Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-2049 31. mai 2019 Ülle Polluks „X“ kaebus Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-2/682-1 tühistamiseks, alternatiivselt vangla tegevusetuse (26. septembril 2017 või 4. oktoobril 2017 või 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-2/682-1 kehtetuks tunnistamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – „X“ Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõendite kogumiseks. Rahuldada kaebaja taotlus ning tagastada Viru Vanglale tema 17. augusti 2018. a vastuse lisana esitatud 6. juuli 2018. a tõend nr 570. Rahuldada kaebus osaliselt ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevusetus, s.o 26. septembril 2017 ja 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja
18.augusti 2017. a käskkirja nr 6-2/682-1 kehtetuks tunnistamata jätmine osas, mis nägi kaebajale ette koristaja tööjuhendi punktis 1.4 nimetatud ülesande täitmise. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata. Mõista Viru Vanglalt kaebaja menetluskulude katteks välja 10 eurot. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 1. juuli 2019.
3-17-2049 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 18. augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-2/682-1 kinnipeetav „X“ tööle majandustööde abitööliseks, täpsemalt V7 ja V8 eluosakondade üldkasutatavate ruumide koristajaks, alates 21. augustist 2017 tähtajatult tunnitasuga 0,63 eurot. Käskkirja kohaselt tuli „X“el täita koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 ette nähtud ülesandeid. Käskkirjast nähtuvalt kooskõlastas arst 31. juulil 2017 „X“e tööle määramise.
2.„X“ esitas Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja peale vaide. Viru Vangla jättis 21. septembri 2017. a vaideotsusega nr 6-12/271-2 vaide rahuldamata.
3.„X“ esitas 8. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja tühistamiseks.
4.Kohus võttis 27. juuli 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas Viru Vanglat sellele vastama.
Viru Vangla palus 17. augusti 2018. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
6.Viru Vangla tunnistas 20. septembri 2018. a käskkirjaga nr 6-2/682-2 enda 18. augusti 2017. a käskkirja kehtetuks alates 20. septembrist 2018.
7.Kohus lubas 21. jaanuari 2019. a määrusega kaebust muuta ning luges, et kohtu menetluses on kaebus Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja tühistamiseks, alternatiivselt vangla tegevusetuse (26. septembril 2017 või 4. oktoobril 2017 või 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja 18. augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Sama määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
8.Kaebaja esitas 21. märtsil 2019 kaebuse täienduse. Kaebaja selgitas muu hulgas, et Viru Vangla pöördus õigusvastaselt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes andis
21.märtsil 2018 õigusvastaselt hinnangu kaebaja töövõime kohta. Kaebaja palus, et kohus tuvastaks õigusvastasuse vangla ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuses
3-17-2049 seoses komisjoni menetlusega, komisjoni poolt kaebaja töövõimele hinnangu andmisega ja ebaseadusliku otsuse tegemisega. Veel soovis kaebaja, et kohus tuvastaks õigusvastasuse töövõime hindamisel Viru Vanglas seoses sellega, et Viru Vanglal puudub tegevusluba töötervishoiu valdkonnas ning üldarst Reet Aadamsool puudub õigus ja pädevus töövõime hindamiseks, st tervishoiuteenuse osutamiseks töötervishoiu valdkonnas. Samuti palus kaebaja tuvastada, kas Viru Vangla üldarstil R. Aadamsool on üldse lubatud töötada arstina. Kaebaja taotles ka tunnistaja ülekuulamist. Veel taotles kaebaja, et kohus tagastaks vastustaja esitatud asjassepuutumatu tõendi, s.o vastustaja 17. augusti 2018. a vastuse lisana esitatud 6. juuli 2018. a tõendi nr 570. Viimati mainitud taotluse rahuldamata jätmise korral taotles kaebaja alternatiivselt tunnistajate ülekuulamist. Samuti esitas kaebaja kohtule taotluse tõendite kogumiseks.
Vastustaja esitas 22. aprillil 2019 täiendava seisukoha.
Kaebaja esitas 25. aprillil 2019 täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetuse, s.o 26. septembril 2017 või 4. oktoobril 2017 või 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja 18. augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmise. Kaebaja põhjendas oma seisukohti järgmiselt. 1) Kaebaja selgitas enne tema tööle määramist vastustajale, et on nõus töötama, kui arvestatakse tema seljavigastusega ning määratakse tema tervisele sobiv töö ja koormus. Kaebaja seisukohaga ei arvestatud. 2) Kaebajal on korduvalt olnud seljatraumad ning tal on diagnoositud 12. rinnalüli kompressioonmurd. Vigastus põhjustab seljavalu, mis periooditi ägeneb. Kaebaja saab küll valuravi, aga tema valud ja terviseprobleemid on süvenenud, mis kajastub ka tervisekaardil. Asi ei ole niivõrd selles, kas kaebaja suudaks koristustöid teha, vaid selles, mis on selle tagajärg tema tervisele. Isegi kerge füüsilise koormusega töö põhjustab kaebajal seljavalude ägenemist. Kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise ja käelise tegevuse funktsiooni kõrvalekalle. 3) Kui kaebaja viibis 31. juulil 2017 perearsti vastuvõtul, ei toimunud sisuliselt mingit töövõimelisuse hindamist, sest vastuvõtt kestis umbes viis minutit ning selle aja jooksul ei küsinud perearst ainsamatki küsimust kaebaja tervise või töövõimelisuse kohta. Perearst isegi ei teavitanud kaebajat, et ta hindas töövõimelisust. 4) Kaebaja viibis 18. septembril 2017 neuroloogi vastuvõtul, kes otsustas, et jätkata tuleb valuravi ning valude ägenemise tõttu tuleb anda kaebajale nädalaks ajaks töövabastus. Neuroloog ütles, et kui kaebaja tervislik seisund ei parane, pikendab perearst töövabastust. Kaebaja viibis 25. septembril 2017 perearsti vastuvõtul, kes keeldus töövabastust pikendamast. Perearst ütles, et vangla poliitika on selline, et perearst tohib töövabastust anda ainult halvatutele ja surivoodis olijatele. Perearst ütles, et sellise käsu sai ta ülemustelt. Seega ei lähtunud perearst arstieetikast. R. Aadamsood ei saa pidada erapooletuks, sest ta on lepingulises ja palgalises sõltuvussuhtes Viru Vanglaga ning on seetõttu manipuleeritav ja mõjutatav.
3-17-2049 Samuti erineb töövõimelisuse hindamine vanglas oluliselt väljaspool vanglat kasutatavast praktikast. See on aga vastuolus seadusega, sest tervishoiuteenuseid osutatakse vanglas samade põhimõtete ja seaduste alusel nagu väljaspool vanglat. 5) Töötukassa tegi 27. septembril 2017 kaebaja töövõime kohta otsuse. Töötukassa kaudu toimunud töövõime hindamise tulemuste kohaselt esineb kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Täpsemalt on kaebaja koormustaluvus alanenud ning alaseljas ja jalgades esinevate valude tõttu on raskendatud käimine, mitmesugustes kohtades liikumine ning keha põhiasendi muutmine ja säilitamine. Seljavalude tõttu on raskendatud esemete tõstmine ja kandmine, käte sirutamine esemete haaramiseks, käte või käsivartega pööramine või keeramine ning igapäevatoimingute tegemine. Muu hulgas on piiratud kodutööde tegemine. Töötukassa ekspertarst tuvastas, et kaebajal puudub täielikult töövõime füüsilise koormusega tööde tegemiseks. Seega välistab Töötukassa ekspertiis koristajana töötamise. Töötukassa tellitud ekspertiis on tehtud erakliinikus, mistõttu võib eeldada, et tegu on objektiivse hinnanguga, sest erinevalt riigist puudub erakliinikul igasugune huvi survestada kinnipeetavaid tööle. Kaebaja esitas Töötukassa otsuse vanglale 4. oktoobril 2017, et saada vangla seisukoht tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta. Kaebajale teatati 6. oktoobril 2017, et vangla ei arvesta Töötukassa otsust ning seega tööle määramise käskkirja kehtetuks ei tunnistata. Vastustaja oleks pidanud hiljemalt 4. oktoobril 2017 tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistama. 6) Kõrgema kategooria eriarst neuroloog Niina Neglason on samuti kinnitanud, et Töötukassa ekspertiisis tuvastatu vastab kaebaja tervislikule seisundile, sest tegi 11. detsembril 2017 pärast kaebaja meditsiinilist läbivaatust otsuse, et kaebaja tööle määramisel tuleb tugineda Töötukassa ekspertiisi hinnangule. Kuna N. Neglasoni peamine töökoht ei olnud vanglas ja ta käis vanglas teenust osutamas ainult vajaduse korral, ei olnud ta mõjutatav vangla administratsiooni poolt. 7) Perearst R. Aadamsoo hinnangud on ebaõiged ega lähe kokku neuroloogi ega Töötukassa ekspertarsti arvamustega. Kaebaja juhtis korduvalt vastustaja tähelepanu sellele, et R. Aadamsoo hinnangud on ebaõiged. Uurimisprintsiibist tulenevalt oli vastustajal kohustus teha kindlaks kaebaja tegelik tervislik seisund. Kaebaja oleks tulnud suunata uuringutele ning pädeva erialaarsti (nt neuroloogi) vastuvõtule. R. Aadamsool puuduvad neuroloogia eriala teadmised. Kuna R. Aadamsoo on meedias avaldatud artikli kohaselt saanud Soomes arstina töötamise keelu, on põhjendatud kahelda tema meditsiinialastes teadmistes ka üldarstina. 8) Vangla perearstil R. Aadamsool puudub õiguslik alus ja eriteadmised töövõime hindamiseks. Töövõime hindamise pädevus on ainult Töötukassal ja selle lepingulistel ekspertarstidel. Raviarst ei saa olla eksperdiks oma patsienti puudutavas töövõimeekspertiisis. R. Aadamsoo on kaebaja raviarst, ta ei ole Töötukassa lepinguline teenuse osutaja ja ta ei ole läbinud töövõime hindamise koolitust. Terviseameti andmetel puudub R. Aadamsool töötervishoiualane pädevus. Terviseameti poolt Viru Vanglale väljastatud tegevusloa kohaselt puudub Viru Vanglal õigus osutada tervishoiuteenuseid töötervishoiu valdkonnas. 9) Kaebaja ei saa koristustöid teha, sest need nõuavad raskuste tõstmist (ämber veega, puhastusvahendid jms), kätega töötamist, liikumist ja töö iseloomust tulenevalt ka teatud aja erinevates sundasendites olemist (koristatava pinna kohal kummargil olemist). Töötukassa ekspertarsti arvamuse kohaselt ei saa kaebaja aga oma tervislikust seisundist tulenevalt eelmainitut teha.
3-17-2049 10) Kaebajal on küll oma kambri koristamise kohustus, aga reaalselt ta seda teha ei saa, sest see tekitab tugevaid seljavalusid. Kaebaja kambrikaaslane koristab ise kogu kambrit. 11) Kaebaja esitas 4. oktoobril 2017 vastustajale ka taotluse hooldaja määramiseks, sest kaebaja ei saa ise hakkama igapäevatoimingute tegemisega. 12) Vangla üldarst R. Aadamsoo edastas 26. septembril 2017 ja 17. novembril 2017 teisele üksusele tõendid, mille kohaselt saab kaebaja täita ainult koristaja tööjuhendi punktides 1.1 ja 1.3 nimetatud ülesandeid. Seega ei saanud kaebaja enam arsti hinnangul täita tööjuhendi punktis 1.4 mainitud ülesannet. Faktiliste asjaolude muutumise tõttu oleks vastustaja pidanud haldusmenetluse uuendama.
12.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Haldusmenetluses kogutud tõenditega on õigesti leitud, et kaebaja on isikuks, kes on kohustatud vanglas 18. augusti 2017. a käskkirjas ja arsti kooskõlastuses sätestatud tingimustel töötama. 2) Vangistusseaduse (VangS) § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka põhiseaduse § 29 lõikest 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lõike 2 punktides 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike 22 eeldused. Nende aluste esinemise korral ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lõige 3). Vangla on haldusmenetluses hinnanud kaebaja töövõimet ning on pidanud võimalikuks, et kaebaja osaleb piiratud ulatuses majandustööl. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate, kes on hinnanud kaebaja töövõimeliseks, pädevuses. Vangla tervishoiutöötajatele on teada vangla majandustöö laad ja tingimused, mistõttu saavad tervishoiutöötajad nendega arvestada kooskõlastuse andmisel. 3) Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et Töötukassa hinnang isiku töövõimele on vanglas määrava tähendusega. Tegemist on ühe tõendiga, mida vangla arst saab VangS § 37 lõike 3 alusel otsust tehes arvesse võtta. Kohtupraktikas on läbivalt tunnustatud vanglas tegutseva arsti pädevust vastava otsuse tegemiseks. Vangla arst ei tegutse VangS § 37 lõikes 3 märgitud otsust tehes eksperdina töövõimetoetuse seaduse tähenduses. Kooskõlastus kinnipeetava töövõimelisusele antakse haldusmenetluse raames, mitte tervishoiuteenuse osutamise käigus. Vanglas tegutsev arst on informeeritud nii kinnipeetavatele pakutava töö iseloomust kui ka kinnipeetava seisundist. Otsust tehes saab arst tugineda ka hinnangutele, mis tal on kujunenud tervishoiuteenuse osutamise käigus – kui kinnipeetav kurdab erinevate liikumisprobleemide üle, aga muidu reaalsuses liigub vabalt, saab arst tööle määramist kooskõlastades tegelikku igapäevast olukorda arvesse võtta. Seda, et kaebaja üritab oma terviseprobleeme üle dramatiseerida, tõendavad erinevad vanglal olemas olevad kaebaja terviseandmed (nt 25. septembri 2017. a ravilugu nr 72, 6. juuli 2018. a tõend nr 570). Vangla arst hindab kinnipeetava töövõimelisust, tuginedes kinnipeetava tervisele. Vangla ei tee arstile ettekirjutusi, et reaalsete terviseprobleemidega kinnipeetavad tuleks tunnistada töövõimeliseks, nagu kaebaja väidab.
3-17-2049 4) Neuroloogi otsused ei tühista vangla arsti otsuse lõppjäreldusi kaebaja töövõime kohta. Erinevalt kaebajast ei leia vangla, et neuroloog oleks n-ö kõrgema kategooria arst. Vanglas igapäevaselt tegutsev arst on probleemiderohkemate kinnipeetavate tervisemuredest jooksvalt informeeritud. R. Aadamsoo tegeles kaebaja kaebustega pidevalt. Arsti pädevust ei saa hinnata ajaleheartiklite põhjal, nagu kaebaja seda üritab teha. R. Aadamsool oli õigus tegutseda arstina. 5) Kaebaja tervisekaarti 6. juulil 2018 tehtud sissekandes kirjeldab tervishoiutöötaja kaebajaga seonduvat ning sellest võib järeldada, et pigem üritab kaebaja töökohustuse täitmisest pääseda muul kui tervisest tuleneval põhjusel. 6) Vaidlustatud käskkirjal ei ole muid puudusi, mis tingiksid selle kehtetuks tunnistamise. Menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-2/682-1 tühistamise nõue
13.Kaebaja vaidlustab Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja, millega ta määrati tööle majandustööde abitööliseks, täpsemalt V7 ja V8 eluosakondade üldkasutatavate ruumide koristajaks, alates 21. augustist 2017 tähtajatult tunnitasuga 0,63 eurot. Käskkirja kohaselt tuli kaebajal täita koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 ette nähtud ülesandeid. Punkt 1.1 nägi ette põrandate kuivpuhastuse põrandaharja ja prügikühvliga. Punkt 1.3 nägi ette tolmu pühkimise horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt, kasutades lappi ja vett. Punkt 1.4 nägi ette uste, ukselinkide ja -klaaside puhastamise, kasutades lappi, vett ja klaasipuhastusvahendit.
14.VangS § 37 lõike 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lõikes 2 loetletud eranditest nähtuvalt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lõike 2 punkt 3). Kaebaja on seisukohal, et tema terviseprobleeme arvestades ei oleks tohtinud teda tööle määrata.
15.Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirjast nähtuvalt kuulati kaebaja enne käskkirja andmist ära. Kaebaja märkis 28. juulil 2017, et on nõus tööle asuma, kui arvestatakse tema seljavigastusega ning määratakse tema tervisele sobiv töö ja koormus. Samuti ütles kaebaja, et vajab enne tööle asumist arstiabi, sest tal on parasjagu tugevad seljavalud.
16.VangS § 37 lõikest 3 tulenevalt teeb kinnipeetava töövõime kindlaks arst. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et meditsiiniosakonna arst kooskõlastas 31. juulil 2017 kaebaja tööle määramise tingimusega, et kaebaja võib täita ainult koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 ette nähtud ülesandeid. Asja materjalidest nähtuvalt andis kooskõlastuse Viru Vangla perearst R. Aadamsoo.
17.Kaebaja on seisukohal, et vangla perearstil R. Aadamsool puudus õiguslik alus ja eriteadmised töövõime hindamiseks. Kaebaja selgitas, et töövõime hindamise pädevus on ainult Töötukassal ja selle lepingulistel ekspertarstidel. Raviarst ei saa olla eksperdiks oma patsienti puudutavas töövõimeekspertiisis. Kaebaja märkis, et R. Aadamsoo on kaebaja raviarst, ta ei ole Töötukassa lepinguline teenuse osutaja ja ta ei ole läbinud töövõime hindamise koolitust. Terviseameti andmetel puudub R. Aadamsool töötervishoiualane pädevus. Terviseameti poolt
3-17-2049 Viru Vanglale väljastatud tegevusloa kohaselt puudub Viru Vanglal õigus osutada tervishoiuteenuseid töötervishoiu valdkonnas. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Pikaaegse ja väljakujunenud kohtupraktika järgi on vangla arst õigustatud ja pädev tegema tõendite alusel kindlaks kinnipeetava töövõime. Töövõimetoetuse seaduse alusel toimuv töövõime hindamine Töötukassa poolt on sama seaduse järgi vajalik eelkõige selleks, et otsustada, kas ja millises ulatuses on isikul õigus saada töövõime toetust. Töötukassa hinnang ei ole vanglale siduv, kuid võib olla üheks tõendiks teiste hulgas, mille alusel vangla arst saab kinnipeetava töövõimet hinnata. Vangla arsti poolt kinnipeetava töövõime hindamiseks ei pea vanglal olema tegevusluba tervishoiuteenuste osutamiseks töötervishoiu valdkonnas. Samuti ei pea vangla arst hindama kinnipeetava töövõimet sama metoodika alusel, nagu seda tehakse Töötukassa kaudu toimuva töövõime hindamise raames.
18.Kaebaja on seisukohal, et tema tegeliku tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ja töövõime hindamiseks oleks tulnud ta suunata uuringutele ning pädeva erialaarsti (nt neuroloogi) vastuvõtule. Kaebaja märkis, et R. Aadamsool puuduvad neuroloogia eriala teadmised. Kaebaja lisas, et kuna R. Aadamsoo on saanud Soomes arstina töötamise keelu, on põhjendatud kahelda tema meditsiinialastes teadmistes ka üldarstina. Järjekindla kohtupraktika kohaselt on küllaldane see, kui vangla perearst teeb kinnipeetava töövõimelisuse olemasoleva teabe alusel kindlaks. Perearstil on oma eriala ampluaad arvestades piisavalt laiaulatuslikud teadmised, et suuta adekvaatselt hinnata kinnipeetava võimelisust teha vanglas majandustöid. Kinnipeetava töövõime hindamiseks ei ole vaja teda eraldi suunata mõne eriarsti juurde või uuringutele. Terviseameti veebilehe andmetel on R. Aadamsoo Terviseameti tervishoiutöötajate registris registreeritud ning tal on arsti kutse. Seega on R. Aadamsool õigus tegutseda Eestis arstina. Soomes arstina tegutsemise piirangud ei tähenda vältimatult, et R. Aadamsoo meditsiinialased teadmised Eestis perearstina tegutsemiseks oleksid puudulikud. Kohus saab R. Aadamsoo tehtud otsuseid ja nende usaldusväärsust hinnata koosmõjus teiste tõenditega.
19.Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lõike 2 teine lause). See tähendab, et kohus saab haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel arvesse võtta üksnes neid asjaolusid ja tõendeid, mis olid olemas haldusakti andmise ajal. Hiljem tekkinud asjaoludest ja tõenditest kohus lähtuda ei saa. Seega kontrollib kohus
18.augusti 2017. a käskkirja õiguspärasust 18. augusti 2017. a seisuga esinenud asjaoludest ja tõenditest lähtudes. Hilisemat olukorda kajastavad tõendid jätab kohus tühistamisnõude lahendamise raames tähelepanuta (HKMS § 62 lõige 2).
20.Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte, mis kajastab aastaid 2008−2010, osaliselt aastat 2011 ning aastat 2017. Väljavõttest ilmneb, et kaebaja selg sai 2001. aastal viga. Aastal 2008 on kaebaja meditsiinitöötajatele kurtnud seljaga seotud probleemide üle kahel korral (ravilood nr 3 ja 4), aastal 2009 ühel korral (ravilugu nr 9), aastal 2010 neljal korral (ravilood nr 23, 27, 28 ja 31) ning aastal 2011 ei ole ta selliseid kaebusi esitanud. Kaebaja saabus 19. mail 2017 Soome vanglast Viru Vanglasse. Viru Vanglasse saabumisel fikseeriti, et kaebajal on probleemid seljaga, kuid sellest hoolimata arvas kaebaja, et on
3-17-2049 võimeline töötama (ravilugu nr 33). Kuni 18. augustini 2017 on kaebaja tervisekaarti seljaga seoses tehtud järgmised kanded: ▪ 23. mai 2017, ravilugu nr 37, Angelika Kaldre: Seljavalude tõttu soovib perearsti vastuvõtule. Registreeritud järjekorda. ▪ 27. mai 2017, ravilugu nr 38, Irina Pavlova: Kaebab valu seljas. ▪ 7. juuni 2017, ravilugu nr 42, Lembe Ermos: 15 aastat tagasi oli autoavarii, mille tagajärjel selgroomurd – selja- ja jalavalud. Vahel liikumine raskendatud. Kaebusi ei ole (v.a jalavalud). ▪ 9. juuni 2017, ravilugu nr 43, Irina Pavlova: Kaebab valu selja piirkonnas, soovib salvi. ▪ 15. juuni 2017, ravilugu nr 44, Reet Aadamsoo: Kinnipeetaval on probleemid seljaga. Praegu kaebuseks periooditi terav seljavalu, kiirgub ette piki roietevahemikke, vahel selg rahulik. Siseneb kabinetti nõtke kõnnakuga, istub pöördtoolil vabalt keerutades. Rõõmsameelne. Töövõimeline, mitte tõsta raskusi, seljaprobleemid. ▪ 12. juuli 2017, ravilugu nr 47, Alla Koosel: Kaebas valvurile seljavalu, nõudis meedikut. Palutud anda kinnipeetavale suposiiti, et leevendada valu, kuid selle võtmisest kinnipeetav keeldus. ▪ 13. juuli 2017, ravilugu nr 48, Marje Uudeküll: Kaebab seljavalu, valu abaluude kohal ja alaseljas. Alaseljavalu kiirgub paremasse tuharasse ja jalga. Soovitatud ravivõimlemine, valuvaigistid vajadusel. On olnud kogu aeg valu, kuid samas tunnistab, et ravi pole saanud aega teha, kuna oli Eestis ja Soomes vangis. ▪ 14. juuli 2017, ravilugu nr 52, Marika Grigorjeva: Kaebab seljavalu, nõuab karku või jalutuskeppi. Vaatlusel kõndimisel ei lonka, liikumine vaba. Eelnevalt käinud kirurgi vastuvõtul, kus on soovitatud ravivõimlemine, valuvaigistid vajadusel. Soovitatud suposiiti, et leevendada valu, kuid kinnipeetav selle võtmisest keeldus. Ütleb, et sellest on kõht lahti. Pakutud Ibumetini, kuid keeldub ka sellest. Et leevendada valu, pakutud panna nädalaks valuvaigistavaid tablette igapäevaseks manustamiseks, kuid kinnipeetav keeldub ja nõuab, et pannakse vajadusel. Ei näe vajadust kargu või jalutuskepi väljastamiseks. ▪ 16. juuli 2017, ravilugu nr 49, Snežana Nesterova: Kell 22.50 helistas valvur, et isik soovib valuvaigistit. ▪ 17. juuli 2017, ravilugu nr 50, Irina Pavlova: Kell 15.00 kaebab seljavalu, soovib valuvaigistavat tabletti. ▪ 18. juuli 2017, ravilugu nr 51, Angelika Kaldre: Valvuri sõnul kaebab seljavalu. ▪ 21. juuli 2017, ravilugu nr 53, Irina Pavlova: Kaebab seljavalu. ▪ 23. juuli 2017, ravilugu nr 54, Angelika Kaldre: Kell 23.20 valvur teavitas, et kaebaja küsis seljavalu tõttu valuvaigistavat süsti, ütles, et tabletid ei aita. Valvuri edastas, et kinnipeetav oli samal õhtul valuvaigistavaid tablette juba võtnud. ▪ 31. juuli 2017, ravilugu nr 55, Reet Aadamsoo: Seljavalu tugev, avarii olnud aastaid tagasi. Töövõimeline, koristaja tööjuhendis tööülesanded 1.1, 1.3, 1.4. ▪ 17. august 2017, ravilugu nr 58, Olga Soom: Plaaniline üksuse õe vastuvõtt. Visiidi ajal kaebusi tervise suhtes ei esitanud.
21.Eeltoodust on näha, et aastatel 2008−2011 on kaebaja seljaga seotud probleemide üle kurtnud väga harva. Pärast Viru Vanglasse saabumist 19. mail 2017 on kaebaja seljaga seotud probleemide üle kurtnud mõnevõrra sagedamini: 2017. aasta mais kahel korral, juunis kolmel korral, juulis üheksal korral ning augustis enne tööle määramist ühel korral. Kohtu hinnangul ei saa seda aga pidada nii sagedaseks, et järeldada tuleks kaebaja püsivat ja täielikku töövõimetust. Suurema osa ajast ei ole kaebaja seljavalude üle kurtnud. Ka kaebaja ise on kohtule esitatud pöördumistes selgitanud, et tema seljavalud ägenevad üksnes periooditi. Kaebaja on 15. juunil 2017 arst R. Aadamsoole nentinud, et vahel on tema selg rahulik (ravilugu
3-17-2049 nr 44). Eraldi väärib rõhutamist see, et päev enne kaebaja tööle määramist ei esitanud kaebaja meditsiiniõe vastuvõtul ühtegi kaebust tervise kohta (ravilugu nr 58). Meditsiinitöötajad on kaebaja seljaprobleemidest Viru Vanglasse saabumisest alates teadlikud olnud, on teda jälginud, talle vajaduse korral määranud ravimeid ning andnud soovitusi ravivõimlemiseks. Väited seljavalude esinemise kohta on subjektiivsed ning meditsiinitöötajatel on väga raske, kui mitte võimatu objektiivselt kindlaks teha, kas kinnipeetaval ka tegelikult valud esinevad või kas valud on ikka nii tugevad, kui kinnipeetav väidab. Sellises olukorras tuleb meditsiinitöötajatel hinnata ka muid kinnipeetava tervislikku seisundit iseloomustavaid aspekte. Üheks hinnatavaks aspektiks saab väidetavate seljavalude korral olla kinnipeetava keha liikuvus. Nimelt on üldtuntud asjaolu see, et seljavalude esinemise korral võivad inimese kehaosad olla jäigad ja nende liigutamise ulatus piiratud, samuti tingivad valud enamasti vajaduse liigutada ennast aeglaselt ja ettevaatlikult. Arst R. Aadamsoo on
15.juunil 2017 täheldanud, et kaebaja sisenes kabinetti nõtke kõnnakuga ning istus pöördtoolil vabalt keerutades (ravilugu nr 44). Meditsiinitöötaja M. Grigorjeva on 14. juulil 2017 tähele pannud, et kaebaja kõndides ei lonka ning tema liikumine on vaba (ravilugu nr 52). Arst R. Aadamsoo on 31. juulil 2017 leidnud, et kaebaja on teatud ulatuses töövõimeline, st ta saab teha koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 ette nähtud ülesandeid. Seega ei ole R. Aadamsoo hinnanud kaebajat täielikult töövõimeliseks, vaid ta on kaebaja tervislikku seisundit arvesse võtnud ja leidnud, et terviseprobleemidest hoolimata saab kaebaja teha kergemaid koristustöid. Kohtu hinnangul ei viita miski sellele, et R. Aadamsoo oleks oma otsuse teinud meelevaldselt või erapoolikult. Koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 kirjeldatud ülesanded on vaieldamatult lihtsad koristustööd, mis ei nõua erilist füüsilist pingutust ega ka kaua sundasendis olemist. Kaebajal oli võimalik neid töid teha rahulikus tempos ning asendeid vahetades. Võttes arvesse kaebaja tervisekaardist nähtuvat ja eelnevalt käsitletut (seljavalude üle kurtmine pigem harva, vaba kehaline liikuvus), on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kaebaja suutis oma seljaprobleemidest hoolimata arst R. Aadamsoo määratud koristustöid teha. Arvestades tööde kerget iseloomu ning kaebaja valikuvabadust töötempo ja -asendite osas, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et koristustööd saanuks kaebajale põhjustada ägedaid seljavalusid. Asjakohane on viidata veel sellele, et ka kaebaja ise on Viru Vanglasse saabudes leidnud, et seljaprobleemidest hoolimata on ta võimeline töötama (ravilugu nr 33).
22.Kaebaja osutas sellele, et kui ta viibis 31. juulil 2017 perearsti vastuvõtul, ei toimunud sisuliselt mingit töövõimelisuse hindamist, sest vastuvõtt kestis umbes viis minutit ning selle aja jooksul ei küsinud perearst ainsamatki küsimust kaebaja tervise või töövõimelisuse kohta. Perearst isegi ei teavitanud kaebajat, et ta hindas töövõimelisust. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et arst võib kinnipeetava töövõimelisuse kohta otsuse langetada ka ainult dokumenteeritud terviseandmete (nt tervisekaardi kannete) põhjal ning tal ei ole kohustust kinnipeetavat eraldi läbi vaadata. Kohtupraktika kohaselt ei tule ka kinnipeetavat teavitada töövõimelisuse hindamisest. Praegusel juhul on arst R. Aadamsoo võtnud kaebaja töövõimelisuse hindamisel aluseks tervisekaardist nähtuva teabe. Lisaks viibis kaebaja 31. juulil 2017 R. Aadamsoo vastuvõtul, kust saadud teavet sai arst samuti kaebaja töövõimelisuse hindamisel arvesse võtta. Usutav ei ole kaebaja väide selle kohta, et arst ei küsinud temalt ühtegi küsimust tervise kohta. R. Aadamsoo 31. juulil 2017 tehtud kandest (ravilugu nr 55) on näha, et vastuvõtul oli jutuks kaebaja seljavalu ja vasaku hüppeliigese valulikkus ning arst määras kaebajale ka ravimeid. Asjaolu, et arst ei teavitanud kaebajat töövõime hindamisest, ei tähenda, et arst ei oleks seda tegelikult teinud. Samuti ei saa sellest,
3-17-2049 et vastuvõtt kestis viis minutit, järeldada, et arst ei hinnanud sisuliselt kaebaja töövõimet. Kui arst on kinnipeetava eelneva seisundiga kursis ning kinnipeetav vastuvõtul palju uusi kaebusi ei esita, võibki piisava kogemusega arstile piisata viiest minutist, et saada ülevaade kinnipeetava hetkeseisundist.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja seljaprobleemid ei välistanud
18.augustil 2017 kaebaja tööle määramise koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 nimetatud ülesannete täitmiseks. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu 18. augusti 2017. a seisuga ka muid terviseprobleeme, mis pidanuks tingima kaebaja tööst vabastamise. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kaebuse Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja tühistamiseks. Viru Vangla tegevusetuse (26. septembril 2017 või 4. oktoobril 2017 või 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja 18. augusti 2017. a käskkirja nr 6-2/682-1 kehtetuks tunnistamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise nõue
24.Kaebaja palus, et kui kohus jätab tühistamiskaebuse rahuldamata, tuvastaks kohus vangla tegevusetuse (26. septembril 2017 või 4. oktoobril 2017 või 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja 18. augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmine) õigusvastasuse.
25.Kaebaja selgitas, et ta esitas 4. oktoobril 2017 vanglale Töötukassa 27. septembri 2017. a otsuse nr TVH/17/045199. Vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Töötukassa otsusega anti hinnang kaebaja töövõimele. Otsuses on kirjas: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud lülisambamurru järgsest seisundist. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkondades ja ravimite mõju osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on koormustaluvuse alanemise ning alaseljas ja jalgades esinevate valude tõttu raskendatud käimine, mitmesugustes kohtades liikumine ning keha põhiasendi muutmine ja säilitamine. Seljavalude tõttu on raskendatud esemete tõstmine ja kandmine, käte sirutamine esemete haaramiseks, käte või käsivartega pööramine või keeramine ning igapäevatoimingute teostamine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 3 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.“ Otsuse tegemisel on tuginetud Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarsti Ülla Melnikovi
26.septembri 2017. a eksperthinnangule. Eksperthinnangus on muu hulgas märgitud, et käelise tegevuse piirangute tõttu on kaebajal häiritud kodutööde tegemine. Eksperthinnangus on kaebajale sobivaks tööks peetud füüsilise koormuseta ja vähese liikumisega osalise tööajaga tööd, mis sisaldaks teiste juhendamist või koolitamist ja arvutiga töötamist. Ebasobivaks on peetud tööd, kus tuleb pikki vahemaid kõndida, treppidel liikuda, raskusi käsitsi teisaldada ja sundasendis püsida ning kus on üld- ja lokaalsed vibratsioonitingimused ja äärmuslikud keskkonnatingimused. Kaebaja on seisukohal, et vangla oleks pidanud 4. oktoobril 2017 pärast Töötukassa otsuse saamist haldusmenetluse uuendama ja enda 18. augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistama. Kaebaja on veendumusel, et Töötukassa otsusest ja selle aluseks olnud eksperthinnangust ilmneb üheselt, et kaebaja ei saanud täita ka koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 ette nähtud ülesandeid.
3-17-2049
26.Kaebaja on Töötukassa 27. septembri 2017. a otsust ja selle aluseks olnud eksperthinnangut käsitlenud ainumääravate tõenditena tema töövõime kohta. HKMS § 61 lõige 2 sätestab: „Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.“ Järelikult tuleb kohtul selleks, et kindlaks teha, kas vastustaja pidanuks 4. oktoobril 2017 haldusmenetluse uuendama ja enda
18.augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistama, hinnata kogumis ja vastastikuses seoses kõiki tõendeid, mis annavad teavet kaebaja tervisliku seisundi kohta 4. oktoobri 2017. a seisuga. Hilisemat olukorda kajastavad tõendid jätab kohus tähelepanuta (HKMS § 62 lõige 2). Seejuures võtab kohus tõendeid arvesse alates 19. augustist 2017, sest kohus on eespool jõudnud järeldusele, et 18. augusti 2017. a seisuga oli põhjendatud lugeda kaebaja koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 märgitud ülesannete täitmiseks töövõimeliseks.
27.Alates 19. augustist kuni 4. oktoobrini 2017 on kaebaja tervisekaarti tehtud järgmised kanded: ▪ 19. august 2017, ravilugu nr 59, Angelika Kaldre: Seljavalu tugev, anamneesis avarii olnud aastaid tagasi. ▪ 20. august 2017, ravilugu nr 60, Kersti Kevato: Lõuna paiku soovib seljavalu tõttu valuvaigistavat süsti. Meloxicam ei olevat mõjunud. Eile venitas selga liiga kõvasti, sellest ka praegune probleem uuesti esile kerkinud. Eile õhtul oli samuti süsti saanud. ▪ 3. september 2017, ravilugu nr 61, Alla Koosel: Kaebas valvurile seljavalu, nõudis meedikut. Palutud anda kinnipeetavale suposiiti, et leevendada valu, kuid selle võtmisest kinnipeetav keeldus. Otsus – puudub objektiivne põhjus erakorraliseks kutseks, kui kinnipeetav tahtlikult eirab ravimite manustamist, mis võiksid teda aidata. ▪ 4. september 2017, ravilugu nr 62, Jelena Lobacheva: Kaebab seljavalu. ▪ 5. september 2017, ravilugu nr 63, Olga Soom: Plaaniline üksuse õe vastuvõtt. Momendil kaebusi tervise suhtes ei esitanud. ▪ 10. september 2017, ravilugu nr 64, Irina Pavlova: Seljavalu, soovib ööseks valuvaigistavat süsti. ▪ 11. september 2017, ravilugu nr 65, Reet Aadamsoo: Seljavalu. Vajalik neuroloogi konsultatsioon. Soovib võimlemisrulli isiklike asjade hulgast, neuroloogi arvamus. Liigub kergelt longates ilma abivahendita. Otsus – võimaldada jalutuskäik pingiga boksis; töövõimeline, saab täita koristaja tööjuhendis tööülesandeid 1.1, 1.3, 1.4, raskusi mitte tõsta, seljaprobleemid. ▪ 13. september 2017, ravilugu nr 66, Jelena Varkki: Patsient soovib prille kaugelevaatamiseks. ▪ 17. september 2017, ravilugu nr 67, Ilona Gumennaja: Kell 21.30 kaebuseks tugev seljavalu. ▪ 18. september 2017, ravilugu nr 68, Niina Neglason: Anamneesis seljatraumad. Kerge valu on püsivalt, periooditi ägenemised, valu vööna, kiirgub ka paremasse jalga. Oli vahepeal RKK unarusse jätnud, hakkas liiga intensiivselt tegelema, valud ägenesid. Otsus – jätkata valuravi, kuna praegu on ägenemine, siis nädalaks ajaks töövabastus. ▪ 18. september 2017, ravilugu nr 69, Olga Soom: Tervislikel põhjustel antud tööst vabastus kuni 25. septembrini 2017. Sportimiskeeld kuni 2. oktoobrini 2017. Plaaniline perearsti vastuvõtt seoses töövõimelisusega 25. septembril 2017. ▪ 21. september 2017, ravilugu nr 70, Irina Pavlova: Kell 20.55 seljavalu, soovib ööseks valuvaigistavat süsti. ▪ 23. september 2017, ravilugu nr 71, Alla Koosel: Kutse kambrisse peale õhtust loendust. Kinnipeetav valvurile kutsumise põhjust ei maininud. Kinnipeetav palub teha talle süsti, kuna tal valutab selg. Küsimusele, kas võttis õhtuse loenduse ajal valuvaigistamiseks küünla, vastas eitavalt. Ei soovi võtta küünalt ka peale korduvaid pakkumisi. Ütles, et
3-17-2049
▪
▪ ▪
küünlast on maole halb. Räägib, et tal on haige selg ja see on 15 aastat juba. Samuti räägib, et tal on oma arsti poolt ordineeritud ravimid, kuid need ei aita. Päeva jooksul õde oli sektoris, kutseid kinnipeetava poolt ei olnud, ei olnud kaebusi ka loenduse ajal. Otsus – süsti ei tehtud. 25. september 2017, ravilugu nr 72, Reet Aadamsoo: Seljavalu, olevat kogu aeg äge valu. Soovib võimlemisrulli isiklike asjade hulgast, neuroloog arvamust ei avaldanud, kinnipeetav olevat unustanud sellest rääkida. Neuroloogi poolt ordineeritud valuravi, osa tablette võtmata, tarvitab ebaregulaarselt, kinnipeetav väidab, et võtab ainult vajadusel. Seega seljavalu vahel puudub või on väiksem ja valuravi tablette ei võta. Vastuvõtul kinnipeetav istub vabalt, keerleb pöördtoolil, kõnnib vabalt lonkamata, abivahendit ei kasuta. Soovitus korrigeerida võimlemiskoormust. Otsus – töövõimeline, saab täita koristaja tööjuhendis tööülesandeid 1.1, 1.3, raskusi mitte tõsta üle 5 kg (seljaprobleem). 1. oktoober 2017, ravilugu nr 73, Kersti Kevato: Valvurilt info, et kinnipeetav soovib valuvaigistavat süsti. Valvuri sõnul oli lõunal longates jalutama läinud. 2. oktoober 2017, ravilugu nr 74, Olga Soom: Kaebuseks valu alaseljas, kiirgub paremasse jalga. Visiidi ajal kinnipeetav lonkab.
28.Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarsti Ü. Melnikovi 26. septembri 2017. a eksperthinnang on koostatud ainult dokumentide põhjal, sh kaebaja antud kirjalike selgituste põhjal. See tähendab, et ekspertarst andis oma hinnangu nii, et ta ei ole ise kordagi kaebajat näinud ega saanud välise vaatluse põhjal kontrollida, kas kaebaja väited tema terviseprobleemide kohta tõele vastavad. Ü. Melnikovi eksperthinnangust on näha, et kaebaja on oma terviseprobleemide kohta esitanud ebaõigeid ja ülepaisutatud väiteid. Nimelt väitis kaebaja, et tal esinevad piirangud teadvusel püsimise, enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, kuid ekspertarst ei leidnud neile väidetele kinnitust. Kohtu hinnangul annab see alust kahelda ka kaebaja muude väidete tõepärasuses. Vangla meditsiinitöötajad on kaebajaga pika aja vältel kokku puutunud, teda visiitide ajal näinud ning saanud tema tervisliku seisundi kohta teavet ka teistelt vanglateenistujatelt. See tähendab, et vangla meditsiinitöötajatel on pika aja jooksul kujunenud terviklik ülevaade kaebaja tervislikust seisundist. Muu hulgas saavad vangla meditsiinitöötajad välise vaatluse põhjal hinnata, kas esineb märke, mis kinnitaksid kaebaja väidetud terviseprobleemide esinemist. Eeltoodut arvestades peab kohus vangla meditsiinitöötajate tehtud kandeid kaebaja tervisekaarti usaldusväärsemaks tõendiks kui ühe arsti dokumendipõhist ühekordset hinnangut.
29.Käesoleva otsuse punktis 27 esile toodud kaebaja tervisekaardi kannetest on näha, et kaebaja on alates 19. augustist 2017 seljavalu üle kurtnud pigem harva, 2017. aasta septembris näiteks üheksal korral. Samuti ilmneb tervisekaardist, et aeg-ajalt on kaebaja kõndinud longates. Samas on kaebajal olnud ka perioode, kus tal kaebusi ei ole ning ta liigub vabalt ega lonka (ravilood nr 63 ja 72). Seda, et kaebajal oleks probleeme käte liigutamisega, ei nähtu tervisekaardist üldse. Vaadeldaval ajavahemikul on arst R. Aadamsoo hinnanud kaebaja töövõimelisust kahel korral – 11. ja 25. septembril 2017. Mõlemal korral on kaebaja viibinud arsti vastuvõtul ning arst on arvesse võtnud kaebaja väiteid seljavalu kohta ja hinnanud väliselt tema keha liikuvust. 11. septembril 2017 on arst leidnud, et kaebaja seljaprobleemid võimaldavad tal teha koristaja tööjuhendi punktides 1.1, 1.3 ja 1.4 nimetatud ülesandeid, kui raskusi ta tõsta ei tohi. 25. septembril 2017 on arst kindlaks teinud, et kaebaja on ebaregulaarselt võtnud neuroloogi määratud tablette valu leevendamiseks. Kaebaja selgitas olukorda sellega, et võtab tablette ainult siis, kui on vaja. Arst järeldas sellest, et seega kaebajal vahel seljavalu
3-17-2049 puudub või on väiksem, kui pole pidevalt vaja tablette võtta. Samuti täheldas arst, et kaebaja istus vabalt, keerles pöördtoolil ning kõndis vabalt lonkamata. Arst järeldas, et kaebaja tervislik seisund võimaldab tal täita koristaja tööjuhendi punktides 1.1 ja 1.3 nimetatud ülesandeid, kuid kaebaja ei tohi tõsta üle 5-kilogrammiseid raskusi. Koristaja tööjuhend sisaldab hulgaliselt ka muid ülesandeid, kuid arst R. Aadamsoo on leidnud, et neid kaebaja oma tervise tõttu täita ei saa. See annab tunnistust sellest, et arst R. Aadamsoo on kaebaja terviseandmeid ja tööjuhendis nimetatud ülesandeid kõrvutanud ning analüüsinud, mida kaebaja saab teha. Niisiis on näha, et arst R. Aadamsoo on kaebaja tervislikku seisundit ja töövõimelisust hinnanud sisuliselt ning kõiki aspekte arvestades. Miski ei viita R. Aadamsoo ebapofessionaalsusele ega erapoolikusele. See, et neuroloog N. Neglason andis kaebajale 18. septembril 2017 nädalaks ajaks töövabastuse, ei sea kahtluse alla arst R. Aadamsoo hinnangute põhjendatust. Nimelt nähtub N. Neglasoni tehtud kandest (ravilugu nr 68), et kaebajal oli parasjagu seljavalude ägenemise hetk ning seetõttu pidas neuroloog vajalikuks anda kaebajale nädalaks ajaks töövabastuse. Kui neuroloog oleks leidnud, et kaebaja tervislik seisund on selline, et ta ei saa üldse töötada, oleks ta andnud pikemaajalise vabastuse. Ka kaebaja ise on kohtule esitatud pöördumistes öelnud, et neuroloog pidas töövabastuse pikendamist perearsti poolt vajalikuks siis, kui kaebaja tervislik seisund ei parane. R. Aadamsoo hindas nädala pärast kaebaja tervislikku seisundit uuesti ning tuvastas, et kaebaja olukord on paranenud ning ta saab kergemaid koristustöid teha. Neuroloog N. Neglasoni ja perearst R. Aadamsoo hinnangud ei ole vastuolulised, vaid konkreetse hetke olukorda arvestavad.
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vanglal ei olnud kohustust 4. oktoobril 2017 Töötukassa 27. septembri 2017. a otsusest ajendatuna haldusmenetlust uuendada ja enda
18.augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistada. Kohus jätab kaebaja vastava tuvastamisnõude rahuldamata.
31.Küll aga on kaebaja õigesti osutanud sellele, et arst R. Aadamsoo 25. septembri 2017. a otsus selle kohta, et kaebaja tohib täita ainult koristaja tööjuhendi punktides 1.1 ja 1.3 nimetatud ülesandeid, oleks pidanud tingima 26. septembril 2017, mil arst edastas vastava teabe teisele üksusele, haldusmenetluse uuendamise ja vastustaja 18. augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamise osas, millega kohustati kaebajat täitma koristaja tööjuhendi punktis 1.4 nimetatud ülesandeid. Vanglal ei olnud arsti vastava otsuse saamisel enam põhjendatud alust kohustada kaebajat 18. augusti 2017. a käskkirjaga täitma punktis 1.4 nimetatud ülesandeid. Vangla aga
26.septembril 2017 haldusmenetlust ei uuendanud ega tunnistanud enda 18. augusti 2017. a käskkirja koristaja tööjuhendi punkti 1.4 osas kehtetuks. R. Aadamsoo on 17. novembril 2017 uuesti leidnud, et kaebaja tervislik seisund võimaldab teha kergemaid majandustöid, nagu tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, laudadelt, aknalaudadelt ja radiaatoritelt ning põrandate kuivpuhastus harjaga (I kd, tl 88). Kirjeldatud lubatud tööd vastavad koristaja tööjuhendi punktides 1.1 ja 1.3 nimetatud ülesannetele. Koristaja tööjuhendi punktis 1.4 nimetatud töid, s.o uste, ukselinkide ja -klaaside puhastamist ei ole arst lubatud tööde hulgas esile toonud. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga, et R. Aadamsoo 17. novembri 2017. a tõendit tuleb
25.septembri 2017. a otsuse valguses mõista nii, et arst oli ka 17. novembril 2017 veendumusel, et kaebajale sobilikuks tööks ei ole koristaja tööjuhendi punktis 1.4 nimetatud ülesanded. Seetõttu on kaebaja õigesti leidnud, et vastustajal oli kohustus ka 17. novembril 2017, kui arst edastas vastava tõendi teisele üksusele, haldusmenetlus uuendada ja enda 18. augusti 2017. a käskkiri kehtetuks tunnistada osas, millega kohustati kaebajat täitma koristaja tööjuhendi punktis 1.4 nimetatud ülesandeid. Vastustaja seda aga ei teinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada osas, milles kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetuse, s.o 26. septembril 2017 ja 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja 18. augusti
3-17-2049 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmine koristaja tööjuhendi punkti 1.4 puudutavas osas. Kaebuse muutmise taotlus
32.Kaebaja on 21. märtsi 2019. a menetlusdokumendis taotlenud, et kohus lahendaks veel kolm tuvastamisnõuet. Kaebaja selgitas, et Viru Vangla pöördus õigusvastaselt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes andis 21. märtsil 2018 õigusvastaselt hinnangu kaebaja töövõime kohta. Kaebaja palus, et kohus tuvastaks õigusvastasuse vangla ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuses seoses komisjoni menetlusega, komisjoni poolt kaebaja töövõimele hinnangu andmisega ja ebaseadusliku otsuse tegemisega. Veel soovis kaebaja, et kohus tuvastaks õigusvastasuse töövõime hindamisel Viru Vanglas seoses sellega, et Viru Vanglal puudub tegevusluba töötervishoiu valdkonnas ning üldarst R. Aadamsool puudub õigus ja pädevus töövõime hindamiseks, st tervishoiuteenuse osutamiseks töötervishoiu valdkonnas. Samuti palus kaebaja tuvastada, kas Viru Vangla üldarstil R. Aadamsool on üldse lubatud töötada arstina. Sisuliselt on kaebaja soovinud kaebust muuta – ta soovib menetlusse võetud nõuetele lisada veel nõudeid.
33.HKMS § 49 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.
34.Kohus ei luba kaebajal kaebust muuta osas, milles kaebaja soovib Viru Vangla ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses komisjoni poolt hinnangu andmisega kaebaja töövõime kohta. Menetlusse võetud kaebuse eesmärgiks oli saavutada Viru Vangla 18. augusti 2017. a käskkirja tühistamine või alternatiivselt vangla tegevusetuse (26. septembril 2017 või 4. oktoobril 2017 või 17. novembril 2017 haldusmenetluse uuendamata ja 18. augusti 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamine. Kohus selgitas juba eespool, et ei saa neid nõudeid lahendades arvesse võtta hiljem tekkinud asjaolusid ja tõendeid. Sündmused seoses tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoniga toimusid menetlusse võetud nõuete lahendamisel arvestatud asjaoludest oluliselt hiljem. Seega ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoniga seonduvad asjaolud menetlusse võetud nõuete lahendamisel asjakohased. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoniga seonduv tegevus on eraldiseisev küsimus ning selle õigusvastasuse tuvastamine ei aita praeguses asjas kuidagi kaebuse eesmärgi saavutamisele kaasa. Kui kaebaja leiab, et Viru Vangla ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on toiminud õigusvastaselt, on tal võimalik sellega seoses esitada kohtule eraldi kaebus.
35.Kohus ei luba kaebajal kaebust muuta ka osas, milles kaebaja soovib, et kohus tuvastaks õigusvastasuse töövõime hindamisel Viru Vanglas seoses sellega, et Viru Vanglal puudub tegevusluba töötervishoiu valdkonnas ning üldarst R. Aadamsool puudub õigus ja pädevus töövõime hindamiseks, st tervishoiuteenuse osutamiseks töötervishoiu valdkonnas. Seda, et Viru Vanglal ei pea olema kinnipeetavate töövõimelisuse hindamiseks tegevusluba töötervishoiu valdkonnas ning et R. Aadamsool oli õigus ja pädevus kaebaja töövõime hindamiseks, on kohus selgitanud juba menetlusse võetud nõuete lahendamise käigus. Puudub mõistlik põhjus nende asjaolude kohta sama seisukoha võtmiseks eraldiseisva tuvastamisnõude raames.
3-17-2049
36.Samuti ei luba kohus kaebajal kaebust muuta osas, milles kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, kas Viru Vangla üldarstil R. Aadamsool on üldse lubatud töötada arstina. Kohus viitas juba menetlusse võetud nõuete lahendamise käigus sellele, et Terviseameti veebilehe andmetel on R. Aadamsoo Terviseameti tervishoiutöötajate registris registreeritud ning tal on arsti kutse. Seega on R. Aadamsool õigus tegutseda Eestis arstina. Puudub mõistlik põhjus selle asjaolu kohta sama seisukoha võtmiseks eraldiseisva tuvastamisnõude raames.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.
Tunnistaja ülekuulamise taotlus
38.Kaebaja taotles ka tunnistaja ülekuulamist. Kaebaja palus üle kuulata arst R. Aadamsoo. Kaebaja soovis, et R. Aadamsoo annaks ütlusi oma pädevuse ja eriteadmiste kohta töövõime hindamise valdkonnas, kehtiva töövõime hindamise metoodika tundmise osas, töövõime hindamise metoodika järgimata jätmise osas, ilma vastava tegevusloata tervishoiuteenuse osutamise kohta töötervishoiu valdkonnas ning selle kohta, milliseid ettekirjutusi on talle tehtud vangla administratsiooni poolt kinnipeetavate tööle määramise kooskõlastuste menetlustes. Samuti soovis kaebaja saada selgitusi selle kohta, milliste andmetega R. Aadamsoo tutvus enne kaebaja töövõimeliseks tunnistamist, millistest kriteeriumitest ta lähtus kaebaja töövõimeliseks tunnistamisel ning kas tugev valu ja selgroo vigastus on tema hinnangul töövõimet pärssivad asjaolud.
39.Kohus jätab tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata. Kohus on eespool juba selgitanud, et vangla arst on pädev kinnipeetavate töövõimelisuse hindamiseks ning ta ei pea seda tegema samamoodi, nagu käib töövõimelisuse hindamine Töötukassa poolt töövõimetoetuse seaduse alusel. Seega puudub vajadus R. Aadamsoo ülekuulamiseks osas, mis puudutab Töötukassa poolt toimuva töövõime hindamise metoodikaga seonduvat. Samuti on kohus korduvalt osutanud sellele, et vanglal ei pea olema kinnipeetavate töövõimelisuse hindamiseks tegevusluba töötervishoiu valdkonnas. Lisaks on kohus asunud seisukohale, et R. Aadamsoo tegevuse puhul ei viita miski erapoolikusele. Vangla on samuti kinnitanud, et ei tee arstile ettekirjutusi, et reaalsete terviseprobleemidega kinnipeetavad tuleks tunnistada töövõimeliseks, nagu kaebaja seda väidab. Seda arvestades ei pea kohus vajalikuks üle kuulata R. Aadamsood, et teada saada, kas vangla administratsioon on talle teinud ettekirjutusi kaebaja tööle määramisel kooskõlastuste andmiseks. Kohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et R. Aadamsoo on kaebaja töövõimelisuse hindamisel tuginenud eelkõige tervisekaardist nähtuvatele andmetele ja vastuvõttudel saadud teabele. Arstil tuleb saadud teavet kogumis hinnata ja igal üksikjuhtumil langetada otsus kinnipeetava töövõimelisuse kohta. Arstil ei pea kinnipeetavate töövõimelisuse hindamiseks olema üheseid ja jäiku kriteeriume. Samuti nähtub sellest, et R. Aadamsoo on hinnanud kaebaja üksnes väheste tööde tegemiseks töövõimeliseks, see, et tema hinnangul võib selgroo vigastus ja sellest tingitud valu olla töövõimet pärssivaks asjaoluks. Seega puudub vajadus kuulata R. Aadamsood üle selleks, et ta selgitaks, milliste andmetega ta tutvus enne kaebaja töövõimeliseks tunnistamist, millistest kriteeriumitest ta lähtus kaebaja töövõimeliseks tunnistamisel ning kas tugev valu ja selgroo vigastus on tema hinnangul töövõimet pärssivateks asjaoludeks. Tõendite kogumise taotlus
40.Kaebaja esitas kohtule ka taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, sest vanglas viibimise tõttu ei saa ta neid ise koguda. Kaebaja palus kohtul koguda järgmised tõendid: „Töövõime hindamise metoodika“ ja „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja
3-17-2049 tervise klassifikatsioon (RFK)“, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Kaebaja soovib nendega tõendada seda, et arst R. Aadamsoo hindas kaebaja töövõimet valedel alustel ega järginud kehtivat töövõime hindamise metoodikat, ning seda, et riikliku töövõime hindamise käigus anti muu hulgas hinnang sellele, et kaebaja tervisele ei sobi koristustööd, kuna esineb muu hulgas piirang d640 ehk kodutööde tegemine.
41.Kohus on eespool juba selgitanud, et vangla arst ei pea kinnipeetavate töövõimelisuse hindamisel juhinduma metoodikast, mida kasutatakse töövõimetoetuse seaduse alusel Töötukassa poolt toimuva töövõime hindamise käigus. Seega on kaebaja viidatud „Töövõime hindamise metoodika“ praeguses asjas asjakohatu. Kohus jätab selles osas tõendi kogumise taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lõige 2).
42.Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarsti Ü. Melnikovi 26. septembri 2017. a eksperthinnangus on tõepoolest leitud, et kaebajal esineb käelise tegevuse valdkonnas piirang kodutööde tegemisel (RFK kood d640). Kaebaja on ise oma kohtule esitatud pöördumistes lahti selgitanud, mida RFK järgi kood d640 hõlmab. Vastustaja ei ole sellele selgitusele vastu vaielnud ning ka kohtul pole kaebaja vastavas selgituses alust kahelda. Seega puudub vajadus RFK-d asja materjalide juurde võtta. Kohus jätab vastavas osas tõendi kogumise taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lõige 2). Taotlus tõendi tagastamiseks
43.Kaebaja taotles, et kohus tagastaks vastustaja esitatud asjassepuutumatu tõendi, s.o vastustaja 17. augusti 2018. a vastuse lisana esitatud 6. juuli 2018. a tõendi nr 570. Kohus nõustub kaebajaga, et tegu on asjassepuutumatu tõendiga, sest see ei kajasta praeguses asjas vaatluse all olnud ajavahemikul esinenud asjaolusid, vaid oluliselt hiljem toimunut, mis ei oma aga praeguses asjas tähtsust. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ning tagastab vastustajale kõnealuse tõendi (HKMS § 62 lõige 2). Tõendi tagastamise tõttu puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja alternatiivselt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse kohta. Menetluskulud
44.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja menetluskuludeks praeguses asjas on kaebuse ja määruskaebuse eest tasutud riigilõivud summas 30 eurot. Kohtu hinnangul võib öelda, et kohus rahuldas kaebuse 1/3 ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja mõista 10 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kaebaja anonüümsus
45.Kaebaja nimi tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
3-17-2049 Tartu Halduskohtu 31.05.2019 kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2020 kohtuotsusega 18. juunil 2020. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:
1.Jätta rahuldamata „X“ taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
2.Jätta rahuldamata „X“ taotlus täiendavate tõendite kogumiseks ja ekspertiisi määramiseks.
3.Tagastada „X“le apellatsioonkaebuse ja 22. detsembri 2019. a menetlusdokumendi lisana esitatud dokumentaalsed tõendid.
4.Jätta läbi vaatamata „X“ apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 tühistamiseks.
5.Jätta „X“ apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata.
6.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 31. mai 2019. a otsuse resolutsiooni punkt 5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata „X“ kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
7.Tühistada Tartu Halduskohtu 31. mai 2019. a otsuse resolutsiooni punkt 7.
8.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.