Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
09.10.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1232
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1232 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määrust haldusasjas nr 3-20-1232 vastavalt käesolevale määrusele ja teha vastavalt sellele uus määrus.
3.Lubada Politsei- ja Piirivalveametil XX kinnipidamiskeskuses kinni pidada kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 26. detsembrini 2020 (k.a), tingimusel, et XX kinnipidamine ei ületa kuut nädalat alates sellest, kui lõpeb tema VRKS § 251 lõikest 2 või kohtulahendist tulenev õigus viibida Eesti Vabariigis.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5).
3-20-1232
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 28.06.2020 kell 00.12 Tallinnas kinni joobetunnustega ja dokumentideta isiku, kelle PPA tuvastas kui Valgevene kodaniku XX (sünd. 28.07.1983). Isik esitas 28.06.2020 kl 17.00 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA esitas 28.06.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel. Eurodaci andmebaasist puudutatud isiku sõrmejälgede kontrollimisel selgus, et ta on varasemalt taotlenud rahvusvahelist kaitset ka Austrias aastatel 2014, 2017 ja 2018 ning Leedus 2018. Isik avaldas, et ei soovi enam tagasi Leetu minna, vaid soovib rahvusvahelist kaitset Eestis. PPA tuvastas, et Šveits on isiku suhtes kohaldanud sissesõidukeeldu Schengeni alale alates 19.06.2019 kuni 18.06.2022. Isikul oli kehtiv elamisluba Leedus viibimiseks kuni 09.09.2020. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlusi pole rahuldatud.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.06.2020 määrusega PPA taotluse ja lubas isiku paigutada KPK-sse kuni 29.08.2020. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.08.2020 määrusega Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 määruse muutmata (jõustumata).
4.Leedu Vabariik rahuldas 14.07.2020 kirjaga Eesti Vabariigi palve isiku tagasivõtmiseks, et viia lõpule isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvad toimingud.
5.Isikuga viidi 20.07.2020 läbi rahvusvahelise kaitse vestlus. PPA jättis 11.08.2020 otsusega nr 7002010080-1 isiku taotluse VRKS § 21 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna tema taotluse läbivaatamise eest vastutab Leedu Vabariik, kes on nõus isiku tagasi võtma (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 604/2013 (Dublini määrus) art 18 lõige 1 punkt c) (punkt 1). PPA kohustas isikut lahkuma Leedu Vabariiki (punkt 3). Isik esitas PPA 11.08.2020 otsuse peale kaebuse, mille halduskohus jättis 07.10.2020 otsusega haldusasjas nr 3-201583 rahuldamata (jõustumata).
6.PPA esitas 25.08.2020 halduskohtule taotluse pikendada isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni neli kuud VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alustel. PPA esitas taotluses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isikust lähtub põgenemisoht. Isikul ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Ta on Leedu Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Šveits kohaldas isiku suhtes sissesõidukeeldu. Isik ei taotlenud Eestilt koheselt rahvusvahelist kaitset. Isik saabus Eestisse autoga Läti Vabariigi kaudu, mistõttu oleks ta saanud taotleda rahvusvahelist kaitset juba Lätis. Isik oli alkoholijoobes, ta ei allunud ametnike korraldustele ja ta toimetati kainenema; 2) isik taotles Eestis rahvusvahelist kaitset selleks, et teda ei saadetaks tagasi Leedu Vabariiki. Isik võib asuda ennast varjama selleks, et takistada tema saatmist Leedu Vabariiki; 3) isik väitis 20.07.2020 vestlusel, et ta ei soovi minna tagasi Leetu. Isik väitis 25.08.2020 vestlusel, et kui ta saadetakse Leetu, ta vigastab ennast ja seeläbi takistab enda väljasaatmist.
2(7)
3-20-1232 Tegemist on põgenemisohuga väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 6 kohaselt; 4) kuna isikust lähtub põgenemisoht, ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eesmärki saavutada. Isik peab olema kättesaadav, et anda ta Leedu Vabariigile üle. Isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed ja majanduslikud suhted. Tal ei ole Eestis töökohta ega lähedasi.
7.Tallinna Halduskohus pikendas 26.08.2020 määrusega isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 26.12.2020 kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isikust lähtub suur põgenemisoht. Isikul on Leedu Vabariigis pooleli varjupaigamenetlus. Isiku suhtes kehtib sissesõidukeeld Schengeni alale. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta oli kinni võetud. Isik tuli Eestisse ebaseaduslikult. Isik väitis 20.07.2020 vestlusel, et ei soovi Leetu tagasi minna. Isik ütles 25.08.2020, et väljasaatmisel Leetu vigastab ta ennast ja takistab seda. Isik lahkus pärast kinnipidamiskeskusest vabastamist Leedust omavoliliselt Šveitsi; 2) isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et takistada tema tagasisaatmist Leedu Vabariiki. Isik taotles rahvusvahelist kaitset alles pärast kinni pidamist ning kainenemisele toimetamist. Isik väitis 20.07.2020 vestlusel, et tuli Eestisse, kuna on poliitiline põgenik. Isiku sõnul rikuti Leedus tema õigusi, sh ei osutatud arstiabi. Isik väidab, et arstid soovitasid tal elada merele lähedal. Isik ei ole nõus Leetu tagasi minema; 3) kinnipidamine pole ebaproportsionaalne. Leebemaid järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada, kuna isikust lähtub põgenemisoht. PPA jättis 11.08.2020 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamata. Seetõttu ei pruugi isik olla PPA-le pärast tema vabastamist enam kättesaadav; 4) Leedu Vabariigi Vilniuse regiooni jaoskonnakohus arvas 05.03.2020 otsusega asjas nr 3453-00062-2020-8 isiku haavatavate isikute nimekirja. Sama otsuse lk 4 kohaselt hoitakse Leedus haavatavaid isikuid majutuskeskuses maksimaalselt 6 kuud, tagades neile sel ajal tasuta majutuse, sotsiaal- ja psühholoogiteenused, arstiabi. Samad tingimused on isikul KPK-s. Kõrgendatud põgenemisoht kaalub antud juhul üles isiku tervisliku seisundi eripärad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja PPA taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isikust ei lähtu põgenemisohtu, samuti ei kinnita seda tuvastatud asjaolud; 2) kohtu järelduse kujunemine, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine pole põhjendatud, ei ole selge; 3) PPA pole taotluses selgitanud, milliseid asjaolusid on tarvis täpsemalt kontrollida; 4) isikut ei saa kinni pidada põhjusel, et varasem olukord pole muutunud. PPA pole selgitanud, milliseid toiminguid on asjaolude väljaselgitamiseks tehtud. PPA taotluses puuduvad selgitused; 5) isikust ei lähtu põgenemisohtu, kuna ta jalaluu on valesti kokku kasvanud ja ta soovib, et see kasvaks õigesti kokku. Isiku prioriteediks on tervise kordasaamine. Isikul on praegu pooleli maksaga seotud terviseprotseduurid, mida ei tohi lõpetada; 6) kaebaja kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamine pole põhjendatud. Kohus pole kergemate meetmete kohaldamist kaalunud;
3(7)
3-20-1232 7) kui kohus ei nõustu leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega, tuleb kaebajal võimaldada viibida majutuskeskuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 104, § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 265 lg 5). Kuna PPA on taotluses enda seisukoha esitanud, ei küsi ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks PPA-lt täiendavat seisukohta.
10.Reeglina viibivad rahvusvahelise kaitse taotlejad vabaduses. Isikut ei või kinni pidada põhjusel, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse (direktiivi 2013/32 art 26 lg 1, direktiivi 2013/33/EL põhjendus 15, art 8 lg 1). Isik ei pane rahvusvahelise kaitse taotlust esitades toime õigusvastast tegu, mistõttu peab vabaduse põhiõiguse piirang olema ette nähtud seaduses, vajalik ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused on ammendavalt sätestatud direktiivi 2013/33 artiklis 8 (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus C-18/16, p-d 35, 39, 42), mille võtab riigisisesesse õigusesse üle VRKS § 361 lg 2 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus asjas nr 3-19-2377, p 10).
11.VRKS § 361 lg‐te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg‐s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg‐s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes sätte p-s 4 (direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p b). Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole üksinda siiski kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus asjas nr 3-19-2377, p 11).
12.PPA ja halduskohus olid seisukohal, et isiku puhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused (direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-d b ja d).
13.PPA taotluses märgitud asjaolude kohaselt ei ole isikut õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
13.1.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Samuti on sätte eesmärgiks takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist ühest liikmesriigist teise (vt Euroopa Kohtu 14. septembri 2017. a otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust
4(7)
3-20-1232 ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2).
13.2.PPA viis 20.07.2020 isikuga läbi rahvusvahelise kaitse vestluse. PPA jättis 11.08.2020 otsusega nr 7002010080-1 isiku taotluse VRKS § 21 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna tema taotluse läbivaatamise eest vastutab Leedu Vabariik, kes on nõus isiku tagasi võtma. PPA esitas VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise taotluse 25.08.2020 ehk pärast seda, kui isiku taotlus oli jäetud 11.08.2020 otsusega läbi vaatamata. PPA pole taotluses märkinud, milliste täiendavate asjaolude selgitamiseks tuleb isikut jätkuvalt kinni pidada ja kuidas on see seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul PPA taotluses märgitud asjaoludel isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
14.PPA taotluses märgitud asjaolude kohaselt ei ole isikut õigus kinni pidada ka VRKS §
36 lg 2 p 5 alusel.
14.1.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus selgitas 17.04.2020 määruses nr 319-1068, et kooskõlas direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-ga d, saab VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui teda juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (p 16).
14.2.Praegusel juhul pole isikut kinni peetud selleks, et valmistada ette tema tagasisaatmist või väljasaatmist direktiivi 2008/115 art 8 lg 3 p d mõttes. Tagasisaatmisena mõeldakse isiku saatmist oma päritoluriiki, transiitriiki või muusse kolmandasse riiki. Ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisuunamist mõnda teise liikmesriiki ei saa käsitada liidu õiguse alusel tagasisaatmisena ning erandkorras võib selline toiming olla võimalik näiteks Dublini määruses sätestatud normide alusel isiku üleandmisena teise liikmesriiki (selle kohta vt lähemalt Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitus nr 2017/2338, p 1.3). Seejuures ka VRKS § 25 lg 21 sätestab, et Dublini määruse tõttu taotluse tagasilükkamisel ei tehta isikule lahkumisettekirjutust, vaid pannakse kohustus lahkuda Eestist teise liikmesriiki. Kuna PPA ei taotle isiku kinnipidamise jätkamise lubamist selleks, et viia lõpule tema tagasisaatmine või väljasaatmine, vaid selleks, et tagada tema üleandmine Leedu Vabariigile rahvusvahelise kaitse menetluse jätkamiseks, ei saa isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
15.Kui isik soovitakse üle anda teisele liikmesriigile rahvusvahelise kaitse menetluse jätkamiseks, kuulub kohaldamisele Dublini määrus ja isiku kinnipidamise lubatavust tuleb
5(7)
3-20-1232 hinnata selle alusel (VRKS § 36 lg 2 p 7). Dublini määruse art 28 lg 2 kohaselt võib liikmesriik isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt Dublini määrusele, kui on olemas asjaomaste isikute märkimisväärne põgenemise oht, hinnates igat juhtumit eraldi ning juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne, kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
15.1.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb PPA 11.08.2020 otsust käsitada Dublini määruse art 26 lg 1 mõttes üleandmisotsusena, kuna Leedu Vabariik oli nõus isiku tagasi võtma ning PPA jättis sellel põhjusel isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamata.
15.2.Kui isik on Dublini määruse art 28 kohaselt kinni peetud, siis selle isiku üleandmine palve esitanud liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile toimub esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik vastu või tagasi võtta, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt Dublini määruse art 27 lg-le 3 lõpeb. Kui isik vaidlustab üleandmisotsuse, peab riigisiseses õiguses olema ette nähtud, et isikul oleks õigus jääda asjaomasesse liikmesriiki, kuni selguvad vaidlustamise tulemused, või üleandmise menetlus peatub või isikule on ette nähtud õigus taotleda üleandmisotsuse täideviimise peatamist kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste selgumiseni (Dublini määrus art 27 lg 3 p-d a–c).
15.3.Kui isik vaidlustab rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse (praegusel juhul PPA 11.08.2020. a otsus) kaebusega halduskohtus, on tal üldjuhul juba seaduse alusel kaebuse esitamise tõttu õigus viibida Eestis reeglina kuni halduskohtu otsuse tegemiseni (VRKS § 31 lg 1 p 2 ning § 251 lg-d 2 ja 3). Viidatud olukorras pärast halduskohtu otsuse tegemist tekib isikul õigus viibida Eestis, kui kohus seda eraldi esialgse õiguskaitse korras lubab. Üleandmisotsuse vaidlustamisel hakkab seega kuuenädalane tähtaeg kulgema pärast seda, kui halduskohus on teinud otsuse üleandmisotsuse kohta või kui kohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse üleandmise täideviimise peatamise kohta on lõppenud (vt Euroopa Kohtu 13.09.2017 otsus kohtuasjas C-60/16, Khir Amayry, p 40). Dublini määruse art 28 lg-s 3 sätestatud kuuenädalane kinnipidamise lubatud maksimaalne tähtaeg hakkaks praegusel juhul kulgema pärast halduskohtu 07.10.2020 otsuse tegemist, kuna pärast halduskohtu otsuse tegemist pole üleandmise otsuse täitmist esialgse õiguskaitse korras eraldi peatatud. Samas on isik taotlenud halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist ja üleandmisotsuse täideviimise peatamist. Selle taotluse kohta pole halduskohus veel seisukohta kujundanud.
16.Kuna isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (s.o Leedu Vabariigist) ootamata ära Leedu Vabariigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtavat otsust, eeldatakse, et isikust lähtub VRKS § 361 lg 2 p 7 ja lg 21 mõttes põgenemisoht. Lisaks viimati märgitule kinnitab isikust lähtuvat põgenemisohtu asjaolu, et isiku suhtes on Šveits kohaldanud sissesõidukeeldu. Isik taotles Leedult rahvusvahelist kaitset, kuid lahkus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal, ootamata ära lõpliku otsust. Isikul ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Isik on korduvalt väljendanud, et ta ei taha tagasi minna Leetu rahvusvahelise kaitse menetluse
6(7)
3-20-1232 ajaks. Tõenäosust, et isik võib vabaduses viibides Eestist lahkuda ja mitte pöörduda tagasi Leetu, suurendab asjaolu, et PPA jättis isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamata põhjusel, et anda isik Leedu Vabariigile üle. Samuti puuduvad põgenemisohtu maandavad asjaolud, nagu sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed Eestiga, nt elukoht, lähedased (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2019 määrus asjas nr 3-19-1667, p 10).
17.Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Isiku eelnev käitumine ei võimalda järeldada, et ta viibiks majutuskeskuses senikaua, kuni selgub, kas ja millal tuleb ta Leetu tagasi saata.
18.Kui isik peaks vajama arstiabi, on tal võimalik seda saada ka kinnipidamiskeskuses. Väidetavad terviseprobleemid ei takistanud isikul Leedust lahkumast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.08.2020 määrus asjas nr 3-20-1232, p 12).
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi ja teeb uue määruse. Lubada Politsei- ja Piirivalveametil isikut kinni pidada kuni 26. detsembrini 2020 (k.a), kuid mitte kauem, kui kuus nädalat alates sellest, kui lõpeb tema VRKS § 251 lg-st 2 või kohtulahendist tulenev õigus viibida Eesti Vabariigis.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.