2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/22869-16 AS-i EastWest Consulting tasuma 371 500,40 euro suurust maksusummat.
2.AS East-West Consulting esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-448).
3.Maksuhaldur väljastas 25.04.2016 intressinõude nr 13-3/70449, millega kohustas kaebajat tasuma intressivõlga summas 323 257,77 eurot. Kaebaja esitas intressinõude peale vaide, mille MTA jättis 27.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3371-3 rahuldamata.
4.AS East-West Consulting esitas 18.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.04.2016 intressinõude nr 13-3/70449 tühistamise nõudes.
5.AS East-West Consulting esitas 19.08.2016 taotluse tunnistada maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg 1 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 1 Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 11, §-ga 32 ja § 113 vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata.
6.MTA 03.05.2017 otsusega nr 12.2-3/022869-23 rahuldati kaebaja taotlus osaliselt ning vähendati kaebajale MTA 16.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/22869-16 tasumiseks määratud käibemaksusummat 141 641,08 euro võrra. Kohus lõpetas 01.11.2017 määrusega nimetatud summa osas intressinõude menetluse.
7.Riigikohtu halduskolleegium jättis 23.04.2019 määrusega haldusasjas 3-16-448 AS-i East-West Consulting kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsus, millega ringkonnakohus jättis AS-i East-West Consulting apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 otsuse muutmata. Tallinna Halduskohus lõpetas 10.10.2017 kohtuotsusega menetluse osas, milles MTA 03.05.2017 otsusega nr 12.2-3/022869-23 vähendati kaebajale MTA 16.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/22869-16 tasumiseks määratud käibemaksusummat 141 641,08 euro võrra. Samuti lõpetas kohus menetluse osas, milles MTA jättis 04.02.2016 vaideotsusega nr 6-1/3151-5 rahuldamata kaebaja vaide seoses 141 641,08 euro suuruse käibemaksu määramisega. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata.
KAEBAJA SEISUKOHAD
8.Intressinõue ei ole õiguspärane hoolimata sellest, et selle aluseks olev maksuotsus on tunnistatud õiguspäraseks. 05.04.2016 müüs kaebaja endale kuuluva kinnistu asukohaga Maarjamäe tn 16, Tallinn ning 06.04.2016 laekus notari deposiidist maksuhalduri arvele 615 000 eurot. Seega kattis nimetatud summa ära 371 500,40 euro suuruse maksuotsusega määratud maksusumma. Lisaks oli tasutud 243 499,60 euro ulatuses intresse. Maksuhaldur vähendas menetluse kestel maksusummat veelgi. Ka intressinõude lisast ilmneb, et intresside arvestus peatus alates 6.04.2016. Intressinõue ei oleks sellel hetkel saanud ületada 79 758,17 eurot ning maksuhaldur ei oleks saanud esitada kaebajale 323 257,77 euro suurust intressinõuet.
9.Maksuhaldur on intressinõude esitamisega läinud vastuollu hea haldustavaga ning Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-78-14 tehtud otsuses väljendatud seisukohtadega. Kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetluses olid täidetud kõik tingimused, mis põhjustavad intressi arvestamise perioodi vähendamise vajaduse. Erinevatel ajavahemikel tegeles menetlusega vähemalt 12 ametnikku. Ametnike vahetamine tingis näiteks selle, et seletustel viibivad ametnikud ei olnud kursis nende selgitustega, mis juba eelnevalt antud olid. Ametnike pidev vahetamine põhjustas menetluses põhjendamatuid viivitusi ning tarbetut kordamist. Seetõttu tuleb maksuhalduril selliste viivituste perioodide osas intressi arvestamise perioodi vähendada.
10.Maksuintress määraga 21,9% aastas ja sellele lisanduv tulumaksukohustus annavad koostoimes rahaliselt ebaproportsionaalse koormuse, mis on kokku 26,28%. Maksukorralduse seadusest (MKS) ei ole nähtav ega tuletatav, et selline rahaline koormus oleks olnud maksuintressi regulatsiooni eesmärgiks. Kaebajale määratud maksuintress üksi või koostoimes intressisummalt tasumisele kuuluva tulumaksuga ei ole põhiseadusega kooskõlas. Suur intressimäär ei vasta proportsionaalsuse põhimõtte nõudele. Kehtiv regulatsioon pärsib maksumaksja ja maksuhalduri koostööd. Mõjutusvahendi eesmärki täidaks regulatsioon ka oluliselt väiksema intressimäära korral. Samuti ei ole kooskõlas riigile tekkiv kasu ja isikule tekkiv kahju.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlusalune intressinõue on õiguspärane. Intressinõue vastab MKS § 115 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Intressinõudest ja sellele lisatud intressiarvestuse kaardilt nähtub viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Intressinõudest nähtub selgelt, milliselt maksusummalt intressi on arvestatud. Intressinõudes on
2 (6)
märgitud viivitatud päevade arv. Intressisumma kujunemine on kontrollitav. Maksumaksja peab ka omaalgatuslikult intresse tasudes kõigepealt oma intressikohustuse arvestama ehk koostama omale intressinõude. Maksuhaldur pidigi intressinõude koostama tasumata maksukohustuselt arvestatud intressi osas täies ulatuses. Intressinõudega tasumisele kuuluv intress on osaliselt tasutud ning kuigi ka selles osas tuleb tasumisele kuuluv intressisumma vaidlustatud intressinõudega arvestada, ei nõua maksuhaldur intressi selles summas topelt. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile 27.04.2016 taotluse intressisumma tasumise ajatamiseks ning maksuhaldur on 29.04.2016 otsusega selle taotluse rahuldanud ning ajatanud intressi summas 78 264,05 eurot 36 kuuks alates 25.05.2016. Seega pidi asjaolu, et intressi nõutakse sisse üksnes 78 264,05 euro ulatuses, arusaadav olema ka kaebajale.
12.MTA alustas 11.04.2014 kaebaja suhtes maksumenetlust ning maksumenetluse käigus seati võimalike nõuete tagamiseks 17.02.2015 Tallinna Halduskohtu määruse alusel kaebaja kinnisasjale hüpoteek (kohtuasi nr 3-15-378). MTA tegi 16.12.2015 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/22869-16. Viidatud maksuotsuses oli selgitatud, et maksuotsus tuleb täita 30 päeva jooksul selle saamise päevale järgnevast päevast arvates ning hoiatati, et kui maksuotsuses näidatud maksusummat ei ole tähtpäevaks tasutud, on MTA-l õigus algatada sundtäitmine. Seega oli MKS § 105 lg-st 7 tulenevalt maksuotsuse tasumise tähtpäevaks maksuotsuses toodud tähtpäev.
13.Haldusasja nr 3-16-448 kohtumenetluse ajal võõrandas kaebaja MTA nõusolekul MTA kasuks koormatud kinnistu ning võõrandamisel saadud summast 615 000 kandis kaebaja 05.04.2016 ja 06.04.2016 MTA tagatise kontole. Seega asendas kaebaja hüpoteegi tagatisega. Kuivõrd maksuotsuse täitmine oli peatatud, ei olnud MTA-l võimalik kanda tagatise kontole laekunud raha maksuotsuse katteks. Pärast Tallinna Halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse määruse tühistamist oli võimalik maksuotsust taas sundtäita ning 25.04.2016 kandis MTA raha maksuotsuse katteks. Peale seda oli võimalik määrata kindlaks intressi suurus.
14.MTA koostas 25.04.2016 intressinõude ning 26.04.2016 täitis selle tagatise kontole laekunud raha arvelt osaliselt (kogu intressinõude rahuldamiseks tagatise kontole laekunud rahast ei piisanud). Intressinõude esitamine tähendas samuti seda, et MKS § 105 lg-st 7 tulenevalt sai selle tasumise tähtpäevaks nimetatud dokumendis märgitud aeg. MKS § 127 lg-st 2, § 128 lg-st 5 ja § 105 lg-st 7 lähtuvalt arvestati tagatise kontole laekunud summa esmalt maksuotsusest tulenevate käibe- ja tulumaksukohustuste katteks ning pärast intressinõude tegemist tasuti intressinõue. Selline lähenemine on ka maksukohustuslase jaoks soodsam, sest kui maksusumma mingis osas ära tasutakse, siis väheneb ka baassumma, millelt intressi arvestatakse. Seega toimus tagatissummast kohustuste täitmine järjekorras, kus esmalt tasuti maksuotsusest tulenevad käibe- ja tulumaksu kohustused ning alles seejärel osaliselt intress. Pärast põhisumma kehtetuks tunnistamist jäi intressinõude summaks 176 906,39 eurot. 04.05.2017 oli kaebaja tasunud intressi kokku 249 341,72 eurot. Seega ei olnud võimalik kaebajale tagastada 141 641,08 eurot ega intressisummat proportsionaalselt kehtetuks tunnistatud põhimaksusummaga, nagu kaebaja väidab, vaid 72 435,33 eurot (249 341,72 – 176 906,39), mis on kaebajale õigesti tagastatud.
15.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on menetlusega põhjendamatult viivitanud. Samuti on ebaõige väide, et maksuhaldur on menetluse käigus 12 korda menetlust läbi viivat ametnikku vahetanud ja menetlust on seetõttu pidanud alati sisuliselt uuesti alustama. Asja materjalidest nähtuvalt alustas MTA 11.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22869-1 AS-i East-West Consulting suhtes üksikjuhtumi kontrolli. Kontrolli alustamise korralduse on koostanud revident Sandra Ojamäe. Samuti nähtub asja materjalidest, et 02.05.2014 on kaebaja käinud maksuhalduri juures suulisi seletusi andmas ning seletuste võtmise juures on viibinud maksuhalduri revidendid Sandra Ojamäe, Kati Rööpmann ja Liisu Lell. Suvel 2014 lahkus töögrupist revident Sandra Ojamäe ning kontrolli võtsid peamiste menetlejatena üle revidendid Liisu Lell ja Kati Rööpmann, kes osalesid ka juba esimesel kaebajalt seletuste võtmisel ning menetluse vältel läbivalt menetlustoimingutes. 09.09.2014 on MTA teinud kaebajale uue korralduse dokumentide esitamiseks ning selle korralduse on
3 (6)
koostanud MTA revident Lilian Kohver, kes tegeles kontrolliga kuni menetluse lõpuni. Asjaolu, et menetlustoimingute läbiviimisel viibis peale peamise menetleja ka teisi maksuhalduri ametnikke, ei tähenda, et menetlust läbiviivat revidenti oleks vahetatud ning vahepeal oleks kadunud ülevaade menetluse käigust ja juba varem selgunud maksustamise seisukohalt olulistest asjaoludest. See, et menetluse käigus kontrollitakse maksumaksja või kolmandate isikute esitatud teavet ja dokumente ning vajadusel küsitakse (korduvalt) täpsustavaid küsimusi, on menetluse loomulik ja tavapärane käik ega tähenda tingimata menetlusega venitamist. Kuivõrd kaebaja ei ole välja toonud perioode või konkreetseid juhtumeid, millal menetlus on tema hinnangul seisnud või revident on menetlusega pahatahtlikult venitanud ning selliseid perioode ei tuvastanud ka vastustaja, siis ei ole põhjendatud kaebaja taotlus intressisumma vähendamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 järgi teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebaja jäi täpsustatud kaebuses seisukoha juurde, et maksuotsusega määratud maksusummadelt ei olnud seisuga 25.04.2016 õiguspärane esitada kaebajale 323 257,77 euro suurust intressinõuet. Intressinõue ei oleks sellel hetkel saanud ületada 79 758,17 eurot.
18.MKS § 115 lg 1 näeb ette, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega lasub intressi arvestamise ja tasumise kohustus maksukohustuslasel ning maksuhaldur koostab intressinõude üksnes juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole intressi tasunud. Kuna intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 20), ei pea intressinõue sisaldama ka selle andmise kaalutlusi ning menetluslikud rikkumised (sh isiku ära kuulamata ja menetlusse kaasamata jätmine) või puudused motiveerimisel ei saa üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Intressinõude aluseks on intressiperioodi pikkus, mis sõltub kohustuse tekkimise ning selle tegeliku täitmise tähtpäevast. Need olid kaebajale teada. Eelnevat kinnitab ka see, et kaebaja esitas 27.04.2016 maksusumma ajatamise taotluse, mille MTA rahuldas 29.04.2016 otsusega nr 13-1.1/3267. Nimetatud otsuse järgi kinnitas MTA ajakava 78 264,05 euro tasumiseks 36 kuuks vastavalt ajakavale (kaebuse lisa nr 4). Seega ei nõudnud MTA 29.04.2016 seisuga 79 758,17 eurost suuremat summat.
19.Vaidlustatud intressinõude lisast nähtuvalt on intressinõude summa aluseks võetud käibemaksu osas ajavahemik 21.07.2011–20.04.2016, maamaksu osas 05.04.2016, erijuhtude tulumaksu osas 12.02.2013–06.04.2016 ning sotsiaalmaksu osas 12.04.2016–20.04.2016.
20.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja võõrandas MTA nõusolekul MTA kasuks koormatud kinnistu. MKS § 127 lg 2 kohaselt arvestatakse selleks määratud kontole makstud tagatissumma tagatava nõude täitmatajätmise korral selle katteks. Kui tagatis on esitatud mitme nõude katteks, kohaldatakse nõuete rahuldamise järjekorrale MKS § 128 lõikes 5 sätestatut. Maksuhaldur nõuab esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Kui koos maksuvõlaga sundtäidetakse ka muid käesolevast seadusest tulenevaid rahalisi kohustusi, nõutakse võlad sisse MKS § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras. Kui sundtäitmise tulemusel saadud rahast ei piisa kõigi maksunõuete rahuldamiseks, arvestatakse sundtäitmise tulemusel laekunud summad erinevate maksude katteks MKS § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras (MKS § 128 lg 5). MKS § 105 lg 7 järgi lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda ei arvestata, kui maksuhalduri haldusaktist (§-d 95 ja 111)
4 (6)
tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev.
21.Võõrandamisel saadud 615 000 eurost kandis MTA 25.04.2016 maksuotsuse katteks 371 500,40 eurot. Maksukohustuse täitmise tähtpäev oli maksuotsuse tegemise päev 25.04.2016 ning sellest ajast katkes ka intressi arvestus. Vaidlustatud intressinõude koostas MTA 25.04.2016 ehk aluseks võeti selleks päevaks arvestatud intress. Maksuhalduril puudus kohustus intressinõude määramisel võtta arvesse, et tagatiskontol oleva summa arvelt on võimalik täita intressinõuet. Alles 26.04.2016 kandis MTA intressinõude katteks 243 499,60 eurot. Kuna kaebajale kuulunud kinnistu võõrandamisest saadud summa ei katnud kogu intressi tasumise kohustust, jäi kaebajal täiendavalt tasuda 79 758,17 eurot. Kuigi õige on kaebaja väide, et ta kandis 06.04.2016 tagatiskontole vastava summa, puudus maksuhalduril temast olenematutel põhjustel võimalus vastavaid kandeid teha. Tallinna Halduskohus peatas 14.03.2016 määrusega MTA 16.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/22869-16 täitmise selliselt, et maksuhaldur võis maksuotsuse tagamiseks teostada MKS § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 nimetatud täitetoiminguid. Samas ei olnud maksuhalduril õigust pöörata sissenõuet kaebaja rahalisele õigusele vastavalt MKS § 130 lg 1 p-le 3 ega pöörduda Tallinnas Maarjamäe tn 16 (registriosa nr 492401) asuva kinnistu kaebajale kuuluvale osale seatud hüpoteegi realiseerimiseks kohtutäituri poole (MKS § 130 lg 2). Tallinna Halduskohus tühistas esialgse õiguskaitse andmise 21.04.2016.
22.MTA tegi 03.05.2017 otsuse nr 12.2-3/022869-23, millega muutis MTA 16.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/22869-16 punkte 3.3 ja 6c ning vähendas maksuotsuse alusel kaebajale 2011. a juuni eest tasumiseks määratud käibemaksusummat. Ehkki MTA 03.05.2017 otsusega nr 12.2-3/022869-23 on muudetud (s.o vähendatud kaebaja käibemaksukohustust 141 641,08 euro ulatuses) üksnes MTA 16.12.2015 maksuotsust nr 12.2-3/22869-16, puuduvad andmed, et vastustaja oleks tunnistanud osaliselt kehtetuks ka vaidlusaluse MTA 25.04.2016 intressinõude nr 13-3/7044. Kaebaja on 04.07.2017 menetlusdokumendis kinnitanud, et MTA kandis 04.05.2017 osa kaebaja poolt reaalselt tasutud intressisummast tagasi. Kaebaja ka eelnevat ei vaidlusta. Seega ei mõjuta MTA 03.05.2017 otsus nr 12.2-3/022869-23 otseselt vaidlustatud intressinõuet.
23.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et MTA ametnike tegevus põhjustas menetluses põhjendamatuid viivitusi, mis omakorda suurendas intressikulu. MKS §-s 98 on sätestatud (aegumis)tähtaeg, millise aja jooksul on maksusumma määramine õiguspärane. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et maksusumma määramisel aegumistähtaega ei ületatud. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Mõistliku menetlusaja kriteeriumile peab vastama mistahes menetlus ning seda ka juhul, kui seadus ei sätesta konkreetset tähtaega menetlustoimingute sooritamiseks või menetluse läbiviimiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.09.2011 otsus nr 3-3-1-5-11, p 24).
24.Mõistlik menetlusaeg on määratlemata õigusmõiste. Hinnang mõistlikule menetlusajale tuleb anda igas asjas eraldi, selle erisusi ja eripärasid silmas pidades: hinnates asja keerukust, menetlusosalise käitumist, ametiasutuste või menetlejate tegevust ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid hüvesid (vt Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p 78). Haldusasja nr 3-16-448 materjalidest nähtuvalt alustas MTA 11.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22869-1 AS-i East-West Consulting suhtes üksikjuhtumi kontrolli. Kontrolli alustamise korralduse on koostanud kontrollitalituse revident Sandra Ojamäe. 02.05.2014 on võtnud revidendid Sandra Ojamäe, Kati Rööpmann ja Liisu Lell kaebaja juhatuse liikmelt seletuse. 08.05.2014 on võtnud revidendid Kati Rööpmann ja Liisu Lell kaebaja juhatuse liikmelt seletuse. 06.08.2014 on võtnud revidendid Kati Rööpmann ja Liisu Lell Osaühingult Alfa Property ning J. M.lt seletuse. 29.10.2014 on teinud revident Lilian Kohver kaebajale korralduse dokumentide esitamiseks. 01.04.2015 on võtnud revidendid Liisu Lell ja Lilian Kohver kaebaja juhatuse liikmelt seletuse. Õiged on kaebaja väited, et kaebaja juhatuse liikmelt on võetud korduvalt seletusi ning esindajale esitatud küsimused kattuvad osaliselt. Samas ei 5 (6)
saa väita, et küsimusi on esitanud erinevad revidendid. Lisaks aitab samade küsimuste esitamine maksumenetluses välistada ametniku jaoks teatud asjaolusid ning selline tegevus ei ole keelatud. Seega on ebaõige kaebaja väide, et MTA on vahetanud kontrolli läbiviivat ametnikku 12 korral, millega kaasnes ebavajalik menetluse venitamine. Kaebaja ei ole toonud välja perioode, mille jooksul maksumenetlus kas takerdus või põhjendamatult aeglaselt kulges. Kohtu hinnangul ei ole maksumenetlus kestnud ebamõistlikult kaua ja kohus ei tuvastanud menetluses ka ilmselgeid MKS § 10 lg 3 rikkumisi.
25.Intressinõudes on esitatud MKS § 115 lg-s 3 sätestatud asjaolud ning selles on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga), koos õigusliku alusega. Intressinõude lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Intressinõude lisast nähtub ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik (käibemaks, maamaks, erijuhtude tulumaks, sotsiaalmaks). Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga. Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks intressi kompenseerimiseks. Seega on intressinõue selge ja kontrollitav.
26.Eeltoodust tulenevalt oli MTA 25.04.2016 intressinõue nr 13-3/70449 selle väljaandmise hetkel õiguspärane ning kohtul puudub alus selle tühistamiseks.
27.MKS § 117 lg 1 põhiseaduslikkust kontrollis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viimati 29.03.2017 otsuses nr 3-4-1-15-16. Riigikohus asus seisukohale, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas. Sealjuures arvestas Riigikohus ka maksuintressist tuleneva kogukulu määraga juriidilise isiku jaoks (26,28% aastas), mis tuleneb asjaolust, et juriidilisest isikust maksukohustuslane peab maksuintressilt tasuma ka tulumaksu (TuMS § 34 p 3 ja § 51 lg 2 p 1). Kohtul puudub praeguse asja asjaolusid arvesse võttes alus korduva põhiseaduslikkuse kontrolli algatamiseks, mistõttu tuleb kaebaja vastav taotlus jätta rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.