Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2100 XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusetuse peale Postitalu tn 3 kinnistul abihoone ehitamise üle riikliku järelevalve tegemisel Kaebajad – XX (ik XXXXXXXXXXX) ja YY (ik XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – AA (ik XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja v.adv Priit Raudsepp
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.11.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 13.06.2018
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX ja YY apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2017 otsus ning teha asjas uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt Postitalu tn 3 abihoone lammutamise otsustamise kohta kaalutluste esitamata jätmine. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Tagastada enamtasutud riigilõiv 60 eurot (22.12.2016 tasutud 30 eurot ja 22.02.2017 tasutud 30 eurot) OÜ Laesson & Partnerid (rk 10847861) pangakontole nr EE472200221018606327 (Swedbank AS).
4.Mõista Tallinna linnalt XX ja YY esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 3170 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend) eurot ja 93 senti.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2018.
3-16-2100 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX-le ja YY-le kuulub Tallinnas Haabersti linnaosas Taludevahe tn 44 kinnistu, mis piirneb AA-le kuuluva Postitalu tn 3 kinnistuga. Kõnealusel alal on Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 1848 kehtestatud Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise kvartali ja lähiala detailplaneering, mille kohaselt on Taludevahe tn 44 ja Postitalu tn 3 kinnistutele lubatud ehitada üks hoone.
2.Seoses ehitustegevusega Postitalu tn 3 kinnistul (olemasoleva elamu laiendamine, seni kinnistul paiknenud abihoone lammutamine ja selle asemele uue abihoone ehitamine) pöördusid XX ja YY 23.09.2016, 25.09.2016, 05.10.2016, 10.10.2016 ja korduvalt ka hiljem Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poole, taotledes riikliku järelevalvemenetluse läbiviimist.
3.TLPA palus 26.09.2016 kutses AA-l tulla 03.10.2016 ehitusosakonda Postitalu tn 3 kinnistul toimuvate ehitustööde kohta selgitusi andma. AA esitas 06.10.2016 TLPA-le ehitusteatise koos Postitalu tn 3 üksikelamu ümberehitamise ning abihoone püstitamise ehitusprojektiga. TLPA korraldas 07.10.2016 Postitalu tn 3 kinnistul paikvaatluse, millel tuvastati, et kinnistule on püstitatud abihoone mõõtudega 5,4 m × 5,4 m. AA edastas 07.10.2016 TLPA-le kinnituse, et peatab abihoone ehitustööd.
4.TLPA teavitas 12.10.2016 kirjaga XX ja YY, et ametile on esitatud ehitusteatis ja ehitusprojekt Postitalu tn 3 kinnistul üksikelamu ümberehitamiseks ja majandushoone rajamiseks, ning andis neile võimaluse esitada ehitusprojektile vastuväited hiljemalt 24.10.2016.
5.TLPA selgitas 19.10.2016 vastuses kaebajate taotlustele, et on Postitalu tn 3 kinnistul korraldanud paikvaatluse ning kinnistu omanik on ametile kinnitanud, et peatab ehitustööd. TLPA märkis, et abihoone vastavus nõuetele selgub ehitusteatise menetluses.
6.XX ja YY esitasid 19.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleti TLPA viivituse tuvastamist Postitalu tn 3 kinnistul abihoone ehitamise üle riikliku järelevalve teostamisel ning järelevalvemenetluse toimetamiseks kohustamist. 1) Et säilitada elamugruppide sisemisi haljastusvööndeid, ei võimaldanud 1995. aastal kehtestatud ega ka praegu kehtiv detailplaneering püstitada kinnistutele abihooneid. Kehtivas detailplaneeringus on abihoone kajastatud õigusliku aluseta ehitatud hoonena. 1999. aasta ehitusprojektist ega ehitusloast ei tulenenud õigust ehitada Postitalu tn 3 kinnistule abihoonet. Postitalu tn 3 kinnistule ehitatud 30 m2 suurune abihoone lõhub haljastusvööndit ning rikub detailplaneeringualal kehtestatud haljastustingimusi. Vastustaja tegi kolmandale isikule ettepaneku taotleda detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Riikliku järelevalve menetluses ei saa teha otsuseid, mis on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. 2(12)
3-16-2100 2) Ebaseadusliku abihoonega, mille kõrgus sarnaneb piirkonnas asuvate elamute kõrgusega, kaasneb kaebajatele püsiv negatiivne mõju, mis väljendub lisaks haljastusvööndi lõhkumisele ka kaebajate elamu akendest avaneva vaate piiramises ja nende kinnisvara väärtuse vähenemises. Negatiivseid mõjusid on võimalik kõrvaldada vaid ehitise lammutamisega. Arvestades, et vastustaja pole kolmandale isikule esitanud muid nõudeid peale selle, et abihoone ehitusprojektile tuleb saada TLPA-lt kooskõlastus, võib järeldada, et vastustaja ei kavatse kolmandale isikule lammutamisettekirjutust teha. 3) Pole välistatud, et lisaks õigusvastase abihoone ehitamisele on kolmas isik ületanud ka detailplaneeringuga kehtestatud maksimaalse ehitusaluse pinna ja täisehitusprotsendi näitajaid. Elamu seinast eralduvate katuseräästaste ulatust arvestades võib Postitalu tn 3 elamu ehitisealune pind ületada 200 m2, mis on detailplaneeringu kohaselt maksimaalne lubatud ehitisealune pind. Kuna kinnistu täisehitusprotsent on juba elamuga täidetud, on täiendav hoonestus lubamatu. Vastustaja ei ole seda asjaolu hoolimata kaebajate vastavast taotlusest kontrollinud.
7.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastustaja ei ole ehitusjärelevalve tegemisega viivitanud. Vastustaja saatis 26.09.2016 kolmandale isikule kutse ilmuda ametisse selgitusi andma. Kolmas isik kinnitas, et peatab ehitustööd ning kaebajaid teavitati 12.10.2016 sellest, et kolmas isik esitab TLPA-le ehitusteatise ja ehitusprojekti. TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.11.2016 istungil otsustati, et Postitalu tn 3 kinnistu osas tuleb esitada taotlus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. 24.11.2016 kirjas selgitas TLPA, et abihoone püstitamine on võimalik, kui Postitalu tn 3 kinnistu omanik esitab kehtiva detailplaneeringu, mis lubab kinnistule vaid ühe hoone püstitamist, osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse. Postitalu tn 3 kinnistul toimusid paikvaatlused 07.10.2016, 15.03.2017, 22.03.2017, 28.06.2017 ja 20.09.2017. 15.03.2017 paikvaatlusel tuvastati, et vaatamata AA kinnitusele abihoone ehitustööd peatada ja abihoone konserveerida, on toimunud ehitustööd. Lisatud oli soojustusmaterjali ja laudist, mistõttu otsustas TLPA 16.03.2017 ettekirjutusega nr 1712899/0018 peatada abihoone ehitustööd, lubades ehitustööde jätkamise pärast seda, kui abihoone püstitamise ehitusprojekt on kooskõlastatud TLPA-s. Postitalu tn 3 abihoone osas jätkub ehitusjärelevalve seni, kuni selgub, kas abihoone seadustamine on võimalik või mitte. AA esitas 30.01.2017 TLPA-le taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2017 otsusega nr 24 otsustati Tallinna Linnavolikogule esitada otsuse eelnõu, mille eesmärgiks on Postitalu tn 3 kinnistu osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine. Seoses kohalike omavalitsuste valimisega langes eelnõu Tallinna Linnavolikogu tööplaanist välja. 2) Praegusel juhul ei esine ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg-st 3 tulenevaid aluseid ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. Kolmandal isikul on võimalik detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise kaudu abihoone seadustada. Abihoone ehitamine Postitalu tn 3 kinnistul pole vastuolus 20.04.2017 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. 3) Kaebajate nõue algatada järelevalvemenetlus Postitalu tn 3 elamu suhtes jääb vastustajale arusaamatuks. Kolmas isik on esitanud üksikelamu kohta ehitusteatise ja kasutusteatise. TLPA ametnik mõõtis 15.03.2017 toimunud paikvaatlusel hoone pikkuse ja laiuse. Saadud tulemuste põhjal ei ületa elamu ehitisealune pind detailplaneeringuga lubatud pindala (200 m2).
8.AA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Abihoone on Postitalu tn 3 kinnistul olnud alates 1999. aastast. Selle asukoht oli ette nähtud linna poolt kinnitatud ehitusprojektis. Kolmas isik soetas kinnistu 2016. aastal ning asus lagunevat abihoonet uuendama. 2016. aasta novembris abihoone ehitus peatati. Uus abihoone on rajatud samale asukohale, kus asus varasem hoone. Võrreldes algse projektiga on katus 75 3(12)
3-16-2100 cm võrra madalamal. Abihoone ja elamu pind kokku ei ületa lubatud täisehitusprotsenti. Abihoone asub kaebajate majast 17 m kaugusel ja krundi piirist 10 m kaugusel. 2) Kaebajate väide haljasvööndi lõhkumise kohta on põhjendamatu. Abihoone ei muuda detailplaneeringus ette nähtud terviklahendust, s.o elamugruppide sisemist omavahel ühendatud haljasvööndit.
9.Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Õigusaktides ei ole sätestatud nõuet, et haldusorgan peaks järelevalvemenetluse algatamise kohta vormistama eraldi dokumendi. Järelevalvemenetlus võib alata ka esimese menetlustoimingu tegemisega. Praegusel juhul algas riikliku järelevalve menetlus 26.09.2016 kirjaga, millega TLPA esitas kolmandale isikule kutse ilmuda ehitusosakonda selgitusi andma. See, et vastustaja korraldas paikvaatluse alles 07.10.2016 ning vastas kaebajate avaldustele 19.10.2016, ei muuda järelevalvemenetluse algatamise hetke. Ehkki vastustaja tegi kolmandale isikule ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks alles 2017. aasta märtsis, ei ole vastustaja järelevalvemenetluses õigusvastaselt viivitanud. Ettekirjutuse tegemise eesmärgiks on peatada korrarikkumine. Ükski õigusakt ei kohusta tegema ehitustööde peatamise ettekirjutust, kui isik kinnitab, et peatab ehitustööd. Ettekirjutuse tegemise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Haldusorganil on suur kaalutlusruum ka järelevalvemenetluses tehtavate toimingute üle. Vastustaja tegi kolmandale isikule ettekirjutuse 16.03.2017, kui pärast järjekordset paikvaatlust selgus, et kolmas isik ei ole pidanud kinni lubadusest peatada ehitustegevus. 2) Ehitusjärelevalve tegemisele ei ole sätestatud konkreetset tähtaega, mistõttu tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-st 2. Praegusel juhul ei ole vastustaja olnud 26.09.2016 algatatud menetluses tegevusetu. Järelevalvemenetlus jätkub seni, kuni selgub, kas ebaseadusliku abihoone seadustamine on võimalik. Kolmas isik on vastustajale esitanud ehitusteatisi ja ehitusprojekte ning taotluse detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Ehkki järelevalvemenetlus on kestnud üle aasta, ei nähtu ebamõistlikke viivitusi, mida saaks pidada õigusvastaseks. 3) Õige ei ole kaebajate arusaam, et ehitusjärelevalve tegemisel pole lubatud otsida lahendusi, mis võimaldaksid seadustada ebaseaduslikku ehitustegevust. Ehitusjärelevalve peab tagama nii naabrite kui ka ebaseadusliku ehitise omaniku õiguste kaitse. Seetõttu on proportsionaalne ja eesmärgipärane, kui esmalt uuritakse võimalusi olemasoleva olukorra seadustamiseks ning alles seadustamise võimatuse korral tehakse lammutamisettekirjutus. Kaebajad ei ole tõendanud, et esineksid EhS § 132 lg-s 3 nimetatud asjaolud, millisel juhul tuleks teha lammutamisettekirjutus. 4) Kolmas isik esitas ehitusteatise ning vastustaja luges ehitamise teavitatuks. Seejärel esitas kolmas isik kasutusteatise, mille menetlus on hetkel pooleli. Kasutusteatise menetluses tuleb EhS § 48 lg 5 p 2 kohaselt selgitada välja ehitise vastavus nõuetele. Vastustaja saab kontrolli tulemusel esitada täiendavaid nõudeid (EhS § 48 lg 6). Poleks mõistlik ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kui vastustaja peaks kasutusteatise menetlusega paralleelselt toimetama ehitusjärelevalve menetlust, kuna kontrollitavad asjaolud on samad. 5) Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas rikub nende õigusi Postitalu tn 3 elamu rekonstrueerimis- või ümberehitustegevus. Samuti ei ole kaebajad tõendanud, et kolmanda isiku ehitusprojektis kajastatud ehitiste mõõdud oleksid väärad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.XX ja YY paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 4(12)
3-16-2100 1) Halduskohus ei kontrollinud, kas vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt. Halduskohus ei hinnanud, kas vastustaja kaalus või pidi kaaluma abihoone täielikku või osalist lammutamist või teise kohta paigutamist. Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui asus esmalt välja selgitama ehitise seadustamise võimalikkust. Vastustaja ja halduskohus on eelistanud kolmanda isiku kui ebaseadusliku ehitaja õigusi kaebajate õigustele ja huvidele. Halduskohus jättis hindamata kaebajate väite, et ebaseadusliku ehitamisega kaasneb neile püsiv negatiivne mõju. Postitalu tn 3 varasemalt paiknenud ca 2 m kõrguse ja 12 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga abihoone suhtes ei olnud kaebajatel pretensioone. Vastustaja oleks pidanud kaaluma abihoone osalist lammutamist. Kui kolmas isik oleks abihoone rajanud üksikelamu külge, oleks see kaebajate õigusi vähem riivanud, kuna vaated kinnistute sisesele rohekoridorile oleks säilinud. 2) Halduskohus jättis arvestamata riikliku järelevalvemenetluse kohta käivad korrakaitseseaduse (KorS) sätted, sh KorS üldpõhimõtted. Halduskohus ei võtnud arvesse seda, et esimese paikvaatluse tegi TLPA ametnik alles 14 päeva pärast kaebajate 23.09.2016 taotlust. Arvestades abihoone ehitamise lihtsust ja kiirust, jõuab selle ajaga abihoone sisuliselt valmis ehitada. Seetõttu oleks vastustaja pidanud paikvaatluse varem korraldama. 26.09.2016 kirjaga TLPA sisuliselt kiitis heaks ebaseadusliku ehitustegevuse Postitalu tn 3 kinnistul vähemalt kuni 03.10.2016. Seejuures oli vastustaja teadlik, et selle aja jooksul jätkus ebaseaduslik ehitustegevus, kuivõrd kaebajad andsid sellest vastustajale korduvalt teada. Kaebajate avaldustest pidi vastustajal tekkima kahtlus ohu olemasolust, mille tuvastamisel oleks tulnud rakendada kohaseid meetmeid korrarikkumise lõpetamiseks. EhS seletuskirja kohaselt on oht selle seaduse kontekstis eelkõige erinevate nõuete rikkumine või subjektiivsete õiguste kahjustamine. Praeguse vaidluse seisukohast ei ole oluline üksnes see, millal vastustaja järelevalvemenetluse algatas, vaid vastustaja tegevus tervikuna. Pelgalt sellest, et vastustaja tegi paikvaatluse ning menetles kolmanda isiku poolt tagantjärele esitatud ehitisteatisi, ei saa järeldada, et tegemist oli riikliku järelevalvemenetluse toimetamisega. Halduskohus ei hinnanud, kas vastustaja poolt eesmärgipäraste järelevalvemeetmete (ehitustegevuse viivitamatu peatamine) kohaldamata jätmine oli kaalutletud ja põhjendatud või oli tegu vastustaja meelevaldse ja ebaratsionaalse otsusega. Vastustaja tegevust ei saa pidada ebaseadusliku ehitustegevuse tõkestamiseks. Isegi kui nõustuda halduskohtuga, et ükski õigusakt ei kohustanud vastustajat tegema kolmandale isikule ettekirjutust, pidi vastustaja tagama ehitustööde peatamise. Vastustaja seda kohustust ei täitnud ning kolmas isik jätkas ebaseaduslikku ehitamist. Olukord, kus vastustaja aktsepteerib ehitusjärelevalvemenetluse ajal ebaseaduslikku ehitamist, ei saa olla õiguspärane. 3) Halduskohus sisustas ebaõigesti mõistliku menetlusaja mõiste. Riiklikus järelevalvemenetluses tuleb arvestada KorS §-s 8 sätestatud otstarbekuse põhimõttega. Järelevalvemenetlus peab olema kiire ning tagama asjakohaste meetmete rakendamise kaudu õigusvastase teo tõkestamise. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et viivitus ehitusjärelevalvemenetluses saab eelkõige kahjustada kolmanda isiku huve. 4) Halduskohus on sisuliselt nõustunud vastustajaga, et ebaseadusliku ehitamise korral ei tulegi lammutamist kaaluda. Kolmas isik plaanib uue ehitusprojekti kohaselt abihoone galerii abil näiliselt kavandada elamu osaks, kuigi abihoone ei ole elamuga funktsionaalselt seotud ning sellel ei ole ka elamuga ühist siseruumi. Vastustaja on 18.12.2017 kirjas märkinud, et uus ehitusprojekt vastab detailplaneeringule ning pärast ehitusprojekti kooskõlastamist tehakse ettekirjutus ehitise ehitusprojektiga vastavusse viimiseks ning kasutusteatise esitamiseks ühe aasta jooksul. Seega ei lõpe järelevalvemenetlus, mis halduskohtu hinnangul algas 26.09.2016, enne 2018. aasta detsembrit. Selleks ajaks on järelevalvemenetlus kestnud enam kui kaks aastat, mida ei saa pidada mõistlikuks kestuseks. Halduskohtu seisukoht, et järelevalvemenetlus lõppeb abihoone ehitusprojekti kooskõlastamisel, on vastuolus materiaalõigusega ning 5(12)
3-16-2100 halduskohtu otsuses väljendatud teise seisukohaga, et kasutusteatise menetlus on samane ehitusjärelevalve menetlusega. 5) Halduskohus hindas tõendeid ebaõigesti ning jättis olulised tõendid hindamata. Halduskohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse – kaebajatel pole võimalik ehitusprojektis esitatud andmeid kontrollida ning seega ei saa ka nõuda, et nad tõendaksid oma väiteid abihoone suuruse kohta. Kolmas isik pole tõendanud oma väidet varasema abihoone kõrguse kohta. Kaebajad on korduvalt esitanud taotlusi ehitisealuse pinna mõõtmiseks, kuid vastustaja pole seda vajalikuks pidanud. 6) Halduskohus jättis ebaõigesti lahendamata kaebajate alternatiivse kohustamisnõude. Kui elamu ehitisealune pind ületab detailplaneeringuga lubatut, poleks abihoone ehitamine mingil juhul lubatav. 7) Piirkonna kinnistud on hoonestatud selliselt, et elamu asub tänava poolses küljes ning tagaaed on jäetud hoonestamata. Postitalu tn 3 abihoone ei asu piirkonnas väljakujunenud ehitusjoonel, lõhkudes kinnistute vahelise haljasvööndi ja ahendades naaberkinnistutelt avanevat vaadet. Varasemalt Postitalu tn 3 kinnistul asunud väike madal kuur ei riivanud kaebajate õigusi intensiivselt. Kolmanda isiku valitud küttelahenduse tõttu on abihoone põranda absoluutkõrgus maapinnast tõusnud 69 cm võrra. See ei saa õigustada varasemaga võrreldes oluliselt suurema abihoone ehitamist. Uus abihoone ei järgi ka detailplaneeringus kehtestatud arhitektuurilisi nõudeid, sh katusekaldele esitatud nõudeid. Abihoone tõttu valgub kolmanda isiku kinnistult kaebajate kinnistule üleliigne sadevesi.
11.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Halduskohus leidis õigesti, et järelevalvemenetlus algas esimese menetlustoimingu tegemisega ehk 26.09.2016 kirjaga. Kõnealusest kirjast ei saa kuidagi järeldada, et vastustaja kiitis heaks ehitustegevuse Postitalu tn 3 kinnistul. Vastupidi – selgituste andmiseks kutsumine pidi kolmandale isikule andma selge signaali, et ebaseadusliku ehitise edasi ehitamine on tema enda risk. Olukorras, kus ebaseadusliku ehitustegevuse objekt ei ole ühiskondlik või muu olulise avaliku huviga hoone ega ehitis, millest lähtuks kõrgendatud oht isikute elule, tervisele või varale, vaid väikesemahuline ühekordne abihoone, on mõistlik enne muude menetlustoimingute tegemist kuulata ära ehitise omanik ning anda talle võimalus selgitusteks. Praegusel juhul ei saanud riikliku järelevalve eesmärgiks olla süüteo tõkestamine. Ehitusteatiseta ehitamine ei ole kuritegu ega väärtegu. Vastustaja tegi kolmandale isikule ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks kohe pärast seda, kui selgus, et hoolimata oma lubadusest ehitustegevus peatada oli ta seda siiski jätkanud. 2) Halduskohus leidis õigesti, et ehitusjärelevalve peab tagama nii naabrite kui ka ebaseaduslikult ehitanud isiku õiguste kaitse. Sellest põhimõttest lähtub ka EhS § 132 lg 3, mis võimaldab nõuda vaid väga negatiivseid tagajärgi põhjustavate ehitiste lammutamist. Seadusandja ei näe haldusorganile ette võimalust nõuda kõigi ebaseaduslike ehitiste lammutamist. 3) Rohekoridorid, mida vaidlusalune abihoone kaebajate väitel lõhub, ei kulge kehtiva detailplaneeringu kohaselt üle Postitalu tn 3 kinnistu. Tiheda asustusega linnalises keskkonnas ei saa isikud eeldada, et ümbritsevas linnaruumis ei toimu mingeid muutusi.
12.AA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. 1) Kaebajate väited ehitusjärelevalvega viivitamisest on alusetud. Kui selgus, et 2008. aasta detailplaneering ei võimalda kinnistule täiendavaid hooneid ehitada, peatas kolmas isik 6(12)
3-16-2100 ehitustegevuse, nagu ta oli TLPA-le lubanud. Pärast 07.10.2016 paikvaatlust lisas kolmas isik mõned tuuletõkkeplaadid, et linnud, vihm ja lumi ei pääseks abihoonesse, ning lõpetas räästalaudiste paigaldamise, et kinnitada konserveerimiskile tormikindlalt. Kolmas isik lõpetas konserveerimistööd 23.10.2016 ning teavitas sellest 28.10.2016 e-kirja teel TLPA-d. 2) Kolmas isik on praeguseks teinud abihoone 75 cm võrra madalamaks. Kinnistul varasemalt asunud abihoone katuse tipp oli 3,77 m kõrgusel maapinnast ning praegune kõrgus on kuni 4,1 m. Seega ei ole kõrguste vahe märkimisväärne. Abihoone on kaebajate elamust 17 m kaugusel ning kinnistute vahel on 2,2 m kõrgune sirelihekk. Seetõttu ei saa abihoone kahjustada kaebajate subjektiivseid õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebajad leiavad, et vastustaja ei ole mõistliku aja jooksul teinud riiklikku järelevalvet Postitalu tn 3 kinnistul toimuva ehitustegevuse üle ning on järelevalvemeetmete valikul ja rakendamisel teinud kaalutlusvigu. Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15). Ehitustegevuse üle järelevalve teostamine kaitseb nii avalikke huve kui ka naabrite õigusi. Seega on kaebajatel õigus nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetme rakendamise kaalutlusvigadeta.
14.Vaidlust pole selles, et kolmas isik ehitas Postitalu tn 3 kinnistul 2016. aasta sügisel abihoonet. Selle hoone ehitamiseks oleks kolmas isik pidanud enne ehitustegevuse alustamist esitama vastustajale ehitusteatise, kuid polnud seda teinud. XX edastas 23.09.2016 TLPA-le ekirja (II kd, tl 103), milles teavitas võimalikust ebaseaduslikust ehitustegevusest Postitalu tn 3 kinnistul. Sellele järgneval tööpäeval, 26.09.2016 koostas TLPA Postitalu tn 3 kinnistu omanikule kutse ilmuda ametisse selgitusi andma (II kd, tl 104). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et järelevalvemenetluse esimeseks menetlustoiminguks saab lugeda TLPA 26.09.2016 kirja. Kolmas isik esitas 06.10.2016 ehitusteatise ning vastustaja korraldas 07.10.2016 Postitalu tn 3 kinnistul vaatluse (I kd, tl 63-64p). Ringkonnakohus möönab, et abihoone kui lihtne ja väikesemahuline hoone võib valmida väga kiiresti. Olukorras, kus korrarikkumine leiab juba aset ehk eksisteerib vahetu oht KorS § 5 lg 5 mõttes, tuleb korrakaitseorganil üldjuhul viivitamatult reageerida. Samas arvestades, et TLPA tehtav järelevalve hõlmab suurt piirkonda ja paljusid ehitusobjekte, ei ole mõeldav, et ametnikud jõuavad igal väiksemalgi objektil korraldada vaatluse ja teha vajadusel ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks mõne tööpäeva jooksul, arvates väidetavast ebaseaduslikust ehitustegevusest teate saamisest. Järelevalve tegemisel tuleb haldusorganil muu hulgas arvestada HMS § 5 lg-tes 2 ja 4 sätestatuga. XX kirjadest (I kd, tl 23-23p) ei nähtu, et abihoone ehitamine oleks kujutanud olulist või kõrgendatud ohtu KorS § 5 mõttes. Oma õiguste rikkumisena viitas kaebaja valguse varjamisele ning privaatsuse ja kinnistu väärtuse vähenemisele. Asjaolusid arvestades ei saa pidada ebamõistlikuks esmalt kinnistu omanikult selgituste küsimist. TLPA 26.09.2016 kirjast pole alust järeldada ehitustegevuse jätkamise heakskiitmist. Kui kinnistu omanik (ehituse tellija) jätkab pärast järelevalvemenetluse
7(12)
3-16-2100 algatamist ehitustegevust, võtab ta endale teadlikult riski, et haldusorgan võib menetluse tulemusena nõuda ehitise lammutamist.
15.Kohaliku omavalitsuse poolt ehitustegevuse üle tehtava järelevalve puhul saab eristada eelkontrolli ehk loamenetlust, mis toimub ehitusseadustiku alusel koosmõjus haldusmenetluse seadusega, ning järelkontrolli ehk riiklikku järelevalvet, millele kohaldub korrakaitseseadus ehitusseadustikust tulenevate erisustega (ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri, lk 154). Ringkonnakohus nimetab edaspidi neid järelevalvemenetlusi ühiselt ehitusjärelevalveks. Nagu halduskohus on õigesti selgitanud, on kohalikul omavalitsusel ehitusjärelevalve menetluses meetmete rakendamisel kaalutlusõigus. Seadusest ei tulene järelevalve tegijatele tingimusteta kohustust vormistada ebaseadusliku ehitamise tuvastamisel ehitajale ettekirjutust ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks või lõpetamiseks. Praegusel juhul esitas kolmas isik 07.10.2016 (II kd, tl 107-108) TLPA-le kirjaliku kinnituse, et peatab ehitustööd abihoone juures. Vastustaja väitel ei olnud tal põhjust kahelda, et kolmas isik seda ka teeb. 15.03.2016 toimunud vaatlusel siiski selgus, et kolmas isik oli pärast esmast vaatlust paigaldanud soojustust ning räästalaudise. Tegemist oli võrdlemisi väheoluliste töödega, mida kolmas isik põhjendas vajadusega kaitsta pooleliolevat ehitist ilmastiku mõjude eest (II kd, tl 180-184). Kõnealused tööd ei saanud täiendavalt riivata kaebajate õigusi. TLPA tegi 16.03.2016 kolmandale isikule ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks (II kd, tl 116-117) ning korraldas pärast seda 22.03.2017, 28.06.2017 ja 20.09.2017 paikvaatlused (II kd, vastavalt tl 118-119p, 120-120p, 186-188), mille käigus ei tuvastatud abihoone juures ehitustööde jätkamist.
16.EhS § 132 lg 3 kohaselt tuleb ehitis lammutada eelkõige juhul, kui see ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (p 1) või kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (p 2). Lammutamisettekirjutuse tegemise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Kohalik omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel kaaluma ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu, ehitise lammutamise vajalikkust ning ehitise omaniku ja naabrite huve. Muu hulgas võib arvestada asjaoluga, et ehitis püstitati ebaseaduslikult (Riigikohtu 26.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p-d 10 ja 19). Kui kohalik omavalitsus tuvastab ebaseadusliku ehitustegevuse ning naaberkinnistu omanik väidab, et ehitis rikub tema subjektiivseid õigusi, tuleb kaaluda ehitise lammutamist või osalist lammutamist, kuna see tagab üldjuhul kõige paremini naabri õiguste kaitse. Ebaseadusliku ehitise omanikul ei ole õiguspärast ootust, et ehitis jääb püsima. Lammutamist ei saa aga nõuda sanktsioonina või üldpreventiivsetel kaalutlustel, et ära hoida edaspidiseid sarnaseid rikkumisi (Riigikohtu 26.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p 15).
17.Kaebajad on korduvalt väljendanud oma vastuseisu Postitalu tn 3 kinnistule abihoone ehitamisele ning viidanud nii oma õiguste rikkumisele kui ka vastuolule detailplaneeringuga. Seoses 02.01.2017 ehitusteatisele esitatud vaidega toimunud ärakuulamise protokolli (II kd, tl 82-82p) märgiti vaide esitajate (sh kaebajad) peamise nõudena see, et linn ei lubaks Postitalu tn 3 kinnistule rajada piirkonna miljööd oluliselt kahjustavat ja kehtiva detailplaneeringu põhiolemust muutvat abihoonet. Kuna abihoone oli selleks ajaks pooleldi valmis, tähendanuks kaebajate taotluse lahendamine poolelioleva ehitise lammutamise küsimuse otsustamist. 29.03.2017 vaideotsusest (II kd, tl 83-84) ega muudest asja materjalide juurde esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajate taotluse sisuliselt lahendanud ehk kaalunud lammutamisettekirjutuse tegemist. Vastustaja kirjadest selgub, et linn algatas abihoone seadustamise menetluse, vaagides algul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist, seejärel aga otsustas aktsepteerida ehitusprojekti muutmist. Vastustaja tegevusest järeldub, et ta on eelistanud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud kolmanda isiku huve kaebajate huvidele, esitamata põhjendusi, millest selguks huvide kaalumine. Isegi kui vastustaja 8(12)
3-16-2100 leidis, et abihoone lammutamine on välistatud, oleks ta pidanud kaebajatele vastava motiveeritud otsuse teatavaks tegema. Selle asemel on kaebajad jäetud nende taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse tulemuste suhtes teadmatusse. Kaebajate taotluse lahendamata jätmine on õigusvastane.
18.Eelnevast siiski ei järeldu, et vastustaja oleks igal juhul pidanud tegema ettekirjutuse abihoone (osaliseks) lammutamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et enne lammutamisettekirjutuse tegemist tuleb üldjuhul välja selgitada, kas ehitist on võimalik seadustada. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja kohaselt on seadustamise üks eesmärke halduse efektiivsus, eesmärgipärasus ja otstarbekus. Seadustamise menetluses tuleb järgida riikliku järelevalve meetmeid. See tähendab, et esmalt tuleb välja selgitada võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive (lk 161). Kuna lammutamisettekirjutus on ehitanud isiku suhtes äärmiselt koormav meede, tuleb selle tegemisele eelnevalt hoolikalt kaaluda, kas ei esine vähem koormavaid meetmeid, mida oleks võimalik kasutada sama eesmärgi saavutamiseks. Lammutamisettekirjutuse tegemise proportsionaalsuse huvides tuleb kaaluda, millised vastuolud loa tingimuste või muude avalikõiguslike normidega on nii olulised, et lammutamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede. Leebemateks meetmeteks on osaline lammutamine ja seadustamine (samas, lk 165). Seega tuleb haldusorganil alati esmalt kaaluda, kas lammutamisel on vähem koormavaid alternatiive.
19.Kaebajate väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
19.1.Ringkonnakohtule ei nähtu, et Postitalu tn 3 abihoonest lähtuks oluline või kõrgendatud oht või sellega kaasneks kaebajate õigustele püsiv ning väga koormav negatiivne mõju. Vaate mõningane piiramine ühes suunas ei ole käsitatav sellise mõjuna, mis õigustaks ehitise (osalist) lammutamist. Kaebajad elavad tiheasustusalal, kus isik peab paratamatult leppima elukeskkonnale vastava vaatega (Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Kaebajate väide nende kinnistu väärtuse vähenemise kohta on paljasõnaline. Pole ka tõenäoline, et Postitalu tn 3 ja Taludevahe tn 44 kinnistute vahelisest piirist, millel kasvab kõrge hekk, vähemalt 10 m kaugusel asuv abihoone võiks tingida kaebajate kinnistu väärtuse vähenemise. Ka privaatsuse riive ei saa sellistel asjaoludel olla märkimisväärne. On vähetõenäoline, et Postitalu tn 3 kinnistule abihoone rajamise tõttu valguks naaberkinnistult kaebajate kinnistule rohkelt sadevett. Kaebajate 30.05.2018 menetlusdokumendis sisalduv foto on tehtud aprillikuus, mil lume sulamise tõttu on maapinna liigniiskus tavapärane. Liigvee olemasolu kaebajate kinnistul ei tähenda seda, et vesi pärineb just naaberkinnistult.
19.2.Kaebajate väited detailplaneeringus ette nähtud nn rohekoridori või haljastusvööndi lõhkumise kohta on ekslikud. Kehtiva detailplaneeringu (I kd, tl 10-21) seletuskirja p-s 3.3 viidatakse 1995. aasta detailplaneeringule (I kd, tl 132-141), mille seletuskirja p-s 3.2 on märgitud, et elamugruppidesse on planeeritud omavahel ühendatud sisemised haljasvööndid. Seletuskirja p-s 3.4 on täpsustatud, et elamugruppide sisesed haljasmaad on kavandatud poolavalikeks ning elamukruntidel kujunevad haljastatud intiimtsoonid. 1995. aasta detailplaneeringu põhijoonisel on näha kvartalisisene haljasala, mis kulgeb elamukruntide vahel. Elamukruntide sisesed haljasalad ei ole põhijoonise kohaselt avaliku haljasvööndi osaks.
19.3.Kehtiv detailplaneering ei võimalda Postitalu tn 3 kinnistule ehitada rohkem kui ühe hoone. Praeguseks on loobutud detailplaneeringu muutmise kavatsusest ning kolmas isik on lasknud koostada ehitusprojekti, mille kohaselt ühendatakse abihoone elamuga galerii abil. Sellise lahenduse realiseerumisel oleks tegemist ühe hoonega ja puuduks vastuolu detailplaneeringuga. Ehitamisel tuleb mõistlikult arvestada naaberkinnistute omanike õiguste ja huvidega. Sellest ei tulene aga kaebajatele õigust nõuda, et kolmanda isiku kinnistul paigutataks ehitis just neile kõige meelepärasemal moel. 9(12)
3-16-2100
19.4.08.12.2017 esitatud ehitusprojekti kohaselt on Postitalu tn 3 kinnistul elamu ja abihoone ühendamise tulemusel moodustuva ehitise ehitisealune pindala kokku 196,7 m2, sh elamuplokk 153,7 m2, majandusplokk (praegune abihoone) 30,3 m2 ja galerii 12,7 m2. Ehitise ehitisealune pindala jääb seega detailplaneeringus lubatu (200 m2) piiresse ning täisehitusprotsent on 19,9%. Ehitustööd ei ole veel lõppenud ning kasutusteatise menetluses tuleb esitada ehitusjärgne mõõdistus, millest selgub, kas hoonete tegelikud mõõtmed vastavad projektile. Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 § 19 lg-le 6 ei võeta hoonealuse pinna leidmisel arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi (p 1) ega kuni ühe meetri laiust katuseräästast (p 9). 15.03.2017 paikvaatluse akti kohaselt tuvastati mõõdulindiga mõõtmisel, et elamu räästa laius ilma vihmaveerenni arvestamata on 0,96 m. 07.10.2016 ja 15.03.2017 paikvaatlustel tehtud mõõtmiste põhjal ei ületa elamu koos sellega ühendatava abihoonega projektis toodud ehitisealust pindala. Abihoone kõrgus (veidi üle 4 m) ei ületa detailplaneeringus kehtestatud suurimat lubatud kõrgust (10 m). See, et majandusploki osa katuse kalle erineb detailplaneeringus ette nähtust, ei riku kaebajate õigusi.
20.Kohtumenetluse ajal on asjaolud võrreldes kaebuse esitamise aegse olukorraga muutunud. Toimikust nähtub, et vastustaja on 2017. aasta detsembris kooskõlastanud ehitusprojekti, mille kohaselt liidetakse elamu poolelioleva abihoonega galerii abil (III kd, tl 55-56), et järgida detailplaneeringus kehtestatud nõuet. Praeguseks on elamu laiendamist puudutav ehitustegevus (abihoone ühendamine elamuga) loetud teavitatuks ning seega on tegemist formaalselt õiguspärase ehitisega. Arvestades, et kaebajate taotlus ehitusjärelevalve algatamiseks oli ajendatud loata/teavitamata ehitamisest, on vähemalt ebaseaduslikku ehitamist puudutavas osas ehitusjärelevalve menetlus lõppenud. Kujunenud olukorras ei oleks lammutamisettekirjutuse tegemiseks enam alust. See, et ehitamine loeti teavitatuks rohkem kui aasta pärast ehitusjärelevalve menetluse algatamist, ei saanud otseselt kaebajate õigusi rikkuda. Seadustamise menetluse kestus võib eelkõige riivata kolmanda isiku õigusi. Ehitise vastavus nõuetele ja ehitusprojektile selgub kasutusteatise menetluses, mida ei ole põhjust pidada 26.09.2016 alanud järelevalvemenetluse jätkuks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kasutusteatise menetlemisega paralleelselt oleks vajalik jätkata riikliku järelevalve menetlust. Seetõttu tuleb kohustamisnõue jätta rahuldamata.
21.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Ehkki kaebajad on taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist järelevalvemenetluse läbiviimisel, on kaebuse laiemaks eesmärgiks vastustaja tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamine ning see hõlmab ka õigusvastase abihoone lammutamisele suunatud kaebajate taotluse lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks vastustaja poolt õigusvastase abihoone lammutamise otsustamata (sellekohaste kaalutluste esitamata) jätmise. Muus osas jätab ringkonnakohus asjaolude muutumise tõttu kaebuse rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
22.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt taotlesid kaebajad halduskohtus 7325,64 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõiv 120 eurot. Toimikust nähtub, et kaebajad tasusid esimese astme menetluses riigilõivu järgmiselt: kaebuselt koos esialgse õiguskaitse taotlusega 60 eurot (I kd, tl 44); 09.11.2016 määruskaebuselt 30 eurot (I kd, tl 104); 22.12.2016 kaebuse täienduselt 30 eurot (I kd, tl 156); 22.02.2017 kaebuse 10(12)
3-16-2100 täienduselt 30 eurot (I kd, tl 232); 05.04.2017 määruskaebuselt kumbki 15 eurot ehk kokku 30 eurot (II kd, tl 29-29p). Seega tasusid kaebajad halduskohtule riigilõivu kokku 180 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse täiendamisel (alternatiivsete) tuvastus-, kohustamis- ja heastamisnõuetega polnud tulenevalt HKMS § 104 lg 1 teisest lausest vaja tasuda täiendavat riigilõivu. Enamtasutud riigilõivu ei saa vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajatele tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1). Ringkonnakohus tagastab 60 eurot enamtasutud riigilõivu vastavalt HKMS § 104 lg-le 8 OÜ Laesson & Partnerid pangakontole nr EE472200221018606327 (Swedbank AS). Esialgset õiguskaitset puudutava määruskaebusega (esitatud 09.11.2016) seotud riigilõiv tuleb jätta kaebajate kanda, kuna ringkonnakohus jättis vastava määruskaebuse rahuldamata. Kaebajate õigusabikulud halduskohtus olid kokku 7325,64 eurot. Kulude kandmist kinnitavad maksekorraldused (II kd, tl 196; III kd, tl 19). Kohtule esitatud arvete spetsifikatsioonidelt (II kd, 193-195p; III kd, tl 18-18p) nähtub, et arvete summas ei kajastu kogu esindaja ajakulu (91 h 50 min), vaid seda on vähendatud (62 h 55 min). Sellest hoolimata on kaebajate esimese kohtuastme õigusabikulud ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud. Kulusid on kergitanud eelkõige see, et kaebajad on esitanud korduvaid kaebuse täiendusi, mis on sisult suuresti kattuvad. Ringkonnakohus loeb kaebajate esimese kohtuastme põhjendatud õigusabikuludeks 4000 eurot. Arvestades, et arvetel on ajakulu juba vähendatud, loeb ringkonnakohus 09.11.2016 määruskaebuse esitamisega seotud kulud vähendusega hõlmatud kuludeks, mistõttu pole vajalik vastavate kulude välja arvamine väljamõistetavate kulude hulgast. Eelneva põhjal tuleb kaebajate esimese kohtuastme põhjendatud ja vajalikeks kuludeks lugeda kokku 4090 eurot, sh õigusabikulud 4000 eurot ja riigilõiv 90 eurot.
22.2.Apellatsiooniastmes on kaebajate menetluskulu suuruseks 2251,86 eurot, sh riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 2221,86 eurot. Enne 01.01.2018 jõustunud HKMS muudatusi kantud õigusabikulude (31.12.2017 arve nr 1360 – III kd, tl 93-93p) kandmine on tõendatud (III kd, tl 107-109). Ringkonnakohus leiab, et kaebajate taotletud määras apellatsiooniastme menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.
22.3.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele tuvastusnõude osas ehk 50% ulatuses, tuleb vastustajalt välja mõista pool kaebajate põhjendatud esimese ja teise kohtuastme menetluskuludest, s.o 3170,93 eurot ((4090+2251,86)×0,5).
23.HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik taotleb 4541,28 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist, sh 3888,48 eurot esimese kohtuastme menetluskulude ja 652,80 eurot apellatsiooniastme menetluskulude katteks. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus jättis kolmanda isiku esimese kohtuastme kulud tema enda kanda. Kolmas isik ei vaidlustanud halduskohtu otsust menetluskulude osas. Seega ei saa ringkonnakohus enam kolmanda isiku esimese kohtuastme kulusid kaebajatelt välja mõista. Arvestades, et vaidlus on tõusetunud kolmanda isiku õigusvastasest tegevusest, oleks äärmiselt ebaõiglane mõista kaebajatelt välja osa kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskuludest. Seetõttu jätab ringkonnakohus kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel tema enda kanda.
24.Vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)
11(12)
3-16-2100
Parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2018 määrusega
RESOLUTSIOON
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 otsuses sisalduvad ilmsed ebatäpsused ning asendada otsuse põhjendava osa p-s 15 kuupäev „15.03.2016“ kuupäevaga „15.03.2017“ ning kuupäev „16.03.2016“ kuupäevaga „16.03.2017“.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.