3-17-2307 N-Terminaal Hulgi AS kaebus Maksu- ja Tolliameti 2.10.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/034992-57 tühistamise nõudes; Maksu- ja Tolliameti kohustamise nõudes tasuda kaebajale tähtajaks täitmata jäetud tagastusnõude summalt intressi alates tagastusnõude täitmise taotluse esitamise hetkest kuni tagastusnõude täitmiseni; ning Maksu- ja Tolliameti kohustamise nõudes lõpetada perioodi augustseptember 2015 osas täitetoimingud
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – N-Terminaal Hulgi AS, esindajad vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar ja advokaat Asso Prii Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Meelis Rohtlaan
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 22.03.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 2.10.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/034992-57 N-Terminaal Hulgi AS-i tasuma maksusummat 14 868,16 eurot. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja MTA-le esitatud andmetest nähtuvalt kontrollitaval perioodil ostnud OÜ Net Oil nimel 1(13)
vormistatud arvete alusel diislikütust ja rasket kütteõli ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu augusti–septembri 2015 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et diisli ja kütteõli tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Net Oil ja kaebaja teadis seda. MTA ei sea kahtluse alla OÜ Net Oil nimel väljastatud arvetel kajastatud kütuse olemasolu. Tuvastamist ei leidnud tegelik müüja isik, mistõttu on diisli ja kütteõli müüjaks tundmatu kolmas isik. MTA leidis kontrollaktis, et N-Terminaal AS osales teadlikult maksupettuses ning kogu kütuse müügi tehingute ahel oli EcoPetrol OÜ asutaja ja juhatuse liikme M.M. kontrolli all ning Net Oil OÜ ja N-Terminaal Hulgi AS kaasati tehingute ahelasse üksnes riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil. OÜ Net Oil ei olnud diislikütuse ja raske kütteõli tegelikuks müüjaks järgmiste asjaolude tõttu: 1) kaebaja käitumine tehingutes OÜ-ga Net Oil erineb tema tavapärastest kütuse turul tuntud hankijatega tehtud tehingutest; 2) kaebaja esindajate selgitused tehingute asjaolude kohta OÜ-ga Net Oil on vastuolus teiste menetluses kogutud tõenditega ja on ebausaldusväärsed; 3) kaebaja raamatupidamises kajastatud OÜ Net Oil nimel väljastatud arved ja arvetele lisatud dokumendid sisaldavad ebaõigeid andmeid; 4) kaebaja raamatupidamises kajastatud OÜ Net Oil nimel vormistatud saatelehed ei vasta vedelkütuse seaduses (VKS) sätestatud nõuetele; 5) kütuse üleandmist OÜ-lt Net Oil kaebajale ei ole toimunud, sh OÜ Net Oil esindaja ei kinnita tehingutes osalemist, kütuse müüja ja ostja esindajad ei ole kütuse üleandmise juures viibinud ja kütuse üleandmise-vastuvõtmisega tegelevad isikud ei ole üleandmise kohta vormistatud saatedokumente kinnitanud, kütuse ümberpumpamine OÜ Net Oil mahutist kaebaja mahutisse ei ole tõendamist leidnud, kütuse üleandmine-vastuvõtmine ei toimunud saatelehtedel kajastatud viisil, Ecodiesel OÜ ja OÜ Net Oil ning Ecodiesel OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud rendilepingud on formaalsed ning rendilepingutes märgitud sisu ei ole usaldusväärne; 6) OÜ Net Oil ei saanud kütust kaebajale edasi müüa: OÜ-l Net Oil puudus reaalne majandustegevus, OÜ Net Oil juhatuse liige J.S. on variisik, OÜ Net Oil ei ole KMD-s kütuse müüki ja soetust deklareerinud, samuti ükski Eestis ja EL liikmesriikides registreeritud äriühing ei ole OÜ-le Net Oil kauba müüki deklareerinud, OÜ Net Oil nimel maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonid on esitatud tundmatu isiku poolt, OÜ Net Oil ei täida maksuhalduri korraldusi, ei asu registreeritud aadressil, pole esitanud ettevõtluse toimumist kinnitavaid dokumente ja OÜ Net Oil juhatuse liige J.S. ei kinnitanud tehinguid N-Terminaal Hulgi AS-ga; 7) OÜ Net Oil arvetel märgitud kütuse vastavussertifikaadid on märgitud valesti, sest kütus ei ole pärit vastavussertifikaatidel märgitud partiist. Kütuse päritolu ei ole võimalik tuvastada; 8) kaebaja OÜ Net Oil arvete alusel tasutud raha võeti sularahas välja või kanti väljaspool Eestit registreeritud äriühingutele. OÜ Net Oil arvete alusel kanti raha fiktiivse faktooringlepingu alusel varifirma tunnustega Drone Technlogy OÜ arvelduskontole, kust raha kanti edasi erinevatele äriühingutele viitega lepingutele, mis ei ole usaldusväärsed. Osaliselt võeti sularahas välja, mis on antud väidetavalt üle Läti äriühingutele, kelle tegevus Läti maksuhaldurilt saadud andmete kohaselt on peatatud ja äriühingud on seotud maksudest kõrvalehoidumisega, esindajad ei ole kättesaadavad.
2.Lisaks tuvastas MTA, et kaebajalt EcoPetrol OÜ-le väljastatud arvetel kajastatud kütuse müüjaks ei olnud kaebaja ja EcoPetrol OÜ teadis seda. MTA ei sea kahtluse alla kaebaja nimel väljastatud arvetel kajastatud kütuse olemasolu. Tegelik müüja isik ei leidnud tuvastamist, mistõttu on kütuse müüjaks tundmatu kolmas isik. MTA seisukoht tugineb järgneval:
2(13)
1) kaebaja ja EcoPetrol OÜ on omavahel seotud isikud, st N-Terminaal Hulgi AS juhatuse liige T.B. on alates 17.11.2015 juhatuse liige ka EcoPetrol OÜ-s. Kaebaja töötaja M.M. on EcoPetrol OÜ osanik alates 4.02.2011 ning tegeleb kütuse ostu- ja müügiga nii kaebaja kui ka EcoPetrol OÜ nimel ning kontrollis kütuse ahelas toimunud vedusid; M.M. on allkirjastanud tehingute saatelehed ja aktid mõlema äriühingu esindajana; 2) kaebaja nimel EcoPetrol OÜ-le kütuse müügi ja liikumise kohta vormistatud dokumentidel kajastatud kütuse üleandmine ja vedu ei toimunud dokumentidel kajastatud viisil; 3) kaebaja ei ole kütust soetanud ning tal puudus kaup, mida oleks võinud EcoPetrol OÜ-le edasi müüa; 4) EcoPetrol OÜ ei ole kaebajale osa arvete eest tähtaegselt tasunud ning arvete tasumise tingimused ei ole eluliselt usutavad.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 8.11.2017 N-Terminaal Hulgi AS-i kaebus MTA 2.10.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/034992-57 tühistamise nõudes; MTA kohustamise nõudes tasuda kaebajale tähtajaks täitmata jäetud tagastusnõude summalt intressi alates tagastusnõude täitmise taotluse esitamise hetkest kuni tagastusnõude täitmiseni ning MTA kohustamise nõudes lõpetada perioodi august–september 2015 osas täitetoimingud.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Maksuotsus on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Maksuotsuses toodud väited on suures ulatuses paljasõnalised ning kontrollimatud, kuna ei ole viidatud tõenditele. Maksuotsuses puudub terviklik maksukohustuse määramise aluseks olev õiguslik põhistus.
5.Kaebaja ei nõustu, et kütuse müüjaks on tundmatu kolmas isik. Kaebaja ei saa kanda lepingupartnerist tulenevate asjaolude riski. Kaebaja on kütuse vahendaja, kes otsib pidevalt turult konkurentsivõimelise hinnaga kütuseid (diiselkütus, raske kütteõli jne) ning müüb selle vaheltkasuga edasi ostjatele. Tulenevalt kütuse maailmaturu hindade jt tegurite pidevast muutumisest on kütuse kohalik hind kõikuv ning sarnaneb mõneti aktsiahindadele. Juhul, kui kaebajal on infot sobiva hinnaga kütusest, millele tal oleks juba olemas ostja või mille müügiperspektiivi hindab heaks, esitab kaebaja e-kirja teel tellimuse või küsib müüjalt pakkumise. Juhul, kui pakutavad tingimused (hind, kogus, kvaliteet) on kaebajale vastuvõetavad, väljastab müüja kaebajale arve. Kaebaja kas ei saa üldse kauba valdust või saab valduse laos, kus kütus juba paikneb. Laos saadud kütuse veo ostjale korraldavad üldjuhul kolmandad isikud või kliendid ise, kuna kaebaja ise ei osuta kütuse veoteenuseid. E-kirja teel kütuse tellimises ei ole midagi tavapäratut ning see tõendab pooltevahelist suhtlust, mis on iseloomulik tehingute tegemisele. Kaebaja tugines tihti Ecodiesel OÜ laost edastatud teabele kütuse hinna ja kättesaadavuse osas. M.M. ei kontrollinud kogu kütust ning ei koostanud arveid ja akte.
6.Kaebaja ei ole soetanud kütust turuhinnast madalama hinnaga. Kütuseäris nagu igas teises äris on loomulik, et turult otsitakse parimat hinda. Kaebaja äritegevuse sisuks on kütuse soetamine võimalikult odava hinnaga ning selle edasimüümine hulgimüüjana ostuhinnast kallimalt tulu teenimiseks. MTA on esitanud tabeli, kus MTA on tuvastanud referentshinna (turu keskmine hulgihind), kuid ei ole teada, kuidas kujuneb viidatud veebisaidil 1181.ee kütuse keskmine hulgihind (milline on sisend). MTA viited kütuse hinna turuhinnast oluliselt madala hinna osas on põhjendamatud. Lisaks on hulgimüüjate vahelised suuremamahulised tehingud reeglina odavamate hindadega. Seega ei pidanud pakutav hind tekitama kaebajas kahtlusi. Maksuhaldur ei saa asuda isikutevahelistele tehingutele andma hinnanguid, lähtudes umbmäärasest „turu keskmisest hinnast“. Vastustaja ei eita, et kaebaja kütuse omandas.
7.Net Oil OÜ oli kontrollitaval perioodil aktiivne ja reaalselt tegutsev äriühing, kes sai pidada
sisuliselt kohtuvaidlust ning kellel oli lepinguline esindaja. MTA ei ole suutnud tuvastada, kes siis 3(13)
tegelikkuses Net Oil OÜ-d esindas ja juhtis. Net Oil OÜ esindaja J.S. pöördus kaebaja poole esmakordselt 29.05.2015, tutvustades end usaldusväärse kütusemüüjana turul. Samalt e-posti aadressilt saadeti kaebajale kütuse pakkumisi, J.S.i digitaalallkirjastatud arved ning saatelehed. Net Oil OÜ pakkus kaebajale kütuse hinna ja koguse Ecodiesel OÜ laos. Kaebaja saatis tellimuse, kus näitas umbkaudse koguse ja millist hinda ta oli nõus maksma. Kui Net Oil OÜ-le sobis, siis tehing sooritati. Sõltuvalt olukorrast saatis kaebaja või ostja (Ecopetrol OÜ) ise (Temi Veod OÜ) või telliti müüja või Ecodiesel OÜ laost autod kaubale järgi. Net Oil OÜ väljastas arve vastavalt laost välja veetud kogustele ja see info edastati Net Oil OÜ-le ilmselt Ecodiesel OÜ laost. Alternatiivselt anti kaup üleandmis-vastuvõtmise aktiga kaebajale müüjalt üle Ecodiesel OÜ laos (müük mahutist mahutisse). Kui kaup anti kaebajale üle laetuna autole, sai kaebaja kauba omanikuks samal hetkel, kui kaup jõudis autosse. Kaebaja müüs kauba autos EcoPetrol OÜ-le või viidi see otse klientidele. Saatelehel näidati ladu, kust reaalselt kaup autole laaditi, ja müüjat, kelleks oli kaebaja. Kaup viidi OÜ EcoPetrol või kliendi soovitud sihtkohta. Asjaolud, et J.S. eitab dokumentide allkirjastamist ja eesti keele valdamist ning et Net Oil OÜ ja kaebaja ei ole talle tuttavad isikud, ei oma kaebaja seisukohalt tähendust. Kui kehtiva vedelkütuse müügiloaga äriühingu juhatuse liikmena äriregistris kajastatud isik suhtleb e-kirjade teel, allkirjastab dokumente ID-kaardiga ning tehingute tegemise võimalusele on osutanud kaebaja tuttav Ecodiesel OÜ ladu, siis puudus kaebajal põhjus arvata, et J.S. on tegelikult variisik, kelle identiteeti kasutatakse ära tehingute tegemisel.
8.Vastustaja ei ole viidanud maksu määramise õiguslikule alusele, mis on maksustamise eelduseks. MTA ei ole tõendanud tehingute tegemist ebamõistlikel tingimustel ega tõendanud muul viisil kaebaja motivatsiooni teostada käibemaksupettust. Ei ole usutav, et toimiv äriühing soetaks teadlikult kolmandalt isikult suures koguses tundmatu päritoluga kütust. Sellega kaasnev äriline risk, mis seondub ebakvaliteetse kütuse edasimüümisega, oleks ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja ei saaks etteheidetavast tegevusest kasu.
9.Kaebaja oli heauskne ostja: ta on täitnud hoolsuskohustust ning MTA ei ole põhjendanud vastupidist. Kaebaja ei ole osalenud maksupettuses ning seda kinnitavaid tõendeid ei ole MTA esitanud. Ebaõige on MTA väide, et kaebaja on olnud maksupettuse ahelas juhtiv isik. Kaebajal ei ole võimalik saada ligipääsu Net Oil OÜ poolt kontrollitaval perioodil tehtud tehingutele teiste äriühingutega. Net Oil OÜ-l oli mh kontrollitaval perioodil mitmeid tehingupartnereid, kelle suhtes MTA on alustanud või alustamas samadel asjaoludel maksumenetlusi ning käimas on kohtumenetlused. Ei ole loogiline, et erinevad, teineteisest sõltumatud äriühingud saavad kõik ühtmoodi kasutada maksupettuse eesmärgil ära Net Oil OÜ-d. Pigem on usutav, et Net Oil OÜ on kolmandate isikute kontrolli all, kes müüvad heausksetele ostjatele kütust, kasutades selleks ära variäriühinguid.
10.Kaebaja käitumine Net Oil OÜ arvete tasumisel ei erinenud teiste hankijate arvete tasumisest. Arvetele märgitud tasumine faktooringulepingu alusel Drone Technology OÜ-le ei pidanud äratama kaebajas kahtlusi, kuna see on tavapärane finantseerimismeede. Kaebajal ei olnud põhjust ega võimalust keelduda arvel märgitud faktoori arveldusarvele ülekande tegemisest. See, kas Net Oil OÜ ning faktooride vahel oli tegelikkuses faktooringulepinguid sõlmitud või mitte, ei ole kaebaja jaoks tähtis, kuna tema ei ole faktooringulepingute pooleks ning tal puudus õigus ning vajadus välja selgitada faktooringulepingute olemasolu.
12.MTA heidab kaebajale ette, et kütuse üleandmine Net Oil OÜ ja kaebaja vahel ei ole toimunud saatelehtedele märgitud viisil. Samas ei ole võimalik aru saada, milline see MTA poolt tuvastatud erinevus on ning kuidas on see etteheidetav kaebajale (saatelehed koostab kütuse müüja). Kaebaja müügimees palus kahte üleandmis-vastuvõtmisakti korrigeerida, kuigi kokku tehti kaebaja ning Net Oil OÜ vahel 63 tehingut ning vormistatud on 33 akti. On normaalne ja vajalik, et ostja juhib
4(13)
tähelepanu aktidel kajastatud ebaõige sertifikaadi numbrile või ebaõigele müüja vedelkütuse käitleja müügiloa numbrile.
13.Üldjuhul ei hakka keegi võrdlema partneri kodulehel olevaid andmeid äriregistri andmetega. Enne tehingute tegemist koduleht eksisteeris ning selle sisu jättis kaebajale hea mulje – kuvatud olid kütusehindade muutused ajas jne. MTA ei ole tõendina esitanud ka Net Oil OÜ kodulehe väljavõtet, et lükata ümber väide kodulehe usaldusväärsusest.
14.Vastavalt vedelkütuse seaduse (VKS) § 6 lg-le 1 vormistab saatelehe kütuse müüja/lähetaja, st sellekohased etteheited tuleks teha Net Oil OÜ-le. Kaebaja müüs tihti kütuse kõrgema hinnaga kohe edasi Ecopetrol OÜ-le ilma seda vahepeal ladustamata.
15.Ebaõige on MTA seisukoht, et katseprotokolliga ei saa tõendada kütuse vastavust kehtestatud nõuetele. Katseprotokoll on kütuse keemilise koostise analüüside tulemusi kajastav ametlik dokument, mis on väljastatud asutuse poolt, kellel on õigus väljastada ka vastavussertifikaate, ning on aluseks vastavussertifikaadi väljastamisele. Sertifikaadi väljastamiseks ei teostata täiendavaid kütuse kvaliteedi mõõtmisi. Kuigi kütuse müümiseks on vajalik sertifikaat ning selle puudumine on käsitatav formaalse rikkumisena, ei tähenda selle puudumine automaatselt, et tehinguid on tehtud nõuetele mittevastava kütusega ja/või maksupettuse eesmärgil. Kaebaja ja Net Oil OÜ vahel tehtud tehingutest puudutab katseprotokolliga 13.08.2015 nr SD140809 kütust mahus 130 000 liitrit ning katseprotokolliga 12.08.2015 nr SD120804 58 000 liitrit, mis on 13% kõikidest vaadeldava perioodi tehingutest Net Oil OÜ-ga (1 429 170 liitrit).
16.Teadmata põhjustel on Ecodiesel OÜ ning selle töötajad (viidatud laomehe D. S. vastuolulistele ütlustele) varjanud või eitanud kütuse ümberpumpamist. Kaebaja ei ole kontrollinud kütuse tarneahelat ega saagi selle üksikasju teada. Kaebaja jaoks oli oluline, et ta sai kütuse kätte ning selle edasi müüa. MTA ei ole seadnud kahtluse alla kütuse olemasolu ning on tuvastanud, et Ecopetrol OÜ, kellele kaebaja kütuse edasi müüs, realiseeris selle omakorda jaeklientidele.
17.Kütuse ostjale (Ecopetrol OÜ-le) saatelehega üleandmises ei ole midagi eriskummalist. Kaebaja on kütuse vahendaja ning müübki kütust edasi juba hetkel, kui tal on veendumus, et kütus on olemas. See on vahendustegevuses tavapärane, et esimest soetustehingut finantseeritakse järgmise kliendi poolt tehtud maksega. Selliselt on võimalik soetada kaupu ilma, et tekiks vajadus omada pidevalt suures summas käibevahendeid.
18.Autojuhtide ning transpordiettevõtete omanike/juhtide sõnadesse tuleks suhtuda skeptiliselt. Kaebaja ei ole tellinud vedusid, vaid need tellis müüja (Net Oil OÜ) või Ecodiesel OÜ ladu. Miks kajastati saatelehtedel ebaõigeid andmeid (auto numbrimärk, autojuhi nimi jne), ei ole kaebajale teada, kuna ta ei ole nende vedudega seotud.
19.Kaebaja ei ole Ecodiesel OÜ ja Net Oil OÜ vahel sõlmitud mahutite rendilepingute pool ning ei oma nende osas teadmisi. Kaebaja ei nõustu, et enne lepingu sõlmimist teenuste osutamise alustamine pole eluliselt usutav. On võimalik, et poolte vahel oli suuline leping.
20.Kaebaja ja Ecodiesel OÜ vaheliste kütusemahutite rendilepingute tekstidest võib jääda mulje, nagu oleks tegemist üürilepinguga, millega annab Ecodiesel OÜ üürnike kasutusse kindlaksmääratud kütusemahutid ning üürnikud ladustavad mahutites kaupa (sh pumpavad sisse ja välja) omal äranägemisel ja vastutavad ladustatud kauba kvaliteedi säilimise eest ise. Tegelikkuses aga üürnikel laole juurdepääs puudub ning kõiki ladustamistoiminguid teostab Ecodiesel OÜ laopidajana. See tähendab, et üürnike ning Ecodiesel OÜ vahel eksisteerib tegelikkuses ja praktikas hoopis laopidaja-ladustaja õigussuhe ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 897 kohane laoleping. Eelnev aga ei tähenda, et poolte vahel ei oleks aset leidnud kütuse
5(13)
ladustamise teenuse osutamist. Ecodiesel OÜ tegutses kommertslaona. Sellised asjaolud ei tekita kaebajal maksukohustust.
21.Kontrollakti punktis 1.2.2.3 1) leiab MTA, et Ecopetrol OÜ ja kaebaja on omavahel seotud isikud. Samas jätab MTA märkimata, et kontrollitav tehinguperiood on august-september 2015, s.o kaks kuud enne seda, kui T.B. sai Ecopetrol OÜ juhatuse liikmeks. Samuti ei ole seotud isikutel keelatud omavahel tehinguid teha.
22.Kontrollakti punktis 1.2.2.3 2) viitab MTA, et kaebaja tegevus on peatunud. Samas on MTA taotlenud kaebaja ettemaksukonto ning arveldusarvete arestimist, tõstnud käibemaksu tagatist ning peatanud tema tegevusloa kehtivuse. Sellises olukorras ei olegi äriühingul võimalik majandustegevusega tegeleda.
26.Tõele vastab, et M.M. tegi kütusetehinguid kaebaja müügimehena ning osutas ka müügiteenuseid Ecopetrol OÜ -le. M.M. esindas Ecopetrol OÜ-d tehingutes Walgtron OÜ-ga. Samas veod korraldas Ecodiesel OÜ ladu või olid need tellitud müüja Net Oil OÜ poolt.
27.Kaebaja ei ole kontrollakti punktis 1.2.2.3 4) c) toodud isikutelt kütuse vedu tellinud, seda tegi Ecodiesel OÜ ladu.
28.Ecodiesel OÜ laol ei ole vedelkütuse seaduses sätestatud kommertslaoluba. Kaebaja ei näe selles midagi ebatavalist, et tavalaost kütuse soetamise tingimuseks on selle paigutamine kommertslattu, st litsentseeritud hoiustaja juurde. Lisaks ei soovinud kaebaja suurematele ostjatele avaldada, millisest laost kaebaja kütust soetab, kuna sellisel juhul oleks ostjad võinud kaebajast kui vahendajast mööda minnes püüda tuvastada kütusemüügi ahela eelmised lülid ning kütust nende käest vahendustasuta soetada. Samas ei saa eelnevast järeldada kütuse päritolu varjamise eesmärki, nagu MTA väidab. Aktsiisilaos uute sertifikaatide tegemise vajadus tulenes sellest, et olla veendunud sisse toodud kütuse kvaliteedis. Tegemist oli elementaarse kauba kontrollimisega, milleks kohustavad ka VÕS § 219 lg 1 ja 2.
29.Arusaamatuks jääb kontrollakti punktis 1.2.2.3 6) a) MTA seisukoht, et Ecopetrol OÜ on kaebaja poolt esitatud arved tasunud vaid osaliselt. Eelnev ei puuduta maksusumma määramist.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
30.Vastustaja kaebaja kaebuses toodud seisukohtadega ei nõustu ning vaidleb kaebusele vastu. Vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja õiguspärane ning maksuhaldur jääb maksuotsuses toodud põhjenduste juurde.
31.Aastakümneid on maksuhaldur haldusakte vormistanud sarnasel viisil ning sellist tõenditele tuginemist ja viitamist on halduskohtute poolt aktsepteeritud. Selleks, et välistada üleliigseid kordusi, ei kajastata ka maksuotsuses kõiki asjakohaseid tõendeid ja asjaolusid, sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt võib seda teha ka kontrollaktis. Maksuhalduri seisukohad on tõenditele tuginedes ja neile viidates lahti kirjutatud maksuotsuses (mille lahutamatu osa on kontrollakt). Seega on arusaadav, miks kaebajale maksukohustus on määratud ja seega on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohtade ja käsitlusega, ei tähenda, et maksustamine pole põhjendatud. Kaebaja ei ole kaebuses maksuhalduri seisukohti ümber lükanud.
32.Maksuhaldur on asunud maksuotsuses seisukohale, et mingit tehingut vaidlusalustel arvetel nimetatud isikute vahel ei ole toimunud. Maksuhaldur tuvastas, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja ning kaebaja ei ole tegelikult kaupa ka edasi müünud. Seega ei ole arvetel näidatud tehinguid üldse toimunud ehk need on näilikud. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse olenemata sellest, kas maksueelist saadi või mitte.
6(13)
33.Maksuhaldur ei ole asunud seisukohale, et tegemist oleks olnud varjatud tehinguga (MKS § 83 lg 4 teine lause) või MKS § 84 juhtumiga. Olukorras, kus tehinguid ei ole üldse toimunud, ei ole kohtupraktika kohaselt MKS § 83 lg-le 4 viitamata jätmine haldusakti tühistamiseks piisav. Arvestades, et tegemist on teeseldud (näiliku) tehinguga, siis ei ole vaja tuvastada maksueelist ega tahtlust saada maksueelist. Kuigi kaebaja väidab, et teda ei saa vastutama panna asjade eest, mille on toime pannud kaebaja tehingupartner, jätab kaebaja samas tähelepanuta selle, et see põhimõte kehtib juhul, kui ostja on heauskne. Kaebaja ei ole Net Oil OÜ-lt kütust soetanud ning kaebaja oli sellest teadlik ehk kaebaja ei olnud heauskne. Kõik asjaolud, tõendid, mis on vaidlusaluste tehingute osas tuvastatud ja kogutud, võivad kaebaja maksukohustuse kindlaks määramisel omada tähendust ja olla asjakohased.
34.Maksuhaldur on ostetud kütuse hinda analüüsinud kontrollaktis. Vastustaja nõustub, et veebisaidil 1181.ee kajastatud kütuse hindade alusel ei saa automaatselt väita, et vaidlusalused tehingud olid näilikud. Samas on selgelt näha, et kaebaja on ostnud kütust keskmisest hinnast madalama hinnaga. Kaebaja ei ole ka ise esitanud ühtegi usaldusväärset arvestust või veebisaiti, mis selgelt lükkaks ümber maksuhalduri seisukoha. Hinna küsimust tulebki hinnata koos teiste asjaolude ja tõenditega.
35.Faktooringulepingutega seoses tuvastatu tõendab, et kütuse tegelik müüja ei olnud arvel nimetatud Net Oil OÜ. Vastustaja nõustub, et kaebaja ei saa dikteerida seda, mida müüja arvele kirjutab ja kuhu kauba eest tasuda tuleb. Samas on kaebaja vaidlusaluste tehingute alusel tasunud faktoorile, reeglina tasub ta siiski otse müüjatele. Kaebaja peab hiljem suutma tõendada, et arvel näidatud tehingud on reaalselt toimunud, eriti veel kui on alust arvata, et tegelik müüja ei ole arvel nimetatud isik. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks huvi tundnud, miks tuleb tasuda faktoorile. Kütuseturul on levinud faktooride kasutamine just näilike tehingute puhul, mis oleks kaebaja pidanud eriti ettevaatlikuks muutma. Tõendatud on see, et Net Oil OÜ ehk väidetav raha saaja ei teadnud midagi faktoorist. Õige ei ole kaebaja väide, et tema ei saa neid asjaolusid kontrollida, sest kaebajal on alati õigus tehingust taganeda. Samuti on kauba eest tasumise tingimusi võimalik omavahel eelnevalt kokku leppida ja kui ostjale on tasumistingimused vastuvõetamatud, saab ostja ka tehingust keelduda.
36.Kuna M.M. edastas Net Oil OÜ-le vastavussertifikaadi andmed, mida aktile lisada, tekitab see kahtlusi. Kaebaja väidab, et sai need andmed Ecodiesel OÜ-lt, tõendeid selle kohta aga pole. Samuti ei selgita kaebaja, miks oleks pidanud Ecodiesel OÜ edastama andmed M.M.le, kui kütus kuulus sellel hetkel Net Oil OÜ-le. Seega kui Ecodiesel OÜ sertifikaadi tellis, oleks ta need andmed pidanud esitama kauba omanikule, mitte kolmandatele isikutele. Andmete esitamine M.M.le on selgitatav ainult sellega, et M.M. kontrollis tegelikult vaidlusaluseid tehinguid ja kontrollis ka seda, et kõik andmed saaksid dokumentidel kajastatud vastavalt tema pool ette antud juhistele. Sellisele kontrollimisele viitab ka asjaolu, et M.M. esitas väidetavad tellimused juba koos kütuse hinna ja üleandmiskohaga. Esmalt tuleks teha tellimus müüjale, nt soovitava kütuse liigi ja koguse osas, millele müüja vastab, lisades müüdava kütuse hinna. Kui hinnas jõutakse kokkuleppele, siis alles täpsustatakse aeg ja koht, kus toimub kütuse üleandmine. Kui ostja dikteerib ette müüdava kütuse hinna ja üleandmise koha, on põhjust eeldada, et tegemist ei ole reaalsete tehingutega. Tegemist on väga konkreetsete juhistega müüjale, millest müüja peab dokumente vormistades juhinduma.
37.Vastustaja nõustub, et ostja reeglina ei koosta müüja poolt väljastatud dokumente. Samas on ostja kohustatud kontrollima dokumentidel olevate andmete õigsust. Sisendkäibemaksu saab maha arvata ainult nõuetekohase arve alusel. Nõuetekohane on aga arve, mis kajastab õigeid ja tegelikke andmeid. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 lg 3 alusel on kaebaja kohustatud tõendama, et arvel nimetatud tehingud on reaalselt ka toimunud. Olukorras, kus arvetel kajastatud telefoninumber ja äriühingu aadress ning kütuse müügiloa number on ebaõiged, on põhjust 7(13)
eeldada, et kaebaja kontrollib ka teiste arvetel ja teistel dokumentidel olevate andmete õigsust. Samuti pole keelatud küsida müüjalt sertifikaate, millele saatelehtedel viidatakse, või täpsustada tasumistingimusi jne. Kaebaja ükskõiksus näitab, et kaebaja oli teadlik tehingute tegelikust sisust ning asjaolu, kas arvetel või saatelehtedel kajastatud andmed on õiged või mitte, polnud tema jaoks üldse oluline.
38.J.S.i antud selgitused on usaldusväärsed ning haakuvad muude tuvastatud asjaoludega. J.S.i selgitused kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et Net Oil OÜ oli reaalselt mittetegutsev äriühing ning tehingud kaebajaga olid tegelikult näilikud.
39.Kütuse üleandmises saatelehe alusel ei ole midagi kummalist. Samas ei ole tavapärane, et kütus liigub enne, kui kütuse omanik on vormistanud vastavad dokumendid, mis annavad õiguse kütust liigutada. Kütuse liigutamine ilma selleks õigust omamata viitab sellele, et dokumente vormistati tagantjärele, mis omakorda viitab aga tehingute näilikkusele.
40.Kaebaja ei selgita, miks pidi müüja või ladu veod tellima, ega esita tõendeid, mis kaebaja sellist väidet tõendaks. Saatelehtedel märgitud vedajad ei kinnita vedude teostamist. Viimane seab jällegi põhjendatult kahtluse alla tehingute tegeliku toimumise.
41.Asjaolu, et arvetel nimetatud kütus reaalselt eksisteeris, ei tähenda seda, et tehingud kaebaja ja Ecopetrol OÜ vahel toimusid. Kütuse tegelik ostja ja müüja oli Ecopetrol OÜ ning kaebaja on tehingutesse lisatud eesmärgiga varjata tehingute tegelikke asjaolusid. See, et kaebaja majandustegevus on sisuliselt peatunud, on alust arvata, et kaebajat kasutati lihtsalt ära ning kaebajal puudus igasugune soov majandustegevust jätkata. Kaebaja tegevus ei viita kuidagi sellele, et majandustegevusega sooviti jätkata.
42.Puuduvad tõendid selle kohta, et kütuse vedu oleks organiseerinud Ecodiesel OÜ. Ka Ecodiesel OÜ kinnitab, et temale saadeti saatelehed, mis ta välja trükkis ja vedajatele andis. Vedaja Walgtron OÜ kinnitab, et teenuse tellijaks oli Ecopetrol OÜ ning selle kohta on väljastatud ka arve Ecopetrol OÜ-le. Eelnevad asjaolud viitavad sellele, et veo tellijaks ja korraldajaks oli Ecopetrol OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik, sest mõlema äriühingu esindajaks oli M.M.. Ilmselt M.M. koostas saatelehed, mis saadeti või anti Ecodiesel OÜ-le, kes nende alusel väljastas kütuse vedajatele. Walgtron OÜ on esitanud ka arve Ecopetrol OÜ-le teenuse osutamise kohta.
43.Kaebaja väidab, et kütuse päritolu ei soovitud varjata. Samas seab selle kahtluse alla asjaolu, et enne kütuse paigutamist AS NCC & PO lattu telliti igale kütusepartiile uus vastavussertifikaat. Kuna OÜ Analiit-AA oli kütusele väidetavalt vastavussertifikaadi juba väljastatud, ei oleks uut sertifikaati vaja olnud. Uute sertifikaatide tellimine aga kinnitab seda, et nii kaebaja kui Ecopetrol OÜ teadsid, et dokumentidel viidatud sertifikaadi numbrit lihtsalt kuritarvitati ning kvaliteedi kindlaks tegemiseks oli vaja seda eelnevalt kontrollida. Kuna kogu kauba eest ei ole reaalselt tasutud, viitab see samuti maksupettusele. Laenuleping sõlmiti tagantjärele, et jätta kolmandatele isikutele mulje, et tasumine toimub tulevikus. Samuti on selge, et Ecopetrol OÜ ei suuda laenulepinguga võetud kohustusi reaalselt täita, sest Ecopetrol OÜ majanduslik seis seda ei võimalda.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna maksuotsuses tehtud järeldused on õiged. Siiski on kohtupraktikas vaja täpsustada väärteomenetluse käigus kogutud tõendite kasutamise lubatavust haldusmenetluses.
45.Maksumenetlust on alustatud 19.10.2015 korraldusega ja kontrolliperioodi laiendatud 14.12.2015 korraldusega. 26.04.2016 teostas MTA kontrolliosakond väärteoasjas nr 930016000059 Tallinnas aadressil Liimi 1-313 läbiotsimise ja võttis kohapealt ära lauaarvuti. Eelöeldu nähtub 09.09.2016 aktist, millega on MTA kontrolliosakonna väärteomenetleja Pavel Pantšenko andnud arvutist
8(13)
salvestatud failidega CD-plaadi koos väljatrükiga sellel olevatest andmetest üle MTA kontrolliosakonna revidendile Svetlana Rannastele (kontrollakti lk 7 allmärkuses on viidatud sellele kui M.M. arvutile). Niisamuti on 26.04.2016 teostatud xxxxxxxx (M.M. kinnitas kohtuistungil, et see oli tema kodu) läbiotsimine ja võetud ära mobiiltelefon iPhone 6. Telefonis olevatest andmetest on koostatud kaks faili nimedega „M. meilid“ ja „M. sõnumid“ ja salvestatud need CD-plaadile. Eelöeldu nähtub 27.01.2017 aktist, millega on MTA kontrolliosakonna väärteomenetleja Pavel Pantšenko andnud telefonist salvestatud failidega CD-plaadi koos väljatrükiga sellel olevatest andmetest üle MTA kontrolliosakonna revidendile Lidia Krotovale. 15.09.2016 on samamoodi üle antud lauaarvutist salvestatud CD-plaat ja väljatrükk CD-plaadile kopeeritud andmetest, seejuures on läbiotsimise asukoht kinni kaetud (läbiotsimise kuupäev 26.04.2016). Lisaks on eraldi üleandmisvastuvõtmisaktiga antud väärteomenetlusest maksu-menetlusse 26.04.2016 M.M.lt aadressil xxxxxxx ära võetud mälupulk (11.01.2017 akt) ja aadressilt Kopliranna 49 (kaebaja aadress) läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid (1.07.2017 üleandmis-vastuvõtmisakt) ja 26.10.2016 kuue väärteomenetluses ülekuulatud tunnistaja ja ühe äratundmiseks esitamise protokollid.
46.Seega on väärteomenetluses kogutud tõendite üleandmine-vastuvõtmine toimunud sama asutuse sama osakonna erinevate allüksuste töötajate vahel. Kui kriminaalasjas annab prokurör loa ja hinnangu, kas kriminaalasjas kogutud tõendite üle andmine maksumenetlusse on põhjendatud, siis väärteoasjas samalaadset kontrollorganit ei ole: tõendite ülevõtmine on vormistatud töötajate vahelise aktiga ja keegi selle põhjendatusele hinnangut andnud ei ole. Eelmises punktis nimetatud väärteomenetluse toiminguid vaidlustatud ei ole. Istungil esitatud kohtu küsimusele, mis on saanud väärteoasjast, väljendas M.M. kohtu hinnangul siirast imestust, kas tema suhtes on käimas ka veel mingi väärteoasi. Kohus usub selles osas M.M.t muuhulgas põhjusel, et argumendid läbiotsimisel saadud tõendite kasutamise võimatusest ei olnud kaebaja kaitsetaktika osa, vaid kohus tõstatas selle teema ise peale tunnistaja ülekuulamist. Kohus peab tõenäoliseks, et läbiotsimisi pidasid kaebaja ja M.M. seotuks vaid käesoleva haldusasja esemeks oleva maksumenetlusega. Maksuhaldur ei ole vastupidist tõendanud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et väärteoasjas nr 930016000059 oleks tehtud edaspidi muid kaebaja või tema töötajate osalust eeldavaid menetlustoiminguid, mistõttu võis jääda mulje, ei kõik menetlustoimingud ongi tehtud maksumenetluses (seda enam, et menetleja on mõlemal juhul MTA kontrolliosakond).
47.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 1 näeb ette, et tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Riigikohus leidis 8.11.2017 otsuses haldusasjas nr 3-12-1360 (p 17.1.), et jälitustoimingutega saadud teavet ei tohi maksuasjas kasutada, kui seda pole hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses.1 Kuna kriminaalasi, milles koguti maksuotsuses viidatud jälitusteavet, ei jõudnud kohtusse, pidi maksuhaldur maksuotsuse kontrollimiseks algatatud kohtumenetluse ajal esitama muid tõendeid, millega tõendada kaebaja juhatuse liikme teadlikkust võltsarvete kasutamisest maksudest kõrvalehoidumiseks.
48.Käesolevas asjas ei ole küsimus selles, kas tõendid on kogutud jälitustegevusega, vaid selles, kas maksumenetluses saab põhimõtteliselt tugineda väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, kui nende menetluste raames ei ole asja lahendav kohus (või prokurör) andnud hinnangut menetlustoimingute õiguspärasusele. Vaidlust ei ole selles, et maksuotsuse tegemiseks ei saa maksuhaldur teostada läbiotsimist. Maksuhaldur saab kohustada maksumaksjat esitama talle teavet ja tõendeid ning kui isik neid ei esita ja tal puudub alus ütluste andmisest ja teabe esitamisest keelduda, on maksuhalduril õigus määrata isikule sundraha või määrata väärteotrahv. Isikult aga sunni jõul dokumente võtta ei saa ja maksuhalduril ei ole volitusi sekkuda isikute sõnumisaladusse.
Vt ka RKHK otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-15.
9(13)
49.Väärteomenetlus on antud asjas algatatud MTA kontrolliosakonna poolt. Ka maksumenetluse viis läbi MTA kontrolliosakond. Peale väärteomenetluse raames korraldatud läbiotsimist ei nähtu kohtule, et väärteoasjas oleks edasisi menetlustoiminguid tehtud (vähemalt ei ole kohtule sellekohast teavet esitatud), küll aga võeti väärteomenetluses kogutud tõendid üle maksumenetlusse ja nagu maksuotsusest on näha, tugineb maksuhalduri argumentatsioon märkimisväärses osas nendele tõenditele. Kohus näeb ohtu, et väärteoasjas kogutud tõendite ilma piiranguteta maksumenetluses kasutamisel võib tekkida olukord, kus väärteomenetluse algatamise tegelikuks ajendiks võib saada soov saada tõendeid maksumenetlusse. Tuleb arvestada, et väärteomenetluse algatamise alused on kriminaalmenetluse algatamisest oluliselt avaramad (teol on lihtsam vastata väärteokoosseisu tunnustele), samuti ei ole väärteomenetlus prokuröri kontrolli all. Kohtule ei ole esitatud teavet ega dokumente, millisel alusel väärteomenetlus algatatud on, seetõttu puudub võimalus anda hinnangut sellele, kas algatamine võis olla põhjendatud. Maksutoimikus puuduvad väärteomenetluse kohta muud dokumendid peale eelnimetatud üleandmis-vastuvõtmisaktide, samuti ei ole seda kohtumenetluses esitanud vastustaja, ehkki kohus juhtis istungil tähelepanu väärteomenetluses kogutud tõendite kasutamise võimalikule ebaseaduslikkusele. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga väärteoasja nr 930016000059 Harju Maakohtusse esitatud ei ole.
50.Tallinna Ringkonnakohus (TRK) on 19.06.2018 (veel jõustumata) otsuses haldusasjas nr 316-183 käsitlenud kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavust maksumenetluses olukorras, kus kriminaalasi ei ole veel kohtus lõpuni arutatud. Kohtuotsuse p-s 15 leiti, et süüteomenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, nt MKS. Tõendamise üldreeglitest tulenevalt on süüteomenetluses kogutud tõendite kasutamiseks maksumenetluses eelkõige oluline, et tõendid oleksid vastavas menetluses põhimõtteliselt lubatavad ja kogutud seaduse nõudeid järgides (viidatud ka TRK 15.10.2015 otsusele asjas nr 3-12-1797). Tõendi lubamatuse saab tuua kaasa üksnes tõendi kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine, eelkõige kui rikuti oluliselt isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2003 määrus asjas nr 3-3-1-2-03, p 11). Otsuse punktis 16 pidas ringkonnakohus kriminaalasjas kogutud tõendeid lubatavaks, kuna ringkonnaprokurör oli kontrollinud kogu kriminaalasja materjalide üleandmise lubatavust ning andnud materjalide kasutamiseks maksumenetluses loa. Ringkonnakohus sedastas haldusasjas nr 3-16-183, et Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tulenevalt on rangemad nõuded kriminaalmenetluse materjalide kasutamiseks sätestatud üksnes jälitustoimingute raames kogutud teabe kasutamisele haldusmenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 18). Läbiotsimise käigus teabe kogumist ei saa ringkonnakohtu hinnangul võrdsustada teabe kogumisega jälitustegevuse raames, mille puhul on riive isiku põhiõigustele oluliselt suurem kui läbiotsimise ajal, sest jälitustegevus toimub varjatult.
51.Halduskohus leiab, et tõendid, mille kogumisega on riivatud isiku sõnumisaladust (läbiotsimisel võetud lauaarvutist ja mobiiltelefonist saadud e-kirjavahetus ja mobiiltelefonist saadud sõnumid), riivavad isiku põhiõigusi märkimisväärselt. Ehkki e-kirjavahetust ja telefonis sisalduvaid sõnumeid ei ole saadud jälitustegevuse tulemusena, on riive näiteks telefoni pealtkuulamisest (mida saab teha vaid jälitustegevusena) ja e-postkasti või sõnumite vaatamisest isikule samaväärse intensiivsusega. Riivatavaks põhiõiguseks on mõlemal juhul sõnumisaladus ja kohus ei näe riive intensiivsuse seisukohast põhimõttelist vahet, kas pealtkuulatav/loetav sõnum on edastatud helis või kirjas. Demokraatlikus riigis tuleb sõnumisaladuse riivet pidada rängaks riiveks, mida saab teha vaid rangelt piiritletud ja väga kaalukatel juhtudel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Kuna põhiseadus piiritleb sõnumisaladuse lubatavad riived sootuks vaid kriminaalmenetlusega (ja kuriteo tõkestamisega), tekib küsimus selliste tõendite kasutamise võimalikkusest haldusmenetluses, kuna see väljub PS § 43
10(13)
sätestatud piirangu eesmärkidest. Seetõttu ei saa olla lubatud sõnumisaladust riivavate tõendite ülevõtmine haldusmenetlusse ilma, et väärteoasja lahendav kohus oleks andnud hinnangu nende tõendite kogumise seaduslikkusele: eelkõige asjaolule, kas väärteokoosseis üldse esines. Seetõttu tuleb ka e-kirjavahetusele (ja muudele elektrooniliselt talletatud sõnumitele) kohaldada samuti Riigikohtu 8.11.2017 haldusasjas nr 3-12-1360 tehtud otsuses (p 17.1.) esitatud nõudeid, kuna neid kogudes on isiku põhiõigusi olulisel määral riivatud ja tuleb olla veendunud sellise toimingu seaduslikkuses. Seetõttu ei ole läbiotsimise teel M.M. valduses olnud arvutist ja mobiiltelefonist saadud e-kirjad ja sõnumid vaidlustatud maksuotsuse põhjendamisel lubatavad ja kohus ei raja otsuse tegemisel oma järeldusi nendele tõenditele.
52.Muude väärteomenetluse käigus kogutud tõendite kohta leiab kohus järgmist. Ehkki ka siin tekib küsimus väärteomenetluse algatamise põhjendatusest, kui 2,5 aasta möödudes ei ole seda veel kohtusse esitatud, ei ole dokumentide (nii paberil kui elektrooniliste) isikult äravõtmine sama raske riive kui sõnumisaladuse riive. Seetõttu lähtub kohus antud asjas eelviidatud haldusasjas 3-16-183 ringkonnakohtu tehtud järeldustest, mille kohaselt on väärteomenetluses kogutud tõendid lubatavad eeldusel, et väärteomenetluse algatamine oli põhimõtteliselt lubatav ning isikute põhiõigusi ei ole rängalt riivatud. Seda, millist väärtegu kahtlustatakse, ei ole kohtule teada, ent need saaksid põhimõtteliselt olla vedelkütuse seaduse §-des 31-32 sätestatud väärteod. Samuti peab olema nähtav, kuidas need tõendid maksumenetlusse üle anti. Siin on tehtud seda üleandmis-vastuvõtmisaktidega. Mõlemad ringkonnakohtu esitatud tingimused on seega täidetud. Kohtuväline menetleja võib väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Nimetatud määrust kohtule esitatud ei ole, kuid hetkel ei ole ka põhjust eeldada, et seda määrust koos maakohtuniku resolutsiooniga olemas ei olnud. Seega puudub kohtul põhjus kahelda väärteomenetluses teostatud läbiotsimistoimingute lubatavuses.
53.Kohus leiab, et maksuotsuses on lõppkokkuvõttes jõutud siiski õigetele järeldustele. Maksuotsuses on veenvalt näidatud, et OÜ Net Oil juhatuse liige J.S. on variisik, kes ei vallanud eesti keelt (seda on ta ise maksumenetluses kinnitanud, samuti nähtub see tema kui kinnipeetava arvukatest kaebustest Tallinna Halduskohtule, vt nt haldusasjas nr 3-16-335 kohtumääruse p 7). Seetõttu ei saanud J.S. eestikeelseid kirju ja dokumente koostada. Samuti on ta kinnitanud, et ei kasutanud arvutit ega e-posti ning ei ole teinud tehinguid N-Terminaal Hulgi AS-ga. J.S.ile väidetavalt antud volitust (millele viidatakse Net Oil OÜ-ga sõlmitud müügilepingus) Net Oil OÜ-d (enne juhatuse liikmeks saamist) esindada maksuhaldurile esitatud ei ole ja seda ei leitud ka läbiotsimisel. J.S. on maksuhaldurile kinnitanud, et sellist volitust talle antud ei ole. J.S. kinnitas maksuhaldurile, et andis enne Net Oil OÜ juhatuse liikmeks saamist oma ID-kaardi tuttava Jevgeni kätte ja ei ole seda senimaani tagasi saanud. Jevgeni oli lubanud maksta talle palka 800 eurot kuus, kuid ei ole seda teinud. J.S. selgitas 13.11.2015 maksuhaldurile, et ei tunne T.B.it, M.M.t, N-Terminaal Hulgi AS-i, Ecodiesel OÜ-d ega Drone Technology OÜ-d. Seega ei juhtinud ta Net Oil OÜ-d ja ei saanud allkirjastada lepingut N-Terminaal Hulgi AS-ga.
54.OÜ Net Oil ei saanud kütust kaebajale müüa, kuna OÜ-l Net Oil puudus reaalne majandustegevus. OÜ Net Oil ei täitnud maksuhalduri korraldusi, ei asunud registreeritud aadressil (mis on tehtud kindlaks paikvaatlustega), ei ole esitanud ettevõtlust kinnitavaid dokumente. OÜ Net Oil ei ole KMD-s kütuse müüki ja soetust deklareerinud, samuti ei ole ükski Eestis ja EL liikmesriikides registreeritud äriühing OÜ-le Net Oil kauba müüki deklareerinud, OÜ Net Oil nimel maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonid on esitanud seni tuvastamata isik.
55.Kuigi kaebaja väidab, et ta ei saa vastutada asjade eest, mille on toime pannud kaebaja tehingupartner, jätab kaebaja samas tähelepanuta selle, et see põhimõte kehtib vaid ostja heausksuse korral. Kuivõrd kaebaja ei ole Net Oil OÜ-lt kütust soetanud ning kaebaja oli sellest teadlik (kontrollakti p 1.1.2.4), on kaebaja heausksus välistatud. Kuna maksuotsuses leiti kütuse ostmine Net Oil OÜ-lt olevat teeseldud (näilik) tehing, siis ei ole vaja tuvastada maksueelist ega kaebaja tahtlust saada maksueelist. 11(13)
56.Sellele, et kütuse müüja oli tegelikult tundmatu kolmas isik ja mitte Net Oil OÜ, viitab ka asjaolu, et kütusele lasti peale kaebaja poolt ostmist teha uuesti katseprotokollid. On põhjendatud eeldada, et katseprotokollid oleksid pidanud ostetud kütusel juba ostmise hetkel olemas olema. Hetkel ei ole kütuse päritolu kohta tõendeid: vastavussertifikaadid puudusid, saatedokumentidel on kajastatud hoopis eelnimetatud katseprotokollid. Saatelehtedes on ohtralt puudusi, mh ei ole need autojuhtide poolt allkirjastatud, väidetavate vedajate Lucas Oil Moto OÜ ja Walgtron OÜ autojuhid ning nende äriühingute esindajad eitavad vaidlusaluseid vedusid.
57.Puudub info selle kohta, kuhu ostetud kütus maha laaditud oleks. Saatelehtedel ei ole kauba mahalaadimise asukoht märgitud (mis on vastuolus VKS § 6 lg 2 p-ga 7), selle asemel on märge „kaup autol“. Samuti on põhjendatud maksuhalduri küsimus, kuidas sai EcoPetrol OÜ kütuse aktsiisilaost kätte enne, kui Net Oil OÜ oli andnud nõusoleku see kütus laost välja saata. Kaebaja sellele adekvaatset vastust andnud ei ole.
58.Ka kohtu jaoks äratab kahtlust, et kaebaja oli nõus arvete alusel tasuma suuri summasid mitte müüjale Net Oil OÜ-le, vaid talle tundmatule isikule (faktoorile). Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks huvi tundnud, miks tuleb tasuda faktoorile, ja seda ei selgitanud istungil ka M.M.. Nõustuda tuleb vastustajaga, et kuna kaebaja oli aru pärimata nõus tasuma faktoorile, on põhjust arvata, et kaebaja teadis, kellele ta tasub ning kuhu see raha tegelikult jõuab. Net Oil OÜ kui nõude loovutaja esindaja J.S. kinnitas, et ei tunne Drone Tehnology OÜ-d ega selle esindajat A. H.t, ometi on faktooringulepingul tema allkiri (mille kohta ta on selgitanud maksuhaldurile, et see ei ole tema kirjutatud). Kohus järeldab sellest, et mingit faktooringulepingut tegelikult sõlmitud ei ole. Kohus nõustub kontrollakti lk 21-24 toodud analüüsiga Net Oil OÜ arvete eest tasutud raha liikumise osas ega hakka neid põhjendusi kordama.
59.Puuduvad tõendid selle kohta, et kütuse vedu oleks organiseerinud Ecodiesel OÜ. Ka Ecodiesel OÜ kinnitab, et temale saadeti saatelehed, mis ta välja trükkis ja vedajatele andis. Vedaja Walgtron OÜ kinnitab, et teenuse tellija oli Ecopetrol OÜ ning selle kohta on väljastatud Ecopetrol OÜ-le ka arve. Need asjaolud viitavad sellele, et veo tellijaks ja korraldajaks oli Ecopetrol OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik, sest nendes tehingutes esindas mõlemat äriühingut M.M.. Walgtron OÜ on esitanud ka arve Ecopetrol OÜ-le teenuse osutamise kohta.
60.Kuigi kütuse ostu tehingud tehakse odavama hinna alusel ja tegutseda on vaja kiiresti, on ostetava kütuse kogused suured ja seetõttu ei ole usutav, et neid ilma tehingupoole tausta kontrollimata tehti. Küsimus ei ole ainult selles, kas kaup saadakse kätte, vaid ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguses. Kaebaja ei olegi väitnud, et oleks Net Oil OÜ esindaja isikusamasust tuvastanud (M.M. kinnitas istungil, et nad ei ole kohtunud). M.M. kinnitas istungil, et ei tea ei R. T. ega J.S.it.
61.Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaebaja oli maksupettusest teadlik. Seetõttu ei saa ta end vabandada heausksusega. See nähtub eelkõige sellest, et arved ja saatelehed on vormistatud tagantjärele ning vastavussertifikaadid kas puudusid või ei ole neid maksuhaldurile esitatud. Soetades kütust, mille kohta ei ole ühtegi dokumenti, mis näitaks, et kütus on tarbimisse lubatud, soetas kaebaja teadlikult tundmatut päritolu kütust. Kuna M.M. on osalenud kütuse müügis üle 10 aasta, pidi ta olema kõikidest müügile kehtestatud nõuetest teadlik. Net Oil OÜ majandustegevuse puudumine ja J.S.di kasutamine variisikuna ei saanud jääda märkamata. Arvukad vead tehingute dokumentatsioonis on põhjustatud sellest, et need on koostatud tagantjärele ning ei kajasta tegelikke tehinguid.
62.Tõendatud on ka maksuotsuses tehtud järeldus, et kaebaja ei ole vaidlusalust kütust augustis– septembris 2015 EcoPetrol OÜ-le edasi müünud. Kohus nõustub selles osas maksuotsuses toodud selgitustega ega asu neid pikemalt üle kordama. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et tegelikult ostiski EcoPetrol OÜ sama kütuse tundmatult kolmandalt isik, kuid näidati, nagu oleks müüja Net Oil OÜ ja ostja N-Terminaal Hulgi AS, kes siis müüs kütuse edasi EcoPetrol OÜ-le. 12(13)
Sellise tehinguahela näitamise mõte sai olla vaid soov arvata kütuse ostult maha sisendkäibemaks ja näidata samas piisavalt palju müügikäibemaksu, et sisendkäibemaksu mahaarvamine ka reaalselt võimalik oleks. Seda hõlbustas asjaolu, et EcoPetrol OÜ ja N-Terminaal Hulgi AS olid omavahel seotud isikud: juhatuse liige oli mõlemas T.B. ja M.M. oli EcoPetrol OÜ-s väikeosanik, tehingutes esindas ta aga mõlemaid äriühinguid. Tihtipeale oli kauba müük kaebaja poolt kajastatud enne selle ostmist Net Oil OÜ-lt. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kütus ei ole liikunud saatelehtedele märgitud viisil, mh ei kinnitanud seal märgitud vedajad nende vedude teostamist. EcoPetrol OÜ on saanud põhjendamatuid soodustusi arvete tasumisel (60-päevane maksetähtaeg, hilinenult tasutus ja seni maksmata arved, tasumata arvete tasaarveldamiseks sõlmitud kaebajale põhjendamatult ebasoodne (maksetähtaeg 3 aastat ja aastaintress 2%) laenuleping).
63.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
64.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.