Korrakaitse › Vanglad

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-14-52898 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-14-52898 valgustatus täielikult – õigusvastasus. Tallinna Halduskohus tagastas 02.02.2015 määrusega kaebuse kohustamisnõude osas ning võttis kaebuse tuvastamisnõuete osas menetlusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt kustus 28.08.2014 kella 16.00 paiku kambris nr 35 üks kahest laes olevast elektripirnist. Kaebaja teavitas sellest koheselt valvur KP ja palus kutsuda probleemi lahendamiseks elektriku. KP keeldus elektriku kutsumisest, lisaks ajendas kaebajat distsiplinaarrikkumisele, käskides kaebajal endal ronida lae alla ja keerata pirn välja. Kaebaja selgitas valvurile, et vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud elektripirne välja keerata. Kaebaja pöördus 29.08.2014 vangla direktori poole venekeelse kaebusega ning palus rakendada meetmeid valvuri suhtes ja valgustusega seotud olukorra osas, kuna tol hetkel põles kambri laes üks väga tuhm pirn ning kaebaja ei saanud pimedal ajal normaalselt lugeda ega kirjutada. Kaebajal on halb nägemine. Valvuri suhtes ei viidud läbi distsiplinaaruurimist ega lahendatud ka valgustusega tekkinud probleemi. Enamgi veel, 22.09.2014 tagastati kaebajale tema kaebus vastuolus VSKE § 491 lg-ga 1. Keeldudes valvuri tegevuse (tegevusetuse) peale esitatud kaebuse vastuvõtmisest, rikkus vangla Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art-t 14 (diskrimineerimine keeletunnuse pinnal), samuti EIÕK protokolli nr 12 art 1 p

Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja jäi kaebaja 29.08.2014 pöördumise tagastamise osas oma 29.10.2014 vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. VSKE §-st 491, PS §-dest 6 ja 52 ning keeleseaduse (KeeleS) §-st 12 tulenevalt puudub vanglal kohustus tõlkida kõiki kinnipeetavate poolt esitatud võõrkeelseid pöördumisi. Samas ei jäta vangla läbi vaatamata kinnipeetava võõrkeelset pöördumist, mis on esitatud n-ö õiguskaitsemenetluses või süüteomenetluses. Riigikeelt piisaval tasemel mittevaldavale kinnipeetavale jääb õigus kirjutada vaie või kahju hüvitamise taotlus emakeeles ning maksejõuetule kinnipeetavale osutatud tõlketeenuse eest tasub riik tulenevalt VSKE §-st 491. Kaebaja 29.08.2014 pöördumine ei ole käsitatav õiguskaitsemenetluses esitatud pöördumisena, mistõttu puudus vanglal kohustus seda tõlkida. Võttes arvesse, et kaebaja on sooritanud eesti keele A2-taseme eksami ja alustas ka õpinguid tasemel B1, on kaebaja keeleoskus selline, mis võimaldab tal soovi korral esitada pöördumised eesti keeles. Tema keeleoskuse piisavalt head taset näitab ka asjaolu, et kaebaja on korduvalt esitanud vanglale pöördumisi eesti keeles (tl 65-69). Kaebaja isikuarve väljavõttest nähtuvalt (tl 70) laekus perioodil 01.08.2014-31.12.2014 kaebaja isikuarvele kokku 175 eurot, millest jäi vabaks kasutamiseks 52,5 eurot. Väljaminekute planeerimise korral on nimetatud summast võimalik tõlke eest tasuda. Õiguskantsler on oma seisukohtades leidnud, et vangla ei ole kohustatud tingimusteta ja tasuta tagama kinni peetavale isikule kirjaliku tõlke teenust (soovitus nr 74/080940/0903300; 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392). Samuti on Tartu Halduskohus käsitlenud vanglas esitatud võõrkeelsete pöördumiste temaatikat (määrused nr 3-11-175 ja nr 3-11-2538) ning asunud seisukohale, et seadustest ei tulene subjektiivset õigust nõuda võõrkeelsete pöördumiste menetlemist ja neile sisuliselt vastamist. 2) Ükski vangistusalane ega muu õigusakt ei näe ette, milline peaks olema valgustustihedus kambris. Kambri nr 35 suurus on 15,2 m2. Kambris on üks suur aken, 2 laevalgustit (elektripirnide võimsus 70 W) ning 3 seinavalgustit. Üks seinavalgusti paikneb ühe nari alumise voodi juures ja teine ühekordse voodi kohal. Kolmas seinavalgusti (öölamp) paikneb ukse kohal ja põleb öisel ajal. Kambris on kohti viiele isikule. Kambri aken tagab loomuliku valgustuse päevasel ajal. Kaebaja voodi on akna juures ja voodi kohal on seinalamp. Kambris nr 35 teos3(9)

3-14-52898 tati mõõtmisi 27.09.2012, mil kambri valgustustiheduseks (kambri keskel) oli 156 luksi. Seega on kambris nr 35 tagatud elutegevuseks vajalik valgustatus. Trellid akna ees ei takista loomuliku valguse sissepääsu kambrisse. Öörahu aeg (22:00-06:00) on ette nähtud magamiseks ning muud tegevused (nt õppimine) ei ole sel ajal lubatavad. Kui kaebaja leiab, et ta vajab tugevamat kunstlikku valgustatust, siis saab ta soetada vangla kaupluse vahendusel endale näpitslambi võimsusega 60W hinnaga 17,44 eurot. Kaebaja väited kambris nr 35 kunstliku valgustatuse täieliku puudumise kohta ei vasta tõele. Valvur KP 02.03.2015 õiendist (tl 88) nähtuvalt ei töötanud ühe laelambi pirn; kuna teised valgustid (üks laelamp ja valgustid seintel) töötasid, siis palus ta selle kirja panna järgmise päeva päevaste ametnike juures; võimalik, et ütles lisaks, et katkine lambipirn toodaks tema juurde; mõned päevad hiljem toodi samast kambrist katkine lambipirn ja KP andis neile uue pirni; KP ei mäletanud, et valgustusega oleks olnud veel mingeid probleeme. Teostamist vajavate remonttööde kohta tehakse vanglas kanne e-hoolduspäeviku süsteemi Archibus, mis tagab operatiivse informatsiooni edastamise Riigi Kinnisvara AS-le. Süsteemi on 22.09.2014 tehtud kanne, et kambri nr 35 „lambil on pirnipesa katki, lööb pirni läbi koguaeg“ (tl 75). Hooldus Pluss OÜ teostas töö kohe samal päeval (tl 79). Süsteemis ei ole rohkem probleeme seoses kambriga nr 35 fikseeritud. Eelnenust nähtub, et kambris võis küll esineda mingi probleem ühe laelambi pirnipesaga, kuid probleem lahendati fikseerimisega samal päeval. Isegi kui mõnel päeval üks laelampidest ei põlenud, olid 3 valgustit päevasel ajal ja öövalgusti öisel ajal siiski töökorras ning tagasid piisava kunstliku valgustatuse. Kinnipeetavate kõrget õigusteadlikkust arvestades ei ole tõenäoline, et kambris üks laelampidest ei põlenud alates 28.08.2014, kuid ükski teine kambris viibinud kinnipeetavatest ei teavitanud sellest vanglat. Probleemi avastamisel oleks vangla selle operatiivselt lahendanud. Kokkuvõtteks on vastustaja seisukohal, et kambris nr 35 oli ajavahemikul 28.08.2014-22.09.2014 tagatud piisav kunstlik ja ka loomulik valgustatus. Väited kambris valitsenud täieliku pimeduse kohta on ilmselgelt liialdatud, arvestades, et lisaks laelambile, mille pirnipesa remont teostati 22.09.2014, oli kambris veel valgusteid.

4(9)

3-14-52898 laevalgustit ja 3 seinavalgustit, millest üks on öövalgusti; kaebaja voodi paiknes akna all ning selle kohal asus üks seinavalgusti; laelampide pirnide võimsus on 70 W. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pärast ühe lambipirni kustumist vastas kambris nr 35 olnud valgustus nõuetele. Vastavalt VangS §-le 45 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri; kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambrite valgustatusele ei ole õigusaktidega kehtestatud erinõudeid ning arvestada tuleb eluruumidele esitatavate nõuetega. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Kaebaja ei ole tõendanud, et kambris nr 35 perioodil 28.08.2014-22.09.2014 olnud valgustus ei vastanud eespool toodud nõuetele. Arvestades eespool tuvastatud faktilisi asjaolusid ning seda, et kambris oli veel üks laevalgusti (milles on kaks pirni), samuti töötas katki läinud pirnipesa kõrval olnud teine pirnipesa ja olemas olid seinavalgustid, ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt ega hoidnud kaebajat vaidlusalusel perioodil kambris, mille valgustatus ei vasta nõuetele. Laelampide pirnide võimsust arvestades on iga pirni mittepõlemine küll teatava mõjuga üldisele valguse hulgale, kuid see ei tähenda veel automaatselt, et tegemist oleks õigusvastase olukorraga. Kui kaebajal on kambris kirjutamiseks ja lugemiseks liialt pime, on tal võimalik soetada vangla kauplusest näpitslamp. Lisaks vähesele valgusele on vaidlus ka selles, kas kambris nr 35 oli vaidlusaluse ajavahemiku viimase nädala jooksul täielik pimedus ja kõik kunstliku valguse allikad kustunud. Kaebaja väited nädal aega järjest valitsenud täielikust pimedusest ei ole tõendatud ega eluliselt usutavad. Samuti on kaebaja väited vastuolulised. Kaebaja on märkinud vaides (tl 63), et viimased paar päeva tuli veeta pimeduses. Kohtule esitatud kaebuses on aga paarist päevast saanud juba nädal, mistõttu ei ole need kaebaja väited usaldusväärsed. Remonttööde e-hoolduspäeviku süsteemi Archibus andmed ei kinnita väiteid valgustuse puudumisest. Need näitavad, et Hooldus Pluss OÜ parandas katkise lambipesa 22.09.2014 sama päeva kaebuse alusel. Kinnipeetavate kõrget õigusteadlikkust arvestades ei ole tõenäoline, et viimasel nädalal ei põlenud kambris ükski laelampidest, kuid ükski teine kambris viibinud kinnipeetav ei teavitanud sellest vanglat. Lisaks on usutav vastustaja väide, et vanglaametnikud teostavad kambris igapäevast järelevalvet ja juhul, kui järelevalve käigus oleks avastatud mingi probleem, siis oleks vangla selle operatiivselt lahendanud. Vangla oleks reageerinud kambris valgustuse puudumisele kiiresti, kuna valgustuse olemasolust sõltub osaliselt ka kinnipeetavate kontrollimise võimalus ja vangla julgeolek. 3) Kaebaja leiab, et tema suhtes rikuti EIÕK art 3 lg-t 1. Kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused ei tähenda automaatselt inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme. Kaebaja kohtlemisega sellist raskusastet ei ületatud. Ühe lambipirni mittepõlemine (viimase nädala jooksul täielikult valgustuse puudumine ei leidnud tõendamist) ei saanud ilmselgelt tuua kaasa selliseid kannatusi, mille korral oleks tegemist EIÕK art 3 lg 1 rikkumisega. Arvestada saab ka asjaoluga, et tegemist oli suve lõpuperioodiga, mil Eestis on veel n-ö valge aeg. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(9)

3-14-52898 1) Kohtu seisukoht vanglas emakeele kasutamise osas on ebaõige. Kaebaja osutab Tartu Halduskohtu 19.02.2013 otsusele nr 3-12-2024 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 14.04.2015 otsusele nr 53658/07. Vangla tagastas 29.08.2014 venekeelse pöördumise õigusvastaselt ja diskrimineeris kaebajat. 2) Kaebaja teavitas valgustusega tekkinud probleemist viivitamatult nii suuliselt kui kirjalikult, kuid selle asemel, et operatiivselt ja õigeaegselt reageerida, tagastas vangla kaebaja pöördumise kolm nädalat hiljem läbivaatamatult. Vangla õigusvastane tegevus tõi kaasa olukorra, kus kinnipeetavad olid peaaegu terve kuu poolhämaras. Vangla osutatud kolmest seinalambist üks on öölamp, mis põleb üksnes siis, kui kinnipeetavad magavad. Üks kahest seinavalgustist asub sellises kohas, et võimaldab vahetult selle kõrval istudes lugeda ajalehte või raamatut, selle lambi valgus ei ulatu eriti kirjutamiseks mõeldud kohta. Kaebaja voodi päitsis rippus tõepoolest seinalamp võimsusega 25W, kuid seal ei ole võimalik kirjutada. Pealegi ei ole sellise võimsusega lamp lugemiseks ja kirjutamiseks piisav. Laelamp, mis rippus kirjutamiseks mõeldud kohal, ei põlenud. Vangla väitel mõõdeti kaks aastat varem kambri valgustustiheduseks 156 luksi, kuid pole selge, mitu luksi peab olema eluruumides seaduse järgi ja kas mõõtmised teostati eeskirjade kohaselt. Kaebaja ei soovi osta vangla kauplusest näpitslampi, vaid soovib, et kamber, milles teda hoitakse, vastaks eluruumidele esitatavatele normidele ning oleks piisavalt nii loomulikku kui ka kunstlikku valgustust, sh põleksid kõik pirnid. Valvur KP teatises märgitu, et paari päeva pärast toodi kambrist läbipõlenud pirn ja ta andis selle asemele uue, ei saa olla tõsi. Kaebaja kambrikaaslased ei tegelenud valgusti parandamisega ega keeranud omavoliliselt välja pirne, vaid ootasid nagu kaebajagi valgustuse kordategemist. KP teatise kohaselt pidanuks teised vahetused ka midagi märkama või kinnipeetavad ütlema midagi selle kohta, et neil on probleeme valgustusega. Teine vahetus märkaski ning kaebaja ja ta kambrikaaslased rääkisid sellest, kuid see leidis aset 22.09.2014 umbes kella 07:30 ajal hommikul. See vahetus tegutses operatiivselt ja valgustus tehti korda samal päeval. Umbes 1,5-2 tundi pärast seda, kui uus vahetus sai teada, et laevalgusti üldse ei põle (selleks ajaks oli valgustus kambris juba täielikult kustunud), tuli elektrik ja parandas ära mõlemad lae all olevad lambid. Seoses vangla väitega, et keegi teistest kinnipeetavatest ei pöördunud vangla poole kirjalikult seoses valgustuse probleemiga, selgitab kaebaja, et tema kambrikaaslaste arvates on vangla tegevuse/tegevusetuse peale kaebuste kirjutamine tühi aja ja närvide raiskamine, sest on võimatu tõendada, et vanglal ei ole õigus. Kaebaja leiab siiski, et kui on väikegi võimalus tõendada vangla tegevuse õigusvastasust, tuleb püüda seda teha. Kaebaja võis täielikus pimeduses veedetud päevade arvu osas tõepoolest veidi liialdada, kuid probleem tervikuna ei seisne pimeduses veedetud kahes või seitsmes päevas, vaid vangla suhtumises kinnipeetavatesse ning vangla tegevuse õigusvastasuses. EIK praktika kohaselt on inimväärikust alandava kohtlemisega tegemist ka siis, kui tekitatakse äärmisi ebamugavusi tundide kaupa ning see kutsub isikul esile füüsilisi või hingelisi kannatusi, hirmu, surutuse ja alandatuse tunde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-14-52898 nud probleemi kõrvaldamiseks ja ettepanek valvuri suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks. Vangla võis sellise sisuga võõrkeelse pöördumise tagastada kaebajale tõlkimise korraldamiseks ning vangla tegevus ei olnud selles osas õigusvastane.

3-14-52898 et kinnipidamisasutuse nõue kirjade tõlkimiseks ei tulenenud seadusest. Eesti Vabariigi õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist vangla kulul riigikeelde. Samas on kinnipeetaval põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutlusõiguse alusel erandi tegemisele. Nagu juba märgitud, ei ole piisaval määral riigikeelt valdavale kinnipeetavale erandi tegemine põhjendatud.

3-14-52898 hedus kambri keskel on erialaspetsialistide poolt väljendatud soovituslikust miinimumist oluliselt väiksem. Ainuüksi kambri nr 35 valgustatuse mõõtmistulemuste põhjal saab järeldada, et kaebajale ei olnud tagatud valgustustingimused, mis oleksid tal võimaldanud tegeleda kambris lugemise ja kirjutamisega ilma silmi pingutamata. Seda enam on põhjendatud lugeda valgustatus puudulikuks olukorras, kus üks laelambi pirnidest ei põlenud. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et voodis, mille kohal on seinalamp võimsusega 25W, ei saa kirjutada ega ka silmi pingutamata lugeda (nii nagu ka teise kinnipeetava narivoodil, mille kohal oli vangla väitel teine seinalamp). Praeguses asjas ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas laevalgusti oli kogu vaidlusaluse perioodi vältel pidevalt katki. E-hoolduspäeviku süsteemi Archibus 22.09.2014 tehtud märge „lambil on pirnipesa katki, lööb pirni läbi koguaeg“ viitab siiski sellele, et tegemist ei olnud äsja tekkinud, vaid pikemaajalise rikkega (küsimus ei olnud pelgalt läbipõlenud pirni vahetamises), toetades pigem kaebaja väidet, et kogu perioodi vältel oli kambris tavapärasest veelgi nõrgem kunstlik valgustatus. Selle asjaolu tuvastamine ei ole aga asja lahendamisel määrava tähtsusega, sest nagu märgitud, oli kambri valgustatus puudulik ka töökorras valgustitega. Kambri piisavat valgustatust ei taganud ka loomulik ja kunstlik valgustus koos.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.