Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tartu Vangla; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX; Karistatus: 1) Tartu Maakohtu 24.11.2020 otsusega KarS § 182 lg 1, § 213 lg 1, § 4231, § 424 lg 2 järgi lõplik liitkaristus 2 aastat 4 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele 6 kuud ja 1 aasta 9 kuu ja 4 päevase vangistuse kandmisest vabastati KarS § 74 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga koos mitmete lisakohustustega. 2) Tartu Maakohtu 25.05.2022 otsusega KarS § 121 lg 1 järgi varasema karistusega liites lõplik karistus 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga koos 6 kuulise elektroonilise valve ja mitmete kohustustega. Tõkend: vahistamine alates 17.01.2024, kahtlustatavana kinni peetud 16.01.2024, tõkendi tähtaega pikendatud kuni 04.04.2024. Kaitsja

Vandeadvokaat Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Janno Ottile 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

põhjendatust (jaotised II-VI) ning viimaks Janno Ottile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistust (jaotis VII). I Aigar Arolepa süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 ja Janno Otti süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi P. O. suhtes väljapressimise toimepanemises. I.1. Aigar Aroleppa ja Janno Ottit süüdistatakse järgmises. 22.09.2023 ajavahemikus kella 17.00 kuni vähemalt kella 23.00-ni tarvitasid Janno Otti ja Aigar Arolepp Tartu maakonnas XXX Aigar Arolepa elukohas füüsilist ja vaimset vägivalda P. O. (O.) suhtes ja nõudsid temalt raha tasumist. Janno Otti on isik, keda on Tartu Maakohtu 24.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6971 muu hulgas karistatud ajavahemikus 09.08.-11.08.2019 kelmuse toimepanemise eest KarS § 213 lg 1 järgi ja karistus on kehtiv. Aigar Arolepp võttis P. O. ühe käega kõri ümbert kinni haardesse ja pigistas, mis tekitas kannatanule valu, ja lohistas P. O. elutuppa. Elutoas hakkasid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O. peksma ja nõudsid temalt raha maksmist väidetavate võlgnevuste katteks ning käimas olnud peksmise lõpetamiseks. P. O. osutas vastupanu, kuid see ei peatanud Aigar Aroleppa ja Janno Ottit vägivalda kasutamast. P. O. palus korduvalt Janno Ottit ja Aigar Aroleppa enda peksmine lõpetada ja lubas raha maksta, kuid seegi ei lõpetanud vägivalla kasutamist. Janno Otti lõi P. O. korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu ning jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P. O. vähemalt korra rusikaga kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra vastu alaselga ja vähemalt korra jalaga näkku, mille peale murdus P. O. ninaluu. Janno Otti ja Aigar Arolepp sundisid P. O. veelkordse löömise ähvardusel põlvili ja Janno Otti lõi P. O. rusikaga näkku sel ajal, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema. Janno Otti löögi järel palus P. O. veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta. Janno Otti ja Aigar Arolepp tegutsesid kooskõlas ja üheaegselt. Samal ajal, kui Aigar Arolepp nõudis P. O. raha maksmist, lõi Janno Otti P. O. ja katkus teda juustest. Lisaks P. O. peksmisele Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit P. O. peksmist jätkama ja muu hulgas ähvardas P. O. tapmisega öeldes: „sa ei saa enam elada“. Aigar Arolepp käskis P. O. helistada J. K. ja K. K. ning nad kohale kutsuda, kuid P. O. keeldus. Seepeale Aigar Arolepp pani P. O. noa kõrile ja nõudis, et P. O. teeks kõned. Kui Aigar Arolepp asetas noa P. O. kõrile, oli P. O. alust karta, et Aigar Arolepp vigastab teda noaga, kuna vahetult enne noa kõrile asetamist olid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O. intensiivselt peksnud. P. O. palumise ja kõnede tegemisega soostumise peale võttis Aigar Arolepp P. O. noa kõrilt ja asetas selle lauale käeulatusse. P. O. tegi koos Aigar Arolepaga Aigar Arolepa kasutajakontolt videokõned K. K. ja J. K. Aigar Arolepp saatis neile ja vestlusesse kaasatud XXX C. K. videod P. O. peksmisest ja ähvardavad sõnumid. Pärast kõnesid lõikas Aigar Arolepp P. O. noaga juustest välja ühe juuksesalgu. P. O. suhtes vägivalla kasutamise järel tegid Aigar Arolepp ja Janno Otti endist video, kus nad kiitlesid oma tegevusega ja P. O. peksmisega. Selle ja P. O. suhtes vägivalla kasutamist ja temalt raha nõudmist kajastavad videod edastas Aigar Arolepp K. K. Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega alandasid P. O., tekitasid talle hirmu ja valu ning füüsilised vigastused: pea pindmised hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa jalahoop näkku tekitas P. O. kinnise ninaluude murru ja silma sinimiku. Aigar Arolepp koos Janno Ottiga varalise kasu üleandmise nõudmisega koos vägivallaga pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väljapressimise. Janno Otti koos

Aigar Arolepaga varalise kasu üleandmise nõudmisega koos vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väljapressimise. I.2. Vaidlust ei ole järgmistes faktilistes asjaoludes. 22.09.2023 ajavahemikus umbes kell 17.00-23.00 viibisid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti ning kannatanu P. O. koos Aigar Arolepa elukohas XXX, mis asub XXX. Ühel hetkel tekkis osapoolte vahel füüsiline konflikt, mille käigus said vigastusi nii P. O., Aigar Arolepp kui ka Janno Otti. P. O. peksmist filmis mobiiltelefoniga Aigar Arolepp. Kannatanu peksmise lõppedes jooksis P. O. XXX talust välja läheduses asuva Kambja hooldekodu juurde ning palus endale abi kutsuda, mida üks hooldekodu elanik ka tegi. Nimetatud asjaolusid tõendavad nii süüdistatavate kui ka kannatanu P. O. ütlused ning samuti mitmed mitteisikulised tõendid. I.3. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp ja Janno Otti nõudsid vägivalla tarvitamisega samal ajal P. O. raha üleandmist võlgnevuse ja/või vägivalla kasutamise lõpetamiseks. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt tuleb küsida ka selle järele, kas kakluse osapoolte vahel esines hädakaitseseisund. I.4. Isikulistest tõendiallikatest süüdistatavate Aigar Arolepa ja Janno Otti ning kannatanu P. O. ütlused 22.09.2023 XXX talus toimunu kohta oma sisult erinevad. Kohus peab isikulisi tõendiallikaid mitteisikuliste tõendiallikatega kogumis hinnates otsustama, kas usaldusväärsemad on süüdistatavate või kannatanu ütlused. Süüdistatavate ja kannatanu ütlused kuuluvad KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 alusel hindamisele samaväärselt. Kui kohus leiab, et tõend ei ole usaldusväärne, peab ta seda põhjendama (RKKKo 3-1-1-82-14, p 8.2). Ebausaldusväärses osas peab kohus ütlused kui tõendi lahendi tegemisel kõrvale jätma (RKKKo 3-1-1-25-15, p 7 koos edasiste viidetega). I.5. Kannatanu P. O. andis kohtuistungil järgmisi ütlusi (protokollid, tl 76-84p). P. O. sõnul läks ta 22.09.2023 õhtupoolikul bussiga Aigar Arolepa juurde, et sinna ööbima jääda. Aigar Arolepa juurde jõudes tahtis viimane, et P. O. käiks ära poes ja ostaks enda raha eest viina. P. O. oli sellega nõus, sest Aigar Arolepa sõnul tal raha polnud. Tagasi tulles ei olnud aga Aigar enam üksi – temaga oli koos Janno Otti. Aigar ja Janno olid joobes, sest nad olid kannatanu sõnul juba kaks pudelit ära joonud, ning joodi ka kannatanu juuresolekul. Kannatanu oli enda sõnul kaine ja alkoholi ei tarbinud. Haiglas temale alkotesti ei tehtud ja joovet ei tuvastatud. P. O. ei andnud Aigarile enne viina kätte, kui Aigar on P. viina ostuks kulunud raha tagasi maksnud. Aigar Arolepp aga sellega nõus ei olnud. Kuigi kannatanu kohtuistungil ei mäletanud, mida Aigar Arolepp temale täpsemalt tegi, siis meenutamisel selgitas, et Aigar võttis käega tema kõri ümbert kinni, pigistas ja siis lohistas köögist elutuppa. Kannatanu tundis selle tagajärjel valu. Samuti tõmbas hinge kinni, kui Aigar Arolepa käsi ümber kannatanu kõri oli. Kui Janno Otti tuli P. O. rinnust riidest tirima, läks Aigar Arolepp kööki tagasi ja võttis noa. Aigar Arolepp olevat eelnevalt Janno Otile öelnud, et „võta kinni“. P. lõi Jannole selle peale rusikaga näkku silma piirkonda. Jannol läks löögi tulemusena üks silm paiste. Löömine leidis aset elutoas laua juures, kus asub telekas. Enne oldi köögis. Löömise järel kukkus Janno kokku teleka ja kapi vahele ning oli meelemärkuseta 10-15 minutit. Aigar pani noa korraks laua peale. Kannatanu ja Aigar Arolepp istusid koos diivanil. Aigar Arolepp haaras noa, sakutas kannatanut juustest ja lõikas P. O. noaga juuksepahmaka välja. Edasi leidis aset P. O. peksmine. Aigar Arolepp alustas peksmist ning kui Janno Otti meelemärkusele tuli, siis Janno ja Aigar mõlemad peksid kannatanut. P. O. ei suutnud Aigarile ja Jannole vastu lüüa. Janno lõi P. rusikatega näkku ja kõhtu (rusikaga löömist oli 2-3 korda järjest samasse kohta) ning jalaga kõhtu, ribide piirkonda ja ka näkku. Janno Otti lõi kannatanu hinnangul teda seepärast, et P. O. oli varem Jannot löönud. Jannol verd ei tulnud. Aigar Arolepp natukene istus ja filmis, kuidas Janno Otti P. O. peksab. Kui Aigar lõpetas filmimise, siis lõi Aigar P. rusikaga ja jalaga selja piirkonda, kõhtu ja näkku. Jalaga löömisest läks kannatanul ninaluu katki. Kannatanu sõnul lõid talle jalaga näkku nii Aigar kui ka Janno,

kuid Janno löök oli õrnem. Kannatanu selgitas: „Aigar lõi sellise paugu, et mul oli nina pahupidi“, s.o Aigari löögist P. nina purunes. Peksmine kestis kannatanu arvates väga kaua, s.o mitu tundi. Löömistel olid pausid vahel. Aigar vist tegi ka mingi ähvarduse seoses rahadega ning ässitas Jannot P. peksmisele. Kannatanu kinnitusel nõudis Aigar Arolepp peksmise ajal kannatanult 100 euro maksmist Aigarile ja C.. Aigar nõudis ka 100 euro maksmist, et kannatanut enam ei löödaks, kuid peksmist siiski jätkati. 100 euro maksmist nõudis samuti Janno Aigarile. P. sellist raha ei olnud ja ta ei pidanud kellelegi midagi maksma. Raha nõuti, kui Aigar Arolepp oli P. O. pannud noa kõrile. Janno Otti ja Aigar Arolepp samal ajal filmisid kannatanut. Aigar Arolepa telefoni vaatlusprotokollis kajastatud fotodel tundis kannatanu ära enda ja süüdistatavad. P. O. soovis lahkuda ning selleks hetkeks oli viin tema käest jõuga ära võetud. Raha viina eest ei makstud. P. tundis juustest sakutamise ja peksmise tagajärjel valu. Palumise peale löömisi ei lõpetatud ning teda peksti hilisõhtuni. Aigar Arolepp käskis kannatanul ka põlvili minna, et peksmine ära lõppeks, kuid see ei lõppenud. Kannatanu kinnitusel on ta Aigarile võlgu 20 eurot telefoni eest ja see on ära tasutud. Jannole P. võlgu ei ole. Aigar on P. 5 eurot viina eest võlgu. P. O. tundis kohtuistungil ära noa, millega Aigar tema juustest salgu välja lõikas. Kannatanu kinnitusel ei ole ta kedagi noaga rünnanud. Aigaril oli selg peegli peale kukkumisest katki. Jannol oli pea katki ja silm sinine, sest kannatanu lõi teda rünnaku tõttu enesekaitseks mingi külmkapi pealt võetud portselanist raske asjaga pähe. Samal ajal tahtis P. välja joosta, kuid Janno haaras temast kinni. Kannatanu põgenemisel hakkas Aigaril ja Jannol mõlemal peast verd voolama, sest P. jõudis enda sõnul neile mõlemale vastu lüüa. Kannatanu lõi Aigarit vist kaks korda. P. pidi süüdistatavaid lööma, sest muidu oleks temast uuesti kinni haaratud ja teda oleks kauem kinni hoitud. Kui kannatanu oli eelnevalt tahtnud tagumisest uksest välja joosta, tiriti teda tuppa tagasi. Löömise peale lasti kannatanu lahti. Aigari juurest lahkudes jooksis P. O. Kambja hooldekodusse abi saama. Kutsuti kiirabi ja politsei ning kannatanu toimetati haiglasse. P. O. kirjeldas kohtuistungil ka temale tekitatud vigastusi (suu kinni paistetanud, verine, silmad paistes), mis riimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi väljastatud haiguslooga (III kd, tl 28-32). Peksmise ajal oli kannatanu enam vähem teadvusel, kuid siis kukkus kokku. Kannatanu P. O. ja XXX S. O. (protokollid, tl 85p) sõnul ei tundnud XXX koju saabudes ära, sest P. O. oli nii ära pekstud. Aigar Arolepale külla minnes P. O. sõnul kellelgi mingeid vigastusi ei olnud. S. O. kinnitusel võtab P. O. vahest napsu, aga järgib XXX. I.6. Süüdistatava Aigar Arolepa selgituste (protokollid, tl 108p-120) kohaselt oli 22.09.2023 aset leidnud tüli põhjuseks arutelu P. O. madala töötasu üle. Janno Otti olevat öelnud P. O., et sulane või ori oled, sest sellise raha eest ei käi keegi tööl. Selle peale tekkis P. äkkviha. Kannatanu oli enne küllatulekut tarbinud alkoholi koos Aigari XXX. Ka süüdistatavad jõid alkoholi. Süüdistatava sõnul P. O. valetas kohtus, et ta ei olnud tol päeval alkoholi võtnud. Aigar Arolepa sõnul võttis P. O. Janno Ottil küünarnukiga kõrist kinni, väänas teda ning lohistas ta köögi ja telekatoa vahepealsesse ruumi. Aigar ei soovinud konflikti sekkuda, kuid sekkus siis, kui see läks kontrolli alt välja. Süüdistatava pea sai veriseks esimese kakluse ajal sellele vahele minnes. P. O. lõi Aigar Aroleppa rusikaga näkku, kui Aigar võttis P. õlast kinni. Selle tagajärjel läks süüdistatava kulm lõhki. Aigar lõi P. vastu, s.o rusikaga nina piirkonda. Ta pani kaks pauku järjest, seepärast läks P. ninaluu katki. Jalaga ta P. ei löönud. Õhtul vist lõi rusikaga uuesti kannatanule kusagile keha piirkonda. Süüdistatava kinnitusel toimus peksmine 4-5 tundi või äkki rohkem. Aigar Arolepp tegi videoid, aga ta ei mäleta, kes pilte tegi. Aigar Arolepa sõnul nõudis hoopis P. O. poodi minnes raha ning Aigar ei ole tema käest raha nõudnud. Janno samuti ei ole raha nõudnud. Videos Aigar küsis P. käest, et kas ta mäletab, kui palju ta inimestele võlgu on. See ei olnud raha pärast, vaid süüdistatav küsis kannatanult kinnitust koos vägivallaga. Konkreetselt raha nõudmist ei olnud. Rahajutu arutamise ajal mingit kaklust Aigari ja P. vahel ei olnud. Sellel teemal räägiti juba enne tüli köögis ning P. lubas ära maksta. Kui P. Aigaril selja lõhki tõmbas, võttis Aigar kannatanul rinnust kinni ja surus ta diivani peale pikali. Selga lõhki tõmmates kukkus Aigar Jannole

põlvedega otsa. Aigar Arolepp möönab, et selline käitumine ei ole sobilik viis võlgade küsimiseks. Aigar Arolepp selgitas, et P. ei olnud nuga päris kõril, vaid see oli süüdistataval käes ning P. jäi Aigarile kätte, s.o ta võttis noa kätte ja P. haardesse. P. pidi põlvili minema, et paluda vabandust kallale tungimise eest. Terve see aeg, s.o alates tema kulmu lõhki löömisest oli P. O. Aigar Arolepa arvates ohtlik. Veelgi enam, süüdistatav tajus nii Jannot kui ka P. kakluse tõttu ohtlikuna, sest nad mõlemad olid agressiivsed. Aigar Arolepp ütles neile mõlemale kindlasti ühe korra, et hakake koju minema. Selle peale kumbki mitte midagi ei teinud. Janno vist korra hakkas minema kuskile, aga see ei õnnestunud tal, sest P. O. tõmbas ta tagasi. P. vist ei olnud enam lõpupoole, s.o kui ta Jannoga viimane kord kakles, ohtlik. Videote tegemise ajal oli P. O. Aigar Arolepa hinnangul siiski ohtlik. P. tuuseldas Aigarit ja Jannot ükshaaval, mitte korraga. Aigari sõnul oli ta ka 5-10 minutit teadvusetu. P. võttis noa ja kõndis Jannole järele, kui viimane elutoa poole liikus. Aigar Arolepp ei tea, miks ta ohu korral Häirekeskusesse ei helistanud. Samas ta ei teadnud, kus tema telefon lõpus oli. Viimaks läks P. ära ja oht kadus. Aigar pesi ennast puhtaks ja viskas diivanile magama. P. oli sel ajal veel läheduses, kuid teda ei rünnanud. I.7. Janno Otti ütluste järgi (protokollid, tl 89p-108p) lõpetas ta 22.09.2023 XXX garaažis töö ja telefonitsi lepiti Aigariga kokku Aigari juures kohtumises. Janno jõudis Aigari juurde kella 16-17 ajal. Kohapeal tekkis mõte jooma hakata. Korteris alguses kanget alkoholi polnud. Janno ja Aigar hakkasid võtma lahjat alkoholi, kui 20-30 minutit hiljem, s.o kella 17 paiku saabus P. O. Kanget alkoholi tõid Janno ja Aigar, kes läksid koos tõukeratastega poodi, kust toodi muuhulgas viina. Aigari sõnul oli ta P. ostnud telefoni läbi Facebook grupi. Süüdistatav ei tea, kas kohale saabudes P. oli kaine, aga ta oli kuidagi teistsugune, s.o ülemeelik. P. oli ka näpus üks plastikust 0,5 liitrine Gini pudel. P. tarbis viina ja Gini koos teistega. Aigar küsis P. viinaraha. P. lubas võla telefoni eest kinni maksta. Tal oli 5 eurot, aga see oli mõeldud tööle suitsude jaoks. Siis võttis Aigar enda rahakassast münte ja kokku saadi viinaraha. P. käis seejärel üksinda poes ära. Tagasi tulles jätkati joomist. Konfliktsituatsioon tekkis jutuajamise käigus. Janno Otti küsis P. O., palju ta töö eest palka saab. Vastuse peale ütles Janno, et sulane oled seal, sest sellise raha eest tööl käid. P. O. läks selle peale täiega närvi. Süüdistatav sel hetkel midagi ei teinud. Vaieldi ja õhus oli pinge. Sellepärast, et süüdistatav kannatanut mõnitas, läks P. Jannole kättpidi kallale. P. võttis Jannol kõrist kinni, hakkas teda kägistama ja tõmbas Jannol jalad alt ära ning murdis ta pikali maha. P. kukkus Jannole peale. Janno kukkus maha küljega või poolselili külmkapi ja pliidi vahele köögis - konflikt leidis aset köögis. Janno ütles P., et lase lahti ja lõpeta ära ning patsutas teda ja püüdis P. enda pealt ära tõugata. P. lasi ise Jannost lahti. Olukord rahunes ning alkoholi tarbiti edasi. Ühel hetkel läks uuesti pingeliseks, kuid süüdistatav ei mäleta, miks. P. läks täiega närvi ning läks uuesti Jannole kallale. Taaskord võttis P. Jannol kõrist kinni ning murdis ta köögi ja vahetoa vahel maha. Janno lõi seepeale P. rusikaga näkku. P. üritas Jannot maha suruda ja vastupidi. Janno jäi kuidagi kägarasse põrandale, kui järsku käis pauk mööda pealage ära. Süüdistatav vaatas, et maas on peeglikillud. P. lõi Jannot peegliga vastu kukalt või pealage. Süüdistatav ei tea, kust P. peegli leidis. Seejärel võideldi maas omavahel veidi aega edasi. Janno tundis, kuidas pea läks soojaks ning särgi peale immitseb veri. Seejärel Janno liikus elutuppa diivani peale ning röökis ja karjus P. peale, P. karjus vastu. Natuke aega hiljem Janno lõi P. sel ajal, kui Aigar oli köögis kellegagi videokõnes. Konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel jätkus. Aigar tuli diivani juurde tuppa. Aigar Arolepp alguses P. O. ja Janno Ottile vahele ei tulnud. Teisel korral tõstis Aigar häält. Mõlema konflikti järel jätkati alkoholi tarbimist. Janno Otti kinnitusel läks ta järgnevalt ise esimesena P. kallale. Süüdistatav lõi P. näo piirkonda lahtise käe või rusikaga, P. blokeeris löögi. Janno üritas P. näkku lüüa. P. kaitses ennast ning karjus ja röökis vastu. Süüdistataval oli kogu aeg tunne, et P. O. tuleb talle uuesti kallale. Tegemist oli kättemaksuga. Janno Otti tundis endale ohtu ning ta oli ka vihane ennist aset leidnud kallale tungimise pärast. P. O. kujutas süüdistatava hinnangul endast ohtu kuni lõpuni, kuni ta seal oli. Janno Otti tundis, et P. O. tuleb talle uuesti kallale, sest P. tõmbles ja värises.

Süüdistatava sõnul tekkis P. toas konflikt ka Aigariga. Aigar võis süüdistatavale ja kannatanule vahele tulla, kuid Janno seda istungil ei mäletanud. Janno ei ole enda kinnitusel P. raha nõudnud ning kannatanu ei ole süüdistatavale võlgu olnud. Janno Otti ei ole ka Aigar Arolepa palvel edastanud rahanõuet P. O. Võlast, s.o viina võlgu ostmisest ja võlast Aigarile ning C. oli küll joomise alguses juttu P. ja Aigari vahel. Märuli ajal süüdistatava mäletamist mööda võlast ei räägitud. Janno Otti ei läinud Aigar Arolepa juhiste järgi P. O. kallale. Kui P. korduvalt palus löömise lõpetada, süüdistatav ei lõpetanud, sest ta oli vihane. Pärast kaklust pani P. O. jooksuga tagant rõduukse kaudu minema. Süüdistatava sõnul oli Aigaril telefon suhteliselt kogu aeg käes, kuid ta ei tea, kas Aigar filmis või pildistas. Janno ise filmimist, pildistamist ei palunud. Süüdistatav ei tea, et P. O. oleks enne äraminekut veel kellelegi pähe löönud. Samuti ei löönud P. süüdistatavale pärastpoole enam millegagi pähe. Janno pea sai veriseks siis, kui P. lõi teda rusikaga ja peegliga. Korteris oldi koos 5-6 tundi ning sel ajal leidis ka konflikt aset. Aigar Arolepp on süüdistatavale saatnud mõne üksiku joomingu käigus tehtud foto ja video, kuid Janno ei ole neid kellelegi näidanud ega edasi saatnud. Janno ei soovinud, et P. seltskonnast lahkuks. Häirekeskusesse süüdistatav ei helistanud, sest tal oli alkoholikeeld peal kriminaalhoolduse tõttu. Ohtu ei oleks olnud, kui P. O. oleks lahkunud. Kui P. ära läks, oligi oht möödas. P. oli vaja põlvili suruda kallaletungide pärast. Süüdistatav aga ise sellist käsku ei andnud. Ta ka lõi sel ajal P., kuna oli vihane kallaletungide pärast. Teise inimese põlvili surumine tähendab tema alandamist. Janno soovis, et P. paluks tema käest vabandust. Aigar karjus P. peale ning ka lõi teda P. eelmiste löömiste pärast. Politsei tulles süüdistatav ei avaldanud, et ohtlik inimene on jooksus, kuna ta oli endast väljas. Süüdistatav on saanud kehavigastusi. I.8. Kokkuvõtlikult nähtub kannatanu P. O. ütlustest, et 22.09.2023 ta küll lõi rusikaga Janno Ottit, kuid tegi seda enesekaitseks. Seejärel hakkasid Aigar Arolepp ja Janno Otti teda peksma ning selle käigus esitati temale ka rahaline nõue raha maksmiseks Aigarile ja C. ja/või peksmise lõpetamiseks. Janno Otti ja Aigar Arolepp aga on selgitanud, et P. O. ründas Janno Ottit esimesena ja korduvalt, kuna Janno Otti mõnitas kannatanut tema töö tõttu. Janno Otti ja Aigar Arolepp üksteise kaitseks tarvitasid omakorda P. O. vastu füüsilist vägivalda. Rahalist nõuet selle käigus kummagi poolt ei esitatud. I.9. Kuna kannatanu ja süüdistatavate ütlused on diametraalselt erinevad, tuleb tõe tuvastamiseks edasi analüüsida mitteisikulisi tõendeid ning seejärel kõrvutada neid ütlustega. P. O. ütlustest ja Häirekeskuse kõnesalvestistest tuleneb, et kui P. O. õnnestus XXX talust põgeneda XXX hooldekodu juurde, siis tema palvel helistas Häirekeskusesse asjasse mitte puutuv hooldekodu elanik (III kd, tl 5-9). Sündmuskohale saabunud politseile rääkis kannatanu, et Aigar Arolepp on teda mitmel korral rusikaga näkku löönud. Politsei tuvastas, et Aigar Arolepal ja Janno Ottil olid verised nukid. Lisaks oli Janno Ottil vasak silm sinine ja pealael pindmised lõikehaavad ning Aigar Arolepal seljal kaks lõikehaava. Politsei hinnangul oli P. O. joobetunnustega, kuid näovigastuste tõttu teda puhuma ei pandud. Süüdistatavad pandi puhuma ja neil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove. Janno Otti on politseile sündmuskohal öelnud, et keegi tungis talle kallale (väljavõte politsei andmebaasist ja teenistuslehelt, III kd, tl 1-4; politseiametniku vormikaamera videosalvestis, III kd, tl 10-16). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (III kd, tl 64-68) on Aigar Arolepp selgitanud, et tal on selja piirkonnas värsked vigastused sellest, et P. O. tuli talle peegliga kallale, samuti vigastus vasaku silma piirkonnas P. O. kallaletungi tõttu, mis on nüüdseks küll paranenud. Aigar Arolepa vigastused nähtuvad ka kinnipidamisel koostatud fototabelist (III kd, tl 70-82). I.10. Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisist nr EP23-274856 (haigusjuht nr 20230923399235/01-40-38408) nähtuvalt tuvastati P. O. kinnine ninaluude murd, pea pindmised hulgivigastused (nägu oluliselt turses, huultel marrastused, väiksemad haavad, paremal kõrvalestal turse, mõlemast ninasõõrmest veritsus) ja silma sinimik (mõlemal silmal prillhematoomid). Objektiivselt oli patsient joobetunnustega (III kd, tl 28-32). Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust nr 20230923-399238 ja Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest

haigusjuhust nr A14284 20 nähtub, et Janno Ottil tuvastati haiglas pea lahtised hulgihaavad (kuklas kaks põrutushaava) ja silma sinimik (vasakul prillhematoom). Janno Otti on haiglas rääkinud, et sõbra koju tulnud võõras peksis teda ja lõi noaga. Võimalik, et tal oli teadvusekadu (III kd, tl 48-51, 54-56). Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest haigusjuhust nr A14283 20 nähtub, et Aigar Arolepal vigastusi ei tuvastatud (III kd, tl 62-63). Aigar Arolepal ja Janno Ottil 22.09.2023 tekkinud vigastused on fikseeritud ka Janno Otti kasutuses olnud mobiiltelefoniga Samsung Galaxy A54 (IV kd, tl 191-193). I.11. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel 04.10.2023 (XXX talu, III kd, tl 83-108) võeti kaasa muuhulgas köögi tööpinna pealt pruuni värvi käepidemega pussnuga. Aigar Arolepp selgitas läbiotsimisel, et tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega tagasi korrale kutsuda P. O. (vt ka noa vaatlusprotokoll, IV kd, tl 28-30). Samuti leiti peeglikillud, millel nähtav verekahtlane määrdumus. Aigar Arolepa sõnul on veri kas tema või Janno Otti oma, sest P. O. viskas Janno Ottit ja Aigar Aroleppa peegliga. I.12. Aigar Arolepa kasutuses olnud ja tema elukohast leitud mobiiltelefoni Samsung SMF711B vaatlusprotokolli (III kd, tl 124-127, 187-195, 203, 207; IV kd, tl 1-7) kohaselt leiti sellest telefonist mitmeid pilte ja videoid 22.09.2023 aset leidnud sündmuse kohta. Muuhulgas kajastub nimetatud telefonis, et Facebook Messengeri kasutaja XXX (Aigar Arolepp) on ajavahemikus 30.09.2023 kella 22.12.54 - 03.10.2023 kella 10.31.37 kasutajale XXX (P. O.) esitanud selgesõnalise nõude 60-66 euro suuruse võla maksmiseks („60 olgu ollla“; „Tra“; “Maksa saa mulle siis räägime edasi“; „66 euri sa võlgu mulle“) ja kirjutab 03.10.2023 kell 10.31.37, et „Vähe said“ (III kd, tl 124). I.13. 22.09.2023 on Facebook Messengeri kasutajate XXX (Aigar Arolepp) ja K. K. vahel olnud vestlus (IV kd, tl 1-7, 12-27), mille raames kasutaja XXX (Aigar Arolepp) saadab K. K. mitmeid fotosid ja videoid nii vigastatud P. O. ja Janno Ottist kui ka endast. Lisaks eelnevale 22.09.2023 kell 23.17.32 kirjutab XXX (Aigar Arolepp), et „Peksame kõik. Ära“ (IV kd, tl 4). Sellele on lisatud foto vigastatud näoga P. O. ning fotod ja videod P. O. peksmisest. I.14. Aigar Arolepa kasutuses olnud mobiiltelefonist Samsung SM-F711B on leitud mitmeid poolikuid videoid, mille täispikad versioonid ta K. K. saatis edasi. Kuigi nimetatud videoid on Aigar Arolepa telefonis muudetud ajavahemikus 22.09.2023 – 03.10.2023, on videote vaatlusprotokollis selgitatud (III kd, tl 112), et muutmise aeg ei tähenda pildi või video tegemise aega, vaid aega, millal see foto või video on seadmesse tekkinud ja millal on seda vaadatud või muudetud. Nagu kohus juba eespool p-s I.2. viitas, siis sündmuse aset leidmise kuupäevas ja kellaaja vahemikus iseenesest vaidlust ei ole. I.14.1. 32-sekundilises videos nimetusega XXX (III kd, tl 209-210) on kujutatud P. O., kes räägib raha tagasi maksmisest ja palub korduvalt ennast mitte lüüa. Taustal on kuulda Aigar Aroleppa, kes selgitab P. O., et P. O. on talle ja C. võlgu. Kell 00.16 lüüakse P. O. ühel korral käega pea piirkonda ning seejärel on näha, et Janno Otti läheb diivanil lamava P. O. peale ja haarab P. O. juustest. Täpsemalt on videos kuuldav järjestatud dialoog järgmine. Aigar Arolepp: „Mis sa tahad?“; P. O.: „Et ma maksan talle raha tagasi, korralikult.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ P. O.: „Sott.“ Aigar Arolepp: „Sada, et ta sind ei lööks, puutuks.“ P. O.: „Ja, ja päriselt.“ Aigar Arolepp: „Okei.“ P. O.: „Päriselt ka.“ Aigar Arolepp: „Aga C. oled võlgu ja mulle oled võlgu.“ P. O.: /arusaamatu tekst/ „jaa, ma maksan 170.“ Aigar Arolepp: „Maksad oma võlad ära.“ P. O.: „Ja.“ Aigar Arolepp „Kindel.“ P. O.: „Palun ära löö, palun ära löö. Palun. Palun. Lase lahti.“ Aigar Arolepp: „Kindel vä?“ P. O.: „Ja, ma maksan.“ Aigar Arolepp: „Maksad vä?“ P. O.: „Ja.“. I.14.2. Videos kestusega 6 sekundit nimetusega XXX (III kd, tl 212) on kujutatud P. O. nägu ja taustal on kuulda järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Korralikult üles löödud noh. Vähe vä?“ P. O.: „E...“. Sama sisuga video nimetusega XXX on Aigar Arolepp edastanud K. K. (IV kd, tl 19).

I.14.3. Videos, mis kestab 13 sekundit ja on nimetusega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 214) on kujutatud Aigar Aroleppa ja tumedates riietes meesterahvast, kes seisab diivanil oleva P. O. ees. Kostub mütsatust meenutav heli ja seejärel on kuulda, kuidas P. O. ütleb: „Ära tee palun.“. Selle peale ütleb Aigar Arolepp: “Anna lahmooni jah.“. Täpsemalt on kuuldav järgmine vestlus. Janno Otti: „Mida sa arvad, sa tegid mulle haiget vä? Mina pole haiget siit mitte midagi saand, noh.“ Aigar Arolepp: „Taah.“ P. O.: „Ära tee palun.“ Janno Otti: „Mis...“ Aigar Arolepp: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“ Janno Otti: „Ah, sa oled haiget saand vä?“ Aigar Arolepp: „Anna, anna veel nah.“ Janno Otti: „Noh.“ Sama sisuga videod nimetustega XXX ja XXX on Aigar Arolepp edastanud K. K. (IV kd, tl 12-13). I.14.4. Video, mis kestab 17 sekundit ja on nimetatud XXX (III kd, tl 215) avakaadris on näha, et diivanil istub P. O. ning riietuse järgi seisab tema ees Janno Otti. Janno Otti käed on P. O. õlgadel. Video avades mängib 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. I.14.5. Video, mis kestab 44 sekundit ja mis on nimetusega XXX (III kd, tl 216), avakaadrites on näha diivani juures seismas kahte meesterahvast ja taustal on kuulda, kuidas Aigar Arolepp ütleb: „Ei mina tahaks küll näha, et ta põlvili oleks.“ Video avamisel mängib see 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. I.14.6. Video, mis kestab 53 sekundit ja mis on nimetusega XXX (III kd, tl 217) avakaadris on näha Aigar Aroleppa ja taustal kuulda järgmine dialoog. P. O.: „Tahan elada veel.“; Aigar Arolepp: „Sa ei saa elada nah.“ Video avanemisel mängib see 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. Sama sisuga video nimetusega XXX (IV kd, tl 14-16) on Aigar Arolepp edastanud K. K. ning see kajastab osapoolte vestlust täielikumalt. Videos on kujutatud Aigar Aroleppa, diivanil istuvat P. O. ja Janno Ottit, kes seisab diivani juures P. O. parema külje läheduses. Alates 00.39 on näha, kuidas Janno Otti lööb parema käega diivanil istuvat P. O. parema poole pea piirkonda ning seejuures liigub diivanil istuva P. O. ette ja lööb ühe korral vasaku käega P. O. näo piirkonda. Videos on kuuldav järgnev vestlus. P. O.: „Tahan elada veel.“ Aigar Arolepp: „Sa ei saa elada nah.“ Janno Otti: „Mis sa filmid Aigar?“ Aigar Arolepp: „Ma filmin enda nägu nahhui.“ P. O.: /ohib/; Aigar Arolepp: „Elada J. ei saa elada jaa, ma ei tea nahhui, kui K. silub oma asjad ära, siis silub ja kui ei silu, siis ei silu noh, nii lihtne see asi ongi noh. Mis värised naa, ära tõmble noh.“ P. O.: „Ma ei tõmble.“ Janno Otti: „Rahune maha noh.“ P. O.: „Rahunengi maha.“ Aigar Arolepp: „Mis sul enda kaitseks öelda on?“ Janno Otti: „Noh.“ P. O.: „Ma luban, ma enam ei tee kellelegi kurja.“ Aigar Arolepp: „Eii.“ Janno Otti: „Mis, mi-mis mis mis sa arvad, et me kardame sind vä? Ah?“ P. O.: „Ma luban, ma ei puutu kedagi.“ Aigar Arolepp: „Ära tõmble.“ Janno Otti: „Sina enam ei puutu nahhui.“ P. O.: „Päriselt kah. Aia, ära löö noh!“ Janno Otti: „Nahhui. Ah.“ P. O.: „Ära löö palun.“ Janno Otti: „Kuradi enam ei puutu ah? Ah? P. O.: „Palun.“ Janno Otti: „Ah.“ P. O.: „Palun, ma tahan e...“. I.14.7. Videos, mis kestab 1 minut ja 5 sekundit ning on nimetusega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) on näha Aigar Aroleppa, kellel on käes nuga ja kelle kõrval on P. O.. Aigar Arolepp liigutab enda paremat kätt, milles nuga, P. O. poole. Diivanil lamab samal ajal Janno Otti. Seejärel asetab Aigar Arolepp noa käest ära ja surub P. O. kätt. Dialoog on järgmine. P. O.: „Varsti tuleb rant juba. Ära tee, palun, Aiks, Aiks!“ Aigar Arolepp: „Jää vait!“ P. O.: „Aiks, palun, ära tee! Aiks, palun. Aiks, palun ära tee!“ Aigar Arolepp: „Ma ei tee sulle midagi, noh.“ P. O.: „Aiks, palun, ei pane kõrile seda nuga!“ Aigar Arolepp: „No...“ P. O.: „ Ei tee, palun! Aiks! Aiks, palun! Aiks. Oleme sõbrad edasi, noh. Palun.“ Aigar Arolepp: „No, hakkad austama või ei hakka?“ P. O.: „Hakkan küll austama sind.“ Aigar Arolepp: „Siis...kutsud J. ja... P. O.: „Jaah!“ Aigar Arolepp: „...K. siia.“ P. O.: „Jah!“ Aigar Arolepp: „Lubad?“ P. O.: „Jaa, luban.“ Aigar Arolepp: „Anna käsi siis, noh. Ma panen selle lo...noa laua peale.“ Videot avades mängib see 41 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. Sama sisuga video nimetusega XXX (IV kd, tl 23-25) on Aigar Arolepp edastanud K. K. Video on

veidi pikem ning sealt on nähtav ja kuuldav lisaks Aigar Arolepa telefonist leitule järgmist. Aigar Arolepp: „Anna käsi siis, noh. Ma panen selle lo...noa laua peale. Sina oled verine ja mina olen verine ja...Jantsik on verine ja...ma ei hakka eesnimesi nimetama, aga...sa kutsud Ja...J....“ P. O.: „Jah, kutsun.“ Aigar Arolepp: „Ja K. kutsud siia, noh.“ P. O.: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Selge. Siis hakkame läbi helistama, noh.“ I.14.8. K. K. saadetud 17-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 17) on kujutatud diivanil istuvat P. O., kelle ees seisab Janno Otti. Janno Otti on P. O. käte piirkonnas ning silitab P. O. nägu ja pead. Vestlus on järgmine. P. O.: „Ma tean...“ Janno Otti: „Noh, ma ei tea...“ Aigar Arolepp: „Davai, ma panen paugu kirja, noh.“ P. O.: „Ära tee nah.“ Aigar Arolepp: „Ma...“ Janno Otti: „Ära karda issand jumal.“ P. O.: „Ma ei taha lööke enam.“ Janno Otti: „Ei saagi mingit lööki, issand rahune maha nüüd, mõtle.“ P. O.: „Las ma palun istu.../arusaamatud sõnad/“ Janno Otti: „Ja ja jaa, võta viina vaikselt ja rahune maha. Mis sa värised noh.“ I.14.9. K. K. saadetud 18-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 18) on näha, et P. O. istub diivanil ning väristab enda vasakut jalga. P. O. parema külje juures seisab Janno Otti. Janno Otti istub diivanile P. O. lähedusse. Kuuldub järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Elas nah. Ära tõmble raisk. See ajab mind närvi, noh.“ Janno Otti: „Jah. Mis sa tõmbled, noh?“ P. O.: „Ma ei tõmble.“ Janno Otti: „Nagu kus enne, kus ennem olid?“ Aigar Arolepp: „Ahh.“; Janno Otti: „Aga kus praegu oled?“ P. O.: „Teie juures.“. Sama video edastas Aigar Arolepp ka C. K. (IV kd, tl 97-98). I.14.10. K. K. edastatud 44-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 20-22) seisab P. O. diivani ees. P. O. ees seisab Janno Otti, kes lööb P. O. parema käega pea piirkonda. Seejärel on näha kaadris Aigar Arolepa nägu ning peale seda Janno Ottit, kelle vasak silm on paistes ja silmaümbrus sinakat värvi. Vestlus on järgmine. Aigar Arolepp: „Nii, mina tahaks küll näha, et ee...põlvi oleks ä. P. ää. Okei.“ P. O.: „ Ära löö palun.“ Janno Otti: „Türa nah.“ Aigar Arolepp: „Põlvili!“ P. O.: „Ära löö palun.“ Aigar Arolepp: „P. ää.“ P. O.: „Palun ära löö.“ Aigar Arolepp: „O...“ Janno Otti: „Ah.“ P. O.: „Palun ära löö. Ma õhtu annan raha sulle.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ Janno Otti: „Asi on rahas.“ Aigar Arolepp: „Asi ei ole enam.“ P. O.: „Palun lubage, ma tahan elada.“ Aigar Arolepp: „Mis tegid siis?“ Janno Otti: „Mis, mis tegid siis?“ P. O.: „Ma ei tea, silma lõin puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P. O.: „Silma lõin puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P. O.: „Silma lõin paiste.“ Aigar Arolepp: „Janno, Janno, keera siia poole korraks, noh.“ Janno Otti: „Noh? Noh, jou.“ Aigar Arolepp: „Täitsa putsis, oota ma võtan selle. Ma saadan ainult sulle selle.“ Janno Otti: „Jaa.“ Aigar Arolepp: „No nii, räägi siis, hakka rääkima, noh.“ P. O.: „Ma ei saa rääkida häste.“ Aigar Arolepp: „See on sinu mure.“. I.14.11. K. K. edastatud 23-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 26) on näha Aigar Arolepp, Janno Otti ja P. O.. Vestlus on selline. Aigar Arolepp: „Mälestuseks ühe video kah.“ Janno Otti: „No jou-jou-jou-jou-jou, noh.“ Aigar Arolepp: „Mis me...mis me siin ütleme, noh. Et eee...käisime Tartus, kuradi, peksmas, noh.“ Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Sibulaid, noh.“ Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Et noh...jah...üks vend on ka, kes on sibul, vaata, et...see sai ka omajagu...oma jao kätte, jah. Me vähemalt oleme /arusaamatu sõna/.“ - samal ajal filmitakse diivanil istuvat P. O.. Janno Otti: „Türa, see on...türa see on kaks nädalat, kui see...maha läheb vä?“ Aigar Arolepp: „Oi blää.“ Janno Otti: „Oi, putsi, noh.“ Sama video pikkusega 2 sekundit on leitav ka Aigar Arolepa telefonist Samsung SMF711B nimetusega XXX (III kd, tl 213). I.14.12. Janno Otti ja Aigar Arolepp on selgelt nii välimuse kui ka riietuse järgi äratuntavad ka videotelt nimetustega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) ja XXX (III kd, tl 211, 213) ning XXX (III kd, tl 213). Esimesel videol on Janno Ottil seljas firma Puma dressipüksid ja tumesinist värvi T-särk, mille rinnal firma Emporio Armani logo. Mõlemad videod mängivad avanedes 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi.

I.15. Kõrvutades süüdistatavate ja kannatanu ütluseid ning mitteisikulisi tõendeid, saab järeldada, et kohtuistungil on ütlusi andes tõde väänanud nii süüdistatavad kui ka kannatanu. Küll aga on kõiki tõendeid kogumis hinnates võimalik rekonstrueerida 22.09.2023 kella 17.00 – 23.00 vahel aset leidnud sündmuste jada sellisena, nagu see suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust aset leidis. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohtu siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (KrMS § 15). Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. Teisisõnu tuleb kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (RKKKo 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega). Eelnevast tuleb järeldada, et isiku süüküsimuse lahendamisel ei tohi esitada tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid, mis on ka mõistetav, kuna minevikus aset leidnud sündmusi on tõenditele tuginedes siiski üldjuhul võimalik rekonstrueerida üksnes osaliselt, mitte kunagi aga täiel määral (ilmselt välja arvatud juhul, kui tervest sündmusest eksisteerib hea kvaliteediga videosalvestis). I.16. Kohus rekonstrueerib järgnevalt sündmuse käigu üksnes süüdistusaktis esitatud tehiolude kontekstis. Oluline ei ole näiteks, kuidas P. O. XXX tallu saabus, mida ta enne Janno Otti ja Aigar Arolepaga kohtumist tegi, mida P. O. pärast peksmist ja majast lahkumist tegi, kes kellele kui palju võlgu oli jms. Ka nendes asjaoludes süüdistatavate ja kannatanu ütlused lahknevad, kuid nimetatud asjaolud ei ole süüdistusakti kontekstis relevantsed, vaid kajastavad kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud tegevusi. Süüdistuse raames nendel nii olulist tähendust praegusel juhul ei ole. I.16.1. Tõenditest kogumis on tuvastatav, et 22.09.2023 alates kella 17.00-st viibisid XXX talus koos süüdistatavad Aigar Arolepp, Janno Otti ja kannatanu P. O.. Mingil hetkel hakkasid kõik kolm koos alkoholi tarvitama. Kuigi P. O. on kohtuistungil eitanud, et ta oleks alkoholi tarbinud (protokollid, tl 82-82p), kinnitavad seda süüdistatavad (protokollid, tl 102, 110), samuti on temal välised joobetunnused tuvastanud sündmuskohal viibinud politseiametnik (III kd, tl 1-4) kui ka haiglas personal (III kd, tl 28). Et P. O. ei saadud tema tugevasti vigastatud suu tõttu puhuma panna, ei tähenda, et temaga kokku puutunud ja igapäevaselt sarnastes olukordades inimesi aitavad töötajad ei suudaks väliselt alkoholijoobele viitavaid tunnuseid märgata ja kirjeldada. Kohtul ei ole tõenditele tuginedes alust kannatanu suhtes joobetunnuste tuvastamise tõepärasust kahtluse alla seada – seda märkasid mitu professionaali. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellest sättest lähtudes on P. O. alkoholi manustamine õiguspäraselt tuvastamist leidnud. Ka kannatanu XXX S. O. on möönnud, et tema poeg võib ravimeid tarvitades alkoholi manustada, kuigi see ei ole talle soovitatav (protokollid, tl 85p). Järelikult on P. O. ütlused selles, et tema ei tarvitanud 22.09.2023 XXX talus üldse alkoholi, ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Selles, et süüdistatavad manustasid alkoholi ja olid joobes, vaidlust ei ole. I.16.2. Süüdistatava Janno Otti ja kannatanu P. O. ütlused ei riimu omavahel selles, kes ja kelle raha eest käis poest alkoholi ostmas. See on muuhulgas oluline seetõttu, miks tüli üldse võis alguse saada. Süüdistatav Aigar Arolepp selle kohta kohtuistungil midagi ei rääkinud.

Janno Otti sõnul käisid poes esimesel korral Aigar Arolepp ja Janno Otti koos ning teisel korral P. O. üksinda Aigar Arolepa rahaga viina ostmas. P. O. sõnul palus Aigar Arolepp tal kannatanu enda raha eest poest viina tuua. Poes käimise järel soovis kannatanu enne viina üleandmist raha tagasi saada. Samuti ei ühti süüdistatavate ja kannatanu ütlused selles, millest nendevaheline tüli üldse alguse sai. Aigar Arolepa ja Janno Otti sõnul algas tüli sellest, et Janno Otti mõnitas P. O. väikese töötasu tõttu, kuna parasjagu räägiti söögilauas sellest, millist tööd P. O. teeb ning kui palju ta teenib. P. O. sõnul aga sai tüli alguse sellest, et Aigar Arolepp ei soovinud kannatanule viina peale kulunud raha tagasi maksta. Kohtu seisukohalt ei saa välistada, et kogu tüli sai alguse nii kannatanu viina peale kulunud raha nõudmisest kui ka P. O. mõnitamisest. Igal juhul on siin ühiseks nimetajaks kannatanu P. O., kellega seoses üldse tüli objektiivselt alguse sai. Tagantjärele aga ei ole võimalik kahtlusteta kindlaks teha, mis oli tüli tegelik alguspunkt, kuid see ei ole ka süüdistuse etteheite osas eriti oluline. I.16.3. Kõrvutades süüdistatavate kohtuistungil antud ütluseid ja Aigar Arolepa poolt sündmusest tehtud videosalvestisi, loeb kohus usaldusväärsemaks kannatanu P. O. ütlused tema peksmise asjaolude kohta, mis on kajastamist leidnud ka süüdistuse tekstis. Süüdistatavad Janno Otti ja Aigar Arolepp on ütluste andmisel silmnähtavalt püüdnud enda osa juhtunus pisendada ning seda isegi ümberlükkamatute tõendite (videosalvestiste) valguses. Kuigi süüdistataval ei ole kohtus tõe rääkimise kohustust ning KrMS § 7 lg 2 kohaselt süüdistatav ei ole kohustatud tõendama oma süütust, saab tõendeid kõrvutades anda hinnangu ütluste usaldusväärsusele. Kohtu hinnangul on süüdistatavate ütlused sellisel määral ebausaldusväärsed, et kohus jätab Janno Otti ning Aigar Arolepa ütlused osaliselt kõrvale. Küll aga loeb kohus süüdistatava Janno Otti ütlused usaldusväärseks selles, et P. O. lõi Janno Ottit rusikaga vasaku silma piirkonda ja XXX talust põgenedes kõva esemega kukla piirkonda. Samuti saab tõendatuks lugeda, et P. O. lõi Aigar Aroleppa kas kõva esemega või rusikaga vasaku kulmu piirkonda. Eelnevat on kinnitanud riimuvalt nii süüdistatavad kui ka kannatanu ning Janno Otti ja Aigar Arolepa vigastused on fikseeritud, s.o tõendid kogumis riimuvad ja on usaldusväärsed. Ka K. K. saadetud videos XXX (IV kd, tl 20-22) P. O. tunnistab, et ta lõi (Janno Otti) silma paiste ning videos keskendutakse Janno Ottil tekkinud vasaku silma vigastusele (hematoomile). Vastavad tõele ka Janno Otti ja Aigar Arolepa väited selle kohta, et nad tarvitasid P. O. kallal vägivalda. Seda on kinnitanud ka P. O. ning omakorda tõendavad Aigar Arolepa mobiiltelefonist leitud erinevad videosalvestised. I.16.4. Seonduvalt P. O. poolse vägivalla tarvitamisega tuleb tuvastatuks lugeda, et P. O. oli nii Janno Ottit kui ka Aigar Aroleppa lüües hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes ning ta ei ületanud oma tegevusega hädakaitse piire KarS § 28 lg 2 järgi. I.16.4.1. Esimest korda lõi P. O. Janno Ottit elutoas laua juures, kus asub telekas, rusikaga vasaku silma piirkonda just siis, kui viimane agressiivselt haaras P. O. riietest kinni. P. O. oli Aigar Arolepa eelneva käitumise (kõrist kinni võtmine, pigistamine, lohistamine köögist elutuppa, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja hing oli kinni; oli Aigarile öelnud, et „võta kinni“; läks kööki nuga võtma) alust arvata, et Janno Otti läheb Aigar Arolepa agressiivse ja vägivaldse käitumisega kaasa ning kannatanut ähvardab reaalselt kehalise väärkohtlemise oht. Sellises olukorras on aga rusikalöök näkku proportsionaalne meede vahetult eesseisva (või juba alanud) rünnaku lõpetamiseks. Ka asjaolu, kui ka Janno Otti kaotas löögi tagajärjel teadvuse, ei muuda seda rusikalööki ülemääraseks, sest see lõpetas selleks korraks efektiivselt ründe. Teisel korral, s.o põgenemisolukorras lõi P. O. kõvema esemega nii Janno Ottile kui ka Aigar Arolepale pea piirkonda. Kannatanu sõnul hoiti teda kinni ja ta ei saanud talust põgeneda, sest kui ta seda üritas, tõmmati ta tagasi (süüdistust ebaseaduslikus vabaduse võtmises esitatud ei ole). Kohtu seisukohalt oli kõva esemega löök pähe sellises olukorras põhjendatud vastumeede. Vastasel korral oleks P. O. tõenäoliselt palju rohkem kehavigastusi saanud, sest oleks olnud pikemat aega süüdistatavate meelevallas. Mõlemal juhul oli tegemist ka säästvaima kaitsetaktikaga (vt RKKKo 1-20-9563/54, p-d 10-12, 19).

I.16.4.2. Aigar Arolepa selg sai vigastada peeglile kukkumisest ning tõenditest kogumis kuidagi ei tulene, et P. O. oleks süüdistatavaid peegliga rünnanud, kuigi süüdistatavad seda hiljem väitnud on. Aigar Arolepa ja Janno Otti ütlused on ka selles ebajärjekindlad – kord P. O. lõi peegliga ja kord viskas. Veelgi enam, ka vahetult peale sündmust on Aigar Arolepp maininud politseile, et seljal olevad vigastused sai ta peeglile kukkudes (III kd, tl 1-4). I.16.4.3. Janno Otti ja Aigar Arolepp ei olnud P. O. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades hädakaitseseisundis. Isegi kui möönda, et Janno Otti ja Aigar Arolepa osas esines mingil hetkel P. O. rünnaku tõttu hädakaitseseisund, siis nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlustest ja Aigar Arolepa poolt mobiiltelefoniga filmitud videotest nähtub, et kannatanust lähtuv võimalik oht oli süüdistatavate jaoks nende poolse vägivalla tarvitamise hetkeks möödunud. Süüdistatavate jaoks võis hädakaitseseisund esineda väga piiratud ajalises raamistikus – et näiteks kõrvaldada edasine oht uueks löömiseks vms. Hädakaitseseisundi institutsioon ei anna inimesele õigust tarvitada teise inimese vastu vägivalda, kui ei esine kas ohtu või vahetult eesseisvat ohtu. Samuti peab sellises olukorras jõu kasutamine olema kantud kaitsetahtest, mitte näiteks soovist kätte maksta ja rünnata (RKKKo 3-1-1-65-15, p 10). I.16.4.4. Tuleb tähele panna, et muuhulgas näiteks videotes nimetustega XXX (III kd, tl 212) ja XXX (IV kd, tl 19) Aigar Arolepa esitatud küsimus: „Korralikult üles löödud noh. Vähe vä?“, videotes nimetustega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 214), XXX ja XXX (IV kd, tl 12-13) Janno Otti esitatud küsimus: „Mida sa arvad, sa tegid mulle haiget vä?“ ning Aigar Arolepa õhutamine: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“ või videos XXX (IV kd, tl 17), kus Janno Otti silitab P. O. pead või videos XXX (III kd tl 215), kus Janno Otti käed on P. O. õlgadel, viitavad selgelt, et kannatanu P. O. oli Janno Otti ning Aigar Arolepa füüsilise mõjuvõimu ja ülekaalu all ning ta ei olnud süüdistatavatele mingil moel enam ohtlik. Ka K. K. 22.09.2023 kell 23.17.32 XXX (Aigar Arolepp) edastatud teade (IV kd, tl 4), et „Peksame kõik. Ära“ on selge indikatsioon igasuguse ohu puudumisest ning süüdistatavate jõulisest ülekaalust. P. O. vastupanu ei tõkestanud süüdistatavate rünnakut. Janno Otti selgitas, et ta lõi P. O. ka seetõttu, et ta oli kannatanu eelnenud rünnaku tõttu vihane, mis omakorda tähendab, et Janno Ottil ei olnud mitte kaitse-, vaid kättemaksu- ja ründamistahe. See kõik kogumis aga samuti välistab hädakaitseseisundi. P. O. vigastuste (mis on sooritatud kättemaksurünnakutest) tõsidust tõendab ka asjaolu, et järgmisel päeval, s.o 23.09.2023 haiglast välja saades ja bussiga koju sõites kaaskodanikud olid tema välimusest nii ära ehmatanud, et kutsusid kontrolliks politsei välja (III kd, tl 17-21). I.16.5. Tuginedes kannatanute P. O. ja süüdistatavate ütlustele, P. O. haigusloole ning videotes nimetustega XXX (III kd, tl 209-210), XXX (IV kd, tl 26), XXX (IV kd, tl 17), XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219), XXX (IV kd, tl 23-25), XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16) kajastatule, panid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti koos toime P. O. kehalise väärkohtlemise KarS § 121 objektiivse koosseisu mõttes. Et süüdistatavad kannatanut peksid, vaidlus puudub. Tõenditest kogumis nähtub, et Janno Otti lõi P. O. korduvalt rusikaga ning jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P. O. vähemalt korra rusikaga kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra vastu alaselga ja vähemalt korra jalaga näkku, mille peale murdus P. O. ninaluu. P. O. tundis löömistest ja juustest tirimisest valu ning sai erinevaid kehavigastusi. Lisaks eelnevale Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit P. O. peksmist jätkama ning muuhulgas ähvardas P. O. tapmisega, öeldes „sa ei saa enam elada“. Süüdistatavate käitumine oli üksteise tegevuste raames nii sõnaliselt kui ka konkludentselt (tegevusega) kooskõlastatud KarS § 21 lg 2 tähenduses ehk tegemist on kaastäideviimisega - ühe mehe vägivallatsemisele järgnes teise mehe vägivallatsemine, vägivalda tarvitati ka koos ning üksteist samuti õhutati uutele tegudele nii sõnadega kui ka käitumisega. Riigikohus on sedastanud, et vastutus kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Seejuures ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Isikud tegutsevad

kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ja iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse (RKKKo 1-22-312/179, p 11). Aigar Arolepp ja Janno Otti panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, sest vastasel korral: a) P. O. ei oleks ilmselt nii kaua talus kinnihoidmise tõttu viibinud ja b) P. O. ei oleks tekitatud sellisel määral tervisekahjustusi. Süüdistatavate koostegutsemine otseselt suurendas kannatanule tekitatud tervisekahju. Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega tekitasid P. O. pea pindmised hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa jalahoop näkku tekitas P. O. kinnise ninaluude murru ja silma sinimiku. Peksmise aset leidmist mitme tunni vältel on kinnitanud kõik osapooled. I.16.6. Kas süüdistatavad esitasid vägivallaga samal ajal P. O. nõude tasuda raha võla katteks või peksmise lõpetamiseks, tuleb samuti vastata jaatavalt. Kannatanu on kinnitanud temalt raha nõudmist nii Aigar Arolepale kui ka C. võlgade katteks, samuti peksmise lõpetamiseks. Aigar Arolepp ja Janno Otti samas eitavad rahanõuete esitamist. Nende sõnul Janno Otti üldse mingeid nõudeid ei esitanud ning Aigar Arolepp lihtsalt tuletas vägivallaga kannatanule olemasolevaid võlgu meelde. Videost nimetusega XXX (III kd, tl 209-210) on selgelt kuulda Aigar Arolepa väide, et P. O. on temale ja C. võlgu. Samal ajal P. O. lüüakse pea piirkonda ning Janno Otti läheb ja haarab P. O. juustest kinni. Aigar Arolepp samuti ütleb, et kannatanu peab maksma 100 eurot, et Janno Otti teda ei lööks. Videos XXX (IV kd, tl 20-22) palub P. O. Aigar Arolepal teda mitte lüüa, sest ta toob õhtul süüdistatavale raha. Aigar Arolepp koheselt küsib, kui palju, ning Janno Otti lisab, et asi on rahas. Kõik eelnev viitab sellele, et Aigar Arolepp ja Janno Otti koos tarvitasid raha saamisele suunatud nõudmiste esitamise ajal P. O. suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Tegemist ei olnud lihtsalt võla meelde tuletamisega või veelgi enam – niisama arusaamatusega. Kuigi tõepoolest Janno Otti ilmselt ise ei esitanud sõnaliselt selget rahalist nõuet, kiitis ta P. O. suhtes Aigar Arolepa poolt tarvitatava vägivalla ja rahanõudmise heaks (ei vaielnud vastu, nõustus, jätkas samal ajal vägivalla tarvitamist). Samal ajal, kui Aigar Arolepp nõudis P. O. raha maksmist, lõi Janno Otti P. O. ja katkus teda juustest. Selles kõiges esineb aga samuti kaastäideviimise kvaliteet. Et P. O. nõuti võla tasumist, kinnitab ka Facebook Messengeri kasutaja XXX (Aigar Arolepp) ajavahemikus 30.09.2023 kell 22.12.54 - 03.10.2023 kell 10.31.37 kasutajale XXX (P. O.) saadetud nõue 60-66 euro suuruse võla maksmiseks, samuti väide, et P. O. „vähe sai“. Nimetatud kasutajakontode kasutajad on kinnitanud, et XXX konto kuulub Aigar Arolepale ja XXX P. O.. On oluline rõhutada, et väidetav võlg ei pea väljapressimise toimepanemiseks reaalselt eksisteerima, mistõttu kohus ka poolte võimalikel võlasuhetel täpsemalt ei peatunud. Igal juhul mõlemad süüdistatavad teadsid, et neil puudub õiguslik alus võlga nõuda, s.o et selline nõue on ebaseaduslik (RKKKo 1-19-7945/137, p 25). Kannatanu kinnitas, et peksmise ajal ta kellelegi võlgu ei olnud (kuigi möönab 20 eurost võlga Aigar Arolepale mobiiltelefoni ostu eest), samuti süüdistatavad nõudsid isikult võlga (100 eurot, 170 eurot, 60-66 eurot), mis ilmselgelt ületab P. O. võimalikku koguvõlga Aigar Arolepale. Aigar Arolepa ja Janno Otti tegevuses esineb ka siin kaastäideviimise kvaliteet, sest mõlema teopanus oli oluline kuriteokoosseisu täitmiseks – nii Aigar Arolepa kui ka Janno Otti tegevus suurendas esitatud nõude kaalukust. Peksmine võib üle kasvada väljapressimiseks ning selles osalemine ei pea eelnevalt olema suuliselt kooskõlastatud ja kokku lepitud. Kaastäideviimine võib alata ka tegevusega, s.o konkludentselt. I.16.7. Kohus nendib, et süüdistatavad objektiivselt kannatanut vägivalda kasutades ka alandasid. Videod XXX (III kd, tl 216), XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (IV kd, tl 20-22) kajastavad, et Aigar Arolepa initsiatiivil sunniti P. O. ähvarduste saatel põlvitama ning Aigar Arolepp lõikas kööginoaga kannatanu tahte vastaselt viimase juustest

juuksepahmaka. Eelnev tekitas P. O. ka valu. Valu tekitamine juuste jõuga ja vastu tahtmist maha lõikamisel on kohtule eluliselt usutav, kuna pea juustekasvu piirkond võib olla küllaltki tundlik. Janno Otti lõi P. O. rusikaga näkku, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema. Janno Otti löögi järel palus P. O. veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta. Ka süüdistatav Janno Otti on möönnud, et tegemist on alandava käitumisviisiga. Antud juhul seondus kannatanu alandamine ka väljapressimise, s.o rahaliste nõuete esitamisega. J. K., K. K. ja K. K. kinnitasid (protokollid, tl 58-62, 62p-65, 49-52), et P. O, salvestatud materjal edastati samuti neile, mis omakorda annab alust asuda seisukohale, et süüdistatavad soovisid P. O. vägivalla kasutamise ajal ja järel alandada. Kannatanu P. O. hinnangul tundub video jagamine alandusena teise inimese suhtes. I.16.8. Ei saa märkimata jätta, et vähemalt Aigar Arolepa käitumises esineb ka P. O. ähvardamise kvaliteet KarS § 120 lg 1 kontekstis. P. O. ütluste ning Aigar Arolepa filmitud videotes XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219), XXX (IV kd, tl 23-25) kajastuva kohaselt Aigar Arolepp käskis noa ähvardusel P. O. helistada J. K. ja K. K. ning nad XXX tallu kohale kutsuda. P. O. selgitas, et ta siiski sellest keeldus. Videotest XXX (IV kd, tl 23-25) ja XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) on näha, et Aigar Arolepp hoidis nuga P. O. kõri lähedal, mitte otseselt kõril. Vastab tõele Aigar Arolepa öeldu, et ta ei hoidnud nuga P. O. kõril. Samas oli P. O. Aigar Arolepa kindlas haardes ning nuga oli asetatud kannatanu kõri lähedale. Objektiivsele kõrvaltvaatajale on ilmne, et Aigar Arolepp tahtis selle noaga P. O. ähvardada (vt nt IV kd, tl 29-30). Seetõttu oli kannatanul alust karta, et Aigar Arolepp vigastab P. O. noaga ning kannatanu tervis ja elu olid ka tegelikult ohus. Seda seetõttu, et vahetult enne noa kõrile asetamist olid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O. intensiivselt peksnud. Pärast kõnesid lõikas Aigar Arolepp kannatanu ütluste kohaselt P. O. noaga juustest välja ühe juuksepahmaka. Kuigi P. O. on oma ütlustes väitnud, et juuksesalgu väljalõikamine leidis aset enne peksmist, siis Aigar Arolepa telefoniga filmitud videotest nähtub vastupidine kannatanu on videotes selgete peksmise tunnustega (nina paistes, huuled tursunud, silmad paistes, paremalt poolt on ära lõigatud suurem salk juukseid; III kd, tl 194). On tõenäoline, et P. O. sündmusest möödunud ajavahemiku tõttu lihtsalt ajas tema suhtes toime pandud tegevuste järjekorra sassi. P. O. tundis kohtuistungil ära noa, mida tema juuste lõikamiseks ja ähvardamiseks kasutati. Seda on ka vaadeldud (IV kd, tl 28-30). Samuti selgitas Aigar Arolepp oma kodu läbiotsimisel, et tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega tagasi korrale kutsuda P. O. (III kd, tl 84). Aigar Arolepa elukohast leitud noa vaatlusprotokolli kantud fotode (III kd, tl 93) ja Aigar Arolepa telefonist leitud videosalvestise kuvatõmmiste (IV kd, tl 24) võrdlemisel saab kohtu hinnangul väljaspool mõistlikku kahtlust nentida, et tegemist on ühe ja sama noaga (sarnane kuju ja värvus). P. O. oli alust ähvarduse täideviimist karta, sest ta oli süüdistatavate käest juba peksa saanud. Kuna aga Aigar Arolepale on süüdistusaktis ette heidetud väljapressimist KarS § 214 järgi ning väljapressimise üheks objektiivse koosseisu tunnuseks on vägivalla tarvitamine (sh ähvardamine), neeldub ähvardamise koosseis väljapressimises. I.17. Kohus nõustub prokuratuuriga ja leiab, et vägivalla tarvitamise osateod panid Aigar Arolepp ja Janno Otti toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest nende eesmärgiks oli kooskõlaliselt oma viha ja kättemaksu näitamine ning kannatanule valu ja kehavigastuste tekitamine. Vara nõudmisel oli Aigar Arolepal samuti kavatsetus, sest tema eesmärk oli saada raha väidetavalt temale endale ja C. kuuluva võla katteks, samuti taotles ta raha maksmist peksmise lõpetamiseks. Kuna aga Janno Otti läks väljapressimisega konkludentselt kaasa ning sõnaliselt rahalist nõuet ei esitanud, vaid oma kohaloleku ja käitumisega toetas Aigar Arolepa nõuet, siis tuleb tema tegevus lugeda sooritatuks vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 kohaselt. Janno Otti vähemalt pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ja möönis ebaseadusliku teo toimepanemist. Kohus ei nõustu prokuröriga, et Janno Otti tegu kuulub subjektiivselt kvalifitseerimisele otsese tahtlusena, sest süüdistatav ei teadnud, et ta kindlasti

osaleb väljapressimises. Tema eesmärk oli siiski P. O. viimase löömise eest kätte maksta, mitte teadlikult raha nõuda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. I.18. Kokkuvõttes leiab kohus, et Janno Otti ja Aigar Arolepp on toime pannud neile süüdistuses ette heidetud KarS § 214 järgse teo. Täpsemalt, kuna Aigar Arolepp sooritas kuriteo kooskõlaliselt koos Janno Ottiga, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 4 järgi P. O. väljapressimises grupiviisilise kuriteona. Et Janno Ottit on Tartu Maakohtu 24.11.2020. a otsusega nr 1-20-6971 muu hulgas karistatud kelmuse toimepanemise eest KarS § 213 lg 1 järgi ja see karistus on kehtiv, ning ta pani teo toime ühiselt ja kooskõlastatult Aigar Arolepaga, kuulub Janno Otti tegu kvalifitseerimisele KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi P. O. grupiviisilises korduvas väljapressimises. II Aigar Arolepa süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi K. K. ja J. K. ähvardamises. II.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et 22.09.2023 Aigar Arolepa survel ja noa ähvardusel tegi P. O. koos Aigar Arolepaga viimase kasutajakontolt J. K. kella 20.35 ajal videokõne, millele J. K. tagasi helistas kella 20.42 ajal, kus kutsusid J. K. Aigar Arolepa juurde, kuid P. O. tekitatud vigastuste nägemine hirmutas J. K. ja tekitas arvamuse, et teda ootab sama saatus. Alates kell 21.12 Facebook Messengeri grupivestluses, milles osalesid vestluse algusest kuni vestluse lõpuni J. K., K. K. ja Aigar Arolepp kasutajanimega XXX, ähvardas Aigar Arolepp J. K. ja K. K. tapmise ja füüsilise vägivallaga. Aigar Arolepp saatis vestlusesse mitmeid fotosid ja videoid koos Janno Ottiga P. O. suhtes vägivalla tarvitamisest ja vägivalla tarvitamisega P. O. tekitatud tervisekahjustustest ja veritsustest. Pärast failide saatmist küsis Aigar Arolepp, kes on järgmine ja kirjutas ise, et J. K. on järgmine ning et K. K. ja J. K. on surnud ja lubas K. K. ning J. K. üles otsida ja uuris J. K. järgmise päeva asukohta. K. K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest hirmu ja nende saamise järel võttis ühendust enda sõpradega, et saada kaitset Aigar Arolepa eest. J. K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest ja kõnest hirmu, et tema on järgmine, kelle suhtes Aigar Arolepp vägivalda kasutab. K. K. ja J. K. oli alust karta Aigar Arolepa ähvarduste täideviimist, sest Aigar Arolepp edastas oma sõnade kinnituseks ja hirmu tekitamiseks grupivestlusesse videoid ja pilte P. O. suhtes vahetult toimunud füüsilise vägivalla tarvitamisest. Aigar Arolepp tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamisega pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise. II.2. Vaidlust ei ole selles, et 22.09.2023 filmis Aigar Arolepp mobiiltelefoniga Samsung SMF711B P. O. suhtes tarvitatud vägivalda, et Aigar Arolepp, J. K. ja K. K. Facebook Messengeri grupivestluses osalesid ning et Aigar Arolepp edastas vigastatud P. O. kajastavad videod muuhulgas K. K. ja J. K.. Aigar Arolepp on oma ütlustes tunnistanud, et ta filmis Janno Otti ja enda tegevust P. O. suhtes vägivalla tarvitamisel ning edastas valminud videod nii K. K. kui ka J. K.. Videote saamist on kinnitanud ka kannatanu K. K. ja J. K.. Samuti on Aigar Arolepp oma ütlustes J. K. ähvardamise omaks võtnud. Vaidlus on tõusetunud aga selles, kas sellist tegevust saab käsitleda ähvardamisena KarS § 120 lg 1 järgi just K. K. suhtes. II.3. Kannatanu P. O. sõnul (protokollid, tl 76p-84p) ütles Aigar Arolepp talle 22.09.2023 XXX talus aset leidnud peksmise ajal, et helista K., keda kannatanu teab. Kannatanu sõnul tahtis Aigar J. ja K. ära tappa ning soovis neid kohapeale, et järgmine ohver valida. Kannatanu pidi J. ja K. helistama, sest neil olevat mingid võlad sees. Helistamisel taheti näidata, kes on järgmine. Aigar Arolepp sundis P. O. helistama, kuid kannatanu ei rääkinud kõnes. Seepeale helistas Aigar Arolepp K. K. oma telefoniga ise ning see videokõne leidis aset Messengeris. Kannatanu oli sel ajal kaadris. P. O. ütles, et „ärge jumala eest tulge“ ja siis jätkus tema peksmine. II.4. J. K. kinnitusel (protokollid, tl 58-62) kasutas Aigar Arolepp Messengeris kasutajanime XXX. Kannatanu kasutajanimi on J. K.. Kannatanu on süüdistatavaga suhelnud ainult ühelt

kontolt. Suhted oli head kuni hetkeni, mil Aigar oli C. ja kannatanuga kõnes ning kannatanu seal ka midagi ütles. J. K. ei teadnud, mis Aigar Arolepale ei sobinud, kuid Aigari käitumine nimetatud videokõnes muutus koheselt agressiivsemaks. Tundus, et Aigarit ärritas, kui kannatanu C. kõnetas. Janno Ottit ja C. õppis J. K. läbi Aigari tundma. J. K. on C. ka niisama suhelnud telefonitsi või kirja teel, kuid ei ole temaga seksuaalsuhtes olnud. Kannatanu lõpetas Aigar Arolepaga suhtlemise 2023 septembris, sest ei soovinud enam temaga lävida. Aigar Arolepp vihjas kogu aeg, et J. K. on C. suhtes ning kannatanu arvates mõtles, et kannatanu võttis Aigar Arolepalt tema XXX ära. J. K. lisati ühte grupivestlusesse ning kannatanu nägi selles videokõnes Aigar Aroleppa, Janno Ottit ja P. O. Kohtuistungil esitatud fotod tundis ta ära kui Aigari juures tehtud fotod. Kui kõnes esitati küsimus „Kes on järgmine?“, tundis kannatanu hirmu ja end häirituna. J. K. on seisukohal, et kui Aigar Arolepp teda kätte oleks saanud, oleks ta temaga samamoodi käitunud nagu P. O. Kannatanu kartis, et Aigar Arolepp hakkab tema suhtes vägivalda tarvitama, sest Aigar Arolepp arvas, et kannatanu ja C. on suhtes. Aigar Arolepp teadis, kus kannatanu töötab ning J. K. arvas, et Aigar Arolepp tuleb temale töö juurde. Kannatanu vaatas ühte videot ning seal Janno Otti lõi P. O.. Video vaatamine tekitas kannatanus ebameeldivust ja hirmu, et Aigar Arolepp saab kannatanu kusagilt kätte ja paneb kannatanule käed külge. Tollel õhtul, kui J. K. videot nägi, siis koju liikudes Aigar Arolepp ka helistas videokõnes kannatanule, aga keegi midagi ei rääkinud. Järgmine videokõne Messengeris oli siis, kui kannatanu kodus oli - siis P. O. kutsus J. Aigari juurde. Videokõne tuli Aigari kontolt, aga rääkis P. P. O. nägi välja ära löödud ja paistes. P. kutsus kannatanut Aigar Arolepa juurde jooma. Kannatanu aga ei läinud, sest ta ei julgenud. Ähvarduste ja hirmu mõjul ei julge kannatanu enda sõnul kuskil väga käia ja suhelda. Ta pidi oma eluviisi ja harjumusi muutma. Ta ei julge ka enam Tartus liikuda, kuna kartis, et saab kuskil Aigariga kokku. II.5. Kannatanu K. K. ütluste kohaselt (protokollid, tl 62p-65) kasutas Aigar Arolepp kontot XXX. Kannatanu kasutas kontot K. K.. Enam ta Aigar Arolepaga ei suhtle, sest ei saa temaga hästi läbi. Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. K. lõi Facebook grupi niisama suhtlemiseks. Videokõnes aga kannatanu nägi midagi, mida ta ei tahtnud üldse näha. Seal oli Aigaril nägu verine. Küsimise peale Aigar vastas, et ta kukkus. Kannatanu nägi verd maas. Seal oli ka Janno Otti, kellel oli nägu verine ja käsi katki. Kedagi teist sel hetkel ei olnud. Tõstatati küsimus, et kes on järgmine. Kannatanu mõtles, et mis nüüd toimub, oli segaduses ja veidi hirmul. Kohtuistungil kannatanule esitatud fotode kohta K. K. nentis, et need on tehtud Aigari isa kodus saunaruumis. Kannatanu teab C. väga kaua ning viis enda sõnul Aigari C. kokku. Nüüd Aigar võib midagi selle pinnalt kannatanule teha, sest C. ja Aigar läksid lahku. Kui kannatanu luges Aigari kirjutisi, et „K. ja J., te surnud“, siis ta oli ehmunud ja mõtles, et mis toimub. Meenutamisel kannatanu vastas kohtuistungil, et ta helistas kohe sõpradele ja ütles, et teda ähvardati ning et kannatanu on järgmine, kes surma saab. Kannatanu sõbrad helistasid Aigarile. Aigar Arolepp helistas kohe videogruppi tagasi ja palus K. K. vabandust. Kannatanu helistas sõpradele, sest tal oli hirm. Gruppi tulid ka videod, kus kannatanu nägi Janno Ottit, P. O. ja Aigar Aroleppa veristena. Seal Aigar ja Janno kasutasid vägivalda P. vastu. Video tekitas kannatanus hirmu ja kartmist. Sel õhtul kutsuti kannatanut ka Aigar Arolepa juurde, kuid ta ei läinud, sest kartis, kuna öeldi, et nemad on järgmised. See mõjutas kannatanut nii, et ta oli edaspidi omaette ja ei teinud paljudest asjadest välja. Ta ei tahtnud enam Tartus ringi käia, sest kartis Aigar Aroleppa, kuna Aigar Arolepp ja Janno Otti käisid väga tihti Tartus. Kui kannatanu nägi P. O., siis ta rääkis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp kasutasid tema suhtes vägivalda. II.6. Aigar Arolepp tunnistas kohtuistungil (protokollid, tl 108p-120) P. O. peksmisest videote tegemist. Ta aga ei tea, kes fotod tegi. Ta saatis tollel õhtul J. ja K. videoid ja fotosid. K. K. tal omavahel tüli ei ole, samas on neil olnud lahkarvamusi – kannatanu jättis mõned asjad Aigari hinnangul temale rääkimata, kuid samas probleeme nende vahel siiski ei ole. J. peale oli süüdistatav natuke vihane. Ta soovis J. ja K. hirmutada. Aigar Arolepale tundub, et C. ja J.

siiamaani lollitavad teda ning tal oli armukadedus. J. K. on Aigar Arolepa sõnul talle saatnud teksti ja pilte, et nad on suhtes ja C. on tema oma. Aigar Arolepp soovis J. K. kakelda. K. K. oli lihtsalt seal grupis. Süüdistatav mõtles, et nad kardavad, tunnevad hirmu, s.o mõte oli natuke hirmutada. Enne P. O. lahkumist lepiti temaga kokku, et tehakse kõned, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Helistas kas K. K. ise või süüdistatav helistas K. ning rääkis temaga. Teine kõne, mida P. J. tegi, ei puutunud süüdistatavasse, sest ta läks ennast verest puhtaks pesema. Süüdistatav enda sõnul K. ei öelnud, et P. teda lõi, vaid et ta kukkus, sest oli häbi. Süüdistatav palus K. K. käest vabandust, kuid tunnistab, et on J. K. ähvardanud. Video tegemise mõte oli süüdistatava arvates tobe. II.7. Süüdistatav Janno Otti mäletab (protokollid, tl 89p-108p) Aigar Arolepa käsku, et J. K. ja K. K. peavad tulema kohale ning et P. O. helistaks neile. II.8. Mobiiltelefonis Samsung SM-F711B kasutaja XXX (Aigar Arolepp) poolt suhtlusrakenduses Facebook Messenger kasutajatega K. K. ja J. K. peetud grupivestlusest nähtub, et see leidis aset 22.09.2023. Grupp loodi kell 21.12 ning J. K., K. K. ja Aigar Arolepp osalesid selles algusest lõpuni. Kasutaja XXX (Aigar Arolepp) edastas 18 fotot ja 9 videot, millelt nähtuvad näovigastustega Aigar Arolepp (vasaku kulmu veritsus), Janno Otti (vasaku silma hematoom) ja P. O. (verine nina, paistes huuled), samuti verepritsmed põrandal. Eelnevat näidates küsitakse „Kes järgmine“, „J. sa järgmine er“, „K. ja J. te surnud“, „Otsime teid ülesse“ „J. sa tööl homme we“ (IV kd, tl 31-48). II.9. I alapeatükis kajastamist leidnud Aigar Arolepa mobiiltelefoniga Samsung SM-F711B filmitud videotes nimetustega XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) kajastub selgelt Aigar Arolepa soov võtta ühendust nii J. K, kui ka K. K.. Seega tõele ei vasta Aigar Arolepa kohtus esitatud väide, et K. K. ta ei soovinudki ühendust saada või et P. O. tegi J. K. üksinda omal tahtel videokõnet. Nimetatud videotes on juttu ka sellest, et K. K. peab oma asjad ära siluma. Aigar Arolepp ka soovis, et tema juurde kutsutaks nii J. K. kui ka K. K. II.10. Kohus on seisukohal, et nii K. K. kui ka J. K. videokõnes edastatud fotod, videod ja sõnumid kogumis täidavad ähvardamise koosseisu KarS § 120 lg 1 mõttes. Riigikohus on sedastanud, et süüdlane saab ähvardamise koosseisu objektiivsed tunnused täita siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. Ähvardaja poolt öeldut või tehtut ei saa alati siiski vaadata lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega (RKKKo 1-23-1176/70, p 10 koos edasiste viidetega). Aigar Arolepp ähvardas J. K. ja K. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega. Nii K. K. kui ka J. K. personaalselt ning ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp lisas oma sõnade kinnituseks grupivestlusesse värvikaid videoid ja pilte P. O. peksmisest. K. K. samuti teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Arvestades J. K. ja K. K. seotust Aigar Arolepaga (K. K. tutvustas Aigar Arolepale C. K., kes olid omavahel suhtes; Aigar Arolepp kahtlustas J. K. C. K. petmises) mõjus tapmisähvardus kohtu hinnangul reaalsena. K. K. isegi helistas oma sõpradele, et saada kaitset, mis omakorda kinnitab ähvarduse veenvust. Kuigi K. K. ja J. K. edastatud ähvardussõnumites on selgesõnaliselt juttu ainult tapmisest, siis arvestades asjaolu, kuidas süüdistatavad kannatanu P. O. käitusid, kvalifitseerub selline ähvardamine ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamiseks. Väga suure tõenäosusega ei oleks ähvarduse täideviimise tulemuseks olnud mitte kellegi surm, vaid arvestatavalt tõsised kehavigastused. II.11. Kohus leiab, et Aigar Arolepp on ähvardamise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis eesmärgiks K. K. ja J. K. hirmutamise läbi ähvarduste. Kohus ei nõustu prokuratuuriga selles, et K. K. osas oli Aigar Arolepal otsene tahtlus, kuna eesmärk oligi

ähvardamine. Argo Arolepp on seda ka ise istungil kinnitanud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et vabandamine ei kvalifitseeru õigusvastasust välistavaks asjaoluks karistusseadustiku 2. peatüki 2. jao tähenduses. II.12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp on toime pannud temale süüdistuses ette heidetud KarS § 120 lg 1 järgse teo, s.o J. K. ja K. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise. III Aigar Arolepa süüdistus KarS § 323 lg 1 järgi K. K. kui õigusemõistmises osaleja vastu vägivalla tarvitamises. III.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et ta on korduvalt ähvardanud kannatanu K. K. tapmisega kättemaksuks tema vangistamiseni viinud õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Aigar Arolepp, kandes Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639 toonase XXX ja XXX C. A. XXX K. K. suhtes toime pandud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud vangistust ning olles teadlik, et T. K. ja K. K. suhtlevad omavahel ja tema ähvardus jõuab K. K., kirjutas 18.12.2019 dateeritud ja T. K. adresseeritud kirjas teksti: „Varsti saan välja, siis lähen Viljandi ja tapan K. K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“, mille kriipsutas läbi, kuid tekst jäi täielikult loetavaks. T. K. tegi saadud kirjast foto, mille edastas Facebooki kaudu K. K.. Seega Aigar Arolepp ähvardas kolmanda isiku, kelleks oli T. K., vahendusel K. K. tapmisega. Aigar Arolepa kirjutatud ähvardust lugedes tundis K. K. reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Asudes Tartumaal XXX, 04.11.2021 kella 02.31 ajal ähvardas Aigar Arolepp K. K. tapmisega, kui saatis J. S. telefoni ning Facebook Messengeri kasutajakontot kasutades K. K. sõnumi: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“ Saadud sõnumit võttis K. K. reaalse ähvardusena ja tundis ohtu enda elule ja tervisele. K. K. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Aigar Arolepp oli varasemalt tarvitanud K. K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8735 ning mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639. Korduvalt kannatanu tapmisega ähvardamisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, pani Aigar Arolepp toime KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja vastu. III.2. Vaadates Aigar Arolepale esitatud süüdistuse osategude toimepanemise aegu, tuleb küsida ega kuriteod ei ole aegunud. Kohus peab aegumist kontrollima omal algatusel. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Sama paragrahvi lõike 5 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega. KarS § 81 lg 6 järgi, kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Et T. K. edastati ähvardust sisaldav kiri 18.12.2019 ja J. S. telefoni vahendusel ähvardust sisaldav sõnum K. K. 04.11.2021, süüdistatav Aigar Arolepa suhtes on kohaldatud tõkendit nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses, ta on antud kohtu alla ning kohtuistungil üle kuulatud, ei ole temale ette heidetud kuriteod aegunud.

III.3.Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp kirjutas 18.12.2019 dateeritud kirja T. K.. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp soovis selle kirjaga T. K. vahendusel ähvardada K. K. seoses tema menetlusseisundiga kriminaalmenetluses ning kas Aigar Arolepp saatis 04.11.2021 kella 02.31 ajal K. K. J. S. telefoni ja Facebook Messengeri kasutajakontot kasutades tapmisähvarduse. III.4. Kannatanu K. K. andis järgmised ütlused (protokollid, tl 49p-52). Nad olid Aigar Arolepaga XXX ning neil on XXX. Aigaril oli kannatanu teada T. K. suhe. T. K. saadetud kiri K. K. tekitas temas suurt hirmu ja ta hakkas tõsiselt kartma. Kannatanul on XXX ja ta kardab enda tapmist. K. K. tegi saadetust koopia ja edastas selle politseile. Aigar Arolepp võis kannatanu hinnangul tuttavate kaudu kannatanu elukohta XXX teada. 04.11.2021 saadetud kiri kannatanule tundus kohtuistungil võõras. Aigar Arolepp süüdistab kõiges kannatanut. Kannatanu töötas vahetustega ja kui ta öösel koju tuli, siis ta kogu aeg kontrollis ja jälgis tähelepanelikult, et kas keegi kuskil kõnnib ja teda jälgib. 20.10.2021 J. S. saadetud sõnumile ta ei vastanud. Aigar Arolepal on uus Facebook kasutaja XXX. Kannatanu facebook Messengeri kasutajakonto on K. K. Aigar Arolepp saatis K. K. video, mis oli kole. Kannatanul tekkis videot vaadates ebameeldiv tunne, see tekitas hirmu - kananahk tuli ihu peale, sest nuga oli seal ning see kõik oli väga vägivaldne. III.5. Tunnistaja T. K. selgitas (protokollid, tl 52-53p), et ta tutvus Aigar Arolepaga interneti kaudu, oli temaga suhtes ja siis katkestas selle. Ta teab, et Aigar Arolepal oli K. K. suhe. Tunnistaja külas olles nägi, kuidas Aigar Arolepp oli K. K. suhtes vägivaldne, s.o piinas teda. Aigar Arolepp rääkis oma suhetest ja ütles, et K. K. on väga halb inimene ning XXX pärast oli palju probleeme. Aigar Arolepp saatis T. K. kirja, kes tegi sellest foto ja saatis edasi K. K.. Seal on kirjas, et Aigar Arolepp tapab K. K.. Kiri ehmatas tunnistajat. K. K. muutus kirja saades väga närviliseks ja ärevaks. Tunnistaja hinnangul võib Aigar Arolepp mingil hetkel seda teha ka, kuid ta ei tea, kui reaalne see on. III.6. Tunnistaja J. S. (protokollid, tl 20p-22) teada on Aigar K. K. peale kuri, kuna K. K. jättis ta maha. Istungil näidatud kirjad on küll tunnistaja kasutajakontol, aga neid ta omaks ei võtnud. Tema telefonile ei olnud koodi peale pandud. Igale poole oli automaatne sisselogimine. Ka Facebook avanes telefonis. Seda parima pakkumise asja võis kirjutada ainult Aigar Arolepp. Sõnumi saatmise ajal elas tunnistaja Aigar Arolepaga koos. Tunnistaja ei usu, et tema XXX oleks seda kirjutanud. Need ei ole tunnistaja kirjutatud sõnumid. Aigar Arolepp võis kirja kirjutada, sest tunnistaja teab, et Aigar Arolepp on K. K. peale vihane. Aigar Arolepa juttu uskuda ei saa. Kui tunnistaja Aigarilt K. K. kohta küsis, siis Aigar ütles, et tal on lähenemiskeeld peal ja sellepärast ta on vihane. Lähenemiskeeld pandi, sest Aigar Arolepal oli haiglane huvi oma XXX suhtes ja see, kuidas ta K. K. kohtles. J. S. rääkis kohtule ka seda, et Aigar Arolepp pärast lahkuminekut manipuleeris teda emotsionaalselt, kuna talle tuli sõnum, et Aigar on end üles poonud. III.7. C. K. teab (protokollid, tl 36-36p), et Aigar oli suht vihane K. K. peale, sest K. K. saatis ta vanglasse. Nad elasid pikka aega koos ja Aigar Arolepp oli K. K. löönud. K. K. alguses lootis, et C. K. läheb Aigar Arolepaga paremini, et Aigar ei muutu vägivaldseks. Kui kannatanu ütles K. K., et nad ei ela enam koos ja suhe läks laiali, siis ta rääkis, et Aigar Arolepp oli teda löönud. III.8. Aigar Arolepa hinnangul rääkis K. K. kohtus osaliselt õigust. Lisaks sellele süüdistatav tunnistas, et ta natukene kannab K. K. vastu vimma. Aigar Arolepp ei mäleta T. K. kirjutatud kirja, kuid arvab, et on võimalik, et ta kirjutas selle kirja hetkeemotsioonist või vimmast. Viimati kirjutas ta kirja T. 5 aastat tagasi ning suhtles temaga 2019. aastal. T. K. ja K. K. teavad üksteist. Aigar Arolepp tutvus T. K. kaudu. Süüdistatava hinnangul, kui tekst on maha tõmmatud, ei tohiks see tapmisähvardus olla hirmutav, sest see on tühistatud. Ta tunnistab, et kirjutas ähvardusi K. K. kohta. Samas ta ka möönab, et see võib veidi hirmutav olla. Süüdistatav ei tea, miks ta selle kirja saatis, isegi kui ta teksti maha tõmbas. Aigar Arolepp

samuti ei tea, miks J. S. oleks pidanud K. K. sellise kirja kirjutama. J. ei olnud põhjust sellist kirja saata, kuid Aigar eitab K. kirja saatmist. Aigar Arolepa hinnangul ei pea J. S. ütlused paika ja nad on vihavaenlased. Ta ei ole J. S. Facebooki kasutajakontot kasutanud ja K. K. sõnumit saatnud. Aigar Arolepp kinnitab, et ta saatis sihilikult K. K. vägivaldsed videod ja fotod, kuna süüdistatava telefonist oleksid need kaotsi läinud. Ta tahtis neid säilitada, kuid ei oska öelda, milleks täpsemalt. III.9. Kannatanu K. K. ning tunnistajate T. K. ja J. S. ütlusi kinnitavad kannatanu esitatud süüteoteade koos temale edastatud kirja koopiaga (V kd, tl 128-129) ja K. K. nimel õiguskaitseasutusele edastatud väljatrükk J. S. telefonist saadetud sõnumist (V kd, tl 131-132). Süüteoteatele lisatud kirja koopiast nähtub, et Aigar Arolepp 18.12.2019 adresseeris T. K. kirja, milles oli küll maha tõmmatud, aga loetav järgmine tekst: „Varsti saan välja, siis lähen XXX ja tapan K. K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“ J. S. telefonist aga saadeti 04.11.2021 kella 02.31 ajal sõnum sisuga: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“. Sellele sõnumile eelnevalt on 20.10.2021 kell 15.50 saadetud viisakas toonis küsimus seoses XXX. III.10. Aigar Arolepp on 18.12.2019. a ähvarduskirja kirjutamist kinnitanud. Kohus nendib, et Aigar Arolepp kaldub kirjutama vigadega ning grammatiliselt ja stiililiselt mittekorrektselt. J. S. 20.10.2021 saadetud sõnum aga on korrektses eesti keeles. Ähvardussõnum samas on Aigar Arolepale iseloomulikult kirjutatud kirjavigadega. Veelgi enam, ähvarduses on kajastatud asjaolud, mis ei olnud J. S. teada. Aigar Arolepal aga oli motiiv sõnumi saatmiseks, sest ta kandis K. K. vastu vimma ning on seda tunnistanud. J. S. polnud mingit põhjust K. K. edastada ähvardusi Aigar Arolepa vangistuse osas. Tõenditest ei leia kinnitust süüdistatava väide, et ta on J. S. vihavaenlane ning seega on tegemist paljasõnalise väitega. Kohtu hinnangul on tunnistaja J. S. ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste tõenditega. Samuti on Aigar Arolepal juba varem olnud kombeks kolmanda isiku nime alt manipuleerivaid sõnumeid kirjutada (nt et „Aigar poos ennast üles“), mis viitab sarnasele käitumismallile. III.11. Ähvardamisest on võimalik rääkida ka juhul, kui võimalik kahju tekitamine saab teatavaks kolmanda isiku vahendusel (vt Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 120 kommentaarid, lk 481-483, p 3.2.2-3.2.3., 3.5.1.; RKKKm 1-19-9448/32, p 9). Samuti ei „tühista“ ähvardust teksti läbikriipsutamine, kui see on loetav. Aigar Arolepa kirja puhul see nii on. Nii T. K. kui ka K. K. said läbikriipsutatud tekstist aru. K. K. oli alus karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp oli varasemalt tarvitanud K. K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti ka kohtus süüdi. Aigar Arolepa ähvarduste tõsiseltvõetavust K. K. jaoks kinnitab samuti tõik, et T. K. pidas ähvarduste täideviimist reaalseks - seepärast ta saatis pildi kirjast K. K. teadmiseks ja hoiatuseks. Veelgi enam, Aigar Arolepp on 18.12.2019 ja 04.11.2021 ähvardanud K. K. ära tappa just kättemaksuks õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses – kirjas ja sõnumis on selged viited selle kohta, nagu K. K. oleks vastutav Aigar Arolepa vanglasse sattumise eest. Kuigi K. K. kohtuistungil 04.11.2021 edastatud sõnum tuttav ei tundunud, on sõnumi saatmises palju aega möödunud ning kannatanu võis selle unustada. See aga ei tähenda, et sõnumi saamisel ta aastaid tagasi ta hirmu ei tundnud. K. K. on teinud ähvardusest kuvatõmmise, mis edastati politseile. III.12. Kohus leiab, et Aigar Arolepp ähvardas K. K. 18.12.2019 ja 04.11.2021 kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. J. S. kasutajakontolt sõnumit ja T. K. kirja saates seadis ta eesmärgiks nende adressaadini, s.o K. K. jõudmise. Aigar Arolepp teadis, et K. K. ja T. K. suhtlesid omavahel. Samuti ta teadis, et J. S. oli K. K. telefonitsi 20.10.2021 ühendust võtnud, küsimaks informatsiooni XXX, s.o Aigar Arolepa kohta. Aigar Arolepal esines ka K. K. õigusemõistmises osalemise eest kätte maksmise osas kavatsetus. Ta teadis, mis roll oli K. K. kriminaalmenetluses ning tema arusaama järgi oli ta vanglas K. K. süül. Eelnev nähtub edastatud kirjast ja sõnumist. Selle kõige eest ta asuski kätte maksma, s.o kirjutas

tapmisähvardusi sisaldava kirja ja sõnumi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III.13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp ähvardas korduvalt kannatanu K. K. tapmisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses ning pani toime KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja vastu. IV Aigar Arolepa süüdistus KarS § 120 lg 1 ja KarS § 157 3 lg 1 järgi C. K. suhtes ahistava jälitamise ja ähvardamise toimepanemises. IV.1. C. K. suhtes toime pandud kuritegude osas on Aigar Arolepale esitatud kokku 3 süüdistust (20.03., 23.05. ja 31.07.2024). Kohus kajastab otsuses ainult viimase süüdistuse teksti, sest selles on kõik vajalikud koosseisuelemendid esitatud. 31.07.2024 esitatud muudetud süüdistus: Aigar Arolepp on oma XXX XXX, alaealise C. K. tema tahte vastaselt järjepidevalt otsinud kontakti ja sekkunud muul viisil tema eraellu, pärast seda, kui C. K. teatas mõned päevad enne 18.08.2023, et ei soovi temaga suhtlemist jätkata. Pärnu Maakohtu määrusega on Aigar Arolepalt esialgse õiguskaitse korras alates 14.07.2023 ja lõplikult alates 22.09.2023 võetud C. K. ühise XXX hooldusõigus. Määruse kohaselt tuleb korraldada suhtlusõigus kokkuleppel XXX, kelleks on kuni XXX täisealiseks saamiseni XXX, mistõttu ei ole Aigar Arolepal ka XXX suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust võtta C. K.. 1) 18.08.2023 alates kella 14.54 Aigar Arolepp, algselt viibides Tartu maakonnas, kella 20.24-st alates Tallinnas ja ka teel Tallinnasse algatas rakenduses Facebook Messenger suhtluses C. K. korduvalt videokõnesid, kirjutas solvanguid ja ähvardusi sisaldavaid sõnumeid. Kella 15-16 ajal tehtud telefonikõnes Aigar Arolepp ähvardas C. K., et tuleb Tallinnasse, võtab XXX kaasa ja viib C. K. metsa ning jätab sinna. Ta jätkas suhtlemist Facebook Messengeris, kuhu kirjutas, et hakkab tulema Tallinnasse ning saatis pidevalt teateid ja pilte enda teekonna edenemisest, muuhulgas Tartu-Tallinn rongiaegadest, ostetud piletist ja rongis viibimisest, millest nähtus, et ta on teel Tallinnasse. Aigar Arolepp kirjutas sõnumeid, milles solvas ja sõimas, süüdistas petmises, väljendas rahulolematust lahkumineku pärast ja korduvalt lubas ära tappa ühise tuttava. C. K. Facebook Messengeris Aigar Arolepa videokõnedele ei vastanud ja korduvalt kirjutas vastuseks, et ärgu tulgu Tallinnasse, sest ta ei ole oodatud ega soovitud, tal pole XXX suhtlemiseks vajalikku luba ja kui Aigar Arolepp peaks tulema, kutsutakse politsei. Viibides Tartust Tallinnasse sõitvas rongis, mis väljus Tartust kell 17.57 ja pidi jõudma Tallinnasse kell 20.24, saatis Aigar Arolepp kella 19 paiku C. K. Facebook Messengeris sõnumi, et ta lööb ta maha. C. K. tundis Aigar Arolepa ähvarduste tagajärjel reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Tal oli alust arvata, et Aigar Arolepp viib enda ähvardused täide, sest C. K. teadis, et Aigar Arolepp on tema ja ta XXX poole teel ning Aigar Arolepp on olnud enda XXX K. K. suhtes vägivaldne ning saanud selle eest karistada. C. K. palus Aigar Arolepal korduvalt Tallinnasse mitte tulla ja hirmust Aigar Arolepa ees pöördus C. K. abi saamiseks XXX XXX poole, kes teavitas toimuvast politseid. Aigar Arolepp läks kannatanu vastuseisust hoolimata XXX Tallinna XXX juurde ja kell 22.33 kuni 22.47 C. K. Facebook Messengeris edastatud sõnumites teatas, et on kohal, veenis XXX tulema õue temaga kohtuma ning tegi rakenduse siseselt vähemalt 13 vastamata jäänud videokõnet. Kell 22.48 saabunud politsei viis Aigar Arolepa kainenema. 2) 19.08.2023 hommikul Tallinnas kainenemiselt vabanemise järel kella 6.31 – 6.52 vahelisel ajal Aigar Arolepp kirjutas, algatas videokõnesid ja saatis häälsõnumeid C. K. suhtlusrakenduses Facebook Messenger, kuid kannatanu ei vastanud kordagi. Aigar Arolepp läks uuesti C. K. elukoha Tallinn, XXX juurde ja nõudis kokkusaamist, kuid XXX seda ei soovinud ja Aigar Arolepp saadeti minema.

04.10.2023 vahistati Aigar Arolepp kuritegude jätkamise takistamiseks kriminaalasjas nr 124-1715 (kohtueelselt 22263000758) ja 06.10.2023 prokuratuuri määrusega kohaldati lisapiirangud kuni kohtu alla andmiseni ning prokuratuurist selgitati Aigar Arolepale, et kannatanu C. K. on temal menetluse vältel suhtlemise lubamine välistatud. Aigar Arolepp, viibides vahistatuna Tartu Vanglas, Tartu linn, Turu 56 ja olles eelnevalt teadlik, et C. K. kardab teda, ei soovi temaga suhelda ning XXX suhtlemine tuleb kokku leppida XXX, on jätkuvalt C. K. tahte vastaselt järjepidevalt otsinud temaga kontakti, võtnud ühendust ning sekkunud eraellu. Koheselt kohtu alla andmise järel, kui tekkis võimalus helistada ja kirjutada, Aigar Arolepp: 1) 28.03.2024 helistas korduvalt XXX C. K. mobiiltelefonile. Esimesele kõnele C. K. vastas, sest ei teadnud, et helistajaks on Aigar Arolepp. Kõnes Aigar Arolepp ütles, et ta ei jäta C. K. rahule, mis tekitas XXX hirmu, et Aigar Arolepp viib 18.08.2023. a esitatud ähvardused täide. Aigar Arolepp ütles veel, et ei saa C. K. rahule jätta, sest neil on XXX, ta tahab XXX koos olla ja ei taha läbi XXX asju ajada, kuigi ta teadis, et XXX huvides korraldatakse suhtlusõigus kokkuleppel XXX. C. K. teatas järjekordselt, et ei soovi suhelda ja katkestas kõne. Aigar Arolepp helistas kohe uuesti, kuid C. K. ei võtnud tema kõnet vastu ning kolmandal helistamisel oli number kinni; 2) 04.04.2024 helistas XXX üldnumbrile, kust küsis C. K., et temaga rääkida, kuid C. K. seda ei soovinud; 3) 05.-07.04.2024 kirjutas C. K. kirja, mis saabus 08.04.2024 Tallinn, XXX. Kirjas Aigar Arolepp ähvardab tema vastu astuda julgenuid kättemaksuga, teatab, et enne teda vabaneb vanglast vägivaldne isik, süüdistab C. K. truudusetuses ja selles, et ei näe XXX ning lubab XXX eest võidelda ja seostab XXX nimevahetust isikuga, kellega petmises C. K. süüdistab ning kinnitab, et armastab C. K. jätkuvalt. Survestab suhtlema, teatades, et 28.12.2023 XXX peaks koos XXX, s.o C. K. teda vanglasse vaatama tulema. Pärast 11.04.2024 kohtumäärusega lisapiirangute kehtestamist Aigar Arolepp, eesmärgiga heidutada ja häirida C. K.: 1) 12.04.2024 kirjutas C. K. ja XXX kohta kuriteoavalduse valeütluste andmises, valeütluste andmisele kihutamises, ähvardamises. 2) 14.04.2024 kirjutas C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid ning ähvardusi ja alandavaid nõudmisi sisaldavad pöördumised, mille adresseeris Tartu Maakohtule, Tartu, Kalevi 1, kus need 15.04.2024 registreeriti hagiavaldusena nr 2-24-5990. Lühidalt kokku võttes nõudis C. K. vastutusele võtmist valesüüdistuse esitamise eest, lähenemiskeelu kohaldamist, lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni väljamõistmist 1000 eurot päevas või summas 2 000 000 eurot, kirjalikult, näost-näkku ja põlvili vabanduse palumist, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidikatseteni viimises, heitis ette XXX nime vahetamist, soovitas C. K. minna Jämejalga ravile. 19.04.2024 määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse menetlusse võtmata ja 24.04.2024 esitas Aigar Arolepp uue taotluse, milles jätkuvalt nõudis lisapiirangute kehtestamise eest C. K. päevas 1000 euro välja mõistmist; 3) 14.04.2024 kirjutas C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid sisaldava pöördumise, mille adresseeris Politseile, Tartu, Riia 132, kus see registreeriti 17.04.2024 nr 2.1-3/14206-1. Lühidalt kokku võttes süüdistas C. K. valesüüdistuse esitamises, nõudis vabanduse palumist ja lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni välja mõistmist 1000 eurot päevas, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidimõtete tekkimises; 4) 21.04.2024 kirjutas Rapla kohtumajale ja C. K. adresseeritud avalduse, mis Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas registreeriti 24.04.2024 Kohtute Infosüsteemi (KIS) nr-ga 2-246523, milles taotles C. K. hooldusõiguse ajutist peatamist XXX suhtes. Aigar Arolepp taas süüdistas C. K. petmises, vaimses ebastabiilsuses, valesüüdistuse esitamises, lävimises purjutavate inimestega ning XXX heaolu ohtu seadmises. Avalduse esitamine tekitas C. K.

hirmu, et temalt võidakse XXX ära võtta ja häiris, sest Aigar Arolepp püüdis jätta temast kohtule halba muljet. Pidev kontakti otsimine ja avalduste esitamine tekitas C. K. ärevust ja hirmu, et Aigar Arolepp ei jäta teda kunagi rahule ja võib korraldada tema vastu uusi rünnakuid. Kohtule, politseile ja prokuratuurile edastatud alusetuid etteheiteid ja nõudeid ning laimavaid ja solvavaid väiteid sisaldavad pöördumised on kannatanu jaoks häirivad, lugupidamatud ja alandavad, sest Aigar Arolepp on teinud oma käitumisega kannatanule haiget, käitunud tema suhtes õigusvastaselt, aga püüab nüüd olukorda vastupidisena esitleda ja kannatanut pöördumiste adressaatidele võimalikult halvas valguses näidata. Igale kannatanu õiguskaitse poole pöördumisele mitmete kannatanu vastu suunatud avalduste esitamine on häiriv, sest selliselt toimides survestab Aigar Arolepp kannatanut jääma võimalikult passiivseks ja edaspidi õiguskaitse poole mitte pöörduma ning oma õigusi mitte teostama, et vältida oma õiguspärase tegevuse eest Aigar Arolepa kättemaksu ja rünnete jätkumist. Aigar Arolepp tapmisega ähvardamisega pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise. Aigar Arolepp, teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine ja muul viisil oluliselt häirimine, pani toime KarS § 157 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ahistava jälitamise. IV.2. Kõigepealt kohus peab vajalikuks täpsustada, et ei kvalifitseeri Aigar Arolepa käitumist C. K. suhtes KarS § 323 lg 1 järgi vägivalla tarvitamisena õigusemõistmises osaleja vastu. Esiteks, Aigar Arolepale ei ole konkreetselt sellekohast süüdistust esitatud. Kuigi prokuratuuri koostatud teokirjelduste järgi saaks kohus iseenesest muuhulgas kaaluda Aigar Arolepa süüditunnistamist ka KarS § 323 lg 1 järgi, siis lisaks sellele, et süüdistustes ei ole viidatud konkreetsele sättele ja süüdistust ka selles osas (süüdistuse lõpus) sõnastatud, ei tulnud see arutlusele ka kohtuistungitel, s.o kaitsjatel ega süüdistatavatel ei olnud võimalik selle sätte kohaldamisele vastuväiteid esitada. Järelikult oleks tegemist normi üllatusliku kohaldamisega (RKKKo 1-18-158/266, p 50) ning seega ka kaitseõiguse rikkumisega. Prokuratuur on küll süüdistuskõnes KarS § 323 lg 1 kohaldamise võimalusele viidanud, kuid on samas ka möönnud, et tegemist on piiripealse juhtumiga, võrreldes näiteks K. K. edastatud ähvardustega. Kohus nõustub sellega, et tegemist on tõepoolest piiripealse juhtumiga – käesolevalt ei ole tuvastatav, et Aigar Arolepp tahtlikult soovis C. K. kui kriminaalmenetluses osalevat kannatanut mõjutada just seoses selle kriminaalmenetlusega. Pigem on tegemist endise suhte ja armukadeduse pinnalt tekkinud konfliktsituatsiooniga. Samas, nagu edaspidiselt otsuses kajastamist leiab, saab Aigar Arolepa käitumise ebaõigsus piisaval määral hõlmatud KarS § 120 lg-s 1 ja § 157 3 lg-s 1 sätestatud teokirjeldustega ideaalkogumis ning ei vaja lisaks kvalifitseerimist KarS § 323 lg 1 järgi. IV.3. Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp võttis süüdistusaktis nimetatud kuupäevadel C. K. erinevatel viisidel (telefonitsi, sõnumeid saates, videokõnede, kirja teel) ühendust. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp on toime pannud kannatanu suhtes ahistava jälitamise ja C. K. ähvardamise. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistusaktides kajastatud episoodide kaupa kogumis, kas antud käitumisakte saab tõlgendada kehtiva õiguse kohaselt ahistava jälitamise ja ähvardamisena. IV.3.1. 18.08. - 19.08.2023 episoodid IV.3.1.1. Aigar Arolepa ja C. K. ütluste kohaselt olid nad alates 2022 kevadest suhtes ja XXX. Nende suhe lõppes 15.08.2023 C. K. initsiatiivil, kuid XXX seonduvatel teemadel suheldi edasi. Pärnu Maakohtu 14.07.2023 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras Aigar Arolepa XXX. Pärnu Maakohtu 22.09.2023 määrusega nr 2-23-9984 (VI kd, tl 95-104) võeti Aigar Arolepalt XXX ning XXX kuni XXX C. K. täisealiseks saamiseni XXX. Nimetatud

kohtumääruse p 16 kohaselt tuleb Aigar Arolepal suhtlus XXX eelnevalt kooskõlastada XXX. Seega ei ole Aigar Arolepal ka XXX suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust võtta C. K. IV.3.1.2. C. K. ütluste kohaselt (protokollid, tl 29p-45) teatas ta Aigar Arolepale mõned päevad enne 18.08.2023, et ta ei soovi temaga suhet jätkata, sest süüdistatav ei ilmunud kokku lepitud ajal XXX koosolekule. Kannatanu sõnul ta kardab Aigarit ja soovib temast eemal olla. XXX on Aigar Arolepa Facebooki kasutajakonto ning Aigar Arolepp Facebook Messengeri sõnumis kirjutas 18. augustil kella 16-17 ajal, et ta tuleb Tallinnasse, võtab C. XXX kaasa, viib kannatanu metsa ja tapab ära. Seda sõnumit on politseiuurija pildistanud. Kõne tegemise ajal oli kannatanu koos XXX M. C. ütles Aigarile korduvalt, et ta Tallinnasse ei tuleks, sest kannatanu ei soovi teda näha, samuti pole aega XXX kohtumiseks kokku lepitud. Aigar proovis samal kuupäeval video teel helistada. Kannatanu enam Aigari videokõnedele ei vastanud, sest Aigaril ei olnud XXX seonduvaid küsimusi. Aigar Arolepp kirjutas vastamata kõne all tähekombinatsiooni „tra“ ehk „türa“ – see on lühend, mida noored kasutavad. Samuti väljendi „libu siis libu“. Kannatanu ei saanud aru, miks teda sõimama hakati, sest ta pole midagi valesti teinud. Kui Aigar on purjus, siis tal on temale iseloomulik kirjaviis (kirjutab nimed väikese tähega, esinevad tähekordused). Aigar siiski liikus kannatanu elukoha juurde. Kui kannatanu alguses arvas, et tegemist on tühise ähvardusega, siis süüdistatava maja juurde tulek suurendas tema hirmu. Kannatanu kartis, et Aigar viib päriselt XXX ära, samuti viib C. metsa ja tapab ära. C. kartis XXX ilma jääda. Ta ei teadnud, milleks Aigar võimeline on, küll aga teadis, et kui Aigaril mingi mõte tekib, siis ta nagunii tuleb kohale. C. K. rääkis ka temaga kõne ajal koos olnud XXX M. K., et Aigar lubas kannatanu ära tappa ja XXX ära viia. XXX M. K. kutsus Aigari kohale ilmudes politsei ning politsei viis süüdistatava ära. Aigar palus kohale jõudes C. kodust välja tulla, kuid kannatanu seda ei teinud, sest ta kartis. Aigari vägivaldsus oli kannatanule teada. Pilt rongiajast, mis oli saadetud kell 17.57, tuli kannatanu mäletamist mööda peale telefonikõne suhteliselt kohe. Kui Aigar rongiaegadest pildi saatis, teadis kannatanu, et nüüd tal ongi tõsi taga ja ta tulebki Tallinnasse. Esimesest kahest tekstist kannatanu aru ei saanud, aga see viimane tähendab, et „löön su türa maha“. 19.08.2023 hommikul sai Aigar kainestusmajast välja ja tuli uuesti kannatanu elukohta. Siis läks XXX välja ja palus süüdistataval lahkuda. Aigar seepeale lahkus. Kannatanu nägi Aigarit samal ajal aknast ning oli hirmul, et äkki Aigar üritab uuesti sisse saada. Pärast 18. augustit kannatanu Aigariga ei suhelnud. Ainult siis suheldi, kui oli vaja näiteks XXX seonduvaid asju küsida või oli XXX mingeid küsimusi. Teistele kõnedele kannatanu ei vastanud. C. hakkas hirmust enda selja taha vaatama, ta ei julgenud enam üksi kuskil käia ning käis väljas ainult XXX. Kannatanu kartis, et Aigar võib igal pool olla. K. K. on C. rääkinud, et Aigar oli muutunud vägivaldseks ja teda löönud. IV.3.1.3. Tunnistajad M. K. ja M. H. on C. K. XXX. M. K. sõnul (protokollid, tl 53p-56p) ei soovinud C. enam Aigariga suhelda siis, kui Aigar ei ilmunud XXX kindlaksmääramiseks kokkulepitud ajal kohale. Aigaril on õigus XXX vaatamas käia XXX. 18.08.2023 käis XXX M. koos C. poes, kui sealt tulles C. ütles, et Aigar oli teda ähvardanud, oli lubanud C. maha lüüa ja XXX ära röövida. Veidi aja pärast C. näitas XXX telefonist ka pilti, et Aigar on rongis ja tuleb Tallinna poole. XXX nähes C. hakkas väga muret tundma ja muutus kartlikuks. Aigar jõudis pimedas õhtul hilja Tallinnasse XXX juurde. Aigar viibis XXX juures asuva alajaama juures, seisis mõnda aega seal kapi juures, siis ta liikus maja ukse taha, seisis seal, ust ei puutunud. Seejärel liikus ta maja tagumisele poolele - seal on veranda - istus diivani peale, võttis Gini pudelist lonksu ja istus seal diivani peal nii kaua kuni politsei tuli. Kui Aigar Arolepp ära viidi, siis C. püüdis rahuneda, kuid ei saanud, sest ta oli ikka hirmul. Hommikul tuli Aigar tagasi ja palus C. mõned asja üle anda. XXX ütles Aigarile, et ta maja juurde rohkem ei tuleks, et ta pole sinna oodatud. C. need asjad ei meeldinud ja ta viskas need minema. C. tekkis hirmutunne ja ta ütles, et nägi Aigarit vaimusilmas igal pool. Tal ei läinud need hirmud üle. C. ei tahtnud üksi ringi käia, vaid koos.

IV.3.1.4. Tunnistaja M. H. (protokollid, tl 86-88) sõnul, kui Aigar soovis XXX kohtuda, siis tuli eelnevalt C. XXX ja XXX teavitada, et millal ja mis päeval see kohtumine aset leiab. Selliseid kohtumisi, kus Aigar ilma C. XXX käis kohtumas, oli vähe, kuigi võimalused selleks loodi (nt XXX asutuse Mustamäe majas). Pärast Aigari külaskäiku muutus C. arglikuks, tal hakkasid hirmud ja foobiad tekkima. Ta kartis, et järsku Aigar tuleb ootamatult tagaselja Tallinnasse, teeb füüsiliselt midagi ja järsku jälitab teda. Ta muutus ebakindlaks, ebastabiilseks, kuna ei teadnud, mis võib juhtuda. Kannatanu soovis koos teise inimesega väljas jalutamas käia, sest tal oli hirm. IV.3.1.5. Aigar Arolepa kinnitusel (protokollid, tl 108p-120) on Facebookis tema kasutajanimi XXX. Ta teab, et peab XXX teavitama XXX. Talt võeti XXX. Aigar Arolepp tunnistab, et ta üritas C. 18. augustil kokku saada, kui selleks luba ei olnud. Ta helistas ja kirjutas C. õhtupoolikul, avaldas kaks korda armastust ja sõitis rongiga Tallinnasse. Tallinnasse sõites saatis Aigar C. sõnumi ja omavahel ka helistati. Helistamise sisu rongi peal oli, et C. hoorab Tallinna vahel ringi J.. Sõnumi sisu oli neli sõna - löön su türa maha - ja need ta C. saatis, sest oli solvunud. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil C. K. sõnumite saatmise omaks. Sõnumitest on näha, et sõim on vastastikune ning C. poolt tulid samasugused solvavad sõnad vastu. Mitte üheski kõnes ei ole Aigar Arolepp C. ähvardanud. Vanglast helistades tundis ta huvi XXX vastu. Normaalset vastust ei tulnud, karjuti ja lõpus lülitati kõne kinni. Süüdistatav helistas mitu korda. Esimene kord oli number kinni, teine kord sai kätte. Oma nime öeldes oli kuulda, et C. läks endast välja. Aigar Arolepp läks samuti endast välja. Ta ei mäleta, kas C. ütles, et ei soovi suhelda. Samas ütles C. küll, et süüdistatav ei või talle helistada. C. küsis, et kust Aigar Arolepp tema numbri sai. Aigar Arolepale on XXX tähtis, seepärast ta helistas. Aigar Arolepal oli sünnipäev ja ta tahtis C. K. näha. Ta ei ole kindel, kas C. teda näha soovis. Süüdistatav tahtis C. käest ära tuua kaardi, XXX pilt. C. näitas videokõnes seda kaarti Aigarile 16. augustil. Võimalik, et ta ei lugenud ja ei süvenenud, mida C. 18. augustil vastu kirjutas. Samas on Aigar Arolepp kohtuistungil ka möönnud, et ta tajus ja teadis, mida C. K. vastu kirjutas. Ta oli joobes ning surus enda Tallinnasse minemise mõtet peale. Süüdistatav 18. augustil XXX suhtlemiseks XXX luba ei olnud saanud ja Aigar Arolepp teadis seda, sest tänaval suhtlemiseks ei olegi luba vaja. C. K. ise juhatas ta XXX. Süüdistatav läks 19. augustil XXX juurde tagasi, sest ta enda sõnul pidi juba 18. augusti õhtul tagasi minema – ta viis C. šokolaadi ja peavõru. Hommikul C. tema kõnele ei vastanud ning see süüdistatava sõnul tähendab, et ta ei taha suhelda. Aigar Arolepp sai C. K. XXX teada oktoobri lõpus või novembris. C. ei olegi otseselt süüdistatavale öelnud, et teda maha jätab. Samas süüdistatav selgitas kohtuistungil, et C. jättis ta maha augustis – „ta nagu öelnud seda ei ole, aga ta kuskile kirjutas“. Jättis maha, sest süüdistatav ei jõudnud 14. augustil koosolekule, kus arutati XXX seonduvat suhtluskorda. Aigar Arolepa teada oli ta C. K. suhtes 2022 märtsist kuni 14.08.2023. IV.3.1.6. K. K. sõnul (protokollid, tl 49-52) on ta C. K. suhelnud ning andnud talle teada, et Aigar Arolepp on teda löönud. IV.3.1.7. Kannatanu C. K. ja tunnistaja M. K. ütlusi kinnitavad 18.08.2023 pöördumine Häirekeskusesse, mis kajastub ka politsei andmebaasis (VI kd, tl 86-87), C. K. süüteoteade Politsei- ja Piirivalveametile (VI kd, tl 110-112), M. K. 18.08.2023 Häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusprotokoll (VI kd, tl 168-171), politseiametike vormikaamera videosalvestised (VI kd, tl 172-182) ja C. K. tehtud kõnede logi (III kd, tl 117-122). Nendes kajastub informatsioon, miks C. K. tundis ennast 18.08. ja 19.08.2023 ebamugavalt just Aigar Arolepa käitumise tõttu. IV.3.1.8. Aigar Arolepa väited, et ta läks Tallinnasse sünnipäevakaarti, milles XXX, ära tooma, pidi juba 18. augusti õhtul XXX juurde C. K. tagasi kohtuma minema, et C. K. teda sõnumites vastu sõimas ning ka omal initsiatiivil ühendust võttis, ei vasta kogutud tõenditele tuginedes tõele. C. K. ei ole midagi rääkinud sellest, et tal oleks 16. augustil olnud Aigar

Arolepaga telefonikõne sünnipäevakaardi üleandmise teemal. Veelgi enam, nii kannatanu kui ka süüdistatav on riimuvalt kinnitanud, et nende suhe lõppes kas 14. või 15.08.2023 seoses Aigar Arolepa käitumisega (XXX kokkuleppimise eiramine). Ei ole loogiline, et kui C. K. ei soovinud, et Aigar Arolepp tuleks 18.08.2023 Tallinnasse kannatanu elukohta, pidanuks süüdistatav samal päeval lausa kaks korda C. K. kohtuma. Aigar Arolepp toimetati 18.08.2023 õhtul hoopiski politsei abiga kainenema. C. K. ja Aigar Arolepa vahel 18.08.2023 edastatud sõnumitest ei nähtu, et kannatanu üldse süüdistatavaga suhelda sooviks või võtaks omal tahtel Aigar Arolepaga ühendust. Samuti tuleb nentida, et kannatanu suhtles Aigar Arolepaga küllaltki viisakalt, arvestades süüdistatava provotseerivat, lugupidamatut, solvavat ja ähvardavat sõnumite sisu, mis vaatlusprotokollist nähtub ning millel kohus ka allpool peatub. On selge, et Aigar Arolepp soovib juhtunu tehiolusid enda kasuks pöörata, kuid tõendid kõnelevad vastupidist. IV.3.1.9. C. K. mobiiltelefonis Samsung Galaxy A13 leitava C. K. (Facebookis kasutajanimi C. K.) ja Aigar Arolepa (Facebookis kasutajanimi XXX) Facebook Messengeris ajavahemikus 18.08.-19.08.2023 aset leidnud vestluse vaatlusprotokollis (VI kd, tl 113-162) kajastub, kuidas Aigar Arolepp 18.08.2023 alates kella 14.26 üritab C. K. korduvalt ühendust saada, kuid kõnesid vastu ei võeta. 18.08.2023 kell 14.54 Aigar Arolepp kirjutab sõnumi, et „Libu siis libu...“, kell 15.41 kirjutab, et „Lubasime j. j. maha lüüa“. Aigar Arolepp annab märku, et ta läheb kella 17.57-le Tallinna bussile ning edastab C. K. kell 16.27 Tallinna busside sõiduplaani väljavõtte. Aigar Arolepp regulaarselt annab enda rongisõidust C. K. ülevaateid nii video kui ka sõnumite teel. C. K. korduvalt väljendab selgesõnaliselt, et ta ei soovi Aigar Aroleppa endale külla ega XXX lähedusse, samuti, et Aigar Arolepal pole luba. Aigar Arolepp aga suhtub sellesse ükskõikselt ning kirjutab, et ta tuleb ikkagi XXX vaatama. C. K. lubab Aigar Arolepale ka korduvalt politsei kutsuda, kui Aigar Arolepp peaks kohale tulema. Aigar Arolepp üritab pidevalt C. K. sisse helistada, kuid C. K. kõnesid vastu ei võta. Aigar Arolepp kirjutab, et ta jõuab Tallinnasse kell 20.40. C. K. soovitab Aigar Arolepal koju tagasi sõita, kuna tal pole luba. Aigar Arolepp kirjutab kannatanule vastu, et „Nõrk oled“ ja kutsub C. K. litsiks. Aigar Arolepp muuseas kirjutab, et „J. lõõme maha“. Süüdistatav väidab, et J. on C. K. teda petnud. Tapal kella 19 paiku kirjutab Aigar Arolepp C. K. „Tapa“, „Varsti seal“, „Lõõn. Su trad mahq“ (see tekst on saadetud koos süüteoteatega ka politseile; VI kd, tl 111). Aigar Arolepp saadab C. K. korduvalt sõnumeid komplimentidega, kuid kannatanu reageerib nendele negatiivselt. Aigar Arolepp küsib muuseas „Aga miks me lahus“. Aigar Arolepp samuti kirjutab, et „J. on surnud“. Tallinnasse jõudes Aigar Arolepp tungivalt soovib teada, kuidas C. K. asukohta saada ning tahab, et C. K. koos XXX välja tuleks. Ta saadab C. K. ka väljavõtteid vestlusest J.. C. K. juhatab Aigar Arolepa õigesse kohta, kuid jätkuvalt annab selgesõnaliselt märku, et ta ei soovi süüdistatavaga kohtuda ja suhelda. Kella 22.33 kuni 22.47 C. K. edastatud sõnumites Aigar Arolepp teatas, et ta on kohal, veenis XXX tulema õue temaga kohtuma ning tegi rakenduse siseselt vähemalt 13 vastamata jäänud kõnet. Kell 22.48 XXX juurde saabunud politsei viis Aigar Arolepa kainenema. Järgmisel päeval, s.o 19.08.2023 ajavahemikus kella 6.31-6.52 kainestusmajast välja saades üritab süüdistatav jätkuvalt kannatanuga korduvalt telefonitsi ühendust saada, kuid see ei õnnestu. IV.3.1.10. Aigar Arolepa kohtule esitatud väide, et ta tunneb enda sõnul XXX vastu suurt huvi, on ümber lükatud XXX vastusega nõudekirjale, mille kohaselt kohtumenetluse ajal ei suutnud Aigar Arolepp kokku leppida XXX korda ning ilmus korduvalt XXX elukohta kokku leppimata aegadel ja alkoholijoobes. Viimati kohtus Aigar Arolepp XXX 15.09.2023 Tallinnas XXX juures olevas XXX juuresolekul. Aigar Arolepp ei ole enam edaspidiselt avaldanud soovi XXX kohtumiseks ning ei ole ka XXX eluolu ja käekäigu vastu huvi üles näidanud (VI kd, tl 108-109). Aigar Arolepa hoolimatust XXX suhtes näitab tegelikult ka tema käitumine 18.08.2023 – ta tahtis, et C. K. koos XXX õhtul hilja välja tuleks ning käitus XXX suhtes väga ebaviisakalt ja lugupidamatult. See aga ei näita sugugi, et süüdistatav XXX tõsiselt hooliks.

IV.3.1.11. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et Aigar Arolepp, arvestamata C. K. soove, vastu C. K. tahtmist üritas temaga mobiiltelefoni vahendusel suhelda ning kannatanu elukoha juures kohtuda. Samuti pani Aigar Arolepp C. K. suhtes toime ähvardamised. Kohus peab C. K. ütluseid usaldusväärseks selles, et Aigar Arolepp 18.08.2023 kella 15-16 vahemikus ähvardas kannatanult XXX ära võtta ja kannatanu tappa. Kuigi nimetatud ähvardusest ei ole objektiivset jälge mitteisikulistes tõendites talletatud, siis kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendavad XXX tunnistajate M. K. ja M. H. ütlused, kuna C. K. rääkis neile juhtunust. C. K. ei olnud põhjust valetamiseks. Tema reaktsiooni ähvardamisele nägid vahetult XXX. Veelgi enam, Aigar Arolepp tahtis kannatanuga kokku saada isegi pärast seda kui politsei ta kainenema toimetas. Aigar Arolepp teadis, et C. K. temaga pärast 14. või 15. augustit enam suhelda ei soovi, sest Aigar Arolepp ei ilmunud XXX kindlaksmääramise koosolekule. Aigar Arolepp sai aru, et ta ei ole C. K. enam suhtes – ta on seda ka ise kohtuistungil möönnud. Süüdistatav isegi 18.08.2023 sõnumi teel küsis C. K. „Aga miks me lahus“. Samuti ei olnud süüdistataval C. K. XXX ja XXX kokku lepitud XXX kohtumises. Aigar Arolepp oli teadlik kohtu poolt määratud XXX suhtlemise korrast. Üldjuhul XXX tänaval ei suhelda ning lõppkokkuvõttes Aigar Arolepa eesmärk 18. ja 19.08.2023 ei olnud mitte XXX kohtumine või sünnipäevakaardi äratoomine, vaid C. K. kohtumine, et arutada C. K. võimalikku suhet J. K. ja/või nende enda suhtega seonduvat. Et kannatanu juhatas telefonitsi süüdistatava XXX juurde, kandis üksnes eesmärki juhatada süüdistatav politseini, et Aigar Arolepp XXX juurest ära toimetataks. See oli vajalik, sest Aigar Arolepp ei jätnud kannatanut rahule, kuigi viimane seda korduvalt palus. C. K. mingil juhul ei soovinud Aigar Arolepaga kohtuda. IV.3.1.12. Kohus nõustub prokuratuuriga, et ühel või kahel korral teise inimese tahte vastaselt temaga erinevatel viisidel ühenduse võtmine ja kohtuda soovimine ilmselt ei täida KarS § 1573 lg 1 koosseisu. Ahistava jälitamise puhul on nõutav, et see on toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt aktsepteeritavad. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ning palunud see lõpetada (Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 1573 kommentaarid, lk 563, p 5). Küll aga kogumis järgnevate kuriteoepisoodidega sellise kuriteokoosseisu täidetus on sedastatav. Aigar Arolepp, vaatamata C. K. tahtele, jätkas kannatanu ahistamist erinevatel viisidel. 18.08. ja 19.08.2023 osategude puhul on tegemist on teise isikuga (tema tahte vastaselt) korduva või järjepideva kontakti otsimisega KarS § 1573 mõttes. IV.3.1.13. C. K. 18.08.2023 saadetud sõnum „Lõõn. Su trad mahq“ ehk „Löön su türa maha“, nagu ka kannatanu seda mõistis, samuti varasemalt samal kuupäeval esitatud tapmisähvardus täidab kohtu hinnangul ähvardamise koosseisu KarS § 120 lg 1 mõttes, kuna kannatanu kartis süüdistatavat ja rääkis juhtunust ka oma XXX. Ta teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades agressiivseks ning ka seda, et süüdistatav on kasutanud vägivalda enda teise endise XXX K. K. suhtes. C. K. tegelikult kartis, et Aigar Arolepp tuleb, võtab XXX ja tapab kannatanu ära. Kohus siinkohal ei nõustu kaitsja arvamusega (protokollid, tl 149), et C. K. kartis ainult temalt XXX ära võtmist – Aigar Arolepa käitumine kogumis tekitab objektiivses kõrvalseisjas hirmu ja ärevust ka võimaliku tervisekahjustuse tekitamise osas. IV.3.2. 28.03. – 24.04.2024 episoodid IV.3.2.1. Tartu Maakohtu 04.10.2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-1715 (VII kd, tl 3344) vahistati Aigar Arolepp uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu. 06.10.2023 prokuratuuri määrusega (VI kd, tl 183-184) kohaldati talle lisapiiranguid kuni kohtu alla andmiseni ning Aigar Arolepale selgitati, et kannatanu C. K. on temal menetluse vältel

suhtlemine keelatud. 27.03.2024 kohtu alla andmise järel (I kd, tl 37-38), kui Tartu Vangla lõpetas Aigar Arolepa suhtes lisapiirangute kohaldamise, tekkis süüdistataval võimalus helistada ja kirjutada. Aigar Arolepp võttis ajavahemikus 28.03. – 21.04.2024 korduvalt C. K. tahte vastaselt viimasega nii telefonitsi kui ka kirja teel ühendust, seda ka pärast lisapiirangute kehtestamist 11.04.2024 (I kd, tl 63-64). IV.3.2.2. C. K. on kohtuistungil rääkinud, et Aigar Arolepp vanglas olles helistas ja saatis ühe korra kirja. Kõne tegemise ajal viibis kannatanu koos XXX M. Kannatanu alguses ootas XXX kõnet. Kuna C. K. ei jälgi numbreid ja teadis, et Aigar Arolepp on kinni, siis ta võttis kõne vastu. Alguses ta ei saanud aru, kes räägib. Aigar Arolepp ajas segast juttu ja lõpuks ta ütles, et ta ei jäta seda asja nii. Et ta tuleb välja ja teeb selle sama teo, mis ta lubas teha. C. K. sai aru, et Aigar Arolepp tahab teda ikkagi ära tappa ja XXX ära võtta. Aigar Arolepp ütles, et kuna kannatanul on XXX, siis süüdistatav ei jäta teda rahule. Siis sai C. K. aru, et see on Aigar Arolepp, kuna tal on Aigar Arolepaga XXX. Kannatanu ütles, et Aigar Arolepp ei tohi helistada ja et parem on, kui ta C. K. rahule jätaks. Kannatanu ka lisas, et kui süüdistatav soovib XXX suhelda, siis ta peab ühendust võtma XXX. Selle peale Aigar Arolepp jätkas kõnet. C. K. oli šokis ja ta ei suutnud ise kohe kõnet lõpetada, kuid sai sellega siiski hakkama. Kannatanu hakkas selle kõne peale kartma, et Aigar Arolepp saab välja, ja muutus ärevaks. C. K. kartis nii enda kui ka XXX pärast, et Aigar võtab XXX ära ja tapab kannatanu. Kuigi Aigar Arolepp ei ole C. K. suhtes vägivaldne olnud, on ta näinud, kuidas Aigar on teiste inimestega agressiivne. Aigar Arolepp helistas ka XXX üldnumbrile ning proovis ühendust saada kannatanuga, aga C. K. tegeles samal ajal XXX. XXX M. mainis, et Aigar tahab XXX näha ja et ta tahaks XXX. Pärast süüdistatava kõnet kannatanu ei saanud tükk aega normaalselt magada, tema ööd olid jälle unetud. Aigar Arolepp saatis kannatanule vanglast kirja XXX postkasti. Selle tõi postkastist kannatanule XXX M.. Kui kannatanu nägi, kellelt kiri on, võttis ta ühendust XXX M., sest viimane on kannatanule alati toeks olnud. Kiri avati koos ja kannatanu luges selle läbi telefoni M. ette. C. K. sai kirja läbi lugedes aru, et Aigar ei jätagi teda mitte kuidagi rahule, et ta ikka üritab. Kirja saamine oli traumeeriv. XXX nime läbikriipsutamine oli häiriv. Kannatanu jätkuvalt kartis, et süüdistatav ei jäta seda asja nii, et ta ikkagi üritab C. K. XXX ära võtta. Kannatanu kirjas maha kriipsutatud osasid ei lugenud, vaid ainult seda, mis ei olnud maha kriipsutatud. Kannatanu sai nii aru, et kui Aigarit maha tehakse ja teda maha jäetakse, siis ta vastab samaga. Aigari poolt kasutatud väljendid tekitavad hirmu. Kannatanu hinnangul kirjutas Aigar Arolepp kuriteoteate vist seepärast, et kannatanut hirmutada, et viimane hoiaks ennast tagasi. Jämejalas käis ta enda sõnul XXX tervisekontrollis seoses kooliõpingutega ning vahetult enne XXX, hindamaks, kas ta on võimeline XXX. Ta on haiglas viibinud lühiajaliselt. Seal leiti, et tema tervisega on kõik korras. C. K. oli ärevil ja hirmul, et kas see päriselt juhtub, et XXX viiakse ära, kuigi ta on XXX heaks kõike teinud. Kannatanu käib XXX, XXX. C. K. hakkas enda sõnul Aigar Aroleppa kartma alles siis, kui viimane hakkas kannatanut ja XXX ähvardama. IV.3.2.3. Tunnistaja M. K. selgitas, et Aigar Arolepp helistas XXX kahel korral, s.o ühel korral C. K. isiklikule telefoninumbrile ja teisel korral XXX telefonile. Seda numbrit poleks Aigar Arolepp tohtinud teada. C. K. oli väga hirmunud ja läks endast välja, kui ta sai aru, et Aigar helistab. C. tundis, et Aigar leiab ta igal juhul üles. XXX telefonile vastates XXX ütles, et C. ei soovi süüdistatavaga rääkida. Aigar oli veendunud, et C. jättis ta J. K. pärast maha. Aigar Arolepp on C. K. XXX ka kirjutanud. Tunnistaja oli oma toas ja C. tuli tema tuppa, kiri käes. C. emotsioonid väga ei muutunud. Hirm oli kogu aeg üleval. C. kartis, et Aigar ei jäta teda rahule. IV.3.2.4. Tunnistaja M. H. kinnitusel helistas Aigar Arolepp ühe korra C. K. siis, kui tunnistaja oli tööl. See oli 2024 märtsikuus. Jalutuskäigu ajal tuli C. telefonikõne. C. reaktsioonist ja väljenduste järgi sai XXX aru, et ta räägib Aigariga. C. hakkas hüsteeriliselt telefoni otsas karjuma, et „miks sa mulle helistad, sa ei tohi mulle helistada, ma ei taha sinuga suhelda, sul on piirangud peal, miks sa teed niimoodi“. C. ärritus ja ütles, et „miks sa mulle

helistasid, kust sa mu numbri said, sa ei tohi ju, minu numbrit sul ei tohi olemaski olla“. Ta läks täiesti endast välja. Koju jõudes oli C. nii endast väljas, et ta värises ühe keha ja ka käed värisesid. Helistamisel oli number võõras. C. K. muutus XXX IV.3.2.5. Aigar Arolepp selgitas kohtule, et kui suhtluspiirangud maha läksid, siis ta unustas ära, et peab XXX esmalt XXX ühendust võtma, mitte C. Aigar teab A. ja C. on teda näinud, kuid C. kirjutada, et A. vabaneb see aasta, mingit mõtet ei olnudki - see oli lihtsalt arvamus. Kuna C. niisama lampi Aigari kohta järjest avaldusi kirjutab, siis ta tegi tema kohta ka kuulujutu põhiselt ühe avalduse, nt XXX asjas, et C. XXX ilma jääks. Ta ei arvanud, et kiri hirmutav on. Tegemist on alusetute süüdistustega (tapmisähvardus) ning Aigar soovis C. korrale kutsumiseks avaldusi ja taotlusi vastu teha. Ta tahab, et C. kannataks ja oleks häiritud. Tegelikult aga Aigar Arolepal C. suhtes pretensioone ei ole. Valuraha nõudmine oli tal hetkeemotsioon. Aigar Arolepp tunnistas, et avalduste tegemise eesmärk ei olnud oma õiguste eest seismine, vaid kannatanu häirimine ja talle kätte maksmine. IV.3.2.6. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui süüdistatavalt suhtluspiirangud kadusid, siis ta olevat ära unustanud, et XXX seotud küsimustes tuleb ühendust võtta C. K. XXX. Esialgse õiguskaitse korras võeti süüdistatavalt XXX ära 2023 juulis ja lõplikult 2023 septembris. Suhtluspiirangud läksid maha 2024 aprillis. Arvestades XXX äravõtmisest möödunud ajavahemikku, mis on alla aasta, Aigar Arolepa väidetavat huvi XXX vastu ning vägagi suurt soovi C. K. suhelda, mäletas süüdistatav kindlasti, et ta ei tohi ka XXX seonduvates asjades esmalt kannatanuga kontakti võtta. Aigar Arolepa eesmärk oli siiski võtta ühendust just C. K.. Et Aigar Arolepp on tunnistanud oma õiguste kuritarvitamist seoses ametiasutuste poole kirjadega pöördumisega, samuti soovi C. K. häirida, hirmutada ja talle kätte maksta, tähendab, et süüdistatava korduva sarnase käitumismustri liikumapanevaks jõuks on ikkagi viha ja kättemaksuhimu kannatanu suunas. Eelnev aga muudab muuhulgas ainetuks Aigar Arolepa väite, et kui ta kirjutas A. vabanemisest, oli tegemist lihtsalt arvamuse avaldamisega – tegemist oli siiski viitega vägivaldse isiku vabanemisele ning selle, et C. K. peaks tema vabanemist mingil põhjusel kartma. Aigar Arolepal on samuti täiesti vale arusaam C. K. käitumisest – kannatanu on abi saamiseks ja oma õiguste tegelikuks kaitseks täiesti õiguspäraselt pöördunud ametiasutuste poole ning seda just süüdistatav Aigar Arolepast lähtuva ohtliku käitumise tõttu. C. K. ei ole oma õiguste eest seistes Aigar Artolepa õigusi mingil määral rikkunud. Menetluse edaspidise käigu on aga otsustanud riik. IV.3.2.7. Kannatanu C. K. ning tunnistajate M. K. ja M. H. ütlusi kinnitavad C. K. XXX S. P. esitatud süüteoteade koos kõnelogi väljavõttega (VI kd, tl 192-193), Tartu Vanglast 28.03.2024 Aigar Arolepa kasutuses olnud kõnekaardilt nr 7819 C. K. tehtud kõnede vaatlusprotokoll (VI kd, tl 194-197), 07.04.2024 Aigar Arolepa poolt C. K. XXX saadetud kirja vaatlusprotokoll (VI kd, tl 199-206) ning riigiasutustele saadetud avalduste koopiad (VII kd, tl 1-3, 8-16, 20-21). IV.3.2.7.1. Aigar Arolepa kõnelogi väljavõttest (VI kd, tl 192-193) ning kõnede vaatlusprotokollist (VI kd, tl 194-197) nähtub, et pärast kõneside piirangu mahavõtmist tegi Aigar Arolepp esimese kõne 28.03.2024 kell 16.00 C. K. – kõne kestis 1 minut ja 31 sekundit. Veel on C. K. numbrit valitud kahel korral kell 16.06 ja 16.41, kuid kannatanu kõnedele ei vastanud ja viimasest kõnest keeldus. XXX üldnumbrile helistas Aigar Arolepp 04.04.2024 kõne kestus oli 15 minutit ja 57 sekundit. XXX 08.04.2024 saabunud kirjast (VI kd, tl 199206) muuhulgas nähtub, et Aigar Arolepp ähvardab tema vastu astuda julgenuid kättemaksuga, teatab, et enne teda vabaneb vanglast vägivaldne isik, süüdistab C. K. truudusetuses ja selles, et ei näe XXX ning lubab XXX võidelda ja seostab XXX isikuga, kellega petmises C. K. süüdistab, ning kinnitab, et armastab C. K. jätkuvalt. Aigar Arolepp teatab ka, et 28.12.2023 XXX peaks koos XXX, s.o C. K. teda vanglasse vaatama tulema. Maha kriipsutatud tekst on loetav ja arusaadav.

IV.3.2.7.2. 12.04.2024 kirjutas Aigar Arolepp C. K. ja tema XXX kohta kuriteoavalduse (VII kd, tl 3-3p) valeütluste andmise, valeütluste andmisele kihutamise ja ähvardamise kohta. 14.04.2024 kirjutas süüdistatav maakohtule C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid ning ähvardusi ja alandavaid nõudmisi sisaldavad pöördumisi (VII kd, tl10-16). Aigar Arolepp nõudis C. K. vastutusele võtmist valesüüdistuse esitamise eest, lähenemiskeelu kohaldamist, lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni väljamõistmist 1000 eurot päevas või summas 2 000 000 eurot, kirjalikult, näost-näkku ja põlvili vabanduse palumist, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidikatseteni viimises, heitis ette XXX ning soovitas C. K. minna XXX ravile. 19.04.2024 määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse menetlusse võtmata (VII kd, tl 17-19). 24.04.2024 esitas Aigar Arolepp uue taotluse (VII kd, tl 20-21), milles jätkuvalt nõudis lisapiirangute kehtestamise eest C. K. päevas 1000 euro välja mõistmist. 14.04.2024 kirjutas Aigar Arolepp C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid sisaldava pöördumise (VII kd, tl 8-9), mille adresseeris politseile. Aigar Arolepp süüdistas C. K. valesüüdistuse esitamises, nõudis vabanduse palumist ja lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni väljamõistmist 1000 eurot päevas ning süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidimõtete tekkimises. 21.04.2024 kirjutas süüdistatav Rapla kohtumajale ja C. K. adresseeritud avalduse (VII kd, tl 1-2), milles taotles C. K. XXX. Aigar Arolepp taas süüdistas C. K. enda petmises, vaimses ebastabiilsuses, valesüüdistuse esitamises, lävimises purjutavate inimestega ning XXX. IV.3.2.8. Kohus leiab, et Aigar Arolepp 18.08., 19.08.2023, 28.03., 04.04., 05.-07.04., 12.04., 14.04., 21.04. ja 24.04.2024 pani C. K. suhtes toime ahistava jälitamise KarS § 157 3 lg 1 mõttes, samuti ähvardamise KarS § 120 lg 1 järgi 18.08.2023, 28.03. ja 05.-07.04.2024 kuupäevadel. Aigar Arolepp soovis sekkuda kannatanu tahte vastaselt viimase eraellu ning C. K. oli alust süüdistatavat karta. Aigar Arolepal on ilmselgelt olnud raske leppida sellega, et ta on maha jäetud. Samas on süüdistatava suhted lõppenud just tema enda isikust tulenevatel asjaoludel (vastaspoolega mitte arvestamine, alkoholisõltuvus, agressiivne ja manipuleeriv käitumine jne). Selline käitumine on Aigar Arolepal kordunud temaga lähisuhtes olnud K. K., J. S. ja T. K.. Kõik need naised rääkisid kohtule, et Aigar Arolepal on pärast maha jätmist kombeks jätkata nende tülitamist, jälitamist ja ähvardamist. Süüdistatav on neid inimesi tülitanud tagantjärele pikka aega nii, et J. S. vahetas telefoninumbrit ja K. K. elukohta. Kui ohver on selgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ja ta ei taha kokku saada, ei taha suhelda, aga kontakti otsimine jätkub ja kordub, on olemuselt intensiivne, otsitakse teised suhtluskanalid või tegemist on juba kombineeritud viisil inimese tülitamisega, siis võib ka eraldi võttes sotsiaalselt aktsepteeritavate käitumisaktide kogum muutuda häirivaks, hirmutavaks ja täita ahistava jälitamise koosseisu. Tegemist on teise isikuga (viimase tahte vastaselt) korduva või järjepideva kontakti otsimisega. IV.3.2.9. Kohus on seisukohal, et ahistava jälitamisena saab 157 3 lg 1 järgi käsitleda ka korduvaid põhjendamatuid pöördumisi riigi ametiasutuste poole, mille eesmärgiks on võimalik sekkumine puudutatud isiku eraellu. Tegemist on muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega. Tegelikku riigiasutuse poolset sekkumist (nt ühenduse võtmist või välja kutsumist vms) ei ole vaja sellisel juhul tuvastada, kui isikule heidetakse KarS § 1573 lg 1 järgi ette häirimise eesmärki. Kui aga süüdistuses on kirjeldatud üksnes tagajärgi, mida häirimine on tekitanud, tuleb tuvastada, millega kannatanu elutegevust häiriti. Süüdistusaktis heidetakse Aigar Arolepale ette nii C. K. häirimise eesmärki kui ka tekkinud tagajärgi. Järelikult ka pärast 11.04.2024 Aigar Arolepale lisapiirangute seadmist, s.o 14.04.2024 politsei poole, 12.04. kohtu ja prokuratuuri poole, 14.04., 21.04. ja 24.04.2024 kohtu poole kirja teel pöördumised tuleb lugeda ahistava jälitamise osategudeks. Mitmete kannatanu vastu suunatud avalduste esitamine on häiriv, sest selliselt sekkutakse kas potentsiaalselt või tegelikult isiku eraellu. Kuna Aigar Arolepp pani ahistava jälitamise ja ähvardamise toime õiguslikus mõttes ühe teoga, moodustavad need teod ideaalkogumi KarS § 63 lg 1 mõttes.

IV.3.2.10. Aigar Arolepp pani ähvardamise ja ahistava jälitamise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest seadis eesmärgiks C. K. ähvardamise ning korduvalt ja järjepidevalt kontakti otsimise ning muul viisil kannatanu tahte vastaselt tema eraellu sekkumise. Sellise käitumise eesmärk ja tagajärg omakorda oli enda XXX C. K. hirmutamine, alandamine ja muul viisil igapäevaelu oluliselt häirimine. Kas C. K. ja J. K. võisid suhtes olla, ei oma siinkohal tähendust – on selge, et kannatanu ei soovi enam süüdistatavaga suhelda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. IV.4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp on toime pannud temale süüdistustes ette heidetud KarS § 120 lg 1 ja KarS § 1573 lg 1 järgsed teod C. K. suhtes. V Aigar Arolepa süüdistus KarS § 179 lg 11 järgi alaealiste seksuaalses ahvatlemises. V.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 04.10.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-2639 karistatud muuhulgas KarS § 179 lg 1 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, viibides Eesti Vabariigis täpselt tuvastamata asukohtades, on temaga suhtes olnud C. K. XXX 14-aastast S. K. (s. 18.08.2008) alates 01.11.2022 teadvalt seksuaalselt ahvatlenud. Aigar Arolepp õhutas teda seksuaalsele tegevusele ja tegutses eesmärgiga tekitada tüdrukus huvi seksuaalelu vastu sellega, et suunas vestluse korduvalt seksuaalsetele teemadele, tegi komplimente tüdruku välimuse kohta, nimetas kallikeseks, armsaks, väljendades soovi astuda seksuaalvahekorda ja suhtes olla ning avaldas armastust, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, postitas hulganisti punaseid südameid ja saatis musisid, jätkates juba alustatud seksuaalse sisuga vestlusi: - kuni 30.11.2022 rakenduses Snapchat, kus Aigar Arolepp kasutas kasutajanime XXX ja S. K. kasutajanime XXX; - kuni 18.11.2022 rakenduses TikTok, kus Aigar Arolepp kasutas kasutajanime XXX ja S. K. kasutajanime XXX; - kuni 20.11.2022 telefoninumbrilt XXX saadetud SMS sõnumites. Ajavahemikul 05.06.2023 kuni 02.08.2023 suhtlusportaalis www.facebook.com kasutajakontoga XXX Aigar Arolepp privaatsõnumite vahendusel teadvalt ahvatles seksuaalselt isikut, keda tema teadis olevat 12-aastane V. T. sellega, et tegi komplimente tüdruku välimuse kohta, nimetas teda kalliks ja armsaks, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, tegi korduvalt ettepaneku kohtuda ja väljendas soovi astuda kannatanuga seksuaalvahekorda, millega õhutas kannatanut seksuaalsele tegevusele ja tegutses eesmärgiga tekitada kannatanus huvi seksuaalelu vastu. Aigar Arolepa tahtlik tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel kuriteo subjekti kõlbmatuse tõttu, kuivõrd isik, keda Aigar Arolepp teadis 12-aastase V. T., oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik. Ajavahemikul 29.09.2023 kuni 02.10.2023, viibides tuvastamata kohas Eesti Vabariigis, Aigar Arolepp suhtlusportaalis Snapchat kasutajanimega XXX, teades suhtluspartnerite tegelikku vanust, tegutses eesmärgiga tekitada neis huvi seksuaalelu vastu ja õhutas seksuaalsele tegevusele: - eeluurimise käigus tuvastamata 12-aastast Snapchati kasutajat nimega XXX, kellele avaldas soovi koos aega veeta ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, pakkus raha ja lubas osta asju; - eeluurimise käigus tuvastamata 15-aastast Snapchati kasutajat nimega XXX K. K., kellele avaldas soovi salaja kokku saada ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, lubas osta seksuaalse tegevuse eest asju, käskis teha ja saata endale fotosid, kus oleks muuhulgas kujutatud tüdruku rinnad. Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, korduvalt nooremate kui 16-aastaste isikute muul moel seksuaalse ahvatlemisega, pani toime KarS § 179 lg 11 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o lapseealiste seksuaalse ahvatlemise.

V.2. C. K. kinnitusel ta ei ole XXX kontolt suhelnud Tiktok kasutajaga XXX. Ta arvab, et see on XXX S.. S. oli vahepeal Snapchati konto XXX. Tiktokis inimesega suhtlemiseks peab teadma tema nime, muidu ei saa ühendust. Aigar Arolepp kasutab Facebookis nimesid Aigar Arolepp, XXX, XXX, XXX, Snapchatis nime XXX ning Tiktokis XXX. Tiktoki kasutaja XXX oli alguses nii Aigar Arolepa kui ka C. K. oma, aga siis kannatanu tegi endale eraldi konto ning XXX jäi Aigari kasutada. Mõlemad teadsid konto kasutajanime ja parooli. Rohkem ühiseid kasutajakontosid neil ei olnud ning teistele kontodele kannatanul juurdepääs samuti puudus. Aigari teised TikTok kasutajakontod on XXX ja XXX. Ta kordas kasutajanimesid teistes sotsiaalmeediates. Kannatanu arvab, et S. on Aigariga suhelnud, kuid sellest S. ega Aigar C. K. ei rääkinud. Kannatanu ei ole XXX Aigari nimel suhelnud XXX ja XXX kontolt, ega Aigar Arolepa telefoninumbrilt SMS-iga. Samuti ei ole ta teistele selliselt kirjutanud. V.3. Tunnistajale J. S. tundub, et Aigaril tekkis haiglane huvi oma XXX suhtes, sest Aigari sõnul pandi talle lähenemiskeeld muuhulgas seoses XXX. Tunnistaja sõnul suhtes olles Aigar istus poole ööni üleval ja vaatas tiktokis noori umbes 13-14 aastaseid tüdrukuid tantsimas. Tunnistaja küsimise peale Aigar vastas, et teda huvitavad sellised videod. V.4. Kannatanu S. K. rääkis (protokollid, tl 26-28), et ta kasutab muuhulgas sotsiaalmeediaplatvormi Snapchat ja Tiktok. Tema Snapchati kasutajanimi on XXX ning Tiktoki kasutajanimi on samuti XXX. Tiktoki konto nimi on XXX. Kontole on märgitud tema vanuseks 14. Kannatanu selgitas kohtule, et Snapchati konto XXX on eesnimi ja XXX on konto nimi. S. K. tunneb Aigar Aroleppa ning on temaga suhelnud XXX ja telefonis (Snapchatis, Messengeris ja Tiktokis). Aigar Arolepp kasutas kasutajanimesid XXX, XXX. Kasutajanimi XXX on kannatanule tuttav ja seda kasutas kannatanu teada Aigar Arolepp. Kui Aigar kannatanule kirjutas, et ta on kenake, armsake ja väga ilus, tekitas see kannatanus tagantjärele hirmutundeid. Ta ei tea, miks Aigar Arolepp temaga ühendust võttis. Aigar Arolepp soovis S. tema teada sama, mida XXX C. Kannatanu võttis seda naljaga, kui Aigar Arolepp Tiktokki kirjutas, et teeme keppi - see tähendab kannatanu jaoks kallistamist jne. Täiskasvanul mehel kannatanu hinnangul lapsele nii kirjutada ei sobi. S. K. ei tea, kas sellel kõigel oli seksuaalne tähendus. Kannatanu samas ütleb, et süüdistatav tahtis teha „XXX“, s.o et ära vägistada selle kepi tegemise peale. Kui ta käis klassiga kesklinnas Tartus, siis ta nägi Aigar Aroleppa ning vaatas edaspidi kogu aeg selja taha – tal tekkis hirmutunne, et Aigar Arolepp hakkab temal järel käima. Kannatanu S. K. ütlused Aigar Arolepaga suhtlemise kohta riimuvad ka XXX M.-K. K. ütlustega (protokollid, tl 22p-26). V.5. Aigar Arolepp on juba varasemalt kinnitanud, et tema Facebook kasutajakonto nimi on XXX. Ta on vist kasutanud ka nime XXX. Süüdistatav on samuti Snapchatti kasutanud. Ta on suhelnud kasutajaga XXX, kuid ei teadnud, kui vana kasutaja on. Ta suhtles Snapchatis kasutajaga XXX ning arvas, et tüdruk oli 15. Aigar Arolepp enda sõnul purjus peaga lihtsalt ajas lolli iba. Ta palus saata endale tavalisi fotosid. Süüdistatavale ei meenu, et kehaosadest oleks juttu olnud. Aigar Arolepp kinnitab, et 2023 juunis suhtles ta V. T., kuid tema vanust ei teadnud. Kuna tegemist on fake kontoga, siis ta ei tea, miks hakkas V. seksijutte ajama. See oli purjus peaga. Vanused on suhtluses olemas. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil omaks, et ta kirjutas kõikidele nendele kontodele oma kasutajakonto alt. Aigar Arolepp teab S. K. C. kaudu, sest XXX. Nad on ühe korra kohtunud võib-olla märtsis XXX ning suheldud on ka telefonitsi, sms-ide teel ja sotsiaalmeedias. Seksijutt S. oli süüdistatava sõnul purjus peaga möla. Ta ei tea, miks pidi C. XXX seksijuttu ajama - see ei ole ilus tegu. Aigar Arolepp ei mäleta, et ta oleks kellelegi seksuaalsetel teemadel raha pakkunud. Küll aga on ta rahast pildid saatnud. Süüdistatavale ka ei meenu, et ta oleks käskinud kellelgi rindasid näidata. V.6. S. K. mobiiltelefoni realme C11 vaatlusprotokollist (VI kd, tl 1-29) nähtub, et rakenduses Snapchat on kasutajate XXX (S. K.) ja XXX (Aigar Arolepp) vahel toimunud alates 2022. a septembrist erineva sisuga vestlused. Kohtu seisukohalt on prokuratuur süüdistusaktis

kajastanud asjakohaselt ja kokkuvõtvalt, millistel teemadel vestlused aset leidsid. Muuhulgas Aigar Arolepp suunas vestluse S. K. korduvalt seksuaalsetele teemadele, s.o tegi komplimente S. K. välimuse kohta, nimetas teda kallikeseks, armsaks, väljendas soovi astuda seksuaalvahekorda ja suhtes olla, avaldas armastust, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, postitas hulganisti punaseid südameid ja saatis musisid. Aigar Arolepa selline tegevus leidis aset kuni 30.11.2022 rakenduses Snapchat, kus Aigar Arolepp kasutas kasutajanime XXX ja S. K. kasutajanime XXX; kuni 18.11.2022 rakenduses TikTok, kus Aigar Arolepp kasutas kasutajanime XXX ja S. K. kasutajanime XXX ning kuni 20.11.2022 telefoninumbrilt XXX saadetud SMS sõnumites. V.7. 05.06.-02.08.2023 aset leidnud jälitustoimingu protokollist (VI kd, tl 54-83) nähtub, et Aigar Arolepp suhtlusportaalis www.facebook.com kasutajakontoga XXX privaatsõnumite vahendusel tegi tema teada 12-aastasele V. T. komplimente viimase välimuse kohta, nimetas V. T. kalliks ja armsaks, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, tegi korduvalt ettepaneku kohtuda ja väljendas soovi astuda kannatanuga seksuaalvahekorda, saatis foto rahast. 12-aastane V. T. oli muudetud identiteediga politseiagent. Aigar Arolepa väide, et tegemist on fake ehk võltskontoga, vastab tõele, kuid analüüsides süüdistatava vestlusi V. T. ning seda, kuidas ta reageerib V. T. sõnumitele ja tema kontolt saadetud piltidele, saab järeldada ainult seda, et Aigar Arolepp V. T. suhtlemise hetkel oli veendunud, et ta suhtlebki 12-aastase tüdruklapsega, mitte täiskasvanuga. Kõik seksuaalse suunitlusega vestlused olid Aigar Arolepa poolt suunatud just 12-aastasele lapsele ning süüdistatav oli sellest tol hetkel ka teadlik. Samuti soovis Aigar Arolepp rahast foto saatmisel ilmselgelt alaealist manipuleerida, võitmaks viimase poolehoidu. V.8. Aigar Arolepa telefoni Samsung SM-F711B vaatluse (III kd, tl 114-115) käigus on tuvastatud, et Aigar Arolepp kasutab muuhulgas kasutajanimesid XXX, XXX ja XXX. Ta on 2023. a augustist kuni novembrini suhelnud mitmete alla 16-aastaste tüdrukutega, soovides muuhulgas saada nende fotosid ja kohtuda. Ajavahemikus 29.09. - 02.10.2023 Aigar Arolepp suhtlusportaalis Snapchat, kasutajanimega XXX, suhtles 12-aastase Snapchati kasutajaga, nimega XXX, kellele avaldas soovi koos aega veeta ja suhtes olla, tegi talle komplimente, avaldas armastust, pakkus raha ja lubas osta asju (III kd, tl 149-156). Aigar Arolepp suhtles ka 15-aastase Snapchati kasutajaga nimega XXX K. K., kellele avaldas soovi salaja kokku saada ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, lubas osta seksuaalse tegevuse eest asju, samuti käskis teha ja saata endale fotosid, kus oleks muuhulgas kujutatud tüdruku rinnad (III kd, tl 157-166). Aigar Arolepp teadis kasutajate vanuseid. V.9. Aigar Arolepa ütlustest tuleneb, et tema hinnangul oli eelpool refereeritud suhtlus lihtsalt lollitamine. Nii see aga tegelikult ei ole. Riik peab kaitsma lapseealise normaalset vaimset ja seksuaalset arengut, ja seda ka internetis. Aigar Arolepa käitumine tegelikult kujutab endast sugulist laadi ehk kiimalist tegu, millega tekitatakse alaealises kannatanus huvi seksuaalelu vastu. Sellise huvi tekitamise eesmärk on kõikides süüdistusaktis kajastatud episoodides sedastatav. Aigar Arolepa kiimlemine on jäänud õnneks ainult psühholoogilisele tasemele – süüdistatav rääkis ja kirjutas alaealistele internetis. Aigar Arolepa suhtluses sisaldus konkreetne üleskutse seksuaalkäitumiseks ning see oleks võimeline tekitama keskmises varateismelises (vanuses 10–13 aastat) soovi seksuaalse iseloomuga tegevusi proovida. Kuritegu on lõpule viidud koosseisule vastava ahvatlemisteo toimepanemisega. Ei ole tähtis, kas tegu lapseealises ka seksuaalelu vastu tegelikult huvi tekitab (vt ka Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 179 kommentaarid, lk 592-593, p-d 1, 3.5.1.-3.5.2., 5). Puuduvad ka igasugused viited, et keegi teine peale Aigar Arolepa oleks alaealisi seksuaalselt ahvatlenud. V.10. Kohus leiab, et Aigar Arolepp võttis eelpooltoodud alaealistega ühendust kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, sest tema eesmärgiks oligi alaealiste, s.o alla 16-aastaste tüdrukute seksuaalne ahvatlemine, mille lõpptulemuseks oleks võinud olla intiimvahekord täisealise ja

lapse vahel. Samuti on tuvastatav, et Aigar Arolepal on kombeks sotsiaalmeedias (Snapchat, Tiktok, Facebook) ajada alaealiste lastega (10-15 aastastega) peamiselt seksuaalse alatooniga juttu, mis omakorda näitab, et süüdistatav on kiindunud alaealistesse tüdrukutesse (vt III kd, tl 130-148, 167-168; V kd, tl 182-203; VI kd, tl 41-47, 163-167). Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aigar Arolepp on oma käitumist vabandanud alkoholijoobega. Paraku KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. V.11. Kokkuvõttes kohus leiab, et Aigar Arolepa käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 179 lg 1 järgi lapseealise seksuaalse ahvatlemisena. Kuna teda on juba karistatud KarS § 179 lg 1 1 järgi Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega nr 1-19-2639 lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest, tuleb tema teod uuesti kvalifitseerida raskeima sätte, s.o KarS § 179 lg 1 1 järgi. Järelikult Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, pani korduvalt toime nooremate kui 16-aastaste isikute muul moel seksuaalse ahvatlemise, s.o KarS § 179 lg 11 järgse kuriteo. V.12. Kuigi 12-aastase V.T. suhtes on tegemist kuriteo kõlbmatu katsega KarS § 26 lg 1 mõttes, sest tegemist oli täisealise politseiametnikuga, siis kõlbmatu kuriteokatse eraldi kvalifitseerimine pole vajalik. On leidnud tuvastamist, et Aigar Arolepa tegevuses ilmnevad ka sama lõpule viidud süüteo tunnused (RKKKo 1-21-6698/50, p 30 koos edasiste viidetega). VI Aigar Arolepa süüdistus KarS § 1751 lg 2 järgi lapspornole juurdepääsu taotlemises. VI.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 04.10.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-2639 karistatud muuhulgas KarS § 179 lg 1 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, viibides tuvastamata asukohtades Eesti Vabariigis, kasutas alates 2022. aasta detsembrist kuni 21.03.2023 mobiiltelefoni Samsung A8, milles olnud veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsis lapspornot, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt endale arvutisse tõmbamata lapsporno teoseid: - teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut alasti lamamas selili asendis voodis ja kellele on sisestatud tuppe peenis ehk kes on seksuaalvahekorras. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: XXX - teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes on alasti naisterahva süles jalad harkis ning naisterahvas puudutab käega tüdruku paljast suguelundit. 05.02.2023 on Aigar Arolepp veebilehelt xnxx.com otsinud lapspornot, sisestades otsingusse: „XXX“, mille tulemusel avanes video pealkirjaga: XXX (XXX). Vähemalt alates 2023. aasta juulikuust kuni 04.10.2023 kasutas Aigar Arolepp mobiiltelefoni Samsung SM-F711B, millega sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt lapsporno teoseid neid endale arvutisse tõmbamata. Veebilehitsejaga Google Chrome - teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on jalas roosat värvi lühikesed püksid ja seljas valget värvi maikasärk ning kes hoiab käes meesterahva paljast jäigastunud peenist. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: XXX; - teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on seljas heledat värvi pikkade varrukatega pluus ning kellel on suus jäigastunud peenis, mille ümbert hoiab tüdruk kinni kahe käega; - teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastase tüdruku paljas alakeha piirkond ja kelle suguelundi sees on kellegi sõrm; ja veebilehitsejaga Opera:

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes hoiab käes meesterahva paljast peenist ja kelle selja taga on musta värvi maikasärgis naisterahvas; - teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 14-aastast tüdrukut, kellel on seljas ruudulise mustriga seelik ja valget värvi pluus ja kelle alakeha on paljastunud ning nähtav on paljas suguelund. Aigar Arolepp, isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, korduvalt lapspornole juurdepääsu taotlemisega pani toime KarS § 175 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. VI.2. Esmalt kohus märgib, et lapspornole juurdepääsu taotlemine on lapspornot sisaldava teose vaatamiseks, lugemiseks või kuulamiseks võimaluse otsimine ja tekitamine. Eelkõige peetakse silmas lastepornot sisaldavate internetilehtede otsimist, neile sisenemist ja seal piltide, filmide vm teoste vaatamist neid teoseid enda arvutisse tõmbamata. Kuritegu on lõpule viidud, kui süüdlane sisestab lapspornot sisaldava internetilehe aadressi brauserisse või lapspornole viitava sõna otsingumootorisse. Ei ole tähtis, kas soovitud piltide vm teosteni ka tegelikult jõutakse. Lapspornole juurdepääsu taotlemise puhul teab süüdlane, et siseneb konkreetsele internetilehele ning et sellel lehel saab näha lastepornot sisaldavaid pilte, filme vm teoseid. Teadmist tuleb eraldi tõendada, nt korduvate külastuste, kasutajakonto olemasolu, teenusepakkujale rahaliste ülekannete tegemise vms abil (vt Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 175 1 kommentaarid, lk 586-587, p-d 3.2.1.-3.2.2., 4). VI.3. Lapsporno teoseks loetakse KarS § 1751 koosseisu mõttes (analoogiliselt KarS §-ga 178 – lapsporno käitlemine) sellist, kus pornograafilises situatsioonis kujutatakse nooremat kui 18-aastast (sh alla 14-aastast). Sellega on võrdsustatud teos, kus nooremat kui 14-aastast kujutatakse erootilises situatsioonis. Koosseis ei eelda lapsporno teoses kujutatud isiku tuvastamist. Samuti ei ole vaja kindlaks teha lapsporno teoses kujutatu tegelikku vanust, vaid piisab sellest, kui pornograafilises situatsioonis kujutatu on mõistliku erapooletu vaatleja jaoks silmanähtavalt alaealine või erootilises asendis kujutatu silmanähtavalt lapseealine. Paragrahvi 1751 (ka KarS § 178) kohaldamine ei ole välistatud isegi juhul, kui selgub, et süüdlasele võõras lapsporno teoses kujutatu on tegelikult vanem, kui teoses paistab. Nagu teose kvalifitseerimine pornograafiliseks või erootiliseks, nii on ka teoses kujutatu näiva vanuse üle otsustamine kohtu pädevuses (vt Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 178 kommentaarid, lk 588, p 3.2.2.). VI.4. Mõisted pornograafia ja erootika on normatiivsed koosseisutunnused, mis eeldavad õigusliku hinnangu andmist, mille andmine kuulub eelkõige kohtu pädevusse Pornograafia mõiste sisustamisel saab lähtuda pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 p-s 3 sätestatust: pornograafia on kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes toob labaselt ja pealetükkivalt esile seksuaalsed toimingud. Selles määratluses kasutatud seksuaalsuse kriteerium on kohaldatav ka erootika mõiste sisustamisel. Seksuaalsus on seega üldmõiste: käsitamaks mingit teost pornograafilise või erootilisena, peab sellel kujutatu olema rõhutatult seksualiseeritud. Nii pornograafilist kui ka erootilist situatsiooni kujutava teose all tuleb mõista sellist, mis sisaldab üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist. Pornograafia ja erootika on eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on seksuaalsust teoses kujutatud. Nagu pornograafilist situatsiooni kujutava teose puhul, on ka erootilise sisuga teoses kujutatud domineerivalt just seksuaalsusega seotut, nt poseeriva isiku erogeenset kehapiirkonda, kuid mitte labaselt ja pealetükkivalt nagu pornograafilise sisuga teoses. Erootilise sisuga on KarS § 1751 lg 1 mõttes (ka KarS § 178) mh selline teos, milles on kujutatud iseenesest laste tavapärast olekut või tegevust (nt ujumine, basseini ääres kõndimine), kuid teoses on äratuntavalt keskendutud just alasti laste kehade näitamisele ja salvestamisele ning teoses kujutatu muu tähendus on peaaegu olematu. Lapspornograafia on seksuaalakti kujutamine

lapseealisena näiva isikuga. Teose lugemist erootiliseks või pornograafiliseks ei välista asjaolu, et isik hoiab hiljem teost enda jaoks ja üldsuse eest varjatuna (vt Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 175 kommentaarid, lk 584-585, p 3.10.2.). VI.5. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel (V kd, tl 138-159) leiti mobiiltelefonid Samsung A8 ja Samsung Galaxy S7. Samsung A8 info raportist (V kd, tl 160-163) nähtub, et nimetatud telefoni kasutaja on olnud Aigar Arolepp hiljemalt alates 12.12.2022, kui tema meiliaadressi XXX on esimest korda kasutatud teenuse tarvitamiseks. Vaatlusprotokollist (V kd, tl 164-169, lisaks ümbrikus toimiku leheküljed 39-42; tl 175-181, lisaks ümbrikus toimiku leheküljed 5962, 204) nähtub, et mobiiltelefoniga Samsung A8 on Aigar Arolepp alates 2022. aasta detsembrist kuni 21.03.2023 veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsinud laste seksuaalse väärkohtlemise materjale, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt endale arvutisse tõmbamata teoseid, mis süüdistuses on kirjeldatud. Tegemist on nn cache failidega ehk veebilehitsemise ja videote vaatamise hõlbustamiseks arvutis iseeneslikult tekkivate pisipiltidega. Asukohateest nähtub, et failid tekkisid Chrome brauseri kasutamisel. Piltidel on kajastatud ainult üks hetk, sellele eelneb ja järgneb tegevus. Piltidel olevad lapsed, taust, võtteplatsid on erinevad, millest järeldub, et videod on erinevad. Piltidel on kujutatud lapseealisi suguühtes ja kaasatuna sugulistesse tegevustesse. VI.6. Seadme Samsung interneti kasutamise ajaloost nähtub, et 05.02.2023 on Aigar Arolepp veebilehelt xnxx.com taotlenud pornograafilistele videotele juurdepääsu märksõnadega „XXX“, mille tulemusel avanes video pealkirjaga: XXX (XXX). Samal kuupäeval kasutas ta mitmeid otsinguid: „kasutütar“ inglise ja eesti keeles, „kasutütar ja kirglik seks“. Vasteks saadud videos on sõna „Teen“, s.o inglise keeles teismeline. Teismeliseiga kestab 11.-19. eluaastani. Kohtu hinnangul on selle märksõna kasutamisel on tajutav soov saada juurdepääs teismeliste ehk laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavatele teostele. Otsinguid, mille vasteks võib saada videod, kus kasuisa kasutab ära kasutütart, on Aigar Arolepp teinud 03.02.2023, kui sisestas samale veebilehele märksõnad „XXX“. 08., 09., ja 12.02.2023 on Aigar Arolepp taas teinud pornolehel otsingu sõnaga „XXX“. VI.7. Tõenditest on sedastatav, et Aigar Arolepp on ajavahemikus 2022. a detsembrist kuni 04.10.2023 oma seadmetega Samsung A8 ja Samsung SM-F711B veebilehitsejaga Google Chrome otsinud lapspornot, mida vaatas enda seadmesse alla laadimata ja mille vaatamisest jäid seadmetesse pisipildid. Nendelt pisipiltidelt on tuvastatav, et vaadatud teostel on alaealised pornograafilistes situatsioonides ja nooremad, kui 14-aastased erootilistes situatsioonides. Tegemist on taaskord nn cache failidega, mille asukohateest nähtub, et failid tekkisid Chrome ja Opera brauseri kasutamisel. Teostes on kujutatud lapsi suguühtes ja kaasatuna seksuaalsetesse tegevustesse. VI.8. Aigar Arolep on kohtuistungil möönnud, et ta ei oska öelda, kas on netist otsinud lapspornot. Ta ei oska öelda, kas kasutab Google Chrome ning ei ole kindel, kas on lapspornot vaadanud. Pornolehekülgedel ta on küll käinud, aga ta ei tea, mis sealt ette tuleb. Vanuseid ta ei ole leidnud. Süüdistatav ei oska öelda, miks otsis kasuisa ja teismelise kasutütre seksuaalsuhteid kajastavaid materjale. Võimalik, et ta on seda teinud ning leidis ja vaatas sellesisulist materjali. VI.9. Analüüsides Aigar Arolepa mobiiltelefonidest leitud pildifaile, tuleb nentida, et enamus neist kajastab väliselt vaadatuna ilmselt alaealisi, s.o alla 18-aastaseid pornograafilises situatsioonis ja alla 14-aastaseid nii erootilises kui ka pornograafilises olukorras. Neid faile leidub süüdistatava kasutuses olnud mobiiltelefonides sellises koguses, et kohtu seisukohalt oligi Aigar Arolepa eesmärk kas lapspornograafiliste teoste või nendele võimalikult sarnaste (nt legaalsetel pornograafiasaitidel täisealiste osalisel väliselt lapspornograafiale sarnanevate; kui osalejad sarnanevad väliselt lapseealisega) teoste leidmine. On ka ilmselge, et Aigar Arolepale meeldib vaadata alaealisi tüdrukuid nii pornograafilises kui ka erootilises

situatsioonis, sest ta on ka pildistanud reaalseid lapsi, andnud piltidele seksuaalse tähenduse ning neid internetis levitanud. Aigar Arolepp mitte ainult ei otsinud, vaid ka jõudis lapspornograafiat sisaldavatele veebilehtedele ning vaatas seal leiduvat materjali. Puuduvad igasugused viited, et laste väärkohtlemist kujutavaid veebisaite oleks otsinud keegi teine peale Aigar Arolepa. VI.10. Täpsemalt Aigar Arolepp Eesti Vabariigis viibides, alates 2022. aasta detsembrist kuni 21.03.2023 mobiiltelefoni Samsung A8 installitud veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsis lapspornot, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt endale arvutisse tõmbamata lapsporno teoseid: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut alasti lamamas selili asendis voodis ja kellele on sisestatud tuppe peenis ehk kes on seksuaalvahekorras. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: XXX; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes on alasti naisterahva süles jalad harkis ning naisterahvas puudutab käega tüdruku paljast suguelundit. 05.02.2023 on Aigar Arolepp veebilehelt xnxx.com otsinud lapspornot, sisestades otsingusse: „XXX“, mille tulemusel avanes video pealkirjaga: XXX (XXX). Vähemalt alates 2023. aasta juulikuust kuni 04.10.2023 kasutas Aigar Arolepp mobiiltelefoni Samsung SM-F711B, millega sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt lapsporno teoseid neid endale arvutisse tõmbamata: veebilehitsejaga Google Chrome: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on jalas roosat värvi lühikesed püksid ja seljas valget värvi maikasärk ning kes hoiab käes meesterahva paljast jäigastunud peenist. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: XXX; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on seljas heledat värvi pikkade varrukatega pluus ning kellel on suus jäigastunud peenis, mille ümbert hoiab tüdruk kinni kahe käega; 3) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18aastase tüdruku paljas alakeha piirkond ja kelle suguelundi sees on kellegi sõrm; ja veebilehitsejaga XXX 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes hoiab käes meesterahva paljast peenist ja kelle selja taga on musta värvi maikasärgis naisterahvas; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 14-aastast tüdrukut, kellel on seljas ruudulise mustriga seelik ja valget värvi pluus ja kelle alakeha on paljastunud ning nähtav on paljas suguelund (III kd, ümbrikus toimiku leheküljed 94-97). VI.11. Aigar Arolepa eesmärk oli leida alaealiste seksuaalset kuritarvitamist kajastavaid teoseid. Veebiotsingud seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta, pedofiilide kuritegusid kajastavate artiklite otsimine ja lugemine tõendab samuti eesmärki leida laste seksuaalse väärkohtlemise materjale. Veelgi enam, Aigar Arolepp on internetis jälginud K. K. alaealise tütre L. V. Facebooki sotsiaalmeediat (III kd, tl 116; V kd, tl 206-216) ning laadinud alla tema fotosid, samuti suhelnud ja kutsunud teda kohtuma – tegemist on lapsega, keda Aigar Arolepp varasemalt seksuaalselt ahvatles. Samuti on ta pildistanud mitmeid alaealisi tütarlapsi ja laadinud alla alaealiste fotosid (III kd, tl 170, 183-185, 196-207). Eelnev aga jätkuvalt viitab sellele, et Aigar Arolepal on seksuaalne huvi muuhulgas alaealiste tüdrukute vastu. Järelikult tuleb nõustuda prokuratuuriga selles, et Aigar Arolepp pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VI.12. Kokkuvõttes kohus leiab, et Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, korduvalt lapspornole juurdepääsu taotlemisega pani toime KarS § 1751 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. VII Janno Otti süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi C. K., T. M. ja R. K. kehalises väärkohtlemises. VII.1. Janno Ottit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 25.05.2022 otsusega nr 1-22-2975 karistatud 08.02.2022 toime pandud kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 lg 1 järgi ja karistus on kehtiv:

- 2022. aasta märtsi või aprilli kuus, täpselt tuvastamata ajal Aigar Arolepa elukohas Tartu maakonnas XXX talus tõukas alaealist C. K., mille tagajärjel C. K. kukkus seljaga vastu riidekappi nii, et tundis valu paremal pool alaselja piirkonnas ja tema seljale tekkisid verevalumid; - 2022. aasta lõpus 2023. aasta alguses, täpsemalt tuvastamata ajal, Tartu maakonnas XXX talus lõi R. K. rusikatega ja käe otsa pandud jalatsiga korduvalt pea piirkonda ning näo- ja keha piirkonda, millega põhjustas R. K. valu ja tekitas löögikohtadesse verevalumeid ning vasakule poole lauba piirkonda haava; - 2022 sügis kuni 30.07.2023, täpselt tuvastamata ajal, Tartu maakonnas XXX talu elumaja toas lõi T. M. vähemalt ühe korra pea piirkonda, millega tekitas T. M. veritseva haava. Janno Otti, olles varem vägivallategude eest karistatud, korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamisega, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. Tegemist on kolme ajaliselt eristatava sündmusega, mida kohus hindab süüdistuses esitatud järjestuse alusel. VII.2. C. K. tõukamine. Esimese episoodi puhul on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga. Peamiseks süüstavaks tõendiks on kannatanu ütlused. Kuriteosündmust keegi vahetult pealt ei näinud, ja kannatanu vigastused ei ole fikseeritud. Süüdistatav Janno Otti ennast süüdi ei tunnista. VII.2.1. Kannatanu sõnul kohtus ta Janno Ottiga esimest korda 2022. aasta märtsi lõpus või aprilli alguses Aigar Arolepa elukohas Tartu maakonnas XXX talus (protokollid, tl 33p). Kohtus selgitas kannatanu C. K., et intsident sai alguse pähklitest. Nimelt oli külmkapi peal tema pähklikott. Janno Otti tahtis võtta tema pähkleid, kuid ta ei tahtnud neid jagada ja ütles seda Janno Ottile. Janno Otti tõukas seejärel kannatanut õlgadest eemale, vastu kappi, tekitades sellega alaseljale valu ning verevalumid, mis püsisid paar nädalat. Kannatanu ei ole kindel, kas Aigar Arolepp nägi tõukamist või mitte, midagi ette ta ei võtnud. Janno Otti lõpuks vabandas oma tegevuse pärast. Kannatanu sõnul ehmatas intsident teda ja ta hakkas Janno Ottit tõukamise järel kartma. Nii Janno Otti kui Aigar Arolepp olid kannatanu sõnul alkoholi tarvitanud (purjus), teisi inimesi külas ei olnud (protokollid, tl 34, 44). VII.2.2. Süüdistatav Janno Otti sõnul ei ole tema C. K. koos XXX talus viibinud. Ta ei ole C. K. tõuganud ega temalt pähkleid nõudnud (protokollid, tl 100). Janno Otti arvab, et C. K. on tema vastu vimm, kuna tema ja Aigar Arolepp tarvitasid pidevalt alkoholi ja see rikkus C. K. plaani kolida XXX Aigar Arolepa juurde (protokollid, tl 89p). Janno Otti sõnul viibis ta Aigar Arolepa elukohas suhteliselt tihti. Vahepeal igal nädalavahetusel, vahepeal nädala sees mõned korrad, kuid väidetavalt ta C. K. seal kokku ei saanud (protokollid, tl 105). VII.2.3. Aigar Arolepp selgitas, et tema ei tea sellest olukorrast midagi. Aigar Arolepa arvates ei ole Janno Otti ja C. K. tema juures koos viibinud (protokollid, tl 119). VII.2.4. Kuigi Janno Otti ja Aigar Arolepp seda vahejuhtumit eitavad, on kohtu arvates võimalik uskuda kannatanut. Kohtule ei ole esitatud ühtegi usutavat põhjust, miks kannatanu oleks pidanud 2022. aasta märtsi või aprilli kuus, täpselt tuvastamata ajal, Aigar Arolepa elukohas Tartu maakonnas XXX talus toimunud sündmuse välja mõtlema. Süüdistatav küll pidas võimalikuks, et C. K. on vimm tema vastu. Samas on C. K. selgitanud, kuigi nemad Janno Ottiga ei klappinud, aktsepteeris ta teda, kuna tegemist oli Janno Otti sõbraga (protokollid, tl 33p). Tõendatud on, et Janno Otti käis tihti Aigar Arolepa juures, koos tarvitati alkoholi. Janno Otti ise kinnitas kohtule, et ta lävib Aigar Arolepaga juba mitu aastat ja ta käis sageli (nädalavahetustel, mõnikord ka nädala sees) Aigar Arolepa juures. On usutav, et Janno Otti puutus Aigar Arolepa juures kokku C. K. ja see võis olla 2022 märtsi lõpus või aprilli alguses, kui C. K. oli kodust jooksus ja peatus Aigar Arolepa juures XXX talus. C. K. on selgitanud, et ta tutvus Aigar Arolepaga 2022 jaanuaris ja kohtusid esmakordselt 2022

veebruaris. Seejärel oli ta korduvalt kodust ära lühemaid perioode, kõige pikemalt juulist novembrini 2022. Kannatanu ütluste kohaselt suhtles Aigar Arolepp kõige rohkem Janno Ottiga. Janno Otti käis Aigar Arolepal ka külas. C. K. kinnitas, et Janno Otti käis Aigar Arolepal külas ka siis, kui tema seal oli. C. K. tõukamise puhul ei olnud tõenäoliselt Janno Otti jaoks tegemist vahejuhtumiga, mis kuidagi erilisena oleks meelde jäänud. Koos käidi alkoholi tarvitamise eesmärgil ja kannatanu sõnul olid mõlemad mehed ka sündmuse päeval alkoholi tarvitanud, mistõttu ilmselt ei olegi kõnealune sündmus eredalt talletunud. Ka kaitsja on kaitsekõnes pidanud võimalikuks, et pideva alkoholi tarvitamise tulemusena võis olla Janno Otti mälu häiritud. Kohtu arvates on tõenäoline, et Janno Otti ärritus ja tõukas kannatanut. Seda, et Janno Otti vägivaldselt käituda võib, näitab ka tema varasem elukäik. VII.2.5. Oluline on, et KarS § 121 puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust (vt nt RKKKo 1-16-10326/51, p 27). Kohtu arvates ei saa öelda, et C. K. tõukamine oleks olnud vähe intensiivne. Kannatanu sõnul kukkus ta vastu kappi, tundis valu ja sai hematoomi. Seega pidi tõukamine olema tuntav. VII.2.6. Teo subjektiivse külje kohta on kaitsja märkinud, et isegi kui Janno Otti tõukas C. K., siis ei olnud tal tegelikult huvi C. K. haiget teha. Tuleb tuvastada, kas Janno Otti kannatanut tõugates sai aru, et sellise tegevusega tekitab ta kannatanule valu või selle tulemusena tekib kannatanul ka hematoom. Kaitsja leidis, et Janno Otti ei tegutsenud otsese tahtlusega. Ta oli alkoholijoobes, tema arusaamine sellest, et kannatanu temaga pähkleid ei jaga, on kaheldav. Kannatanu eest tõukamisega tahtis ta justkui minna mööda ja selle teema lõppenuks lugeda. Kuna Janno Otti ei näinud ette tagajärge, siis leiab kaitsja, et Janno Otti tegevuses kannatanu C. K. osas puudub kuriteokoosseis. VII.2.7. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kohtu arvates pani Janno Otti teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Janno Otti näitas ta oma käitumisega, C. K. tõukamisega, pahameelt kannatanu tegevuse (pähklite keelamine) pärast. Ei saa kindlalt väita, et Janno Otti eesmärk oli kannatanule kindlasti teha haiget, kuid ta pidi saama aru ja pidama võimalikuks, et tõukamise tagajärjel ruumis, kus kannatanul ei olnud enda sõnul võimalik kuidagi eemale astuda, võib kannatanu mööbli vastu kukkudes saada vähemalt haiget. Kannatanu sõnul Janno Otti ka hiljem vabandas, mis näitab, et süüdistatav sai aru, et on kannatanule haiget teinud. Janno Otti teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Janno Otti on pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi toime. VII.3. R. K. löömine. Süüdistuses kirjeldatud käitumist Janno Otti sõnul olnud ei ole, tema ei ole R. K. löönud (protokollid, tl 100p). VII.3.1. Aigar Arolepa telefonist Samsung SM-F711B on aga leitud tõendid (III kd, tl 112220), mis koosmõjus tunnistajate ütlustega viitavad vastupidisele. Mitmetel fotodel on näha R. K. ja füüsilises kontaktis R. K. on Janno Otti. R. K. on verise näoga fotol 190 (III kd, tl 172) ja 203 (III kd, tl 177). Fotol 181 (III kd, tl 173) on Janno Otti otsas asemel selili lamaval R. K., jalats käe otsas. Fotol 197 (III kd, tl 174) näha oleva jalgade asendi järgi otsustades on kannatanu pöördunud paremale küljele, tema otsas on Janno Otti. Fotol 198 (III kd, tl 174) istub Janno Otti R. K. kõrval ja fotol 199 (III kd, tl 175) Janno Otti kummardub R. K. kohale. Fotol 200 (III kd, tl 176) istub Janno Otti voodil selili poollamaskil asendis oleva R. K. jalgadel ja tõukab teda kahe käega rinnust või soovib kinni haarata.

VII.3.2. Vaatlusprotokollis (III kd, tl 112) on uurija selgitanud, et raportites ära toodud aegade Created (Loomise aeg), Modified (Muudetud), Accessed (Juurdepääsu aeg) näol ei ole tegemist pildi või videofaili tegemise ajaga, vaid ajaga, millal konkreetne pildi- või videofail on antud seadmesse tekkinud ja selle pildifaili muutmise või juurdepääsu ajaga. Fotode modifitseerimise aeg on 31.07.2023 ja 01.08.2023. Seega on R. K. löömine toimunud juba varasemalt. VII.3.3. Tausta ja olustiku järgi on fotod tehtud XXX talus, mida kinnitasid nii süüdistatav, kannatanu kui tunnistajad. Janno Otti on ära tuntud riietuse ja näo järgi. Süüdistatav Janno Otti kinnitas kohtus samuti, et tegemist on temaga. VII.3.4. Vaidlust ei ole selles, et R. K. on peas vasakul pool arm. Seda tõendab R. K. läbivaatluse protokoll 15.01.2024, kust nähtub R. K. 12.01.2024 antud selgitus, kus ja kuidas arm tekkis (IV kd, tl 62-64). VII.3.5. Janno Otti selgitas kohtuistungil, mis tema mäletamist mööda piltidel jäädvustatud korral toimus. Janno Otti sõnul rahustas tema R. K., surus R. K. voodi peale, mille käigus võis R. K. ka haiget saada. Kannatanut oli tarvis rahustada tema häiriva käitumise tõttu tõuklemine, togimine, kõrist kinni võtmine, ühe ja sama asja korrutamine. R. K. löömist süüdistatav ei tunnista (protokollid, tl 101). Seda, miks tal on R. K. otsas istudes käe otsas jalats, süüdistav selgitada ei oska (protokollid, tl 105p). Janno Otti esitas oma versiooni R. K. vigastuste tekkimisest. Väidetavalt kukkus R. K. peaga vastu kappi või klaasi (protokollid, tl 100 p). VII.3.6. Kannatanu R. K. küsitlemisel lubas kohus esitada KrMS § 288 1 lg 1 alusel suunavaid ja otseseid küsimusi. Kohus leidis, et kannatanu on ilmselgelt vaenulikult meelestatud ja üritab ilmselt varjata tõtt ning hoiab küsimustele vastamisest kõrvale. R. K. sõnul ei ole Janno Otti tema suhtes vägivaldne olnud. Prokurör meenutas kannatanule, et ta on käinud uurija juures ütluseid andmas ja kordas oma küsimust, mille peale R. K. tunnistas, et Janno Otti on teda korra labakäega löönud, kuid selle järel ta midagi ei tundnud ja mingisuguseid tagajärgi ei tekkinud. Ta peab võimalikuks, et mõnitas Janno Otti isa ja sai selle tõttu Janno Ottilt labakäega vastu nägu. Seda plaksu ta mäletab. Kui prokurör näitas R. K. fototabelit (VII kd, tl 66-68), mis esitati, kui ta kannatanuna üle kuulati, selgitas R. K., et fotodel kajastatud vigastused on ta saanud aknasse kukkumisest, millest keegi kohal viibinutest midagi ei mäleta. Tema oli purjus ja järgmisel päeval, kui ärkas, siis öeldi, et võib-olla ta kukkus aknasse. Peas oleva armi kohta selgitas R. K., et see võis tekkida aknasse kukkumise järel. Isiku kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel kannatanu R. K. kohtueelsel uurimisel antud ütlused. R. K. kinnitas uurijale: „Ma isegi ei tea, millega Janno mind lõi, käega vist. Mul on siin vasakul pool peas arm isegi sellest Janno löögist. Vasaku silma juures on ka arm, aga see ei ole Janno löömisest.“ R. K. ütlustes esines veel teinegi vastuolu, nimelt selgitas R. K. uurijatele: „Janno lõi mind rohkem kui üks kord vastu pead. Ma ei mäleta, mitu korda ta mind kokku lõi.“ Kohtus rääkis R. K. vaid ühest löögist. Vastuolu kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus räägituga põhjendas R. K. sellega, et tal oli ülekuulamise ajal pohmell, ta oli unine ja ei saanud arugi, et talle koju tulnud küsitlejad on uurijad. Lisaks veel kästi dokumendile alla kirjutada ilma, et ta oleks kontrollinud, mis kirja sai. Samas hetk hiljem selgitab R. K., et ülekuulamisel kirjapandu on trükitud tema sõnade järgi ja ta ise on dokumendi läbi lugenud. VII.3.7. Olgugi, et süüdistatava Janno Otti ja kannatanu R. K. ütlused vigastuste tekkimise kohta on kohtus ühetaolised, ei ole kohus, arvestades ülejäänud tõendeid, veendunud, et nende juttu võiks uskuda. Kohtu hinnangul ei ole R. K. suutnud mõistuspäraselt ja kohtule arusadavalt selgitada erineval perioodil antud ütluste erisuse põhjust, mistõttu tuleb nimetatud tõend, s.o R. K. ütlused tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta.

VII.3.8. KrMS § 289 lg-s 1 otseselt märgitu kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. See tähendab, et ristküsitlusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist taotledes on võimalik demonstreerida seda, et kuna kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused on oluliselt lahknevad, siis on põhjust kohtus antud ütluste usaldusväärsust seada kahtluse alla. Kohtus antud ütluste usaldusväärsuse lõplik hindamine on aga mõistetavalt kohtu pädevuses. VII.3.9. Seega võib kohus näiteks pärast mingi tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle tunnistaja poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele. Kuid kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta (RKKKo 3-11-101-15, p-d 25-27). VII.3.10. Käesolevalt on R. K. ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus olnud sedavõrd erinevad, et kohus ei saa R. K. ja tema kohtus antud ütlusi usaldada. Arusaadavalt ei taha R. K. oma pikaaegse sõbra vastu ütlusi anda. Kohtu arvates ei mõjuta ühe tõendiallika kõrvale jätmine siiski süüteosündmuse tõendamist, kuna asjas on ka teisi dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid. VII.3.11. Olles jätnud kõrvale R. K. ütlused, märgib kohus, et tõenäoliselt on XXX talus toimunud ka sündmus, millele Janno Otti oma ütlustes viitab, s.o R. K. aknasse kukkumine. VII.3.12. Eeltoodut kinnitab tunnistaja J. T., kes meenutas, et aken XXX talus on katki 2023 sügisest, aknasse kukkus R. K. ja siis ei olnud tema juures Aigar Aroleppa selle tagajärgi talletamas. Eelpool kirjeldatud R. K. löömine Janno Otti poolt on talletatud varem ja selle on talletanud Aigar Arolepp. Seega R. K. vigastus ei saanud tekkida aknasse kukkumisest. Kohtus vaadeldud pildifailid on juba modifitseeritud ajaliselt varem kui 2023 sügisel. Eelnevaga on ümber lükatud Janno Otti ja ka R. K. versioon juhtunust. Aigar Arolepa telefonist leitud piltide põhjal on aga tõenäoline, et R. K. ja Janno Otti vahel oli kaklus, mille käigus sai R. K. peavigastuse. VII.3.13. Tunnistaja Aigar Arolepp nägi Janno Otti ja R. K. vahel rüselust, mis sai alguse sõnavahetusest. Väidetavalt ei näinud Aigar Arolepp, mida Janno Otti R. K. täpselt tegi (protokollid, tl 119). Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlustest osa, milles Aigar Arolepp kirjeldab, kuidas Janno Otti läks R. K. kallale, võttis R. K. käega riietest kinni ja lõi R. rusikaga näkku, mille järel oli R. K. nägu verine. Prokuröri küsimuse peale, miks on kohtueelses menetluses antud ütlused kohtulikul uurimisel antutest erinevad, selgitas Aigar Arolepp, et ta liialdas natukene, kui rääkis löömisest, sest neil oli Janno Ottiga tüli. Rüselus oli, sellele ta vastu ei vaidle. Eelnevalt vaadeldud fotodel on näha rüselust, selles ei ole kahtlust. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati Aigar Arolepa ütlused ka osas, kus ta selgitab, miks ta toimunud sündmust jäädvustas. Kohtueelses menetluses selgitas Aigar Arolepp, et tegi video, sest kartis, et Janno Otti lööb R. K. maha (protokollid, tl 119p), mis näitab, et R. K. kehaline väärkohtlemine pidi olema intensiivsem kui vaid rüselus. VII.3.14. Kuigi ka Aigar Arolepa ütlused on erinevatel perioodidel olnud erinevad, siis täielikult ebausaldusväärseks neid pidada ei saa. Aigar Arolepa ütlused on konkreetse sündmuse kohta ja haakuvad osaliselt ka teiste, eelkõige tema enda poolt talletatud tõenditega.

VII.3.15. C. K. ütlused sündmuse kohta on kohtu hinnangul kõige usaldusväärsemad ja haakuvad ka teiste tõenditega, eelkõige Aigar Arolepa poolt tehtud fotodel nähtuga. Kohtul ei ole ühtegi põhjust arvata, et tunnistaja kirjeldatu tegelikult selliselt aset leidnud ei ole. C. K. nägi läbi Aigar Arolepaga tehtud videokõne seda, kuidas Janno Otti ründas R. K.. Tema oli XXX, Aigar Arolepp oli XXX külas. Ajaliselt võis olla videokõne, milles C. K. nägi R. K. löömist 2023. a alguses, sest C. K. mäletab, et oli veel XXX, mis annab selgust selles, millal sündmus aset võis leida (protokollid, tl 35). Tunnistaja XXX. VII.3.16. C. K. ütluste põhjal on tõenäoline seegi, et Janno Otti lõi R. K. korduvalt. Esmalt vägivald, mida C. K. videos nägi, ja seejärel see, mis on Aigar Arolepa poolt talletatud enne või pärast videokõne tegemist (protokollid, tl 43p). Kohtus kinnitas C. K., et Janno Otti lõi R. K. rohkem kui 1-2 korda näo piirkonda ja see nägi välja nagu peksmine ja aeg tundus tema jaoks suhteliselt pikk. Hiljem omavahelises vestluses tunnistas Aigar Arolepp C. K., et Janno Otti ja R. K. vahel oli olnud väike konflikt (protokollid, tl 35p). VII.3.17. Kohus leiab, et eelpool vaadeldud tõendite põhjal, mida kohus usaldusväärseks on hinnanud, saab lugeda tõendatuks, et Janno Otti lõi R. K. ja seda korduvalt. Otseseks tõendiks on peksmist pealt näinud C. K. ütlused ja Aigar Arolepa telefonist leitud failid. J. T. ütlused kinnitavad, et R. K. vigastus ei saanud tekkida aknasse kukkumisest, kuna see oli ajaliselt hiljem. Süüdistuse teksti kohaselt lõi Janno Otti R. K. ka käe otsa pandud jalatsiga. Kuigi miski otseselt seda ei kinnita, siis on kohtu arvates siiski tõenäoline, et see nii oli. Nimelt on näha fotolt 181 (III kd, tl 173), et Janno Otti istub R. K. otsas jalats käe otsas ja selgelt on tegemist konfliktiga. Kohtu hinnangul ei saa hinnatud tõendite põhjal siiski öelda, et lisaks pea ja näo piirkonda löömisele tabasid Janno Otti löögid ka R. K. kehapiirkonda. Sündmust kajastavatelt piltidelt on näha, et verine on R. K. laup. Ka C. K. rääkis löökidest pea piirkonda. Prokurör viitas korduvalt ka R. K. laubal olevale armile, mis väidetavalt on tekkinud sama sündmuse raames saadud peavigastuse tagajärjel. Ka selles ei saa kohtu hinnangul veendunud olla, st ei ole tõendatud, et arm on tekkinud Janno Otti tegevuse tõttu süüdistuses märgitud sündmuse järjel. Prokurör viitas kohtus, et punktis VII.3.2. kirjeldatud vaatlusprotokollis kajastatud fotodel 191, 205 asetseb R. K. käsi täpselt sellel kohal, kus asetseb hiljem fikseeritud arm. Kohtu arvates ei saa fotode järgi kindlalt tuvastada, et haav just selle koha peal asetseb, kus hiljem tuvastatud arm. R. K. küll selgitas 15.01.2024 läbivaatuse protokollist nähtuvalt, et kõnealune arm tekkis siis kui R. K. teda XXX talus lõi (IV kd, tl 62-64). Samas selgus kohtus nii süüdistatavate kui tunnistajate ütlustest, et konflikte on samade isikute vahel XXX talus olnud teisigi. Lisaks on alkoholi tarvitamise käigus olnud intsidente, näiteks R. K. aknasse kukkumine, mille järel saadud vigastuste järel võis samuti arm tekkida. On võimalik, et R. K. ajas erinevaid sündmuseid segamini juba kohtueelselt ütluste andmise ajal. VII.3.18. Teo subjektiivse külje kohta leiab kohus, et Janno Otti on tegutsenud R. K. korduva pea- ja näopiirkonda löömisel vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Pekstes R. K. korduvalt nii rusikatega ja käe otsa pandud jalatsiga pea piirkonda ning näo- ja keha piirkonda, teadis J. K., et ta tekitab kannatanule valu ja tõenäoliselt ka soovis seda. Janno Otti teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Janno Otti on pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi toime. VII.4. T. M. löömine. Süüdistatav Janno Otti selgitas, et T. M. on olnud ühise alkoholi tarvitamise käigus erimeelsusi, kuid muud mitte. Janno Otti tunnistas, et oli alkoholijoobes, kuid T. M. ta ei löönud. Tema peksis väidetavalt riidekapi ust, isegi kui see kõlab veidralt. Janno Otti jääb endale kindlaks, et tema T. M. ei löönud (protokollid, tl 101). VII.4.1. Aigar Arolepp on C. K. saatnud vägivalla kasutamist sisaldavad videod ja C. on need uurijale edastanud, isikute tuvastamiseks on lisatud väljavõtted rahvastikuregistrist, tuvastatud on aeg, mil Aigar Arolepp videod Messengeris edastas - 30.07.2023. Kuritegu on toime pandud failide edastamise eelselt.

VII.4.2. Mõlemal Aigar Arolepa edastatud videol on T. M. väärkohtlemist kajastav sündmus. Video nimega XXX on saadetud C. K. Facebook Messengeri Aigar Arolepa Facebook Messengeri konto alt XXX 30.07.2023 (foto 1) (IV kd, tl 92). Videos on näha meesterahvas, kellel on jalas musta värvi püksid ja musta värvi dressipluus (kuvatõmmis 2) (IV kd, tl 92). Seejärel on näha voodi peal istuvat T. M., kellel on näo piirkond ja vasak käsi verised (kuvatõmmis 3) (IV kd, tl 92). Seejärel on hetkeks nähtav Janno Otti profiil, paremalt küljelt (kuvatõmmis 4) (IV kd, tl 92) ning video lõpus on näha kaadris Aigar Arolepp (kuvatõmmis 5) (IV kd, tl 93). Videos kuuldava heli järgi manitseb Aigar Arolepp, et ole vait Janno. Janno Otti ärpleb, et peast tuleb muidugi palju verd, aga miks minu käed ei ole verised? Ja ise vastab ka, et sest puhas löök oli. T. M. ütleb, et nad lõid mind. Kuulda on Aigar Aroleppa kommenteerimas. Janno Otti ülbitseb, et ma ei löönud sind noaga, õpi natukene ja žestikuleerib ägedalt T. M. nina all, kes pühib käega verd näolt. T. M. jälle ütleb, et ole vait Janno. VII.4.3. Janno Otti ei oska kommenteerida, miks T. M. ütleb, et teda on löödud. Seda, miks ta ütles, et ma ei löönud sind noaga, selgitab Janno Otti, et kui ta õigesti seda asja meenutab, see võis olla, kus J. T. ja T. M. vahetult enne videot omavahel arveid klaarisid. Ta ei ole päris kindel, aga midagi meenub. VII.4.4. Videol nimega XXX on näha voodil istumas T. M., kelle nägu on koos heledat värvi ainega ja kes enda nägu pühib (kuvatõmmis 6-7) (IV kd, tl 94). Seejärel on näha toolil istuv Janno Otti (kuvatõmmis 8) (IV kd, tl 95). Video on tehtud samal korral, ajaliselt mõnevõrra hiljem. Janno Otti ja Aigar Arolepp ütlevad T. M., et ta oma nägu näitaks mõlemalt poolt. T. M. manitseb Janno Ottit vait olema. VII.4.5. Aigar Arolepp tunnistas, et ta on C. K. saatnud T. M. videod. Aigar Arolepa versioon juhtunust on, et T. M. kukkus kapsariivi otsa enne, kui Aigar Arolepp filmima hakkas ja seepärast oli pea verine. Väidetavalt oli ise seda järgmisel päeval tunnistanud. VII.4.6. Küsimusele, miks T. M. ütleb, et nad lõid mind, vastab Aigar Arolepp, et ta jõudis vahetult peale seda sinna. Janno tegi tema arvates kätekõverdusi ja kapiuks jäi ette. Löömist tema ei näinud. Ta hakkas filmima situatsiooni, kus Janno ärpleb ja T. on pea verine. Seda, kas T. M. oli teises videos tort näos, ei osanud Aigar Arolepp öelda, vaatamata sellele, et ta ise seda filmis. Ta väitis, et arvas, et seal on mingi kaklus, aga vist ei olnud (IV kd, tl 118p). Tordi kohta midagi öelda ei oska. Videot oli Aigar Arolepp T. näidanud järgmisel päeval (IV kd, tl 119). VII.4.7. Kannatanu T. M. vägivalla tarvitamist esmalt ei tunnistanud. Ta väitis, et nad on Janno Ottiga sõbrad. T. M. selgitas, et XXX talus on Aigar Arolepp pildistanud ja filminud peksmisi. Prokurör näitas esimest videot, kus T. M. tunneb ära enda, Janno Otti ja Aigar Arolepa. Tegemist on XXX talus filmitud videoga. Ta mäletab, et hakkas midagi norima, kuid ei mäleta, millest see alguse sai - kõike juhtunut ei mäleta. T. M. peab võimalikuks, et ta ütles Janno Ottile midagi. Küsimusele, mida Janno talle tegi, vastab T. M., et see on näha ju, mis ta tegi. Küsimusele, kas verd ka jooksis, vastab, et muidugi, pildi peal oli näha ju. Küsimusele, millest see veri jooksis, vastas T. M., et ta kukkus ka seal. Teise videoga seoses kinnitab T. M., et tegemist on sama juhtumiga, aga ta ei tea, miks tal tort näos on (p rotokollid, tl 69). T. M. arvates on see naeruväärne ja ebaloomulik. Eelmise video kohta ütleb T. M., et kui ta midagi ütles, siis võis selline asi juhtuda. Ta küll leiab, et inimesega ei tohiks nii käituda, kuid vabandab Janno Otti tegevust sellega, et ta oli purjus ja ega Janno Otti halva pärast. Neil ei ole ühtegi tüli Janno Ottiga olnud, peale seda said hästi läbi ja tema Janno Ottit ei süüdista. Selle pärast, mida talle tehti, tunneb ta ise ennast süüdi. Kui ta ei oleks norinud, ei oleks midagi olnud. VII.4.8. Sündmuse meelde tuletamiseks näitas prokurör tunnistaja C. K. istungil vaatlusprotokolli stoppkaadreid (ekraani vahendusel video näitamine ei olnud võimalik). C.

K. tundis ära kuvatõmmis 3 peal T. M., kuvatõmmis 4 peal Janno Otti ja Aigar Arolepa, kes on XXX (protokollid, tl 35p). Tema ise sündmust pealt ei näinud, nagu eelpool öeldud, saatis Aigar Arolepp talle videod T. M. kohta. VII.4.9. J. T. selgitas, et tema ise vägivallatsemist pealt näinud ei ole ja enda katuse all vägivalla tarvitamist heaks ei kiida. Videot vaadates ta leidis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp on T. M. jõhkralt käitunud ja tema kohtlemine on olnud häbiväärne. R. K. ja T. M. on rahulikud poisid, T. M. veel kõige rahulikum. VII.4.10. Kaitsja leidis, et kohtus ei ole selgeks saanud, mis T. M. juhtus. Tunnistajaid, kes sündmust pealt oleksid näinud, ei ole. Sündmus on tuvastatud Aigar Arolepa telefonist leitud fotodest ja videotest. Kaitsja märgib, et kõik kahtlused ja vaieldavused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks vastavalt KrMS § 7 lg 3. VII.4.11. Kohus nõustub kaitsjaga, et tunnistajaid, kes oleksid näinud pealt, et Janno Otti lõi T. M., ei ole. Samuti ei ole täpselt võimalik tuvastada, millal sündmus aset leidis. Vaatamata sellele võimaldavad kannatanu kohtus antud ütlused koos teiste tõenditega järeldada, et T. M. löömine süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal on aset leidnud. Videost XXX on näha T. M., kellel on näo piirkond ja vasak käsi on verised. Temaga koos viibisid Janno Otti ja Aigar Arolepp, kes samuti samast videost näha on. Prokuröri küsimusele, mida Janno Otti T. M. tegi, vastas viimane, et see on ju näha. Kohtu arvates on näha, et T. M. suhtes on kasutatud vägivalda. T. M. ei ole küll selgelt väljendanud, et Janno Otti teda lõi, kuid tema ütlustest saab seda siiski järeldada. T. M. tunnistas kohtu hinnangul, küll mõnevõrra vastumeelselt, et tema veritsev nägu on Janno Otti tegevuse tagajärg. Asjaolule, et lööja on Janno Otti, mitte keegi muu, viitab video taustal kuuldav vestlus, kus Janno Otti ülbitseb, et ta ei löönud T. M. noaga, õpi natukene ja žestikuleerib T. M. nina all. Arusaadavalt ei taha kannatanu oma sõbra Janno Otti kohta süüstavaid ütluseid anda. Vastupidi- T. M. näeb süüd hoopis endal väites, et kui ta ei oleks norinud, ei oleks midagi olnud. Samas peab T. M. võimalikuks, et kui ta midagi ütles, siis võis selline asi (ilmselt vägivald Janno Otti poolt) juhtuda. Janno Otti meenutas, et võis olla, et J. T. ja T. M. klaarisid vahetult enne videot omavahel arveid, mis seletaks T. M. vigastust. Kohtu hinnangul ei ole see versioon tõendamist leidnud. Uuritud tõendite põhjal on usutav, et Janno Otti T. M. lõi ja põhjustas sellega viimasele veritseva haava. VII.4.12. Siingi saab subjektiivse külje pealt öelda, et Janno Otti pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 g 3 mõttes. T. M. löömisega pea piirkonda teadis Janno Otti, et see tekitab valu. Tulemuseks ka veritsev haav, mis näitab, et löök pidi võrdlemisi tugev olema. VII.4.13. Eelneva põhjal on selge, et Janno Otti on oma tegevusega täitnud kehalise väärkohtlemise enamohtliku koosseisu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt RKKKo 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (RKKKo 1-19-5146, p 8). VII.4.14. Janno Otti puhul on tõendatud, et ta on pannud toime vähemalt kolm kehalist väärkohtlemist, mis on tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses. Lisaks veel karistati teda enne käesolevat kohtuotsust Tartu Maakohtu 25.05.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-222975 KarS § 121 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistus.

VIII Karistus VIII.1. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-6-17, p 9; 1-18-2232/179, p 71). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 1-18-2232/179, p 71). VIII.2. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). VIII.3. Aigar Arolepa karistus VIII.3.1. KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik süüdistatavat karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, KarS § 157 3 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, KarS § 1751 lg 2 järgi kuni kolmeaastase vangistusega, KarS § 179 lg 11 järgi ühe- kuni kolmeaastase vangistusega ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. VIII.3.2. Aigar Aroleppa on karistusregistri teatise (V kd, tl 82-88) ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide (V kd, tl 89-122) kohaselt korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Väärib ka märkimist, et Aigar Aroleppa on korduvalt karistatud väärteokorras varavastaste kuritegude eest, samuti on arhiveeritud karistused mõistetud varguste eest. Riigikohus on aktsepteerinud seda, et inimese retsidiivsuse prognoosimiseks ning eripreventiivselt mõjusa karistuse mõistmiseks tohib tugineda ka kustunud karistusandmetele (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14; RKKKm 1-15-1446/76, p-d 10-18). Ehk eeltoodu näitab, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest ei ole Aigar Arolepp suutnud senini oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemist. Veelgi enam, ta on uued kuriteod pannud toime endast nõrgemate vastu: C. K. ja S. K. olid alaealised, K. K. kurt ning K. K. ja P. O. puuduva teovõime tõttu eestkostel (III kd, tl 38-42; IV kd, tl 49-53, 57-59). Aigar Arolepal on ilmselgelt tekkinud karistamatuse tunne. VIII.3.3. Aigar Arolepa karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal käesolevalt kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Aigar Aroleppa Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639 KarS § 121 lg p-de 2, 3, § 179 lg 11 ja § 424 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Aigar Arolepale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.10.2018. a otsusega nr 1-18-8735 mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ning Aigar Arolepale mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aastat, 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 10.08.2019. VIII.3.4. Enne viimati nimetatud otsust karistati Aigar Aroleppa Tartu Maakohtu 30.10.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8735 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aigar Arolepp ei pane 1 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 4 alusel määratud lisakohustust. VIII.3.5. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid leiab, et karistust raskendavate asjaoludena saab ära märkida KarS § 58 p-des 2 ja 4 sätestatu - süüteo toimepanemine kannatanut alandades (P. O. puhul – isikut alandati põlvili sundimise, videote filmimise ja nende levitamisega) ning kuriteo toimepanemine endiste pereliikmete ja muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes (C. K. ja K. K. puhul, kes on XXX ja kellel on Aigar Arolepaga XXX). VIII.3.6. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid ning karistust raskendavaid asjaolusid, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Aigar Arolepa karistamisel eesmärke vaid reaalne vangistus. Kohtu hinnangul on Aigar Arolepa süü kuritegude toimepanemisel vähemalt keskmine. VIII.3.7. KarS § 323 lg 1 ja § 175 1 lg 2 alusel toime pandud kuritegude eest on põhjendatud mõista karistus keskmisest madalamas määras, KarS § 179 lg 1 1 järgse kuriteo eest keskmisest määrast suuremas määras, KarS § 120 lg 1 (J. K. ja K. K. ähvardamine) ja § 214 lg 2 p 4 eest keskmises määras ning KarS § 120 lg 1 ja § 157 3 lg 1 järgi (C. K. suhtes toime pandud ähvardamised ja ahistav jälitamine) sooritatud kuritegude eest maksimaalses määras. Selliselt saavad täidetud karistuse mõistmise eesmärgid – Aigar Arolepp peab mõistma, et tema senine mitmekülgne õigusvastane käitumine ka edaspidiselt päädib rangeima võimaliku karistusega. VIII.3.8. Aigar Arolepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 323 lg 1 järgi ja temale karistuseks mõista 2 aastat vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi (22.09.2023 K. K. ja J. K. ähvardamine) ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 ja § 157 3 järgi (C. K. suhtes toime pandud kuriteod) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks kogumis 1 aasta vangistust, KarS § 1751 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust, KarS § 179 lg 1 1 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat 6 kuud vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 8 aastat vangistust. Kohus mõistab Aigar Arolepale prokuröri poolt väljapressimise eest küsitud vangistusest 1 aasta väiksema karistuse, sest kuriteo tehiolusid ja isiku süüd arvestades ei ole põhjendatud väljapressimise eest keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. Kannatanu vigastused on enamuses paranenud ning ta saab oma tavapärast elutegevust jätkata. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb karistused liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning Aigar Arolepale mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aeg 21.03.-22.03.2023, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning karistuseks mõistetakse 10 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algust hakatakse arvestama alates Aigar Arolepa kahtlustatavana kinnipidamisest 04.10.2023. VIII.4. Janno Otti karistus VIII.4.1. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik süüdistatavat karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest nelja kuni kaheteistaastase vangistusega.

VIII.4.2. Janno Otti on karistusregistri teatise (IV kd, tl 108-113) ja kohtule esitatud kohtuotsuste, erakorraliste ettekannete ja nende kohta tehtud määruste väljatrükkide (IV kd, tl 114-165) kohaselt korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Ehk siis näitab eeltoodu, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest, ei ole Janno Otti suutnud senini oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja seda varasemate otsustega määratud katseajal. VIII.4.3. Janno Otti karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal käesolevalt kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Janno Ottit Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati Janno Ottile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.11.2020. a otsusega nr 1-20-6971 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning Janno Ottile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat, 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 74 sätete alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Janno Otti ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 8, 9 ja lg 4 alusel võetud lisakohustusi. VIII.4.4. Janno Ottit iseloomustavast materjalist on näha, et tema kriminaalhooldus ei kulgenud ootuspäraselt. Janno Otti rikkus pidevalt talle määratud kohustusi ja tema kohta esitati korduvalt erakorralisi ettekandeid. VIII.4.5. Enne viimati nimetatud otsust karistati Janno Ottit Tartu Maakohtu 24.11.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6971 KarS § 182 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust; KarS § 213 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust; KarS § 423 1 järgi (02.04.2019 ja 21.09.2019. a toimepandud teod) ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust; KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi (16.10.2019. a ja 10.11.2019. a toimepandud teod) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Janno Ottile liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 kohaselt pidi Janno Otti koheselt ära kandma 6 kuud vangistust, mille hulka arvestati KarS § 68 alusel 4 päeva, mille vältel Janno Otti oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jäi koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et karistuse ülejäänud osa ei pöörata täitmisele, kui Janno Otti ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 2 1, 8 ja lg 4 alusel määratud lisakohustusi. VIII.4.6. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid leiab, et karistust raskendava asjaoluna saab ära märkida KarS § 58 p 2 sätestatu - süüteo toimepanemine kannatanut alandades (P. O. puhul) alandades. VIII.4.7. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid ning karistust raskendavaid asjaolusid, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Janno Otti karistamisel eesmärke vaid reaalne vangistus. Kohtu hinnangul on Janno Otti süü kuritegude toimepanemisel vähemalt keskmine. VIII.4.8. Karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga, mis puudutab KarS § 121 lg 2 p 3 alusel toimepandud kuritegu. Mis aga puudutab KarS § 214 lg 2 p 1, 4 sätestatud kuritegu, siis siin on põhjendatud mõista keskmisest määrast mõnevõrra suurem karistus.

VIII.4.9. Janno Otti tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (2022. a märtsis või aprillis C. K. tõukamine) ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 122-2975 mõistetud karistusega, mis oli 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Janno Ottile 2 aastat 8 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Janno Otti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (ajavahemikus 2022. a lõpp kuni 30.07.2023. a T. M. ja R. K. löömine) ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Süüdi tunnistada Janno Otti KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 7 aastat vangistust. Kohus mõistab Janno Ottile prokuröri poolt väljapressimise eest küsitud vangistusest 1 aasta väiksema karistuse, sest kuriteo tehiolusid ja isiku süüd arvestades ei ole põhjendatud väljapressimise eest keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. Kannatanu vigastused on enamuses paranenud ning ta saab oma tavapärast elutegevust jätkata. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-222975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 aastat 8 kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat 8 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Janno Otti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.01.2024 karistusaja hulka ning hakata arvestama karistusaja algust alates Janno Otti kahtlustatavana kinni pidamisest 16.01.2024. IX Tsiviilhagi IX.1. Kriminaalasjas on kannatanu P. O. esitanud tsiviilhagi ja palunud kohtul mõista solidaarselt Aigar Arolepalt ja Janno Ottilt välja P. O. kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks 222,01 eurot. Alternatiivsena on kannatanu palunud kohtul mõista Aigar Arolepalt ja Janno Ottilt välja P. O. kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel eestkostja (I kd, tl 18-19). IX.2. Varaline ja mittevaraline kahju on P. O. tekkinud Aigar Arolepa ja Janno Otti ühise õigusvastase tegevuse tagajärjel. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt eeltoodust vastutavad käesolevalt Aigar Arolepp ja Janno Otti solidaarselt. Süüdistatavad enda süüd kahju tekkimises ei tunnista. IX.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. IX.4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Varaline kahju IX.5. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista varalise kahju katteks 222,01 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kannatanu pidanud kuriteo tagajärjel saadud vigastuste tõttu tarvitama erinevaid ravimeid põletiku ja valu leevendamiseks. Kannatanu on teinud kulutusi ravimitele vähemalt 30,01 euro eest. Vigastuste fikseerimisel tehti röntgen, mille eest visiiditasu on 5 eurot. Rikutud ja lõhutud said P. O. riided väärtuses 166 eurot. Kokku tekkis P. O. varaline kahju 222,01 eurot. Ravimite hinnad pärinevad apteegi kodulehelt perioodil, kui neid välja osteti. P. O. kinnitas kohtuistungil, et ta tarvitas temale

väljakirjutatud ravimeid, valuvaigisteid tarvitab siiani. Hagiavalduses on märgitud, et hamba taastamise ja taastusravi kulu ei ole veel selge ega olnud selge ka kohtuistungi ajal. Kannatanu selgitas, et peksmise tagajärjel tuli hambalt tükk küljest, tekkis põletik ja hammas tuli välja tõmmata. IX.6. VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. IX.7. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. IX.8. Kohus on seisukohal, et hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele kogu ulatuses. Kuigi ravimitele ja visiiditasule tehtud kulutuste kohta ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid, ei kahtle kohus, et need kulud on P. O. tekkinud. Kannatanu vigastused on fikseeritud ja on usutav, et valu leevendamiseks ta ravimeid pidi kasutama. Kohus rahuldab kannatanu P. O. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu P. O. kasuks 222,01 eurot, mis tuleb kanda S. O. arveldusarvele XXX. Mittevaraline kahju IX.9. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju katteks või alternatiivsena vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele. Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 5 000 eurot. IX.10. Hagiavalduse kohaselt on kannatanu suhtes toimepandud kuriteo tagajärjel saadud vigastused põhjustanud talle kannatusi ja hingelist valu. Nimelt ei saanud P. O. talle tekitatud vigastuste tõttu hästi süüa, juua ega hingata. See kõik oli tema jaoks piinarikas ja valulik. Vigastused moonutasid P. O. välimust, mille tõttu ei saanud ta ilma häbitundeta kodust väljuda. See põhjustas temas stressi, pinget, alandust. Vigastused tekitasid P. O. valu, mis ei võimaldanud tal elada oma tavapärast elu ja mille leevendamiseks tuli kuni detsembri keskpaigani tarbida rohkelt valuvaigistit. Löökidest tekkis parempoolse esihamba alla põletik ja hammas tuli eemaldada, paigaldada tuleb uus hammas. P. O. vastu toimepandud kuriteo ajal temal seljas olnud riided olid katki ja verega määrdunud, s.o sedavõrd rikutud, et need tuli ära visata. Aigar Arolepp filmis P. O. peksmist ja ähvardamist, P. O. tekitatud vigastusi, enda ja Janno Otti ärplemist ning edastas tehtud videod mitmele inimesele: K. K., C. K., K. K. ja J. K.. Haavatavas olukorras ja ohvrirollis oleva inimese filmimine ja selliste videote edastamine on alandav ja eneseväärikust madaldav. Eelnev põhjustas P. O. hingelisi üleelamisi, häbitunnet, mainekahju, halba enesetunnet, alandust. IX.11. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. IX.12. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. IX.13. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. IX.14. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu P. O. vigastused on tekkinud 22.09.2023 toimunu tagajärjel, mil Aigar Arolepp ja Janno Otti üheskoos tarvitasid Tartu maakonnas XXX talus Aigar Arolepa elukohas mitmesugust füüsilist ja vaimset vägivalda P. O. suhtes ning samaaegselt nõudsid temalt raha tasumist väidetavate võlgnevuste katteks ja vägivalla tarvitamise lõpetamiseks. Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust ning edastas valminud videod K. K., J. K., kelles tema tegevus hirmu tekitas. Käesoleva kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et Aigar Arolepp ja Janno Otti on süüdi vastavalt KarS § 214 lg 2 p 4 ja KarS § 214 lg 2 p 1, 4 süüteo toimepanemises. Kohus on otsust eelpool põhjendanud. IX.15. P. O. vigastused on fikseeritud ja kirjeldatud Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhus nr 20230923-399235, mil isik pöördus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (III kd, tl 28-29). Nimetatud dokumendist nähtub, et patsient saabus kiirabiga, tal diagnoositi kinnine ninaluude murd, pea pindmised hulgivigastused ja silma sinimik, mis on tekkinud kehalise vägivallaga ründe tagajärjel. IX.17. P. O. ütluste kohaselt oli peksmise järel tema välimus niivõrd moondunud, et isegi tema XXX ei tundnud teda ära. Inimesed tänaval tundsid tema nägemisest hirmu. Peksmise tagajärjel olid silmad nädal või kaks kinni paistetanud. Ta pidi viibima pimedas ruumis, kuna ei talunud valgust. Ninaluu murru tõttu tundis ta valu umbes nädal aega, hingata on siiani raske. Kannatanu sõnul teevad ribid hingates valu. Ta võtab tänaseni valuvaigisteid, kuna tal on tekkinud peavalud. Lisaks tuli eemaldada peksmise käigus viga saanud hammas. Oluline on, et erinevat liiki vägivalla tarvitamine kestis pikka aega. Kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast, tundis valu ja sai erinevaid tervisekahjustusi. Kõigist vigastustest ei ole kannatanu siiani paranenud. IX.18. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Eesti Vabariigis ei ole seadusandlikul tasemel kindlaks määratud täpseid hüvitise summasid, mis mingit liiki vigastuse eest järgneks. Mittevaralise kahju hüvitis peab olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. IX.19. Kohtupraktikas on mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud erinevates suurustes summasid (vt Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna koostatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“). Riigikohus on ka leidnud, et kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem kohtupraktika seab mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülemvõi alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Sellisel juhul ei saakski kohtupraktika sellisel juhul edasi areneda. Mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees (RKKKo 1-22-5835/33, p 32 koos edasiste viidetega). IX.20. Kohus, arvestades senist kohtupraktikat mittevaraliste kahju nõuete väljamõistmise kohta, P. O. tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja tekitatud eeldatavat valu suurust ning täieliku tervenemise võimalusi, peab antud juhul mõistlikuks mõista süüdistatavatelt Aigar Arolepalt ja Janno Ottilt välja solidaarselt kannatanu P. O. tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 5 000 eurot. Seega rahuldab kohus kannatanu P. O. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes täielikult. Mittevaralise kahju hüvitis tuleb kanda S. O. arveldusarvele XXX.

X Menetluskulud X.1. Aigar Arolepp X.1.1. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 2006,16 eurot (V kd, tl 10-44) ja kohtumenetluses 3319,62 eurot (protokollid, tl 152-154). Lisaks on menetluskuluks KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel tunnistaja sõidukulu 14,20 eurot (V kd, tl 45-48). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 7389 (seitse tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 98 senti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. X.2. Janno Otti X.2.1. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1781,20 eurot (V kd, tl 49-73) ja kohtumenetluses 3786,88 eurot (protokollid, tl 155-157). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 7618 (seitse tuhat kuussada kaheksateist) eurot ja 8 senti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. XI Lähenemiskeeld XI.1. Kirjalikult on esitanud taotlused lähenemiskeelu kohaldamiseks Aigar Arolepa suhtes M.-K. K. oma alaealise tütre S. K. huvides (protokollid, tl 26), S. O. oma eestkostetava P. O. huvides ning ka P. O. ise (protokollid, tl 81p, 82). Kohtuistungil taotlesid lähenemiskeeldu Aigar Arolepa suhtes K. K. (protokollid, tl 52), J. K. (protokollid, tl 61p), K. K. (protokollid, tl 64p). C. K. on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist Aigar Arolepa ja Janno Otti suhtes (protokollid, tl 43). XI.2. Kohtuistungil jäid kõik oma taotluste juurde, süüdistatavad vastu ei vaielnud. Janno Otti kaitsja lähenemiskeelu kohaldamist põhjendatuks ei pidanud. Prokurör palus kohtul kohaldada lähenemiskeelud Aigar Arolepale ja Janno Ottile kannatanute taotletud viisil ja ulatuses maksimaalseks lubatud tähtajaks, s.o kolm aastat. XI.3. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. XI.4. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. XI.5. Lähenemiskeelu eesmärk on tagada, et Aigar Arolepp ja Janno Otti ei rikuks tulevikus kannatanute isikuõigusi, milleks on oht olemas, arvestades süüdistatavate isikut, suhtumist kannatanutesse ning õiguskorda tervikuna. Ilma igasuguste piiranguteta (lisapiirangud tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel), on Aigar Arolepal ja Janno Ottil ka vaatamata sellele, et nad viibivad praegu kinnipidamisasutuses, võimalik kannatanutega kontakti otsida.

XI.6. Kohus peab lähenemiskeelu kohaldamist Aigar Arolepa suhtes põhjendatuks järgmistel tingimustel. Aigar Arolepal on keelatud läheneda S. K. tema elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust S. K. erinevate sidevahendite kaudu. Kohus on tuvastanud, et Aigar Arolepp otsis alaealise tüdrukuga kontakti telefoni ja erinevate suhtlusrakenduste teel. Ta ahvatles kannatanut seksuaalselt, tehes muuhulgas ettepaneku seksuaalsuhteks. Tegemist on teise kriminaalasjas kannatanu C. K. XXX, milline asjaolu oli Aigar Arolepale ka teada. Suhtlemine süüdistatavaga on kannatanut mõjutanud ja põgus kohtumine pärast omavahelise suhtluse lõppemist on tekitanud temas hirmu. Kannatanu kardab, et Aigar Arolepp võib teda üles otsida ja taas häirima hakata. Kohtu arvates on reaalne oht, et Aigar Arolepp võib taas kannatanut häirima hakata, seda näitab nii tema varasem elukäik, sealhulgas samalaadsete süütegude kordamine kui ka Aigar Arolepa isik tervikuna. XI.7. Aigar Arolepal on keelatud läheneda K. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu. Aigar Arolepp on korduvalt ähvardanud kannatanu ära tappa kättemaksuks tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. K. K. ja XXX suhtes on Aigar Arolepp varem pannud toime ka vägivallategusid. Kohtu arvates on põhjendatud keelata Aigar Arolepal kannatanule lähenemine ning suhtlemine kõigi sidevahendite kaudu. XI.8. Aigar Arolepal on keelatud läheneda J. K. ja K. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu. Aigar Arolepp saatis kannatanutele videoid sellest, kuidas ta koos Janno Ottiga P. O. peksis, märkides ära, et elama nad ei jää. Põhjendatult tunnevad kannatanud hirmu ja arvestades Aigar Arolepa kättemaksuhimulist isikut, tuleb selleks, et süüdistataval ei oleks võimalik kannatanutega kontakti otsida, lähenemiskeeldu kohaldada. XI.9. Aigar Arolepal ja Janno Ottil on keelatud läheneda C. K. elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades talle lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C. K. erinevate sidevahendite kaudu. Aigar Arolepp on pannud C. K. suhtes toime erinevaid süütegusid ja need on olnud intensiivsed. C. K. teab Aigar Arolepa isikut, eluviisi, käitumist ja tegusid. Aigar Arolepp ei ole oma käitumist muutnud vaatamata korduvatele karistustele. Kohtu arvates on alust uskuda, et lähenemiskeelu kohaldamiseta võib Aigar Arolepp hakata taas kannatanuga kontakti otsima, tema eraellu sekkuma või hirmutama ehk isegi ähvardama. Eelneva ärahoidmiseks on lähenemiskeeld vajalik. XI.10. Lõpuks tuleb Aigar Arolepal ja Janno Ottil keelata läheneda P. O. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu. Süüdistatavad on kannatanu suhtes tarvitanud intensiivselt nii füüsilist kui vaimset vägivalda. Arvestades süüdistatavate isikut ja nende suhtumist kannatanutesse on põhjendatud uute süütegude ärahoidmiseks keelata neil kannatanule läheneda ja temaga ühendust võtta. XII Asitõendid XII.1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde: postisaadetis ümbrikus ja toimikusse köidetud dokumendid ning DVD-plaadid, mis on kohtule üle antud digitaalsete tõenditega (20.03.2024 esitatud süüdistusakti 6. punkti 3. jaotises nimetatud plaadid punktides 3-9 ja 11-18, 23.05.2024 kriminaalasjas nr 1-24-3037 esitatud süüdistusakti 6. punkti 2. jaotisest märgitud plaadid punktides 1-4). XII.2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele peeglikillud, mis on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri hoiuruumi hoiule võtmise aktiga nr 24ATH28480 (IV kd, tl 196); 20.03.2024 esitatud süüdistusakti 6. punktis 4. jaotises nimetatud ümbrikud, mis asuvad kriminaaltoimikus; 20.03.2024 esitatud süüdistusakti 6. punktis 2. jaotises nimetatud koopiafailid, raportfailid, andmestik ja

jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo andmehoidlas. XII.3. Kriminaalasjas on asitõendiks Aigar Arolepa elukoha XXX 04.10.2023 läbiotsimisel (III kd, tl 83-108) leitud ja ära võetud pussnuga, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi hoiule võtmise aktiga nr 24ATH28364 (IV kd, tl 202). KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. XII.4. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aigar Arolepale tema elukoha XXX 21.03.2023 läbiotsimisel leitud ja ära võetud telefon Samsung S7 ja telefon Samsung A8 ning Aigar Arolepalt 04.10.2023 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon Samsung, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi hoiule võtmise aktiga nr 24ATH28364 (IV kd, tl 202). Aigar Arolepa telefonidel taastada enne tagastamist tehase algsätted. Samal alusel tagastada Janno Ottile 16.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon Samsung, mis asub samuti hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi hoiule võtmise aktiga nr 24ATH28364 (IV kd, tl 202). XIII Tõkendid KrMS § 306 lg 1 p 9 peab maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada ja esitama sellekohase otsustuse kohtuotsuse resolutiivosas. Tartu Maakohtu 19.11.2024 kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt jättis kohus Aigar Arolepale ja Janno Ottile kohaldatud tõkendi, s.o vahistamine, muutmata. Selleks, et süüdistatavatele anda võimalus vaidlustada enda vahi all pidamist, koostas kohus 21.11.2024 määruse, milles esitas põhjendused, millistel kohus peab põhjendatuks nii Aigar Arolepale kui Janno Ottile kohaldatud tõkendi muutmata jätmist kohtuotsuse jõustumiseni. Käesoleva otsuse terviktekstis kohus 21.11.2024. a määruses kirjutatud üle ei korda. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul mõlema süüdistatava vahistamise jätkuv kohaldamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud, kuna nii Aigar Arolepp kui Janno Otti võivad vabadusse pääsemisel jätkata süütegude toimepanemist. Varasemates tõkendi küsimust lahendanud määrustes kajastatud seisukohad on kohtu arvates asjakohased ka praegu. Vahistamisaluse olemasolu hindamisel on kohus arvestanud süüdistatavate käitumist tervikuna, s.o nii nende eelnevat elukäiku ja isiklikke, perekondlikke ning majanduslikke suhteid, aga ka teda vabaduses ümbritsevat sotsiaalset keskkonda, samuti isikute hoiakut ja kalduvust panna toime samaliiki kuritegusid. Kohus leiab, et Aigar Arolepa ja Janno Otti suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - on jätkuvalt põhjendatud ning tuleb jätta uute kuritegude ärahoidmiseks muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. XIV Lisapiirangud XIV.1. KrMS § 1431 lg 1 sätestab, et kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus määrusega piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust, lühiajalise väljasõidu õigust ja lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust. XIV.2. Aigar Arolepale määrati suhtluspiirangud kõigepealt prokuratuuri 06.10.2023. a määrusega ning seejärel juba 11.04.2024. a kohtumäärusega, kuna Tartu Vangla oli need süüdistatava kohtu alla andmisel tühistanud. 21.05.2024. a määrusega leidis kohus, et Aigar Arolepale kohaldatud lisapiirangud on jätkuvalt põhjendatud. 30.08.2024 istungil arutati süüdistatavatele kohaldatud lisapiirangute tühistamist. Aigar Arolepp tühistamist ei soovinud. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb lisapiirangute kohaldamine lõpetada.

XIV.3. Janno Ottile prokuratuuri 17.01.2024. a määrusega kohaldatud lisapiirangud on 04.09.2024. a kohtumäärusega tühistatud. XV Kannatanute taotlused XV.1. KrMS § 38 lg 5 p 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Kannatanud K. K., C. K., S. O., J. K. ja K. K. soovivad, et neid teavitatakse kui Aigar Arolepp vangistusest ennetähtaegselt vabastatakse või kui ta kinnipidamisasutusest põgeneb (I kd, tl 3). XV.2. Kohtu hinnangul on kannatanutel õigus saada KrMS § 38 lg 5 p 2 märgitud teavet. Seega kajastab kohus kannatanute vastavad teavitamissoovid kohtuotsuse resolutiivosas. XVI Kohtuotsuse resolutsioonis olevate vigade parandamine. XVI.1. Kohus tuvastas pärast kohtuotsuse resolutiivosa allkirjastamist, et on teinud kohtuotsuse resolutsioonis vead, mis tuleb parandada. XVI.2. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 on kohus märkinud: „Süüdi tunnistada Aigar Arolepp KarS § 120 lg 1 ja § 1573 järgi (C. K. suhtes toime pandud kuriteod) ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks kogumis 1 (üks) aasta vangistust.“ Kvalifikatsiooni KarS § 157 3 puhul on tegemist normiga üldiselt, kuid Aigar Arolepale heidetakse süüdistuse kohaselt ette just KarS § 1573 lg 1 sätestatud süütegu. Korrektne lõige on kohtul jäänud ekslikult märkimata. Kohtuotsuse põhiosas seda eksimust ei ole. XVI.3. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 14 on kohus märkinud: „KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.“ Õigeks liitkaristuseks tuleb lugeda 10 (kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. XVI.4. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 16 on kohus märkinud: „Rahuldada VÕS § 1043 alusel kannatanu P. O. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõista Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu P. O. kasuks 222 (kakssada kakskümmend) eurot ja 1 sent, mis kanda S. O. arveldusarvele XXX.“ Kohtuotsuse põhjendava osa tsiviilhagi puudutava jaotise X kohaselt on selge, et tsiviilhagi varalise kahju nõudes on esitatud summas 222,01 eurot. Selliselt on kohus seda märkinud ka resolutsioonis arvuna, kuid sõnalises kirjelduses on eksinud. Õigeks tuleb lugeda kakssada kakskümmend kaks eurot ja 1 sent. XVI.5. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. XVI.6. Kohtu arvates on käesoleva määruse punktides XVI.2., XVI.4. tegemist ebatäpsustega, mis tuleb parandada. Parandused tehtud otsuse sisu ei mõjuta. Punktis XVI.3. märgitu küll mõjutab mõnevõrra kohtu otsust Janno Otti karistuse osas, kuid siingi on tegelikult tegemist vaid nö arvutusveaga. Kuna parandus süüdistatava olukorda ei raskenda, vaid hoopis kergendab (karistus lüheneb 4 päeva võrra), on võimalik ka see parandus teha. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.