X.X kaebus 23.04.2018 ja 06.06.2018 väljastatud tervisetõendite ning Maanteeameti 18.05.2018.a otsuse nr 28-12/18/116-1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - X.X, esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Vastustaja - sihtasutus Pärnu Haigla, seaduslik esindaja Urmas Sule Vastustaja - aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, seaduslik esindaja Ralf Allikvee Vastustaja - Maanteeamet, volitatud esindaja Sigrid Rahkema
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertiisi korraldamiseks ning vastuväide asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.
5.Asendada otsuse tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
avaldamise
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.12.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2.Maanteeamet tegi 17.12.2017 liiklusseaduse (LS) § 101 lg 8 ja § 124 lg 3 p 2 alusel seoses tervisetõendi kehtivuse lõpuga liiklusregistrisse kande kaebaja juhtimisõiguse peatumise kohta (tl 27).
3.Sihtasutus Pärnu Haigla väljastas kaebajale 23.04.2018 tervisetõendi nr 20150603150245020 (tl 28, 83-87, edaspidi esimene tervisetõend) otsusega, et kaebaja terviseseisund ei vasta mootorsõidukijuhile kehtestatud tervisenõuetele.
4.Maanteeamet peatas 18.05.2018.a otsusega nr 28-12/116-1 (tl 5, edaspidi vaidlustatud otsus) kaebaja juhtimisõiguse LS § 124 lg 4 alusel kuni juhtimisõiguse peatamise aluse äralangemiseni. Otsuse kohaselt ei vasta kaebaja terviseseisund e-tervise infosüsteemis 23.04.2018 edastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi kohaselt LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.
5.Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla väljastas kaebajale 06.06.2018 uue „ei“ otsusega tervisetõendi nr 20180606111829462 (tl 29, 88-92, edaspidi teine tervisetõend).
6.Kaebaja esitas 28.06.2018 kohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks (tl 3-4). Pärast kaebuse lubatavust käsitlenud määruskaebemenetlust, mis päädis Riigikohtu 04.12.2019.a määrusega, esitas kaebaja täiendavalt esimese ja teise tervisetõendi tühistamise nõuded (tl 80). Poolte seisukohad
7.Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus õigusvastane, kuna see ei sisalda põhjendusi. Otsuses on üksnes tehtud paljasõnaline viide e-tervise infosüsteemi poolt 23.04.2018 edastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendile, kuid ei ole põhjendatud, miks ei vasta kaebaja terviseseisund nõuetele. Kaebaja on osalenud igapäevaselt teeliikluses alates 1984. aastast ning ei ole põhjustanud ühtegi liiklusõnnetust või ohtlikku olukorda. Kaebajale on 08.01.2018 väljastatud psühhiaatri tõend ja 03.05.2018 neuroloogi tõend, mille järgi kaebaja võib autojuhiluba omada (tl 6-7). Kaebaja kahtleb, kas juhtimisõiguse peatamise otsus on vastu võetud selleks volitusi ja pädevust omava ametiisiku poolt. Kaebaja leidis täiendavalt (tl 152), et vastustajate menetluse kestel esitatud seisukohad on kaebajale uudsed ning tervisetõendite väljastamise põhjendatust tuleb hinnata kõikide otsustustes osalenud arstide küsitlemise kaudu või ekspertiisi alusel. Kaebaja hinnangul on kaebajale mootorsõiduki juhtimist keelavad õigusnormid vastuolus põhiseaduse §-ga 11.
8.Vastustaja Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 98-99). Mootorsõidukijuhi terviseseisundi vastavust tervisenõuetele tõendab tervisekontrolli teostaja poolt väljastatud tervisetõend. Kaebaja juhtimisõigus peatus tegelikult seaduse alusel juba alates 08.08.2013, kui lõppes kaebajale väljastatud juhtimisõigust võimaldava tervisetõendi kehtivus. Juhtimisõiguse peatumine on liiklusseaduse alusel tervisetõendi kehtivuse lõppemise automaatne tagajärg. Maanteeameti aktiivset tegevust eeldab juhtimisõiguse peatamine, kui juhi terviseseisund ei vasta nõuetele. Kaebajale väljastati 23.04.2018 tervise infosüsteemi vahendusel tervisetõend nr 20150603150245020 otsusega, et kaebaja terviseseisund ei vasta mootorsõidukijuhile
kehtestatud tervisenõuetele ehk tehti nö „ei“ otsus. Maanteeamet peatas kaebaja juhtimisõiguse vaidlustatud otsusega. Lisaks väljastati kaebajale 06.06.2018 tervise infosüsteemi vahendusel uus „ei“ otsusega tervisetõend nr 20180606111829462. Tervisetõendile kantud „ei“-otsus tähendab, et mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele. Maanteeametil ei ole juhtimisõiguse peatamise otsustamisel kaalutlusõigust ja ta peab lähtuma tervisetõendil olevast otsusest. Kaebaja ei saa esitatud erialaarstide tõenditega tõendada oma terviseseisundi vastavust mootorsõidukijuhi tervisenõuetele. Kaebaja eesmärk on juhtimisõiguse taastamine, mida ei ole võimalik saavutada Maanteeameti 18.05.2018 juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamisega. Ka siis kui vaidlustatud otsus tühistataks, ei taastuks kaebaja juhtimisõigus.
9.Vastustaja sihtasutus Pärnu Haigla palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 113, 121, 144). 23.04.2018.a tervisetõendi koostamisel on võetud aluseks kaebaja terviseandmed, isikule osutatud tervishoiuteenused, diagnoositud haigused ja määratud ravimid. Kaebajal tuvastati haigused ja ravimid, millega kaasnevad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks. Nendeks on eelkõige diagnoositud raskekujuline isiksuse- ja käitumishäire ning juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine. Kaebajale tutvustati ja selgitati 23.04.2020 tema tervisekontrolli tulemusi ning tervisekontrolli alusel tehtud otsust. Pärnu Haigla leiab, et tervisekontrolliga tuvastatud kaebaja terviseseisund oli hinnatud arsti poolt õigesti ning tervisetõendile märgitud otsus, et kaebaja terviseseisund ei vasta mootorsõidukijuhi tervisenõuetele, on põhjendatud. Tervisetõendi eitav otsus tugines Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 80 § 4 lg 1 punktides 5 ja 6 toodud alustele. Mõlemal juhul on tegemist absoluutse meditsiinilise vastunäidustusega mootorsõiduki juhtimisel, milest piisas arsti eitava otsuse vastuvõtmiseks. Lisaks on arvestatud neuroloogi 19.03.2018 kirjeldatud terviseseisundit, mida võib tõlgendada kaudse juhtimisõiguse vastunäidustusena. Pärnu Haigla väljastas kaebajale esimese tervisetõendi ja ei ole seda kehtetuks tunnistanud. Võib eeldada, et isik pöördus suhteliselt lühikese aja jooksul teise tervishoiuteenuse osutaja poole mootorsõiduki juhtimist lubava otsuse saamiseks ning mõlemad arstid teostasid teineteisest sõltumatult kliendile mootorsõidukijuhi tervisekontrolli, mille otsus on sisult sama. Ilmselt muutis järgnev tervisetõend automaatselt varasema tõendi kehtetuks.
10.Vastustaja aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 116, 129, 141-142). Kaebaja pöördus Ida-Tallinna Keskhaigla liiklusmeditsiini komisjoni poole mootorsõidukijuhile tervisetõendi väljastamiseks. Kaebaja esitas omakäeliselt täidetud tervisedeklaratsiooni (tl 131-132), kus jättis avaldamata olulise teabe oma terviseseisundi kohta. Tervisekontrolli tulemusena ilmnes, et kaebajal esines raskekujuline psüühikahäire orgaaniline isiksushäire. See on absoluutne meditsiiniline vastunäidustus, mille puhul on mootorsõiduki juhtimine täielikult välistatud. Psühhiaatri 19.04.2018.a epikriisi järgi (tl 133) ei ole kaebajale võimalik tema terviseseisundi tõttu väljastada tervisetõendit, mis annaks õiguse juhtida mootorsõidukit. Kaebaja ei ole diagnoosi vaidlustanud. Kaebaja esitatud psühhiaatri tõend kannab varasemat kuupäeva 08.01.2018. Tervisetõendi kandmisel tervise infosüsteemi selgus, et kaebajale on varem väljastanud tervisetõendi Pärnu Haigla. Info nimetatud tõendi olemasolust sai nähtavaks tervisetõendi sisestamisel. Ida-Tallinna Keskhaigla tervisetõendi kandmine tervise infosüsteemi oli võimalik ainult selliselt, kui muuta tervise infosüsteemis Pärnu Haigla tervisetõendit. Korraga ei saa
kehtida kaks erineva tervishoiuteenuse osutaja poolt välja antud tervisetõendit, seega on kehtiv viimane, s.o Ida-Tallinna Keskhaigla välja antud tervisetõend. Ka Pärnu Haigla on esimeses tervisetõendis leidnud, et kaebaja terviseseisund ei vasta mootorsõiduki juhtimiseks kehtestatud tervisenõuetele, seega on mõlemad terviskontrolli tegijad jõudnud tervisekontrolli tulemusel samale järeldusele. Kaebaja ei saavuta tervisetõendite tühistamisega eesmärki taastada mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna kehtivat tervisetõendit, mis on vajalik juhtimisõiguse taastamiseks, tal ei teki. Kaebaja peab uuesti läbima tervisekontrolli ja saama positiivse tervisetõendi otsuse. Kohtu seisukoht Tervisetõendite tühistamise nõue
11.LS § 101 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi terviseseisund peab vastama sama paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend. LS § 101 lg 10 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud. Vabariigi Valitsus andis 16.06.2011.a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus). Määruse § 4 lg 1 sätestab haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel. Nende hulgas on - raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet (määruse § 4 lg 1 p 6); - psühhotroopsete ainete või juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine (määruse § 4 lg 1 p 5).
12.Esimeses tervisetõendis (tl 83-87) on eitava otsuse põhjendusena märgitud, et patsiendi terviseseisund ei vasta tervisetõendi nõuetele. Tõendis on kuuel leheküljel kajastatud kaebaja põetud haigused (diagnoosid). Neist 12 juurde on märgitud, et tegemist on haigusega, millega kaasneb mittevastavus mootorsõidukijuhi tervisetõendi nõuetele. Eelnimetatud diagnooside seas on diagnoos F07.0 - orgaaniline isiksushäire, mis kuulub gruppi F07 isiksus- ja käitumishäired ajuhaigusest, -kahjustusest või -düsfunktsioonist. Kohtumenetluses selgitas Pärnu Haigla (tl 144), et ta tugines eelkõige määruse § 4 lg 1 punktidele 5 ja 6. Kaebajal on diagnoositud orgaaniline isiksushäire. Arst leidis patsiendi pöördumiste kliiniliste kirjelduste (tl 145-149) alusel, et diagnoositud häire on raskekujuline. Väljendunud kognitiivseid häireid kirjeldab psühhiaater 19.04.2018.a epikriisis. Kognitiivne häire takistab mootorsõiduki ohutut juhtimist, kuna juhi tähelepanu ja keskendumise häiritus ning pidurdusprotsesside puudulikkus võivad tuua kaasa liikluses ohtlike olukordade tekkimise suure tõenäosuse. Pärnu Haigla esitatud dokumentide (tl 145-149) hulgas on
- ambulatoorne epikriis 08.01.2018, koostanud perearst E. Lipmann (tl 146). Kaebaja soovis pikendada mootorsõidukijuhi tervisetõendit. Epikriisi põhjal tarvitab kaebaja psühhotroopseid ravimeid, tervisedeklaratsioonis märgitud unisus, väsimus päevasel ajal. Varasemast teada impulsiivsus, kergesti ärrituvus, on olnud vägivaldsuse tõttu sundravil ja hiljem statsionaarsel ravil psühhiaatria osakonnas. Vajalik on psühhiaatri hinnang. Patsient on afektlabiilne, karjub kabinetis ja ähvardab, sh tapmisega; - psühhiaater R. Pilli otsus 19.03.2018 (tl 148 pöördel). Perearst palus psühhiaatril anda hinnangu, kas sellise vaimse tervisega afektlabiilse patsiendi rooli lubamine on õige (tl 147 pöördel - 148). Psühhiaater leidis, et kaebajal esineb süveneva kuluga raske psüühikahäire orgaaniline isiksus- ja käitumishäire (F07.0) ning tema kognitiivsed võimed on alaneva tendentsiga. Kaebaja ei ole suuteline püsivalt kontrollima enda impulsiivsust, ta käitub pingeolukorras agressiivselt ja tagajärgi mitte arvestavalt. Psühhiaater on juba 2015. aastal teada andnud, et kaebaja ei peaks juhtima mootorsõidukit; - ambulatoorne epikriis 19.04.2018, koostanud psühhiaater R. Pilli (tl 147, ka tl 126, 133). Psühhiaater märkis kaebaja psüühilist seisundit hinnates, et kaebaja on põhiandmetes orienteeritud. Kontakt vähesisuline. Mõttekäik äärmiselt rigiidne, paranoilise ja ründava alatooniga, peamiselt ref-i suhtes. Kõne kergelt düsartriline. Tajuhäireid ei ilmne. Meeleolu düsfooriline, esineb äärmuslikku afektlabiilsust, mille käigus võib rünnata, ei suuda impulsse pidurdada. Negatiivne afekt jääb püsima päevadeks ning aktualiseerub antud teemadel rääkimise käigus uuesti. Tähelepanu ja keskendumine häiritud, on väheste huvidega, rõõmutu. Pidurdusprotsessid äärmiselt puudulikud, kognitiivsed võimed ebaühtlased. Täidesaatvaid funktsioone mõjutab kõige enam frontaalsagara kahjustusele iseloomulik sümptomatoloogia. Psühhiaater on epikriisi teinud märkuse, et kaebaja käitus tema suhtes ähvardavalt ning tema poole pöördus ka kaebaja ema, kes palus anda kaebajale autojuhtimiseks loa, kuna muidu muutub kaebaja kurjaks ja agressiivseks ja ema kardab teda.
13.Esimeses tervisetõendis on ligikaudu pooleteisel leheküljel loetletud ka viimase 9 kuu jooksul kaebajale välja kirjutatud ravimid. Perearsti 08.01.2018.a ambulatoorse epikriisi (tl 146) põhjal tarvitas kaebaja pidevalt ravimeid Cymbalta, Ketipinor, Sirdalud ja Imovane. Pärnu Haigla selgitas kohtumenetluses (tl 144), et ravimi Imovane toimeaine on zopikloon, mis kuulub psühhotroopsete ainete IV nimekirja ning selle võimalikud kõrvaltoimed on uimasus, mälu-, keskendumis- ja nägemishäired, võib halvendada võimet juhtida autot ja töötada masinatega. Cymbalta (toimeaine duloksetiin), Ketipinor (toimeaine kvetiapiin) ja Sirdalud (toimeaine tisadiniin) ei ole psühhotroopsed ravimid, kuid neil esineb kõrvaltoimeid, mis võivad kahjustada autojuhtimise võimet (unisus, ärritatud olek, pearinglus jne).
14.Teises tervisetõendis on eitava otsuse põhjendusena märgitud, et patsiendi terviseseisund ei vasta tervisetõendi nõuetele. Kaebaja põetud haiguste (diagnooside) andmed üldjoontes kattuvad esimese tervisetõendi andmetega. Ida-Tallinna Keskhaigla selgitas kohtumenetluses (tl 141-142), et ta tugines määruse § 4 lg 1 punktidele 5 ja 6. Kaebajal diagnoositi 2014. aastal orgaaniline isiksushäire ning haigusseisundist tulenevalt on talle konfliktsituatsioonides iseloomulikud ebaadekvaatsed käitumisreaktsioonid. Vastustaja järeldas kaebaja terviseandmetest kogumis, et kaebajal diagnoositud häire on raskekujuline. Sh tugines vastustaja 02.06.2015 kaebaja suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisile, milles tuvastati, et kaebajal esines raske psüühikahäire orgaanilise isiksus- ja käitumishäire näol. Kaebajal esinesid konfliktsituatsioonides ebaadekvaatsed käitumisreaktsioonid, afektiivne pidurdamatus,
vihasööstud koos võimetusega oma käitumist kontrollida. Ekspertiis viidi läbi kohtuasja 1-156397 raames ning kohus suunas kaebaja psühhiaatrilisele sundravile. Vastustaja viitas ka otsuse punktis 12 toodud terviseandmetele. Psühhiaatrid on korduvalt hinnanud kaebaja kognitiivseid võimeid ebaühtlaseks. Tema märkamisega, mõistmisega ja teadvustamisega seotud protsessid ja kohanemine ümbritsevaga on väljendunud häiretega. Kaebajal on häiritud tähelepanu, keskendumine, tema reaktsioon ümbritsevale, sh liiklusoludele, mistõttu ta ei suuda adekvaatselt hinnata liikluses toimuvat, keskenduda sõidule, tema tähelepanu hajub ning ta võib kontrollimatu impulsiivsuse tõttu liikluses ettearvamatult tegutseda. Kaebaja ei suuda äärmusliku afektlabiilsuse tõttu pidurdada impulsse ning võib seetõttu rünnata kaasliiklejaid. Ravimite osas märkis Ida-Tallinna Keskhaigla, et zopikloon pidurdab emotsionaalset ja psüühilist suutlikkust, aeglustab reaktsioonikiirust. Tisanidiin langetab skeletilihaste toonust, mistõttu väheneb füüsilise tegevuse suutlikkus ja kiirus – juht ei jõua piisavalt kiiresti ja adekvaatselt reageerida liiklusele ja potentsiaalselt ohtlikele olukordadele (näiteks kiiresti pidurdada). Vastustaja tõi välja, et kaebaja eitas tervisedeklaratsioonis (tl 131-132) psühhotroopsete ravimite kasutamist, ei kinnitanud keskendumisvõimet ja koordinatsiooni mõjutavate ravimite tarbimist ning kasutatavate ravimite loetelus ei nimetanud ühtegi ravimit. Kohus märgib lisaks, et kaebaja ei toonud välja ka ainsatki psüühikaga seotud haigust, seisundit või sümptomit.
15.Kohtu hinnangul näitab otsuse punktides 12-14 toodu, et kaebaja puhul on täidetud nii määruse § 4 lg 1 punkti 5 kui ka punkti 6 tingimused. Kaebaja terviseseisundi vastavuse mootorsõidukijuhi tervisenõuetele välistab juba üksnes see, et kaebaja tarvitab ravimina ainet zopikloon, mis on kantud sotsiaalministri määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisana kinnitatud psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastustajad on veenvalt ning asjakohastele kaebaja terviseandmetele tuginedes põhjendanud ka seda, et kaebajal on diagnoositud orgaaniline käitumishäire, see on raskekujuline, väljendunud kognitiivse häirega ning alandab juhtimisvõimet ja ohutu sõitmise võimet (vt otsuse punkte 12 ja 14). Tervisetõenditele lisab kaalu see, et Pärnu Haigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla jõudsid samale otsusele teineteisest sõltumatult - Ida-Tallinna Keskhaigla kinnitusel selgus esimese tervisetõendi olemasolu alles teise tervisetõendi infosüsteemi sisestamise käigus.
16.Kaebaja heidab tervisetõenditele ette, et need ei sisalda põhjendusi. Riigikohus leidis käesolevas asjas 04.12.2019 tehtud määruses, et tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 2 alusel kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid. HMS § 56 lg 1-3 alusel peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud, põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
17.Määruse § 4 lg 1 p 5 kohaldamine ei nõua kaalutlusõiguse teostamist. Piisab sellest, et on kindlaks tehtud faktiline asjaolu ehk psühhotroopse aine tarvitamine. Määruse § 4 lg 1 p 6 kohaldamine sisaldab endas ka kaalutlusõigust, kuna arstil tuleb hinnata, kas isikul diagnoositud psüühika-, isiksuse- või käitumishäire on raskekujuline ja väljendunud kognitiivse häirega ning kas see alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet.
Praeguses asjas sisaldavad tervisetõendid nappi põhjendust, et kaebaja terviseseisund ei vasta nõuetele ning ära on märgitud diagnoosid, millel selline otsus põhineb. Vastustajate kinnitusel on nad eitava otsusega tõendi väljastamist kaebajale selgitanud. Pärnu Haigla esitatud dokumentidest nähtub, et perearst andis kaebajale selgitusi ning psühhiaater püüdis seda teha (19.04.2018.a ambulatoorsesse epikriisi on psühhiaater märkinud, et kaebaja selgitusi ei kuula). Vastustajad esitasid kirjalikud põhjendused ja kaalutlused kohtumenetluses.
18.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtupraktikas mõistetakse seda sätet nii, et põhjendamisvigade korral saab kohus jätta haldusakti jõusse, kui haldusorgan esitab piisavad põhjendused tagantjärele kohtumenetluses ning kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel (Riigikohtu 27.06.2019.a otsus asjas 3-17-1927 p 23, lahendi 3-3-1-29-12 p 20). Praeguses asjas on eeltoodud tingimused täidetud, sh on kohtu hinnangul tervisetõendite ja kohtuasjas esitatud kaebaja tervisedokumentide põhjal usutav, et vastustajad lähtusid kohtumenetluses esitatud põhjendustest ka tervisetõendite andmisel. See tähendab, et kirjalike põhjenduste puudumine tervisetõendites ei anna alust nende tühistamiseks.
19.Kohus märgib lisaks, et määruse § 10 lg 1 näeb ette, et tervisekontrolli tegija koostab ja väljastab tervisetõendi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel sätestatud koostamise, edastamise, muutmise korrale. Viidatud säte näeb ette dokumendi loomise digitaalselt. Määruse § 9 lg 7 sätestab, et tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab juhile tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. See tähendab, et vastustajad käitusid kooskõlas määruses neile antud juhistega.
20.Kaebaja esitas omalt poolt psühhiaater I. Tatari 08.01.2018.a tõendi (tl 6), milles on öeldud, et kaebaja võib omada B-kategooria autojuhilubasid. Kohtu hinnangul ei lükka see tõend ümber vastustajate esitatud arvukate tervisedokumentide andmeid. Tõend ei käsitle kaebaja terviseseisundit, selle mõju mootorsõiduki juhtimise võimele või kaebaja poolt tarvitatud ravimeid. Seejuures on tervisetõendite põhjal psühhotroopse ravimi toimeainega zopikloon kaebajale välja kirjutanud sama psühhiaater ehk see asjaolu pidi talle olema kindlasti teada. Lisaks ületab psühhiaatri pädevust tõendis sisalduv otsus, et kaebaja võib omada juhiluba. Määruse § 7 lg 1 kohaselt saab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teha perearst, töötervishoiuarst või liiklusmeditsiini komisjon. Psühhiaatril sellist õigust ei ole. Kaebaja ei ole esitanud mingeid sisulisi vastuväiteid selle kohta, millised tervisetõendite aluseks võetud asjaolud (terviseandmed) või täpsemalt millised hinnangud või järeldused on tema arvates valed. Seejuures ei saanud tervisetõendite eitavate otsuste aluseks olevad faktilised asjaolud või põhjendused kuidagi olla kaebajale üllatavad või selguda alles vastustajate viimastest seisukohtadest kohtumenetluses. Juba 08.01.2018 toimunud perearsti vastuvõtu ja 19.04.2018 toimunud psühhiaatri vastuvõtu (tl 146, 147) põhjal pidi kaebajale olema arusaadav, milliste haiguste ja ravimite tõttu ta arstilt mootorsõiduki juhtimise luba ei saa. Alates Riigikohtu 04.12.2019.a määrusest pidi kaebajale olema arusaadav, et vaidluse põhiküsimuseks on tervisetõendites kaebaja terviseseisundile antud hinnangud. Kohtule esitas tervisetõendid kaebaja (tl 82).
Kaebaja väidab, et ta ei ole põhjustanud mootorsõidukit juhtides liiklusõnnetusi või ohtlikke olukordi. Isegi kui see on õige, ei muuda see tervisetõendeid õigusvastaseks. Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli nõue ei ole suunatud minevikus toimunu hindamisele, vaid on mõeldud ära hoidmaks tulevikus tekkida võivat ohtu.
21.Kaebaja leidis, et LS § 101 lg 10 ja selle alusel antud määrus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 11. Kuna vastustajad on tervisetõendite andmisel tuginenud määruse § 4 lg 1 punktidele 5 ja 6, mõistab kohus kaebajat nii, et kaebaja väitel on põhiseadusega vastuolus määruse § 4 lg 1 p 5 ja 6. Põhiseaduse § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohtu hinnangul on viidatud sätted põhiseadusega kooskõlas. Kohus ei kahtle selles, et vaidlusalused normid on formaalselt põhiseaduspärased. Normidega piiratud õiguseks saab pidada põhiseaduse § 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Samas tuleb põhiseaduse § 19 teise lause kohaselt igaühel oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel asutada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. Seega pole vaba eneseteostuse põhiõiguse puhul tegemist absoluutse ja seadusreservatsioonita põhiõigusega. LS § 101 tulenev piirang, mille järgi mootorsõidukijuhi terviseseisund peab vastama kindlatele nõuetele, on kehtestatud eelkõige teiste isikute kaitseks. Selle eesmärk on välistada mootorsõiduki kui kõrgema ohu allika juhtimiselt isikud, kes ei ole võimelised oma tervislikust seisundist tulenevalt tagama igakordselt ohutu liiklemise nõudeid. Teiste isikute ohutuse tagamise vajadus kaalub üles isiku soovi juhtida mootorsõidukit. Määruse § 4 lg 1 p 5 kehtestatud psühhotroopse aine tarvitamise keeld on mõistlik, arvestades et tegemist on inimese tunnetust ja käitumist mõjutavate ainetega. Määruse § 4 lg 1 p 6 tulenev keeld ei ole absoluutne, vaid eeldab arsti hinnangut, et vastav häire alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet. Kohus peab kõnealuseid piiranguid põhiseadusega kooskõlas olevateks ja vajalikeks. Kohus jätab kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
22.Kokkuvõttes leiab kohus, et tervisetõendid on õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Maanteeameti 18.05.2018.a otsuse nr 28-12/18/116-1 tühistamise nõue
23.LS § 124 lg 4 kohaselt peatab Maanteeamet mootorsõiduki juhtimise, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisnõuetele. LS § 124 lg 4 puhul on tegemist imperatiivse normiga, mis ei võimalda Maanteeametile kaalutlusõigust. Kui mootorsõidukijuhi tervisetõendile on märgitud, et isiku terviseseisund ei vasta nõuetele, on Maanteeamet kohustatud isiku juhtimisõiguse peatama. Vaidlustatud otsuse tegemise tingis kaebaja 23.04.2018 tervisetõend.
24.Kaebaja kahtles, kas juhtimisõiguse peatamise otsus on vastu võetud selleks volitusi ja pädevust omava ametiisiku poolt. Vaidlustatud otsuse on teinud pädev haldusorgan ehk Maanteeamet. Küsimus saab seega olla üksnes selles, kas otsusele alla kirjutanud isik ehk
Maanteeameti Jõhvi teenindusbüroo Narva esinduse vanem oli selleks volitatud. Kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, miks ta ametniku volitustes kahtleb. Maanteeameti liiklusteenistuse põhimäärus on avalikult kättesaadav Maanteeameti kodulehe vahendusel (alajaotuse „Ametist“ -> „Põhimäärused“ kaudu). Põhimääruse punkti 1.2 kohaselt on teenistuse allüksuseks Jõhvi teenindusbüroo, millel on esindus Narvas. Põhimääruse punkt 2.17.5 ütleb, et teenindusbüroo peatab seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel juhtimisõiguse või tunnistab juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks. Jõhvi teenindusbüroo Narva esinduse vanema ametijuhend on samuti avalikult kättesaadav Maanteeameti kodulehe vahendusel (alajaotuse „Kontaktid“ -> „Töötajate kontaktid“ -> ametniku nimi kaudu). Ametijuhendi punkti 3.19 alusel on Jõhvi teenindusbüroo Narva vanema teenistusülesandeks viia läbi büroo põhimäärusest tulenevaid ja temale tööalase atesteerimisega antud õiguste piires menetlusi ning teostada selleks vajalikke toiminguid vastavalt õigusaktidele ja peadirektori poolt kehtestatud siseaktidele. Ametijuhendi punkti 4.6 alusel on ametnikul õigus allkirjastada vastavalt asjaajamiskorrale esinduse tegevusvaldkonnaga seotud dokumente, välja arvatud dokumente, mille olulisus eeldab büroojuhataja allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole esinduse vanema pädevuses. Kohus ei näe põhjust ametniku volituses kahelda.
25.Kohtu hinnangul on ka vaidlustatud otsus õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahludamata.
Menetluskulud. Muud taotlused. Selgitused
26.Kaebaja esitas taotluse kuulata tunnistajatena üle kõik esimese ja teise tervisetõendi vormistamise aluseks võetud otsustuste tegemises osalenud arstid. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et üksnes arstide küsitlemise kaudu on võimalik välja selgitada kaebajal enne 23.04.2018 diagnoositud tervisehäirete (haiguste) ja kaebajale määratud ravi takistav seos kaebaja mootorsõiduki juhtimisvõimekusega. Alternatiivselt taotles kaebaja kohtuarstliku ekspertiisi määramist tuvastamaks, kas kaebajal esineb sisuliselt sellist laadi teovõime piiratus, mis on puutumuses praeguse haldusasjaga ja tingib kaebajal mootorsõiduki juhtimise välistamise.
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Käesolevas asjas hindab kohus seda, kas vastustajad esimese ja teise tervisetõendi väljaandmisel selgitasid õigesti ja piisavalt välja asjaolud ning kas vastustajad on tervisetõendis eitava otsuse andmisel teinud kaalutlusvigu. Tervisetõendite aluseks võetud arstide hinnangud on põhjalikult dokumenteeritud (vt otsuse punkti 12). Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid uusi asjaolusid saaksid tunnistajad lisada. Kohtu hinnangul on asjaolud kirjalike tõenditega piisavalt tõendatud. Kaebaja soovitud ekspertiisi eesmärk ei ole kooskõlas vaidluse esemega. Kohus ei hinda seda, kas kaebaja (praegu) vastab mootorsõidukijuhile kehtestatud tervisenõuetele. Asja
lahendamiseks on oluline, kas vastustajad tervisetõendite väljastamisel ehk aastal 2018 nende käsutuses olnud asjaolude põhjal õigesti leidsid, et kaebajal esinevad määruse § 4 lg 1 p 5 ja 6 sätestatud vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks. Kohus jätab eeltoodust lähtudes rahuldamata kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertiisi määramiseks.
28.Esimese tervisetõendi staatuseks on tõendil märgitud „kehtetu“. Kohtumenetluse käigus selgus, et selle põhjuseks on teise tervisetõendi väljaandmine, kuna isikul ei saa korraga olla kaht kehtivat tervisetõendit. Kohtu hinnangul ei muuda eeltoodu esimese tervisetõendi tühistamise nõuet lubamatuks. Endiselt on tegemist sisulise otsustusega kaebaja terviseseisundi kohta, mis võib mõjutada tema õigusi.
29.Kaebaja esitas pärast asja määramist läbivaatamisele kirjalikus menetluses taotluse, et asja siiski arutataks kohtuistungil. See taotlus on käsitletav vastuväitena kohtu tegevusele HKMS § 90 lg 1 tähenduses. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 15.09.2020.a määruse põhjenduste juurde ja ei korda neid.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustajad ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
31.Riigikohus määras käesolevas asjas 04.12.2019 tehtud määruses, et selle avaldamisel asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtu hinnangul tuleneb otsuse avaldamise regulatsiooni (HKMS § 175) olemusest, et sellekohane otsustus peab olema sama kohtuasja piires ühtne. Seetõttu asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel ka käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.