Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk ja Einar Vene 18. juuni 2018, Tartu
Haldusasi
S.N. kaebus Maksu- ja Tolliameti 6. veebruari 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039181-13 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks taastada töötamise registris kanne nr 708073 S.N. töötamise kohta X. OÜs ning isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille kohaselt oli 2014. a S.N. isikustatud sotsiaalmaks 14 708,95 eurot Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2018. a määrus S.N. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja S.N. Esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-495
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S.N. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2018. a määruse resolutsiooni punkt 5 ning saata haldusasi tagasi halduskohtusse menetluse kinniseks kuulutamise ning Maksu- ja Tolliameti vastuse lisade nr 38 ja 44–46 osas tutvumise piiramise üle otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 6. veebruari 2018. a otsusega nr 12.2-3/039181-13 vähendati X. OÜ esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 13 803,79 euro võrra. Sama otsusega tühistati 12. augustil 2014 töötamise registris vormistatud registrikanne nr 708073 S.N. töötamise kohta X. OÜ-s.
2.S. N esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 6. veebruari 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039181-13 ning kohustada MTA-d taastama töötamise registris kanne nr 708073 S. N töötamise kohta X. OÜ-s ning isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille kohaselt oli 2014. a S. N isikustatud sotsiaalmaks 14 708,95 eurot.
3.MTA esitas 10. aprilli 2018. a vastuses apellatsioonkaebusele taotluse piirata menetlusosalise õigust tutvuda vastuse lisadega 38 ja 44–46. Taotluses märkis MTA, et esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 79 lg-s 1 p-s 5 viidatud alus piirata kolmandate isikute panga- ja maksusalduse osas kaebaja tutvumisõigust. Praegusel juhul kohaldub MTA-le kolmandate isikute suhtes objektiivne vajadus ja maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 26 sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustus, mis kehtib MTA-le tähtajatult, ega sõltu ka sellest, kas äriühing on äriregistrist kustutatud või enam ei tegutse. Kaebaja huvi toimiku selle osaga tutvumiseks ei ole kaalukam käsitletava saladuse hoidmise huvist.
4.Tartu Halduskohus määras 16. aprilli 2018. a määruse resolutsiooni p-ga 4, et teeb kohtuotsuse käesolevas haldusasjas avalikult teatavaks 21. juunil 2018. Sama määruse resolutsiooni p-ga 5 kuulutas halduskohus menetluse kinniseks MTA 10. aprilli 2018. a vastuse lisade nr 38 ja nr 44–46 osas ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja toimikuga. Määruse põhjendustes märgiti, et vastustaja on esitanud taotluse, et halduskohus piiraks menetlusosalise õigust tutvuda eelnevalt nimetatud vastuse lisadega tuginedes HKMS § 88 lg-le 2, § 79 lg 1 p-le 5 ning MKS §-le 26. Vastuse lisadeks on Huum OÜ pangakonto väljavõte (lisa 38), otsus kustutada Velum Service OÜ käibemaksukohustuslaste registrist (lisa 44), X. OÜ kontrollakt menetluses nr 12.2-3-030310 (lisa 45) ja X. OÜ maksuotsus menetluses nr 12.2-3-030310 (lisa 46). HKMS § 88 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 5 kohaselt on selliseks aluseks ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmine. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2 ls 2). Halduskohus leidis, et arvestades ärija maksusaladuse kaitse kaalukust võrreldes kaebaja menetluslike õigustega, tuleb taotletud osas menetlus kinniseks kuuluta ja piirata kaebaja õigust tutvuda toimikuga vastavalt HKMS § 77 lg-le 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
lg
p-le 6, HKMS § 88 lg-le 2 ja § 79 lg 1 p-le 5. Kaebaja on olnud maksumenetlusse kaasatud ja tal on olnud võimalik tutvuda teda puudutavate väljamaksete deklareerimisest tulenevalt tõenditega, mis on kaebajale kättesaadavad ka praeguses menetluses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.S. N esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2018. a määruse resolutsiooni p 5 tühistada. Määruskaebuses märgiti järgnevat.
5.1.Halduskohus ei ole andnud hinnangut sellele, et kas tegemist on äri- või muu samalaadse saladusega (antud juhul MKS §-s 26 sätestatud maksusaladus) ning kas saladuse kaitse huvi on kaalukam muudest huvidest.
5.2.Kolmandaid isikuid puudutavaid üksikasju on MTA kaebajale osalt juba haldus- ja kohtumenetluse käigus avaldanud (MTA vastuse lisad 40 ja 41). Samuti on MTA avaldanud kolmandate isikute pangakonto väljavõtted (MTA vastuse lisad 36 ja 37). Ajaolusid, mida vastustaja on soovinud lisadega 44–46 tõendada, on vastustaja kirjeldanud 26. aprilli 2018. a menetlusdokumendis. Seega puudub vajadus kolmandate isikute maksusaladuse kaitseks, sest MTA on kõnealustes dokumentides väidetavalt sisalduva info kaebajale juba avaldanud.
Piirangute seadmine vastavaid asjaolusid sisaldavate dokumentidega tutvumiseks on õigusvastane, kuna kaebajal ei ole tegelikult võimalik vastustaja esitatud faktiväidete õigsust kontrollida.
5.3.Velum Service OÜ on äriregistrist kustutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõppeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Järelikult ei saa Velum Service OÜ pärast registrist kustutamist omada ka õigusvõimet, sh kaitsmisväärseid õigusi ja huve. X. OÜ on MTA enda andmetel tegevuse lõpetanud (MTA vastuse lisa 40, lk 9). X. OÜ-le on tehtud ka kustutamise hoiatus. Seega ei ole nende isikute kaitse vajadus kaalukam vajadusest tagada kaebajale elementaarsete menetlusõiguste teostamise võimalus. MTA esitatud dokumente oleks võinud ka vastavas osas kinni katta, nagu osade dokumentidega on tehtud, et kaebaja saaks vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Halduskohus rahuldas vaidlustatud määrusega MTA taotluse, leides, et võttes arvesse äri- ja maksusaladuse kaitse kaalukust võrreldes kaebaja menetluslike õigustega, tuleb vastustaja taotletud osas menetlus kinniseks kuuluta ja piirata kaebaja õigust vastavas osas toimikuga tutvuda.
8.Reeglina on menetlusosalistel toimikuga tutvumine vaba (HKMS § 88 lg 1) ning sellest õigusest võib piiranguid teha vaid HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2). Kohtupraktikast tuleneb, et ühegi HKMS § 79 lg-s 1 loetletud aluse esinemine ei too automaatselt kaasa keeldumist. Aluse esinemisel peab kohus tegema HKMS § 88 lg 2 järgi kaalutlusotsuse, kusjuures huvi saladuse hoidmise vastu peab olema kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Sellise olukorra esinemist peab kohus põhjendama. Kohus peab seejuures hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivaid juurdepääsupiiranguid (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 5–8). Kui kohus asub seisukohale, et HKMS § 88 lõike 2 alusel tuleb juurdepääsu piirata, peab kohus HKMS § 88 lg-st 3 lähtudes otsustama, kas on võimalik dokumenti osaliselt siiski tutvustada, kui see ei kahjusta toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki (Riigikohtu halduskolleegiumi
9.juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-8-17, p 19).
9.MTA palus piirata kaebaja õigust tutvuda kohtule esitatava toimiku lisadega 38 ja 44-46. Põhjendusena viitas ta HKMS § 79 lg 1 p-le 5 ning selgitas, et „Praegusel juhul kohaldub MTAle kolmandate isikute suhtes objektiivne vajadus ja MKS §-s 26 sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustus, mis kehtib MTA-le tähtajatult ega sõltu ka sellest, kas äriühing on äriregistrist kustutatud või enam ei tegutse. Seega palub vastustaja kaebusele vastuse lisade 38 ja 44-46 osas piirata kaebaja õigust tutvuda kolmandate isikute panga- ja maksusaladusega, kuna ka kaebuses esitatud vastuväiteid arvestavalt ei ole kaebaja huvi toimiku selle osaga tutvumiseks kaalukam käsitletava saladuse hoidmise huvist.“ HKMS § 79 lg 1 p-le 5 sätestab, et menetlusosalise võib menetlustoimingutelt eemaldada äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks. MKS § 26 sätestab, et maksuhaldur on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet
andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. Halduskohus põhjendas taotluse rahuldamist selliselt, et viitas kõigepealt HKMS § 88 ja 79 asjakohasele regulatsioonile ning märkis, et eeltoodust tulenevalt ning arvestades äri- ja maksusaladuse kaitse kaalukust võrreldes kaebaja menetluslike õigustega, kuulutab kohus taotletud osas menetluse kinniseks ning piirab kaebaja õigust toimikuga tutvuda. Samuti märkis halduskohus, et vajadus kaitsta menetlusväliste äriühingute ärisaladust kaalub üle kaebaja menetluslike õiguste riive ning et kaebaja on olnud maksumenetlusse kaasatud ja tal on olnud võimalik tutvuda teda puudutavate väljamaksete deklareerimisest tulenevate tõenditega. Eelnevast jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mida ning millisel eesmärgil täpsemalt kaebaja eest varjata tahetakse. Ei maksuhalduri taotlusest ega halduskohtu määrusest ei selgu, millise saladuse kaitse eesmärgil kaebajale asja materjalidega tutvumise õigust piiratakse. Maksuhaldur on teinud viite MKS § 26 lg-le 1, mis kohustab maksuhaldurit hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, kuid sellest on tehtud erand ning ette nähtud, et maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet muuhulgas kohtule haldusasja arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks (MKS § 26 lg 2 ja § 29 lg 3). Kuna kohtumenetluses on HKMS § 88 lg 1 järgi üldreegliks see, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga, ei saa maksuhaldur põhjendada käimasolevas kohtumenetluses kaebajale toimikuga tutvumise piiramist üksnes sellega, et maksuhalduril on objektiivselt MKS § 26 lg-st 1 tulenevalt maksusaladuse hoidmise kohustus. Nagu märgitud, on sellest maksusaladuse hoidmises tehtud erand kohtule teabe avaldamiseks, ning vastavalt on MKS § 88 lg-st 1 tulenevalt menetlusosalisel ka õigus sellega tutvuda. Tavapäraselt see maksuasjade lahendamisel kohtus nii ka toimub. Seetõttu peaks maksuhaldur HKMS § 79 lg 1 p 5 alusel toimiku kinniseks kuulutamise taotlemisel siiski konkretiseerima, millist infot ta käsitab HKMS § 79 lg 1 p 5 alla kuuluvana (st milles seisneb äri-, autorisaladus või muu sellesarnane saladus) mida tuleb kolmanda isiku eest varjata. Käesoleval juhul maksuhaldur seda teinud ei ole ning see ei nähtu ka kohtumäärusest. Vaidlusalused dokumendid ise – Huum OÜ pangakonto väljavõte, otsus kustutada Velum Service OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, X. OÜ suhtes tehtud kontrollakt ja maksuotsus – ei ole olemuselt sellist laadi, mille puhul oleks koheselt ilmne, et see ohustab kellegi äri-, autorisaladust või muud sellesarnast saladust. Seda iseäranis muid asjaolusid arvestades (Velum Service OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist juba kustutatud, kaebaja oli väidetavalt töösuhtes X. OÜ-ga jne).
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi väidetava äri-, autorisaladuse või muu sarnase saladuse hoidmise vajadust on võimalik põhjendada kontrollitaval viisil selliselt, et sellekohased põhjendused ei ohusta saladust ennast. Kui see tõepoolest mingis situatsioonis võimalik pole, siis on võimalik põhjendada vähemalt seda, miks see võimalik pole. Kuid käesoleval juhul pole maksuhaldur sisuliselt üldse põhjendanud, millist infot ning miks soovitakse kaebaja eest varjata. Kui kohus sellise taotluse kergekäeliselt rahuldab, piirab see tugevasti menetlusosalise õigusi kohtumenetluses osalemiseks ning tekitab ohu, et maksuhaldur taotleb piirangut vaid selleks, et raskendada kaebajal maksuotsuse vaidlustamist nt kasvõi sellega, et võtab kaebajalt võimaluse leida kinniseks kuulutatud materjalidest täiendavaid argumente, millega oma kaebust põhjendada. Kui sellist infot üldse ei kajastata, pole võimalik kontrollida ka seda, kas menetluse kinniseks kuulutamine on põhjendatud või mitte.
10.Kuna asja materjalidest ei nähtu sisuliselt üldse see, millist laadi saladust soovitakse kaebaja eest varjata ja miks see vajalik on, ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida ka seda, kas menetluse kinniseks kuulutamine oli põhjendatud. Seetõttu tuleb Tartu Halduskohtu 16. aprilli
2018. a määruse resolutsiooni p 5 tühistada. Kui maksuhaldur jääb oma taotluse juurde, on tal võimalik oma taotlust täpsemalt põhjendada ning halduskohtul võimalik selle üle uuesti otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.