Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-301 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliamet kohustas 11.01.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/032113-20 Medoniks Grupp OÜ-d tasuma täiendavalt maksusumma 38 541,46 eurot, mis moodustus järgmistest maksukohustustest: – suurendatud kinnipeetud tulumaksu kohustus 1872,53 eurot; – suurendatud arvestatud sotsiaalmaksu kohustus 4100,43 eurot; – suurendatud arvestatud töötuskindlustusmakse kohustust 124,23 eurot; – suurendatud kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohustus 109,05 eurot; – suurendatud kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse kohustus 62,60 eurot; – suurendatud tulumaksukohustus 17 187,42 eurot; – vähendatud sisendkäibemaks 15 085,20 eurot.

Äriühingu andmete kohaselt on Medoniks Grupp OÜ soetanud kontrollitaval perioodil 01.01.2014 lepingu alusel TREK Tööjõurent OÜ-lt (kuni 31.03.2014 ärinimega Baltic Tööjõurent OÜ) ja 25.04.2014 lepingu alusel Nocturne Grupp OÜ-lt tööjõurendi teenust. MTA tuvastas, et Medoniks Grupp OÜ ei ole tegelikkuses soetanud tööjõurendi teenust TREK Tööjõurent OÜ-lt (2014. a jaanuarist kuni märtsini) ega Nocturne Grupp OÜ-lt (2014. a aprillis) ning Medoniks Grupp OÜ oli teadlik, et TREK Tööjõurent OÜ ja Nocturne Grupp OÜ ei ole teenuse osutajad, kuid soovis fiktiivsete tööjõurendi lepingute ja arvete abil vähendada oma maksukohustust. Nii TREK Tööjõurent OÜ kui ka Nocturne Grupp OÜ juhatuse liige oli kontrollitaval perioodil Q. Varasemalt RWT Investeeringute OÜga (juhatuse liige X, osanik Q) sõlmitud tööjõurendi leping on sisuliselt vormistatud ümber esmalt TREK Tööjõurent OÜ ja seejärel Nocturne Grupp OÜ nimele pärast seda, kui äriühing sai teadlikuks vastavalt RWT Investeeringute OÜ ja TREK Tööjõurent OÜ tõenäolisest kustutamisest käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR) Eestis ettevõtlusega mittetegelemise tõttu. Medoniks Grupp OÜ on sarnast skeemi teadlikult rakendanud pikema aja jooksul, kasutades mittetegutsevate äriühingute (sh TREK Tööjõurent OÜ ja Nocturne Grupp OÜ) abi oma töötajatele Capital Transfer Estonia OÜ kaudu makstud töötasudelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvate tööjõumaksude vältimiseks. Medoniks Grupp OÜ on 01.02.2013 rendilepingu nr L13-01 kohaselt Tarvikurent Estonia OÜ-lt (kuni 23.01.2014 juhatuse liige X, perioodil 23.01.2014–26.06.2015 juhatuse liige Q) soetanud 28 soojaku rendi teenust, mille alusel on äriühingule väljastatud 14.01.2014 arve nr 214001, mis on puudulik ja ei vasta nõuetele. Tarvikurent Estonia OÜ ei ole Medoniks Grupp OÜ-le soojakuid rentinud ning tõenäoliselt oli tegemist Medoniks Grupp OÜ enda soojakutega. Viidatud rendiarvete alusel on Medoniks Grupp OÜ alusetult kajastanud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kogusummas 15 085,20 eurot. 2(9)

3-16-301 Kontrollitaval perioodi tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) ei ole kajastatud töötajatele Capital Transfer Estonia OÜ kaudu makstud töötasusid, sh nii fiktiivsete tööjõurendi lepingute alusel makstud tasusid kui ka Medoniks Grupp OÜ-s töölepingulisel alusel töötanud isikutele täiendavalt makstud tasusid. Capital Transfer Estonia OÜ sai rahalised vahendid töötajatele väljamaksete tegemiseks Medoniks Grupp OÜ-lt otse või läbi RWT Investeeringute OÜ. Kuna töötajatele tehtud väljamaksetelt maksude kinnipidamise kohustus lasub tööandjal, arvestab maksuhaldur väljamakstud summasid töötajate netotöötasudena ja kohustab Medoniks Grupp OÜ-d tasuma täiendavalt tööjõumakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 41 p 3, sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1, kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 1 ja töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p-de 1–2 alusel. Medoniks Grupp OÜ soetas enne kontrollitavat perioodi väidetavalt RWT Investeeringute OÜ-lt tööjõurendi teenust ja tasus esitatud arvete alusel 2014. a jaanuaris tehtud maksetega kokku 12 639,60 eurot. Sellest 9032,23 eurot (maha on arvestatud summa, mis kanti Medoniks Grupp OÜ töötajatele üle töötasudena) on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, kuna RWT Investeeringute OÜ-lt tööjõurendi teenuse soetamist ei toimunud, vaid lepingud ja arved olid fiktiivsed ning Medoniks Grupp OÜ oli sellest teadlik. RWT Investeeringute OÜ arvete alusel välja makstud 9032,23 eurolt kuulub TuMS § 51 lg 1 alusel tasumisele tulumaks 2400,97 eurot. Medoniks Grupp OÜ tasus perioodil 2014. a veebruarist kuni aprillini TREK Tööjõurent OÜ arvete alusel väidetava tööjõurendi teenuse eest Capital Transfer Estonia OÜ pangakontole kokku 58 091,20 eurot. Sellest 51 317,20 eurot on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse (maha on arvestatud summa, mis kanti Medoniks Grupp OÜ töötajatele üle töötasudena), millelt kuulub TuMS § 51 lg 1 alusel tasumisele tulumaks 13 641,28 eurot. Medoniks Grupp OÜ tasus Tarvikurent Estonia OÜ arve alusel 2014. a jaanuaris väidetava soojakute rendi teenuse eest kokku 4308 eurot, mis on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse ja millelt kuulub TuMS § 51 lg 1 alusel tasumisele tulumaks 1145,16 eurot.

3-16-301 välistada tehingu toimumist. Võimalik maksuotsus võib mõjutada nii renditöötajate kui ka Medoniks Grupp OÜ lepingupartnerite õigusi ning nad oleks tulnud maksumenetlusse kaasata. Maksuotsus on õigusvastane, sest kohustuse täitmata jätmise korral sundtäitmise algatamise hoiatuses ei ole viidatud maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 128 ja 129.

3-16-301 Maksuotsuses ei ole seatud kahtluse alla, et Medoniks Grupp OÜ kasutuses on olnud 28 soojakut, nagu märgitud Tarvikurent Estonia OÜ 14.01.2014 arvel nr 214001, kuid tõendatud ei ole tehingupartnerilt soojakute rentimine ja maksuhalduri arvates võisid soojakud tegelikult olla kaebaja omandis. Arve väljastamise aluseks olev 01.02.2013 rendileping nr L13-01 on allkirjastamata ning sisaldab juhatuse liikme ja pangakonto osas valeandmeid, samuti ei ole arvet väljastatud vastavalt lepingutingimustele (16 päeva pärast soojakute tagastamist). Kaebaja logistiku M 03.07.2015 seletuste kohaselt ei ole lepingu lisaks oleva üleandmisevastuvõtmise akti kuupäeval (30.01.2014) toimunud 28 soojaku tagastamist. Soojakute omandi küsimus ei ole oluline ja põhjendatud on MTA kahtlus, et Tarvikurent Estonia OÜ 14.01.2014 arve alusel ei ole kaebaja soojakuid rentinud, mistõttu puudus tal õigus KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel deklareerida sisendkäibemaksu ja arve alusel tehtud väljamaksed tuleb TuMS § 51 lg 1 alusel maksustada tulumaksuga. Medoniks Grupp OÜ on TSD-del deklareerinud töötasu lepinguliste töötajate VM, GM, AH, VV, AZ, VZ, AA ja JB eest, kuid täiendavalt on töötajatele tehtud väljamakseid Capital Transfer Estonia OÜ pangakontodelt selgitusega „töötasu vastavalt lepingule“. Töötajate (v.a AH ja VV) seletuste kohaselt on tööandjaks Medoniks Grupp OÜ ja maksuhaldur on tuvastanud, et täiendavad töötasud maksti RWT Investeeringute OÜ ja Capital Transfer Estonia OÜ pangakontode kaudu, kuid kaebaja rahaliste vahendite arvelt. Capital Transfer Estonia OÜ pangakontodelt makstud töötasud on deklareeritud 2014. a jaanuaris KP Tööjõud OÜ TSD-l ning alates 2014. a veebruarist Baltic Tööjõud OÜ TSD-del. Maksuhaldur on tõendanud põhjendatud kahtlust, et Capital Transfer Estonia OÜ pangakonto kaudu töötajatele tehtud väljamakseid saab lugeda kaebaja poolt tehtud töötasuväljamakseteks, ning kaebaja ei ole vastupidist veenvalt tõendanud. Maksuotsuses käsitletud tööjõurendi lepingute lisades kajastatud töötajad AU, VK, VK, VZ, VI ja V. V on tegelikkuses Medoniks Grupp OÜ töötajad, kes on kinnitanud kaebaja heaks töötamist, allumist kaebaja juhtimisele ja kontrollile ning töötasu saamist kaebaja heaks tehtud töö eest. Töölepingulist suhet on kaebaja püüdnud maksuhalduri eest varjata tegelikkuses mittetoimunud tööjõurendi teenuse arvetega, mille eesmärgiks saab pidada tööjõumaksude tasumise kohustusest hoidumist. Töötaja arusaam sellest, kes on tema tööandja, on üks kaalukamaid asjaolusid töösuhte olemuse tuvastamisel. Töötajate kaasamine maksumenetlusse kolmandate isikutena ei ole põhjendatud, sest isiku õigusi saab mõjutada vaid maksumenetluses tehtava haldusakti resolutsioon, mitte selle põhjendused (vt Riigikohtu 26.03.2014 otsus nr 3-3-1-55-13, p 16). Maksuotsus ei loo ka kaebaja tehingupartneritele iseseisvat alust töötajatele tehtud väljamaksete tagasinõudmiseks. Maksuotsuses antud korraldus tasuda määratud maksusumma 30 päeva jooksul, samuti viide sundtäitmise algatamise õigusele maksusumma tähtaegselt tasumata jätmise korral, on kooskõlas MKS § 46 lg-ga 4 ja § 95 lg-ga 5, samuti §-dega 128 ja 129, sest tegemist ei ole maksuvõla tasumise korraldusega maksuvõla sundtäitmise menetluses, vaid maksuotsusega tuvastatakse täitmata maksukohustus ja määratakse tähtaeg selle vabatahtlikuks täitmiseks (millele võib järgneda sundtäitmise menetluse läbiviimine).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Medoniks Grupp OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Asjaolu, et kaebaja tehingupartnerite poolt esitatud arved on puudulikud, ei välista nende alusel sisendkäibemaksu 5(9)

3-16-301 arvestamist kui täidetud on sisulised nõuded sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p-d 11-13). Maksuhalduril on arvete, lepingute ja aktide alusel võimalik üheselt tuvastada kaebaja lepingupartnerite poolt teenuse osutamise periood, töötundide arv ja tunnihind, mistõttu ei saa välistada sisendkäibemaksu mahaarvamist. Seejuures on maksuhaldur ka ise lugenud töötajatele kolmandate isikute poolt tehtud väljamaksed kaebajalt saadud töötasuks, mis vastab töötajate tööpanusele. Seeläbi on järelikult tuvastatud ka osutatud renditöö maht. Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja selgitus tehingupartnerite vahetamise põhjuste kohta ei ole mõistlik. Kuna igal teenusel on väljakujunenud turuhind, ei paku ükski ettevõtja teenust alla turuhinna põhjendusega, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega, kui kaebajal on valida, kas osta turuhinnaga teenust käibemaksukohustuslaselt (teenuse hind sisaldab käibemaksu) või mittekäibemaksukohustuslaselt (teenuse hind ei sisalda käibemaksu), siis on mõistlik eelistada käibemaksukohustuslasest teenusepakkujat, sest sel juhul tekib kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tarvikurent Estonia OÜ-lt soojakute rentimise dokumentides võivad esineda puudused, mida Z ei pruukinud piiratud eesti keele oskuse tõttu tähele panna, kuid need ei saa välistada sisendkäibemaksu mahaarvamist ning ainult M subjektiivne hinnang soojakute kuuluvuse kohta ei saa seada kahtluse alla renditehingu toimumist. Kuna renditöö kujutabki endast töötamist Medoniks Grupp OÜ objektidel kaebaja juhendamise ja kontrolli all, siis on mõistetav töötajate eksimus oma tegeliku tööandja määratlemisel. Töösuhte tuvastamisel ei saa olla määrav see, kuidas renditöötajad oma töösuhte olemusest ise aru said. Apellant leiab jätkuvalt, et töötajad tulnuks maksumenetlusse kaasata, et välistada võimalus jõuda nende töösuhte määratlemisel erinevates menetlustes erinevatele tulemustele. Maksuhaldur määras maksuotsusega tasumisele kuuluva maksusumma ja hoiatas kaebajat sundtäitmise eest, kuid hoiatamisel ei ole viidatud MKS §-dele 128 ja 129, mistõttu on maksuotsus selles osas õigusvastane (vt Riigikohtu 26.03.2014 otsus nr 3-3-1-55-13, p 17).

Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Tööjõurendi kohta koostatud arved on puudulikud ja dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha kõiki asjaolusid, mis on vajalikud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. Tööjõurendi osutamise teenust ja töötajate tööpanust ei saa omavahel võrrelda, sest kuigi töötajate poolt tehtud tööde maht on tuletatav, ei anna see siiski vastust küsimusele, kes, millal, millises mahus ja millist tööd tööjõurendi teenuse osutamise vahendusel apellandi heaks tegi. Maksumenetluses on ka tuvastatud, et väidetavad renditöötajad olid tegelikkuses apellandi enda töötajad, mis kinnitab seisukohta, et mingit tööjõurendi teenust ei ole apellant soetanud. Soojakute rendi teenuse osas ei ole apellant näidanud, et reaalselt mingeid olulisi puudusi dokumentatsioonis ei esine. Kõnealuse teenuse osutamise näilikkust ei ole tuvastatud ainuüksi M ütluste põhjal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et Medoniks Grupp OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Apellatsioonkaebuses ei

6(9)

3-16-301 ole esitatud ühtegi sisuliselt uut väidet ega tuginetud ühelegi täiendavale tõendile, mida halduskohus poleks juba analüüsinud.

MTA 11.01.2016 maksuotsuses nr 12.2-3/032113-20 (tl 34-46) ja MTA 23.11.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/032113-19 (tl 18-32) on järeldatud, et Medoniks Grupp OÜ poolt peamiselt ehitusobjektidel turva- ja valveteenuse ning koristus- ja parandustööde (abitööjõu) pakkumisel osalenud isikud tegid tööd kaebaja heaks, olenemata sellest, et neile on töötasu makstud osaliselt või täielikult Capital Transfer Estonia OÜ kaudu ning väidetavalt RWT Investeeringute OÜ-lt, TREK Tööjõurent OÜ-lt (varasema ärinimega Baltic Tööjõurent OÜ) ja Nocturne Grupp OÜ-lt renditööjõu teenuse soetamisega seotud isikud olid deklareeritud KP Tööjõud OÜ või Baltic Tööjõud OÜ TSD-l.

Väidetavalt Medoniks Grupp OÜ-s renditööjõuna töötamise kohta seletusi andnud kokku 49-st inimesest (lepingute lisades oli loetletud kokku 55 inimest, kellest viis ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad ja üks oli maksumenetluse ajaks surnud) töötasid kaheksa inimest oma ütluste järgi Medoniks Grupp OÜ-s, ülejäänud eitasid töötamist renditööjõuna ja nimetasid endid teiste äriühingute töötajateks või ei olnud nende tööandjat võimalik tuvastada (vt MTA 15.03.2016 vastuse lisad 96-131, 133-149, 151152). Kuna töölepingu seaduse § 6 lg-test 5 ja 9 tulenevalt peab kolmanda isiku (kasutajaettevõtte) alluvuses renditöö tegemine olema tööandja ja töötaja vahel üheselt 7(9)

3-16-301 kokku lepitud, siis on halduskohus õigesti märkinud, et töötaja arusaam sellest, kes on tema tööandja, on töösuhte olemuse tuvastamisel üks kaalukamaid asjaolusid. Medoniks Grupp OÜ töötajate ja väidetavate renditöötajate seletused kinnitavad veenvalt, et RWT Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ (Baltic Tööjõurent OÜ) ja Nocturne Grupp OÜ tööjõurendi teenuse arvete kasutamisega on apellant üksnes püüdnud varjata tegelikke töölepingulisi suhteid osade töötajatega, et vältida tööjõumaksude tasumist, ja ülejäänud osas ka äriühingust raha väljaviimist ilma sellelt tulumaksu tasumata.

Maksuhaldur ja halduskohus on lisaks põhjendatult viidanud, et tööjõurendi teenuse kohta koostatud dokumentide näilikkust saab järeldada ka lepingute sõlmimise asjaoludest ja Z seletustest (tl 72-82), mis on ajas muutunud ja lahknesid oluliselt dokumentidel kajastatust. Tehingupartnerite vahetamisega seonduvalt esitatud apellandi põhjendused, mille kohaselt on teenustel alati sama suurusega turuhind, olenemata sellest, kas teenusele on lisatud käibemaks või mitte, mistõttu on käibemaksukohustuslasest ettevõtjal igal juhul soodsam tellida teenust teiselt käibemaksukohustuslaselt, sest sellega kaasneb sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, ei ole eluliselt usutavad. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib üksnes teenuse soetamisel teiselt käibemaksukohustuslaselt, siis saaks käibemaksukohustuslaseks mitteoleva ettevõtja tegevus olla konkurentsivõimeline vaid juhul, kui ta pakub sama teenust käibemaksu võrra madalama hinnaga kui konkureeriv käibemaksukohustuslasest ettevõtja. Ostja jaoks ei tekiks kummalgi juhul sisulist eelisolukorda.

Tarvikurent Estonia OÜ-lt soojakute rentimise tehingu mittetoimumise tuvastamisel ei ole maksuhaldur tuginenud ainult 14.01.2014 arve nr 214001 (tl 91) või 01.02.2013 lepingu nr L13-01 (tl 101-101p) ja selle lisaks olevate aktide (tl 102-103) puudulikkusele ega M seletustele (tl 119-119p), vaid MTA 23.11.2015 kontrollakti p-st 1.3.2 (tl 23-24) nähtuvalt on maksuhaldur arvestanud Z ja M seletusi ning tehingute kohta vormistatud dokumente nende kogumis. Samas viitavad ka tehingu kohta koostatud dokumentides esinevad arvukad formaalsed puudused, et neis kajastatud majandustehingut ei ole tegelikkuses toimunud ja dokumendid on vormistatud üksnes tagantjärele. Enamikke dokumentides esinevaid puudusi ei ole mõistlikult võimalik põhjendada ka Z piiratud eesti keele oskusega (nt tehinguobjekti identifitseerimine ühesõnaliselt „soojakud“, lepingul ja aktidel allkirjade puudumine ning neis tehingupartneri esindajana ebapädeva isiku märkimine). Apellant ei ole esitanud ka kohtumenetluses ühtegi mõistlikku põhjendust või usutavat tõendit Tarvikurent Estonia OÜ-ga tehingu toimumise kohta.

Halduskohus selgitas otsuse p-s 19 lisaks asjakohaselt, miks ei olnud väidetavate renditöötajate ja kaebaja tehingupartnerite maksumenetlusse kaasamine vajalik (vt sarnase vaidlusega seoses täiendavalt Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2017 otsus nr 3-151586, p 15). Esmajoones on oluline, et vaidlusaluse maksuotsusega ei ole pandud kohustusi ühelegi teisele isikule peale kaebaja ning maksuotsuse põhjendustes (sh kontrollaktis) tuvastatud asjaolud ei ole teistes võimalikes menetlustes siduvad ega saa seetõttu iseseisvalt mõjutada kolmandate isikute õigusi. Riigikohtu 26.03.2014 otsuse nr 3-3-1-55-13 p-des 17–19 väljendatud seisukohad maksuvõla sundtäitmise küsimuses ei ole praegusel juhul asjassepuutuvad, sest nagu halduskohus õigesti märkis, ei kujuta maksuotsusega juurde määratud maksusumma vabatahtlikuks tasumiseks MKS § 95 lg 5 alusel tähtaja andmine ja kohustuse täitmata jätmise korral kaasnevate võimalike 8(9)

3-16-301 tagajärgede eest MKS § 46 lg 4 alusel hoiatamine endast sundtäitmismenetluse raames antavat maksuvõla tasumise korraldust.

Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Medoniks Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.06.2016 otsus muutmata. 16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Medoniks Grupp OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot (tl 142), kuid pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.