Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

isik välja saadetud 10.11.2017. Isik avaldas, et ei soovi enam tagasi Leetu minna, vaid soovib nüüd rahvusvahelist kaitset Eestis. X väidab, et tal on Leedus elukaaslane Y. 28.06.2020 kell 00.12 pidasid PPA Põhja prefektuuri politseiametnikud isiku 48 tunniks kinni VRKS § 362 lg 1 alusel, kuna isiku puhul esines põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4) tulenevalt tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelust Schengeni alale. PPA ei pidanud võimalikuks dokumentideta ja kehtiva sissesõidukeeluga isiku suhtes kohaldada VRKS § 29 nimetatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei pruugi tagada menetluse eesmärki ja efektiivsust ning hoida isikut pakku minemast. 28.06.2020 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p 4 nimetatud põhimõte ja kinnipidamise alus. Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1232 rahuldati PPA taotlus ning anti luba isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 29.08.2020. 14.07.2020 rahuldas Leedu Vabariik kirjaga (PPA-s registreeritud 14.07.2020, nr 15.6-7/47-2) Eesti Vabariigi palve Xi tagasivõtmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 artikli 18 (1) C alusel. EÜ määruse 604/2013 järgi on Leedu Vabariik kohustatud lõpule viima isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvad toimingud ja Leedu Vabariik on teatanud valmisolekust isik tagasi võtta. 17.07.2020 esitas Xi esindaja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 kohtumäärus haldusasjas nr 3-20-1232 peale. Käesolevaks ajaks nimetatud haldusasjas otsust tehtud ei ole. 20.07.2020 viidi Valgevene kodaniku Xiga läbi rahvusvahelise kaitse vestlus. 11.08.2020 otsustas PPA, VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt jätta taotlus läbi vaatamata, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 artikkel 18 (1) c järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest Leedu Vabariik ning VRKS § 21 lg 2 alusel tegi otsuse taotluse tagasilükkamise kohta ja kohustati taotlejat lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Leedu Vabariiki. 25.08.2020 taotles PPA Tallinna Halduskohtult Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1232 rahuldas PPA taotluse ning andis PPA-le loa Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kuuks. 17.09.2020 võttis Tallinna Halduskohus määrusega menetlusse Xi kaebuse PPA 11.08.2020 otsuse nr 7002010080-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks taotluse uuesti läbivaatamiseks. 07.10.2020 Tallinna Halduskohtu määrusega haldusasjas nr 3-20-1583 jäeti Xi kaebus rahuldamata PPA 11.08.2020 otsuse nr 7002010080-1 peale. X peeti 07.10.2020.2020 kell 16:30 48 tunniks kinni VSS § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 2 alusel.

VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused: 3.1 VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Eelpoolnimetatud paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise viibimise seaduslikud alused. Xi on välismaalane ja tal puudub vastavalt VMS § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikule on tehtud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 05.12.2019. VSS § 14 lg 1 sätestab, et välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades selleks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist kontrolljoont ning isik ei omanud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Väidetavalt olevat isik saabunud 27.06.2020 Leedust Eestisse tuttava autoga läbi Läti Vabariigi Ikla piiripunkti. 28.06.2020 viibis isik Tallinnas joobnud olekus ning ebaadekvaatses seisundis, ei allunud politseiametnikele korraldustele. Isik toimetati kainenemisele. PPA hinnangul Xi ebaseaduslik Eestisse sisenemine viitab asjaolule, et isik on valmis õigusrikkumisteks ning puudub põhjus arvata, et ta sarnast käitumist tulevikus väldiks, samuti leiab PPA, et põgenemisohule viitab nii õigusvastaselt Eestisse saabumine, kui ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine vältimaks enda tagasisaatmist Leedu Vabariiki. Põgenemisoht ei seisne ainult Eestist lahkumise võimaluses, vaid selles, et isik võib asuda ennast varjama ning ei ole väljasaatmis menetluse lõpuni ja Leedule üleandmiseks PPA-le kättesaadav, on motiveeritud põgenema. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. X on viimase 6 aasta jooksul taotlenud rahvusvahelist kaitset kokku 4 korral: Austrias 16.12.2014, 19.10.2017 ja 07.08.2018 ning Leedus 15.06.2018, kus isik sai asüüli taotlemise ajaks elamisloa, millega võis viibida ainult Leedus. Isik ei ole oodanud ära menetluste lõplikke otsuseid vaid alati ennem menetlevast riigist põgenenud. Isiku suhtes on Šveits kohaldanud sissesõidukeelu Schengeni alale 19.06.2019 kuni 18.06.2022. Seega pidi isik teadlik olema oma reisipiirangutest ja viibimiskoha kohustusest. VSS § 68 lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Xi on 20.07.2020 läbi viidud vestluse käigus selgelt mõista andnud, et ei soovi enda tagasisaatmis Leedusse Dublini määruse alusel.

Põgenemisohtu suurendab PPA hinnangul ka asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus otsustati jätta läbi vaatamata (VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt jätta taotlus läbi vaatamata, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 artikkel 18 (1) c järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest Leedu Vabariik ning VRKS § 21 lg 2 alusel tegi otsuse taotluse tagasilükkamise kohta ja kohustati taotlejat lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Leedu Vabariiki) ning seetõttu ei pruugi Xi olla motiveeritud, et leebemate järelevalvemeetmete korral jääda Eestisse väljasaatmis menetluse lõpuni. PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik, kuna vabaduses viibides kaasneb oht, et isik Xi hakkab leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel lahkumiskohustuse sundtäitmise menetlusest kõrvale hoidma. Siinkohal selgitab PPA, et põgenemisohu prognoosotsus ei hõlma endas ainult võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ning ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes. Käesolevaks ajaks on isik kinnipidamiskeskuses viibinud VRKS alusel ca 3 kuud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.