud kohustus, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtmepersonal peab asuma Eestis. Ettevõtte võtmepersonal on juhatus (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 31 lg-d 2-3). Ettevõtte võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, kuivõrd ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab A. Veltman, kes ettevõtte poolt esitatud selgituste kohaselt Eestis alaliselt ei asu, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, siis osaleb isik töös registrijärgses asukohas Eestis. Seega ei ole tõendatud juhatuse asukoht ja tegevuskoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste juhtimisja kontrollifunktsioonide eest. Kuivõrd Swiftency OÜ poolt esitatud andmed ja dokumendid tegevusloa muutmise taotluse raames ning RAB-i poolt kogutud andmed ei tõenda, et ettevõtte juhatus ja tegevuskoht asub Eestis, siis ei ole täidetud RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestatud kontrollieseme asjaolu. RahaPTS § 1182 lg 1 sätestab, et juhul kui ettevõtja ei vii oma tegevust 11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 72 lõike 1 punktides 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla, tunnistab RAB sama paragrahvi lõike 2 alusel ettevõtja tegevusload kehtetuks. Tegevusloa kehtestamise kohustusega soovitakse saavutada kuritegusid ennetavat ehk ohtu ennetavat funktsiooni. Sellest järeldub, et kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegevusloakohustusega valdkonnas ei saa teenust pakkuda isikud, kes ei vasta tegevusloa väljastamise aluseks kehtestatud kontrollieseme asjaoludele. RAB peab tegevusloa taotluse menetlemisel hindama RahaPTS § 72 lg 1 p 4 toodud kontrollieseme asjaolu, et tõkestada Eesti Vabariigi majandusruumi ja finantssüsteemi kasutamist rahapesuks või sellega seotud eelkuritegude toimepanemiseks. Seega on olulise avaliku huvi tagamiseks vajalik, et turul tegutseksid ettevõtted, kelle juhatus asuks Eestis, et RAB-l oleks võimalik teostada ettevõtte üle kontrolli ettevõtte tegevuse vastavuse osas RahaPTS nõuetega või viivitamatult kontakteeruda ettevõtte kontaktisikuga andmete saamiseks või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute peatamiseks. Ülaltoodust tulenevalt on RAB seisukohal, et Swiftency OÜ juhatuse asukoht ning ettevõtte tegevuskoht ei asu Eestis. Seetõttu ei ole võimalik teostada ettevõtte üle efektiivselt järelevalvet. See omakorda on ohuks avalikule huvile. RAB hinnangul on vastutusvaldkonna dokumentide, juhatuse liikme ja kontaktisiku poolt antud ütluste põhjal tegemist vormiliselt seadusest tulenevate nõuete täitmisega, kus ettevõtte juhatuse liige, kelle ülesanneteks on sisuline ettevõtte juhtimine ja esindamine, tegevuse arendamine ja laiendamine, asub välismaal. See tähendab, et juhatuse liige, kes asub välismaal teostab sealt ka ettevõtte tegevust. Ettevõtte juhatus ei asu seega Eestis, vaid ettevõte on määranud vastutava juhatuse liikme, kes väidetavalt täidab Eestis juhatuse ülesandeid, aga tema vastutusvaldkonna dokumendid ja kinnitused tõendavad, et tegelikkuses ei oma ta ettevõtte juhtivaid võtmefunktsioone, mille järgi oleks võimalik otsustada, et juhatus asub Eestis. Eeltoodust lähtudes ei ole tõendatud juhatuse asukoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv
3(12)
3-20-1659
juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste juhtimis- ja kontrollifunktsioonide ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist eest.
5.Swiftency OÜ esitas 04.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 02.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1862-1 tühistamisnõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Vaidlusalune otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (haldusakti poolt tuvastatud eeldus, mille alusel haldusakt tuvastati, ei ole korrektne). Isegi kui haldusakt on antud välja kehtiva õiguse alusel, siis on see õigusvastane selles esinevate oluliste kaalutlusvigade tõttu.
7.Kaebaja vastab RahaPTS § 72 lg 1 punktist 4 tulenevatele nõuetele ja vastustaja ei ole tuvastanud kontrolleseme suhtes mittevastavust. Vastustaja normi rakenduspraktika ei ole õiguspärane. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kitsendab ühingu asu- ja tegevuskoha mõistet vastavalt enda järelevalve funktsiooni spetsiifikale. Seaduses sätestatud täiendava kontrolleseme eesmärk on olnud järelevalve teostamise võimaldamine/tagamine. RahaPTS-st tuleneva järelevalve mõistes on oluline, et järelevalve oleks teostatav – Eestis asuksid serverid ja Eestis asuks RahaPTS-st tulenevate tõkestusmeetmete eest vastutav juhatuse liige. Viidatud sättest tulenev nõue ei kätke endas tähendust, et kui äriühingul on kaks juhatuse liiget, siis nendest ühe viibimine välisriigis toob kaasa endaga tagajärje, kus seaduse mõistes ei ole äriühing, selle juhatus tervikuna ega äriühingu tegevuskoht Eesti Vabariigis (kus on selle registrijärgne aadress, statsionaarne teise juhatuse liikme asukoht ja selle faktiline tegevuskoht). Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 kohaselt on juhatuse liikmete vastutus solidaarne. Samuti tuleb arvestada juhatuse liikmete funktsioonide erisust ühingu juhtimisel. RahaPTS-i mõistes on oluline, et RahaPTS § 17 lg-st 1 tuleneva juhatuse liikme asukoht asuks Eestis. Nimetatud juhatuse liige on praktikas just see isik, kelle kinnitus on obligatoorne virtuaalvääringuga seonduva teenuse osutamisel (on see siis kas rahakotiteenus või tehingu läbiviimine). RahaPTSst tuleneva järelevalve ese on juhatuse liikme aspektist vaadatuna see juhatuse liige, kelle suhtes järelevalvet teostatakse.
8.Puudub vaidlus, et kaebaja kontaktisik RahaPTS § 17 lg 1 mõistes on kaebaja juhatuse liige L. Võssotskaja. Vaidlust ei saa olla ka asjaolus, et L. Võssotskaja vastab RahaPTS §-st 17 tulenevatele nõuetele, mida on märkinud ka vastustaja oma otsuse punktis 3.2. Sisulist vaidlust pole ka selles, milline on kahe juhatuse liikme omavaheline tööjaotus. Vastustaja poolt kohtueelses menetluses läbiviidud menetlustoimingu tulemusel on tuvastatud, et 1) juhatuse täpsem asukoht ja tegevuskoht on äriühingu registrijärgse asukohaga sama (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3, lk 4); 2) teenust osutatakse internetis, kaebaja veebiplatvormil (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3, lk 4); 3) paberkandjal dokumente ei säilitata, kõik andmed, tehingud ja tehingute andmed säilitatakse pilves ja serveris, kust edastatakse need ka vajadusel RAB-le (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3, lk 5). Menetlustoimingu tulemusel saab kaudselt tuvastatuks lugeda ka selle, et järelevalve teostamine, seoses RahaPTS-st tulenevate tõkestusmeetmete järgimise ja kohase rakendamisega, ei oleks raskendatud. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja juhatuse liige, kes on RahaPTS § 17 lg 1 mõistes vastutav juhatuse liige RahaPTS-st tulenevate nõuete täitmise eest, ilmus menetlustoimingule ilma probleemideta ja oli vastustajale kättesaadav. Vastustaja menetlustoimingu käigus on tuvastatud ka, et 1) mõlemad juhatuse liikmed vastutavad oluliste ülesannete eest ühiselt ning 2) A. Veltmann ei asu alaliselt Eestis, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, siis osaleb isik töös kaebaja registrijärgses asukohas Eestis. Juhatuse liikmed omavad solidaarset vastutust ühingu tegevuse eest (ÄS § 187 lg 2). Vastustaja on menetluses tuvastanud, et äristrateegiaid kavandatakse koos ja majandustegevuse olulist funktsiooni viiakse läbi 4(12)
3-20-1659
veebipõhiselt. Seega tugines vaidlustatav otsus tegelikkuses pelgalt faktil, et üks juhatuse liige asub alaliselt välisriigis. Seda vaatamata sellele, et tegelikult vastab kaebaja seaduses sätestatud nõuetele. Vastustaja on tuvastanud kaebaja vastavuse RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4, kuid jätnud selle tähelepanuta.
9.Vastustaja ei ole kohaselt läbi viinud haldusmenetlust, on teostanud ebaõigesti kaalutlusõigust ja jätnud vaidlustatavas otsuses täielikult täitmata põhjendamiskohustuse. Vaidlusaluses otsuses puuduvad RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 tulenevad kontrolleseme tegelikud asjaolud. Sellega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6). Vastustaja pole välja toonud kaalutlusi kaebaja äritegevusele kaasnevatest mõjudest. Samuti ei ole vastustaja selgitanud, kas väidetavat puudust võib olla võimalik kõrvaldada ja ei ole andnud kaebajale selleks täiendavat tähtaega. Seega, isegi kui kohus peaks leidma, et vastustaja ei ole teinud formaalselt õigusvastast haldusakti, tuleks haldusakt tühistada HKMS § 37 lg 2 p-s 1 sätestatust juhindudes.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
11.Vaidlusalune otsus on tehtud pädeva haldusorgani (RahaPTS § 54 lg 1 p 11 ja § 70 lg 1 p 4) poolt, antud kehtiva õiguse aluse (majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 33 lg 1, § 25 lg-d 1 ja 2; RahaPTS § 72 lg 1 p 2, § 72 lg 1 p4, § 1182 lg 2) ning kooskõlas sellega.
12.RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestab muuhulgas, et ettevõtte juhatus peab asuma Eestis. Vastav muudatus võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mille teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekute selgituste kohaselt on juhatuse asukoha osas oluline, et võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis (eelnõu SE 8). Sama eelnõu seletuskirjast tuleneb, et juhatuse asukoha eesmärgiks on tagada, et isik, kes vastutab reaalselt kohustatud isiku tegevuse eest, asub Eestis, et tema tegevuse üle oleks võimalik teostada järelevalvet, täiendavalt on vajalik tõkestada olukord, kus Eestis luuakse vaid ettevõte ning võetakse tegevusluba, aga tegelikkuses ei seo ettevõtet Eestiga mitte ükski muu asjaolu. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 21 lg 1 alusel on Eesti tegevusloa territoriaalne ulatus Eesti. Kui Eestis ei ole ettevõttel tegevust ja teenust siit ei pakuta, siis ei ole ka põhjendatud Eesti tegevusloa taotlemine. Eelnõu üldine eesmärk oli karmistada virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa saamise nõudeid. Seaduses ei ole sätestatud, et juhatuse asukoha mõistes peavad kõik juhatuse liikmed asuma Eestis, mistõttu ei ole RAB sellist seisukohta ka võtnud.
13.Käesoleval juhul on menetluse käigus tuvastatud, et ettevõtte juhtimist, kontrollimist, igapäevast äritegevust, sh ka arendamist teostatakse peamiselt välismaalt. RAB on menetluse käigus, sh ühe juhatuse liikme poolt antud selgitustest lähtuvalt, tuvastanud, et kaebaja juhatus kui kollektiivne organ ei asu Eestis. Seisukoht tuleneb asjaolust, et kui juhatuse liige elab välismaal ning täidab oma juhatuse liikme ülesandeid seal ning täidab antud selgituste kohaselt ülekaalukalt ettevõtte juhtimist ja ettevõtte tegevust kujundavaid tegevusi, siis ei saa ettevõtte juhatus asuda Eestis. Eestis asuv juhatuse liige on juhatusse äriregistri alusel lisatud 29.06.2020, s.o seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. Välismaal asuv juhatuse liige jätkab ettevõtte juhtimist. RahaPTS nõuete täitmine ei ole juhatuse asukoha hindamisel primaarne, sest tegemist pole juhatuse kõige esmaste võtmeülesannetega. Kui seadusandja oleks soovinud sätestada nõude, et vastutav juhatuse liige asuks Eestis, siis oleks norm selliselt ka sõnastatud. Praegusel juhul sätestab seadus otsesõnu kohustuse juhatusele kui organile, mitte vastutavale juhatuse liikmele kui ühele isikule. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate puhul ei taga serveri asukoht
5(12)
3-20-1659
järelevalve tegemise võimalust. Samuti ei taga serveri Eestis asumine seaduses sätestatud nõuete täitmist. Eestis peab asuma RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt tegevuskoht ehk TsÜS § 29 lg 2 alusel koht, kust teostatakse virtuaalvääringu teenuse pakkumist ning järgitakse kõiki RahaPTS sätestatud kohustuslikke nõudeid ja kohustusi. See tähendab, et tegevuskohas peab olema võimalik teostada RahaPTS § 66 lg 1 ja 2 kohast järelevalvet, mida ei ole võimalik serveri asukohas teostada. Kaebaja juhatus ei saa asuda Eestis, kui seda juhitakse välismaalt ning Eestis täidetakse vaid RahaPTS § 17 lg 1 sätestatud nõuet.
14.Vaidlusalune otsus on proportsionaalne. Olukorras, kus ettevõte ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (RahaPTS § 72 lg 1 p 4) ning RAB tegevusload omavad kuritegusid ennetavat funktsiooni ja Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ning usaldusväärsust tagavat funktsiooni, ei ole sellise ettevõtte tegevuse jätkamine kooskõlas seaduse eesmärgi ega põhimõtetega. Vastustajal puudusid muud seaduses sätestatud alused, et seaduse eesmärki (korrastada virtuaalvääringu teenuse pakkujate turg) ja kaebaja poolsest tegevusest tulenevat riski (vormiliselt enda tegevuse seadusega vastavusse viimine) maandada teiste meetmetega.
15.Vaidlusalune otsus on kaalutlusvigadeta. Vastustaja on arvestanud, et kaebaja on tegutsev ettevõte. Nimelt on vaidlusaluses otsuses märgitud, et ettevõte, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, ei saa pärast kaebaja poolt valitud tegevusvaldkonnas teenuse pakkumise tingimuste olulise muutmise korral jätkuvalt teenust pakkuda, kui ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja argumendid seoses ettevõtlusõiguse piiramisega kätkevad endas majanduslikke aspekte kaebaja poolt seaduses sätestatud nõuete mittetäitmise osas. Tegevusluba võimaldab teenust pakkuda vaid Eestis. Käesoleval juhul esineb küsimus, kas kaebaja pakub üldse teenust Eestist või kaebaja pakub muuhulgas teenust Eestist. Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole võrdelises seoses maksejõuetusega. MSÜS-s sätestatud tegevusloa põhimõte ongi ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga (vt MSÜS § 4). Kaebaja ei vaidle vastu vastustajale osas, et juhatus Eestis ei asu, sest viitab, et Eestis asub vaid RahaPTS mõistes oluline juhatuse liige.
16.Kaebaja kontaktisikukandidaadiga (kes on ka juhatuse liige) läbi viidud vestluse käigus selgusid mh järgmised asjaolud, kui küsimuse peale, kuidas on juhatuse liikmetel jagatud ettevõtte sisesed vastutusvaldkonnad, vastas kaebaja esindaja järgmist: „Mina tegelen ainult rahapesu tõkestamise alaste küsimustega ja vastavuskontrolli nõustamisega. Kontrollin nii tehinguid kui ka tunne oma klienti nõuete täitmist, vajadusel vaatan üle protseduurid. Teine juhatuse liige vastutab müügi poole pealt, et äri toimiks. Ta osaleb turundusüritustel. Samuti vastutab majandusaasta aruannete eest. Mina ei sekku igapäevaselt äritegevusse.“ Ainuüksi kaebaja esindaja vastus juhatuse liikmete vastutusvaldkonna jagamisest kinnitab, et kaebaja juhatus ei saa asuda Eestis, sest kõiki juhatuse peamisi funktsioone, „äritegevuse teostamist“, täidab teine juhatuse liige. Teine juhatuse liige ei asu püsivalt Eestis, vaid käib siin vajadusel, mida kinnitab ka kaebus. See tähendab, et igapäevaselt juhitakse, korraldatakse ettevõtte äritegevust, ettevõtte uute klientide leidmist ning ettevõtte turundamist välismaalt. Sellest tulenevalt ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et ettevõtte juhatus asub Eestis. Lisaks eeltoodule ei tea ettevõtte Eestis asuv juhatuse liige näiteks ettevõtte arvelduskontode asukoha kohta, töösuhete kohta. Vastusena küsimusele esitati vastus, et konto asub vist TransferWise’is ning vist on töösuhe loodud ka raamatupidajaga. Juhatuse liikme puhul, kes juhib ettevõtte tegevust, on elementaarne, et ta teab ettevõtte krediidi- või makseteenuse pakkujat ning teab täpselt töötajate arvu, kui neid töötajaid on alla viie (5).
17.HMS § 36 ja § 56 ei saa RahaPTS sätete kohaldamine tuua vastustajale kaasa kohustust aidata kaasa Eestis mittetegutsevatel ettevõtetel vormistada oma tegevus formaalselt viisil, et seda annaks „tõlgendada“ Eesti regulatsiooni alla, kui ettevõte sisuliselt nõuete ei vasta. Virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevusvaldkonnas on kõrgete rahapesu- ja terrorismi 6(12)
3-20-1659
rahastamise riskide ning klientide rahaliste väärtuste hoidmisest tuleneva nõude tõttu kehtestatud kõrgendatud nõuded ettevõtjapoolsele hoolsusele rahapesu ja terrorismi rahastamise regulatsiooni osas. Seetõttu ei ole kohane käsitleda selliseid ettevõtteid konkreetse regulatsioonivaldkonna osas sarnaselt näiteks eraisikuga, kelle suhtes viiakse läbi piirava mõjuga haldusakti andmise menetlust.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
19.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eeldusi (täpsemalt, kas RAB on tuvastanud kaebaja juhatuse asukoha ja tegevuskoha) ja hindab vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
20.Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt oli menetlusosalistel õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sealhulgas menetluskulu dokumente, kuni 02.11.2020.
21.Kaebaja esitas 18.11.2020 täiendavad seisukohad ning täiendava menetluskulude taotluse koos lisaga.
22.Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 51 lõike 4 sõnastusest nähtuvalt ei ole üksnes avalduse hilinenult esitamise fakt avalduse menetlemata jätmiseks piisav; olukorras, kus kohus pole võtnud seisukohta, kas menetlustähtaja rikkumine tõi kaasa menetluse viibimise, puudus kohtul seetõttu alus jätta menetlusosalise hilinenult esitatud avaldused menetlemata (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-65-13, punktid 31 ja 33).
23.Käesoleval juhul leiab kohus, et 18.11.2020 esitatud menetluskulude taotluse esitamine hilinenult tingib menetluse venimise. Nimelt on menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (HKMS § 27 lg 1 p 7). See õigus hõlmab ka vastustaja õigust vaielda vastu kaebaja menetluskulude taotlusele. Käesoleval juhul ei ole vastustaja saanud esitada oma seisukohta 18.11.2020 menetluskulude taotluste osas. Seetõttu tuleks kohtul menetlus uuendada ning määrata vastustajale tähtaeg oma seisukoha esitamiseks. See tähendab, et kohtul tuleks tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ning määrata uus aeg, mis viib menetluse viibimiseni. Küll aga ei tingi menetluse venimist 18.11.20020 täiendavate seisukohtade asja materjalide juurde võtmine.
24.Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus kaebajale 18.11.2020 menetluskulude taotluse koos lisaga (HKMS § 51 lg 4).
25.Kohus võtab asja materjalide juurde kaebuse koos lisadega, kaebaja 02.11.2020 menetluskulude taotluse koos lisadega ja kaebaja 18.11.2020 täiendavad seisukohad (HKMS § 62 lg 2).
7(12)
3-20-1659
26.Kohus võtab asja materjalide juurde vastustaja 10.09.2020 menetlusdokumendi, 12.10.2020 menetlusdokumendi koos lisadega ja 17.11.2020 menetlusdokumendi. II
27.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja vastab RahaPTS § 72 lg 1 punktis 4 sätestatud nõuetele, eelkõige asjaoludele, et juhatuse asukoht ja ettevõtte tegevuskoht on Eestis; ning kas vastustajal esines õiguslik alus kaebajale väljastatud virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusloa nr FRK000533 ja virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse tegevusloa nr FVR000620 kehtetuks tunnistamiseks.
28.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
29.Vastavalt RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4 antakse ettevõtjale tegevusluba, kui RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eesti. Nimetatud punktis sätestatud nõue tuli RahaPTS alusel tegevusloa saanud ettevõtjal täita hiljemalt 01.07.2020 (RahaPTS § 1182 lg 1). Juhul kui ettevõtja ei vii oma tegevust hiljemalt 01.07.2020 kooskõlla RahaPTS-ga, on RAB-l õigus tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks (RahaPTS § 118 2 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt tuli vastustajal tuvastada, kas kaebaja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis.
30.Puudub vaidlus, et kaebajale on väljastatud RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusload, mistõttu tulenesid talle RahaPTS § 72 lg 1 punktist 4 järgmised kohustused: 1) kaebaja registrijärgne asukoht peab olema Eestis; 2) kaebaja juhatuse asukoht peab olema Eestis ning 3) kaebaja tegevuskoht peab olema Eestis. Seega kehtestas seadusandja alates 01.07.2020 nõude, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja Eestis peab olema selgelt Eestiga seotud, mis tagab parema võimaluse RAB-le järelevalve teostamiseks RahaPTS alusel.
31.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja registrijärgne asukoht on Eesti. Samuti puudub vaidlus osas, et kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest üks (L. Võssotskaja) asub Eestis ning täidab oma tööülesandeid ka Eestis. Ühtlasi ei vaidle pooled ka selle üle, et L. Võssotskaja on kontaktisik RahaPTS § 17 lg 1 tähenduses.
32.Vaidlusaluses otsuse on leitud, et kaebaja võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, kuivõrd ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab A. Veltman, kes ettevõtte poolt esitatud selgituste kohaselt Eestis alaliselt ei asu, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, siis osaleb isik töös registrijärgses asukohas Eestis; arvestades eeltoodut ning lähtudes juhatuse liikmete vastutusvaldkondadest, ei ole tõendatud juhatuse asukoht ja tegevuskoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste juhtimis- ja kontrollifunktsioonide eest (otsuse punkt 3.6).
33.RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud muudatus võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (8 SE), mille seletuskirjas on märgitud seoses nõudega, et juhatuse asukoht peab olema Eestis, järgmist: „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis. Asukoha määramine on kohustuslik tingimus iga eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel. RahaPTS § 17 lg 1 kohaselt peavad kohustatud isikud määrama juhatuse liikme, kes vastutab rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuete rakendamise eest. Samas ei ole aastast 2018 eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam
8(12)
3-20-1659
seotud juhatuse asukohaga (TsÜS § 29). Seetõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Taolises olukorras on äriühing äriseadustiku (ÄS) § 631 lg 2 kohaselt kohustatud määrama kontaktisiku, kelle eesmärk on tagada menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kätte toimetamine ettevõtjale. Vastutus ühingu tegevuse üle on siiski juhatusel, kelle üle RABil on keeruline faktiliselt järelevalvet teostada.“
34.TsÜS § 31 lõike 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. Sama sätte
3.lõike kohaselt nähakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega nõustub kohus vastustajaga, et juhatuse asukohana tuleb mõista kohta, kust juriidilist isikut juhitakse. Ühtlasi on vastustaja õigesti märkinud, et ettevõtte võtmepersonal on juriidilise isiku juhatus.
35.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja juhatuse üks kahest liikmest (L. Võssotskaja) tegutseb Eestis ja teine juhatuse liige (A. Veltman) viibib Eestis vastavalt vajadusele (vaidlusaluse otsuse punkt 3.6.). TsÜS § 29 järgi ei saa äriühingu juhatusel olla mitut asukohta (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk 102). Seetõttu on määrav, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus käesolevas haldusasjas, p 20).
36.Kohus nõustub vastustajaga osas, et RahaPTS nõuete täitmine ei ole juhatuse asukoha hindamisel primaarne, sest tegemist pole juhatuse esmaste võtmeülesannetega. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus selgitanud oma 24.09.2020 määruse punktis 21, et rahapesu tõkestamise alane tegevus on virtuaalvääringu teenuse osutamisel äärmiselt oluline ning klientide ja tehingute taustaga tutvumine üks selle teenuse osutamise olulistest elementidest, mida ei saa pidada vähem tähtsaks kui klientide leidmist ja turundust; siiski on selline roll virtuaalvääringu tegevusalal tegutsemisel täiendav, õigusaktidest (RahaPTS ja direktiivi 2015/849 art 45 lg 2) tulenev kohustus, mitte tegevusalal tegutsemise olemuslikult vajalik element; seetõttu tuleb juhatuse asukoha määratlemisel pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest.
37.Vaidlust ei ole selles, et juhatuse liikme A. Veltmani ülesandeks on tegeleda turundusega, majandusaasta aruannetega, vastutada müügi eest, klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja auditeerimise eest (otsuse punkt 3.5.). Küll aga ei nähtu vaidlusalusest otsusest, et arvesse oleks võetud asjaolu, et vastavalt kaebaja 22.07.2020 kirjale osaleb juhatuse liige L. Võssotskaja ühingu juhatuse kollegiaalses tegevuses, ühingu esindamisel ja juhtimisel kooskõlas ÄS ning ühingu põhikirjaga ning ühingu osanike otsustega kehtestatud tingimustel ja korras (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4, lk 2). Nimetatud asjaolusid vaidlusaluses otsuse analüüsitud ei ole. Lisaks on kaebaja õigesti märkinud, et 16.07.2020 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kaebaja on selgitanud mh, et äriplaan on olemas, aga pole 100% realiseerunud ja hetkel on teise juhatuse liikmega arutlusel, kas on vaja korrigeerida (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3, lk 3). Järelikult ei ole asjas leidnud tõendamist, et üksnes A. Veltman tegeleks ettevõtte juhtimisfunktsiooniga, nagu on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 24.09.2020 määruses. Juhatuse asukoha määratlemisel on oluline ka L. Võssotskaja selgitus, et vajadusel osaleb A. Veltman töös registrijärgses asukohas Eestis. Ka seda väidet ei ole vastustaja oma otsuses analüüsinud, mistõttu on olulised asjaolud jäetud tähelepanuta. Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kohus nõustub kaebajaga, et sellega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6).
38.Lisaks ei nähtu, et vaidlusaluses otsuses oleks vastustaja analüüsinud kaebaja esitatud üürilepingut (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4). Seejuures on kaebaja
9(12)
3-20-1659
selgitanud 22.07.2020 kirjas vastustajale, et Swiftency OÜ-l on sõlmitud rendileping aadressil Kuldnoka 4-4 asuva kontoriruumi nr 4 kasutamiseks; antud kontoriruum on eraldiseisev ja lukustatava uksega, millele juurdepääs on ainult kaebaja juhatuse liikmel L. Võssotskajal; vastav muudatus ruumi osas on tehtud ka rendilepingus; tegemist on ettevõtte asukohaga, kus RAB-l on võimalik teostada kohapealset kontrolli (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4, lk 1). Olukorras, kus vastustaja pole tuvastanud serveri asukohta, on asjakohatud ja paljasõnalised vastustaja väited, et serveri asukohas ei oleks võimalik järelevalvetoiminguid läbi viia.
39.Vastustaja hinnangul on kaebaja üksnes vormiliselt oma tegevuse seadusega vastavusse viinud (vt vaidlusaluse otsuse p 4.5.). Lisaks on vastustaja märkinud vastuses kaebusele, et juhatuse liige L. Võssotskaja on äriregistrisse kantud 29.06.2020.
40.Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et äriregistri andmetel on teine juhatuse liige (L.Võssotskaja; 6. kanne) kantud äriregistrisse 29.06.2020 ning samal kuupäeval on registrisse kantud ka juriidilise isiku aadress (6. kanne), ei anna automaatselt alust järelduseks, et kaebaja eesmärgiks oli näilikult õigusaktide nõuetest kõrvale hiilida. Tähelepanuta ei saa jätta fakti, et juhatuse liige A. Veltman on kantud äriregistrisse 25.06.2020 (5. kanne). Seega hinnanguliselt samal ajal. Ainuüksi registrikannete tegemise kuupäevast ei saa järeldada, et kaebaja tegelikult Eestis ei tegutse, vaid selleks tuleb sisuliselt analüüsida, kas kaebaja äritegevuse juhtimises on toimunud olulisi muutusi võrreldes varasemaga.
41.Vastustaja on kohtumenetluses toonud välja, et juhatuse asukoha puudumisele Eestis viitab ka asjaolu, et juhatuse liige L. Võssotskaja ei tea näiteks ettevõtte avalduskontode asukohta või töötajate arvu, kellega ettevõte on sõlminud töölepingud.
42.Esmalt märgib kohus, et sellistele asjaoludele vaidlusaluses otsuses tuginetud ei ole. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-46-14). Samas ei ole kohus veendunud, et neile põhjendustele otsust tehes tugineti, mistõttu ei saa kohus neid põhjendusi praegusel juhul arvesse võtta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 lahend nr 3-3-1-46-14). Küll aga möönab kohus, et toodud asjaolu kogumis muude oluliste asjaoludega võib anda alust kahtluseks, et Eestis asuv juhatuse liige sisuliselt ettevõtte juhtimisega ei tegele. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tegemist ei ole ainukese juhatuse liikmega, vaid vastutusvaldkonnad olid kahe juhatuse liikme vahel jagatud.
43.RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 kohaselt on nõutav, et ettevõtte tegevuskoht asuks Eestis. Seejuures on seletuskirjas selle nõude osas selgitatud järgmist: „Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Taolise nõude laiendamine ettevõtjale, kelle tegevusalaks on virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumine või virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine, vähendaks Eesti äriühingute kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise võimalusi. Samuti on nõude sätestamise tinginud vajadus efektiivsemalt rakendada riiklike järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. See tähendab, et ka kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõistes peab asuma Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg 7
10(12)
3-20-1659
tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või mõni muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgse asukoha aadressil. Seetõttu lisatakse tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks RABil kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele.“ (SE 8, lk 6).
44.Vaidlusaluses otsuses on lõppjäreldusena mh leitud, et tõendatud ei ole ka ettevõtte tegevuskoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste juhtimisja kontrollifunktsioonide eest (punkt 3.6.).
45.Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Seejuures tuleb juriidilise isiku asukohast eristada juriidilise isiku tegevuskohta, kuigi faktiliselt võivad need ka kokku langeda; tegevuskoht ei seondu juhatuse asukohaga, vaid juriidilise isiku poolt kestva ja püsiva reaalse majandustegevuse või põhikirjalise tegevuse kohaga (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk-d 103-104). Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud kaebaja kui juriidilise isiku majandustegevust, vaid järeldanud juhatuse liikme L. Võssotskaja selgitustest ja juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotusest tegevuskoha puudumist Eestis. Seejuures ei ole analüüsitud kaebaja võimalikke tehinguid oma klientidega või muid teenuse osutamise lepinguid, millest lähtuvalt saaks tuvastada ettevõtte tegevuskoha. Veelgi enam, vastustaja on 12.10.2020 menetlusdokumendis märkinud, et käesoleval juhul esineb küsimus, kas kaebaja pakub üldse teenust Eestist või kaebaja pakub muuhulgas teenust Eestist (lk 6). See viitab kahtlusele, et vastustaja on järeldanud ettevõtte tegevuskoha puudumist Eestis üksnes asjaolust, et välisriigis asuv juhatuse liige täidab põhilisi juhtimisfunktsioone. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastustaja selgitanud haldusmenetluses välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, millega on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6).
46.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
47.Riigikohus on selgitanud, et haldusakti adressaadi õigusi piirava haldusakti põhjendamine on oluline, tagamaks haldusakti õiguspärasuse kontrollitavus (Riigikohtu lahend nr 3-16-2324, p 8). Kohtu ülesanne haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei ole haldusorgani asemel haldusakti andmise eelduseks olevate faktiliste asjaolude esmane väljaselgitamine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus käesolevas haldusasjas, p 22). Käesoleval juhul on vaidlusaluses otsuses olulisi põhjendamispuudusi, mida ei ole kõrvaldatud ka kohtumenetluses.
48.Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlusaluse otsuse põhjendamispuudused ei ole üksnes formaalsed, vaid võisid mõjutada otsust ka sisuliselt. Seetõttu on vaidlusalune haldusakt nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ning puudub vajadus asuda analüüsima kõiki kaebuses toodud väiteid. III
49.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus Swiftency OÜ kaebuse ning tühistab PPA rahapesu andmebüroo 02.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1862-1. Vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebaja 26.06.2020 tegevusloa muutmise taotlus mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
11(12)
3-20-1659
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
51.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve.
52.Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 4717,50 eurot (ilma käibemaksuta), millest 30 eurot on riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt ning 4687,50 eurot moodustavad õigusteenuse kulud. Menetluskulude taotluse kohaselt on kaebajale õigusteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta).
53.Esitatud õigusteenuse arvetel käesoleva haldusasja numbrit ei kajastu. Samuti ei nähtu haldusasja numbrit ka arvete spetsifikatsioonist. Arvetele on kantud lahtrisse Nimetus „Õigusteenused vastavalt kokkuleppele Swiftency OÜ kohtumenetlus“. Seejuures langevad arvetel kajastatud menetlustoimingud ajaliselt kokku käesolevas asjas tehtud menetlustoimingutega. Sellest lähtuvalt on tuvastatav õigusteenuse kulude seos käesoleva haldusasjaga.
54.Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusabikulu ülemääraseks või ebamõistlikuks. Tegemist on olnud pigem õiguslikult keerulise vaidlusega. Asjaolu, et kaebaja esindaja on olnud ka teistes sarnastes vaidlustes esindajaks, ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Riigilõivu on kaebaja tasunud 30 eurot ning seda saab teiselt poolelt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 101 lõiked 1 ja 2 ning § 108 lg 1). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4717,50 eurot, millest 30 eurot moodustavad riigilõivud ning 4687,50 eurot õigusabikulud (ilma käibemaksuta).
55.Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
56.Kaebaja on palunud kohustada PPA-d tasuma kaebajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et HKMS ei näe hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist ette (vt HKMS § 1 lg 3), mistõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 ei kohaldu.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.