Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.09.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-295
Haldusasi
AB kaebus Tallinna Vangla toimingu (vangla riietuse väljastamisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.10.2015 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-295 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-295 Vastavalt vangla kodukorrale vahetatakse pesu graafiku alusel, jalutuskäigule tohib minna vaid hooajale vastavates riietes ning jalutuskäigule tohib kaasa võtta sigarette. Kuna kaebaja on suitsetaja, peab ta minema õue. Pesusse võetud riided tagastab vangla alles nädala pärast. Päevast, mil kaebaja riided läksid kaduma, tekkisid tal probleemid jalutamisega. Kui kaebaja ainsad püksid olid pesus, ei saanud ta lühikestes pükstes jalutada, sest väljas oli külm. Seega jäi ta nädalaid jalutuskäiguta ega saanud suitsetada, mis tekitas hingelist erutust, läbielamisi, stressi ja meeleolu langust. Tegemist on piinamise ja alandava kohtlemisega, sest vangla ei reageerinud õigeaegselt ja operatiivselt kaebaja teatele ning palvele anda välja uued riided.
Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
Vangla ei vaadanud kaebaja taotlusi läbi, sest need olid võõrkeelsed. Eesti keele kasutust tagavate sammude astumine on põhiseaduslikult õigustatud (PS preambul, § 6, § 52 lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-4-1-4-98). Haldusmenetluse keel on eesti keel ja haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses (KeeleS) sätestatud korras. KeeleS kohaselt on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Menetlusosalise taotlusel kaasatakse asja menetlemisele tõlk ja tõlgi kaasamise kulud katab menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või haldusorgan ei otsusta teisiti. Tallinna Vangla töökorralduse kohaselt peavad kinnipeetavad esitama vanglale adresseeritud pöördumised eesti keeles. Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles. Nõude eesmärgiks on kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Põhjendatud juhul võimaldatakse erandi tegemist, st vene keeles taotluse esitamist kinnipeetavale, kelle osas esinevad üheaegselt järgmised tingimused: puudub reaalne keeleoskus; puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet; pöördumine on esitatud isiku oluliste õiguste ja vabaduste kaitseks. Need tingimused ei olnud kaebajale erandi tegemiseks täidetud. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on kaebajale võimaldatud vanglas riigikeele õpet, ta on läbinud A2-taseme keeleõppe kursused ja sooritanud keeleeksami tulemusega 83% võimalikust punktisummast. B1-taseme keeleõppe kursused kaebaja katkestas. Eesti keele oskus A2-tasemel tähendab, et isik mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö; tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel; oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Seega on kaebaja omandanud teatud sõnavara ning ta ei saa väita, et ta üldse ei oska eesti keelt. Dokumendiprogrammi Delta andmetel on kaebaja esitanud perioodil 09.06.2014-19.08.2014 (s.o ajal, mil kaebaja riided olid väidetavalt kadunud) vanglale kaheksa erinevasisulist eestikeelset pöördumist, mis tõendab, et tal oli võimalus esitada taotlus riiete väljastamiseks eesti keeles, samuti kinnitab, et kaebaja on mõistnud, et taotlused tuleb esitada vanglale eesti keeles. Alates väidetavast riiete kadumise hetkest (perioodil 28.05.2014-31.12.2014) on kaebaja isikuarvele toimunud rahalisi laekumisi kokku 130 eurot, mis näitab, et tal oli soovi korral võimalus lasta vastav taotlus enda kulul tõlkida. Seega ei olnud kaebajal takistusi taotluse esitamiseks eesti keeles. Kuna kaebaja ise ei võtnud vajalikke meetmeid riietusesemete väljastamiseks, ei saa vangla tegevus talle riiete väljastamisel olla õigusvastane.
3(8)
3-15-295 Kahjunõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kui leiab tuvastamist, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu kaebaja taotluse menetlemisel ei saanud kaebaja kasutada talle vangistuses ettenähtud õigusi ja pidi nõuetekohaste riiete puudumise tõttu taluma jahedust. Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt on vangla kohustatud kinnipeetavale väljastama vanglavormi (4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts). Kaebajale väljastati need riideesemed 11.05.2012. Vangla väljastas 13.01.2015 kaebajale uued vormiriided. Kaebaja 22.10.2014 avalduse kohaselt kadusid tal 28.05.2014 kaks T-särki ja üks paar pikki pükse. Pole vaidlust, et ülejäänud vormirõivad olid tal alles. Kaebaja väitel olid riided kulunud ja vastustaja ei ole seda väidet vaidlustanud. Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas vangla tagastas kaebaja venekeelsed avaldused uute riiete saamiseks õigusvastaselt. Kui vangla tagastas avaldused õiguspäraselt, siis ei viivitanud vangla kaebajale uute riiete väljastamisega õigusvastaselt. Kaebajal tuli taotlused esitada eesti keeles või lasta need tõlkida eesti keelde. PS § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes toimub asjaajamine eesti keeles (PS § 52 lg 1). HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles. Uute riiete saamine ei ole selline olmeküsimus, mille peaks lahendama suulise pöördumise alusel, kuna uute riiete väljastamine toimub laost ja väljastamine peab olema põhjendatud (vt ka kodukorra p 11.2.8 kehtivat redaktsiooni). Põhjendatust saab hinnata esitatud taotluse alusel. HMS § 21 lg 2 kohaselt kannab tõlkekulud menetlusosaline. Kui kaebaja ei vallanud riigikeelt, tuli tal kanda taotluse tõlkimise kulud. KeeleS § 12 reguleerib võõrkeelset asjaajamist ja näeb ette õiguse nõuda tõlget eesti keelde. Vangla vastustes on õigesti viidatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning kollektiivsele pöördumisele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5, mis võimaldab jätta võõrkeelsele pöördumisele vastamata. Kaebaja esitas 25.08.2014, 25.09.2014 ja 22.10.2014 taotlused vene keeles. Kaebaja on 01.08.2012-30.11.2012 läbinud eesti keele A2-taseme koolituse ja sooritanud eksami tulemusega 83% võimalikust. Ta läks edasi ka B1-taseme koolitusele, kuid katkestas selle ise. Seega on kaebaja omandanud teatud keeletaseme ning kaebaja väide, et ta ei valda lihtsa taotluse kirjutamiseks vajalikul määral eesti keelt, ei ole usutav. Kaebaja eesti keele oskust tõendab ka see, et ta on eelnevalt pöördunud vangla poole eestikeelsete taotlustega (09.06.2014, 07.07.2014, 09.07.2014, 16.07.2014, 04.08.2014, 05.08.2014, 18.08.2014 taotlused ja vaided). Seega oli eestikeelsete taotluste nõudmine põhjendatud ja õiguspärane. Isegi kui nõustuda kaebaja väidetega eesti keele oskuse osas, nähtub kaebaja isikuarvele 28.05.2014-31.12.2014 toimunud rahalistest laekumistest (130 eurot), et tal oli vajaduse korral võimalik lasta taotlus tõlkida. Seega oli vangla tegevus kaebaja venekeelsete avalduste tagastamisel õiguspärane. Vangla ei ole kaebajale riiete väljastamisega õigusvastaselt viivitanud, vaid viivitus tekkis kaebaja enda tegevuse (venekeelsete avalduste esitamise) tõttu. 17.12.2014, kui vanglale laekus koos 17.11.2014 vaide tõlkega ka 22.10.2014 taotluse tõlge ning vanglale oli taotluse sisu arusaadav, väljastati kaebajale kuu aja jooksul uued riided. Kaebaja etteheide, et ta pidi kandma kulunud riideid, ei ole samuti põhjendatud. Kaebajal oli võimalik esitada nende väljavahetamiseks õigeaegselt eestikeelne avaldus. Vanglal puudub kohustus kontrollida omaalgatuslikult, kas kinnipeetava riided on kulunud. Lisaks ei ole kaebaja 22.10.2014 avalduses kaevanud kulunud riiete üle. Vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud uute riiete väljastamise ega vanade ümbervahetamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-295 Kohus tugines vastustaja paljasõnalisele kinnitusele kaebaja väidetavalt suurepärase eesti keele oskuse kohta. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kõiki kaebaja eestikeelseid taotlusi aitasid koostada ja kirjutada mitmed kinnipeetavad, kes valdavad nii eesti kui vene keelt. Hetkel on olukord aga selline, et kaebaja kõrval ei ole inimest, kes aitaks mistahes pabereid koostada ja kirjutada. Kaebaja enda A2-tasemel eesti keel on selleks liiga nõrk. Pealegi omandas ta nimetatud keeleoskuse 2012. a-l ning praktika ja teadmiste täiendamise võimaluste puudumise tõttu hakkab õpitu ununema. Mil moel õnnestus kaebajal sooritada A2-taseme eksam, jääb talle endalegi saladuseks, sest B1-tasemel õppida üritamine osutus väga raskeks. Seetõttu katkestas kaebaja õpingud. KeeleS § 39 kohaselt loetakse enne 01.07.2008 väljastatud eesti keele algtaseme keeleoskuse tunnistus vastavaks B1-taseme tunnistusele. KeeleS lisas 1 toodud keeleoskustasemete kirjeldustes on B1-taseme puhul märgitud oskus koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, kuid A1- ja A2-taseme kirjelduses midagi sellist ei sisaldu. Kuna kaebajal ei ole B1-taset ega isegi mitte algtaset, ei oska ta koostada ja kirjutada teksti eesti keeles ning temalt eestikeelse pöördumise nõudmine on ebamõistlik. Euroopa vanglareeglistiku p-de 38.1 ja 38.3 kohaselt tuleb etnilistesse või keelelistesse vähemusrahvustesse kuuluvate vangide vajaduste rahuldamiseks võtta asjakohaseid meetmeid ning keelelised vajadused rahuldatakse kvalifitseeritud tõlkide teenuste kasutamise ja antud kinnipidamisasutuses kasutusel olevates keeltes trükimaterjalide esitamise teel. Kaebaja osutab ka õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusele nr 7-4/080940/0903300 ja 17.01.2011 soovitusele nr 74/101606/1100205, Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 14.04.2015 otsusele nr 53658/07 ning Tartu Halduskohtu 19.02.2013 otsusele nr 3-12-2024. Õiguskantsler kordas 17.01.2011 soovituses oma varasemat positsiooni, mille kohaselt on kindlasti vajalik kaitsta nende isikute õigusi, kes tõepoolest ei valda riigikeelt piisaval tasemel; riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate kaitseks rakendatavad meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest oma õiguste kaitseks piisaval tasemel riigikeelt ei valda ning seda ei saa temalt mõistlikult eeldada. Ülaltoodu põhjal on selgelt nähtav vangla õigusvastane tegevus.
3-15-295 VangS § 11 lg 4 näeb ette, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Põhjendusega, et vanglal puudus senini vanglariiete saamiseks ja vahetamiseks taotluse vorm, mis lihtsustab kinnipeetavatel vormielementide taotlemist, on Tallinna Vangla direktori 31.03.2015 käskkirja nr 35 p-ga 1.29 lisatud Tallinna Vangla kodukorrale lisa 14 ning p-ga 1.14 on lisatud kodukorda p 11.2.8, mis sätestab nõude esitada vanglariietuse vahetamiseks vormikohane taotlus.
3-15-295 olnud tal kedagi, kes aitaks esitada taotlust eesti keeles (p 10). Lõpptulemusena kaotas isik võimaluse taotleda soovitud lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega.
3-15-295 Ringkonnakohus osutab siinkohal ka õiguskantsleri 15.04.2015 seisukohale nr 74/150449/1501657 õigusrikkumise puudumise kohta Justiitsministeeriumi tegevuses võõrkeelsete pöördumiste läbi vaatamata jätmisel, milles leiti, et HMS § 20 lg-st 2 ja KeeleS § 12 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt, sest kinnipeetava riigikeele oskuse tase oli pöördumiste koostamiseks küllaldane, vastates vähemalt tasemele A2. Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga, ei ole õiguslikult siduv ning seda tuleb käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 31.12.2014 otsus nr 34-1-50-14, p 32). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Euroopa Vanglareeglistiku p-dega 38.1 ja 38.3 vastuolus olukord, kus piisaval tasemel riigikeelt valdavatele kinnipeetavatele ei tehta riigikeeles pöördumise nõudest erandit. EIK tuvastas 14.04.2015 otsuses nr 53658/07 Calan jt vs Türgi EIÕK art 8 rikkumise, asudes seisukohale, et kinnipidamisasutuse nõue kirjade tõlkimiseks ei tulenenud seadusest. Eesti Vabariigi õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist vangla kulul riigikeelde. Samas on kinnipeetaval põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutlusõiguse alusel erandi tegemisele. Nagu juba märgitud, ei ole piisaval määral riigikeelt valdavale kinnipeetavale erandi tegemine põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.