lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-295/37

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-295/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3596
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-295

Haldusasi

AB kaebus Tallinna Vangla toimingu (vangla riietuse väljastamisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.10.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AB apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-295 muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes, v.a riigilõiv 15 eurot, poolte endi kanda ja riigilõiv 15 eurot riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-295 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AB esitas 25.08.2014 Tallinna Vanglale venekeelse avalduse kadunud riiete ja olemasolevate kõlbmatuks muutunud riiete asemele uute riiete väljastamiseks. Vangla tagastas 28.08.2014 kirjaga avalduse AB-le tõlkimiseks. AB esitas 25.09.2014 vangla 28.08.2014 kirja peale venekeelse vaide, kuid võttis selle 30.09.2014 tagasi. AB esitas 22.10.2014 uue venekeelse taotluse. Vangla tagastas selle 05.11.2014 kirjaga AB-le tõlkimiseks. AB esitas 17.11.2014 vangla 05.11.2014 kirja peale venekeelse vaide. Vangla edastas 18.11.2014 kirjaga 17.11.2014 vaide ja 22.10.2014 taotluse tõlkebüroole tõlkimiseks. Tõlked laekusid vanglale 17.12.2014. Vangla jättis 14.01.2015 vaideotsusega vaide rahuldamata, sest vangla oli 13.01.2015 väljastanud AB-le soovitud riided.
2.AB esitas Tallinna Halduskohtule 20.01.2015 kaebuse Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja vales suuruses riietusesemete väljavahetamiseks kohustamiseks. Halduskohus tagastas 16.02.2015 määrusega kaebuse osas, millega kaebaja taotles riietusesemete väljavahetamiseks kohustamist. Muus osas võttis halduskohus 30.04.2015 määrusega kaebuse menetlusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt soovib kaebaja vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, et esitada hiljem taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja teatas 29.05.2014 kontaktisikule, et ta avastas 28.05.2014 päev varem kuivama riputatud kahe spordisärgi ja pükste kadumise. Kontaktisik selgitas, et uute riiete saamiseks tuleb kaebajal kirjutada taotlus. Kaebaja pöördus 02.06.2014 avaldusega vangla poole, et saada kaks spordisärki ja paar pükse. Samuti taotles ta vanade riiete väljavahetamist ning puuduvate riiete väljastamist. Kuna kaebaja ei valda riigikeelt, siis esitas ta 02.06.2014 taotluse vene keeles, kuid vangla keeldus seda vastu võtmast. Kaebajale selgitati, et taotlus tuleb kirjutada eesti keeles, sest muidu seda läbi ei vaadata. Kaebaja püüdis 04.06.2014 pöörduda halduskohtusse, kuid kaebust ei võetud menetlusse. Kaebaja pöördus 25.08.2014 uuesti vangla poole, aga tema venekeelset kaebust ei tahetud jälle läbi vaadata. Kaebaja nõudis, et taotlus võetaks vastu või antaks kirjalik vastus, mis põhjusel keeldutakse puuduvate riietusesemete väljastamisest ja kulunud riiete uute vastu vahetamisest. Taotlus tagastati 28.08.2014. Kaebaja esitas 22.10.2014 uue taotluse, milles palus lõpetada tema mõnitamine, anda välja riided ja asendada kõlbmatud riided, kuid 05.11.2014 tagastas vangla jälle taotluse. Kaebaja esitas 17.11.2014 vaide. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et vangla saadab vaided ja kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlgile. VSKE § 491 lg 4 sätestab, et kui vanglasisesel isikukontol puuduvad rahalised vahendid, siis saadab vangla kinnipeetava dokumendi, mis on koostatud võõrkeeles, tõlgile ja vangla kannab tõlketeenuse kulud. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistiku kohaselt tuleb suhtlemisel isikutega, kellelt on võetud vabadus, säilitada nende inimõigused (p 1) ja kinnipeetavate hoidmist inimõigusi kahjustavates tingimustes ei saa õigustada ressursside puudumisega (p 4), kinnipeetavate riietus peab vastama kliimale (p 20.1), riietus ei tohi olla häbistav või alandav (p 20.2) ja kõik riided peavad olema heas korras ning vajadusel tuleb neid vahetada (p 20.3). Vangla on rikkunud põhiseaduse (PS) § 3, § 9, § 14, § 18, § 123, Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art 3 ja vangistusseaduse (VangS) § 41. 2(8)

3-15-295 Vastavalt vangla kodukorrale vahetatakse pesu graafiku alusel, jalutuskäigule tohib minna vaid hooajale vastavates riietes ning jalutuskäigule tohib kaasa võtta sigarette. Kuna kaebaja on suitsetaja, peab ta minema õue. Pesusse võetud riided tagastab vangla alles nädala pärast. Päevast, mil kaebaja riided läksid kaduma, tekkisid tal probleemid jalutamisega. Kui kaebaja ainsad püksid olid pesus, ei saanud ta lühikestes pükstes jalutada, sest väljas oli külm. Seega jäi ta nädalaid jalutuskäiguta ega saanud suitsetada, mis tekitas hingelist erutust, läbielamisi, stressi ja meeleolu langust. Tegemist on piinamise ja alandava kohtlemisega, sest vangla ei reageerinud õigeaegselt ja operatiivselt kaebaja teatele ning palvele anda välja uued riided.

Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

Vangla ei vaadanud kaebaja taotlusi läbi, sest need olid võõrkeelsed. Eesti keele kasutust tagavate sammude astumine on põhiseaduslikult õigustatud (PS preambul, § 6, § 52 lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-4-1-4-98). Haldusmenetluse keel on eesti keel ja haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses (KeeleS) sätestatud korras. KeeleS kohaselt on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Menetlusosalise taotlusel kaasatakse asja menetlemisele tõlk ja tõlgi kaasamise kulud katab menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või haldusorgan ei otsusta teisiti. Tallinna Vangla töökorralduse kohaselt peavad kinnipeetavad esitama vanglale adresseeritud pöördumised eesti keeles. Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles. Nõude eesmärgiks on kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Põhjendatud juhul võimaldatakse erandi tegemist, st vene keeles taotluse esitamist kinnipeetavale, kelle osas esinevad üheaegselt järgmised tingimused: puudub reaalne keeleoskus; puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet; pöördumine on esitatud isiku oluliste õiguste ja vabaduste kaitseks. Need tingimused ei olnud kaebajale erandi tegemiseks täidetud. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on kaebajale võimaldatud vanglas riigikeele õpet, ta on läbinud A2-taseme keeleõppe kursused ja sooritanud keeleeksami tulemusega 83% võimalikust punktisummast. B1-taseme keeleõppe kursused kaebaja katkestas. Eesti keele oskus A2-tasemel tähendab, et isik mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö; tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel; oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Seega on kaebaja omandanud teatud sõnavara ning ta ei saa väita, et ta üldse ei oska eesti keelt. Dokumendiprogrammi Delta andmetel on kaebaja esitanud perioodil 09.06.2014-19.08.2014 (s.o ajal, mil kaebaja riided olid väidetavalt kadunud) vanglale kaheksa erinevasisulist eestikeelset pöördumist, mis tõendab, et tal oli võimalus esitada taotlus riiete väljastamiseks eesti keeles, samuti kinnitab, et kaebaja on mõistnud, et taotlused tuleb esitada vanglale eesti keeles. Alates väidetavast riiete kadumise hetkest (perioodil 28.05.2014-31.12.2014) on kaebaja isikuarvele toimunud rahalisi laekumisi kokku 130 eurot, mis näitab, et tal oli soovi korral võimalus lasta vastav taotlus enda kulul tõlkida. Seega ei olnud kaebajal takistusi taotluse esitamiseks eesti keeles. Kuna kaebaja ise ei võtnud vajalikke meetmeid riietusesemete väljastamiseks, ei saa vangla tegevus talle riiete väljastamisel olla õigusvastane.

4.Tallinna Halduskohus jättis 29.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3(8)

3-15-295 Kahjunõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kui leiab tuvastamist, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu kaebaja taotluse menetlemisel ei saanud kaebaja kasutada talle vangistuses ettenähtud õigusi ja pidi nõuetekohaste riiete puudumise tõttu taluma jahedust. Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt on vangla kohustatud kinnipeetavale väljastama vanglavormi (4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts). Kaebajale väljastati need riideesemed 11.05.2012. Vangla väljastas 13.01.2015 kaebajale uued vormiriided. Kaebaja 22.10.2014 avalduse kohaselt kadusid tal 28.05.2014 kaks T-särki ja üks paar pikki pükse. Pole vaidlust, et ülejäänud vormirõivad olid tal alles. Kaebaja väitel olid riided kulunud ja vastustaja ei ole seda väidet vaidlustanud. Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas vangla tagastas kaebaja venekeelsed avaldused uute riiete saamiseks õigusvastaselt. Kui vangla tagastas avaldused õiguspäraselt, siis ei viivitanud vangla kaebajale uute riiete väljastamisega õigusvastaselt. Kaebajal tuli taotlused esitada eesti keeles või lasta need tõlkida eesti keelde. PS § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes toimub asjaajamine eesti keeles (PS § 52 lg 1). HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles. Uute riiete saamine ei ole selline olmeküsimus, mille peaks lahendama suulise pöördumise alusel, kuna uute riiete väljastamine toimub laost ja väljastamine peab olema põhjendatud (vt ka kodukorra p 11.2.8 kehtivat redaktsiooni). Põhjendatust saab hinnata esitatud taotluse alusel. HMS § 21 lg 2 kohaselt kannab tõlkekulud menetlusosaline. Kui kaebaja ei vallanud riigikeelt, tuli tal kanda taotluse tõlkimise kulud. KeeleS § 12 reguleerib võõrkeelset asjaajamist ja näeb ette õiguse nõuda tõlget eesti keelde. Vangla vastustes on õigesti viidatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning kollektiivsele pöördumisele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5, mis võimaldab jätta võõrkeelsele pöördumisele vastamata. Kaebaja esitas 25.08.2014, 25.09.2014 ja 22.10.2014 taotlused vene keeles. Kaebaja on 01.08.2012-30.11.2012 läbinud eesti keele A2-taseme koolituse ja sooritanud eksami tulemusega 83% võimalikust. Ta läks edasi ka B1-taseme koolitusele, kuid katkestas selle ise. Seega on kaebaja omandanud teatud keeletaseme ning kaebaja väide, et ta ei valda lihtsa taotluse kirjutamiseks vajalikul määral eesti keelt, ei ole usutav. Kaebaja eesti keele oskust tõendab ka see, et ta on eelnevalt pöördunud vangla poole eestikeelsete taotlustega (09.06.2014, 07.07.2014, 09.07.2014, 16.07.2014, 04.08.2014, 05.08.2014, 18.08.2014 taotlused ja vaided). Seega oli eestikeelsete taotluste nõudmine põhjendatud ja õiguspärane. Isegi kui nõustuda kaebaja väidetega eesti keele oskuse osas, nähtub kaebaja isikuarvele 28.05.2014-31.12.2014 toimunud rahalistest laekumistest (130 eurot), et tal oli vajaduse korral võimalik lasta taotlus tõlkida. Seega oli vangla tegevus kaebaja venekeelsete avalduste tagastamisel õiguspärane. Vangla ei ole kaebajale riiete väljastamisega õigusvastaselt viivitanud, vaid viivitus tekkis kaebaja enda tegevuse (venekeelsete avalduste esitamise) tõttu. 17.12.2014, kui vanglale laekus koos 17.11.2014 vaide tõlkega ka 22.10.2014 taotluse tõlge ning vanglale oli taotluse sisu arusaadav, väljastati kaebajale kuu aja jooksul uued riided. Kaebaja etteheide, et ta pidi kandma kulunud riideid, ei ole samuti põhjendatud. Kaebajal oli võimalik esitada nende väljavahetamiseks õigeaegselt eestikeelne avaldus. Vanglal puudub kohustus kontrollida omaalgatuslikult, kas kinnipeetava riided on kulunud. Lisaks ei ole kaebaja 22.10.2014 avalduses kaevanud kulunud riiete üle. Vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud uute riiete väljastamise ega vanade ümbervahetamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.AB palub 18.11.2015 apellatsioonkaebuses (täiendavad seisukohad 26.08.2016) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 4(8)

3-15-295 Kohus tugines vastustaja paljasõnalisele kinnitusele kaebaja väidetavalt suurepärase eesti keele oskuse kohta. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kõiki kaebaja eestikeelseid taotlusi aitasid koostada ja kirjutada mitmed kinnipeetavad, kes valdavad nii eesti kui vene keelt. Hetkel on olukord aga selline, et kaebaja kõrval ei ole inimest, kes aitaks mistahes pabereid koostada ja kirjutada. Kaebaja enda A2-tasemel eesti keel on selleks liiga nõrk. Pealegi omandas ta nimetatud keeleoskuse 2012. a-l ning praktika ja teadmiste täiendamise võimaluste puudumise tõttu hakkab õpitu ununema. Mil moel õnnestus kaebajal sooritada A2-taseme eksam, jääb talle endalegi saladuseks, sest B1-tasemel õppida üritamine osutus väga raskeks. Seetõttu katkestas kaebaja õpingud. KeeleS § 39 kohaselt loetakse enne 01.07.2008 väljastatud eesti keele algtaseme keeleoskuse tunnistus vastavaks B1-taseme tunnistusele. KeeleS lisas 1 toodud keeleoskustasemete kirjeldustes on B1-taseme puhul märgitud oskus koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, kuid A1- ja A2-taseme kirjelduses midagi sellist ei sisaldu. Kuna kaebajal ei ole B1-taset ega isegi mitte algtaset, ei oska ta koostada ja kirjutada teksti eesti keeles ning temalt eestikeelse pöördumise nõudmine on ebamõistlik. Euroopa vanglareeglistiku p-de 38.1 ja 38.3 kohaselt tuleb etnilistesse või keelelistesse vähemusrahvustesse kuuluvate vangide vajaduste rahuldamiseks võtta asjakohaseid meetmeid ning keelelised vajadused rahuldatakse kvalifitseeritud tõlkide teenuste kasutamise ja antud kinnipidamisasutuses kasutusel olevates keeltes trükimaterjalide esitamise teel. Kaebaja osutab ka õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusele nr 7-4/080940/0903300 ja 17.01.2011 soovitusele nr 74/101606/1100205, Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 14.04.2015 otsusele nr 53658/07 ning Tartu Halduskohtu 19.02.2013 otsusele nr 3-12-2024. Õiguskantsler kordas 17.01.2011 soovituses oma varasemat positsiooni, mille kohaselt on kindlasti vajalik kaitsta nende isikute õigusi, kes tõepoolest ei valda riigikeelt piisaval tasemel; riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate kaitseks rakendatavad meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest oma õiguste kaitseks piisaval tasemel riigikeelt ei valda ning seda ei saa temalt mõistlikult eeldada. Ülaltoodu põhjal on selgelt nähtav vangla õigusvastane tegevus.

6.Tallinna Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega ja lisab järgmist. Kaebaja väited taotluse riigikeeles esitamise võimatuse kohta on otsitud. Kuna kaebaja on läbinud eesti keele A2-taseme koolituse ja sooritanud ka keeleeksami, on ta omandanud elementaarse eesti keele oskuse. Ta ei ole soovinud keeleoskust parandada, jättes B1-taseme koolituse pooleli. Isegi kui pidada tõeseks kaebaja väidet, et ta kasutas eestikeelsete pöördumiste koostamiseks kaaskinnipeetavate abi, oli tal ilmselt võimalik kasutada abi ka uute riiete väljastamiseks esitatud pöördumiste koostamisel, sest perioodil 09.06.2014-19.08.2014 (ajal, mil ta riided olid juba väidetavalt kadunud), on ta esitanud vanglale kaheksa erineva sisuga eestikeelset pöördumist. Samuti oli tal võimalik paluda eestikeelse pöördumise esitamiseks abi inspektor-kontaktisikult. Lisaks oli tal võimalus lasta taotlus enda kulul tõlkida. Seoses kaebaja väitega, et praktika puudumise tõttu hakkab õpitu ununema, leiab vastustaja, et lihtsate taotluste riigikeeles kirjutamine on omandatud keeletaseme säilitamiseks just sobilik praktika.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud kaebajale kadunud ja kulunud vanglariiete asemel uue väljastamisega.
8.Vanglal tuleb kinnipeetava vanglasse saabumisel väljastada talle vangla riietus, kuid kadunud või kulunud vanglariiete asendamine ei ole toiming, mida vanglateenistus peaks sooritama omal algatusel. Selleks tuleb kinnipeetaval esitada vanglateenistusele kirjalik taotlus. 5(8)

3-15-295 VangS § 11 lg 4 näeb ette, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Põhjendusega, et vanglal puudus senini vanglariiete saamiseks ja vahetamiseks taotluse vorm, mis lihtsustab kinnipeetavatel vormielementide taotlemist, on Tallinna Vangla direktori 31.03.2015 käskkirja nr 35 p-ga 1.29 lisatud Tallinna Vangla kodukorrale lisa 14 ning p-ga 1.14 on lisatud kodukorda p 11.2.8, mis sätestab nõude esitada vanglariietuse vahetamiseks vormikohane taotlus.

9.PS §-de 6 ja 52 ning ka KeeleS § 10 lg 1 kohaselt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. Sama sätestavad KeeleS §-d 3 ja 4. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli KeeleS-s sätestatud korras. HMS § 21 lg sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 näeb ette, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. KeeleS § 12 lg 1 kohaselt on riigiasutusel õigus juhul, kui asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. VangS ei reguleeri kinnipeetavate pöördumiste tõlkimist ega sätesta seega HMS § 21 lg-s 2 toodud üldreeglist teisiti. VSKE § 491 reguleerib vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist ega ole praeguses vaidluses asjakohane norm. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 11.1.3 on kinnipeetavatel õigus esitada pöördumine riigikeeles.
10.Vanglal oli HMS § 20 lg-st 2 ja KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneva kaalutlusõiguse alusel võimalus nõuda kaebajalt võõrkeelse taotluse tõlget eesti keelde või sellest loobuda. Vangla on selgitanud, et põhjendatud juhul võimaldatakse kinnipeetavale esitada taotlusi ka vene keeles, kuid kaebaja suhtes ei olnud erandi tegemine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vangla ei ole kaalutlusreegleid rikkunud. Kahtlust ei saa olla selles, et kinnipeetavatele, kes reaalselt ei valda taotluse koostamiseks vajalikul määral riigikeelt ning kellel ei ole ka rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks, tuleb erandina võimaldada vanglateenistusele võõrkeelsete taotluste esitamist, sest ka nimetatud isikutele peab vältimatult olema tagatud võimalus suhelda vanglateenistusega ning realiseerida vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja võimalusi. Erandi tegemine ei ole aga õigustatud olukorras, kus kinnipeetav valdab reaalselt vajalikul määral riigikeelt, kuid mugavusest või põhimõtteliselt ei soovi oma oskusi kasutada ja taotlust riigikeeles koostada. Mõistlikuks ei saa pidada ka olukorda, kus riik teeb avaliku ressursi arvel kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärgil kulutusi talle riigikeele õpetamiseks ja samal ajal peaks tegema ka kulutusi kinnipeetava võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks ainuüksi seetõttu, et kinnipeetavale on emakeelse pöördumise koostamine mugavam. Sel juhul puuduks kinnipeetaval stiimul oma keeleoskuse arendamiseks ning avalikku ressurssi raisataks mõttetult.
11.Kaebaja poolt osutatud haldusasjas nr 3-12-2024 ei olnud juhtumi asjaolud praegusega sarnased. Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2014 otsusest, millega jäeti Tartu Halduskohtu 19.02.2013 otsus muutmata, nähtub, et Tartu Vangla ei tõendanud selles asjas, et kaebusega kohtusse pöördunud isik oskab reaalselt eesti keelt sel määral, et vanglale ise eesti keeles avaldusi esitada (p 9), ega lükanud ümber ka isiku väidet, et tal ei olnud taotluse eesti keelde tõlkimiseks raha (p 10). Lisaks viibis isik taotluse esitamise ajal kambris üksinda, mistõttu ei 6(8)

3-15-295 olnud tal kedagi, kes aitaks esitada taotlust eesti keeles (p 10). Lõpptulemusena kaotas isik võimaluse taotleda soovitud lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega.

12.Praeguses asjas ei ole halduskohus kaebaja eesti keele oskuse osas tuginenud vangla paljasõnalisele kinnitusele, nagu väidab kaebaja, vaid tõendatud faktilisele asjaolule, et kaebaja läbis 01.08.2012-30.11.2012 eesti keele A2-taseme koolituse ja sooritas eksami tulemusega 83% võimalikust punktisummast (tl 89). Lisaks õppis kaebaja 06.05.2013-01.07.2013 riigikeelt B1-tasemel, kuid katkestas õpingud (tl 89 pöördel). Kaebaja väide, et tema A2-tasemel keeleoskus ei võimalda koostada ja kirjutada eestikeelset teksti, ei ole põhjendatud. Sellist järeldust ei saa teha KeeleS §-st 39 ega lisast 1. KeeleS §-st 39 tuleneb, et kuni 01.07.2008 antud tunnistus keeleoskuse algtaseme kohta tõendab kõrgemat keeleoskustaset kui A2, mitte aga seda, et A2-tase pole vaadeldav isegi mitte keeleoskuse algtasemena. Kui esmapilgul võikski lisas 1 toodud A2-taseme kirjeldusest järeldada, et selline keeleoskustase ei nõua teksti koostamise oskust (selline järeldus tuleks sel juhul teha ka C2taseme kohta, sest erinevalt B1-, B2- ja C1-taseme kirjeldusest ei räägita ka seal midagi oskusest koostada või luua teksti), siis nii see siiski ei ole. KeeleS § 24 lg 3 alusel antud haridus- ja teadusministri 10.09.2012 määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ (kord) § 3 lg 1 kohaselt kontrollitakse eksamil nelja osaoskust, mis vastavad eksami osadele: 1) kuuldu mõistmine (kuulamine); 2) loetu mõistmine (lugemine); 3) kirjutamine (kirjutamine); 4) rääkimine (rääkimine). Korra § 3 lg 2 näeb ette, et keeleoskustaset hinnatakse eesti keele A2-, B1-, B2- ja C1-taseme eksamitel. Korra § 3 lg 3 kohaselt kontrollitakse kuuldu ja loetu mõistmist ning kirjutamisoskust kirjalikult ja rääkimisoskust suuliselt. Korra § 3 lg 4 näeb ette, et Haridus- ja Teadusministeerium või riigi sihtasutus, kes on sõlminud ministeeriumiga halduslepingu, avaldab eksami kirjelduse ja näidisülesanded näidismaterjalina oma veebilehel. Korra § 7 lg 2 kohaselt on eksam sooritatud, kui eksaminand on saavutanud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Ministeeriumi veebilehel olevast teabest tasemeeksami sooritajatele ja testülesannetest nähtub selgelt, et A2-taseme eksami sooritaja peab oskama koostada ja kirjutada märksa keerukamat eestikeelset teksti kui lihtne taotlus vanglariiete väljastamiseks. Kuna praeguses asjas ei ole kaebajale tagastatud vaiet ega kahju hüvitamise taotlust, ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas kaebaja riigikeele oskuse tase on selline, et õigustaks tema suhtes ka VSKE § 491 lg 5 kohaldamist, s.o võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks edastamata jätmist, kui kinnipeetav valdab vangla veendumuse kohaselt eesti keelt määral, mis võimaldab tal oma õigusi eesti keeles kaitsta. Küll on aga kaebaja reaalne keeleoskustase selline, mis võimaldab koostada riigikeelset taotlust kadunud või kulunud vanglariiete asemele uute saamiseks.
13.Seonduvalt kaebaja väitega, et praktika ja teadmiste täiendamise võimaluste puudumisega hakkab õpitu ununema, märgib ringkonnakohus, et asjast nähtuvalt võimaldati kaebajale jätkata keeleõpet kõrgemal tasemel, kuid ta pidas seda oma sõnul liiga keeruliseks. Asjaolu, et kaebaja peab keeleoskuse taseme tõstmist enda jaoks liialt koormavaks, ei tähenda, et talle ei oleks teadmiste täiendamist võimaldatud. Kaebaja väitel on eesti ja vene keelt rääkivad kaaskinnipeetavad aidanud tal varem koostada pöördumisi eesti keeles. Seega on kaebajal olnud võimalus praktiseerida eesti keelt nii suhtlemisel vanglaametnike kui ka eesti keelt kõnelevate kaaskinnipeetavatega.
14.Seoses kaebaja viidetega õiguskantsleri seisukohtadele, Euroopa vanglareeglistikule ja EIK lahendile märgib ringkonnakohus järgmist. Nagu kaebaja apellatsioonkaebuses osundab, on õiguskantsler toonitanud vajadust kaitsta nende kinnipeetavate õigusi, kes tõepoolest ei valda riigikeelt piisaval tasemel. Praeguses asjas tuvastas kohus, et kaebaja keeleoskuse tase on vanglale taotluse koostamiseks piisav. 7(8)

3-15-295 Ringkonnakohus osutab siinkohal ka õiguskantsleri 15.04.2015 seisukohale nr 74/150449/1501657 õigusrikkumise puudumise kohta Justiitsministeeriumi tegevuses võõrkeelsete pöördumiste läbi vaatamata jätmisel, milles leiti, et HMS § 20 lg-st 2 ja KeeleS § 12 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt, sest kinnipeetava riigikeele oskuse tase oli pöördumiste koostamiseks küllaldane, vastates vähemalt tasemele A2. Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga, ei ole õiguslikult siduv ning seda tuleb käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 31.12.2014 otsus nr 34-1-50-14, p 32). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Euroopa Vanglareeglistiku p-dega 38.1 ja 38.3 vastuolus olukord, kus piisaval tasemel riigikeelt valdavatele kinnipeetavatele ei tehta riigikeeles pöördumise nõudest erandit. EIK tuvastas 14.04.2015 otsuses nr 53658/07 Calan jt vs Türgi EIÕK art 8 rikkumise, asudes seisukohale, et kinnipidamisasutuse nõue kirjade tõlkimiseks ei tulenenud seadusest. Eesti Vabariigi õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist vangla kulul riigikeelde. Samas on kinnipeetaval põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutlusõiguse alusel erandi tegemisele. Nagu juba märgitud, ei ole piisaval määral riigikeelt valdavale kinnipeetavale erandi tegemine põhjendatud.

15.Ringkonnakohus vabastas kaebaja 09.12.2015 määrusega maksejõuetuse tõttu apellatsioonkaebuselt 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. See menetluskulu jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud muud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium