Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1635 27. aprill 2021 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Kalvo Salmuse kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse osaliseks tühistamiseks Kaebaja Kalvo Salmus, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2019. a otsus Kalvo Salmuse kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 8. mai 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/00684-22 Kalvo Salmust (kaebaja) tasuma S-Service OÜ maksuvõlga 9990 eurot 11 senti (käibemaksuvõlg 8080 eurot ja intress 1910 eurot 11 senti). Vastutusotsuse kohaselt deklareeris äriühing 2015. a septembri eest 19 785 eurot 17 senti tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid jättis sellest 19 194 eurot 35 senti tasumata. Maksuvõlga ei õnnestunud S-Service OÜ-lt kätte saada ning äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Kaebaja oli S-Service OÜ ainuosanik kuni
11.septembrini 2015 ning äriühingu ainuke juhatuse liige ajavahemikul 28. jaanuarist 2011 kuni
13.septembrini 2015. Ta võttis 2015. a septembris juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingu pangakontolt ning viis äriühingust välja 8080 eurot, mida ei saanud seetõttu kasutada maksude tasumiseks. Sellega rikkus ta tahtlikult kohustust tagada äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, kuna tema tegevuse tõttu jäi täitmata äriühingu maksukohustus 2015. a septembri eest. Sama vastutusotsusega kohustati ajavahemikul 17. septembrist 2015 kuni 29. oktoobrini 2015 äriühingu juhatuse liikmeks olnud J. Tarassovit tasuma äriühingu maksuvõlg 23 731 eurot 89 senti.
2.Kaebaja esitas vastutusotsuse peale vaide, kuid MTA jättis selle 6. juuli 2017. a vaideotsusega rahuldamata.
3-17-1635
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks teda puudutavas osas. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.S-Service OÜ 2015. a septembri käibedeklaratsioon esitati ajal, mil kaebaja ei olnud enam äriühingu juhatuse liige ning ta polnud äriühinguga seotud.
3.2.Äriühingu pangakontolt võetud raha kasutati laenu andmiseks eraisikutele. Kaebaja esitas vastustajale dokumendi, millest nähtub, et ta andis äriühingu kaudu eraisikule laenu ning laen tagastati äriühingule 14. oktoobril 2015. Dokumendid pangakontolt väljavõetud raha kasutamise kohta andis kaebaja äriühingu osa müümisel üle uuele juhatuse liikmele, kes eeldatavasti pidi need üle andma järgmisele äriühingu osa omandajale (J. Tarassovile). Kaebajal puudus vajadus ja õigus teha äriühingu dokumentidest endale koopiaid. Nende dokumentide saamiseks pidanuks vastustaja pöörduma äriühingu uue juhatuse liikme poole.
3.3.Kaebaja andis enne S-Service OÜ osa müümist 11. septembril 2015 uuele osanikule üle kõik äriühingu dokumendid, sh pangakaardi ja PIN-kalkulaatori. Kaebaja sai alles 15. oktoobril 2015 pangas teada, et S-Service OÜ pangakaart on endist viisi seotud ainult tema isikuga, ning taotles siis selle sulgemist. See ei tähenda, et kaebaja selle ajani pangakaarti kasutas, ning see ei takistanud uutel juhatuse liikmetel selle pangakaardi kasutamist. Vastustajal on võimalik välja selgitada, kes S-Service OÜ pangakaarti kasutas, kuid kaebajale teadaolevalt ei ole vastustaja seda teinud.
3.4.Vastustaja rikkus uurimisprintsiipi, kui jättis äriühingu uuelt juhatuse liikmelt J. Tarassovilt ütlused võtmata, saates talle ainult korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks. Asjaolu, et kaebaja kasutab varem S-Service OÜ-le kuulunud telefoninumbrit, ei tähenda seda, et kaebaja oli teadlik J. Tarassovi tegevusest.
3.5.Kaebaja ei ole S-Service OÜ juhatuse liikmena äriühingu seadusliku esindaja kohustusi tahtlikult rikkunud ning puudub ka põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja S-Service OÜ maksuvõla tekkimise vahel. Juhatuse liikmena ei teinud kaebaja äriühingu majandustehinguid eesmärgiga hoiduda kõrvale maksude tasumisest ega sooviga muuta S-Service OÜ maksuvõlglaseks. Kaebaja ei teadnud, et J. Tarassov ei tasu ettevõtte maksusummat.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 31. oktoobri 2018. a otsusega kaebuse ning tühistas vaidlustatud vastutusotsuse kaebajat puudutavas osas. Halduskohus leidis, et vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi vaidlusaluse maksukohustuse täitmisel, samuti ei ole põhistatud põhjuslikku seost ajavahemikul 3.-11. september 2015 kaebaja välja võetud rahasumma ja vaidlusaluse maksukohustuse täitmata jätmise vahel. Kui kaebaja ei vastuta maksukohustuse täitmise eest, siis ei saa ta vastutada ka intressi tasumise eest. Endine juhatuse liige võib vastutada äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise eest, kui selle põhjustas asjaolu, et ta viis äriühingust raha välja. Selleks peaks aga näitama, et äriühingust välja viidud rahasumma mõjutas otseselt äriühingu võimet tulevikus tekkivat maksukohustust täita ja endine juhatuse liige kas soovis maksukohustuse täitmise võimatust või ei saanud maksevõimetuse tekkimisest aru, sest jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata (tegutses tahtluse või raske hooletusega). On tõendatud, et kaebaja võttis osaühingu pangakontolt välja 8080 eurot. Ei ole tõendanud, et seda summat oleks kasutatud osaühingu ettevõtluses. Kogutud tõendite põhjal ei saanud selle summa väljavõtmise ajal (3.–11. september 2015) veel olla selgunud, milliseks kujuneb osaühingu käibemaksukohustus 2015. a septembri eest. Sel juhul ei saanud kaebaja ka teada, et 8080 euro väljavõtmine osaühingust toob kaasa tekkiva maksukohustuse täitmata jätmise. Osaühingu 2(7)
3-17-1635 majandustegevus oli pärast raha väljavõtmist ja kaebaja juhatusest lahkumist enam kui piisav vaidlusaluse maksukohustuse täitmiseks. Seega ei nähtu, et kaebaja viis osaühingust raha välja selleks, et osaühingul ei oleks võimalik käibemaksu tasuda. Vastustaja ei ole heitnud kaebajale ette kohustuste rikkumist raskest hooletusest. Kaebaja võis viia vaidlusaluse summa osaühingust välja ebakorrektselt. Samas, kaebaja kui juhatuse liige ja osanik võis võtta osaühingust raha välja ka oma tarbeks. Küsimus, kas see summa deklareeriti ja maksustati seaduse nõuete kohaselt, väljub praeguse vaidluse raamest.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas MTA apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused on järgmised.
5.1.Vastutusotsuse tegemiseks on oluline see, et juhatuse liige oleks tahtlikult rikkunud kohustust tagada maksude tasumine või et ta ei saanud aru, et ta seda kohustust rikkus, kuna jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-d 2-5). Oluline pole aga enam see, et ta oleks tahtnud just maksukohustuse täitmise võimatust või ei saanud võimatuse tekkimisest aru käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise tõttu, nagu leidis halduskohus. Süü tõendamine sel moel, nagu halduskohus selle sisustas, võib praktikas olla äärmiselt keeruline või sageli isegi võimatu. Määrav on aga see, et sellisel viisil süü tõendamine ei ole üldse vajalik, sest seda ei nõua maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 ja § 40 sõnastus ega ka Riigikohtu asjakohane praktika. Vajalik on tõendada üksnes seda, et juhatuse liige rikkus tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada maksude tasumine. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et tõendatud on see, et kaebaja võttis S-Service OÜ kontolt isiklikul otstarbel välja 8080 eurot, ning et tõendatud pole selle summa kasutamine ettevõtluses. Juhatuse liige rikub äriühingust sularaha välja võttes ja seda isiklikul otstarbel kasutades ilmselgelt maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks. Rahasumma väljavõtmise aja lõpus (11. septembril 2015) ei saanud tõesti olla selge, milliseks kujuneb osaühingu maksukohustus septembris, ent eelöeldu tähendab ka seda, et kaebajal puudus alus arvata, et maksukohustus kujuneb selliseks, et raha väljavõtmine selle täitmise võimalusi ei mõjuta. Veelgi enam puudus tal alus arvata, et uuele juhatuse liikmele tasutakse hiljem üle 62 000 euro. Juhatuse liikme maksude tasumise tagamise kohustuse täitmiseks ei piisa üksnes lootusest, et pärast tema õigusvastast tegu paraneb äriühingu rahaline olukord sedavõrd, et raha väljavõtmisest hoolimata õnnestub maksud tasuda. Tähtsust ei ole sellel, kas kaebaja oli raha välja võttes teadlik, et see toob kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise. Nagu eelnevast ilmnes, on vastutusotsuse tegemiseks piisav see, et kaebaja on rikkunud enda kohustusi juhatuse liikmena. Raha äriühingust välja võttes ning seda isiklikul otstarbel kasutades rikkus ta ilmselgelt enda kohustusi juhatuse liikmena.
5.2.Asjaolu, et kaebaja ei olnud maksukohustuse tekkimise ajal enam äriühingu juhatuse liige, ei välista vastutusotsuse tegemist. MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneb, et vastutusotsuse saab teha isikule, kes jättis rahalise kohustuse täitmise tagamata. Oluline pole see, kas ta oli juhatuse liige ka sel ajal, kui tekkis konkreetse maksusumma tasumise kohustus. Ilmselgelt oleks see, kui maksukohustuse täitmise võimatuks muutnud juhatuse liige vabaneks vastutusest juhul, kui ta ei ole enam juhatuse liige maksukohustuse täitmise ajal, äärmisel ebamõistlik, sest see annaks pahatahtlikult käituvale isikule väga lihtsa võimaluse vastutusotsuse ohust vabanemiseks. Sellist lähenemist ei toeta ka kaebaja viidatud Riigikohtu praktika. Kaebaja viitas korduvalt asjas nr 3-3-1-37-13 tehtud otsusele, kuid selle tehiolud olid hoopis teised (äriühingu juhatuse liige tegi eraõigusliku tehingu, mille tulemusena vähenes äriühingu käibevara väärtus ja võime täita varalisi kohustusi). See kohtuasi ei ole võrreldav praeguse asjaga, kus juhatuse liige on tahtlikult viinud ettevõttest välja raha isiklikuks tarbeks. 3(7)
3-17-1635
5.3.Kaebaja pole tõendanud, et kasutas osaühingust väljavõetud raha osaühingu ettevõtluses, sh ka laenu andmist.
5.4.Kaebuse lahendamisel ei ole oluline see, kas maksuhaldur võttis ütlusi hilisemalt juhatuse liikmelt J. Tarassovilt. On raske näha, kuidas need ütlused võiksid mõjutada kaebaja suhtes tehtud vastutusotsuse õiguspärasust. Lisaks on vastustaja selgitanud, et J. Tarassovit püüti korduvalt ära kuulata, kuid ta vältis maksuhalduriga suhtlemist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassatsioonkaebuse ja hiljem esitatud täiendava seisukoha põhjendused on järgmised.
6.1.Ringkonnakohus kohaldas valesti MKS § 40 lg-t 1 ja VÕS § 104 lg-t 5 ega ole kaebaja tahtlust piisavalt analüüsinud. Kaebaja ei soovinud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi rikkuda ning vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Äriühingul oli majandustegevus ja käive, mistõttu ei saanud kaebaja teada, et raha väljavõtmine mõjutab äriühingu maksukohustuse täitmist.
6.2.Vastutusotsuses ei ole põhistatud põhjuslikku seost kaebaja tegevuse ja S-Service OÜ maksuvõla tekkimise vahel ning selline seos puudub. Raha väljavõtmise aja lõpus ei saanud olla selge äriühingu maksukohustuse suurus 2015. a septembri eest. Äriühingul oli reaalne majandustegevus ja piisavad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks, mida tõendab see, et tehingupartnerid tasusid hiljem äriühingu esitatud arved. Maksuvõla tekkimise ajal ei olnud kaebaja enam S-Service OÜ juhatuse liige, ei esitanud maksudeklaratsioone ega saanud vaidlusalust maksukohustust täita. Ei ole kindel, et kui kaebaja ei oleks äriühingu pangakontolt 8080 eurot võtnud, oleks seda raha kasutatud vaidlusaluse maksukohustuse täitmiseks.
6.3.Kaebaja andis väljavõetud sularaha laenuks, mis tagastati intressidega osaühingule. Seda tõendavad eelnimetatud asjaolude kinnitamiseks esitatud tõendid.
6.4.Ringkonnakohus rikkus oluliselt halduskohtumenetluse norme, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse.
6.4.1.Ringkonnakohtu seisukohad kaebaja süü tõendamise kohta on vastuolulised ja teineteist välistavad. Ühel juhul peab ringkonnakohus vajalikuks üksnes tahtluse tõendamist, teisel juhul loeb aga vastutusotsuse eelduseks juhatuse liikme kohustuste rikkumise, mida saab teha ka hooletusest. Selline käsitlus ei ole õige, sest MKS § 40 lg 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt on juhatuse liikmele maksukohustuse määramisel tahtlus üheks vastutusotsuse tegemise eelduseks. Käesoleval juhul on küsimuse all see, kas kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, mitte see, kas ta rikkus kohustusi juhatuse liikmena.
6.4.2.Ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu põhjendused ega see, millistele tõenditele tuginedes peab ringkonnakohus kaebajat vastutavaks äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise eest ja loeb tõendatuks kaebaja kui juhatuse liikme tahtluse vaidlusaluse maksukohustuse täitmata jätmisel. Ringkonnakohus ei ole esitanud selgeid, ammendavaid, vastuoludeta ja veenvaid põhistusi selle kohta, et kaebaja on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi maksukohustuse täitmata jätmisel.
7.1.Kaebaja võttis juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingu pangakontolt välja 8080 eurot. Äriühingust sularaha välja võttes ja seda isiklikul otstarbel kasutades rikub juhatuse liige ilmselgelt maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks. On raske ette kujutada olukorda, kus selline raha väljavõtmine ei toimuks teadlikult ja tahtlikult.
7.2.Kaebaja seisukoht, et rahasumma väljavõtmise aja lõpus ei olnud selge, milliseks kujuneb osaühingu maksukohustus septembri eest, ja tema väide, et äriühingul oli reaalne majandustegevus, ei ole arvestatavateks argumentideks, mis vabastaksid kaebaja vastutusest. Ringkonnakohus on õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et teadmatus septembri eest kujuneva maksukohustuse suurusest raha väljavõtmise ajal tähendas ka seda, et kaebajal puudus alus arvata, et raha väljavõtmine ei mõjuta maksukohustuse täitmise võimalust. Teadmatus tulevasest maksukohustusest ei anna juhatuse liikmele õigust rikkuda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebajal puudus alus arvata, et uuele juhatuse liikmele tasutakse hiljem üle 62 000 euro. Juhatuse liikme maksude tasumise tagamise kohustuse täitmiseks ei piisa üksnes lootusest, et pärast tema õigusvastast tegu paraneb äriühingu rahaline olukord sedavõrd, et raha väljavõtmisest hoolimata õnnestub maksud tasuda.
7.3.Kaebaja väite, et ta kasutas äriühingu pangakontolt võetud raha laenu andmiseks, on maksuhaldur ümber lükanud. Vastutusmenetluses on tõendatud ka asjaolu, et kaebaja ei andnud äriühingu võõrandamisel dokumente uuele juhatuse liikmele üle.
7.4.Äriühingu võõrandamise asjaolud kinnitavad, et maksuhalduri seisukoht tahtluse kohta on õige. On ilmne, et uus juhatuse liige T. Laansalu oli variisik, kes äriühingu majandustegevusega mingilgi viisil seotud ei olnud. Äriühingu võõrandamine ja juhtimise üleandmine T. Laansalule toimus üksnes selleks, et kaebajat vastutusest vabastada. Lisaks tuvastas maksuhaldur maksumenetluses, et ka pärast äriühingu võõrandamist ja juhatusest lahkumist võttis kaebaja äriühingu pangakontolt raha välja.
7.5.Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu oleks ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa p-des 7 ja 10 esitatud seisukohad vastuolulised ja teineteist välistavad. Väär on ka kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus peab vastutusotsuse eelduseks juhatuse liikme kohustuste rikkumist, mida saab teha ka hooletusest. Kohtuotsuse p-s 10, millele kassaator viitab, analüüsis ringkonnakohus hoopis küsimust, kas vastutusotsuse tegemisel omab tähtsust, kas kaebaja oli raha välja võttes teadlik, et see toob kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise. Kohus jõudis järeldusele, et vastutusotsuse tegemiseks piisab sellest, et kaebaja on rikkunud enda kohustusi juhatuse liikmena. Tema teadlikkust maksuvõla tekkimisest ringkonnakohus oluliseks ei pidanud. Vastustaja hinnangul ei pidanudki kohus selgitama, et kohustuste rikkumine peaks toimuma tahtlikult või raskest hooletusest, sest nimetatud küsimust oli ringkonnakohus juba kohtuotsuse p-s 7 analüüsinud. Samuti ei ole kohane etteheide, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, mille põhjal peab ringkonnakohus kaebajat vastutavaks äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise eest ja loeb tõendatuks kassaatori tahtluse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et juhatuse liige rikub äriühingust sularaha välja võttes ja seda isiklikul otstarbel kasutades ilmselgelt maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks. Seejuures leiab kohus, et juhatuse liige on ettevõttest raha välja viinud tahtlikult.
7.6.Väide, et MTA pole vastutusotsuses põhistanud põhjuslikku seost, on alusetu. Maksuhaldur leidis, et kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingust sularahas välja viinud 8080 eurot, oleks seda raha saanud kasutada maksude tasumiseks ja S-Service OÜ-l maksuvõla tekkimine olnuks välditav.
7.7.Alusetud on etteheited, et ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse norme. 5(7)
3-17-1635
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
9.Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega, et ta tasuks osaliselt S-Service OÜ 2015. a septembri käibemaksuvõla ja sellelt arvestatud intressi. Kaebajale heidetakse ette, et ta rikkus tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustust, kui võttis juhatuse liikmena ajavahemikul 3.-11. septembrini 2015 osaühingu pangakontolt välja 8080 eurot ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.
10.Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja oli ajavahemikul 28. jaanuarist 2011 kuni 13. septembrini 2015 S-Service OÜ ainuke juhatuse liige. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja võttis 2015. a septembris juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingu pangakontolt välja 8080 eurot. Vaieldakse selle üle, kas kaebaja, võttes äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingu kontolt raha välja, vastutab solidaarselt äriühinguga äriühingu 2015. a septembri käibemaksuvõla tasumise eest.
11.Kaebajale etteheidetava teo tegemise ajal kehtis MKS § 8 lg 1 järgmises sõnastuses: „Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.“ MKS § 40 lg 1 sätestas järgmist: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“
12.Kolleegium on korduvalt selgitanud, mis eeldustel tekib äriühingu juhatuse liikmel MKS § 40 lg 1 alusel vastutus. MKS § 40 lg-st 1 tuleneb, et vastutusotsuse võib teha vaid siis, kui juhatuse liikme käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmise) vahel. Kui maksuvõlg on tekkinud enne etteheidetavat käitumist või etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla kohta teha. Juhatuse liikme vastutust võib kohaldada ainult siis, kui maksuvõlg on tekkinud seetõttu, et juhatuse liige on oma kohustust tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud (3-3-1-37-13, p 27). Vastutusotsuses on kaebaja süü vormiks märgitud tahtlus. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega: teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (3-3-1-43-14, p 16).
13.Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et osaühingu kontolt välja võetud 8080 eurot kasutati osaühingu huvides laenu andmiseks ning see tagastati intressidega osaühingule. Vaidlustatud otsuse (tl 7-26) p-s 8.1 on kaebaja eeltoodud väide ümber lükatud. Kaebaja ei ole vastutus- ega kohtumenetluses esitanud ühtegi enda väidet kinnitavat tõendit. Samuti ei ole ta andnud osaühingust väljavõetud raha kasutamise kohta usaldusväärseid ja kontrollitavaid selgitusi. Seetõttu on maksuhaldur ja kohtud põhjendatult järeldanud, et eelnimetatud summat ei kasutatud osaühingu ettevõtluses.
14.Alusetu on kaebaja väide, et vastutusotsuses ei ole põhistatud põhjuslikku seost kaebaja tegevuse ja S-Service OÜ maksuvõla tekkimise vahel ja sellist seost ei ole. Vastutusotsuses on põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel toodud p-s 9.1. Äriühingust raha välja võtnud juhatuse liige ei saa tugineda sellele, et lootis raha välja võttes, et äriühingu rahaline olukord paraneb ja tema teost hoolimata õnnestub maksud tasuda. Juhatuse liige peab MKS § 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks arvestama võimalusega, et raha väljavõtmisega väheneb äriühingu võime täita maksukohustusi ning see võib põhjustada maksuvõla tekke. 6(7)
3-17-1635
15.Kolleegium ei nõustu ka kaebaja väitega, et ringkonnakohtu seisukohad kaebaja süü tõendamise kohta on vastuolulised ja teineteist välistavad. Kui juhatuse liige võtab enda juhitava äriühingu kontolt raha välja eesmärgita kasutada seda äriühingu ettevõtluses, mõjutab see otseselt äriühingu võimet oma maksuseadustest tulenevaid kohustusi täita. Selline tegevus saab olla ainult tahtlik ning ringkonnakohus leidis põhjendatult, et sellise tegevusega rikkus kaebaja äriühingu juhatuse liikmel lasuvat maksude tasumise tagamise kohustust, sest selle summa võrra jääb äriühingul vähem võimalusi maksukohustuse täitmiseks. Sealjuures ei ole ringkonnakohus väitnud, et seaduslikule esindajale võib vastutusotsuse teha ka siis, kui viimase süü vormiks on ainult hooletus. Ringkonnakohus on oma otsuse põhjendava osa p-s 7 sõnaselgelt märkinud, et MKS § 40 lg 1 järgi on seadusliku esindaja vastutuse eelduseks MKS §-s 8 nimetatud kohustuse rikkumine tahtlikult või raskest hooletusest.
16.Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohtu tuvastatud faktilised asjaolud ning seisukohad, millele tuginedes ta leidis, et praegusel juhul vastutab kaebaja juhatuse liikmena äriühingu maksuvõla eest, nähtuvad piisava selgusega otsuse põhjendava osa p-dest 7–12 ja 14–16.
17.Pooled ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon riigituludesse (HKMS § 107 lg 4 kolmas lause). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.