Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1943 8. juuni 2021 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kaasatud haldusorgan Siseministeerium, esindaja Jaana-Helen Luik Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2020. a määrus Puudutatud isiku määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkti 3 ja asendada sõnad „välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud aluste“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 art 28 lg-s 2 sätestatud aluse“. Muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi, lähtudes käesoleva määruse põhjendustest.
3.Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus ja määrata tema poolt Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners kaudu kassatsiooniastmes X-ile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 129 eurot 60 senti (koos käibemaksuga).
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 28. juunil 2020 Tallinnas 48 tunniks kinni Valgevene kodaniku X-i (puudutatud isik), kellel esinesid joobetunnused, kes oli ebaadekvaatses seisundis ega allunud politseiametnike korraldustele. Puudutatud isik toimetati kainenema. Samal päeval esitas ta PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Kontrollimisel selgus, et isik oli viimase kuue aasta jooksul taotlenud rahvusvahelist kaitset neljal korral: 16. detsembril 2014, 19. oktoobril 2017 ja
7.augustil 2018 Austrias ning 15. juunil 2018 Leedus. Ühtegi neist taotlustest ei olnud rahuldatud. Austriast oli isik 10. novembril 2017 välja saadetud. Šveits oli kohaldanud talle 19. juunist 2019 kuni
18.juunini 2022 sissesõidukeeldu. Tal oli kehtiv luba viibida Leedus kuni 9. septembrini 2020. Puudutatud isik avaldas, et ei taha Leetu tagasi minna, vaid soovib rahvusvahelist kaitset Eestis. Ka väitis ta, et tal on Leedus elukaaslane.
3-20-1943
2.PPA esitas 28. juunil 2020 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, sest esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alus.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 29. juuni 2020. a määrusega PPA taotluse ja andis loa isik kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o kuni 29. augustini 2020 (haldusasi nr 3-20-1232). Puudutatud isik esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kuid ringkonnakohus jättis selle rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.
4.Leedu rahuldas 14. juuli 2020. a kirjaga Eesti 7. juulil 2020 esitatud palve puudutatud isiku tagasivõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määruse) art 18 lg 1 p c alusel.
5.PPA jättis 11. augusti 2020. a otsusega puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 21 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna Dublini III määruse art 18 lg 1 p c järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest Leedu. Samuti tegi PPA VRKS § 21 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta ja kohustas taotlejat lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki, s.o Leetu. Puudutatud isik esitas halduskohtule kaebuse PPA kõnealuse otsuse tühistamiseks ja palus PPA-d kohustada taotlust uuesti läbi vaatama (kohtuasi nr 3-20-1583).
6.PPA esitas 25. augustil 2020 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 26. augusti 2020. a määrusega (haldusasi nr 3-20-1232). Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. oktoobri 2020. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määrust. PPA-le anti luba puudutatud isik kinni pidada kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 26. detsembrini 2020 (k.a), tingimusel, et tema kinnipidamine ei ületa kuut nädalat alates sellest, kui lõpeb tema VRKS § 251 lg-st 2 või kohtulahendist tulenev õigus viibida Eestis. Riigikohus jättis määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 7. oktoobril 2020 asjas nr 3-20-1583 tehtud otsusega rahuldamata puudutatud isiku kaebuse, milles ta palus tühistada PPA 11. augusti 2020. a otsus jätta läbi vaatamata tema rahvusvahelise kaitse taotlus. Puudutatud isik esitas apellatsioonkaebuse. Samuti esitas puudutatud isik esialgse õiguskaitse taotluse, mille halduskohus jättis 9. oktoobri 2020. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku määruskaebuse viidatud halduskohtu määruse peale. Ringkonnakohus jättis
11.veebruari 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud 6. aprillil 2021 puudutatud isiku kassatsioonkaebust menetlusse.
8.PPA pidas puudutatud isiku 7. oktoobril 2020 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1 ja § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Samal päeval esitas PPA halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel, s.o esineb põgenemisoht ja isik ei täida kaasaaitamiskohustust. 1) Puudutatud isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja teda on kohustatud Eestist Leetu lahkuma.
2(7)
3-20-1943 2) Puudutatud isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Läti vahelist riigipiiri (saabus väidetavalt tuttava autoga Leedust läbi Läti ja Ikla piiripunkti) (VSS § 68 p 8). Ebaseaduslik Eestisse sisenemine viitab sellele, et ta on valmis õigusrikkumisi toime panema, ja puudub põhjus arvata, et ta väldib sarnast käitumist tulevikus. Ka viibis isik 28. juunil 2020 Tallinnas joobnud olekus ja ebaadekvaatses seisundis ega allunud politseiametnike korraldustele. Isik toimetati kainenema. Samuti viitab põgenemisohule rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, et vältida enda tagasisaatmist Leetu. Isik võib asuda ennast varjama ka Eestis ega pruugi olla väljasaatmismenetluse lõpuni PPA-le kättesaadav. 3) Puudutatud isik on viimase kuue aasta jooksul taotlenud rahvusvahelist kaitset kokku neljal korral. Leedus sai ta rahvusvahelise kaitse taotlemise ajaks elamisloa, millega võis viibida ainult Leedus. Isik ei ole oodanud ära menetluste lõplikke otsuseid, vaid on alati menetlevast riigist põgenenud (VSS § 68 p 9). Šveits on isikule kohaldanud sissesõidukeeldu Schengeni alale. Isik pidi olema reisipiirangutest teadlik. 4) Puudutatud isik andis 20. juulil 2020 rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks peetud vestluse käigus selgelt mõista, et ei soovi enda tagasisaatmist Leetu Dublini III määruse alusel (VSS § 68 p 6). 5) Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti läbi vaatamata (VRKS § 21 lg 1 p 6). Seetõttu ei pruugi ta olla motiveeritud jääma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel Eestisse. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemad järelevalvemeetmed soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat meedet korraga. 6) Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ega ole ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Ta on kinnipidamiskeskuses viibinud VRKS-i alusel ca 3 kuud.
9.Tallinna Halduskohus andis 9. oktoobri 2020. a määrusega loa puudutatud isik kinni pidada ja kinnipidamiskeskusse paigutada VSS § 15 lg 2 p 1 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 9. detsembrini 2020 (k.a).
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada, jätta PPA taotlus rahuldamata ja ta kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada.
Puudutatud isik vabastati kinnipidamiskeskusest ja anti Leedule üle 21. oktoobril 2020.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. detsembri 2020. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määrust ja lubas PPA-l puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidada kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 18. novembrini 2020 (k.a). 1) PPA 11. augusti 2020. a otsust tuleb käsitada Dublini III määruse art 26 lg 1 mõttes üleandmisotsusena, kuna Leedu oli nõus isiku tagasi võtma ning PPA jättis sellel põhjusel isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamata. 2) Üleandmisotsuse vaidlustamisel hakkab Dublini III määruse art-s 28 toodud kuuenädalane tähtaeg kulgema pärast seda, kui halduskohus on teinud otsuse üleandmisotsuse kohta või kui kohtu määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse üleandmise täideviimise peatamise kohta on lõppenud (vt Euroopa Kohtu otsus C-60/16: Khir Amayry, p 40). Kõnealusel juhul tegi halduskohus
7.oktoobril 2020 otsuse PPA üleandmisotsuse kohta. Puudutatud isiku esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Seega hakkas puudutatud isiku Leedule üleandmise kuuenädalane tähtaeg Dublini III määruse art 28 lg 3 kohaselt kulgema pärast halduskohtu 7. oktoobri 2020. a otsuse tegemist ning lõppes 18. novembril 2020. Kuna Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võib liikmesriik põhjendatud vajaduse korral isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, ei ole isiku kinnipidamine nimetatud alusel põhjendatud pärast 18. novembrit 2020. PPA-l tuli isik kinnipidamiskeskusest vabastada hiljemalt 19. novembril 2020.
3(7)
3-20-1943 3) Dublini III määruse art 28 on võetud Eesti õigusesse üle VRKS § 361 lg 2 p-ga 7 ja lg-ga 21.
7.oktoobriks 2020 ehk ajaks, mil PPA esitas kohtule taotluse, oli puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõppenud ja ta ei olnud enam rahvusvahelise kaitse taotleja VRKS § 3 lg 1 ja § 14 lg 1 tähenduses. Siiski võis isiku VRKS-i sätete alusel kinni pidada. Leedus oli pooleli puudutatud isiku varjupaigamenetlus. Euroopa Liidu õiguse järgi tuleb ükskõik millises liikmesriigis taotluse esitanud isikut käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana ning Dublini III määruse art-s 28 sätestatud nõuded kohalduvad ühtviisi nii nende isikute suhtes, kes on tagasivõtmispalve esitajaks olevas liikmesriigis esitanud uue rahvusvahelise kaitse taotluse (art 23), kui ka nende suhtes, kes ei ole uut taotlust esitanud (art 24). 4) PPA nimetas taotluses kinnipidamise alustena VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 ja halduskohus kohaldas VSS § 15 lg 2 p 1. Eeltoodud analüüsist nähtub, et tugineda tulnuks VRKS § 361 lg 2 p-le 7 (koostoimes VRKS § 361 lg-ga 1) ning VRKS § 361 lg-le 21, mis viitab põgenemisohu hindamisel VSS §-le 68 ja loata lahkumisele teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (sisuliselt identne VSS § 68 p-s 9 sätestatud alusega). Siiski ei jõudnud halduskohus isiku kuni 18. novembrini 2020 kinnipidamise põhjendatust hinnates väärale lõpptulemusele. Ekslikule õiguslikule alusele viitamine on oluline puudus, kuid see ei too vältimatult kaasa isiku kinnipidamiskeskusest vabastamist, kui asjakohane regulatsioon on tegelikult olemas ja on ilmselge, et eksimus ei saanud mõjutada asja otsustamist. Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused olid puudutatud isiku jätkuvaks kinnipidamiseks kuni 18. novembrini 2020 täidetud. 5) VSS § 68 p 8 kohaldamise tingimused ei olnud täidetud. Säte on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Puudutatud isik sisenes Eestisse Lätist. 6) Täidetud olid VSS § 68 p 9 kohaldamise eeldused. Talle oli väljastatud luba viibida Leedus, kus oli pooleli tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Ta lahkus loata teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Ka õigusteadmisteta isik pidanuks seda keeldu mõistma. Puudutatud isik on ka varem korduvalt lahkunud erinevatest Euroopa Liidu liikmesriikidest enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluste lõppu. Isik on korduvalt teatanud, et ei soovi naasta Leetu. 7) Muud järelevalvemeetmed ei ole piisavad. Kinnipidamine on proportsionaalne. Seda ei kummuta ka viited puudutatud isiku terviseseisundile. Eesti peab Dublini III määruse art 32 järgi edastama Leedule teabe isiku ravi ning terviseseisundi kohta. Õigus tervise kaitsele on Leedus kaitstud rahvusvaheliste lepingutega samaväärselt Eestiga. 8) Ringkonnakohtule ei ole teada, kas puudutatud isik on kinnipidamiskeskusest vabastatud. Kui see nii ei ole, tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Puudutatud isik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ning tuvastada, et PPA 7. oktoobri 2020. a taotlus saada luba kaebaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks oli õigusvastane. 1) Ringkonnakohus jõudis õige järelduseni, et puudutatud isiku kinnipidamisel ei saanud tugineda VSS § 15 lg-s 1 ja lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud alustele. Küll ei võinud ringkonnakohus ise asuda PPA taotlust põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan ei ole ex ante situatsioonis märkinud. Seda eriti juhtumitel, kus haldusorgan toimib kaalutlusõiguse alusel. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi. 2) Dublini III määruse art 28 ja VSS § 68 p 9 kohaldamise tingimused ei olnud puudutatud isiku
18.novembrini 2020 kinnipidamiseks täidetud. Isik on selgitanud ja põhjendanud, miks ta Leedust lahkus. Tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine venis Leedus pikemaks, kui Euroopa Liidu õigusaktid seda ette näevad. Tal kadus õiguslik ootus, et tema taotluse kohta tehakse otsus. Kohtud ei ole arvestanud sellega, et puudutatud isikul on Eestis diagnoositud ärevus- ja kohanemishäired, samuti C-hepatiit ja maksa düsfunktsioon. Eestis on talle määratud ravi, mida ei tohtinud katkestada. Leedus
4(7)
3-20-1943 ei võimaldatud isikule meditsiinilist abi ning tühistati pidevalt talle väljastatud ravikindlustuspoliise. Seega puudus tal huvi Eestist lahkuda või põgeneda.
14.PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. PPA osutab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EÜ art 7 p-st 1 tulenevalt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus vabalt liikuda vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, s.o Leedus. Teises liikmesriigis omandatud rahvusvahelise kaitse taotleja õiguslik staatus ja sellest tulenev viibimisõigus ei laiene Eesti territooriumile. Seega, kui välismaalasele on Eestis tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus ja tal puudub muu seaduslik alus riigis viibimiseks, tuleb tema Eestist lahkuma kohustamise menetlusele ja kinnipidamisele kohaldada VSS-i.
15.Siseministeerium on seisukohal, et pärast lõpliku otsuse tegemist VRKS-i mõttes ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluseid, sest isik ei ole enam „taotleja“. Sellises olukorras kohaldub isiku kinnipidamisele VSS koosmõjus Dublini III määruses sätestatuga.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Käesoleva kohtuasja vaidlus piirdub puudutatud isiku kinnipidamiseks loa andmise õiguspärasuse küsimusega pärast seda, kui tema suhtes oli 7. oktoobril 2020 tehtud lõplik otsus VRKS § 31 mõttes.
17.PPA esitas Leedule Dublini III määruse art 18 lg 1 p c alusel puudutatud isiku tagasivõtmise taotluse ning Leedu võttiski 14. juulil 2020 isiku sama sätte alusel tagasi. Viidatud artikkel kohustab liikmesriiki tagasi võtma mh kolmanda riigi kodaniku, kes on taotluse tagasi võtnud ja esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis. Sellest tulenevalt tegi PPA 11. augustil 2020 üleandmisotsuse Dublini III määruse art 26 mõttes. Kui halduskohus andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel, siis ringkonnakohtu hinnangul oli õigeks kinnipidamise aluseks VRKS § 361 lg 2 p 7 koostoimes lg-tega 1 ja 21.
18.Kolleegium selgitas määruses nr 3-20-1697/31 (vt p 22.1), et VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel on võimalik kinni pidada üksnes isikut, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja VRKS-i mõttes. Sätet ei või kaalul olevat põhiõigust arvestades tõlgendada laiendavalt. Üleandmismenetluse täideviimise eesmärgil on sellist isikut, kes ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja, võimalik kinni pidada Dublini III määruse art 28 alusel koosmõjus art 2 p-ga n ja VSS §-ga 68.
19.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ei sõltu sellest, millises liikmesriigis isik viibib. Asjaolu, et isiku suhtes on tehtud ühes liikmesriigis üleandmisotsus, ei kaota tema taotleja staatust, kui tema rahvusvahelise kaitse menetlus on teises liikmesriigis pooleli (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-322/19 ja C-385/19: The International Protection Appeals Tribunal jt, p 64). Praegusel juhul rahuldas Leedu 14. juulil 2020 puudutatud isiku tagasivõtmise palve Dublini III määruse art 18 lg 1 p c alusel. Seega käsitas Leedu puudutatud isikut kolmanda riigi kodanikuna, kes on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud. Puudutatud isik ei olnud 2020. a oktoobris, mil halduskohus andis loa ta kinni pidada, enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
20.Ringkonnakohus pidas puudutatud isiku kinnipidamist üleandmise eesmärgil lubatavaks VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel koostoimes VRKS § 361 lg-tega 1 ja 21 ning VSS § 68 p-ga 9. Kuna puudutatud isik ei olnud tema kinnipidamiseks loa andmise ajal rahvusvahelise kaitse taotleja
5(7)
3-20-1943 staatuses, ei olnud võimalik teda VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel kinni pidada. Tema kinnipidamise õigusliku alusena tuleb kõne alla Dublini III määruse art 28 koosmõjus art 2 p-ga n ja VSS §-ga 68.
21.Dublini III määruse art 28 lg 2 sätestab, et liikmesriigid võivad isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui on olemas asjaomaste isikute märkimisväärne põgenemise oht, hinnates igat juhtumit eraldi ning juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne ja kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid tuleb sätestada riigisiseses õiguses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 3-20-1697/31, p 22.3). Seega erineb Dublini III määruse art 28 lg 2 kinnipidamisalus ringkonnakohtu poolt kohaldatud alusest vaid osas, mis puudutab põgenemise ohtu: kui VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamiseks on nõutav, et tuvastatud oleks „põgenemise oht“, eeldab Dublini III määruse viidatud säte „märkimisväärset põgenemisohtu“ (ingl significant risk of absconding, sks erhebliche Fluchtgefahr, pr un risque non négligeable de fuite).
22.Kolleegium peab oluliseks lisada, et ka juhul, kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p 7 tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused. Seega on nii rahvusvahelise kaitse taotleja VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel (koostoimes VRKS § 361 lg-tega 1 ja 21 ja VSS §-ga 68) kinnipidamisel kui ka muu kolmanda riigi kodaniku Dublini III määruse art 28 alusel (koosmõjus sama määruse art 2 p-ga n ja VSS §-ga 68) kinnipidamisel kinnipidamise lubatavuse eeldused lõppastmes ühesugused.
23.Kolleegium selgitas määruses nr 3-20-1697/31 (vt p-d 30–31), kas ja kuivõrd on kohtul võimalik muuta isiku kinnipidamise õiguslikku alust võrreldes PPA taotluses märgituga või alama astme kohtu lahendis sedastatuga. Praegusel juhul ei muutunud isiku õiguslik staatus pärast PPA loataotluse esitamist (vt p 19). Samuti ei muutunud isiku kinnipidamise eesmärk, sest PPA kavatses juba halduskohtule loataotluse esitamise ajal puudutatud isiku Dublini III määruse alusel Leedule üle anda (vt p-d 5 ja 8). Ekslikule õiguslikule alusele tuginemine ei mõjutanud kinnipidamise tähtaega.
24.Kuna kinnipidamise õigusliku aluse muutmine on praegusel juhul võimalik, tuleb kontrollida, kas puudutatud isiku kinnipidamine Dublini III määruse art 28 lg 2 alusel (koosmõjus sama määruse art 2 p-ga n ja VSS §-ga 68) oli õiguspärane. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et arvestades puudutatud isiku tausta ja varasemat käitumist, esines tema põgenemise oht VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaolu tõttu. Seejuures oli tema põgenemise oht märkimisväärne, arvestades tema senist käitumist Euroopa Liidus reisimisel ja rahvusvahelise kaitse taotluste eri riikides esitamist, sidemete puudumist Eestiga ja soovimatust naasta Leetu (vt eespool p 12.6). Puudutatud isiku kinnipidamine Leedule üleandmise eesmärgil oli proportsionaalne ja leebemad alternatiivsed sunnimeetmed puudusid. Nii PPA kui ka kohtud on arvesse võtnud kaebaja tervislikku seisundit. Ringkonnakohus on kinnipidamise tähtaegu arvestanud korrektselt. Puudub vajadus ringkonnakohtu põhjendusi korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 231 lg 6, § 234). Seega oli puudutatud isiku kinnipidamine Dublini III määruse art 28 lg 2 alusel (koosmõjus sama määruse art 2 p-ga n ja VSS § 68 p-ga 9) põhjendatud.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
14.detsembri 2020. a määruse resolutsiooni p-s 3 tuleb sõnad „välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud aluste“ asendada sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 art 28 lg-s 2 sätestatud aluse“. Määruse resolutsiooni p 3 kõlab tervikuna järgmiselt: „Muuta Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2020. a määrust haldusasjas 6(7)
3-20-1943 nr 3-20-1943 ja lubada Politsei- ja Piirivalveametil X-it kinnipidamiskeskuses kinni pidada kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määruse nr 604/2013 art 28 lg-s 2 sätestatud aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 18. novembrini 2020 (k.a).“
26.Riigikohus rahuldas 19. jaanuari 2021. a määrusega vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja määras tema osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 345 eurot 60 senti koos käibemaksuga (riigi õigusabi tasu ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise eest). 18. märtsi 2021. a taotluses palub vandeadvokaat hüvitada lisaks 129 eurot 60 senti koos käibemaksuga (90 minutit PPA ja Siseministeeriumi vastustega tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks). Kolleegium rahuldab taotluse.
27.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.