Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-20-1838 ega töötuskindlustusmakseid. Maksukohustuselt on seisuga 28.09.2020 täitmata ka intressi tasumise kohustus 4130,29 eurot. X OÜ on toime pannud maksupettuse, varjates teadlikult maksustava käibe tegelikku suurust, töötasu maksmist töötaja TT-le, töösuhet VK-ga ning kajastades osanikule JT-le tehtud dividendi väljamaksed raamatupidamises laenusuhtena. Sellisel viisil toimides deklareeris äriühing 34 066,66 eurot vähem 20% määraga käivet ja jättis tasumata käibemaksu 6813,33 eurot. Varjatud käibest saadud raha jättis töötaja ja äriühingu volitatud esindaja TT enda kätte ja raha ei ole läinud äriühingu ettevõtlusse, mistõttu sai töötaja seeläbi palgatulu kokku 27 753 eurot, millelt äriühing jättis deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 19 418,64 eurot. Lisaks varjas äriühing tegelikku töösuhet töötajaga VK-ga ning jättis töötajale makstud töötasult deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 2300,85 eurot. Äriühing on varjanud ka deklareerimata käibelt tulu saamist, lastes tulu kanda töötaja TT tütre KT kontole, ja on teinud kassast väljamakse, mille alusel tegelikult kaupa ei saanud. Eelnimetatud puuduvate algdokumentide alusel tehtud väljamaksetelt jättis äriühing deklareerimata erijuhtude tulumaksu kokku 2401,36 eurot. Äriühing varjas ainuosanikule JT-le tehtud dividendi väljamakseid kokku 21 487,30 eurot, kajastades raamatupidamises isikule tehtud väljamaksed omanikulaenu tagastusena ning jättes seeläbi deklareerimata ja tasumata erijuhtude tulumaksu 5371,83 eurot. Äriühing teostas XXX, Tallinn ehitustöid ja sai tööde tellijalt TM-lt osa tasust sularahas, kuid saadud tulult jättis maksustava käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata. Äriühing teostas objektidel (KKK; RRR; SSS) ehitustöid ja tegi objektide tarbeks kulutusi, kuid jättis maksustatava käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata. Äriühing sai V KÜ-lt tasu, mille kajastas raamatupidamises ettemaksuna, kuid jättis saadud ettemaksult deklareerimata maksustatava käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu. Äriühing jättis teadlikult väljastamata teenuste osutamise ja ettemaksu saamise osas müügiarved, varjates nii tegeliku käibe suurust ning jättes deklareerimata maksustatava käibe ja tasumata käibemaksu. Äriühing sai RRR objektil teostatud tööde eest tasu, mis ei laekunud äriühingu ettevõtlusesse. Äriühing tegi kassast väljamakse sellise kauba soetamise eest, mida äriühing tegelikult ei soetanud ega saanud. Äriühing jättis teadlikult raamatupidamises kajastamata, deklareerimata ja tasumata erijuhtude tulumaksu nõuetele mittevastava arve alusel tehtud väljamaksetelt kokku 2401,36 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast X OÜ-le maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tulenevalt äriühingu majanduslikust seisust ja maksukohustuslase tegevusest. X OÜ-l võib tekkida maksukohustus ka kontrolliperioodile järgneval perioodil 2020. a aprill, juuni, juuli ja august, kuna äriühing on kasutanud sel perioodil reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu arveid enda käibemaksukohustuse vähendamiseks. Maksuhaldur alustas 27.08.2020 korralduse nr 12.23/053389-1 alusel äriühingu 2020. a juulikuu käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksu enammakse õigsuse kontrolli. Selle käigus on selgunud, et äriühing on deklareerinud oma sisendkäibemaksu arvestuses W OÜ arve nr AA112 alusel sisendkäibemaksu 2000 eurot ja kandnud arve alusel Belgias avatud kontole 12 000 eurot. Lisaks on kantud sama äriühingu arve nr AA113 alusel Belgia kontole 2020. a augustis 10 000 eurot. Arve nr AA112 esitanud W OÜ ei ole deklareerinud juba alates 2019. a oktoobrist maksustatavat käivet, äriühingul puuduvad töötajad ning äriühing on olnud kättesaamatu ja jätnud korraldused, mis on vormistatud W OÜ kontrolli raames, täies mahus täitmata. Selline käitumine on omane reaalset majandustegevust mitteomavale äriühingule. Seega võib olla tegu maksupettuse läbiviimisel kasutatava äriühinguga. Viidatud kontrolli tulemusel võib X OÜ käibemaksukohustus suureneda veel 12 350 euro võrra ja tulumaksukohustus 18 525 euro võrra. 2(8)

3-20-1838 Kinnistusraamatu andmetel ei oma X OÜ kinnisvara. Väärtpaberite keskregistri andmetel ei oma äriühing seisuga 24.09.2020 väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad laevad. Liiklusregistri andmetel ei ole äriühingu omandis seisuga 24.09.2020 sõidukeid. Äriühingu pangakonto analüüsist nähtub, et seisuga 25.08.2020 oli Luminor Bank AS-s arvelduskonto jääk 15 097,52 eurot. Äriühingu pangakonto jääki maksusumma määramise ajaks ei ole võimalik prognoosida. Kontrollakt plaanitakse äriühingule väljastada hiljemalt 2020. a oktoobris ja maksuotsus hiljemalt novembris. Seisuga 25.09.2020 on äriühingul võlg 317,37 eurot. Äriühing deklareeris 2020. a juulikuu käibedeklaratsioonil enammakstud käibemaksu 1519,44 eurot. Nimetatud tagastusnõude osas alustas maksuhaldur 27.08.2020 korraldusega 12.2-3/053389-1 kontrollimenetlust. Äriühing ei ole esitanud 2019. a kohta majandusaasta aruannet. 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kahjum 24 166 eurot ja võrreldes 2017. a-ga on kahjum suurenenud. Kontrolli käigus on tuvastatud, et äriühingule on omane tööde eest kontole laekunud tulu kohene väljavõtmine sularahas ja raha väidetav hoiustamine kassas sularahas. Kontrolliperioodile järgneval perioodil kasutab äriühing teenuste osutamisest tekkinud tulu väljaviimist läbi varifirma tunnustega W OÜ konto, mis on avatud Belgias. Maksuhaldur on pöördunud Belgia maksuameti poole, saamaks W OÜ pangakonto väljavõtteid ja teavet konto kasutajate kohta, selgitamaks välja, milleks kasutati X OÜ poolt Belgias avatud kontole kantud rahalisi vahendeid. Arvestades asjaolu, et äriühing on juba kasutanud 6 kuu jooksul (2019. a august–2020. a jaanuar) võimalusi oma maksukohustuse vältimiseks ega ole toiminud seadusega kooskõlas, võib ta seda teha ka tulevikus, kasutades varifirmat. Äriühing jätkas 2020. a juulis väljamaksete tegemist JT, tagastades nn omanikulaenu. Alates 20.05.2020 äriühingu juhatuse liikmeks saanud ja kontrolliperioodil volikirja alusel tegutsenud TT ja W OÜ juhatuse liikmeks oleva KK tutvus ja sugulus ei välista olukorda, kus X OÜ võib ka tulevikus kasutada varifirma arveid oma maksukohustuse vähendamiseks. Ainsaks sobivaks täitetoiminguks on sissenõude pööramine rahalisele õigusele, st aresti seadmine X OÜ arveldusarvele 40 436,30 euro ulatuses. MTA lõpetab täitetoimingud hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude tagamiseks suuruses 40 436,30 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule või kannab deposiiti 40 436,30 eurot.

3-20-1838 poolt (v.a TT) antud vastustega ja arvestada tuleb, et VK ja TT on lapsepõlvesõbrad). Osaühing on saanud tasu materjali ja teostatud tööde eest sularahas ning jätnud selle raamatupidamisarvestuses kajastamata (vt nt lisa 5.7 TT omakäeline kinnitus sularaha saamise kohta). Samuti on alust arvata, et osaühingult tellitud tööde tasu on kajastunud mitte äriühingu arvelduskontol, vaid TT tütre KT arveldusarvel ja tehtud tööde eest on jäänud arved esitamata (vt kontrollakti projekti p 1.2.2.). Kahtlusi tekitab äriühingu poolt rahade maksmine laenude tagastamisena, kui tegelik eesmärk võis olla välja makstavate dividendide maksustamisest hoidumine (vt kontrollakti lisa 4). Kohtule esitatud teave ja dokumentaalsed tõendid annavad aluse kahtluseks, et äriühing on alusetult saanud maksueeliseid. Maksuhaldur on põhjendanud võimaliku maksusumma arvutamist. Seega on tõenäoline maksukohustuse määramine 40 436,30 euro ulatuses. Samuti ei ole veel möödunud maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid ja maksukohustuslase võimalikku jätkuvat maksuseadusi eiravat käitumist, võib kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esitatud teabe alusel on tõenäoline, et X OÜ hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks. Äriühing ei ole 2019. a majandusaasta aruannet esitanud. 2018. a-l oli osaühingul kahjum 24 166 eurot. Liiklusregistri andmetel ei kuulu osaühingule ei sõidukeid ega väikelaevu. Maksuhalduri kinnitusel puuduvad äriühingul väärtpaberikontod. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu äriühingule kinnistuid. Pangakontode arest on ettevõtlust tugevalt takistav meede, kuid antud juhul puudub muu alternatiivne tõhus abinõu. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab kohase tagatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-1838 Loa andmine otsustatakse olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Kontrollimisel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, tulenevalt äriühingu majanduslikust seisust ja tema tegevusest. MTA on kontrollaktis põhjalikult käsitlenud, millistele asjaoludele ja tõenditele on tuginetud. Määruskaebuses ei ole maksuhalduri seisukohti ümber lükatud. Kontrollakti kohaselt on KÜ-ga V seonduv tasumisele kuuluv käibemaks 496,17 eurot, mis moodustab võimalikust määratavast summast umbes 1%. Kontrollaktis on toodud, et maksuhalduri andmetel ei ole äriühing deklareerinud saadud tulult käivet ja käibemaksu ning ei ole raha reaalselt korteriühistule tagastanud. Seega tuleb kaebaja etteheited seonduvalt KÜga V asja lahendamisel arvestamata jätta. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud sisulisi etteheiteid selles osas, et ta on saanud varjatult tasu RRR objektil teostatud tööde eest KT konto vahendusel. Samuti ei ole vaidlustatud asjaolu, et W OÜ näol on tegemist puhverfirmaga, kes on äriühingutele väljastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid maksuvabalt raha väljaviimiseks ning alusetu sisendkäibemaksu saamiseks, jättes ise samaaegselt käibemaksu tasumata, või on deklareerinud käivet ja sisendkäibemaksu praktiliselt samas suurusjärgus. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et äriühingul võib tekkida maksukohustus ka kontrolliperioodile järgneval perioodil 2020. a aprill, juuni, juuli ja august. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vastuväiteid MTA kahtluse osas, et tegelikkuses ei ole X OÜ saanud W OÜ-lt ehitusteenust. Mittetoimunud tehingu osas on sugulased lihtsalt omavahel kokku leppinud Belgias avatud kontole raha kandmises äriühingust maksuvabalt raha väljaviimiseks. Belgia kontolt oli võimalik raha välja võtta või kanda edasi KK Belgias avatud isiklikule kontole. Belgia kontode kaudu võis X OÜ saada äriühingust välja viidud raha (vähemalt 22 000 eurot) tagasi. Määruskaebuse esitaja ei ole vaielnud vastu, et tema töötajad on saanud töötasu sularahas, mis ei laekunud äriühingu ettevõtlusesse (kassasse ega pangakontole) ja äriühing viib maksuvabalt raha äriühingust välja. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et äriühing ei ole 2019. a majandusaasta aruannet esitanud ja 2018. a-l oli äriühingu kahjum 24 166 eurot. Kuna isikule on menetluse käigus esitatud tutvumiseks kontrollakt, saab seda lugeda üheks asjaoluks, miks MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kaebaja on toime pannud maksupettuse. Kontrollakti edastamine on ka asjaoluks, mille tõttu tuleb määruskaebus rahuldamata jätta (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 15). Kuigi pangakonto arestimine on äärmiselt piirava isaloomuga, ei tähenda see vältimatult äriühingu tegevuse lõppemist. MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise. Puudutatud isik ei ole tõendanud asjaolu, et pangakontode arestimine on täielikult seisanud äriühingu majandustegevuse. MTA on taotluses märkinud, millise tagatise esitamisel ta lõpetab täitetoimingud. Määruskaebusest ei nähtu, et puudutatud isik kaaluks tagatise esitamist. Seega puuduvad muud, maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(8)

3-20-1838

3-20-1838 on maksuhaldur kontrollakti projektis ja kohtule esitatud taotluses, samuti halduskohus vaidlustatud määruses piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse esitaja ei ole maksupettuse kahtlusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Maksuhaldur jõudis kontrolli tulemusel järeldusele (loataotluse p-d 2.1–2.5), et äriühing sai maksueelise, kui deklareeris 34 066,66 eurot vähem 20% määraga maksustatavat käivet ning jättis tasumata käibemaksu 6813,33 eurot. Varjatud käibest saadud raha jättis äriühingu töötaja ja volitatud esindaja TT enda kätte. Raha ei ole läinud äriühingu ettevõtlusse, mistõttu sai töötaja palgatulu kokku 27 753 eurot, millelt äriühing jättis deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 19 418,64 eurot. Maksuhaldur on tuvastanud, et X OÜ varjas tegelikku töösuhet VK-ga ning jättis talle makstud töötasult deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 2300,85 eurot. Samuti on leitud, et äriühing on varjanud deklareerimata käibelt tulu saamist, lastes tulu kanda TT tütre KT kontole ning on teinud kassast väljamakse, mille alusel tegelikult kaupa ei saanud. Puuduvate algdokumentide alusel tehtud väljamaksetelt jättis äriühing deklareerimata erijuhtude tulumaksu 2401,36 eurot. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et äriühing varjas juhatuse liikmele ja ainuosanikule JT-le tehtud dividendi väljamakseid kokku 21 487,30 eurot, kajastades raamatupidamises isikule tehtud väljamaksed omanikulanu tagastusena, jättes seeläbi deklareerimata ja tasumata erijuhtude tulumaksu 5371,83 eurot. Maksuhaldur on loataotluse p-s 2.6 toonud välja asjaolud, mis annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et X OÜ-l võib tekkida maksukohustus ka kontrolliperioodile järgneval perioodil 2020. a aprill, juuni, juuli ja august, kuna äriühing on kasutanud sel perioodil reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu (W OÜ) arveid enda käibemaksukohustuse vähendamiseks. Seetõttu võib X OÜ käibemaksukohustus suureneda veel 12 350 euro võrra ja tulumaksukohustus 18 525 euro võrra.

3-20-1838 senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul ei ole võimaliku maksusumma tagamiseks võimalik rakendada ühtegi muud, maksukohustuslast vähem koormavat meedet. Arvelduskontode arestimata jätmine tähendaks tõenäoliselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses laekumata, kuna isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse toimepanemiseks, suunab alles jäävad käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et selline isik tagab heauskselt maksumenetluse ajaks enda maksejõulisuse ja asub koguma vara, et maksuhalduril oleks võimalik hiljem maksunõue sisse nõuda. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksuhaldur on välja toonud põhistatud kahtluse, et maksukohustuslane on toime pannud maksupettuse, ei saa pangakontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Praegusel juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle määruskaebuse esitaja huvi kasutada majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.