lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-170/9

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 20.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
3-18-170/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Kuulutamise aeg
20.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-18-170 20. aprill 2018 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos, Lea Kivi, Nele Parrest ja Jüri Põld Pädeva kohtu määramine Vyacheslav Kashtanovi kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-170 10. aprill 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 1-16-5309.
2.Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 9. septembri 2016. a kriminaalasjas nr 1-16-5309 tehtud otsusega tunnistati Vyacheslav Kashtanov kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning süüdistatavat kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 pdes 1–6 ja lg 2 ps 2 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.
2.2. jaanuaril 2018 esitas V. Kashtanov kriminaalhooldusametnikule avalduse, paludes luba Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks seoses tööle asumisega Soome Vabariigis.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.22. jaanuaril 2018 keeldus kriminaalhooldusametnik loa andmisest põhjusel, et süüdimõistetu on varem kaks korda rikkunud KarS § 75 lg 1 p 6 nõudeid. Viimase rikkumise eest hoiatati teda kirjalikult. Kriminaalhooldusametnik märkis, et otsuse peale on kriminaalhooldusalusel õigus esitada vaie või pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud alustel ning korras.
4.Samal päeval esitas V. Kashtanov kriminaalhooldusametniku otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule.
5.Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a kirjaga tagastati kaebus süüdimõistetule ja selgitati, et ta saab kriminaalhooldusametniku tegevuse peale kaevata Tallinna Halduskohtule.

3-18-170

6.31. jaanuaril 2018 esitas V. Kashtanov kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes loa andmist Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja Soome Vabariigis ning Rootsi Kuningriigis töötamiseks.
7.Tallinna Halduskohus edastas 20. veebruari 2018. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 3 alusel Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Kohtumääruse kohaselt pole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses, sest vaidlustatud on KarS § 75 lg 1 ps 6 sätestatud loa andmisest keeldumine. Tegemist on karistusõigusliku küsimusega, mis on tekkinud kohtulahendi täitmisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 tähenduses. Kohtusüsteemi terviklikkust ja ülesehitust arvestades peab loa andmisest keeldumise põhjendatust hindama maakohus.

ERIKOGU SEISUKOHT

8.Praeguse vaidluse on ajendanud kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametniku KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsustus, millega keelduti V. Kashtanovile loa andmisest, et ta saaks Eesti territooriumilt lahkuda ja viibida väljaspool Eestit. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kuid seadus võib näha ette erandi kõnealusest reeglist. Sellest lähtudes on vaja kontrollida, missuguses menetluskorras tuleb lahendada vaidlus kriminaalhooldusametniku keelduva otsuse õiguspärasuse üle.
9.Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kord on reguleeritud KrMS §s
427.Kõnealuses normis nähakse ette maakohtu täitmiskohtuniku pädevus juhtudeks, mil tuleb otsustada süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramine või kohustuste kergendamine või tühistamine, katseaja pikendamine, karistuse täitmisele pööramine, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamine ja süüdimõistetu karistuse kandmisele saatmine. Kriminaalhoolduse käigus tehtud kriminaalhooldusametniku toimingute ja otsustuste vaidlustamise korda vaadeldav säte ei reguleeri.
10.Otsustus selle üle, kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud, ning kas see on kooskõlas kriminaalhooldusega taotletavate eesmärkidega, kujutab endast kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimust. Vastavasisulise kaebuse lahendamiseks peab kohus hindama kriminaalhoolduse senist käiku, süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmeid ning loa andmise mõju süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate kontrollnõuete ja kohustuse täitmisele. Samuti peab kohus vajadusel sisustama karistusõiguse norme, sh KarS § 75 lgt 1. Kuna kaebuse lahendamise tulemus võib mõjutada kriminaalhoolduse edasist käiku, on tegemist karistusõiguse valdkonda kuuluva kohtuotsuse täitmise küsimusega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-152-12, pd 17 ja 18). Erikogu leiab seetõttu, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma mõne kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et konkreetne vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik. 11.KrMS § 431 sätestab täitmiskohtuniku ulatusliku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Osutatud sättest tuleneb, et KrMS §des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kuna erikogu hinnangul on praegusel juhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes, ei kuulu selle vaidluse lahendamine seaduses sätestatud teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu halduskohtu pädevusse.

2(3)

3-18-170

12.Esitatud avaldus tuleb lahendada KrMS § 432 lgs 1 ette nähtud korda järgivalt. Kuna KarS § 75 lg 1 ps 6 märgitud loa andmise üle otsustamine on kriminaalhooldusametniku pädevuses, saab KrMS § 431 lg 1 ja § 432 lg 1 alusel avaldust lahendav maakohtu täitmiskohtunik kontrollida kõnealuse otsustuse seaduslikkust ning anda vajadusel juhiseid asja uueks otsustamiseks.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 711 lg 3 järgi tühistab Riigikohtu erikogu pädeva kohtu määramisel selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Harju Maakohus keeldus V. Kashtanovi avalduse lahendamisest kirjaga, selgitades põhjendusi toomata, et kaebus tuleb esitada halduskohtule. Riigikohus on leidnud, et määrusena on käsitatavad ka kohtudokumendid, sh kirjad, mis pole küll vormistatud seadusega nõutavas määruse vormis, kuid mis vastavad sisult määrusele (vt Riigikohtu erikogu 3. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-2-12, p 7). Maakohtu kiri on käsitatav määrusena, sest sellega keelduti V. Kashtanovi avalduse menetlemisest ja tagastati see esitajale.
14.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 711 lgst 3, tühistab Riigikohtu erikogu Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a määruse ning saadab asja lahendamiseks Harju Maakohtule.

Priit Pikamäe

Saale Laos

Nele Parrest

Lea Kivi

Jüri Põld

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium