Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-24-1715 2. jaanuar 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kriminaalasi Aigar Arolepa (Arolepp) süüdistuses KarS § 323 lg 1, § 179 lg 11, § 214 lg 2 p 4, § 1751 lg 2, § 120 lg 1, § 1573 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2025. a otsus Aigar Arolepa kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus 3. detsember 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2025. a otsus muutmata ja kaitsja kassatsioon rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le Aigar Arolepale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kohtuasja materjalidega tutvumise eest 944 eurot 14 senti. Jätta see menetluskulu Aigar Arolepa kanda.
3.Jätta Riigikohtu 27. oktoobri 2025. a määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu Aigar Arolepa kanda.
Tartu Maakohus tunnistas 19. novembril 2024 Aigar Arolepa süüdi ja karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 323 lg 1, § 179 lg 11, § 214 lg 2 p 4, § 1751 lg 2, § 120 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi, lahendas tsiviilhagi ja kohaldas talle kannatanutele lähenemiskeelu.
2.Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes taotles enda osalist õigeksmõistmist või karistuse kergendamist.
3.Pärast apellatsiooni ja täiendavate seisukohtade esitamise tähtaja möödumist suri süüdistatava määratud kaitsja. Ringkonnakohus andis 7. mai 2025. a määrusega A. Arolepale riigi õigusabi uue kaitsja saamiseks. Vandeadvokaat Aro Siinmaa võttis määratud kaitsja ülesanded vastu 15. mail 2025 ning esitas 6. juunil 2025 seisukoha kaitsealuse apellatsiooni toetuseks. Kaitsja selgitas, et apellatsioonitähtaeg oli kaitseülesande saamise ajaks möödunud, mistõttu ei olnud tähtaegset kaebust võimalik esitada. Kuivõrd menetlusseadus ei reguleeri niivõrd erakordset olukorda, palus kaitsja erandkorras arvestada kohtuotsuse tegemisel tema õiguslike põhjendustega kaitsealuse apellatsiooni
1-24-1715 juures. Kaitsja taotles ka riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist summas 1719,47 eurot asja materjalidega tutvumise ja viidatud seisukoha koostamise eest.
4.Tartu Ringkonnakohus kergendas 30. juuni 2025. a otsusega süüdistatavale KarS § 214 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust ja moodustas uue liitkaristuse ning jättis muus osas maakohtu otsuse muutmata. Kohus selgitas, et kaitsja kirjalik seisukoht tuleb jätta läbi vaatamata, sest menetlusseadustik ei võimalda arvestada hilinenult esitatud apellatsioone ja seisukohti. Kaebetähtaja jooksul oli süüdistataval kaitsja olemas, kaebeõigust sai realiseerida ka süüdistatav ise.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonis taotleb kaitsja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud teo ümberkvalifitseerimist KarS § 121 järgi ja karistuse kergendamist, ülejäänud süüdistustes õigeksmõistmist ja lähenemiskeelu tühistamist. Süüdimõistvad otsused tuginevad eelarvamustele, on erapoolikud ja nende tegemisel eirasid kohtud tõendite hindamise reegleid ning kohtupraktikat.
6.Lisaks märgitakse kaebuses, et ta määrati kaitsjaks pärast apellatsiooni ja täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega. Olles materjalidega tutvunud, pidas ta vajalikuks proovida oma kaitsealuse õiguste eest seista ning esitas süüdistatava enda apellatsiooni toetava, kuid õiguslikku argumentatsiooni sisaldava seisukoha. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei arvestanud. Samuti jättis kohus seisukoha võtmata kaitsja riigi õigusabi taotluse suhtes, mis tulnuks vähemalt asja materjalidega tutvumisele kulunud aega puudutavas osas rahuldada.
7.Prokuratuur kassatsioonile ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtuga selles, et A. Arolepa süü talle etteheidetud tegudes on tõendatud ning tema tegudele on antud õiguslikult veatu hinnang. Seetõttu jäävad süüküsimust puudutavad kassatsiooniväited tagajärjetuks.
9.Kolleegium selgitab järgnevalt, mida oleks uus määratud kaitsja pidanud tegema olukorras, kus kaebuse ja täiendavate seisukohtade esitamise tähtaeg oli kaitseülesande vastuvõtmise ajaks möödunud. Seejärel lahendab kolleegium menetluskulude küsimuse.
10.Kaitsja hinnangul oleks ringkonnakohus pidanud arvestama tema mittetähtaegse seisukohaga ja lahendama menetluskulude taotluse, tuginedes õiglase ja võistleva kohtumenetluse põhimõtetele. Hilinemise tingisid erilised asjaolud, mille tagajärjel tekkinud olukorda menetlusseadus ei reguleeri. Kolleegium seda seisukohta ei jaga; selliste puhkude tarbeks on menetlusseadustikus loodud tähtaja ennistamise instituut. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mööda lastud kaebetähtaeg mõjuval põhjusel, milleks on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks (KrMS § 172 lg 2). Taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb esitada menetlejale 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langeb (KrMS § 172 lg 3), koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse (nt RKKK 19.12.2024, 1-23-3860/45, p 13).
11.Kirjeldatud menetluskorda kaitsja ei järginud, st ta ei esitanud kaebetähtaja, sh täiendavate seisukohtade esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Sellest tulenevalt jättis ringkonnakohus kaitsja seisukoha põhjendatult läbi vaatamata.
2(3)
1-24-1715
12.Kaitsja esitas ringkonnakohtule 8. juunil 2025 ka tasutaotluse, mille kohaselt kulus tal kriminaalasja materjalidega tutvumisele 7 tundi, mis koos tasu suurendamise taotluse ja kohaldatud koefitsiendiga tegi kokku 761,40 eurot, millele lisandus seisukoha koostamisele kulunud 6 tunni eest 648 eurot. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 3 esimese lause kohaselt esitab advokaat taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks hiljemalt vastava menetluse lõpus. Kirjaliku menetluse korral tähendab see nõue, et taotlus peab kohtuni jõudma hiljemalt tähtajaks, mille jooksul võivad kohtumenetluse pooled kohtule esitada seisukohti, taandusi ja muid taotlusi (RKKK 17.10.2019, 1-18-5023/12, p 25). Selle taotluse esitamise tähtaja ennistamist kaitsja ringkonnakohtult samuti ei taotlenud.
13.Kaitsja tasutaotluse saab lahendada ka Riigikohus (KrMS § 191 lg 3, nt RKKK 07.12.2020, 1-17-3371/311, p 109). Esmalt tuleb märkida, et määratud kaitsja ülesande vastu võtnud advokaat ei saanud jätta kriminaalasja dokumente läbi töötamata (vt nt advokatuuriseaduse § 40 lg 2, § 44 lg 1 p 1). Kohtuasja materjalidega tutvumine pärast kaitseülesande vastuvõtmist oli talle vältimatu vaatamata asjaolule, et tähtajad kaebuse, seisukohtade ja taotluste esitamiseks olid möödas. Teiseks leiab kolleegium sedagi, et käesoleva kohtuasja eripärast johtuvalt puudub vajadus rangelt eristada apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulusid. Arutatav kohtuasi on selle poolest eripärane, et kuigi kaitsja tutvus materjalidega tõepoolest juba apellatsioonimenetluse kestel ning taotlus on adresseeritud ringkonnakohtule, oli kohtudokumentidega tutvumine samaaegselt vältimatu eeldus kassatsiooni koostamiseks. Teisisõnu võinuks kaitsja materjalidega tutvumise tasutaotluse vormistada samahästi kassatsioonimenetluse kuluna. Seega käsitab kolleegium pärast apellatsioonimenetluses seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaja möödumist kriminaalasja materjalidega tehtud tööd kassatsioonimenetluse kuluna.
14.Kolleegiumi hinnangul on kriminaalasja materjalidega tutvumisele kulunud aeg põhjendatud ja osutatud õigusteenus vajalik ning tuleb selles osas RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg-te 3 ja 41 alusel rahuldada. Taotlus ei ole põhjendatud aga osas, millega kaitsja taotleb tasu hilinenult esitatud ja ringkonnakohtu poolt läbi vaatamata jäetud seisukoha koostamise eest (vt eelnevalt p-d 10–11).
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2025. a otsuse A. Arolepa süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning rahuldab osaliselt määratud kaitsja tasutaotluse. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu 761 eurot 40 senti, millele lisandub käibemaks 182 eurot 74 senti, jääb KrMS § 186 lg 2 kohaselt süüdistatava kanda. Kassatsioon jääb rahuldamata.
16.Lisaks määras Riigikohus 27. oktoobri 2025. a määrusega kassatsioonimenetluses esitatud menetluskulu osaliselt kindlaks ning määras Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le süüdistatavale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 558 eurot. See kulu jääb KrMS § 186 lg 2 kohaselt süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.