1-18-158/223 - Õigusemõistmisevastased süüteod - Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluse käik ja kriminaalasjas esitatud süüdistus: Harju Maakohtule laekus Põhja Ringkonnaprokuratuurist 10.01.2018 arutamiseks kriminaalasi Oliver Kruuda süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 3891 lg 1, 320 lg 1 järgi, Allan Viirma süüdistuses KarS §-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, H Konno süüdistuses KarS §-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, Rein Lepassoni süüdistuses KarS §-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi ja Jaanus Rätsepa süüdistuses KarS §-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi üldmenetluses. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalik-õiguslik nõudeavaldus Tere AS ja Oliver Kruuda vastu tähtpäevaks tasumata maksusumma 382 826,82 euro (so 125 298,83 euro käibemaksu ja 257 527,99 euro tulumaksu) ja intressi kindlaksmääramise ja tasumise nõudes. Kohtus jagati kriminaalasi lahendamiseks kohtunik Leo Kunmanile. Kriminaalasjas 16.02.2018 toimunud eelistungil kooskõlastasid menetlusosalised istungiajad 2018 mai-, juuni-, juuli- ja augustikuusse. Kohtunik Leo Kunman tegi 19.02.2018 kohtu esimehele avalduse ja taotles seoses oma pensioneerumisega 05.08.2018 kriminaalasja ümber määramist teisele kohtunikule. Kohtu esimees rahuldas 19.03.2018 Leo Kunmani avalduse ning kriminaalasi jagati KS § 45 lg 11 p 3 alusel lahendamiseks kohtunik Velmar Bretile. Seoses viimase ülekoormusega jagas kohtu esimees kooskõlas KS § 45 lg 11 p 4 kohtunik Janika Kallinile. Süüdistatavad anti kohtu alla 19.03.2018. Pärast kohtu alla andmist laekus kohtule teave selle kohta, et Oliver Kruuda on loobunud ühest teda kohtueelses menetluses esindanud kaitsjast ja sõlminud lepingu uute kaitsjatega (Elmer Muna ja Jaanus Tehver). Kohtule saabus 19.04.2018 Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus avalikõigusliku nõude tagasivõtmiseks seoses sellega, et Tere AS on tasunud avalduses märgitud käibe- ja tulumaksusumma koos intressidega. Kriminaalasja sisuline arutamine algas menetlusosalistega kooskõlastatud ajal, so 04.02.2019. Kriminaalasja kohtuliku arutamise algfaasis esitas prokurör taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel H Konno suhtes (04.02.2019) ja Allan Viirma suhtes (06.02.2019). Kohus rahuldas prokuröri taotlused. Süüdistatavate Oliver Kruuda, Rein Lepassoni ja Jaanus Rätsepa kaitsjad esitasid seejärel taotlused asja arutava kohtuniku

Tallinn; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) xxx, kes vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt on kohustatud esindama ja juhtima aktsiaseltsi, omades ÄS § 307 lg 1 alusel nimetatud aktsiaseltsi esindusõigust kõigis õigustoimingutes ning ÄS § 306 lg 4 kohaselt kohustatud korraldama aktsiaseltsi raamatupidamist ja vastutades ÄS § 315 lg 1 ja 2 alusel aktsiaseltsi xxx oma kohustuse rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest, esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos S S-Š Allan Viirma ning Rein Lepassoni kaasaaitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodil märts ja mai 2015 maksuhaldurile Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Nimelt kajastati Tere AS poolt esitatud käibedeklaratsioonides D T H OÜ (äriregistri kood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson; käibemaksukohustuslasena registreeritud 01.09.2013) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et Tere AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka D T H OÜ nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 155 000 eurot. D T H OÜ xxx Rein Lepasson eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga soetas 24.03.2015 OÜ P P (registrikood xxx; kustutatud 14.05.2015) pankrotivara kogusummas 246 000 eurot, millest käibemaks 41 000 eurot. Pankrotivara hulgas olid jäävee tootmise süsteem maksumusega netohind 56 744,64 eurot ja lisanduv käibemaks 11 348,92 ja vaakumauruti maksumusega netohind 91 761,74 eurot ja lisanduv käibemaks 18 352,35. Seejärel D T H OÜ näitas ülalnimetatud jäävee tootmise süsteemi ja vaakummahuti müüki Tere AS-le esitades müügiarved järgnevalt: 1) 24.03.2015 arve nr 9250002, kus AS Tere soetas jäävee tootmise süsteemi summas 258 000, millest netohind 215 000 eurot ja käibemaks 43 000 eurot. 2) 13.05.2015 arve nr 9250003, kus AS Tere soetas vaakumauruti summas 672 000 eurot, millest netohind 560 000 ja käibemaks 112 000 eurot. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti Tere AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest D T H OÜ-le, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi Tere AS-le alljärgnevalt. 30.03.2015 tasus Tere AS D T H OÜ-le soetatud seadme eest 258 000 eurot. D T H OÜ tasus laekunud vahenditest samal päeval OÜ-le P P seadmete eest 246 000 eurot ning 12 000 eurot kandis tagasi AS-le Tere märkega ,,arve nr 014167706 eest“. OÜ P P tasus laekunud vahenditest Maksu- ja Tolliametile 198 947,60 eurot ning 30.03.2015 kandis Tere AS-le 30 900 eurot ja AS-le R 5 000 eurot kompromissi täitmise eest tsiviilasjas nr xxx. Teise ostutehingu puhul tasus Tere AS 13.05.2015 D T H OÜ-le soetatud seadme eest 672 000 eurot. D T H OÜ kandis samal päeval laekunud vahenditest 590 000 eurot üle F OÜ-le (registrikood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson) märkega ,,Laenuleping 1/13.051“ ja 82 030,80 eurot tagasi Tere AS-le märkega ,,arvete katteks“. F OÜ arvelduskontolt nähtub, et D T H OÜ-lt laekunud 590 000 eurot kanti samal päeval edasi AS-le Tere märkega ,,Laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. Samal päeval, kui Tere AS tasus D T H OÜ-le seadme eest 672 000, siis sama raha jõudis tagasi Tere AS-le.

D T H OÜ esitas 27.04.2015 märtsi 2015 käibedeklaratsiooni, mille INF A osas kajastas seadme müüki Tere AS-le summas 215 000 eurot, sh käibemaksu 43 000 eurot ning INF B osas seadmete soetust OÜ-lt P P summas 246 000 eurot, sh käibemaksu 41 000 eurot. D T H OÜ-l tekkis märtsis 2015 tasumisele kuuluv käibemaks summas 1 554,69 eurot. D T H OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole. Kuigi Tere AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist D T H OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut AS Tere ja OÜ P P vahel ning kaubahinna kunstliku tõstmisega näidata Tere AS-i käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal D T H OÜ enda maksukohustust ei deklareerinud ja rahalised vahendid tagastati Tere AS-ile. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatustega, edaspidi MKS) § 83 lg 4 mõistes, siis rikuti käibemaksuseadust (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevalt: § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui ka Tere AS xxx, näitas Tere AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel D T H OÜ vahendusel jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostumüüki. Kuivõrd D T H OÜ xxx Rein Lepasson tegutses Tere AS huvides, siis tegelikkuses soetas Tere AS ülalnimetatud kaubad hinnaga, millega oli OÜ P P pankrotihaldur need pannud müüki enampakkumisel ehk siis jäävee tootmise süsteem maksumusega 56 744,64 eurot ja käibemaks 11 348,92 ning vaakumauruti maksumusega 91 761,74 eurot ja käibemaks 18 352,35. Seega märtsi 2015 käibedeklaratsioonis Tere AS kajastas alusetult sisendkäibemaksu 31 651,08 eurot (43 000-11348,92) ja mai 2015 käibedeklaratsioonis 93 647,75 eurot (112 000-18352,25). Tere AS deklareeritud Maksusta misperiood

Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda Oliver Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 13.05.2015 ja 10.06.2015 (kehtiv parandusdeklaratsioon) esitatud 2015 märts käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 31 651,08 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 12 tasumisele kuuluvat käibemaksu 31 651,08 eurot. 16.07.2015 esitatud 2015 mai käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 93 647,75 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 13 tasumisele kuuluvat käibemaksu 93 647,75 eurot. Kuivõrd D T H OÜ ja Tere AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja tegemist oli näiliku tehinguga, siis Tere AS-il puudus õigus D T H OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,83 eurot (31 651,08+93 647,75), milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse Oliver Kruudat selles, et tema Tere AS xxx esitas ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Š Allan Viirma, H Konno ja Jaanus Rätsepa kaasaaitamisel maksustamisperioodil jaanuar 2015 kuni juuni 2016 Tere AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) valeandmeid eesmärgiga varjata Tere AS maksukohustust. Tere AS teostas perioodil jaanuar 2015 - aprill 2016 F I OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 996 614 eurot ning alates aprill 2016 – juuni 2016 K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 30 185,52 eurot ja K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 47 940 eurot, millised väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega ja tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine ja sellega varjata Tere AS maksukohustust Oliver Kruuda teadmisel ja soovil ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep F I OÜ-le rahasummad järgmiselt: Kuupäev 5.01.2015 9.01.2015

tegelikkusele mittevastavad dokumendid, seega rikuti tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; koos hilisemate muudatustega, edaspidi TuMS) sätteid järgnevalt: TuMS § 1 lg 3 kohaselt paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksu määr 20%. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt jagatakse paragrahvi 1 lõigetes 2-4 maksuobjekti puhul maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt arvuga 0,80. TuMS § 51 lg 1 alusel residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-51. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA maksudeklaratsiooni §-des 48-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu MTA pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Seega on alust kahtlustada, et Tere AS ja xxx Oliver Kruuda on esitanud jaanuar 2015 – juuni 2016 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et Tere AS ja selle xxx Oliver Kruuda on jätnud deklareerimata TSD (kood 114 ja 118) ja TSD Lisa 6-l väljamakseid kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 1 030 112,42 eurot ning nimetatud summalt jätnud arvestamata tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 257 528,98 eurot. Deklareeritud Lisa Read Kood Jan 2015 Veeb

23.10.2015 esitatud 2015 august TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 64 700 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 16 175 eurot. 23.10.2015 esitatud 2015 september TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 20 900 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 5 225 eurot. 02.12.2015 esitatud 2015 oktoober TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 49 450 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 12 362,50 eurot. 29.12.2015 esitatud 2015 november TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 58 795,01 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 14 698,75 eurot. 16.02.2016 esitatud 2015 detsember TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 45 410 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 352,50 eurot. 22.02.2016 esitatud 2016 jaanuar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 40 740 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 10 185 eurot. 08.04.2016 esitatud 2016 veebruar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 68 605 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 17 151,25 eurot. 12.04.2016 esitatud 2016 märts TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 47 900 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 975 eurot. 10.06.2016 esitatud 2016 aprill TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 33 445 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 8 361,21 eurot. 13.06.2016 esitatud 2016 mai TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 28 981 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 7 245,17 eurot. 13.07.2016 esitatud 2016 juuni TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 27 340 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 6 835 eurot. Tere AS xxx Oliver Kruuda korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel Tere AS arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumisest. Kuivõrd Tere AS arvelduskontolt OÜ F I, K OÜ ja K OÜ arvelduskontodele tehtud väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega, kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3.

Seega Tere AS ei arvutanud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 1 030 112,42 eurot tasumisele kuuluvat tulumaksu seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi tulumaksuna riigile laekumata 257 528,98 eurot, milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi. Korduvate maksukuritegudega jättis Oliver Kruuda riigile deklareerimata ja tasumata kokku (125 298,83 käibemaksuna + 257 528,98 tulumaksuna) 382 827,81 eurot. Seega pani Oliver Kruuda toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt KarS § 121 on suur kahju üle 40 000 euro. Kooskõlas KrMS § 268 lg 2 muutis prokuratuur 17.10.2019 O. Kruudale KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistust ning muudetud süüdistuse järgi süüdistatakse O. Kruudat KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et Tere AS (registrikood 11411278) xxx esitas Tere AS saneerimismenetluse raames Harju Maakohtule teadlikult valeandmeid, kuigi kinnitas vande all, et esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 02.10.2010 sõlmisid Tere AS ja F K OÜ käenduslepingu, mille kohaselt vastutab Tere AS 06.11.2008 F K OÜ ja R AS vahel sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate R AS laenukohustuste nõuetekohase täitmise eest. 06.11.2008 laenulepingu ning hilisemate lisade alusel andis F K OÜ laenu R AS-le kokku summas 958 675 eurot tähtajaga 15.01.2015. 06.11.2008 laenulepingu lisa nr 5 kohaselt muutus R AS laen sissenõutavaks laenu tagastamise tähtaja saabumisega ehk 15.01.2015. 01.02.2010 käenduslepingu kohaselt võib võlausaldaja nõuda 06.11.2008 laenulepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral lepingu täitmist omal äranägemisel kas R AS-lt või Tere AS-lt või mõlemalt ühiselt. 01.02.2010 käenduslepingu p 2.1 kohaselt on Tere AS kohustatud täitma R AS-i täitmata jäänud kohustused võlausaldaja kasuks 36 kalendrikuu jooksul, täites R AS kohustused igakuiste osamaksetena. R AS ei tagastanud laenusummat tähtaegselt. R AS ei tasunud laenu põhisummat ning intresse tasuti kuni 17.08.2015. Pärast seda ei ole R AS 06.11.2008 laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. 29.06.2016 esitas E R Advokaadibüroo OÜ jurist kui F K OÜ esindaja Tere AS-le nõude, milles nõuti 01.02.2010 käenduslepingust tulenevalt Tere AS-lt 06.11.2008 laenulepingust tuleneva põhisumma, intresside ja viivise tasumist. 08.02.2016 esitas Oliver Kruuda Tere AS esindajana Harju Maakohtule avalduse Tere AS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Esitatud avaldusele lisati muuhulgas võlanimekiri, mis kajastas Tere AS võlakohustusi kogusummas 48 308 583,07 eurot. Oliver Kruuda kinnitas 17.02.2016 toimunud kohtuistungil järgnevat: „Mina, Oliver Kruuda, kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged“. Oliver Kruuda teadmisel ja korraldusel jäi Harju Maakohtule esitatud võlanimekirjast välja F K OÜ ja Tere AS vahel 01.02.2010 sõlmitud käenduslepinguga võetud, 06.11.2008 laenulepinguga seonduv Tere AS käenduskohustus kokku summas 1 014 619,45 eurot (958 675

eurot põhikohustus + 55 944,45 eurot intressid) mille kohaselt vastutab Tere AS 06.11.2008 laenulepingust ja selle lisadest tulenevate R AS laenukohustuste nõuetekohase täitmise eest. Tere AS-i võlanimekirja koostas peaxxx S S-Š, kes lisas võlanimekirja vaid need kohustused, mis olid bilansis kajastatud. Bilansiväliseid kohustusi võlanimekirjas ei kajastatud. Seejärel edastas S S-Š võlanimekirja Tere AS-i xxx R R ja xxx Oliver Kruuda, kes otsustasid, milliseid kohustusi kajastatakse kohtule esitatavas võlanimekirjas. 15.06.2016 sõlmisid F K OÜ ja R AS laenulepingu lisa 6 tagasiulatuvalt, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 02.01.2017. Kuigi F K OÜ esitas Tere AS kui käendaja vastu nõude, loobuti tagantjärele lisa 6 vormistamisega esialgsest nõudest Tere AS vastu. Esialgset laenu käendas ka Oliver Kruuda kui füüsiline isik. Saneerimisseaduse § 7 lg 3 kohaselt tuleb saneerimisavaldusele lisatavas võlanimekirjas märkida võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Raamatupidamise seaduse § 17 lg 1 p 1 ja § 3 lg 7 kohaselt peab finantsaruandlus tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, mida täpsustavad toimkonna juhendid. Raamatupidamise toimkonna juhend nr 8 sätestab eraldiste, tingimuslike kohustuste ja varade kajastamise raamatupidamises. Juhendi kohaselt on tingimuslik kohustus võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Kohustust peab bilansis kajastama, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem, kui 50%. R AS xxx on Oliver Kruuda ning äriühing on äriregistri teabesüsteemi andmetel likvideerimisel. Äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu 25.11.2014. Lisaks ei tasunud R AS põhiosa ning intresse tasus kuni 17.08.2015. R AS ei täitnud tähtajaks oma laenukohustust F K OÜ ees. Lähtudes raamatupidamise toimkonna juhendist peab tingimuslike kohustuste puhul hindama nende realiseerumise tõenäosust. Seega Oliver Kruuda, olles R AS xxx, teadis, et R AS ei täida oma laenukohustusi tähtajaks. Tere AS saneerimisavaldus ühes võlanimekirjaga esitati 08.02.2016, selleks ajaks oli 06.11.2008 laenulepingust tulenev R AS kohustus muutunud sissenõutavaks. Arvestades R AS majanduslikku olukorda ja laenukohustuse sissenõutavaks muutumist enne saneerimisavalduse esitamist, teadis Oliver Kruuda, et Tere AS käenduse kohustus suure tõenäosusega realiseerub, millest tulenevalt oleks seda pidanud kajastama võlanimekirjas. Oliver Kruuda teadmisel ja korraldusel jäeti 01.02.2010 käenduslepingust tulenev Tere AS käenduskohustus summas 1 014 619,45 eurot võlanimekirjast välja. 27.02.2016 andis Oliver Kruuda Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil vande, väites, et Tere AS poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele, teades aga samas, et võlanimekirjas ei kajastu 01.02.2010 käenduslepinguga võetud, 06.11.2008 laenulepingust ja selle muudatustest, täiendustest ning lisadest tulenevaid kohustusi tagav Tere AS käenduskohustus. Seega pani Oliver Kruuda toime menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale vara nimekirja andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jaanus Rätseppa süüdistatakse selles, et tema osutas ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi Tere AS xxx Oliver Kruuda, xxx S S-Š ja Tere AS (registrikood 11411278; juriidiline aadress Pärnu

mnt 139E, Tallinn; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) poolt maksuhaldurile maksustamisperioodil jaanuar 2015 kuni juuni 2016 Tere AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) valeandmete esitamisele eesmärgiga varjata Tere AS maksukohustust. Tere AS teostas perioodil jaanuar 2015 - aprill 2016 F I OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 996 614 eurot ning alates aprill 2016 – juuni 2016 K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 30 185,52 eurot ja K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 47 940 eurot, millised väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega ja tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli maksuvabalt rahaliste vahendite välja viimine ja sellega varjata Tere AS maksukohustust Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep F I OÜ-le rahasummad järgmiselt /.../ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistus). Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep K OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi F I OÜ-le, järgmiselt /.../ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistuses kajastatud tabelit). Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep K OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi F I OÜ-le, järgmiselt /.../ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistuses kajastatud tabelit). Tere AS väljamaksete alusena näidati pangaülekannetes laenulepinguid või muid kokkuleppeid. Samas puudub F I OÜ-l igasugune majandustegevus. Eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga kandis H Konno F I OÜ arvelduskontole laekunud rahasummad edasi Oliver Kruuda isiklikule arvelduskontole või Oliver Kruudaga seotud isikute (nt AS R, M, D OÜ, H Konno, K R jt) arvelduskontodele või tasus Oliver Kruudaga seotud ettevõtete kohustusi. Oliver Kruuda suunas oma isiklikule kontole laekunud raha otsetarbimisse: laekunud summadest tasuti Oliver Kruuda ja G K ning K R krediitkaardimakseid ja finantseeriti Oliver Kruuda xxx motosporti läbi äriühingu M. Tagasimakseid ega intressi F I OÜ poolt Tere AS-le tasutud ei ole. Jaanus Rätsep, teades, et AS-st Tere tehtavad väljamaksed toimuvad tegelikult Oliver Kruuda isiklikes huvides, mitte AS Tere majandustegevusega seoses ning märkides sellegipoolest ülekande selgituseks „laen või vastavalt kokkuleppele“, aitas varjata tulumaksupettuse toimepanemist. Sellest tulenevalt ei olnud Tere AS arvelduskontolt tehtud väljamaksed osaühingutele F I, K ja K seotud Tere AS majandustegevusega, ülekannete aluseks olid näilikud laenulepingud või tegelikkusele mittevastavad dokumendid, seega rikuti tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; koos hilisemate muudatustega, edaspidi TuMS) sätteid järgnevalt: TuMS § 1 lg 3 kohaselt paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksu määr 20%. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt jagatakse paragrahvi 1 lõigetes 2-4 maksuobjekti puhul maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt arvuga 0,80.

TuMS § 51 lg 1 alusel residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-51. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks MTA maksudeklaratsiooni §-des 48-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu MTA pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Seega on alust kahtlustada, et Tere AS ja xxx Oliver Kruuda on esitanud jaanuar 2015 – juuni 2016 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et Tere AS ja selle xxx Oliver Kruuda on jätnud deklareerimata TSD (kood 114 ja 118) ja TSD Lisa 6-l väljamakseid kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 1 030 112,42 eurot ning nimetatud summalt jätnud arvestamata tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 257 528,98 eurot /.../ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistuses kajastatud tabelit). Selliselt esitas Oliver Kruuda AS Tere xxx ühiselt ja kooskõlastatult koos AS Tere xxx S S-Š Allan Viirma, H Konno ning Jaanus Rätsepa kaasaaitamisel e-maksuameti kaudu Tere AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid. Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt /.../ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistust): Tere AS xxx Oliver Kruuda korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel Tere AS arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumisest. Kuivõrd Tere AS arvelduskontolt OÜ F I, K OÜ ja K OÜ arvelduskontodele tehtud väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega, kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3. Seega Tere AS ei arvutanud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 1 030 112,42 eurot tasumisele kuuluvat tulumaksu seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi tulumaksuna riigile laekumata 257 528,98 eurot, milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi. Jaanus Rätsep, tehes Oliver Kruuda vahetul või vahendlikul korraldusel väljamakseid Tere AS-st, teades, et nimetatud pangaülekanded ei ole seotud Tere AS ettevõtluse, vaid Oliver Kruuda isikliku huviga ja et väljamaksetelt tuleks arvestada ja tasuda TuMS § 51 lg 2 p 3 tulenevalt tulumaksu, rikkus xxxna raamatupidamise ja maksuarvestuse kohustust ja osutas nii

oma tegevusega täideviijatele tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi, tugevdades täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahtlust. Seega pani Jaanus Rätsep toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa. Vastavalt KarS § 121 on suur kahju üle 40 000 euro. Rein Lepassoni süüdistatakse selles, et tema osutas vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi Tere AS xxx Oliver Kruuda, xxx S S-Š ja Tere AS (registrikood 11411278; juriidiline aadress Pärnu mnt 139E, Tallinn; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) poolt maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodil märts ja mai 2015 Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele. Nimelt kajastati Tere AS poolt esitatud käibedeklaratsioonides D T H OÜ (äriregistri kood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson; käibemaksukohustuslasena registreeritud 01.09.2013) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et Tere AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka D T H OÜ nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 155 000 eurot. D T H OÜ xxx Rein Lepasson, eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga, soetas 24.03.2015 OÜ P P (registrikood xxx; kustutatud 14.05.2015) pankrotivara kogusummas 246 000 eurot, millest käibemaks 41 000 eurot. Pankrotivara hulgas olid jäävee tootmise süsteem maksumusega netohind 56 744,64 eurot ja lisanduv käibemaks 11 348,92 ja vaakumauruti maksumusega netohind 91 761,74 eurot ja lisanduv käibemaks 18 352,35. Seejärel D T H OÜ oma xxx Rein Lepassoni tegevuse läbi näitas ülalnimetatud jäävee tootmise süsteemi ja vaakummahuti müüki Tere AS-le, esitades müügiarved järgnevalt: 1) 24.03.2015 arve nr 9250002, kus AS Tere soetas jäävee tootmise süsteemi summas 258 000, millest netohind 215 000 eurot ja käibemaks 43 000 eurot. 2) 13.05.2015 arve nr 9250003, kus AS Tere soetas vaakumauruti summas 672 000 eurot, millest netohind 560 000 ja käibemaks 112 000 eurot. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti Tere AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest D T H OÜ-le, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi Tere AS-le alljärgnevalt. 30.03.2015 tasus Tere AS D T H OÜ-le soetatud seadme eest 258 000 eurot. D T H OÜ tasus laekunud vahenditest samal päeval OÜ-le P P seadmete eest 246 000 eurot ning 12 000 eurot kandis tagasi AS-le Tere märkega ,,arve nr 014167706 eest“. OÜ P P tasus laekunud vahenditest Maksu- ja Tolliametile 198 947,60 eurot ning 30.03.2015 kandis Tere AS-le 30 900 eurot ja AS-le R 5 000 eurot kompromissi täitmise eest tsiviilasjas nr xxx. Teise ostutehingu puhul tasus Tere AS 13.05.2015 D T H OÜ-le soetatud seadme eest 672 000 eurot. D T H OÜ kandis samal päeval laekunud vahenditest 590 000 eurot üle F OÜ-le (registrikood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson) märkega ,,Laenuleping 1/13.051“ ja 82 030,80 eurot tagasi Tere AS-le märkega ,,arvete katteks“. F OÜ arvelduskontolt nähtub, et D T H OÜ-lt laekunud 590 000 eurot kanti samal päeval edasi AS-le Tere märkega ,,Laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. Samal päeval, kui Tere AS tasus D T H OÜ-le seadme eest 672 000, siis sama raha jõudis tagasi Tere AS-le.

D T H OÜ esitas 27.04.2015 märtsi 2015 käibedeklaratsiooni, mille INF A osas kajastas seadme müüki Tere AS-le summas 215 000 eurot, sh käibemaksu 43 000 eurot ning INF B osas seadmete soetust OÜ-lt P P summas 246 000 eurot, sh käibemaksu 41 000 eurot. D T H OÜ-l tekkis märtsis 2015 tasumisele kuuluv käibemaks summas 1 554,69 eurot. D T H OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole. Kuigi Tere AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist D T H OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut AS Tere ja OÜ P P vahel ning kaubahinna kunstliku tõstmisega näidata Tere AS-i käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal D T H OÜ enda maksukohustust ei deklareerinud ja rahalised vahendid tagastati Tere AS-ile. Rein Lepasson oli kogu kuriteoskeemist teadlik ning lubas kasutada endaga seotud juriidilisi isikuid: OÜ-d D T H ning OÜ-d F – käibemaksupettuse toimepanemiseks. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatustega, edaspidi MKS) § 83 lg 4 mõistes, siis rikuti käibemaksuseadust (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevalt: § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui ka Tere AS xxx, näitas Tere AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel D T H OÜ vahendusel Rein Lepassoni kaasabil jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostu-müüki. Kuivõrd D T H OÜ xxx Rein Lepasson tegutses Tere AS huvides, siis tegelikkuses soetas Tere AS ülalnimetatud kaubad hinnaga, millega oli OÜ P P pankrotihaldur need pannud müüki enampakkumisel ehk siis jäävee tootmise süsteem maksumusega 56 744,64 eurot ja käibemaks 11 348,92 ning vaakumauruti maksumusega 91 761,74 eurot ja käibemaks 18 352,35. Seega märtsi 2015 käibedeklaratsioonis Tere AS kajastas alusetult sisendkäibemaksu 31 651,08 eurot (43 000-11348,92) ja mai 2015 käibedeklaratsioonis 93 647,75 eurot (112 000-18352,25). Tere AS deklareeritud

Selliselt esitas Oliver Kruuda AS Tere xxx ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Š emaksuameti kaudu Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda Oliver Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 13.05.2013 ja 10.06.2015 (kehtiv parandusdeklaratsioon) esitatud 2015 märts käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 31 651,08 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 12 tasumisele kuuluvat käibemaksu 31 651,08 eurot. 16.07.2015 esitatud 2015 mai käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 93 647,75 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 13 tasumisele kuuluvat käibemaksu 93 647,75 eurot. Kuivõrd D T H OÜ ja Tere AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja tegemist oli näiliku tehinguga, siis AS-il Tere puudus õigus D T H OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,83 eurot (31 651,08+93 647,75), milline tegu on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi. Rein Lepasson, väljastades D T H OÜ nimel Tere AS-le käibemaksupettuse toimepanemiseks vajalikud näilikud arved ning lubades kasutada D T H OÜ ja F OÜ pangakontosid Tere AS käibemaksupettuse võimaldamiseks ja varjamiseks, osutas Tere AS-le, Oliver Kruudale ja xxx S S-Šle tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi, tugevdades täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahtlust. Seega pani Rein Lepasson toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt KarS § 121 on suur kahju üle 40 000 euro. Prokuröri seisukoht ja taotlus kohtuvaidluses:

1.Tere AS 2015 märtsi- ja maikuu käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamine. Prokurör leidis, et kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõenditega on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1) O. Kruuda oli Tere AS xxx; 2) Tere AS oli registreeritud käibemaksukohuslasena alates 30.07.2007; 3) O. Kruuda oli OÜ P P tegelikuks xxxuks ja xxx, OÜ P P oli Tere AS kontserni kuuluv xxx; 4) D T H OÜ xxx R. Lepasson on Tere AS pikaajaline töötaja ja ta on O. Kruuda lähedane; 5) Pärnu Maakohtu 08.08.2014 määruse alusel kuulutati välja OÜ P P pankrot ja pankrotihalduriks määrati M. K; 6) OÜ-l P P oli 3 võlausaldajat: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), AS R ja Tere AS. Eesti Vabariik oli ainuke võlausaldaja, kes nõudis võlgnevuse tasumist; 7) Pankrotihaldur arestis OÜ P P vara ja pani selle enampakkumisel müüki. Enampakkumistel vara müük ei õnnestunud ja pankrotihaldur leppis võlausaldajatega kokku varade hinna – seadmed (pulbritornid, jääveetootmise süsteem, vaakumauruti, lõssitank jms piimatootmise seadmed) pandi müüki hinnaga 250 000,00 eurot + KM. Selle hinnaga keegi seadmeid osta ei soovinud ning võlgniku kompromissettepaneku ja võlausaldajate üldkoosoleku otsusega määrati seadmete hinnaks 205 000,00 eurot + KM. 8) Seadmed müüdi otsustuskorras, laekunud vahenditest tasuti Eesti Vabariigile 160 000,00 eurot, AS-le R 5000,00 eurot ja Tere AS-le 30 900,00 eurot. OÜ P P seadmed ostis 205 000,00 euro eest D T H OÜ. O. Kruuda ja R. Lepasson näitasid 24.03.2015 D T H OÜ poolt OÜ P P pankrotivara soetamist kokku 246 000,00 euro väärtuses (summas sisaldub käibemaks 41 000,00 eurot). Pankrotivara hulgas oli jäävee tootmise süsteem hinnaga 56 744,64 eurot (summale lisandus käibemaks 11 348,92 eurot) ja vaakumauruti hinnaga 91 761,74 eurot (summale lisandus käibemaks 18 352,35 eurot); 9) D T H OÜ-l puudus majandustegevus. Raha seadmete ostuks pärines Tere AS-lt; 10) 30.03.2015 kandis Tere AS D T H OÜ arveldusarvele 258 000,00 eurot OÜ-lt P P jäävee tootmise süsteemi soetamiseks. D T H OÜ tasus laekunud vahenditest OÜ-le P P seadmete ostmiseks 246 000,00 eurot ning 12 000,00 eurot tagasi Tere AS-le märkega „arve nr 014167706 eest“; 11) 13.05.2015 kandis Tere AS D T H OÜ-le 672 000,00 eurot. Laekunud vahenditest kandis D T H OÜ samal päeval 590 000,00 eurot F OÜ-le märkega „laenuleping 1/13.05-1“ ja 82 030,80 eurot tagasi Tere AS-le märkega „arvete katteks“. F OÜ kandis D T H OÜ-lt saadud summa 590 000,00 eurot samal päeval edasi Tere AS-le märkega „laenulepingu 40/31.12-1 alusel“; 12) D T H OÜ esitas Tere AS-le järgmised müügiarved: - 24.03.2015 arve nr 9250002 jäävee tootmise süsteemi eest summas 258 000,00 (sh käibemaks 43 000,00 eurot); - 13.05.2015 arve nr 9250003 vaakumauruti eest summas 672 000,00 eurot (sh käibemaks 112 000,00 eurot); 13) Lepingud ja arved ei kajastanud reaalset majandustegevust, need koostati selleks, et Tere AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka D T H OÜ nimel esitatavatel arvetel kajastatava käibemaksu; 14) D T H OÜ kajastas 27.04.2015 esitatud märtsi 2015 käibedeklaratsioonis (esitaja S S-

3.Tere AS saneerimismenetluses valevande andmine. Prokurör leidis, et kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõenditega on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1) F K OÜ (laenuandja) ja R AS (laenusaaja) sõlmisid 06.11.2008 laenulepingu summas 958 675,00 eurot. Laenulepingu ja selle lisade järgi oli laenu tagastamistähtajaks 15.01.2016; 2) F K OÜ ja Tere AS sõlmisid 01.02.2010 käenduslepingu, mille alusel võis F K OÜ nõuda laenu tagastamist oma äranägemisel kas R AS-lt või Tere AS-lt või mõlemalt ühiselt. Tere AS kohustus täitma laenulepingust tulenevad R AS täitmata jäänud kohustused 36 kalendrikuu jooksul; 3) R AS laenu põhisummat ei tasunud ja tasus kuni 17.08.2015 intresse; 4) R AS on likvideerimisel, äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu 25.11.2014; 5) O. Kruuda esitas Tere AS esindajana 08.02.2016 Harju Maakohtile avalduse Tere AS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Avaldusele lisati võlanimekiri; 6) O. Kruuda andis 17.02.2016 kohtus vande, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on õiged; 7) F K AS ja R AS sõlmisid 15.06.2016 tagasiulatuvalt laenulepingu lisa nr 6, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 02.01.2017; 8) F Ke OÜ esindaja saatis 29.06.2016 Tere AS-le käenduslepingust tuleneva nõude R ASle antud laenu põhisumma, intresside ja viivise tasumiseks. Prokuröri hinnangul on S S-Š ütlustega tõendatud, et kohtule esitatud võlanimekirjas kajastati ainult bilansis olevad kohustused. Bilansiväliseid kohustusi võlanimekirjas ei kajastatud. Võlanimekirja edastas tunnistaja O. Kruudale ja R. R, kes otsustasid, millised kohustused kohtule esitatavas võlanimekirjas kajastatakse. Raamatupidamise toimkonna juhendi järgi ei kajastata bilansis tingimuslikke kohustusi, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Kohustust tuleb bilansis kajastada, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%. O. Kruuda pidi R AS majanduslikku olukorda ja laenukohustuse sissenõutavaks muutumist silmas pidades enne saneerimisavalduse esitamist teadma, et R AS ei täida oma laenukohustusi tähtaegselt. Tere AS saneerimisavalduse ja võlanimekirja esitamise ajaks oli R AS kohustus muutunud sissenõutavaks. O. Kruuda ei kajastanud Tere AS käenduskohustust kohtule esitatud võlanimekirjas, see jäeti võlanimekirjast välja. Seega ei olnud andmed Tere AS kohustuste kohta õiged ja O. Kruuda andis kohtuistungil, saneerimismenetluses valevande. Kokkuvõtvalt leidis prokurör, et O. Kruuda tuleb talle esitatud süüdistuses KarS §-de 3891 lg 1 ja 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Karistuse määramisel tuleb prokuröri arvates silmas pidada O. Kruuda poolt toime pandud kuritegude mastaapsust, kandvat rolli (oli kogu tegevuse otsustaja, juhiste andja ja täideviija), kavatsetust, kahju suurust ja võlausaldajate arvel pea 400 000 ulatuses isikliku tulu saamist. Eeltoodu tõttu on O. Kruuda süü prokuröri hinnangul

keskmisest suurem. Prokurör taotles O. Kruuda süüdi tunnistamist ja karistamist järgmiselt: 1) KarS § 3891 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 4 kuud; 2) KarS § 320 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud; 3) KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest kergema kaetuks lugemist raskemaga ning liitkaristuseks 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse mõistmist; 4) KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aasta, 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse lugemist. Prokurör leidis, et O. Kruudale mõistetava vangistuse võib jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata: O. Kruuda süü suurust ja keskset rolli arvestades peaks tema suhtes kohaldama šokivangistust. Prokurör leidis, et O. Kruuda peaks KarS § 73 lg 1, 3 alusel koheselt ära kandma 2 kuu pikkuse vangistuse, ülejäänud osavangistuse (so 3 aastat, 1 kuu ja 28 päeva) võib jätta tingimisi kohaldamata juhul, kui O. Kruuda ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör taotles R. Lepassoni süüdi tunnistamist ja karistamist järgmiselt: 1) KarS § 3891 lg 1, 3 – 22 lg 2 järgi vangistusega 7 kuud; 2) KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse lugemist; 3) KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tingimisi kohaldamata jätmist juhul, kui R. Lepasson ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör taotles J. Rätsepa süüdi tunnistamist ja karistamist järgmiselt: 1) KarS § 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi vangistusega 7 kuud; 4) KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse lugemist; 5) KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tingimisi kohaldamata jätmist juhul, kui J. Rätsep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palus süüdistatavatelt KrMS §-de 180 lg 1, 179 lg 1 p 2 ja 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 876,00 eurot ning jätta valitud kaitsjate kulu süüdistatavate endi kanda. Kriminaaltoimiku juurde võetud andmekandjad (DVD-R ja CD plaadid) palus prokurör säilitada koos toimikutega ning OÜ D kontori läbiotsimisel ära võetud dokumendid tagastada äriühingule. O. Kruuda, R. Lepassoni ja J. Rätsepa seisukohad esitatud süüdistuse osas. Süüdistatavad ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. O. Kruuda kaitsjate K. Linnu, E. Muna ja J. Tehveri seisukohad kohtuvaidluses.

1.Kaitsja K. Linnu seisukoht. Kaitsja hinnangul on süüdistusakt üldine ja ebatäpne nii sisult kui mõistete kasutamises. Esmalt viidatakse süüdistusaktis äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 4, mille järgi on xxx kohustatud korraldama aktsiaseltsi raamatupidamist. Mõiste „korraldamine“ ei tähenda seda, et xxx teeks ise raamatupidamise kandeid ja esitaks maksudeklaratsioone, kuid just sellise mulje loob süüdistusakti sõnastus: „Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui Tere AS xxx näitas Tere AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides...“. Süüdistusakti kvaliteedimärgiks võib pidada ka seda, et selles räägitakse läbivalt kahtlustusest, mis on süüdistusakti kontekstis ebakorrektne. Süüdistusakt sisaldab etteheiteid, mille kohta ei ole isegi kaudseid tõendeid – nt O. Kruudal oli eelnev kokkulepe R. Lepassoniga või A. Viirma organiseeris mingisuguseid rahasummasid O. Kruuda soovil suuremas osas kuhugi või isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult või S S-Š on esitanud valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid O. Kruuda huvides. Kaitsja leidis, et O. Kruuda konkreetne teopanus on süüdistusaktis jäänud deklaratiivseks ning on konkretiseerimata. Kaitsja arvates peaks süüdistusakt sellise süüdistuse puhul sisaldama organisatsiooni struktuuri ning kõikide süüdistatavate puhul selget käsitlust nende töökoha, tööülesannete vms seostega, mis võimaldaks hinnata nende tegusid (kas ja kelle huvides, mis pädevusega isik tegutses jne). Süüdistusakt samastab O. Kruuda Tere AS-ga, lisaks eeldab süüdistuse loogika seda, et Eesti ühe suurima piimatööstuse juht oli teadlik kõigest ja jõudis tegeleda iga üksiku tehinguga (seadmete ost, igapäevane majandustegevus või saneerimismenetluses iga üksiku kohustuse kehtivuse hindamine). Viited Tere AS majanduslikule olukorrale ja selle sidumine O. Kruuda isikuga on meelevaldsed ja kantud teatud isikute isiklikest ja majanduslikest motiividest. 1.1 Käibemaksuepisood. Käibemaksuepisoodi puhul on süüdistusaktis esitatud väiteid ja versioon seadmete müügist arusaamatu ja ei vasta tegelikkusele. Süüdistuse järgi oli Tere AS ja D T H OÜ tehing näilik ja tegelikult soetas Tere AS seadmed OÜ P P pankrotivarast. Süüdistuses on peetud näilikuks ka arveid ning räägitakse kaubahinna kunstlikust tõstmisest. Viimane viitaks pigem sellele, et tegemist on maksustava väärtuse reeglite rikkumisega (KMS § 12). Näilik tehing MKS § 83 lg 4 mõttes tuleb tuvastada TsÜS § 89 alusel. Näilik tehing on tühine ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteeriv. Näiliku tehingu puhul ei soovi pooled kokkulepitud tagajärgi, so nad on varjatult kokku leppinud, et ei pea ennast seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Süüdistus teeb viite MKS § 83 lg-le 4, kuid selgitust või põhistust TsÜS osas ei ole. Süüdistuse sisust võib aru saada, et tegemist oli näiliku tehinguga, millega varjati teist tehingut (TsÜS § 89 lg 3). OÜ P P müüs D T H OÜ-le pankrotivarast jäävee tootmise süsteemi, vaakumauruti, lõssitangi, metallidetektori pulbri vaakumliinile ja pulbri tootmiseks vajalikud 2 pihustustorni. Tere AS soetas D T H OÜ-lt ainult kaks seadet: jäävee tootmise süsteemi hinnaga 258 000,00 eurot (summa koos käibemaksuga) ja vaakumauruti hinnaga 672 000,00 eurot (summa koos käibemaksuga). Süüdistuse järgi soetas Tere AS kõik seadmed, sest süüdistuse loogika järgi toimus tehing Tere AS ja OÜ P P vahel. Seega jääb arusaamatuks, et kes ja kuna soetas need seadmed ja mis oli tegelikult varjatud tehing. Seega ei ole võimalik kohaldada MKS § 83 lg 4. Kriminaalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et pooled tegid just sellise tehingu ja soovisid selliseid tagajärgi ning seega kohaldub MKS § 84. Süüdistuse versioon tähendaks seda, et OÜ P P pankrotihaldur tegi näiliku tehingu. Tunnistaja

M. K, OÜ P P pankrotihaldur lükkas selle võimaluse kohtuistungil üheselt ümber. Süüdistuses kirjeldatakse erinevaid tehinguid ja esitatakse tõdemus, mille kohaselt jõudis Tere AS-lt D T tasutud raha 672 000,00 eurot samal päeval tagasi Tere AS-le. Ülekannetes on kajastatud viited erinevatele laenulepingutele, kuid süüdistus sellele tähelepanu ei pööra. Süüdistusaktis heidetakse ette seadmete hinna kunstlikku tõstmist, kuid on jäetud tähelepanuta majanduslik loogika, seadmete tegelik hind ja väärtus. Tunnistaja M. Ki sõnul oli seadmete soetamismaksumus 900 000,00 eurot. Kohtule esitati hindamisakt, mille järgi vaakumseadme Niro Gea maksumus on vahemikus 625 000,00 – 700 000,00 eurot + km. Jäävee seadme/tootmissüsteemi puhul ei olnud võimalik hindamisakti tellida – see on Tere AS valduses ja sellele ei võimaldatud ligipääsu. Kaitsja esitatud aktis on pulbertorni Vzduchotorg väärtuseks märgitud 150 000,00 – 200 000,00 eurot +km. Seega ei olnud eraldivõetuna asjade tegelik väärtus samastatav pankrotivarast müümisel saaduga. Pankrotimenetluse käigus kokku lepitud seadmete hind oli võlausaldajate (sh Maksu- ja Tolliamet) kokkuleppe tulemus. Valitseva arvamuse järgi ei ole pankrotivara müügitulem üldjuhul käsitatav vara tegeliku väärtusena: pankrotimenetluses korraldatud enampakkumisel müüakse pankrotivara tervikuna ning ostja ei saa endale valida vajalikke tooteid. Olukorras kus seadmeid on keeruline müüa, ei saa eeldada, et kiirmüügi korras saadakse parim hind. Lisaks tuleb arvestada, et Tere AS ostis D T H OÜ-lt üksnes vajalikud seadmed. Süüdistusaktis esitatud etteheide selles, et O. Kruuda kujundas tehingus kajastatud hinna, ei ole õige. Kohtule esitati S S-Š e-kiri, milles xxx uurib, miks seadmed võõrandatakse nii väikese marginaaliga. Seega sooviti tehingu väärtust kujundada pigem selleks, et vähendada omavahelisi kohustusi ning samuti viitab e-kiri sellele, et S S-Š soovinuks tehingut veelgi kõrgema hinnaga kajastada. Tunnistaja ütlused selle kohta, et tema seisukoht puudutas kogu süsteemi ja viide O. Kruudale kui juhendi andjale, on ennastõigustavad. Kriminaalasjas on tõendina esitatud D T H OÜ maksudeklaratsioone ja maksuvõlga puudutavad andmed. Äriühing on deklareerinud tehingud 2015 märtsi ja mai deklaratsioonides, 12.10.2018 on väljastatud tõend selle kohta, et D T H OÜ-l maksuvõlgnevused puuduvad. Kriminaalasja alustamise asjaolud on ebaselged. Fakt, et äriühing jättis deklaratsiooni esitamata, ei ole reeglina kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Väidet kinnitavad nii statistika, kui A. T ütlused. Toimingutest ja päringutest on näha, et algusest peale oli suurem huvi Tere AS vastu. Käesolevaks hetkeks on tekkinud olukord, kus müüja (D T H OÜ) on deklareerinud ja tasunud hilinemisega käibemaksu ning samal ajal on Tere AS esitanud parandusdeklaratsioonid, millega on mh vaidlusalune tehing välistatud sisendkäibemaksu arvestusest. Seega on sisuliselt riigile laekunud kaks korda käibemaksu. Soetatud seadmeid ei ole Tere AS uue juhtkonna poolt ümber hinnatud, seda kinnitasid kohtus üle kuulatud tunnistajad (nt E. H, V. N). Juhul, kui süüdistuses näidatud seadmete hind oli sedavõrd vale, siis pidanuks Tere AS juhtkond seda märkama ja tegema vastavad järeldused. Tere AS uus xxx A. R palkas majandusaasta aruannet tegema S S-Š, kes ei teinud samuti raamatupidamises muudatusi seadmete hinna osas. 1.2 Tulumaksuepisood.

Väljamaksete saajad olid äriühingud. Maksukohustuse määramine Tere AS tasemel tekitab topeltmaksutamise – üks ja sama rahasumma on maksustatud Tere AS tasemel tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, kui ka väljamakse saaja tasemel dividendi jaotamisel TuMS § 50 lg 1 kohaselt või muudel seaduses nimetatud alustel. Keskseks küsimuseks on see, kas Tere AS on õige subjekt, kelle maksukohustusest rääkida. Tere AS tasandil ei saa maksukohustust tekkida, sest seni kuni raha on nn ettevõtluse sfääris (äriühingute kasutuses) ei saa maksustatavast väljamaksest rääkida. Tere AS poolsed väljamaksed teistele äriühingutele toimusid kohtule esitatud lepingute alusel. Tegemist oli reaalselt laenatud rahaga. Tunnistaja R. L, Tere AS uue juhtkonna liige, välistas võimaluse, et tegemist on näiliku laenuga. F OÜ-le antud laenu kajastamise kohta on ütlusi andnud S. A ja K. T. Etteheidetava maksusüüteo osas ei ole täidetud KarS § 3891 lg 1 koosseis. O. Kruuda tahtlus ei olnud suunatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele vaid muul eesmärgil, mis on seotud sündikaatlaenu lepingust tulenevate tingimustega (eelkõige dividendide välja maksmise keeld). Süüdistus ei ole veenvalt selgitanud, miks oli tegemist sellise varjatud tehinguga, kus sooviti teha TuMS § 51 lg 2 p 3 nimetatud väljamakseid. Süüdistuskõnes sisaldunud viide otsetarbimisele viitaks erisoodustusele, mis on maksustamisel teine koosseis ja sellele ei ole menetluses kordagi viidatud. Erisoodustuse andmine saaks toimuda ka kolmanda isiku kaudu. Erialakirjanduses on märgitud, et TuMS § 51 lg 1 p-des 1, 3 ja § 52 lg 2 p-des 2-5 loetletud väljamaksed maksustatakse objektiivsete tunnuste alusel. Sellisteks asjaoludeks võivad olla: osa raha on tasutud millegi muu eest, kauba kogus ei ole õige, arvel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta või tehingu sisu on näidatud valesti. Süüdistus on lähtunud RKKKo lahendis nr 3-2-1-67-08 toodud seisukohtadest ja seal toodud TuMS § 51 lg 2 p 3 käsitluses, kuid kaasuste asjaolud ei ole võrreldavad. Käesolevas asjas on osaliselt tegemist maksetega (laenu andmine) millega arvele sarnast algdokumenti ei ole ega peagi olema, sest tegemist oli laenudega. Tõenditest ei nähtu, et Tere AS oleks teinud lihtsalt väljamakseid või et neid väljamakseid poleks raamatupidamises kajastatud kohaselt laenuna. Tunnistaja S S-Š ütlustest nähtub, et tal olid olemas algdokumendid, ta nägi probleemi selles, et raha ei tule tagasi. Seda probleemi ei tekkinud, sest tegemist oli laenuga, mis võimaldas seda nõudena loovutada ja sama nõudega lõpuks läbi viia tasaarvestuse. 1.3 Valevande episood. Tere AS poolt F K OÜ-le antud käendus ei olnud kehtiv leping – F K OÜ oli loovutanud oma nõude R AS-i vastu koos tagatistega, kuid tagasi loovutati nõue ilma tagatisteta. Tere AS käendus lõppes seega 18.09.2012. VÕS § 167 lg 1 ja 2 järgi lõpevad nõude loovutamisega seotud tagatised nõude loovutamisel, kui neid ei anta uuele võlausaldajale üle. Seega puudus vajadus ja õiguslik alus käenduslepingust tuleneva nõude kajastamiseks saneerimiskava võlanimekirjas. Süüdistus on valevande andmise episoodis viidanud Raamatupidamistoimkonna juhenditele, mida ei ole vastu võtnud õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud menetlust järgiv pädev organ. Seega ei saa sellise akti alusel sisustada isiku kriminaalkorras süüdimõistmiseks vajalikku koosseisu. Süüdistus lähtub valest raamatupidamise standardist, suure äriühingu juhile ei saa ette heita seda, et ta pole kursis raamatupidamise nüanssidega. Süüdistus lähtub sellest, et O. Kruudal oli kohustys kajastada bilansis tingimuslikku kohustust juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus oli suurem kui 50%. Karistusõiguse normide

2.Kaitsja E. Muna seisukoht. Süüdistusversiooni alusetuse mõistmiseks on olulised sündmused, mis on seotud Tere AS nn ülevõtmisega pankade poolt. Uuritud tõenditest koorub välja fakt, et kuriteoteateid kasutati O. Kruuda survestamiseks ning Tere AS raamatupidamise andmeid esitati O. Kruudat süüstaval moel. 2.1 Käibemaksuepisood. Süüdistusakt on üldsõnaline ja kõnekeelne. Süüdistuses heidetakse O. Kruudale ette seda, et ta esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos S S-Šga Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Tegelikult O. Kruuda deklaratsioone ei esitanud. Erinevate juhtkondade ajal oli Tere AS deklaratsioonide esitamine peaxxx kohustus. Järgnevalt viidatakse süüdistuses sellele, et: „..valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid esitas e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides“. Tegemist on vastuoluga ja järelikult ei saa rääkida sellest, et O. Kruuda ja S S-Š tegid midagi ühiselt. Määratlus „O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides“ ei täida KarS § 3891 lg 1 koosseisu, sest säte eeldab tegevust maksukohuslase (so Tere AS) huvides. Seda, et midagi tehti kooskõlastatult, tõendavad ainult S S-Š ütlused. Tunnistaja S S-Š ütlused ei ole usaldusväärsed ja tunnistaja ütlused tuleb tervikuna kõrvale jätta. Tegemist on nn „kroontunnistajaga“, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 205 alusel. Seega oli S S-Šl kaks valikut: saada kohtu alla antud koos O. Kruudaga või anda prokuratuuri süüdistusversiooni maksimaalselt toetavad ütlused. S S-Š oli rahaliselt motiveeritud O. Kruudat süüstama. Tunnistajal oli Tere AS-ga sõlmitud leping, mille järgi pidi ta uutele xxxele kuuluvat Tere AS-i toetama O. Kruuda süüstamisel. Tere AS-ga 09.11.2016 sõlmitud lepingu alusel sai tunnistaja varasemaga võrreldes märkimisväärselt suuremat töötasu ja hüvitisi. Tere AS deklareeris novembris 2016 S S-Š eest väljamaksena 22 168,00 eurot ja seega maksti S S-Šle ühel kuul töötamise eest 60% senisest aastapalgast. Lisaks kohustus S SŠ lepingu p-de 3.4-3.4.2 järgi andma teavet 13.05.2011-20.09.2016 Tere AS-s töötatud ajal teada saanud mis tahes asjaolude kohta, mh asjaoludest, mis on seotud võimalike rikkumistega Tere AS-is, eelmise juhatuse (so O. Kruuda) ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute poolt. Tunnistaja kohustus andma teavet kriminaalmenetluses Tere AS-i suhtes esitatud

kahtlustuste või süüdistuste aluseks olevate või nendega seotud tõendite ja mis tahes asjaolude suhtes. Tere AS uue xxx A. Rle A C poolt väljastatud arve spetsifikatsioonist nähtub, et tunnistaja täitis oma lepingujärgseid kohustusi. 2.2 Tulumaksuepisood. Süüdistusakti sõnastus on üldine ja kõnekeelne, süüdistusversioon jäi tõendamata. O. Kruuda väidetava tegevuse osas kasutatakse sõnastust: „...esitas ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Šga...“ ja „O. Kruuda Tere AS xxx ühiselt ja kooskõlastatult koos Tere AS xxx S S-Šga“. Prokuratuur ei ole kohtuliku uurimise käigus üritanud väita seda, et O. Kruuda on esitanud ühiselt S S-Šga e-maksuametis deklaratsioone. Fakt on see, et O. Kruuda deklaratsioone ei esitanud. Seda, et midagi tehti kooskõlastatult, tõendavad ainult S S-Š ütlused. Järgnevalt viidatakse süüdistuses sellele, et: „..valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid esitas emaksuametis vahetult S S-Š, tehes seda O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides“. Tegemist on vastuoluga ja järelikult ei saa rääkida sellest, et O. Kruuda ja S S-Š tegid midagi ühiselt. Seda, et midagi tehti O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides, tõendavad ainult S S-Š ütlused, kuid tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Prokuratuur tugines süüdistuse esitamisel O. Kruuda, S S-Š, R. Lepassoni ja J. Rätsepa arvutitest väidetavalt kopeeritud failidele (süüdistusakti tõend nr 96). Tõendile esitas vastuväite kaitsja K. Lind, kes juhtis tähelepanu sellele, et esemed tagastati vaatlusprotokolli kohaselt aprillis, so 4 kuud enne vaatluse tegemist sama aasta augustis. Prokuröri taotlust vaatlust läbi viinud menetleja üle kuulamiseks kohus ei rahuldanud ja seega ei ole kõrvaldatud tõendiga seotud kahtlus. Järelikult ei tohi O. Kruuda süüküsimuse otsustamisel tugineda O. Kruuda lauaarvutist kopeeritud andmetele, S S-Š lauaarvuti meiboksist väidetavalt kopeeritud andmetele, R. Lepassoni Outlookist väidetavalt kopeeritud andmetele ja J. Rätsepa Outlookist väidetavalt kopeeritud andmetele. Lisaks tugineti süüdistuse esitamisel Xxx ehk Tere AS ning O. Kruuda endiste õigusnõustajate kontorist läbiotsimisel äravõetud materjalidele (süüdistusakti tõend nr 99). Kaitsja K. Lind esitas tõendi lubatavuse osas vastuväite – tulenevalt kliendi ja nõustaja usaldussuhtest on tegemist konfidentsiaalse materjaliga, mida ei tohi kasutada süüdistatava vastu. Kohtulikul uurimisel võimaldati S-J M keelduda KrMS § 72 lg 1 p 4 alusel keelduda ütluste andmisest seoses kutsesaladusega. Samas on ilmne, et pankade huvides Tere AS nõukokku kuulunud advokaadil ei tohiks olla õigust keelduda ütluste andmisest olukorras, kus ta ei täitnud kaitseadvokaadi ülesandeid vaid tegutses tehingu nõustajana. Euroopa kohus on selgelt eristanud advokaadi rolle kaitsja või kliendi esindajana kohtumenetluses ning advokaadi nõustavat rolli äritehingute tegemisel. Viimasel juhul on Euroopa kohus pidanud põhjendatuks kutsesaladuse hoidmise kohustusele seaduslike piirangute seadmist. Võimaldades S-J M keelduda ütluste andmisest kahjustati oluliselt O. Kruudale PS §-dest 14 ja 15 tulenevat õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele, samuti O. Kruuda kaitseõigust. Süüdistataval ei olnud võimalik S-J M küsitlemisega maksimaalses võimalikus ulatuses süüdistusversiooni ümber lükata. 2.3 Valevande episood. O. Kruudale on esitatud süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi, norm eeldab erilise isikutunnusega isikut – menetlusosalist. Saneerimisseadus (SanS) menetlusosalise mõistet ei defineeri. SanS § 4 järgi kohaldatakse saneerimismenetlusele TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui

3.Kaitsja J. Tehveri seisukoht. Mõlemas maksukuriteo episoodis on süüdistuse esemeks olevaks teoks maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamine. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et O. Kruuda deklaratsioone ei esitanud, nende koostamise ja esitamisega tegeles S S-Š. Süüdistuse järgi on O. Kruuda mh kaastäideviija. O. Kruuda teopanus on jäänud sisustamata. O. Kruuda süüdi mõistmiseks tuleks see konkretiseerida ja tuvastada konkreetne tegevus või tegevusetus, mida O. Kruuda Tere AS maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks ette võttis või võtmata jättis. Teopanust, mis väljuks süüdistuse piiridest, O. Kruudale kohus omal algatusel omistada ei saa. Süüdistuses esitatud väide, mille järgi toimus maksudeklaratsioonide esitamine O. Kruuda ja S S-Š poolt ühiselt ja kooskõlastatult ei ole käsitletav faktilise asjaoluna. Tegemist on KarS § 21 lg 2 nimetatud õigusliku kvalifikatsiooniga ja selline konstruktsioon ei täida O. Kruuda teopanuse konkretiseerimise nõuet. O. Kruuda teopanuse tuvastamise võimatus tähendab seda, et süüdistuses ette heidetavaid tegusid ei ole võimalik O. Kruudale omistada ning see toob kaasa O. Kruuda õigeksmõistmise KarS § 3891 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. KarS § 3891 koosseis eeldab, et teo toimepanija esitab maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid või jätab tahtlikult andmed esitamata ning sellise tegevuse eesmärk on maksukohustuse vähendamine. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ükski ei kinnita seda, et Tere AS maksudeklaratsioonides oleks maksuhaldurile esitatud andmeid, mis poleks kooskõlas Tere AS-i maksuarvestuse aluseks olnud algdokumentidega või jäetud esitamata andmed, mis tulnuks maksuhaldurile algdokumentide järgi esitada. O. Kruudal ei olnud mingit alust arvata, et S S-Š esitab maksuhaldurile valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone. O. Kruuda teab, et süüdistuses loetletud Tere AS-i KMD ja TSD sisaldasid õigeid andmeid Tere AS maksukohustuse suuruse kohta. 3.1 Käibemaksuepisood. O. Kruudale esitatud süüdistuse loogika järgi olid Tere AS ja D T H OÜ tehingud, mille alusel Tere AS deklareeris sisendkäibemaksuna 43 000,00 eurot ja 112 000,00 eurot (kokku

155 000,00 eurot), näilikud MKS § 83 lg 4 mõttes. Süüdistuse järgi soetas Tere AS seadmed tegelikult OÜ-lt P P (pankrotis) netohinnaga 1 48 506,38 eurot ja pidi sisendkäibemaksuna deklareerima vastavalt 11 348,92 eurot ja 18 352,35 eurot (kokku 29 701,27 eurot). Prokuratuuri väitel vähendas Tere AS deklaratsioonides valeandmete esitamisega Tere AS maksukohustust 125 298,73 euro võrra (so 155 000 – 29 701,27). Süüdistuse järgi rikkus Tere AS käibedeklaratsioonide esitamisel KMS § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 nõudeid (koostoimes RPS § 7 lg 1 sätestatuga). Rikkumine seisnes nõuetekohaste algdokumentide puudumises. Süüdistuses viidatakse RPS § 7 lg 1 redaktsioonile, mis jõustus 01.01.2017, süüdistuses kirjeldatud tehingute tegemise ajal kehtis RPS § 7 lg 1 teistsuguses sõnastuses ja seega ei ole võimalik aru saada, millisele asjassepuutuvale normile tehinguid kajastavad algdokumendid ei vasta. Tehingute tegemise ajal kehtinud RPS § 7 lg 1 sätestatud vorminõuetele vastavad alusdokumendid olid olemas. Kriminaalasjas ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaks, et Tere AS ja D T H OÜ vahelised tehingud olid näilikud TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad seda, et pakkumise OÜ P P pankrotivarasse kuuluvate seadmete ostmiseks esitas D T H OÜ. Pankrotihaldur kiitis pakkumuse heaks, seadmete müümiseks sõlmiti ostu-müügileping ja OÜ P P (pankrotis) esitas seadmete eest arve D T H OÜ-le. Viimane tasus esitatud arve. Kõik asjassepuutuvad tõendid kinnitavad seda, et OÜ P P (pankrotis) soovis võõrandada pankrotivarasse kuuluvad seadmed, viimane soovis neid osta ja pooled realiseerisid tehingu dokumentidest nähtavatel tingimustel. Tehingul oli arusaadav majanduslik eesmärk: müüja sai võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha ja ostja sai seadmed, mida ta lootis endale kasulikel tingimustel edasi müüa. Tehingult tasuti käibemaks ning seda kontrollis Maksu- ja Tolliamet. Kontrolli käigus rikkumisi ei tuvastatud. Kriminaalasjas on tõendatud, et D T H OÜ ostis OÜ-lt P P (pankrotis) kokku 6 erinevat seadet hinnaga 205 000,00 eurot + km. Ostetud 6-st seadmest 2 müüs D T H OÜ Tere AS-le edasi ainult 2. Kui lähtuda süüdistuse väitest, et tegelik müügitehing toimus OÜ P P (pankrotis) ja Tere AS vahel ning D T H OÜ ei omandanud tehingu näilisuse tõttu mitte midagi, siis tuleb järeldada, et ülejäänud 4 seadet (mida Tere AS mitte kunagi ei omandanud) jäid OÜ P P pankrotimenetluses võõrandamata. Viimast ei ole keegi väitnud ja see ei ole eluliselt usutav, kuna seadmete võõrandamine oli ette nähtud kompromissi kinnitamise määruses. Samuti on välistatud, et pankrotihaldur tegi pankrotivaraga näilise tehingu. OÜ-lt P P (pankrotis) seadmete soetamist D T H OÜ-lt on mööndud ka esitatud süüdistuses (süüdistusakti p 13.1). Seega ei saa OÜ P P (pankrotis) ja D T H OÜ vahelist seadmete ostu-müügilepingut käsitleda näilikuna. See välistab võimaluse, et D T H OÜ poolt 2 seadme Tere AS-le edasi võõrandamise tehing oli näilik ja seetõttu tühine. Vaidlus puudub selles, et Tere AS omandas reaalselt jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti, seda on selgelt möönanud ka Maksu- ja Tolliamet ning prokuratuur kasvõi üksnes seeläbi, et mõlemad loevad õiguspäraseks seadmete omandamisel tasumisele kuulunud käibemaksu käsitlemist Tere AS sisendkäibemaksuna (kuigi Tere AS poolt deklareeritust väiksemas summas). Olukorras kus OÜ P P (pankrotis) müüs 2 seadet D T H OÜ-le ei saanud aset leida veel teist, varjatud müügitehingut OÜ P P ja Tere AS vahel. Tere AS-le sai seadmete müüjaks olla D T H OÜ, mitte keegi teine. Kuna seadmed läksid tehingu tulemusel üle Tere AS-le, siis pidi toimuma võõrandamistehing ja miski ei viita, et võõrandamine toimus kinke- vms lepingu vormis. Ükski tõend ei kinnita teooriat, et tegelikult

soovisid pooled teha võõrandamistehingu teistsugustel tingimustel, näiteks odavama hinnaga. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte tegelik tahe erines tehingute tegemisel sellest, mis oli fikseeritud lepingutes. D T H OÜ käibedeklaratsioonidest ja maksuvõla ning selle puudumise tõenditest on nähtav asjaolu, et äriühing on mõlema Tere AS-ga sõlmitud näiliku seadmete müügitehingute kohta esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsiooni ja nende järgi tasumisele kuuluvad summad (küll osaliselt hilinemisega) on tasutud. Seega on riik käibemaksu vastuvõtmisega aktsepteerinud, et Tere AS ja D T H OÜ vahel leidsid aset maksustatava käibena käsitletavad majandustehingud. Järelikult ei saa riik kriminaalmenetluses väita, et tehingud olid näilikud. Süüdistuses esitatakse väide, et aset leidis kaubahinna kunstlik tõstmine ja sellega kaasnes alusetu sisendkäibemaksu näitamine Tere AS maksudeklaratsioonides ja sellega Tere AS maksukohustuse vähendamine. Süüdistusest ei selgu, mida kaubahinna kunstliku tõstmise all mõeldakse. Väide võimaldab oletada, et prokuratuur kaldub MKS § 83 lg 4 asemel § 84 kohaldamise poole ja lähtub arusaamast, et D T H OÜ ja Tere AS vaheliste müügitehingute sisu ei vastanud tehingu tegelikule majanduslikule sisule. Süüdistuses on aga KarS § 3891 lg 1 blanketse tunnuse valeandmete esitamine sisustatud MKS § 83 lg 4, mitte § 84 kaudu. Sätted on kooskõlas RK praktikaga teineteist välistavad. Süüdistuses ei ole asjaolusid, mis annaks järeldada, et maksustamisel tuleks lähtuda MKS § 84, kohus ise neid tuvastada ei saa. Süüdistuses on samuti loogiline vastuolu: väidetavas kaubahinna kunstlikus tõstmises said kokku leppida Tere AS ja D T H OÜ, kuid süüdistuse järgi olid need tehingud näilikud, so tühised ja ei leidnud üldse aset. Seega ei olnud Tere AS ja D T H OÜ vahelised müügitehingud näilikud TsÜS § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 tähenduses ja seega ei ole alust väita, et Tere AS 2015 märtsi- ja maikuu deklaratsioonides esitati valeandmeid. Kõik KMS-is sätestatud tingimused seadmete ostmisel (müügiarvetel näidatud) käibemaksu deklareerimiseks Tere AS sisendkäibemaksuna ja vastava summa Tere AS poolt tasumisele kuuluva käibemaksu summast maha arvamiseks olid täidetud. Järelikult ei esitanud Tere AS deklaratsioonides valeandmeid ja KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis puudub. 3.2 Tulumaksuepisood. Süüdistuse järgi seisnes valeandmete esitamine selles, et Tere AS teostas perioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 väljamakseid F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le kokku summas 1 030 112,42 eurot, mis oleks tulnud deklareerida ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ning millelt oleks tulnud tasuda ettevõtlusega mitteseotud kuludele kehtestatud tulumaks kogusummas 257 528,98 eurot, kuid mida Tere AS-i TSD-des ei deklareeritud ega tasutud. Süüdistuses väidetakse seda, et F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le tehtud väljamaksete tegemise alusena näidati näilikke tehinguid ning tegelik maksete eesmärk oli Tere AS-ist maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine ja sellega Tere AS-i maksukohustuse varjamine. Lisaks väidetakse süüdistuses, et Tere AS-ist otse või K OÜ ja K OÜ kaudu F I OÜ-le kantud rahasummas kanti kokkuleppel O. Kruudaga edasi kas O. Kruuda isiklikule pangakontole või temaga seotud teiste isikute kontodele ning neid kasutati O. Kruuda ja temaga seotud isikute kulude katmiseks. Tere AS poolt F I OÜ-le teostatud väljamaksete aluseks oli reaalne majandustehing – Tere AS poolt OÜ-le F laenu andmine. Mitte ükski kriminaalasjas uuritud tõendid ei viita sellele, et Tere AS ja OÜ F vahelist laenusuhet, mille raames toimus vastavalt lepingule laenusummade väljamaksmine F I OÜ pangakontole, tegelikult ei eksisteerinud. Seega ei ole alust väita, et Tere

AS maksed F I OÜ kujutasid endast mingeid näilikke tehinguid või seostusid näilike tehingutega. Laenu andmine teisele ettevõtjale on tavapärane majandustegevus ning seega ei saa laenulepingute alusel teostatud väljamakseid (sh Tere AS poolt F I OÜ pangakontole kantud summat 996 614,00 eurot) kvalifitseerida ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Tere AS poolt K OÜ-le ja K OÜ-le teostatud väljamaksete aluseks olid samuti reaalsed majandustegingud. Ülekannete teostamine toimus Tere AS esitatud müügiarvete alusel ja osutatud teenuste eest. Süüdistuses ei ole tuginetud asjaolule, et K OÜ ja K OÜ ei ole Tere ASle üldse teenuseid osutanud, see ei nähtu ka kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest. Küsimuse püstitus – miks oli Tere AS-l K OÜ ja K OÜ arveid tasuda olukorras, kus äriühingutel on Tere AS ees võlgnevus – viitab sellele, et prokuratuur ei mõista idufirmade olemust. Kasvufaasis olevad iduettevõtted ei ole reeglina suutelised jooksvate tulude arvel katma oma kulutusi. Juhul kui osanikud hakkaksid jooksvate arvete tasumise asemel neid oma varasemate investeeringute arvel tasaarvestama, katkeks ettevõtte rahavoog. Tere AS poolt K OÜ-le ja K OÜ-le teostatud väljamakseid ei saa seetõttu kuidagi käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Prokuratuuri väide, et Tere AS väljamaksed F I OÜ pangakontole olid kantud eesmärgist Tere AS-ist maksuvabalt rahalisi vahendeid välja viia ja ühtlasi varjata sellega seonduvat tulumaksu tasumise kohustust, on vastuolus sellega, et iga sent, mis Tere AS kontolt F I OÜ kaudu „välja viidi“, jõudis Tere AS-i tagasi septembris 2017, mil Tere AS loovutas laenunõude F OÜ vastu (summas 1 441 703 eurot) oma xxx seotud ettevõttele M P I OÜ. Viimane tasus selle nõudega F OÜ-lt omandatud katlamaja eest, mis oli ja on vajalik Tere AS tootmistegevuseks. Kehtiva kohtupraktika järgi juhul, kui süüdistuses ette heidetud väljamaksete alusel ettevõttest välja läinud raha on mistahel viisil ettevõtjale tagastatud, ei saa algset rahaülekannet käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. TuMS § 51 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit, kuid olukorras kus vara jõudis tagasi maksumaksja vara hulka ja seda kasutati ettevõtluse huvides, ei ole ettevõtlusest kasumi väljaviimist aset leidnud. Ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub algdokument. Kriminaalasjas on tõendatud, et algdokumendid (arved, lepingud) olid olemas. Süüdistuses viidatakse RPS § 7 lg 1 redaktsioonile, mis jõustus 01.01.2017, kuid O. Kruudale ette heidetavate väljamaksete tegemise aluseks olevad algdokumendid olid koostatud enne 01.01.2017. Süüdistuses on süüteokoosseisu tunnus „valeandmete esitamine“ sisustatud TuMS § 51 lg 2 p 3 kaudu ja seega tuleks kindlaks teha, et vastavate väljamaksete kohta puudus nende tegemise ajal kehtinud raamatupidamist reguleeritavates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Süüdistusest ei selgu, milliste väljamaksete kohta nõuetekohane algdokument puudub ja/või milline algdokument on nõuetele mittevastav ja milles see mittevastavus seisneb. Ainuke etteheide puudutab seda, et väljamaksete aluseks olid näilikud tehingud, kuid see väide on asjas esitatud ja uuritud tõenditega ümber lükatud. Tere AS majandusaasta aruanded süüdistuses kirjeldatud väljamaksete perioodil on koostatud professionaalsete xxxte poolt, aruannete õigsust on kontrollinud audiitorid. Pärast O. Kruuda Tere AS juhtimiselt eemaldamist ei ole Tere AS juhtkond ja/või audiitorid tuvastanud mitte ühtegi O. Kruuda poolt teostatud väljamakset, mis kvalifitseeruks ettevõtlusega mitteseotud kuluks. See, mida F I OÜ, K OÜ ja K OÜ Tere AS-ist neile laekunud summadega edasi tegid, on Tere

AS maksude deklareerimise ja tasumise seisukohalt asjasse puutumatu. See, kas väljamakse on või ei ole seotud maksukohuslase ettevõtlusega, tuleb kindlaks teha väljamakse tegija tasandil. 3.3 Süüdistus valevande andmises. KarS § 320 lg 1 kohaldamine eeldab erilise isikutunnuse – menetlusosaline – olemasolu. Süüdistuse esemeks on valevande andmine saneerimismenetluses, seega tuleb mõiste sisustada SanS ja TsMS-i kaudu. Saneerimismenetluses oli menetlusosaliseks Tere AS, so ettevõtja SanS tähenduses. Ettevõtja saneerimismenetluses saab SanS § 3 lg 1 ja 2 järgi olla ainult eraõiguslik juriidiline isik. TsMS teeb selget vahet menetlusosalisel ja nende esindajatel. O. Kruuda ei olnud Tere AS saneerimismenetluses ettevõtja, viimast ei saa samastada tema esindajaga. KarS § 320 lg 1 ei näe ette võimalust mõista valevande esitamises süüdi menetlusosaliseks olnud juriidilise isiku seaduslikku esindajat. Vara nimekirjas ei esitatud valeandmeid. Tere AS käenduskohustus lõppes 18.09.2012 ja seda saneerimisavalduse kohtule esitamise aja seisuga ei eksisteerinud. Juhul, kui Tere AS-l oleks olnud kehtiv käenduskohustus, ei olnud saneerimisavalduse kohtule esitamise aja seisuga olnud kohustus muutunud sissenõutavaks OÜ-ga F K sõlmitud lepingu p 2.1 kohaselt. Puudub norm, mis kohustaks ettevõtjat kajastama võlanimekirjas kohustust, mis pole muutunud sissenõutavaks. KarS § 320 lg 1 blanketset tunnist sisustavad SanS normid ei ole piisavalt määratletud. KarS § 320 lg 1 järgi on karistatav teadvalt vale vara nimekirja andmine. Olukorras, kus saneerimismenetluses kohtule esitatava võlanimekirja sisu ei ole kehtiva õigusega selgelt määratletud, ei saa ühelgi inimesel olla kindlat teadmist selle kohta, mida võlanimekirjas kajastada. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad seda, et O. Kruuda teadis, et Tere AS-l ei ole 01.02.2010 käenduslepingust tulenevaid kohustusi alates 18.09.2012 ja seega esitas O. Kruuda endale teadaolevalt õige võlanimekirja ja andis selle kohta vande. Seega puudub subjektiivne koosseis. R. Lepassoni kaitsja H. Indela seisukoht kohtuvaidluses. Kaitsja leidis, et R. Lepasson ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Prokuröri poolt esitatud süüdistusaktis esinevad järgmised puudused: 1) Süüdistuse sisus on jäetud käsitlemata O. Kruuda kui väidetava kaastäideviija KarS § 3891 lg 1 kohane kaastäideviimistegu; Süüdistuse sisu järgi süüdistatakse O. Kruudat ning S S-Št kaastäideviijatena KarS § 3891 lg 1 alusel Tere AS-i 2015.a märtsi ja mai maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Antud kvalifikatsioonist järeldub omakorda, et O. Kruudale ja S S-Šle heidetakse ette KarS § 3891 lg 1 realiseerimist aktiivse tegevusega (mitte tegevusetusega), täpsemalt maksuhaldurile valeandmete esitamist. Kaastäideviimine selliselt, et üks kaastäideviija tegutseb ja teine on tegevusetu, on õiguslikult võimatu, kuna puudub teovalitsemine. Tegevusetust süüdistuses kellelegi ka ette ei heideta. 2) Süüdistuse sisus ei ole lahti kirjutatud, millises konkreetses käitumises seisnes O. Kruuda kaastäideviimistegu maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamises. Süüdistuses kirjeldatud tegevus ei seondu deklaratsiooni maksuhaldurile esitamisega ega moodusta kuidagi O. Kruuda KarS § 3891 lg 1 koosseisupärast kaastäideviimistegu, s.o

maksudeklaratsioonis valeandmete esitamist. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti TERE AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest D T H OÜ-le, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi Tere AS-le alljärgnevalt – kuigi nimetatud tegevus ei ole tõendatud, ei oleks see ka tõendatuse korral KarS § 3891 lg 1 koosseisupärane tegu, sest KarS § 3891 lg 1 alusel karistatavaks teoks on maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamine. D T H OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole (süüdistusakti lk46) – kuigi nimetatud tegevus ei ole tõendatud, ei oleks see ka tõendatuse korral KarS § 3891 lg 1 koosseisupärane tegu, sest KarS § 3891 lg 1 alusel karistatavaks teoks on maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamine, mida süüdistuse kohaselt tehti AS-i TERE nimelt. D T H OÜ (edaspidi Y) maksudeklaratsiooni esitamise/mitteesitamise eest ei vastuta O. Kruuda, kes ei olnud Y xxx ega osanik. Juhib tähelepanu, et A. Viirma poolt O. Kruuda huvides tegutsemine on õiguslikult võimatu, kuna O. Kruuda ei ole isiklikult ühtegi seadet soetanud ega ole ka käibemaksukohustuslane. Süüdistuses on esile toomata ja lahti kirjutamata, millises konkreetses KarS § 3891 lg 1 koosseisulises tegevuses seisnes O. Kruuda väidetav kaastäideviimistegu, kui S S-Š oli väidetavalt valeandmeid sisaldavate deklaratsioonide maksuhaldurile esitaja. Kaitsja märgib, et kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on leidnud kinnitamist vaid fakt, et kõik Tere AS maksudeklaratsioonid koostas ja esitas maksuhaldurile Tere AS peaxxx S S-Š. O. Kruuda ei ole ise ühtegi maksudeklaratsiooni koostanud ega maksuhaldurile esitanud, vastupidine on tõendamata. Väide, et S S-Š esitas deklaratsioonid Oliver Kruuda soovil, on ühest küljest paljasõnaline, kuid teisalt ei kinnita see kaastäideviimistegu, sest kellegi soovil millegi tegemine ei ole käsitletav kaastäideviimisena. 3) Süüdistuses on täielikult esile toomata kaastäideviimise subjektiivne külg, kuna subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. 4) Käsitlemata on jäetud MKS § 83 lg 4 alusel ostja eeldatav maksueelis ja tahtlus maksueelise saavutamiseks. Süüdistuse sisus ei ole MKS § 83 lg 4 alusel näilike tehingute väitmisel esile toodud, milles seisneb Tere AS-i maksueelis, samuti ei ole esile toodud tahtlust maksueelise saavutamiseks, kuigi Riigikohtu praktika järgi peab seda tegema. Järelikult on süüdistus oluliste puudustega. 5) Tõendamata on ka täideviimisteo olemasolu, millele R. Lepasson oleks saanud kaasa aidata. Süüdistuses on täielikult jäetud tähelepanuta abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4), mistõttu ei ole süüdistusest võimalik aru saada, kas vaidlustatakse Tere AS ja Y vahelisi võlaõiguslikke kohustustehinguid või käsutustehinguid või mõlemaid. Olukorras, kus pole teada, milliseid tehinguid vaidlustatakse, on süüdistus alusetu ning süüdistatavad tuleb õigeks mõista. Süüdistusakti lk-l 47 esitatud konstruktsioon – kuigi Tere AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist D T H OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut Tere AS ja OÜ P P vahel. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 mõistes.... – on õiguslikult võimatu, kuna see on täielikult vastuolus TsÜS § 89 lg-ga 1, mis sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega saavad varjatud tehingu sõlmida vaid sama näiliku tehingu osapooled, varjates mõnda teist nendevahelist tehingut. Tere AS ja Y ei ole 24.03.2015 ja 13.05.2015 sõlminud

süüdistuses väidetud näilikke tehinguid, kuna nad ei ole saanud nende tehingutega varjata Tere AS ja OÜ P P vahelist tehingut, sest OÜ P P ei ole 24.03.2015 ja 13.05.2015 müügilepingute osapool. Süüdistuses ei ole esile toodud, kus, millal ja millistel tingimustel sõlmisid Tere AS ja OÜ P P võlaõiguslikud müügilepingud olukorras, kus OÜ P P on PankrS § 137 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras müünud vaidlusalused seadmed Y-le. Seega on süüdistuses esitatud konstruktsioon Tere AS ja Y vahel 24.03.2015 ja 13.05.2015 näilike müügilepingute sõlmimisest TsÜS § 89 lg 1 alusel õiguslikult võimatu ning Tere AS ja Y vahel 24.03.2015 ja 13.05.2015 sõlmitud müügilepingud ei ole näilikud. 24.03.2015 ja 13.05.2015 müügilepingutega ei ole saanud keegi varjata Tere AS ja OÜ P P vahelist müügilepingut. Järelikult ei ole ka Tere AS xxx S S-Š esitanud ebaõigeid andmeid sisaldavat deklaratsiooni maksuhaldurile ega realiseerinud KarS § 3891 lg 1 kuriteokoosseisu. 6) Süüdistuses puuduvad mistahes põhjendused, miks pidid Tere AS ja Y tegema väidetava varjatud tehingu just selle hinnaga, millega Y ise varem seadmed P P OÜ pankrotivarast ostis (vt Riigikohtu 24.10.2017 otsuse nr 3-15-1303 p 13). Seejuures ei ole prokurör viidanud seadusesättele, kust tulenes Y-le ja Tere AS-le selline kohustus. Asjaolust, et Y ei olnud esitanud süüdistusakti kohtule esitamise seisuga käibedeklaratsioone, ei saa tuletada ega järeldada asjaolu, et Tere AS oleks mingeid maksukuritegusid toime pannud. Y on tänaseks vastava käibedeklaratsiooni esitanud ning ka käibemaksu riigile tasunud. Süüdistuses väidetakse, et Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui ka Tere AS xxx, näitas Tere ASi raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel Y vahendusel Rein Lepassoni kaasabil jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostu-müüki. Kuivõrd Tere AS ei ole osalenud OÜ P P pankrotivara enampakkumisel ega muul viisil OÜ-st P P vara soetamisel, ei ole süüdistuses ka viidatud õigusnormidele, mille alusel oli Tere AS-il õiguslik kohustus osaleda OÜ P P pankrotivara võõrandamisel ning väidetavad seadmed just sealt soetada. Täielikult on tõendamata O. Kruuda ja S S-Š poolt kaastäideviimise vormis KarS § 3891 lg 1 kohase objektiivse koosseisu realiseerimine. KarS § 22 lg-s 3 sätestatud kuriteost osavõtu aktsessoorsusest tulenevalt ei saa R. Lepasson vastutada olematule kuriteole kaasaaitamise eest. Süüdistuse sisus ei ole selgitatud, millises konkreetses KarS § 3891 lg 1 koosseisupärases käitumises seisneb O. Kruuda kaastäideviimisteo kvaliteediga oluline teopanus. O. Kruuda poolt isiklikult maksudeklaratsioonide mittekoostamine ja nende mitteesitamine, aga ka Tere AS-is olnud tööjaotus, mille kohaselt maksudeklaratsioone koostas ja esitas S S-Š, välistab O. Kruuda osas KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu realiseerimise. Kuivõrd R. Lepasson ei ole teiste isikute poolt väidetavalt toimepandud kuriteole kaasa aidanud, ei ole tuvastatav, et KarS § 22 lg 3 kohane kaasaaitamistegu, millega R. Lepasson on väidetavale maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasa aidanud, siis tuleb R. Lepasson õigeks mõista. J. Rätsepa kaitsja H. Indela seisukoht kohtuvaidluses. Kaitsja oli seisukohal, et: -

kaasaaitamistegu süüdistuses tegelikkuses lahti kirjutatud. Süüdistuse tekstist ei ole võimalik aru saada, milles seisneb J. Rätsepa väidetav vaimne kaasabi täideviijatele väidetava teo toimepanemisel, sh täideviijates väidetava tahtluse tugevdamine ning millega on see tõendatud. J. Rätsep töötas süüdistuses märgitud ajaperioodil Tere AS-i finantsistina ning tegemist oli tehnilise töötajaga, kes palgati Tere AS-i tööle ettevõtte pangaülekannete tegijaks ehk sisuliselt tehniliseks töötajaks. J. Rätsepa tööülesannete sisuks ei olnud Tere AS-i maksuarvestuse pidamine, kusjuures vaidlust ei ole, et J. Rätsep ei ole ka faktiliselt selliseid ülesandeid täitnud; Tere AS-i maksudeklaratsioonide koostamine (sh ettevalmistamine) või esitamine, kusjuures vaidlust ei ole, et J. Rätsep ei ole ka faktiliselt selliseid ülesandeid täitnud; kontrollida, kas tema poolt tehtavatele pangaülekannetel on mingi konkreetne õiguslik alus või mitte või millised on ülekannete tegemise aluseks olevad raamatupidamise algdokumendid ning mis on nende sisu. Kaitsja hinnangul on J. Rätsepa poolt väidetavate täideviijates kuriteo toimepanemise tahte tugevdamise kohta täielikult ainetud. Tugevdamaks väidetavate täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahet, tuleks tuvastada J. Rätsepa poolsed konkreetsed toimingud (nõuanded, juhised, süüteoplaani koostamine), millega on J. Rätsep väidetavate täideviijatele vaimset kaasabi osutanud ning teinud seda KarS § 3891 lg 1 kuriteotunnuseid silmas pidades. Kriminaaltoimikus ei leidu tõendeid, mis võimaldaksid väita, et J. Rätsep on mingilgi viisil tugevdanud väidetavate täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahet. Puudub põhjuslik seos J. Rätsepa väidetava kaasaaitamisteo ning väidetavate täideviijate vahelise täideviimisteo vahel. J. Rätsep kui Tere AS-i tehniline töötaja tegi pangaülekandeid, mida oli vaja teha ning Tere AS-i maksuarvestust mittetegeva isikuna ei teadnud ega pidanudki teadma, et Tere AS esitab väidetavalt maksudeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse varjamise eesmärgil. Selliselt ei ole väidetav kaasaaitamistegu J. Rätsepale normatiivselt omistatav ning J. Rätsepale esitatud süüdistus on täielikult alusetu. Kuna J. Rätsep ei ole teiste isikute väidetavale kuriteole kaasa aidanud, siis süüdistus on alusetu ning tema kaitsealune tuleb õigeks mõista. Kohtu seisukoht. I. Tõendite lubatavus. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 3051 lg 3 järgi ei välista tõendi vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist otsuse tegemisel. Kriminaalasjas esitasid prokurör ja kaitsja vastuväiteid vastaspoole esitatud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta. Seega tuleb enne O. Kruuda, R. Lepassoni ja J. Rätsepa süüküsimuse sisulist lahendamist anda vastus küsimusele, milliseid kohtulikul arutamisel esitatud ja uuritud tõendeid saab kohus otsuse tegemisel kasutada. Prokuratuur soovis kohtulikul arutamisel O. Kruuda ja tema kaassüüdistatavate süü tõendamiseks esitada kriminaalasja kohtueelses menetluses läbi viidud jälitustoimingute protokollid (süüdistusakti p 6.1 tõendite loetelu p-d 138-140). O. Kruuda kaitsja E. Muna esitas 08.02.2019 taotluse jälitustoimingute protokollide tõendina vastuvõtmata jätmiseks (kd II tlk 154-225). Kaitsja hinnangul ei olnud jälitustoimingud õiguspärased: prokuratuuri taotlus jälitustoimingute alustamiseks ja asjaomane kohtumäärus ei olnud nõuetekohaselt motiveeritud ja sealt edasi pikendamise puhul on paslik rääkida nn mürgitatud puu viljast. Prokurör vaidles kaitsja taotlusele vastu (kd XI tlk 65-68). Kohus tutvus prokuratuuri taotlustega, kohtumäärustega ja jälitustoimikuga ning rahuldas kaitsja taotluse (kd XI tlk 94-95) järgmistel

põhjustel: 13.04.2016 (kd VIII tlk 42-46) kohtult jälitustoiminguteks (esmase) loa taotlemisel O. Kruuda, H, Konno, A. Viirma, J. Rätsepa ja S S-Š suhtes oli menetleja eelnevalt teinud pangapäringuid, IP-päringuid, analüüsinud MTA andmebaase ja äriregistri kandeid. Tõendite pinnalt tuvastati D T H OÜ ja Tere AS omavahelised seosed, anomaaliad ostu-müügitehingutes ning rahade liikumises. Lisaks tuvastati tõendite pinnalt väljamaksed Tere AS kontodelt äriühingusse, kus reaalne majandustegevus puudub ning summade jõudmine O. Kruuda ja/või temaga seotud isikute arveldusarvetele. Seejärel viidatakse taotluses põhjendatud kahtlustusele, so võimalikule tulumaksupettusele ajavahemikul jaanuar 2015–jaanuar 2016 ja võimalikule käibemaksupettusele 2015 aasta märtsi- ja maikuus. Taotluses esitatud põhjenduste järgi esines kriminaalasjas vajadus koguda kahtlustatavate käsuliini ja subjektiivset koosseisu kinnitavaid tõendeid, kuid seda sai teha üksnes jälitustoimingutega, sest: 1) maksukuriteod on peitekuriteod; 2) reeglina ei ole maksukuritegusid toime panevad isikud kuriteo avastamisest huvitatud. Lisaks esines taotluse kohaselt kuriteo tõkestamise vajadus: „tegemist on käimasoleva kriminaalmenetlusega, mille käigus tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada kuriteo toimepanemise jätkumist“. Harju Maakohus rahuldas 14.04.2016 määrusega prokuratuuri taotluse. Kohus nõustus prokuratuuriga selles, et kahtlustatavate senise käitumise alusel on põhjust eeldada, et nende tegevus on jätkuv. Kohus nentis, et kriminaalasjas tuleb tõendada subjektiivne koosseis, käsuliini kulgemine, kahtlustatavate rollijaotus ja raha paigutamise asjaolud ning senise menetluse vältel kogutud tõendid ei ole nende asjaolude tõendamiseks piisavad. Jälitustoimingute vajalikkust argumenteeris kohus järgmiselt: 1) kahtlustatavate ebaseadusliku tegevuse tõendamine muude menetlustoimingutega on oluliselt raskendatud ja võib kahjustada kriminaalmenetluse huve; 2) maksukuriteod on laialdaselt levinud ja esineb vajadus nende tõkestamiseks; 3) kriminaalmenetluses tuleb välja selgitada tõde ja kuriteo toime pannud isikud tuleb viia kohtu ette; 4) tuleb kaitsta üldist õiguskorda kui kollektiivset hüve; 5) menetluse esemeks on maksualane peitekuritegu; 6) kahtlustatavad jätkavad kuritegude toime panemist; 7) kuriteoga on seotud mitmed isikud ja sellest tulenevalt on tavapäraste menetlustoimingutega (läbiotsimised ja ülekuulamised) tõendite kogumine lisaks juba tehtud toimingutele kõigi kuriteos osalenud/osalevate isikute panuse ja rahaliste vahendite kasutamise kohta raskendatud; 8) majandusalaseid kuritegusid iseloomustab kõrge konspireerituse tase, tegemist on kannatanuta kuriteoga, mille toimepanemisest on teadlikud üksnes selle vahetud toimepanijad, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine. Kohtu hinnangul ei ole prokuratuuri taotluses ja kohtumääruses piisava põhjalikkusega analüüsitud, miks konkreetses kriminaalasjas esines vajadus jälitustoimingute teostamiseks. Kohus nõustub täielikult kaitsja kriitikaga selles, et taotluses ja määruses ei individualiseerita isikuid, kelle allutamist jälitustoimingutele taotletakse/lubatakse. Taotlus ja määrus sisaldavad paljuski õõnsaid ja deklaratiivseid tõdemusi, mis ei ole

absoluutselt seotud menetletava kriminaalasjaga. Jälitustoimingute vajalikkust põhjendatakse läbivalt väitega, et menetluse esemeks on peitekuriteod. Samas nähtub nii taotlusest kui määrusest, et põhjendatud kahtlustuse jaatamiseks on taotluse esitamise ja määruse tegemise hetkeks kogutud piisavalt tõendeid. Maksukuriteod ei ole klassikalised peitekuriteod ning see selgub kohtu arvates antud juhul ilmselgelt taotluse esitamise hetkeks kogutud tõendusteabest, mida on refereeritud nii taotluses kui kohtumääruses. Jälitustoimingute vajalikkuse osas tuleb tõdeda, et võimaliku käibemaksupettuse tõendamiseks uute tõendite kogumine oli ilmselgelt edutu: episood toimus jälitustoiminguteks loa taotlemisest umbes aasta aega tagasi. Võimaliku tulumaksupettuse puhul on tehtud kindlaks rahade liikumine Tere AS-sist välja ja tuvastatud, et ülekanded ei olnud seotud Tere AS ettevõtlusega. Seejärel on üldsõnaliselt viidatud, et kahtlustatavad jätkavad kuriteo toime panemist, kuid ei taotlusest ega määrusest ei selgu, millel see väide põhineb. Seega on viide kuriteo tõkestamise vajadusele ainetu. Rollijaotuse tõendamiseks jälitustoimingud kohtu arvates vajalikud ei olnud: loa taotlemise hetkeks nähtus võimaliku tulumaksupettuse puhul kohtule arusaadavalt pangapäringute vastustest, et raha jõuab O. Kruuda ja/või temaga seotud isikute arveldusarvetele (so O. Kruuda on keskseks figuuriks), ülejäänud taotlust ja määrust läbivad inimesed olid O. Kruudaga tööalaselt seotud (so täitsid eelduslikult tema korraldusi). Deklaratsioone esitavad reeglina xxxd, ülekannete tegijad (J. Rätsep, H. Konno) on võimalik kindlaks teha avalike jälitustoimingutega. Vajadus tõendada teokoosseisu subjektiivset külge kohtu arvates jälitustoimingute tegemist ei õigusta: praktikas tuleb paljudel juhtudel tuvastada see ilma jälitustoiminguteta ning maksukuriteod ei ole siin mingi erand. Lisaks ei ole prokuratuuri taotluses ja kohtumääruses sisuliselt argumenteeritud, miks avalikud menetlustoimingud (läbiotsimine, tehniliste seadmete vaatlus) olid eelduslikult välistatud ja/või edutud. Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 08.06.2016 taotluse jälitustoimingute pikendamiseks. Harju Maakohus rahuldas 10.06.2016 määrusega prokuratuuri taotluse. Esmalt nõustus kohus kaitsja loogikaga selles, et olukorras kus jälitustoiminguteks antud esmane luba on õigusvastane, ei ole teatud juhtudel alust rääkida edasiste jälitustoimingute õiguspärasusest ka juhul, kui jälitustoimingute pikendamise taotlus ja asjaomane kohtumäärus on nõuetekohaselt motiveeritud. Kaitsja taotluses viidatud nn mürgitatud puu vilja doktriini ei ole Eesti kohtupraktikas kahetsusväärselt käsitletud ning kohtu hinnangul tuleks see küsimus läbi vaielda. Kohus märgib, et KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. KrMS § 1267 lg 3 järgi võib teabe salaseks pealtkuulamiseks või –vaatamiseks antud luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. Olukorras kus jälitustoiminguteks on antud luba jälitustoimingute vältimatut vajalikkust sisuliselt põhjendamata ja see vajalikkus on kaasuse asjaolusid silmas pidades siiralt küsitav, tekib lihtne küsimus: kas saab lubada jätkata midagi, mis ei olnud juba algselt õiguspärane? Kohtu arvates tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Käesoleval juhul on prokurör oma vastuväites pareerinud kaitsja seisukohti, viidates tõsiasjale, et loa pikendamisel põhistas kohtunik veenvalt isikute kaupa nende teopanused ning motiveeris põhjalikult jälitustoimingute vajalikkuse. Jättes kõrvale selle, et maakohtu määruses sisalduv argumentatsioon pärineb tegelikult valdavas määras copy-paste meetodil prokuratuuri määrusest, tuleb nentida, et lõviosa argumentidest millega jälitustoimingute pikendamise

vajalikkust põhjendatakse, pärinevad jälitustoimingutele allutatud isikute salajasest pealtkuulamisest, mis ei olnud õiguspärane. Jälitustoiminguks antud loa pikendamine eeldab kohtu hinnangul siiski seda, et luba pikendav kohus tugineb teabele, mis on saadud õiguspäraselt. Käesolevas asjas see nii ei ole. Samas ei saa kohtu hinnangul rääkida nn mürgitatud puu viljast näiteks juhtudel, kus luba pikendav kohtunik tuvastab, et menetlejale on laekunud paralleelselt teave, mis õigustab jälitustoimingute läbiviimise vajalikkust (näiteks andmed selle kohta, et maksusüüteos kahtlustatavad hävitavad regulaarselt dokumente) või siis, kui jälitustoimingute käigus kogutakse uuele kuriteole viitavat teavet, mille kohta menetlejal enne teavet ei olnud. Omaette küsimus antud asjas on see, miks esines vajadus jätkata jälitustoiminguid? Kohus märgib, et see moment on nii jälitustoimingute pikendamise taotluses kui loas sisuliselt põhjendamata. Kui esialgses määruses seati eesmärgiks kahtlustatavate rollijaotuse ja võimaliku tahtluse välja selgitamine, siis taotluses ja määruses esitatud põhjenduste kohaselt on vastused neile küsimustele tegelikult ju esimese kahe kuu jooksul saadud. Eeltoodud põhjustel ei näinud kohus vajadust avaldada ja uurida jälitustoimingute protokolle. Juhul, kui kohus tuvastab, et jälitustoimingud ei olnud õiguspärased, puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel igasugune mõistlik põhjendus istungiressursi kulutamiseks. Prokuraruur esitas kohtule tõendina Tere AS-i maksuarvestuse, O. Kruuda kaitsja J. Tehver vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu (kd II tlk 89). Kaitsja märkis, et maksuarvestus ei ole dokumentaalne tõend. Tegemist on spetsiaalselt menetluse jaoks loodud dokumendiga, mis on oma olemuselt seletus, riigiorgani ametniku kirjalik ütlus, mida ei saa tõendina arvestada. J. Rätsepa ja R. Lepassoni kaitsja H. Indela lisas, et kohus ei ole seotud kolmandate, menetlusväliste isikute õiguslike hinnangutega. Prokuröri hinnangul on tegemist muu dokumentaalse tõendiga, see ei sisalda seletust vaid aritmeetilist arvutust. Kohtus kuulati tunnistajana üle maksuarvestuse teinud ametnik A N (kd XII tlk 38-41 pöördel). Kohus leiab prokuröriga osaliselt nõustuvalt, et Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna poolt 21.11.2016 koostatud maksuarvestus (kd IV tlk 168-178) on muu dokumentaalne tõend KrMS § 63 lg 1 mõttes osas, mis see puudutab aritmeetilisi arvestusi. Maksuarvestuses on nimetatud dokumendid, mille alusel kirjalik rehkendus koostati. Tunnistaja A N selgitas, et ta tegi aritmeetilise arvutuse talle antud dokumentide põhjal. Arvutuse õigsust matemaatilises mõttes on võimalik nende dokumentide pinnalt kontrollida, seda vaidlustatud ei ole. Vaatamata eeltoodule nõustub kohus kaitsjatega selles, et maksuarvestuses sisalduvad väited ja õiguslikud hinnangud ei ole kohased ja seega pole need ka kohtule siduvad. Prokuratuur esitas kohtule tõendina asitõendi vaatlusprotokolli 29.08.2016 (kd VII tlk 13). Tõendi esitamisel juhtis O. Kruuda kaitsja K. Lind prokuröri tähelepanu sellele, et protokolli p 4 järgi tagastati mäluseadmed Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Küberkuritegude ja Digitaaltõendite teenistusele 23.04.2016, samas kui vaatlus (seadmetelt andmete kopeerimine) toimus 29.08.2016 (kd II tlk 150 pöördel). Kaitsja tõstatas küsimuse, kuidas sai seadmed tagastada aprillis ja vaatluse läbi viia augustis. Prokurör märkis vastuseks kaitsjale, et taotleb selle asjaolu selgitamiseks vaatlust toimetanud R. R tunnistajana kohtusse kutsumist. Prokurör esitas taotluse kooskõlas KrMS § 297 lg 1 nn täiendavate tõendite voorus (kd XIII tlk 35 pöördel). Kaitsja K. Lind oli prokuröri taotlusega nõus, kuid sellele vaidles vastu kaitsja H. Indela (kd XIII tlk 38). Viimane märkis, et anomaalia selles dokumendis eksisteeris ilmselt alates dokumendi koostamisest ja seega ei saanud see prokurörile olla üllatus. Prokurör esitas

kaitsja arvates taotluse tunnistaja küsitlemiseks hilinenult. Kohus jättis kaitsja H. Indela argumentatsiooniga nõustudes prokuröri taotluse rahuldamata (kd XIII tlk 39 pöördel). Tõendi lubatavuse küsimus tõstatati uuesti kohtuvaidlustes. Kaitsja E. Muna märkis, et kuivõrd kohus ei rahuldanud prokuröri taotlust kuulata tunnistajana üle vaatlust läbi viinud menetleja, ei ole kõrvaldatud tõendiga seotud kahtlus. Järelikult ei tohi kaitsja arvates O. Kruuda süüküsimuse otsustamisel tugineda O. Kruuda lauaarvutist kopeeritud andmetele, S S-Š lauaarvuti meiboksist väidetavalt kopeeritud andmetele, R. Lepassoni Outlookist väidetavalt kopeeritud andmetele ja J. Rätsepa Outlookist väidetavalt kopeeritud andmetele. Kohtule arusaadavalt alustati kriminaalasjas avalike menetlustoimingutega pärast süüdistatavate kahtlustatavatena kinni pidamist 16.08.2016. O. Kruuda peeti kinni kell 09.45 (kd IX tlk 119-121) R. Lepasson peeti kinni kell 10.25 (kd IX tlk 135-137) ja J. Rätsep peeti kinni kell 10.15 (kd IX tlk 130-132). Pärast O. Kruuda, R. Lepassoni ja J. Rätsepa kinni pidamist alustati 16.08.2016 kell 10.14 Tere AS-i kontoris läbiotsimist ja menetlustoimingu käigus kopeeriti vaidlusalused failid (kd V tlk 5-21). Failide ja e-kirjade kopeerimine toimus seega 16.08.2016. Kohtu hinnangul on 29.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollis seadmete tagastamise kuupäev 23.04.2016 ilmselge trükiviga ja see ei mõjuta tõendi lubatavust. Tõendite kriminaalasja juurde jõudmine on jälgitav ning seega ei ole alust öelda, et O. Kruuda lauaarvutist kopeeritud andmed, S S-Š lauaarvuti meiboksist kopeeritud andmed, R. Lepassoni Outlookist kopeeritud andmed ja J. Rätsepa Outlookist kopeeritud andmed on lubamatud tõendid. Prokuratuur esitas kohtule tõendina 15.08.2016 läbiotsimise määruse ja selle alusel läbi viidud läbiotsimise protokolli 16.08.2016. Läbiotsimine toimus Xxx kontoris (kd VII tlk 84-98). Kaitsja K. Lind esitas tõendi vastuvõtmisele vastuväite (kd II tlk 151) märkides, et tegemist on lubamatu tõendiga. Õigusnõustajal on advokaadiga samad garantiid ja seega tuleb tagada kliendisuhtluse konfidentsiaalsus. Prokurör kaitsjaga ei nõustunud ja leidis, et läbiotsimist toimetati kahtlustatava A. Viirma kontoris, kuid õigusbüroo kohta erinevalt advokaadibüroost eriregulatsiooni ei ole. Kohus nõustub prokuröriga selles, et advokaadibürood ja õigusbürood tuleb eristada. Advokatuur on liikmelisusel põhinev kutseühendus õigusteenuse osutamiseks. Advokaadi tegevust, pädevust, õigusi, kohustusi, kuid ka vastutust reguleerib advokatuuriseadus. Õigusbüroode tegevust normatiivsete aktidega, kust tuleneks kõrgendatud nõudmised (ja ka vajadusel vastutus) õigusbüroo töötajate kutsetegevusele, reguleeritud ei ole. See, kas vastava kvalifikatsiooni ja pädevusega inimene osutab õigusteenust õigusbüroo töötajana või advokaadina, on tema enda valik. Esimese variandi kasuks otsustades tuleb aga arvestada sellega, et kutsetegevusele ei ole esitatud seadusandlikul tasandil küll nõudeid, kuid puuduvad ka garantiid. Kooskõlas KrMS § 91 lg 3 võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. KrMS § 91 lg 8 järgi peab advokaadibüroo läbiotsimise juures viibima advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Xxx läbiotsimist toimetati prokuratuuri määruse alusel (kd VII tlk 84-86). Seega on õige prokuröri seisukoht selles, et õigusbüroo läbiotsimisele eriregulatsioon puudub ja juba eeltoodust tulenevalt ei olnud menetlustoiming lubamatu.

Kohus märgib täiendavalt, et kliendisuhete konfidentsiaalsus ei tähenda seda, et õigusteenust osutava (ka advokaadiks oleva) kahtlustatava kontoris ei tohi läbiotsimist korraldada. Ka advokaadi puhul laieneb kaitse kliendi (mitte advokaadi) põhiõigusele (so õigus, et kliendi poolt advokaadile usaldatud andmed ja teave jäävad konfidentsiaalseks) üksnes juhul kui õigusabi andmise-saamise raames ei panda toime kuriteo tunnustega tegu. A. Viirmale oli läbiotsimise hetkeks esitatud kahtlustus kuriteos. Eeltoodu tõttu ei olnud õigusbüroo läbiotsimine lubamatu. Sellest tulenevalt on lubatav ka läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud tõendusteave. O. Kruuda kaitsja E. Muna hinnangul ei ole tunnistaja S S-Š ütlused usaldusväärsed ning sel põhjusel tuleks need tervikuna kõrvale jätta. Kaitsja hinnangul motiveeris tunnistajat valeütlusi andma soov, et tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetataks, samuti sai tunnistaja valetamise eest tasu. Kaitsja esitas kohtule tõendina tunnistaja ja Tere AS vahel 08.11.2016 sõlmitud teenuselepingu (kd XV tlk 70-77) ning viitas, et esiteks sai S S-Š Tere AS-lt endisega võrreldes märkimisväärselt suuremat tasu ning teiseks kohustus tunnistaja lepingu p-de 3.43.4.2 järgi andma teavet 13.05.2011-20.09.2016 Tere AS-s töötatud ajal teada saanud mis tahes asjaolude kohta, mh asjaoludest, mis on seotud võimalike rikkumistega Tere AS-is, eelmise juhatuse (so O. Kruuda) ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute poolt. Tunnistaja kohustus andma teavet kriminaalmenetluses Tere AS-i suhtes esitatud kahtlustuste või süüdistuste aluseks olevate või nendega seotud tõendite ja mis tahes asjaolude suhtes. Kaitsja viitas, et tõendina esitatud Tere AS uue xxx A. Rle A C poolt väljastatud arve spetsifikatsioonist (kd XV tlk 16) nähtub, et tunnistaja täitis oma lepingujärgseid kohustusi. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et tunnistaja S S-Š oli algselt kriminaalasjas kahtlustatav, kuid tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 205 lg 1 alusel seoses sellega, et ta aitas kaasa avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele olukorras, kus ilma selleta oleks kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud (vt ka kaitsja esitatud määrus kd XIV tlk 86-92). Kohus nendib, et üksnes kriminaalmenetluse lõpetamise faktist ei saa järeldada seda, et tunnistaja valetas. Kohus hindab isikulise tõendiallika usaldusväärsust kohtupraktikas kinnistunud arusaamu järgides. Pelgalt väide, et tunnistaja suhtes on KrMS § 205 lg 1 alusel kriminaalmenetlus lõpetatud, ei anna alust öelda, et tunnistaja oma naha päästmiseks valetas. Kaitsja viidatud lepingu kohta selgitas S S-Š, et käsundusleping sõlmiti majandusaasta aruande koostamiseks, uus xxx ei saanud hakkama (kd XI tlk 82). Seda, et Tere AS endine peaxxx aitas pärast töölt lahkumist majandusaasta aruandega kinnitas tunnistaja K. T (kd XI tlk 50). Tunnistaja A A sõnul võeti S S-Š tööle majandusaasta aruande tegemiseks (kd XI tlk 169). S. S-Š teenuslepingu sõlminud tunnistaja A. Rle meenus, et leping tehti, sest peaxxx vajas abi (kd XI tlk 177). Tunnistaja J-S M selgitas, et S S-Š värbamine oli tingitud soovist saada ülevaadet Tere AS finantsandmetest (kd XII tlk 95 pöördel). Tunnistaja M A selgitas, et Tere AS raamatupidamine oli seisus, kus sellest oli võimatu aru saada – pooled dokumendid olid puudu, kaks kuud olid arved ja kõik sisestamata, peaxxx oli uus (kd XII tlk 70-70 pöördel). Tunnistaja T T mäletas S S-Šga tehtud teenuslepingu sõlmimist paremini (kd XII tlk 156 pöördel, tlk 157157 pöördel, tlk 165 pöördel-166). Tunnistaja ütlustest selgub, et S S-Š aitas koostada Tere AS majandusaasta aruannet ning esmalt ei olnud S S-Šl nende (uue juhtkonna) vastu usaldust ning teda tuli pikalt veenda. Tunnistaja märkis, et lõpuks oli raha see, mis S S-Št veenis. Kaitsja E. Muna viidatud lepingu p 3.4-3.4.2 lisas lepingusse J. M ning selle eesmärgiks võis tunnistaja sõnul olla pigem see, et nad saaksid võimalikult palju informatsiooni selle kohta, kuidas majandusaasta aruannet kokku panna.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Tere AS-is toimus juhtkonna vahetus. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajad üksmeelselt seda, et Tere AS endine xxx S S-Š võeti uuesti tööle selleks, et ta aitaks koostada majandusaasta aruannet. Kohtu arvates ei ole selles midagi ennekuulmatut kui pikalt ettevõttes töötanud (pea)xxxt sellel eesmärgil värvatakse – viimasel on kannetest, algdokumentidest jms selgem ülevaade kui uutel töötajatel, kes peavad enda kurssi viimiseks kulutama resursse. Märksa lihtsam on abi saamiseks pöörduda endise xxx poole ja nii kohtule arusaadavalt ka toimiti. Tunnistaja T Ti ütlustest koorub välja fakt, et S S-Š ei olnud nõus, kuid lõpuks motiveeris teda pakutud tööd tegema raha, so rakendus lihtne loogika: Tere AS-l oli S S-Š teenuseid vaja ja seega kirjutati lepingusse summa, millega viimane oli nõus. Seega ei ole kohtu hinnangul väited tunnistajalt valeütluste ostmises põhjendatud. Lepingu p 3.4-3.4.2 mõte on kohtu arvates see, et tunnistaja avaldaks paralleelselt käimasoleva kriminaalmenetluse valguses kogu talle teadaoleva informatsiooni ega varjaks seda. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S S-Š ütluste ebausaldusväärseks tunnistamine kaitsja E. Muna viidatud alustel ei ole põhjendatud. Samas ei võta see kohtult kohustust hinnata tunnistaja ütluste usaldusväärsust neid teiste tõenditega kõrvutades. Kaitsjad E. Muna ja J. Tehver esitasid kohtule tõendina kolmandate isikute vahel vahetatud ekirjad (kd XV tlk 1, tlk 141). Prokurör tõstatas küsimuse tõendite lubatavusest, so kuidas need e-kirjad on saadud (kd XIII tlk 18 pöördel ja tlk 21 pöördel). Kaitsja E. Muna arvates ei oma tähtsust fakt, et adressaadid on kolmandad isikud. Kohus nendib, et kriminaalmenetlus on võistlev. Antud juhul püstitas prokurör küsimuse tõendi lubatavusest (so kaitsjate esitatud e-kirjade sattumine O. Kruuda valdusesse legaalsel teel on küsitav) kuid ei astunud edasisi samme tõendi veenvaks õõnestamiseks. Prokurör pidanuks kohtu arvates taotlema KrMS § 297 lg 1 alusel e-kirjade adressaatide küsitlemist, so välistama võimaluse, et mõni nendest edastas e-kirja O. Kruudale ja/või kolmandatele isikutele, kelle kaudu kirjad võisid jõuda O. Kruuda kätte. Prokurör nii ei toiminud ja seega on tegemist lubatavate tõenditega. O. Kruuda kaitsja E. Muna esitas 17.05.2019 taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS § 74 lg 1 p 4 osas, milles see võimaldab kliendi huvides äriühingu juhtorgani liikmeks asunud advokaadil keelduda kriminaalmenetluses tunnistajana ütluste andmisest ja taotluse tunnistajate S-J M ning S. P korduvaks ülekuulamiseks (kd XIII tlk 13-15). Kaitsja märkis, et tunnistajad olid O. Kruuda kaitseõiguse teostamise seisukohast väga olulised, kuid tunnistajad keeldusid suures osas ütluste andmisest tuginedes kliendisaladuse hoidmise kohustusele. Tunnistaja S-J M oli Tere AS endine nõukogu liige, S. P on Tere AS nõukogu liige käesoleva ajani. Mõlemad tunnistajad osutasid paralleelselt Tere AS-le õigusteenuseid. Kaitsja oli seisukohal, et AdvS § 45 lg 1 (mida täpsustab Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksi § 5) ei ole koosmõjus EIÕK art 8 lg-ga 1 piiramatu õigus. Mõlemad tunnistajad ütlesid, et nad võtsid Tere AS nõukogu liikme koha vastu oma klientide huvidest lähtuvalt. Tunnistajate poolt ütluste andmisest keeldumine kutsesaladuse hoidmise ettekäändel kahjustas oluliselt O. Kruudale PS §-dest 14 ja 15 tulenevat õigust ausale ja õiglasele kohtumõistmisele ja O. Kruuda kaitseõigust. Kaitsjal ei ole võimalik täita kaitseülesandeid siis, kui kaitse jaoks olulised tunnistajad saavad oma kutsetegevuse seisukohalt kõrvalistes rollides (so äriühingu juhtorgani liikmena) tugineda ütluste andmisest keeldumise õigusele tulenevalt oma kutsest. KrMS § 72 lg 1 p 4 on vastavas osas vastuolus PS §-dega 14 ja 15. KrMS § 72 lg 1 p 4 vastavas osas PS-ga vastuolus olevaks tunnistamine on kooskõlas PS § 43 teise lause ning EIÖK art 8 teise lausega, mis võimaldavad vastavalt PS § 43 esimeses lauses ning EIÕK art 8 esimeses lõigus sätestatud sõnumisaladuse

hoidmise õigust ja kohustust piirata juhul, kui see on oluline kriminaalmenetluses tõe välja selgitamiseks, samuti kaitseõiguse teostamiseks. Euroopa Kohus on tuvastanud, et oma kliente kinnisvara- või finantstehingutes nõustavate advokaatide või klientide nimel tehingutes osalevate advokaatide puhul on õigustatud Euroopa Ühenduse (hiljem Euroopa Liidu) direktiividest tulenev advokaadi kohustus avaldada õigusteenuse osutamise käigus saadud teavet asjakohastele organitele. Juhul, kui saladuse hoidmise kohustust piiratakse seaduse alusel olukorras, kus advokaat tegutseb rollis, millel ei ole seost kohtumenetlusega, ei ole tegemist EIÕK art 6 tuleneva õiguse ausale kohtumenetlusele rikkumisega. Euroopa kohus eristas selgelt advokaadi rolle kaitsja või kliendi esindajana kohtumenetluses ning advokaadi nõustavat rolli äritehingute tegemisel. Samale järeldusele on jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohus. Seega viitab nii EK kui EIÕK praktika, et teatud juhtudel on õigustatud advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustuse ning advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse puutumatuse piiramine. Menetletavas kriminaalasjas annab selleks alust O. Kruuda kaitseõiguse efektiivse teostamise vajadus. Prokurör vaidles kaitsja taotlusele vastu (kd XIII tlk 29). Prokurör nõustus kaitsja käsitlusega selles, et KrMS § 72 lg 1 p 4 võiks ja peaks kehtima ainult nn kohtukaitsjate või –esindajate suhtes. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad tunnistajad töötasid ja töötavad ka hetkel (so ristküsitlemise ajal) büroodes, mis olid sõlminud Tere AS-ga õigusabilepingud. Prokuröri hinnangul ei saa kõrvale jätta asjaolu, et Tere AS oli kriminaalasjas kahtlustatav 16.08.2017 – 29.12.2017 ning tunnistajate poolt Tere AS-le esitatud arvete spetsifikatsioone vaadates on näha, et teenus hõlmas Tere AS esindamist seoses kriminaalasjaga. Samuti on näha, et tunnistajad esindasid Tere AS-i erinevates tsiviilvaidlustes. Isegi kui tunnistajad personaalselt nende küsimustega ei tegelenud, on selge, et nad töötasid büroodes, mille töötajad seda tegid ning omavahelisi konsultatsioone välistada ei saa. Seetõttu ei ole võimalik sundida tunnistajaid ütlusi andma. Ristküsitlemisel kohus selgitas tunnistajatele olukorda ning kaitsja väide, et tunnistajad keeldusid enamusele küsimustele vastamisest ei ole õige. Näiteks tunnistaja J-S Mle esitati kokku 541 küsimust, millele ta vastas 82% ulatuses. Kohus jättis kaitsja taotluse rahuldamata (kd XIII tlk 29 pöördel). Kaitsja seisukoht selles, et tegemist on kesksete tunnistajatega, praktiliselt ainukeste tõenditega mis on kaitsjal kasutada, ei ole õige. Kaitsjad esitasid valevande- ja maksuepisoodides arvukalt teisi tõendeid. Lisaks vastasid tunnistajad prokuröri ja kaitsjate küsimustele osas, mis see puudutas nende kohustusi nõukogu liikmena. Mõlemad tunnistajad kutsuti Tere AS nõukokku põhjusel, et seal vajati õigusalast kompetentsi, mõlemad tunnistajad töötasid büroodes, mis osutasid perioodil, mida küsimused puudutasid, Tere AS-le õigusabi kriminaalasjas ja tsiviilvaidlustes. Seega oli neil õigus keelduda ütluste andmisest osas, mis see puudutas õigusteenuse osutamist ja ütluste andmisest keeldumine PS-ga vastuolus ei ole. Kohus märgib, et kuigi konkreetse PS-ga vastuolu ei ole ka seetõttu, et tõstatatud probleemi on vajadusel (eelkõige õigusselguse eesmärgil) võimalik lahendada vastava regulatsiooniga: saladuse hoidmise kohustust on võimalik piirata näiteks AdvS-ga. Kohtule arusaadavalt oleks selline piirang kooskõlas kaitsja poolt viidatud kohtupraktikaga, mille järgi juhul, kui saladuse hoidmise kohustust piiratakse seaduse alusel olukorras, kus advokaat tegutseb rollis, millel ei ole seost kohtumenetlusega, ei ole tegemist EIÕK art 6 tuleneva õiguse ausale kohtumenetlusele rikkumisega. Kriminaalmenetluse alustamine ja tõendite asjakohasus. Kaitsjad esitasid kohtule tõendeid tõendamaks, et kriminaalmenetluse alustamise asjaolud O. Kruuda süüdistuses olid kummalised.

Sündmuste käik maksuepisoodides algas D T H OÜ käibedeklaratsioonide kontrollimisest. Kaitsjate väitel oli algusest peale Maksu- ja Tolliameti huviorbiidis O. Kruuda ja Tere AS, mitte D T H OÜ. Kahtlemata olid kohtus selgunud asjaolud kohati piinlikud. Näiteks kohtus üle kuulatud ja kuriteoteate koostanud ametnik selgitas, et ta nö täitis blanketi saamata aru, mida tähe- ja numbrikombinatsioon KarS § 3891 lg 1 sisuliselt tähendab (vt tunnistaja A. T ütlused kd XI tlk 109-120), tunnistajale oli uudiseks, et teadvalt vale kuriteokaebuse esitamine on kuritegu. Menetlusega seotud Maksu- ja Tolliameti töötajatel (nt T. L ütlused kd XI tlk 102109, M. O ütlused kd XII tlk 45-46, T. L kd XIII tlk 72-82 pöördel) oli millegipärast keeruline meenutada menetluse alustamise asjaolusid. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas üheselt selge ja tõendatud (vt A T, A. A ütlused, Maksu- ja Tolliameti 15.09.2015 ja 25.11.2015 korraldused kd XVI tlk 9-12, A T ja R. Lepassoni ekirjavahetus kd XVI tlk 13-20) et esialgu oli Maksu- ja Tolliameti huviorbiidis D T H OÜ, sest ettevõttel jäi esitamata mai 2015 käibedeklaratsioon. Kuigi kaitsjad viitasid, et maksumenetluse alustamine sellistel juhtudel on pigem erand, kui reegel, ei ole menetluse alustamine keelatud. Kui selgus, et äriühingul jäi deklareerimata tehing Tere AS-ga, hakati uurima tehingu teist osapoolt ja see ei ole samuti kohtu hinnangul keelatud. Pangapäringute jms välja nõudmine on menetleja diskretsiooniõigus ning kohus küll nõustub kaitsjatega selles, et Maksu- ja Tolliameti huvi keskendus D T H OÜ asemel Tere AS-le, kuid see ei tähenda, et kriminaalmenetluse alustamine ja selle raames kogutud tõendid oleksid ebaseaduslikud. Kaitseversiooni järgi olid kriminaalasjad initsieeritud mh ka Tere AS-i O. Kruudalt üle võtvate pankade poolt. Kohtu hinnangul kulutati menetluses märkimisväärselt palju resurssi menetlusväliste asjaolude välja selgitamiseks - kriminaalkohtu pädevuses ei ole tuvastada ja hinnata seda, kas, millal ja kelle poolt võimalik vaenulik ülevõtmine toimus või mitte. Kohus nendib, et praktikas üpris tavapärane kõikvõimalike hagide, avalduste, kuriteoteadete ja –kaebuste esitamine olukorras, kus äriliste suhete pinnalt on võrsunud ületamatud tüliküsimused. Ilmselgelt alusetud asjad lõpetatakse ning menetleja tähelepanu väärivad kaebused, milles esitatud asjaolude ja millele lisatud dokumentide pinnalt võib järeldada, et toime on pandud tegu, mis võib vastata mõnele kuriteokoosseisule. Fakt, et kriminaalasi sai tegelikult alguse ärihuvidest ja kaebus esitati sel ajendil, kohtu hinnangul kriminaalmenetluse alustamise õiguspärasust ei kahjusta. Juhul, kui kaitsjate hinnangul esitati teadvalt vale kuriteokaebus, tuleb esitada sellekohane avaldus prokuratuurile ning avalduses ära näidata sündmuste käik ja lisada seda kinnitavad tõendid. Eeltoodu tõttu jätab kohus kõrvale tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, mis käsitlevad Tere AS-i võimalikku vaenulikku ülevõtmist pankade poolt (eelkõige tunnistajad S. K, T. K, P. L ning krediidikomitee otsused ja nendega seotud dokumendid). Süüdistusakti kvaliteedist. Kriminaalasjas kritiseerisid eranditult kõik kaitsjad süüdistusakti kvaliteeti. Valitseva arvamuse järgi tuleb süüdistuses ära näidata kõik olulised faktid ehk lihtsustatult panna kirja see sündmus, mis prokuratuuri arvates kogutud tõendite kohaselt toimus ning seostada faktilised asjaolud teokoosseisu vajalike elementidega (vt RKKKo 1-17-1327/52, 3-1-1-70-15). Kohus nendib kriitikaga osaliselt nõustudes, et üldistatult on praktikas paljude süüdistuste kõige suuremaks probleemiks see, et faktiliste asjaolude kirjeldamisel kasutatakse veidraid, kantseliiti sisaldavaid ja sageli grammatiliselt küsitavaid lausekonstruktsioone. Viimased kubisevad omakorda stampväljenditest ning teokoosseisu vajalike elementide sisustamisel ollakse liialt

kinni seaduse tekstis. Kohus nõustub põhimõtteliselt kaitsja K. Linnu arusaamaga selles, et kriminaalmenetluses esitatud süüdistuste puhul on erinevalt tsiviilmenetluses menetletavatest hagidest praktikas sageli nö latt madalam. Juhul, kui tsiviilasja menetlev kohus ei saa üheselt aru kes nõuab kellelt mida, miks ja millisel alusel, tuleb hagi esitajal oma avaldust parandada, sest kohus segast nõuet ei menetle. Süüdistusega on kohtu hinnangul mõnevõrra keerulisem. Kohtupraktikas on küll käsitletud seda, milline on nõuetekohane süüdistus, kuid seda, kas maakohtu roll puudulikku süüdistust saades peaks olema aktiivne või pigem passiivne olulisel määral puudutatud ei ole. Kohus saab eelmenetluses kooskõlas KrMS § 262 lg 1 p 2 süüdistusakti tagastada juhul, kui see ei vasta KrMS § 154 nõuetele. Kohus nendib, et juhul kui süüdistusakt ei vasta formaalselt KrMS § 154 sätestatud nõuetele või selles toodud asjaolud on segased ja ei võimalda aru saada, mis siis prokuratuuri arvates juhtus, on süüdistusakti tagastamine lihtne. Samas kui kohus tuvastab akti saamisel selles puudused, mille esinemine tähendab kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga seda, et kohtuasi võib päädida süüdistatava õigeks mõistmisega? Kirjeldatud juhul on süüdistusakti tagastamine ja prokurörile puuduste kõrvaldamiseks nö ettekirjutuse tegemine või istungil vigadele tähelepanu juhtimine, kohtu arvates lubamatu. KrMS § 14 lg 1 täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid, süüdistus- ja kaitsefunktsioone esindavad pooled on võrdsed ja kumbki pool ei tohiks võistlevas kohtumenetluses saada teise ees eelist. Riiklikku süüdistust esindab KrMS § 30 järgi prokuratuur, üldmenetluse kriminaalasjades esindavad prokuratuuri ringkonnaprokurörid (ProkS § 7 lg 2) kellele on kehtestatud kõrged kvalifikatsiooninõuded ja kes peaks eelduslikult seega KrMS § 154 nõuete täitmisega hakkama saama. Juhul, kui ringkonnaprokurör nõuetele vastava süüdistuse kirja panemisega hakkama ei saa ning süüdistusakti puudused on sellise kaaluga, mis võivad lõppastmes kaasa tuua süüdistatava õigeks mõistmise, ei ole prokuratuur järelikult oma tööga nõutaval tasemel hakkama saanud. Juhul, kui kohus sellise näite korral omal algatusel süüdistusakti oluliste (ja tulevikus süüdistatavat õigeks mõistmist tingivate) minetuste pärast süüdistusakti prokuratuurile tagastab, ei ole kohus enam erapooletu vaid hakkab prokuratuuri aitama. Iseküsimus on see, kuidas peaks kohus käituma, kui sellistele minetustele juhivad tähelepanu kaitsjad. Ühest küljest on selge, et kaitsja ei saa jätta süüdistusakti puudustele tähelepanu juhtimata, kui puuduste tõttu ei ole võimalik kaitseõigust realiseerida ning kohus peab süüdistatava kaitseõigust tagama. Teisest küljest on prokuröril alati võimalik kaitsja kriitikasse suhtuda konstruktiivselt ning vajalikud parandused sisse viia. Kaitsja K. Lind viitas kohtu arvates korrektselt, et käesolevas asjas esitatud süüdistuse tekstis on ilmselgeid lohakuse ja kiirustamise märke ning süüdistuses kasutatakse väljendeid, mis ei ole juriidiliselt korrektsed – nt O. Kruuda olles OÜ P P kui ka Tere AS xxx. Kohus märgib, et süüdistuses kasutatakse tõepoolest läbivalt väljendeid kahtlustus või kahtlustatakse. Kuigi kohus siiralt loodab, et kriminaalasja arutamine toimus ikkagi süüdistusakti nn lõppversiooni alusel, räägib mustandiversiooni kasuks näiteks süüdistusakti p 13, mille järgi „siniselt on märgitud täiendused, mis on tehtud kahtlustusele“. Lohakusviga sisaldub ka prokruatuuri poolt 17.10.2019 muudetud süüdistuses (O. Kruudale esitatud etteheide KarS § 320 lg 1 järgi). Dokumendi esimesel lehel nenditakse, et O. Kruuda andis valevande 17.02.2016 kohtuistungil. Teisel lehel ilmub teksti väide, et valevande andmine toimus 27.02.2016. Süüteo toimepanemise aeg on kriminaalmenetluses üks tõendamiseseme asjaoludest ning kohus nendib, et sellised lohakus- ja kirjavead võivad teatud juhtudel osutuda üpris kaalukaks.

Kohtu hinnangul on antud juhul näiteks käibemaksuepisoodis süüdistusest aru saamiseks vaja seda vähemalt kaks, kui mitte rohkem kordi lugeda. Kohus ei taha siinkohal öelda seda, et süüdistus peaks sisaldama kõiki tõenditest tulenevaid nüansse. Süüdistuses peaksid kajastuma prokuratuuri tõenditel põhinevad loogiliselt järjestatud ja selged väited, mis annavad kohtule teadmise sellest, mis juhtus. Menetletavas kriminaalasjas esitatud süüdistust esmakordselt lugeval inimesel on tegelikult mõnevõrra keeruline mõista, mis seob D T H OÜ-d ja R. Lepassoni Tere AS-i ja O. Kruudaga, kes oli ja mis rolli mängis väidetavas skeemis A. Viirma jne. Kohus jagab täielikult kaitsja seisukohta selles, et maksu-, äriõigusega jne seotud kriminaalasjades muudaks süüdistuses sisalduv ülevaade puudutatud äriühingute seostest, organisatsioonisisesest juhtimismudelist ja süüdistust läbivate inimeste (töö)ülesannetest neile esitatud etteheidete ja teopanuse kirjeldamise märksa jälgitavamaks ja loogilisemaks. Vaatamata eeltoodule käsitlesid kaitsjad esitatud süüdistusele vastu vaieldes kohaseid ja sisulisi kaitseväiteid. Seega ei ole ilmselgelt alust rääkida sellest, et minetused süüdistusaktis on sellise kaaluga, mis tegid võimatuks või raskendasid oluliselt kaitseõiguse teostamist. Sellel, kas süüdistuses on maksukuritegusid puudutavas osas O. Kruuda, R. Lepassoni ja J. Rätsepa teopanused avatud praktikas nõutava detailsusega, peatub kohus otsuse järgmistes alapeatükkides. II. Käibemaksuepisood. Kriminaalasjas esitatud süüdistuse järgi oli prokuratuuri arvates sündmuste käik järgmine: D T H OÜ soetas 24.03.2015 OÜ-lt P P pankrotivara kogusummas 246 000,00 eurot (sh 41 000,00 eurot käibemaksu). Pankrotivara hulgas oli mh jäävee tootmise süsteem hinnaga 56 744,64 eurot (summale lisandub käibemaks 11 348,92 eurot) ja vaakumauruti hinnaga 91 761,74 eurot (summale lisandub käibemaks 18 352,35 eurot). D T H OÜ müüs OÜ-lt P P ostetud pankrotivara hulgas olnud jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti Tere AS-le: 1) 24.03.2015 esitas D T H OÜ Tere AS-le arve nr 9250002, mille alusel Tere AS ostis osaühingult jäävee tootmise süsteemi hinnaga 258 000,00 eurot (sh käibemaks 43 000,00 eurot); 2) 13.05.2015 esitas D T H OÜ Tere AS-le arve nr 9250003, mille alusel Tere AS ostis osaühingult vaakumauruti hinnaga 672 000,00 eurot (sh käibemaks 112 000,00 eurot). Süüdistuse kohaselt tasus Tere AS esitatud arved: 1) jäävee tootmise süsteemi eest 24.03.2015 esitatud arve summas 258 000,00 eurot 30.03.2015; 2) vaakumauruti eest 13.05.2015 esitatud arve summas 672 000,00 eurot 13.05.2015. D T H OÜ arvelduskontolt kanti raha edasi: 1) 30.03.2015 OÜ P P arveldusarvele 24.03.2015 soetatud pankrotivara tasumiseks 246 000,00 eurot; 2) 30.03.2015 Tere AS arveldusarvele 12 000,00 eurot selgitusega „arve nr 014167706“.

3) 13.05.2015 F OÜ arveldusarvele 590 000,00 eurot märkega „Laenuleping 1/13.05-1“; 4) 13.05.2015 Tere AS arveldusarvele 82 030,80 eurot märkega „arvete katteks“. OÜ P P maksis D T H OÜ-lt pankrotivara eest saadud raha võlausaldajatele: Maksu- ja Tolliamet sai pankrotimenetluses esitatud nõuete katteks 198 947,60 eurot, Tere AS sai pankrotimenetluses esitatud nõuete katteks 30 900,00 eurot ja R AS sai pankrotimenetluses esitatud nõuete katteks 5000,00 eurot. F OÜ maksis D T H OÜ-lt 13.05.2015 saadud raha 590 000,00 eurot 13.05.2015 Tere AS-le märkega „laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. D T H OÜ deklareeris aprillis 2015, et märtsis 2015 seadmete soetamise OÜ-lt P P summas 246 000,00 eurot (sh käibemaks 41 000,00 eurot) ja seadmete müügi Tere AS-le summas 215 000,00 eurot (sh käibemaks 43 000,00 eurot). D T H OÜ-l tekkis märtsi 2015 eest käibemaksu tasumise kohustus 1554,69 eurot. D T H OÜ mais 2015 käibedeklaratsiooni ei esitanud. Tere AS kajastas oma märtsi- ja maikuu 2015 käibedeklaratsioonides mh seadmete soetuse D T H OÜ-lt 24.03.2015 esitatud arve nr 9250002 ja 13.05.2015 esitatud arve nr 9250003 alusel. Süüdistuse järgi olid Tere AS ja D T H OÜ vahel sõlmitud jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti ostu-müügilepingud näilikud, kauba hinda kergitati kunstlikult. Näilike tehingute eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut OÜ P P ja Tere AS vahel. Pooled soovisid jätta üksnes mulje sellest, et Tere AS ostis seadmed D T H OÜ-lt. Tegelikult soetas Tere AS jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti selle hinnaga, millega OÜ P P pankrotihaldur pankrotivara müüki pani, so jäävee tootmise süsteemi hinnaga 56 744,64 eurot (lisandub käibemaks 11 348,92 eurot) ja vaakumauruti hinnaga 91 761,74 eurot (lisandub käibemaks 18 352,35 eurot), selle asemel näidati Tere AS raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt. Süüdistuse kohaselt tehti näilikud tehingud ja nendes kergitati kunstlikult seadmete hinda selleks, et Tere AS saaks näidata oma käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada oma maksukohustust. Käibemaksuepisoodis oli kaitsjatel kaks keskset vastuväidet: 1) süüdistuses kirjeldatud tehingud ei olnud näilikud vaid reaalsed; 2) süüdistuses sisalduv viide kaubahinna kunstlikule tõstmisele on vale. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et käibemaksuepisoodi lahendamisel tuleb anda vastus küsimusele kas süüdistuses näilikuna käsitletud tehingud olid näilikud või mitte. Kohtule arusaadavalt luges prokuratuur D T H OÜ ja Tere AS-i vahelised seadmete ostu-nüügi tehingud näilikuks seetõttu, et: 1) Tere AS-l oli OÜ P P pankrotivara hulgas olnud seadmeid tootmises vaja ja Tere AS oli huvitatud nende ostmisest; 2) D T H OÜ-lt ostis seadmed odavalt ja müüs Tere AS-le edasi oluliselt kallimalt, hinda tõsteti kunstlikult; 3) Tere AS oleks võinud osta seadmed otse, piiranguid OÜ-lt P P pankrotivara soetamiseks

ei olnud; 4) D T H OÜ ostis seadmed Tere AS raha eest ning see jõudis ringiga tagasi Tere AS-i. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et tehingute näilisuse ning seadmete hinna küsimustes on oluline OÜ P P pankrotimenetlus. Süüdistuse sõnastuse järgi oli D T H OÜ ja Tere AS tehing näilik, sest selle eesmärgiks oli OÜ P P ja Tere AS vahelise tegeliku tehingu varjamine, so esitatud süüdistuse loogika järgi toimus tegelik tehing, mida varjati Tere AS ja OÜ P P (pankrotis) vahel. Analüüsimaks süüdistuses esitatud väidet seadmete hinna kunstliku tõstmise kohta tuleb vaadata seda, kuidas kujunes seadmete ostu-müügihind. Kohtu arvates ei ole aga kogu pankrotimenetlust puudutav faabula oluline. Kriminaalasjas esitati tõendeid (vt nt kd XV tlk 107-109, kd VII tlk 142-150, kd XV tlk 110-112) ja küsitleti tunnistajaid (eelkõige M K-N) pakkumiste kohta, mida Maksu- ja Tolliametile tehti enne lõplikku kompromissi kinnitamist OÜ P P võlausaldajate poolt. Kohtu hinnangul ei ole küsimus kas Maksu- ja Tolliamet käitus esialgsest kompromissist keeldudes otstarbekalt või mitte kriminaalasja kontekstis oluline ning seetõttu tuleb seda asjaolu käsitlevad tõendid kui asjakohatud kõrvale jätta. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud Tere AS ja OÜ P P omavaheline seos, mis on oluline otsustamaks kas Tere AS-l võis olla huvi seadmete vastu või mitte. Tunnistaja S S-Š (kd XI tlk 73-86) ütlustega tõendatud, et Tere AS-i Paide osakond eraldati omaette üksusesse: selleks loodi äriühing, kuhu tõsteti tootmiseks vajalikud seadmed ja tööjõud. Tere AS hakkas OÜ-le P P osutama raamatupidamisteenust, OÜ P P raamatupidamisdokumendid andsid pankrotihaldur M. K üle A. Viirma ja S S-Š (kd XI tlk 8-12). Tunnistaja J K (kd II tlk 108-111) sõnul oli ta OÜ P P xxx, paralleelselt töötas ta Tere AS-is. OÜ P P raamatupidamist tegi Tere AS xxx. OÜ P P põhitegevus oli J K ütluste kohaselt kõrgpastöriseeritud piima tootmine, mida müüdi läbi Tere AS-i Venemaale. Seega asutati OÜ P P Tere AS initsiatiivil ning kuna tootmiseks vajalikud seadmed tõsteti OÜ-sse P P, siis oli Tere AS-l ülevaade osaühingu varadest, sh tootmises kasutatud seadmetest. Kriminaalasjas on J K ja tunnistaja M K-N (kd II tlk 103-108) ütlustega tõendatud, et 2012.aastal tekkisid OÜ-l P P raskused, ettevõttel tekkis maksuvõlg. Maksu- ja Tolliameti töötaja, tunnistaja M K-N selgitas, et amet arestis esmalt OÜ P P arveldusarved, seejärel pöörduti maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. J K ja M K-N andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et täituril vara müük ei õnnestunud. M K-N ütluste kohaselt õnnestus täituril müüa üksnes osa varast. Haapsalu kohtutäitur T. S poolt 11.02.2013 koostatud vara ümberhindamise akti ja korduvenampakkumiste aktidega 11.03.2013 ja 10.12.2013 (kd VII tlk 158-163) on tõendatud, et 11.02.2013 hinnati OÜ P P vara (mh 1 lõssitank, metallidetektor, 2 pulbritorni, vaakumauruti ja jäävee tootmise süsteem) alla ning vara (sh loetletud seadmete) enampakkumised valdavalt nurjusid. Tunnistaja M K-N selgitas, et maksuvõla sissenõudmise ebaõnnestumise tõttu esitas Maksu- ja Tolliamet kohtule 07.02.2014 avalduse OÜ P P pankroti välja kuulutamiseks (kd VII tlk 153157) pankrotiavalduse esitamise hetkel oli osa varast (so 1 lõssitank, metallidetektor, 2 pulbritorni, vaakumauruti ja jäävee tootmise süsteem) müümata. Tunnistaja M K-N sõnul määrati OÜ P P ajutiseks pankrotihalduriks M. K ja kohus kuulutas osaühingu pankroti välja 08.08.2014. Tunnistaja ütluste kohaselt hinnati pankrotiavalduses vara nii, nagu see oli kohtutäituri hindamisaktis.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et OÜ P P pankrotihaldur oli M. K ning pankrotimenetluses oli kolm võlausaldajat: Maksu- ja Tolliamet, AS R ja Tere AS. OÜ P P xxx J K selgitas, et Tere AS-is sai OÜ P P suurim võlausaldaja: aktsiaselts omandas pangalt võlanõuded selleks, et OÜ P P saaks oma tegevust jätkata. Nõuete omandamise järgselt sai seega Tere AS-ist OÜ P P suurim võlausaldaja ja aktsiaseltsile avanes võimalus OÜ P P pankrotimenetluses kaasa rääkida. Tunnistaja M. Ki ütlustega on tõendatud, et ta hakkas pankrotihaldurina tegelema OÜ P P vara müügiga. Enne vara müüki panekut kooskõlastas ta võlausaldajatega selle alghinna 250 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks). Vara jääkväärtus oli M. Ki sõnul 270 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks). M. K ei olnud kindel, kas seadmete väärtuse määratlemisel lähtus ta nende raamatupidamislikust jääkväärtusest või kohtutäituri poolt alla hinnatud suurustest. Kohus nõustub kaitsja J. Tehveriga selles, et kohtutäitur T. S koostatud aktidest nähtub see, et M. K kajastas vara väärtusena täituri poolt kirja pandud summa(d). Kriminaalasjas on tunnistajate J K, M K-N, A. Viirma ja M. Ki ütlustega tõendatud, et OÜ P P pankrotivara müümine oli seadmete spetsiifilisuse tõttu keeruline ning seetõttu olid nurjunud ka varasemad enampakkumised. Tunnistaja M. K selgitas, et ta pani vara enampakkumisele eoksjonisse (vt ka kd XV tlk 133-140), oksjon ebaõnnestus. Tal ei jõudnud seadmeid pakkuda Lätti – pärast oksjoni nurjumist arutas ta võlausaldajatega edasisi samme, kuid siis esitas võlgnik kompromissettepaneku. OÜ P P xxx J K esitas pankrotihaldurile M. Kile 20.01.2015 kompromissettepaneku, mille järgi pidi OÜ P P rahuldama võlausaldajate nõuded osaliselt, tasudes Tere AS-le 30 000,00 eurot, Maksu- ja Tolliametile 160 000,00 eurot ja AS-le R 5000,00 eurot (kd VII tlk 124-125). OÜ P P võlausaldajate 27.01.2015 võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad võtta OÜ P P kompromissettepaneku vastu ja kinnitada kompromissotsuse (kd IX tlk 149-151). OÜ P P võlausaldajad allkirjastasid 10.02.2015 kompromissotsuse (kd VII tlk 120-123), mille järgi sai OÜ P P õiguse realiseerida olemasolev pankrotivara – piimatootmise seadmed – otsustuskorras hinnaga 205 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks). Pärast seadmete võõrandamist pidi OÜ P P laekunud raha arvel rahuldama võlausaldajate nõuded, makstes Maksu- ja Tolliametile 160 000,00 eurot, AS-le R 5000,00 eurot ja Tere AS-le 30 900,00 eurot. M. Ki, M K-N ja A. Viirma ütlustega on tõendatud, et seadmete minimaalse müügihinnaga (205 000,00 eurot) olid nõus kõik OÜ P P võlausaldajad. M K-N selgitas kokkuvõtvalt, et kuivõrd seadmeid oli pikalt müüdud, huvilisi ei olnud, siis puudus igasugune alus arvata, et need õnnestub võõrandada kõrgema hinnaga. Kohus nendib, et rahasumma, millega OÜ P P sai õiguse vara otsustuskorras müüki panna, ei kajasta vara väärtust ja seadmete turuhinda. Tunnistajad M. K, M K-N, A. Viirma ja J K viitasid kõik üksmeelselt, et tegemist oli väga spetsiifiliste tootmisseadmetega, millel Eestis turgu pole, seadmetest osa oli ehitisega ühendatud nii, et nende eemaldamine ilma suuremate kuludeta oli keeruline. Samad argumendid esitas oma aktides enampakkumised läbi viinud kohtutäitur. Tunnistaja M. K selgitas, et seadmete väärtuse kindlaks määramiseks raha puudumise tõttu ekspertiisi ei tehtud. Asja turuhind selgub pankrotihalduri väitel siis, kui asjale leidub ostja. Antud juhul ei leitud OÜ P P pankrotivarale ostjat täiesti ilmselgel põhjusel: Eestis on riigi väiksuse tõttu üksikud piimandusettevõtted, mis tegelevad tööstuslikes mahtudes toorpiima töötlemisega. Lisaks ei pruugi piimandusettevõte sellist seadet oma tootmisprotsessis üldse kasutadagi (vt siinkohal tunnistaja R. L ütlused kd XII tlk 180-195 selle kohta, et xxx vaakumaurutit ei ole) vaid selle vajadus sõltub ettevõtte äriplaanist. Lisaks viitas R. L, et

vaakumseadet on raske müüa (kd XII tlk 185 pöördel). Seetõttu on täiesti loogiline, et üksnes Eesti piires seadmete müügiks korraldatud enampakkumised ja oksjon ei ole selliste seadmete müügiks teps mitte kohased kanalid. Kriminaalasjas on erinevad inimesed (M. K, M K-N, J K, oma kirjalikes aktides ka seadmeid müüa üritanud kohtutäitur) läbivalt viidanud sellele, et Eestis on seadmete müük keeruline ja pidevalt kaaluti nende pakkumist Eestist väljapoole. Peale kaalumise midagi ei tehtud. Kuivõrd seadmeid ei pakutud müügiks kohas, kus turgu pole ja puudub laiem ostuhuviliste ring, ei ole alust rääkida sellest, et 205 000,00 eurot kogu komplekti eest vastas vara väärtusele või oli turuhind. Pärnu Maakohus lõpetas 18.02.2015 määrusega tsiviilasjas nr xxx OÜ P P pankrotimenetluse ja kinnitas kompromissi. OÜ P P kohustus realiseerima olemasoleva pankrotivara – piimatootmise seadmed – otsustuskorras hinnaga 205 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks). OÜ P P kohustus rahuldama võlausaldajate nõuded, tasudes Maksu- ja Tolliametile 160 000,00 eurot (31,56% tunnustatud nõudest), AS-le R 5000,00 eurot (19,66% tunnustatud nõudest) ja Tere AS-le 30 900,00 eurot (2,67% tunnustatud nõudest). OÜ P P pidi võlausaldajate nõuded rahuldama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Kompromissi kehtivuse aeg oli määruse järgi 20.03.2015 (kd XV tlk 115-117). Prokuratuuri väitel oli OÜ P P seadmete ostust huvitatud Tere AS. Kohtu hinnangul on see väide tõendatud. OÜ P P oli küll eraldiseisev äriühing, kuid faktiliselt Tere AS tootmisüksus (vt S S-Š ja J K ütlused). Tere AS-ist sai nõuete omandamise järgselt OÜ P P pankrotimenetluses võlausaldaja, tõenäoliselt oli eesmärgiks leida lahendusi, mis võimaldanuks OÜ-l P P tegevust jätkata (vt J K ütlused, OÜ P P 11.04.2014 kompromissettepanek kd XV tlk 107-109). Tere AS pingutused vilja ei kandnud. Tere AS xxx (vt A. Viirma ütlused kd II tlk 127-136) J M edastas 19.01.2015 A. Viirmale ekirja teemaga Tere AS Paide tootmise ja P P OÜ staatus. E-kirjas küsis J M A. Viirmalt, kes ajab kinnistuga seotud asju, kelle nimelt asju ajada. Järgmises e-kirjas A. Viirmale viitab J M, et jääveeseade on Põlvasse eluliselt vajalik, Põlvasse on planeeritud ka vaakumsseade. J M palub selgitust, mis seis „liikumistega“ on. A. Viirma vastab J M 22.01.2015 selgitades, et OÜ P P seadmed on ettevõtte pankrotipesas ja kuuluvad osaühingule, kuid seadmeid käsutada saab pankrotihaldur. Kaugem plaan A. Viirma sõnul on seadmete võõrandamine pankrotipesast ja ostja võib siis seadmetega teha, mis tahab. Ostjaks on Tere või „sõbralik ettevõte“ ja siis saab seadmetega teha mis vaja. Seadmete saatus või selguda 27.01.2015 OÜ P P võlausaldajate üldkoosolekul (kd V tlk 72-74). A. Viirma selgitas kohtus, et ta vastas tõepoolest J M küsimustele, mis puudutasid pankrotivarasse kuuluvaid seadmeid. Kohtule esitati ekirjavahetus, kus A. Viirma viitab Tere AS-le kui võimalikule OÜ P P pankrotivara ostjale (kd VII tlk 142, kd IX tlk 8-12). Kohtu hinnangul ei saa A. Viirma e-kirjas kasutatud väljendist sõbralik ettevõte järeldada seda, et juba siis organiseeriti ja planeeriti käibemaksupettust ning tegemist on skeemis osaleva äriühinguga X. E-kirjade konteksti silmas pidades – tehnikajuhi mure vajalike seadmete saatuse pärast – tuleb tõdeda, et sõbraliku ettevõtte all peeti silmas seda, et murelik töötaja võib olla rahulik: pankrotivara hulka kuuluvad seadmed ei lähe tõenäoliselt Tere AS mõjusfäärist välja kolmandatele isikutele. Kriminaalasjas on tõendatud, et Tere AS oma tootmises vajalikke seadmeid OÜ P P pankrotipesast ei ostnud, sest OÜ P P võõrandas seadmed D T H OÜ-le. Tunnistaja M. K ei mäletanud, kes oli ostja ning märkis, et sai ostja andmed A. Viirmalt. Kohtule esitati A. Viirma 23.03.2015 R. Lepassonile ja O. Kruudale adresseeritud e-kiri (kd XIV tlk 7). A. Viirma lubab haldurile öelda, et ostjaks on siis Y (xxx xxx).

Kohtu hinnangul on Tere AS ja D T OÜ omavaheline seos tõendatud ja tegemist on A. Viirma e-kirjas osundatud sõbraliku ettevõttega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et D T H OÜ xxx süüdistuses näidatud ajal oli R. Lepasson (vt ka kd III tlk 11-12). R. Lepasson oli paralleelselt Tere AS töötaja, osaühing asutati Tere AS toodangu müümiseks (vt R. Lepassoni ütlused (kd III tlk 11-12). Tunnistaja S S-Š sõnul otsustas D T H OÜ-ga seotud küsimusi O. Kruuda. R. Lepasson kohtus ütlusi anda ei soovinud ning prokurör palus kohtul KrMS § 294 p 1 alusel vastu võtta süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (kd XVII tlk 1-7). R. Lepassoni ütlustest nähtub, et D T H OÜ-l soetas seadmed kasumi teenimise eesmärgil ja talle ei olnud kohe teada see, et Tere AS ostab seadmed ära. R. Lepassoni sõnul kujunes ostumüügitehingu hind läbirääkimistel O. Kruudaga. Viidatud osas ei ole R. Lepassoni ütlused kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohtule esitati A. Viirma 18.02.2015 e-kiri, mis oli adresseeritud O. Kruudale, J K, Ü. K (K) ja S. S-Š. Kirjas informeerib A. Viirma adressaate sellest, et Pärnu Maakohus tegi 18.02.2015 määruse, millega kinnitas OÜ P P pankrotimenetluses võlausaldajate poolt sõlmitud kompromissi. A. Viirma selgitas, kui palju tuleb tasuda võlausaldajatele ning märkis, et „ära anda“ tuleb 170 000,00 eurot ning raha tuleb võlausaldajatele ja haldurile ära maksta hiljemalt 25.03.2015. A. Viirma sõnul võib seadmeid liigutama hakata ja ostjaks tuleb valida ettevõte, kellel on kindel võimalus seadmete müügitehingus makstud käibemaks tagasi küsida/arvestada. A. Viirma hinnangul sobib ostjaks ka Tere AS, selles osas piirangut pole, kuid Maksu- ja Tolliamet peab oma raha tähtaegselt kätte saama. S S-Š edastab A. Viirma e-kirja 05.03.2015 O. Kruudale küsimusega kes on ostja. O. Kruuda vastab 09.03.2015 S S-Šle, et mõtleb veel, kes on ostjaks (kd VI tlk 135-136). S S-Š ütles kohtus, et D T H OÜ juht ja otsustaja oli O. Kruuda, R. Lepasson ei otsustanud äriühingus mitte midagi. Kohtu hinnangul on e-kirjade ja S S-Š ütlustega tõendatud, et O. Kruuda otsustas kes ostab OÜ P P pankrotivara. R. Lepassonil selles küsimuses sõnaõigus puudus. Samas ei saa eeltoodust teha automaatselt järeldust, et tehing oli seetõttu näilik: maksukohustuslase juhendamisel tegutseva isiku (variühingu) osalemine tehingute ahelas ei pruugi alati tähendada maksupettust, tehingute näilikkust ega muud maksuõigusrikkumist (RKKK 3 1-1-40-14, p 107). Lisaks märgib kohus, et A. Viirma e-kirjas sisalduv viide sellele, et ostja peaks olema käibemaksukohuslane ei tõenda seda, et A. Viirma organiseeris käibemaksupettust. A. Viirma juhib tähelepanu sellele, et ostjaks võib olla ükskõik kes (sh Tere AS), kuid ostjal peaks olema võimalus käibemaksu tagasi küsida/arvestada. A. Viirma kirjutas seda kohtu arvates väga lihtsal põhjusel: müüja ehk OÜ P P oli käibemaksukohuslane. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud (vt M. Ki ütlused, OÜ P P esitatud arve D T H OÜ-le) et D T H OÜ ostis OÜ P P pankrotivara mis koosnes 6-st seadmest: lõssitank, metallidetektor, 2 pulbritorni, vaakumauruti ja jäävee tootmise süsteem (kd XIV tlk 6). Ostumüügitehingu hind oli 205 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks 41 000,00 eurot). Raha kandis ostja müüjale üle 30.03.2015 (kd VII tlk 126). Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et D T H OÜ müüs ostetud seadmetest 2 edasi Tere AS-le: 1) D T H OÜ (müüja) ja Tere AS (ostja) sõlmisid 24.03.2015 seadmete müügilepingu nr 1710. Lepingu esemeks oli jäävee tootmise süsteem ostu-müügihinnaga 215 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks 43 000,00 eurot). Seadmete üleandmise tähtaeg oli

lepingu järgi 31.03.2015. Seadmete üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati 30.03.2015 (kd V tlk 109-110, kd VI tlk 45-46, kd XIV tlk 17-18). 2) D T H OÜ (müüja) ja Tere AS (ostja) sõlmisid 13.05.2015 seadmete müügilepingu nr 1711. Lepingu esemeks oli vaakumauruti MVR-TVR ostu-müügihinnaga 560 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks 112 000,00 eurot). Seadmete üleandmise tähtaeg oli lepingu järgi 25.06.2015. Seadmete üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati 21.06.2015 (kd V tlk 109-110, kd VI tlk 43-44, kd XIV tlk 19-20). Kriminaalasjas esitatud süüdistuse järgi ostis D T H OÜ OÜ-lt P P seadmed raha eest, mis laekus Tere AS-lt ning raha jõudis (O. Kruuda soovil ja A. Viirma organiseerimisel) suuremas osas tagasi Tere AS-le. Kohtule esitati A.Viirma 23.03.2015 e-kiri, mis oli saadetud R. Lepassonile ja O. Kruudale. A. Viirma andis R. Lepassonile ja O. Kruudale teada, et OÜ P P pankrotihaldur saatis talle osaühingu pangarekvisiidid ning edastas pankrotivara hinna, e-kirja manuses on võõrandatavate seadmete nimekirja. A. Viirma ütles, et teatab haldurile, et seadmete ostjaks on D T H OÜ. A. Viirma sõnul peab raha ringi (ostjalt haldurile, haldurilt Maksu- ja Tolliametile, Tere AS-le ja AS-le R) saama tehtud hiljemalt esmaspäeval 30.03.2015. R. Lepasson edastas 24.03.2015 A. Viirma e-kirja K. Tle ja palus teha D T H OÜ nimelt müügiarve Tere AS-le jäävee tootmise süsteemi eest summas 258 000,00 eurot (so 215 000,00 eurot + käibemaks) (kd XIV tlk 7). K. T palus 26.03.2015 lisada arvele kogused, ühiku hinnad ja käibemaksumäär (kd VI tlk 94). Kohus märgib esmalt, et A. Viirma e-kirjas viidatu, mille järgi peab raha ringi tegema hiljemalt 30.03.2015 ei ole seotud väidetava käibemaksupettusega. A. Viirma selgitas kohtus, et juhtis oma e-kirjas tähelepanu vajadusele täita kompromiss tähtaegselt. A. Viirma on oma e-kirjas nn raharingi ka määratlenud, kirjutades et peab silmas raha liikumist ostjalt haldurile, haldurilt Maksu- ja Tolliametile, Tere AS-le ja AS-le R. Kohtu hinnangul rääkis A. Viirma tõtt. Tunnistaja M. K mäletamist mööda tekkis kompromissi täitmisel mingi probleem täitmise tähtajaga. Kohtule esitati e-kirjavahetus, mille kohaselt edastas Pärnu Maakohus M. Kile 10.03.2015 ekirjaga Pärnu Maakohtu 18.02.2015 jõustunud kohtumääruse tsiviilasjas nr xxx. Haldur edastas e-kirja samal päeval OÜ P P võlausaldajate esindajatele M. K ja A. Viirmale ning OÜ P P xxxle J Kle palvega, et võlgnik asuks kompromissi täitma. Haldur palub arvestada kompromissi tähtajaga, mis on 20.03.2015. A. Viirma vastas kõigile, et OÜ P P esindajat ei ole Eestis. A. Viirma täpsustab kompromissis kokku lepitud summade tasumise tähtaega, mis tema hinnangul on 30.03.2015. A. Viirma sõnul on kohtu määruse p-d 1.6 ja 1.7 vastuolus. A. Viirma e-kirjale vastab 11.03.2015 M. K , kelle arvates on kompromissi võimalik täita kuni 30.03.2015. A. Viirma annab oma vastuses kõigile teada, et Tere AS-l on huvi pankrotivara ostmise vastu, kuid ettenähtud summat ei ole võimalik nädala jooksul tasuda. A. Viirma lubab teha enda poolt kõik, et määruses kajastatud summade tasumine toimuks 20 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest, so 30.03.2015 (kd VIII tlk 142, kd IX tlk 8-12). Süüdistuses esitatud väide selle kohta, et raha seadmete ostmiseks tuli Tere AS-st ja jõudis osaliselt aktsiaseltsi tagasi on tõendatud: Pankrotivara ost OÜ-lt P P ja jäävee tootmise süsteemi ostu-müügitehing: 1) OÜ P P esitas 24.03.2015 D T H OÜ-le (müügi)arve nr 3 pankrotipesas olnud seadmete võõrandamiseks (pankrotihalduri 24.03.2015 e-kiri, kd VI tlk 94-96). Arve järgi võõrandati pankrotivara hinnaga 205 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks

41 000,00 eurot). Arvel on kajastatud järgmised seadmed: lõssitank hinnaga 2703,06 eurot, metallidetektor pulbri vaakumile hinnaga 2123,52 eurot, pulbritorn nr 1 hinnaga 33 138,52 eurot, pulbritorn nr 2 hinnaga 18 528,54 eurot, vaakumauruti mvr-tvr hinnaga 91 761,74 eurot ja jäävee tootmise süsteem hinnaga 56 744,62 eurot (kd XIV tlk 6). 2) D T H OÜ esitas 24.03.2015 Tere AS-le (müügi)arve nr 00925000 jäävee tootmise süsteemi eest. Tere AS pidi arvel näidatud summa 215 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks 43 000,00 eurot) maksma 3 päeva jooksul (kd V tlk 107, kd XIV tlk 1). Tere AS tasus arve 30.03.2015 (kd XIV tlk 8). 3) D T H OÜ tegi 30.03.2015 ülekande summas 12 000,00 eurot Tere AS-le selgtusega „arve nr 014167706“ (kd XIV tlk 8) 4) D T H OÜ tegi 30.03.2015 OÜ-le P P (pankrotis) ülekande summas 246 000,00 eurot. Makse selgituseks on märgitud „arve nr 32 (kd VII tlk 126). 5) M. K selgitas, et OÜ-le P P laekus seadmete ostjalt raha ning kompromiss täideti, so haldur kandis D T OÜ-lt laekunud vahendite arvel kooskõlas kompromissiga 160 000,00 eurot Maksu- ja Tolliametile, Tere AS-le 30 900,00 eurot ja AS-le R 5000,00 eurot (vt ka OÜ P P arvelduskonto väljavõte kd III tlk 34). Vaakumauruti ostu-müügitehing: 1) S S-Š edastas 13.05.2015 J. Rätsepale, R. Lepassonile ja O. Kruudale e-kirja, mille järgi Tere AS maksab D T H OÜ-le arve nr 9250003 alusel 672 000,00 eurot, D T H OÜ maksab Tere AS-le arvete katteks 82 030,80 eurot, D T H OÜ maksab F OÜ-le laenulepingu 1/13.05-1 alusel 590 000,00 eurot ja F OÜ maksab Tere AS-le laenulepingu 40/31.12-1 alusel 590 000,00 eurot. S. S -Š juhtis e-kirjas tähelepanu sellele, et D T H OÜ peab maksma käibemaksu 112 000,00 eurot (kd VI tlk 106). 2) D T H OÜ esitas 13.05.2015 Tere AS-le (müügi)arve nr 9250003 vaakumauruti mvrtvr eest. Tere AS pidi arvel näidatud summa 560 000,00 eurot (summale lisandus käibemaks 112 000,00 eurot) maksma samal päeval (kd V tlk 108, kd XIV tlk 10). 3) Tere AS tasus arve 13.05.2015 (kd XIV tlk 11). 4) F OÜ (laenusaaja, esindaja xxx R. Lepasson) ja D T H OÜ (laenuandja, esindaja xxx R. Lepasson) sõlmisid 13.05.2015 laenulepingu nr 1/13.05-1, mille alusel laenuandja kohustus andma 13.05.2015 laenusaajale laenu 590 000,00 eurot intressiga 1% aastas. Laen anti tähtajaga kuni 31.05.2015 (kd VII tlk 8-10) kd XIV tlk 12-14). 5) D T H OÜ kandis 13.05.2015 Tere AS-lt laekunud summast 82 030,80 eurot selgitusega „arvete katteks“ ja F OÜ-e 590 000,00 eurot selgitusega „laenuleping 1/13.05.1 (kd XIV tlk 11); 6) F OÜ kandis 13.05.2015 D T H OÜ-lt saadud summa 590 000,00 eurot Tere AS-le selgitusega laenulepingu 40/31.12-1 alusel (kd III tlk 46, leping kd VI tlk 14-16). D T H OÜ laenas seega raha F OÜ-le, viimane omakorda tagastas Tere AS-le osaliselt laenu 31.12.2014 Tere AS, F AS ja F I OÜ vahel sõlmitud kolmepoolse lepingu alusel (vt lepingust lähemalt otsuse osast, mis käsitleb tulumaksuepisoodi). D T H OÜ ja F OÜ sõlmisid 13.05.2015 laenulepingu tagamiseks optsioonilepingu (kd VII tlk 11-12). Lepingu järgi sai D T H OÜ õiguse omandada F OÜ emiteeritav osa juhul, kui F OÜ ei tagasta 13.05.2015 laenulepingu alusel laenatud raha, 590 000,00 eurot. Kohtu arvates on lepingu eesmärk lihtne ja loogiline: F OÜ-le laenu andes arvestati juba eos, et F OÜ D T H OÜ-le seda raha tõenäoliselt tagasi ei maksa. R. Lepasson selgitas kohtueelses menetluses, et raha OÜ P P seadmete ostmiseks tuli AS-lt Tere, ettemaks ei ole keelatud. Kohus selle väitega nõustub ning seega ei saa faktist, et D T H

OÜ ostis seadmed Tere AS-lt saadud raha eest järeldada seda, et see kinnitas näiliku tehingu toimumist. D T H OÜ ja F OÜ vahel sõlmitud laenulepingust ei saa küll järeldada seda, et raha laenati edasi intressitulu teenimise eesmärgil: raha laenati laenujäägilt arvestatava intressiga 1% aastas. Samas oli laen lühiajaline – tagastamise tähtaeg on 31.05.2015 ja laenulepingut tagab võimalus omandada osalus F OÜ-s, mis oli reaalselt tegutsev ettevõte (vt lähemalt otsuse osas, mis käsitleb tulumaksuepisoodi). Seega ei ole alust tõsikindlalt väita, et tehing oli näilik, sest raha tuli Tere AS-ist ja läks sinna tagasi. Esitatud süüdistuse järgi kajastas Tere AS raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist D T H OÜ-lt ja tegelikkuses oli see tehing näilik. Tehingu eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut Tere AS ja OÜ P P vahel. Prokuratuur viitab seetõttu süüdistuses MKS §-le 84 lg 3, mille järgi ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Näilik tehing MKS § 83 lg 4 mõttes tuleb tuvastada TsÜS § 89 alusel (viimati RKKK 3-181740). Kooskõlas TsÜS § 89 on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et OÜ P P ja D T H OÜ vahelises tehingus ei olnud OÜ P P pankrotihaldur M. Ki vaatevinklist mitte midagi näilikku. Väita seda, et tehinguga midagi ei soovitud, ei ole tõendite pinnalt võimalik. Tunnistaja sõnul ei olnud tal põhjust arvata, et seadmed ostis keegi teine. OÜ P P pankrotihaldur soovis pankrotivara võõrandada ostuhuvilisele, kelleks oli tema teada D T H OÜ. M. K soovis tehinguga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (et seadmete eest laekuks kompromissi täitmiseks raha ning seadmete omand läheks üle ostjale) ja OÜ P P ei soovinud selle tehinguga varjata mitte mingit muud tehingut. OÜ P P võõrandas D T H OÜ-le pankrotivara, mis koosnes 6 erinevast seadmest. Kuna tehing ei olnud näilik ja oli kehtiv, siis läks seadmete omand üle D T H OÜ-le mitte Tere AS-le. Süüdistuse järgi oli D T H OÜ ja Tere AS-i tehing näilik ja sellega sooviti varjata tegelikku tehingut Tere AS-i ja OÜ P P vahel. D T H OÜ ja Tere AS ei soovinudki järelikult mitte midagi muud, kui varjata OÜ P P ja Tere AS vahelist tegelikku tehingut. Sisuliselt varjati siis seda, et hoopis Tere AS ostis D T H OÜ asemel OÜ-lt P P vaidlusalused seadmed. See ei ole võimalik olukorras, kus OÜ P P ja D T H OÜ vaheline tehing on kehtiv ja pankrotivara omand läks D T H OÜ-le. Kohus rõhutab, et pankrotihaldur ei olnud esimeses tehingus pooleks, kes soovis teha näilikku tehingut: kooskõlas TsÜS § 89 on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näiliku tehingu puhul soovivad mõlemad pooled õiguslike tagajärgede puudumist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pankrotihaldur M. K teadis, et pankrotivara ostab tegelikult Tere AS ning tegi seega D T H OÜ-ga näiliku tehingu. Kohtu arvates on tõendatud kaitsjate väide mille järgi oli D T H OÜ jaoks seadmete ost ja nende kallimalt edasi müümine majanduslikult otstarbekas. Tunnistaja S S-Š ütlustega on tõendatud, et D T H OÜ-l oli enne embargot suured käibed, ettevõtte põhitegevuseks oli kauba ost-müük. Tere AS müüs kaupa D T H OÜ-le ja viimane kauba edasi. D T H OÜ tegevus lõppes siis, kui 2014 suvel ei olnud embargo tõttu võimalik enam kaupa (Venemaale) müüa. Sama selgitas R. Lepasson kohtueelses menetluses (kd XVII

tlk 5). D T H OÜ 2015 majandusaasta aruande tegevusaruande (kd XVII tlk 125) järgi asutati äriühing 14.08.2013. Ettevõtte põhitegevusalaks oli piimatoodete hulgimüük. Seoses Venemaa embargoga ning hindade muutustega tooraineturul vähenes piimatoodete hulgimüügi osakaal 2015.aasta alguses oluliselt. Seoses embargoga ei ole võimalik tooteid Venemaale enam turustada ning ettevõte otsib aktiivselt lahendusi piimandussektoris. Ettevõte soetas 2015.a edasimüügi eesmärgil suuremahulisi piimatööstuslikke tootmisseadmeid, mille müügist teeniti tulu. S S-Š saatis 07.04.2015 O. Kruudale e-kirja, milles tundis huvi, miks seadmed osteti nii väikese marginaliga, sest oli mõte katta tehinguga D T H OÜ kahjum (so minimaalne marginal pidi olema 2014 kahjum) siis saaks osaühing tasuda oma võlad Tere AS ees. O. Kruuda vastab, et hetkel osteti ainult jäävee seadmed (kd VI tlk 101). Seega olid D T H OÜ-l Tere AS-i ees kohustused ning seadmete ostmine ning nende kallimalt edasi müümine ja tulu arvelt kohustuste klaarimine on loogiline. Süüdistuses esitatud väite, et seadmete ostmine ja kallimalt edasimüümise eesmärk oli üksnes käibemaksupettus, lükkavad R. Lepassoni, S S-Š ütlused ning viimase e-kiri kohtu hinnangul ümber. Süüdistuses heidetakse ette kaubahinna kunstlikku tõstmist. Esmalt nõustub kohus kaitsja J. Tehveriga selles, et tegemist on loogilise vastuoluga esitatud süüdistuses, väidetavas kaubahinna kunstlikus tõstmises said kokku leppida Tere AS ja D T H OÜ, kuid süüdistuse järgi olid need tehingud näilikud, so tühised ja ei leidnud üldse aset. Prokuratuur heidab seega esitatud süüdistuses ette hinna tõstmist, so kohtule arusaadavalt siis kauba edasi müümist põhjendamatult kõrge hinnaga. Prokuratuuril lasub kohustus tõendada süüdistuses esitatud väite kinnitamiseks tõendeid. Kohus nendib, et kauba odavalt ostmine ja kallimalt edasi müümine ei saa olla kellelegi ette heidetav: see on täiesti tavapärane ja igapäevane äritegevus. Samamoodi ei saa äriühingule ette heita seda, et ta ostab midagi hinnaga, mida tema arvates konkreetne kaup väärt on. Juhul, kui prokuratuuri arvates kruviti hind põhjendamatult kõrgeks ja tehingut ei tehtud turuhinnaga, tuleb prokuratuuril oma väiteid tõendada. Kohus nendib, et antud juhul ei ole kohtul võimalik väita, et D T H OÜ ostetud ja Tere AS-le edasi müüdud seadmete hind ei oleks vastanud nende tegelikule väärtusele. Kohus ei pea vajalikuks peatuda enam sellel, et OÜ P P pankrotivara müügihind ei olnud võrdne seadmete turuhinnaga. Seda on kohus varasemalt käsitlenud. Selle kasuks, et seadmete tegelik väärtus võiski vastata D T H OÜ ja Tere AS-i vahelistes ostumüügilepingus märgitud hindadele, räägib asjas mitu argumenti: 1) Tegemist oli töökorras seadmetega. OÜ P P xxx J K selgitas (kd II tlk 108-111) et tootmisüksuses asunud seadmed olid töökorras, need olid pigem vananenud, teatud määral amortiseerunud ning vajasid seetõttu aeg-ajalt remonti. J K hinnangul oli seadmete oodatav eluiga ca 10. aastat. Kohus märgib siinkohal, et J Klt küsiti seadmete vanuse kohta, täpsustamata seda milliseid seadmeid silmas peeti. Oluliselt täpsem oli K K (kd II tlk 144-147), kes märkis, et vaakumauruti oli uuem, väga heas seisus ning selle oodatav eluiga võib olla kindlasti 20 aastat. Jäävee tootmise seade koliti K. K sõnul Põlvasse. Tunnistaja K K, kes nimetati Tere AS xxxks alates 15.09.2017 kinnitas, et jäävee tootmise süsteem on Tere AS-is kasutuses (kd XII tlk 11-22). 2) Uued seadmed on märksa kallimad.

K K selgitas, et vaakumauruti maksab uuena ca 2 miljonit eurot. S T P tegi 23.02.2010 Tere AS-le hinnapakkumise, mille järgi maksab aurustusseade 4 085 000,00 eurot (kd XV tlk 169177). V OÜ 07.12.2008 hindamisakti nr 5685-2018 järgi oli sarnase vaakumauruti orienteeruv maksumus 625 000,00– 700 000,00 eurot (kd XV tlk 142-150); 3) Pärast Tere AS juhtkonna vahetust ei ole põhivarana arvel olevate seadmete soetusmaksumust korrigeeritud. Tunnistaja A.A andis kohtus ütlusi (kd XI tlk 167 pöördel-172 pöördel) et ta oli ajavahemikul oktoober 2016-13.12.2017 Tere AS xxx. Tema ajal viidi läbi iga-aastane põhivara inventuur. Tere AS-l olid Paides mingid seadmed, seal käisid inimesed koha peal ja veendusid seadmete olemasolus. Tunnistaja M. P andis kohtus ütlusi (kd XIII tlk 55-66) et ta on Tere AS xxx kas 9ndast või 10-ndast septembrist, varem oli ta Tere AS finantsjuht alates 01.03.2018. Teenuslepinguga oli ta alates 13.11.2017, ta võttis üle A A kohustused. Ta ei ole muutnud Tere AS raamatupidamises põhivara soetusmaksumusi, ta ei ole kunagi raamatupidamisprogrammi Movex põhivaramoodulis sees käinud ja ei tea kus see asub. Ta ei mäleta, et tema ajal oleks bilansis olnud seadmete väärtuse kordades alla hindamist. Tunnistaja M A andis kohtus ütlusi (kd XII tlk 56-77 pöördel) et oli teadlik käibemaksuepisoodist, kuid D T H OÜ-lt soetatud seadmete soetusmaksumus Tere AS-i raamatupidamises ei korrigeeritud. Tema ajal seda ei tehtud. Põhivara inventuuridest ta midagi ei tea, kindlasti tehti toiminguid, mis on majandusaasta aruande koostamiseks vajalikud. Talle teadaolevalt nõukogus arutelu jääveeseadme ja vaakumauritiga ei ole toimunud. Tunnistaja V. N andis kohtus ütlusi (kd XII tlk 3 pöördel–10) et ta oli Tere AS xxx alates 2017 septembrist. Tunnistaja kirjeldas piima töötlemiseks vajalikke seadmeid ning märkis, et jäävee tootmise seadmed olid olemas Põlvas ja Viljandis, vaakumauruti Põlvas. Ta on näinud Paides olevat vaakumaurutit, ta ei tea kas see töötab, seisvat seadet on raske hinnata. Sarnaste uute seadmete hankimisega ta ei ole kokku puutunud. Vaakumauruti seisab Paides, hetkel sellega seoses plaane pole. Sel ajal kui ta on juhatuses, ta ei tea kas põhivara soetusmaksumuses on allahindlusi olnud. Vähemalt ei ole sellekohast sensatsioonilist teavitust, et midagi on kümnekordselt alla hinnatud, talle tulnud. Tunnistaja K K andis kohtusi ütlusi (kd XII tlk 11-22) et ta nimetati Tere AS nõukogusse 09.03.2017 ja alates 15.09.2017 on ta Tere AS xxx. Suure tõenäosusega toimusid Tere AS-is majandusaasta aruannete koostamiseks põhivara inventuurid – reeglina need toimuvad. Ta ei oska kommenteerida 2015-2016 osa, kuid hiljem ei ole seoses põhivaraga olulisi ümberhindlusi olnud. Jääveesüsteem on kasutuses, vaakumauruti on Paides. Vara väärtuse osas neil nõukogu tasandil diskussioone ei tekkinud, oli kiire periood. Tunnistaja E H andis kohtus ütlusi (kd XII tlk 23-32 pöördel) et ta oli Tere AS nõukogu liige 08.03.2017 kuni september 2017. Tere ASis viimane põhivara ümberhindlus oli tehtud märtsis 2016, edasi nad peatasid ümberhindluse. Ta ei mäleta, et oleks olnud arutelusid mingite varasema juhatuse tehtud tehingutega soetatud seadmete väärtusega. Ta teab käibemaksuepisoodist, talle teadaolevalt Tere AS-i raamatupidamises D T H OÜ-lt soetatud seadmete soetusmaksumust ei korrigeeritud. Eeltoodu tõttu ei ole kohtul alust arvata, et D T H OÜ ja Tere AS-i vahel toimunud seadmete ostu-müügitehingute hinda tõsteti kunstlikult. Kokkuvõtvalt ei pea kohus süüdistuse sõnastust ning OÜ P P pankrotihalduri väljendatut silmas pidades võimalikuks jaatada seda, et Tere AS ja D T H OÜ vahel sõlmitud jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti ostu-müügilepingud näilikud, kauba hinda kergitati kunstlikult. Näilike tehingute eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut OÜ P P ja Tere AS vahel. Kohus jagab kaitsjate loogikat selles, et süüdistuses sisalduv viide kaubahinna kunstlikule

tõstmisele ning väide, et tegelikult soetas Tere AS seadmed hinnaga, mis OÜ P P pankrotihaldur need müüki pani, võivad viidata prokuratuuri tõdemusele, et Tere AS-l oli võimalik osta seadmed otse OÜ-lt P P pankrotivarana ja seega märksa soodsamalt, kui D T H OÜ vahendusel. Kohus nõustub kaitsja K. Linnuga selles, et süüdistuses sisalduv viide kunstlikule hinna tõstmisele võib tähendada ka seda, et antud juhul rikuti prokuratuuri arvates maksustava kauba väärtuse reegleid KMS § 12 mõttes. Mida prokuratuur tegelikult mõtles, seda on süüdistuse vastuolulisuse tõttu keeruline öelda. Ühest küljest olid tehingud näilikud, sooviti jätta millestki muljet ning midagi varjata (vt süüdistusakti p 13.1 kümnes lõik) ja samas tõsteti kunstlikult hinda ning soetati midagi hinnaga, millega see müüki pandi (vt süüdistusakti p 13.1 lõik enne tabelit). Kohus nendib, et kuigi D T H OÜ jaoks olid ostu-müügitehingud majanduslikult otstarbekad, ei saa sama öelda Tere AS-i kohta. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et Tere AS majanduslik seis ei olnud kuigi hea (vt nt M K-N ütlused selle kohta, et Tere AS-il oli maksuvõlg ning seetõttu keeldus Maksu- ja Tolliamet kompromissettepanekust, mille järgi Tere AS oleks võtnud OÜ P P maksuvõla enda kanda). Ostu-müügitehingud olid Tere AS-i jaoks ilmselgelt vajalikud, sest seadmeid oli vaja Tere AS tootmises, kuid märkimisväärselt kõrgema hinnaga ostmine olukorras, kus vaakumauruti ja jäävee tootmise süsteemi oleks saanud soetada soodsamalt, on majanduslikus mõttes vägagi küsitav. Seega on kaitsjatel kohtu arvates õigus, et süüdistuse pidanuks antud juhul sõnastama teisiti ning lähtuma etteheidete sisustamisel MKS § 84 sätestatust. Kooskõlas viidatud normiga kohaldatakse juhul, kui kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Viimase alla paigutub kohtu arvates ka hind, millega oli tegelikult kaupa võimalik osta. Samas on kaitsjad kohaselt viidanud, et kohus peab kooskõlas KrMS § 268 lähtuma süüdistuse piiridest ja selles esitatud faktilistest asjaoludest. MKS § 84 kohaldamisel väljuks kohus süüdistuse piiridest: süüdistus räägib kohtule arusaadavalt siiski läbivalt sellest, et tehingud olid näilikud ning seetõttu tuleks maksustamisel lähtuda tehingust mida varjati. Süüdistuses ei ole kajastatud neid faktilisi asjaolusid, mis annaks järeldada, et maksustamisel tuleks lähtuda MKS § 84. Kuivõrd Tere AS ja D T H OÜ vahelised müügitehingud ei olnud näilikud TsÜS § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 tähenduses ei ole alust ka väita, et Tere AS 2015 märtsi- ja maikuu deklaratsioonides esitati valeandmeid. Kõik KMS-is sätestatud tingimused seadmete ostmisel (müügiarvetel näidatud) käibemaksu deklareerimiseks Tere AS sisendkäibemaksuna ja vastava summa Tere AS poolt tasumisele kuuluva käibemaksu summast maha arvamiseks olid täidetud. Järelikult ei esitanud Tere AS deklaratsioonides valeandmeid ja KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis puudub. Eeltoodu tõttu nõustub kohus kaitsjatega selles, et O. Kruuda ja R. Lepasson tulevad käibemaksuepisoodis neile KarS § 3891 lg 1 järgi (O. Kruuda) ja KarS §-de 3891 lg 1, 3 - 22 lg 2 (R. Lepasson) järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Tulumaksuepisood. Süüdistuse järgi tegi Tere AS väljamakseid: 1) ajavahemikul jaanuar 2016-aprill 2016 F I OÜ-le kokku summas 996 614,00 eurot; 2) alates aprill 2016-juuni 2016 K OÜ-le kokku summas 30 185,52 eurot;

3) alates aprill 2016-juuni 2016 K OÜ-le kokku summas 47 940,00 eurot. Süüdistuse kohaselt oli tegemist näilike tehingutega, mis ei olnud seotud Tere AS majandustegevusega. Tere AS tegi ülekande laenulepingute või muude kokkulepete alusel, kuid laenulepingud olid näilikud ning dokumendid tegelikkusele mittevastavad. F I OÜ-l puudus majandustegevus, Tere AS-ist laekunud rahad kanti edasi O. Kruuda isiklikule- või O. Kruudaga seotud isikute arveldusarvetele või tasuti O. Kruudaga seotud ettevõtete kohustusi. F I OÜ ei ole Tere AS-le tagastanud raha ega maksnud intressi. Tere AS ülekannete eesmärgiks oli aktsiaseltsist maksuvabalt rahaliste vahendite välja viimine ja seeläbi Tere AS maksukohustuse varjamine: ettevõtlusega mitteseotud kulud tuleb deklareerida ja nendelt maksta tulumaksu, kuid Tere AS seda ei teinud. Kaitsjad esitasid kolm keskset vastuväidet: 1) Tere AS ülekannete aluseks olid kehtivad lepingud ja kokkulepped, mis olid ettevõtlusega seotud; 2) kui süüdistuses ette heidetud väljamaksete alusel ettevõttest välja läinud raha on mistahel viisil ettevõtjale tagastatud, ei saa algset rahaülekannet käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tere AS-i loovutas septembris 2017 laenunõude F OÜ vastu (summas 1 441 703 eurot) oma xxx seotud ettevõttele M P I OÜ. Viimane tasus selle nõudega F OÜ-lt omandatud katlamaja eest, mis oli ja on vajalik Tere AS tootmistegevuseks; 3) Süüdistusest ei selgu, milline on nõuetekohane algdokument, laenu puhul on algdokumendiks laenuleping ja need olid olemas. Süüdistus viitab RPS redaktsioonile, mis ei olnud etteheidetavate tegude toime panemise ajal kehtiv. 1.1 F I OÜ-le tehtud väljamaksed. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 01.01.2015-02.06.2016 laekus Tere ASlt F I OÜ arvelduskontole kokku 996 614,00 eurot (vt ka vaatlusprotokoll 08.06.2016 kd III tlk 58-93). Summad kanti selgitusega: 1) „vastavalt kokkuleppele“ (ülekanded jaanuar-veebruar 2015, aprill-mai 2015, 01.06.2015-18.06.2015, 17.07.2015 ja 23.07.2015, 10.08.2015-31.08.2015, september 2015, 08.10.2015-30.10.2015, 02.11.2015, 10.11.2015-30.11.2015, november 2015, detsember 2015, jaanuar 2016, 01.02.2016-29.02.2016, märts-aprill 2015 k.a); 2) „vastavalt lepingule“ (ülekanded 03.03.2015-30.03.2015, aprill 2015); 3) „laenulepingu alusel“ (kaks ülekannet 19.06.2015, ülekanne 02.10.2015); 4) „laen“ (ülekanded 22.06.2015, 25.06.2015, 29.06.2015, 31.07.2015, 03.08.2015, 04.08.2015, 05.08.2015, 03.11.2015); 5) „arvete katteks“ (ülekanne 31.03.2015); 6) „I T arve 16012712“ (ülekanne 01.02.2016). Prokuratuuri väitel oli tegemist ülekannetega, mis tehti näiliku laenulepingu alusel ja seega ei olnud need seotud ettevõtlusega. Kaitsjad viitasid, et kannete aluseks olev(ad) laenulepingud ei olnud näilikud. Kohtule esitati tõendina lepingud, mille alusel väidetavalt ülekanded toimusid. Vaidlusaluse laenusuhtega on kohtule esitatud tõendite järgi seotud 3 äriühingut: Tere AS, F OÜ ja F I OÜ.

Viimase puhul oli prokuratuur seisukohal, et süüdistuses näidatud perioodil ei olnud osaühingus sisulist majandustegevust. F OÜ kanti äriregistrisse 08.08.2012, osaühingu osanik ja xxx on R. Lepasson (kd III tlk 4243). Osaühingu xxx ajavahemikul 2015-2016 oli S. A, kes selgitas kohtus (kd XI tlk 45 pöördeltlk 48) et F OÜ ehitas Viljandisse katlamaja ja pärast selle valmimist tegeles osaühing sooja õhu müügiga. F OÜ-l oli ainult üks klient, Tere AS. Katlamaja ehitamiseks sai F OÜ raha Keskkonnainvesteeringute keskuselt, vajalik omafinantseering laenati Tere AS-lt. Tunnistaja S S-Š sõnul (kd XI tlk 73-86) ostis Tere AS F OÜ-st soojust, osaühing oli aastatel 2015-2016 üks suurimaid laenusaajaid Tere AS-st. Esimene leping oli investeerimisleping kas katlamaja või soojuskatlamaja ehitamiseks, see sõlmiti umbes 2013 aastal. Seda, et Tere AS ostis F OÜ-lt soojusenergiat ning katlamajja investeerimiseks oli Tere AS andnud F OÜ-le laenu, kinnitasid ka tunnistajad M T (kd XI tlk 163), A A (kd XI tlk 168 pöördel), A. R (kd XI tlk 181 pöördel), K K (kd XII tlk 21), E H (kd XII tlk 24), S P (kd XII tlk 131), T T (kd XII tlk 169) ja R. L (kd XII tlk 182 pöördel ja 190 pöördel). Kohtu hinnangul asutati F OÜ seega üsna selgel eesmärgil: osaühingul oli katlamaja, mida parendati ja selle kaudu tarniti Tere AS-le tootmiseks vajalikku soojusenergiat. Kohtule esitati Tere AS ja F OÜ vahel sõlmitud laenuleping ja selle lisad: 1) 26.08.2013 sõlmisid Tere AS (investeerija) ja F OÜ (investeeringusaaja) lepingu nr FP16-2, mille alusel Tere AS andis F OÜ-le sihtotstarbelist laenu 590 000,00 eurot Viljandis Xxx asuva aurukatlamaja projekteerimis- ja ehitustöödeks. Laen anti intressiga 8% aastas (laenujäägilt) ja tagastamise tähtaeg 31.07.2018. Lepingu lisa 1 oli investeeringu väljamaksmise graafik. Väljamaksed pidid toimuma ajavahemikul 28.08.2013-19.02.2014. Lepingu lisa 2 oli investeeringu tagastamise graafik. Tagastamine pidi toimuma ajavahemikul 31.03.2014-28.02.2017 (kd VI tlk 6-12, kd XIV tlk 163-169); 2) 02.12.2013 sõlmisid Tere AS (investeerija) ja F OÜ (investeeringusaaja) lisa 3 28.08.2014 investeerimislepingule. Pooled deklareerisid, et F OÜ kohustus Tere AS ees seisuga 30.11.2013 on 226 622,47 eurot (laenu põhiosa 222 000,00 eurot ja intress 4622,47 eurot). Pooled leppisid kokku, et laenulimiit on kuni 590 000,00 eurot, laen makstakse välja vastavalt esitatud taotlustele kuni 31.05.2014 ja tagastamise tähtaeg on 31.07.2018. Esialgse investeerimislepingu lisa 1 tunnistati kehtetuks ning kinnitati lisa 2, milles kajastus uus graafik (kd VI tlk 35-37); 3) 06.02.2014 sõlmisid Tere AS (investeerija) ja F OÜ (investeeringusaaja) lisa 4 28.08.2014 investeerimislepingule. F OÜ taotles investeerimislepingu p 2.2 alusel rahalist laenu 33 750,00 eurot. Pooled deklareerisid, et F OÜ võlg Tere AS ees on 298 206,20 eurot (laenu põhiosa 263 452,52 eurot ja sellelt arvestatud intress 7882,52 eurot). Pooled leppisid kokku uue graafiku, viimane tagasimakse tähtaeg oli 31.07.2016 (kd VI tlk 32-34, kd XIV tlk 170-172); 4) 26.02.2014 sõlmisid Tere AS (investeerija) ja F OÜ (investeeringusaaja) lisa 5 28.08.2014 investeerimislepingule. F OÜ taotles investeerimislepingu p 2.2 alusel rahalist laenu 33 750,00 eurot. Pooled deklareerisid, et F OÜ võlg Tere AS ees on 298 206,20 eurot (laenu põhiosa 289 140,00 eurot ja sellelt arvestatud intress 9066,20 eurot). Pooled leppisid kokku uue graafiku, viimane tagasimakse tähtaeg oli 31.07.2016 (kd VI tlk 26-28, kd XIV tlk 173-175);

5) 28.03.2014 sõlmisid Tere AS (investeerija) ja F OÜ (investeeringusaaja) lisa 6 28.08.2014 investeerimislepingule. F OÜ taotles investeerimislepingu p 2.2 alusel rahalist laenu 57 221,00 eurot. Pooled deklareerisid, et F OÜ võlg Tere AS ees on 357 340,94 eurot (laenu põhiosa 346 361,00 eurot ja sellelt arvestatud intress 10 979,94 eurot). Pooled leppisid kokku uue graafiku, viimane tagasimakse tähtaeg oli 31.07.2016 (kd VI tlk 29-31, kd XIV tlk 176-178). Kohus leiab, et viidatud lepingud on F OÜ otstarvet silmas pidades isegi loogilised: F OÜ renoveerib Tere AS-le tootmises vajaliku soojusenergia tarnimiseks aurukatlamaja. Laenu on põhimõtteliselt võimalik tagastada/tasaarveldada arvetega, mis F OÜ soojusenergia tootmise eest Tere AS-le esitab. Kronoloogiliselt järgmised on kohtule esitatud laenulepingud koos lisadega: 1) 29.05.2014 nr 35/29.05-1, mille sõlmisid Tere AS (laenuandja), F OÜ (laenusaaja) ja F I OÜ. Lepingu alusel andis Tere AS F OÜ-le laenu, mille Tere AS kohustus välja maksma F I OÜ-le ja F OÜ kohustus laenu tagastama Tere AS-le. Laenulimiit oli kuni 800 000,00 eurot, intress tagastamata laenujäägilt 8% aastas, laenu väljamaksmise tähtaeg hiljemalt 31.08.2014 ja tagastamise tähtaeg 15.12.2014. Laenusumma väljamaksmine F I OÜ-le toimub osade kaupa, kohustust võtta laenu kogu limiidi ulatuses ei ole. Lepingu p 3.4 järgi loeti Tere AS poolt F I OÜ-le kinnistute reg nr-tega xxx ja xxx eest tehtud ettemaks summas 254 303,00 eurot F OÜ laenuks, mis arvestati limiidi 800 000,00 hulka (kd V tlk 59-62, kd VI tlk 22-25, kd XIV tlk 179-182). 2) 29.05.2014 nr 1, mille sõlmisid F OÜ (laenuandja) ja F I OÜ (laenusaaja). Pooled deklareerisid, et nad on sõlminud samal päeval laenulepingu nr 35/29.05-1. Lepingu alusel andis F OÜ F I OÜ-le laenu limiidiga kuni 1 100 000,00 eurot. Laenu väljamaksmist võis F I OÜ taotleda kuni 31.08.2014. Laen anti intressiga 8% tagastamata laenujäägilt ja laenu tagastamise tähtaeg oli 15.12.2014 (kd V tlk 76-78). 3) Järgnevalt sõlmisid 30.06.2014 sõlmisid Tere AS (laenuandja) ja F OÜ (laenusaaja) 29.05.2014 laenulepingu nr 35/29.05-1 lisa nr 1. Pooled leppisid kokku, et Tere AS-lt F OÜ-le 30.06.2014 väljastatud arve nr 009240617 summas 62 400,00 eurot võlgneb F OÜ Tere AS-le laenuna ning see arvestatakse 29.05.2014 lepingus märgitud laenusumma hulka (kd V tlk 63, kd VI tlk 21, kd XIV tlk 183). Tere AS esitas 30.06.2014 F OÜ-le arve summas 62 400,0 eurot. Arve aluseks oli I S OÜ arved nr 1405-1, 0309-1 ja 2 (kd V tlk 64, kd XIV tlk 184). 4) Edasi sõlmisid 10.07.2014 Tere AS (laenuandja), F OÜ (laenusaaja) ja F I OÜ 29.05.2014 laenulepingu nr 35/29.05-1 lisa 2 millega suurendati 29.05.2014 laenulepingus kokku lepitud laenulimiiti kuni 900 000,00 euroni (kd V tlk 65, kd VI tlk 20, kd XIV tlk 185). 5) Seejärel sõlmisid 04.08.2014 Tere AS (laenuandja), F OÜ (laenusaaja) ja F I OÜ 20.05.2014 laenulepingu nr 35/29.05-1 lisa 3 millega suurendati 29.05.2014 laenulepingus kokku lepitud laenulimiiti kuni 1 200 000,00 euroni (kd V tlk 66, kd VI tlk 19, kd XIV tlk 186). Viidatud 29.05.2014 sõlmitud lepingute ja selle lisade üks osapool F I OÜ kanti äriregistrisse 06.06.2005, äriühingu osanik selle asutamisel oli A. Viirma (kd III tlk 95-96). A. Viirma selgitas kohtus (kd II tlk 128-136) et ta omandas nö valmisfirmana ettevõtte osaluse 2005.aastal kliendi (O. Kruuda) korraldusel ja võõrandas selle kliendi juhiste järgi juulis 2005: 50%

osalusest OÜ-le A G ja 50% OÜ-le T T (vt leping kd V tlk 116-120), osade ostu-müügileping oli notariaalne ning notaril oli kohustus see äriregistrile edastada. Millegipärast seda ei tehtud. Osade ostjatest nimetas klient talle M. V, kes omakorda pidi ütlema selle äriühingu kellele see tuleb võõrandada. Teise ostja puhul ta ei mäleta, kas ütles klient äriühingu või selle xxx nime, kes pidi tehingusse tulema. Ta sai aru, et äriühingu soetamise eesmärk oli ühise äri tegemine. F I OÜ-ga puutus ta edaspidi kokku vähesel määral, ta on esindanud ettevõtet pankrotimenetluses ja võib-olla koostanud mõned lepingu projektid. Soetamisel sai äriühingu xxxks K K, hilisem osanik OÜ A G oli samuti temaga seotud. K K selgitas (kd II tlk 144-147) et ta oli F I OÜ xxx, äriühing sai ostetud selleks, kui tekib mõni idee. K. K sõnul ei olnud F I OÜ-s igapäevast majandustegevust. Aja jooksul oli ettevõttel osalusi, mingi projekt oli seotud vanadekodu moodustamise või asutamisega, sinna investeeriti laenuraha. K. K sõnul pidi A. Viirma tegelema F I OÜ juriidilise poolega ning H. Konno korraldama seal raamatupidamist. K. K ütluste kohaselt sai ta 2016 juunis teada, et Tere AS-l ja F I OÜ-l on olnud kokkupuuted, so rahad on liikunud. K. K teada oli F I OÜ, F OÜ ja Tere AS vahel kolmepoolne leping, mille tegi S S-Š. F I OÜ sai mingisuguse raha, mis liikus edasi F OÜ-le. Lepingu palus ta A. Viirmal üle vaadata. Tagantjärgi nägi ta summade liikumist. F I OÜ kaudu käisid Põlva tehasele vajalikud maatükid või krundid koos pumbajaamade ning veehoidlaga (vt ka kd III tlk 119-142). K K kinnitas, et viimastel aastatel F I OÜ majandusaasta aruandeid ei esitanud (vt ka registrikaart kd III tlk 95-96). Läbiotsimine F I OÜ-s ebaõnnestus, xxx K K avaldas menetlustoimingul, et tegemist on osaühingu vana juriidilise aadressiga, kus raamatupidamisdokumente ei ole, sest ta selle ettevõttega reaalselt ei tegele (kd VIII tlk 122123). F I OÜ xxx K. K elukoha läbiotsimisel osaühingu dokumentatsiooni ei leitud, K K selgitas, et tal on üksnes asutamisdokumendid ja raamatupidamisdokumente ei ole, sest ta firmaga ei tegele (kd VIII tlk 126-127). A.Viirma ja K. K ütlustest saab järeldada, et ettevõtte algselt omandanud A. Viirma ja xxx K K ei omanud ülevaadet sellest, mis ettevõttes toimus. F I OÜ raamatupidamist korraldanud H. Konno oli märksa teadlikum (kd III tlk 79-81) ja selgitas, et ta puutus F I OÜ-ga esimest korda kokku kas 2009 või 2010 kui ta hakkas tegema osaühingu raamatupidamist. Endine xxx lahkus ja andis talle üle O. Kruudaga seotud ettevõtted. H. Konno mäletamist mööda xxx K K talle korraldusi ei andnud. H. Konno selgitas, et algselt olid F I OÜ-l osalused kahes ettevõttes, kuid süüdistuse perioodil osaühing enam millegagi ei tegelenud. H. Konno ütlused riimuvad äriregistri andmetega. H. Konno ütlustest nähtub, et tema ülesandeks F I OÜ-s oli sinna (mh Tere AS-ist) laekunud rahaliste vahendite edasi kandmine O. Kruuda või mingite teiste ettevõtete arveldusarvetele. Rahad laekusid valdavalt Tere AS-ist, F I OÜ-l endal rahalisi vahendeid ei olnud. F I OÜ majandusaasta 2012 aruande (kd III tlk 99-105) oli F I OÜ põhitegevusalaks investeerimistegevus ning osaühing kajastas bilansis põhivarana finantsinvesteeringuid. F I on olnud osanik OÜ-s Kõnekäsitlus ajavahemikul 01.01.2008 (kd III tlk 109-112), P OÜ-s ajavahemikul 28.03.2008-11.06.2012 (kd III tlk 113-115) ja OÜ-s K P ajavahemikul 06.12.2011-08.05.2014 (kd III tlk 116-118). Äriregistri väljatrüki järgi seisuga 04.02.2016 F I OÜ-l osalused puudusid (kd III tlk 105). Kohtu hinnangul on tõendatud, et F I OÜ-l võis olla teatud ajahetkel mingisugune majandustegevus (nn holding-tüüpi ettevõte) kuid süüdistuses märgitud ajavahemikul ettevõttes aktiivset tegevust ei toimunud. Kohtule esitati e-kirjavahetus S S-Š ja J S vahel (kd VI tlk 142-144). J Sl tekib küsimus F I OÜ-ga seotud tehingu vormistamise kohta ning seejärel tekib tal küsimus, kas S S-Š üldse teab,

kes on ettevõtte osanikud. J S viitab, et kõige parem plaan oleks osaühing kiirelt ja vaikselt maha matta ning sinna üldse mittemingisugust tegevust tekitada, samuti avaldab J S, et äriregistris on osanike nimekiri vale (sel hetkel oli registrikaardil osanikuks A. Viirma) ning ütleb, et parem kui vähem teab, kes seal on, üks mis kindel, kui see talle (tõenäoliselt M. V – kohtu märkus) meelde tuleb, tekib sellest kohe jube jama, mida ei saa korda ajada, Oliver teab. Kahtlusi selles, et F I OÜ-l puudub nn tavapärane majandustegevus avaldab ka audiitor (kd VI tlk 112). Kohus nendib, et kui tegemist on igapäevast majandustegevust viljeleva ettevõttega, ei teki vajadust selle kiireks ja vaikseks maha matmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et F I OÜ-l süüdistuses näidatud perioodil majandustegevust ei olnud. Viimast on kinnitanud H. Konno ning see nähtub ka J S ja S S-Š omavahelisest kirjavahetusest. Kohus märgib siinkohal, et kahtlemata ei pea majandustegevus seisnema millegi tootmises, vahendamises, investeerimises vms. Majandustegevus võib seisneda ka raha laenamises ja selle edasi laenamises intressitulu teenimise eesmärgil. F I OÜ H. Konno sõnul sellega ei tegelenud, tema piiritles äriühingu funktsiooni üpris kitsalt: Tere AS-ist laekus raha, mille ta pidi edasi kandma O. Kruuda ja temaga seotud ettevõtete arveldusarvetele. Äriregistri väljavõtetega on tõendatud, et F I OÜ-l ei olnud alates 08.05.2014 ühtegi osalust ning seejärel sõlmiti sama kuu lõpus, 29.05.2014 kolmepoolne leping Tere AS, F OÜ ja F I OÜ vahel. Esiteks puudub kohtu hinnangul igasugune mõistlik põhjendus ja loogika sellise lepingu sõlmimiseks: Tere AS kannab raha F I OÜ-le, so ettevõttesse, millel ei ole sisulist majandustegevust ja sinna kantud raha loetakse F OÜ võlgnevuseks. Teiseks on küsitav see, kas lepingus kajastatu vastas tegelikkusele. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Lepingu p 3.4 järgi loeti Tere AS poolt F I OÜ-le kinnistute reg nr-tega xxx ja xxx eest tehtud ettemaks summas 254 303,00 eurot F OÜ laenuks, mis arvestati limiidi 800 000,00 hulka. K K kinnitas, et mingisugused käitised liigutati läbi F I OÜ. Vaatamata eeltoodule jääb kohtule 29.05.2014 lepingu p 3.4 deklareeritu arusaamatuks: kohtule esitati kinnistute reg nrtega xxx ja xxx müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (kd III tlk 122-132) mille alusel F I OÜ müüs kinnistud Tere AS-le. Lepingu p 3.2 kohaselt on lepingu esemete (so kinnistute) hind 605 000,00 ning lepingu p 3.3 kinnitavad pooled, et ostu-müügihind on enne lepingu sõlmimist tasutud. Ostu-müügihinna tasumine leidis kinnitust vaatlusel (vt asitõendi vaatlusprotokoll kd IV tlk 1-4). Tunnistaja K. K (F I OÜ xxx) meenus lepingutest väga vähe. Ta mäletas, et kolmepoolse lepingu alusel liikus raha Tere AS-ist F I OÜ-le ja see liikus edasi F OÜ-le. Summa suurusjärk oli umbes miljon ja kuidagi olid asjaga seotud ka kinnistud, mis liikusid läbi F I OÜ. K. Kle selgitati, et raha liikumisel Tere AS-ist otse F OÜ-sse oli mingi juriidiline takistus. Kohtu arvates on ütluste pinnalt ilmselge, et K K lepingu sisusse ei süvenenud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et raha liikumisel Tere AS-ist otse F OÜ-sse oleks olnud mingisugune juriidiline takistus. kd VI tlk 142-145) Vastupidi – juuraharidusega J S avaldas oma e-kirjas S S-Šle, et kolmepoolne konstruktsioon on tema jaoks ebatavaline (kd VI tlk 142-145). Tunnistaja S. A selgitas, et F OÜ-l oli mitu lepingut: üks Tere AS-ga ja teine F I OÜ-ga, kuna enamasti liikus Tere AS-ilt saadud raha edasi F I OÜ-le, siis selleks oligi kaks lepingut, mis tehti samal ajal. Kohtu hinnangul on 29.05.2014 lepingutes ja selle lisades toodu vajalik üksnes selleks, et õigustada Tere AS-i poolt F I OÜ-le tehtud ülekandeid. Kahtlemata oli F OÜ lülitamine lepingu(te)sse ka kasulik, peitmaks fakti, et Tere AS tegi väljamakseid majandustegevuseta varatusse äriühingusse. Tunnistaja S S-Š nentis, et K K ei olnud nõus allkirjastama laenulepingut Tere AS ja F I OÜ vahel, sest ta ei tahtnud sellist riski võtta ning üldiselt oli K. Klt lepingutele allkirja saamine keeruline ja võttis aega (kd XI tlk 78). Kohus märgib, et K. K poolne hirm oli põhjendatud: tunnistaja S. A märkis, et F OÜ ja F I OÜ vahel sõlmitud laenulepingu alusel pidi F OÜ teenima intressitulu, raha tuli sisse 1% intressiga ja

S S-Š mäluseadmest leiti kaks 29.05.2014 sõlmitud lepingu projekti: 1) enne vaatlust 19.01.2017 viimati muudetud 18.01.2015), mille järgi 29.05.2014 sõlmivad F OÜ, Tere AS ja F I OÜ laenulepingu laenulimiidiga kuni 1 100 000,00 eurot. Intress 8% tagastamata laenujäägilt ja tagastamise tähtaeg 15.12.2014 (kd VII tlk 182184); 2) enne vaatlust 19.01.2017 viimati S S-Š poolt muudetud 22.01.2015, mille järgi 29.05.2014 sõlmivad F OÜ, Tere AS ja F I OÜ laenulepingu laenulimiidiga kuni 600 000,00 eurot. Intress tagastamata laenujäägilt 8% aastas ja tagastamise tähtaeg 31.12.2017 (kd VII tlk 178-181). Kohtu hinnangul on e-kirjavahetusel ja S S-Š mäluseadmelt leitud lepinguprojektide vahel selge seos: olukorras kus summad ei klappinud, tuli lepingutingimusi sobivaks kohendada. Puhkenud segadus viitab sellele, et arvetel ei liikunud summad lepingute alusel. See aga ei ole iseloomulik juhul, kui tegemist on reaalsete laenusuhetega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 29.05.2014 lepingud ja selle alusel sõlmitud lisad ei kajastanud pooltevahelisi tegelikke õigussuhteid. Lepingute tegelik eesmärk oli Tere AS-ist raha kandmine F I OÜ-sse. Tunnistajad, F OÜ raamatupidamisega tegelenud S A ja Tere AS peaxxx S S-Š selgitasid, et ühel hetkel liideti kaks lepingut: esialgne investeerimisleping ja hilisem laenuleping. Kohtule esitati S S-Š 31.12.2014 e-kiri J Sle. Kirjas palub tunnistaja abi F OÜ-ga sõlmitud 2 laenulepingu (FP-16.2.28.08.2013 ja 35/29.05-1) sõlmitud laenulepingu ringi vormistamiseks. F OÜ kohustus 28.08.2013 laenulepingu nr FP-16.2.28.2013 alusel on kokku 438 600,85 eurot (põhiosa 406 361,00 eurot ja intressid 32 239,85 eurot), F OÜ kohustus 29.05.2014 laenulepingu nr 35/29.05-1 alusel on 898 292,76 eurot (põhiosa 863 550,00 eurot ja intressid 34 742,76 eurot). Fikseeritakse uus laenusumma 1 336 893,61 eurot, millelt arvestatakse intressid. S S-Š täpsustab 02.01.2015, et laenulimiidiks lepingus on 1 412 000,00 eurot, so F OÜ-l on õigus taotluse alusel veel välja võtta hiljemalt 31.03.2015 75 106,39 eurot. J S saadab 20.01.2015 lepingu ja küsib, kas midagi on vaja veel lisada. S S-Š soovib lisada, et F I OÜ kinnitab laenu/raha kättesaamist. J S vastab, et see ei sobi, sest laenusaaja on (Tere AS-l) olemas, selleks on F OÜ, kes omakorda ei ole F I OÜ-le laenu andnud, seega ei saaks olla ka laenuperioodi. J S märgib, et F I OÜ sai rahad oma arvele ja nüüd deklareerib, et võlgneb selle

F OÜ-le ja kuidas ta raha sai. J S selgitab, et sellel ei ole mõtet, selleks on 29.05 laenuleping ja vaidlust raha kättesaamise üle ei ole, selleks on ülekanded. S S-Š vastab 20.01.2015, et seda oligi vaja kajastada, et kõik mis Tere AS maksab F I OÜ kontole, loetakse automaatselt F OÜ poolt antud laenud F I OÜ-le (kd VI tlk 148-159). Kirjavahetus J S ja S S-Š vahel jätkub 20.01.2015. J S saadab S S-Šle üle vaatamiseks laenulepingu ja S S-Š täpsustab, et ikkagi siis laenulepinguga lahendatakse. J S vastab, et see peaks olema see, mida peaxxx soovib ning avaldab arvamust, et kogu see tehing on imelik. J Sl tekib küsimus, miks ei kanta raha läbi F OÜ või miks ei laenata seda otse F I OÜ-le ja siis saaks nõude loovutada F OÜ-le. Järgneb juba kohtu poolt varasemalt viidatud mõttevahetus selle üle, kes on tegelikult F I OÜ osanik(ud) ning J S avaldab arvamust, et kõige parem oleks see osaühing käratult ja ruttu maha matta (kd VI tlk 142-145). Tere AS (laenuandja) ja F OÜ (laenusaaja) sõlmisid 31.12.2014 laenulepingu nr 40/31.12-1. Pooled deklareerisid, et 29.04.2014 sõlmitud laenulepingu ja selle lisade alusel võlgneb F OÜ Tere AS-le seisuga 31.12.2014 kokku 1 336 893,61 eurot (laenu põhiosa võlgnevus 1 269 911,00 eurot ja intressivõlgnevus 66 982,61 eurot). Pooled soovisid 31.12.2014 lepinguga võlgnevate summade tasumise restruktureerida, lõpetada eelmise lepingu ja selle lisade kehtivus ning kokku leppida uued tingimused. Uue lepingu järgi oli laen sihtotstarbeline, selle abil finantseeritakse Viljandis Xxx asuva aurukatlamaja projekteerimis-ehitustöid. Laenusaajal on õigus taotleda laenusumma suurendamist kuni 30.06.2015 limiidini 1 412 000,00 eurot ja laenusaaja võib taotlusel näidata isiku andmed, kellele laen välja makstakse. Intress 1% aastas, tagasimakse tähtaeg 31.12.2021 (kd V tlk 67-69). Laenulepingu lisa 1 oli laenu ja intresside tagastamise graafik (kd V tlk 70, kd VI tlk 14-17, kd XIV tlk 187190). Paralleelselt sõlmiti samal päeval teinegi leping: 31.12.2014 sõlmisid F OÜ (laenuandja) ja F I OÜ (laenusaaja) lepingu nr 2, milles pooled deklareerisid, et nad on 29.05.2014 sõlminud laenulepingud nr 35/29.05-1 ja nr 1, mille kohaselt F I OÜ võlgneb seisuga 31.12.2014 F OÜle põhivõlgnevusena 497 478,00 eurot ja intressivõlgnevusena 30 134,12 eurot. Pooled leppisid kokku laenulimiidis kuni 950 000,00 eurot, F I OÜ-l oli õigus taotleda selles ulatuses laenu väljamaksmist kuni 31.03.2015. Laen antakse intressiga 1% tagastamata laenujäägilt ja laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 30.11.2021 (kd V tlk 79-84). S S-Š mäluseadmelt leiti lepingu projekt (enne vaatlust viimati muudetud 22.01.2015), mille järgi 31.12.2014 sõlmisid F OÜ ja F I OÜ 29.05.2014 laenulepingu, mille alusel F OÜ võlgneb F I OÜ-le seisuga 31.12.2014 laenu põhiosana 497 478,00 eurot ja intressivõlgnevusena 30 134,12 eurot. Pooled leppisid kokku, et F OÜ annab F I OÜ-le laenu limiidiga 950 000,00 eurot kuni 30.11.2021. Intress 1% aastas (kd VII tlk 185-187). Kohus märgib, et kui varasemalt eristati selgelt (kohtu hinnangul loogilist) investeerimislepingut ja (kohtu hinnangul ebaloogilist) laenulepingut, siis alates 31.12.2014 deklareerisid osapooled sisuliselt seda, et kõik rahad, mis on alates 29.05.2014 Tere AS-ist F OÜ-sse liikunud, on laenatud Viljandis asuva katlamaja projekteerimis-ehitustööde finantseerimiseks. Leping ei olnud enam 3-poolne, kuid lepingus on säte, mis võimaldab laenu kanda kolmanda ettevõtte arvele (seda võimalust ka kasutati – tegelikult jätkati ülekandeid F I OÜ arvele, vt pearaamatu väljatrükk kd V tlk 87-92). Kohus nendib, et lepingute liitmisega näidati rahade liikumist seega märksa paremas valguses. Kohtu arvates on tunnistaja S S-Š ja J S kirjavahetusega ning S S-Š mäluseadmelt leitud laenulepingu projektiga tõendatud, et 31.12.2014 lepingud vormistati tagantjärele. Laenudokumentide tagantjärele vormistamine on tõendatud ka e-kirjaga, mille 23.01.2015 saatis K T S S-Šle. K T märgib, et F I OÜ-le on kantud

üle limiidi (1 412 000,00) 10 293,61 eurot, kuidas see kanda. S S-Š vastab, et sama kanne, ta vormistab lepingulisa (kd VI tlk 146-147). Kohtule esitati 22.01.2015 Tere AS (laenuandja) ja F OÜ (laenusaaja) vahel 22.01.2015 (so siis päev enne K T e-kirja) sõlmitud 31.12.2014 laenulepingu nr 40/31.12-1 lisa 1, millega suurendati 31.12.2014 laenulepingu limiiti kuni 1 750 000,00 euroni (kd V tlk 71, kd VI tlk 18, kd XIV tlk 191). Kohus nõustub prokuröriga selles, et Tere AS-is oli lepingute tagantjärele vormistamine tavapärane. Kohtule esitati 19.07.2016 S S-Š e-kiri O. Kruudale ja R. R, milles xxx palub algdokumente: 11.07.2016 ülekanne F AS-ist Tere AS-i, Tere AS-ist M T AS-i, Õigusbüroole V, M (kd V tlk 111); 04.07.2016 S S-Š e-kiri O. Kruudale ja R. R, milles peaxxx küsib, kas M T OÜ-ga seotud ülekandeid tohib kajastada programmis (kd V tlk 112-113); 26.05.2016 H. Konno e-kiri A. Viirmale, milles H. Konno palub A. Viirmal teha laenulepingud E OÜ-le intressiga 8% aastas ülekannetele, mis on toimunud 30.12.2011, 01.11..2012-05.12.2013, 31.12.2012 ja 08.05.2014-04.09.2014, 28.01.2014 ja 03.02.2014 ning alates 30.04.2014 (kd VII tlk 113); 04.07.2016 S S-Š e-kiri O. Kruudale ja R. R, milles peaxxx on saanud korralduse teha tasaarvestused, kuid nende aluseks olevad algdokumendid on puudu (kd VI tlk 2-3); 22.07.2016 S S-Š e-kiri O. Kruudale ja R. R, milles peaxxx annab mh teada, millised algdokumendid tal on puudu (kd VI tlk 4). Kokkuvõtvalt puudub kohtul tulumaksuepisoodis tõendina esitatud lepingute (va digitaalselt allkirjastatud lepingud) puhul kindlus, et need on allkirjastatud päeval, mil leping on kuupäevastatud. Tulles tagasi Tere AS, F OÜ ja F I vaheliste laenusuhete juurde on kohtu hinnangul S S-Š poolt läbiotsimisel (kd V tlk 1-58) välja prinditud pearaamatu väljatrükiga tõendatud, et süüdistuses näidatud perioodi jooksul on ülekannete selgituseks laenuleping nr 40/31.12-1 (kd V tlk 8792). Kohus nõustub prokuratuuri väitega, et tegemist oli näiliku lepinguga, mis pidi õigustama süüdistuses näidatud perioodi jooksul ülekannete tegemist Tere AS-ist. Kohus on eelnevalt juba käsitlenud seda, et lepingute liitmise tulemusel näidati alates 29.05.2014 laenulepingu ja selle lisade alusel liikunud summasid samuti investeerimislaenuna, mis anti sihtotstarbeliselt. Seda, et lepinguga loodi üksnes mulje rahade sihtotstarbelisest liikumisest kinnitab kohtu arvates fakt, et F I OÜ-sse kanti lepingu alusel raha ainult ühe reegli järgi: siis, kui O. Kruudal oli seda vaja isiklikuks otstarbeks. See on kohtu hinnangul esitatud tõendite pinnalt hästi jälgitav. Tunnistaja H. Konno ütlustega (kd II tlk 79-83) on tõendatud, et ta tunneb O. Kruudat aastast 2003 või 2004, tema ettevõte D OÜ osutas O. Kruudaga seotud ettevõtetele raamatupidamisteenuseid. Alates 2006-ndast aastast aitas ta O. Kruudal jälgida ja tasuda viimase jooksvaid, isiklikke arveid – alates klassikalistest kommunaalteenustest kuni selleni, et oleks piisavalt vahendeid krediitkaardiarvete maksmiseks. Süüdistuse perioodil pidi ta jälgima ka nt KOÜ, K OÜ, KR-Juhtimisteenus OÜ kohustusi. Arvete tasumine oli korraldatud nii, et O. Kruudaga seotud inimesed või O. Kruuda ise saatsid need talle edasi. Arved pani ta kausta ja arhiveeris. Kriminaalasjas otsiti läbi H. Konno elukoht ja D OÜ kontor (kd VIII tlk 15-16, 27-53). H. Konno kodust leiti märkmik, mille vaatlusel (kd VIII tlk 17-23) tuvastati, et seal on sissekanne, milles kajastuvad tegemist vajavad ülekanded, sh „Oliver maksta dets-s“. D OÜ läbiotsimisel leiti ja võeti ära dokumendid kaustadest „Oliver 2014 arved“, „Oliver arved 2015“, „Oliver 2016“, „Oliver 2015“. Arveid vaadeldi (vt asitõendi vaatlusprotokoll kd VIII tlk 85-119), tegemist oli O. Kruuda ja temaga seotud isikute arvetega. H. Konno selgitas, et F I OÜ-l oli arveldusarve tema mäletamist mööda SEB pangas, tal olid internetipangas ülekandeõigused ja ta kasutas seda õigust O. Kruuda korraldusel. H. Konno

ütlused riimuvad 08.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis (kd III tlk 58-93) kajastatuga, mille järgi oli F I OÜ allkirjaõiguslik isik SEB pangas ajavahemikul 01.01.2015-29.11.2015 K K ja internetipanga kasutajad K K ning H. Konno. Nõudekiri ja AS SEB Pank vastus nõudele (kd IV tlk 108-110) kinnitavad seda, et nõudekirjas kajastatud ülekanded, mis on tehtud süüdistuses märgitud perioodil, tegi F I OÜ pangakontolt O. Kruuda, M, AS-i R ja D OÜ pangakontole H. Konno. Nõudekiri ja AS SEB Pank vastus nõudele (kd IV tlk 118-121) kinnitavad seda, et nõudekirjas kajastatud ülekanded, mis on tehtud süüdistuses märgitud perioodil, tegi Tere AS pangakontolt F I OÜ pangakontole J. Rätsep ja F I OÜ pangakontolt O. Kruuda, AS-i R, H. Konno ja D OÜ pangakontodele H. Konno. H. Konno selgitas, et F I OÜ-sse laekus raha valdavalt AS-ist Tere, selgituseks võis olla kas vastavalt kokkuleppele või lepingule. F I OÜ-l endal raha ei olnud ja seega tegi Tere AS aegajalt juurdemakseid. H. Konno ei mäletanud, et süüdistuse perioodil oleks F I OÜ ise kellelegi arveid esitanud või vastupidi. Tere AS-ist laekunud raha kandis H. Konno edasi O. Kruudale või temaga seotud isikutele. Nende ülekannete selgituseks võis olla samuti kas vastavalt kokkuleppele või lepingule. Mingisuguseid lepinguid, mis nende ülekannete aluseks olid, H. Konnol ei olnud. H. Konno ütlused selles, et enamus vahendeid F I OÜ-le laekus Tere AS-ist ja F I OÜ maksis laekunud vahendite arvel O. Kruudale ja temaga seotud isikutele riimuvad rahade liikumisega F I OÜ pangakontol. Kohtule esitati 10.02.2016 vaatlusprotokoll (kd III tlk 51-56) milles on kajastatud AS SEB Pank 29.11.2016 vastuskiri nr 112-2-12/16588542. Vaatluse eesmärgiks oli tuvastada ajavahemikus 01.01.2015-28.01.2016 Tere AS väljamaksed F I OÜ-le, tuvastada F I OÜ majandustegevus ajavahemikus 01.01.2015-28.01.2016 (sh tehingud O. Kruudaga) ja tuvastada samadel kuupäevadel tehtud pangaülekannete lõikes tehingute ahel Tere AS->F I OÜ->O. Kruuda. Vaatlusega tuvastati: Tere AS kandis 01.01.2015-28.01.2016 F I OÜ-le kokku 856 509,00 eurot selgitustega „laen“, „vastavalt kokkuleppele“, „laenulepingu alusel“, „vastavalt lepingule“; 2) F I OÜ-le laekus 01.01.2015-28.01.2016 kokku 1 118 728,20 eurot, sh suuremad laekumised: Tere AS-lt 856 509,00 eurot, O. Kruudalt selgitusega „vastavalt lepingule“ 125 055,00 eurot, K M A OÜ-lt selgitusega „laenuleping, vastavalt lepingule“ 55 416,00 eurot, AS-lt R selgitusega „vastavalt laenulepingule, laenu tagastamine“ 48 420,00 eurot, D OÜ-lt selgitusega „laen, arve alusel K J AS eest“ 21 745,00 eurot; 3) F I OÜ tegi 01.01.2015-28.01.2016 väljamakseid: - O. Kruudale 393 574,00 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“, „ülekanne“, „laenuleping“, „laenu tagastus“; - AS-le R 192 960,00 eurot selgitusega „vastavalt laenulepingule“; - M-le 185 852,00 eurot selgitusega „loan“; - D OÜ-le 87 825,00 eurot arvete alusel K Jd OÜ eest ja selgitustega „laenuleping“, „laenu tagastamine“, „laen, käibemaks“; - K M A OÜ-le kanti 46 365,00 eurot selgitusega „laenuleping“, „vastavalt lepingule“, „laen“; - Tere AS-le 40 000,00 eurot selgitusega „Car Rent tagastus“; - H. Konnole 36 060,00 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“, „O. Kruuda eest“, „ülekanne“, „laenu tagastamine O. Kruuda eest“; - V I OÜ-le 23 995,00 eurot selgitusega „laen, vastavalt lepingule AS R eest“. 1)

Kohtule esitati 08.06.2016 vaatlusprotokolli (kd III tlk 58-93) mille järgi vaadeldi pangapäringute vastuseid, D OÜ ja F I OÜ pangakontode väljavõtteid. Vaatlusega tuvastati: 1) F I OÜ allkirjaõiguslik isik SEB pangas oli ajavahemikul 01.01.2015-29.11.2015 K K ja internetipanga kasutajad K K ning H. Konno. Ajavahemikul 01.01.2015-02.06.2016 laekus F I OÜ pangakontole 1 343 380,20 eurot ja kontolt tehti väljamakseid 1 359 541,08 eurot. Tere AS maksis F I OÜ kontole kokku 996 614,00 eurot. F I OÜ kandis edasi O. Kruuda pangakontole 532 034,00 eurot, AS-le R 221 325,00 eurot, Mle 196 002,00 eurot, D OÜ-le 102 845,00 eurot ja H. Konnole 46 560,00 eurot. 2) D OÜ allkirjaõiguslikud isikud, internetipanga kasutajad ja deebetkaardi valdajad SEB pangas ajavahemikul 01.01.2015-17.12.2015 olid H. Konno ja H K. D OÜ allkirjaõiguslikud isikud ja internetipanga kasutajad ajavahemikul 01.01.201517.12.2015 olid H. Konno ja H K. Ajavahemikul 01.01.2015-12.05.2016 laekus D OÜ pangakontole kokku 600 733,07 eurot ja tehti väljamakseid 603 732,09 eurot. Tere AS maksis D OÜ kontole 257 209,00 eurot, F I OÜ kandis D OÜ-le 101 345,00 eurot. D OÜ kandis O. Kruudale 245 835,00 eurot, H. Konnole 105 185,00 eurot ja H K 26 376,00 eurot. 3) Kokku laekus: O. Kruudale 777 869,00 eurot (sh F I OÜ-lt 532 034,00 eurot ja D OÜlt 245 835,00 eurot), AS-le R 221 880,00 eurot (sh F I OÜ-lt 221 880,00 eurot ja D OÜlt 555,00 eurot), M-le F I OÜ-lt 196 002,00 eurot, H. Konnole 151 745,00 eurot (sh D OÜ-lt 105 185,00 eurot ja F I OÜ-lt 46 560,00 eurot). Kriminaalasjas on tõendatud, et äriühingud, millele F I OÜ Tere AS-ist laekunud rahalisi vahendeid kandis (M kd IV tlk 74 ja kd IV tlk 75, AS R kd IV tlk 77-82, OÜ P kd IV tlk 8386, kd IV tlk 99, K Jd OÜ kd IV tlk 87-90, M OÜ kd IV tlk 91-93, M R G kd IV tlk 94-96, K M A OÜ kd IV tlk 97-98) on vähemal või rohkemal määral seotud O. Kruudaga. H. Konno ütluste kohaselt tegi F I AS-le R ülekandeid, sest olid mingid laenuintressid ja võis olla mingeid õigusabi kulusid, M M tegeles ralliga, rallit sõitis O. Kruuda xxx K. K. Arveldused F I OÜ ja D OÜ vahel toimusid ilmselt seetõttu, et F I OÜ maksis K J OÜ eest näiteks D OÜ arveid ja

siis võis olla erinevaid laenutagastusi. K J OÜ arve oli kohtutäituri poolt arestitud ja sealt ei saanud otse ülekandeid teha. H. Konno täpsustas, et juhul kui oli kiirelt vaja mingeid makseid teha ja ta ei saanud O. Kruudat kätte, siis laenas ta oma firmast (D OÜ) raha ja F I OÜ tagastas selle hiljem. H. Konno selgitas, et juhul kui F I OÜ-l vaba raha arvete tasumiseks ei olnud, siis andis ta O. Kruudale teada ning viimane korraldas ülekande tegemise. H. Konno täpsustas, et tavaliselt kirjeldas ta lühisõnumise või e-kirjas lühidalt, milleks raha vaja on. H. Konno ütlused riimuvad järgmiste kirjalike tõenditega: Asitõendi vaatlusprotokolli (kd VII tlk 14-77) järgi vaadeldi 02.11.2016 Tere AS kontori läbiotsimisel (kd V tlk 1-58) mäluseadmele loodud arhiivifaili tarkvara MS Outlook 2013 abil. Vaatluse käigus leiti failist e-kirjad, millest tehti väljatrükk. Protokollile on lisatud väljatrükid O. Kruuda, H. Konno ja J. Rätsepa omavahelisest kirjavahetusest mis kokkuvõtvalt tõendavad seda, et H. Konno palus O. Kruuda ja temaga seotud isikute kulutuste katteks, arvete tasumiseks jms raha ning O. Kruuda andis J. Rätsepale korralduse, et viimane teeks vajalikud ülekanded. Asitõendi vaatlusprotokolli (kd VII tlk 191-200) järgi vaadeldi 20.01.2017 tarkvara XRY kasutades S S-Š mobiiltelefonist ja SIM kaardist tehtud koopiat, mida vaadeldi tarkvaraga. Vaatluse käigus prinditi välja tekstisõnumid O. Kruudale ja H. Konnole, mis on saadetud juunis 2015 ja augustis 2015 ja puudutavad ülekandeid F I OÜ-.sse; Asitõendi vaatlusprotokolli (kd VIII tlk 9-11) vaadeldi 19.01.2017 tarkvara XRY kasutades J. Rätsepa mobiiltelefonist tehtud koopiat. Vaatluse käigus prinditi välja O. Kruuda 05.02.2015 tekstisõnum, milles O. Kruuda annab korralduse kanda SEB 2200 ja K 1800. Asitõendi vaatlusprotokolli (kd VIII tlk 61-84) järgi vaadeldi 25.01.2017 tarkvara XRY kasutades H. Konno mobiiltelefonist ja SIM kaardist tehtud koopiat. Vaatluse käigus prinditi välja A. Viirma, K R, O. Kruuda, H. P tekstisõnumid ja panga tekstisõnumid laekumise kohta. Sõnumivahetus ajavahemikul jaanuar 2015-detsember 2015 puudutab ülekandeid, mida H. Konno peab O. Kruuda ja temaga seotud isikute heaks tegema, H. Konno annab O. Kruudale teada, et ta vajab selleks raha. Kriminaalasjas on tõendatud väga selge käitumismall; pärast seda, kui H. Konno andis O. Kruudale märku sellest, et mingiteks ülekanneteks on vaja raha, siis tegi Tere AS F I OÜ arveldusarvele ülekande: asitõendi vaatlusprotokolli (kd VII tlk 78-83) järgi vaadeldi 08.11.2016 F I OÜ pangakontode väljavõtteid süüdistuses kajastatud perioodi kohta ning O. Kruuda, H. Konno ja J. Rätsepa e-kirjavahetust eesmärgiga tuvastada seos kirjavahetuse ja Tere AS-ist F I OÜ-sse laekunud ülekannete vahel. Vaatlusega tuvastati kokkuvõtvalt see, et kui H. Konno andis märku sellest, et mingisuguseid O. Kruuda või temaga seotud isikute makseid on vaja tasuda, kandis Tere AS F I OÜ-le raha. Tere AS poolt tegid vajalikud ülekanded F I OÜle S S-Š ja J. Rätsep (kd IV tlk 111-112, tlk 113-115, tlk 116-117, 118-121). Kriminaalasjas on tõendatud, et Tere AS-ist läbi F I OÜ laekunud raha kasutas O. Kruuda mh isiklikuks otstarbeks. Asitõendi vaatlusprotokolli (kd IV tlk 29-39) järgi vaadeldi 04.10.2016 pankadest saabunud vastuseid järelepärimistele. Vaatlusega tuvastati, et ajavahemikul 01.01.2015-30.06.2016 kasutas O. Kruuda F I OÜ-st Nordea, SEB ja Swedbank arveldusarvetele laekunud vahendeid isiklikuks otstarbeks, tasudes arveid ja olmekulutusi, tegi ülekandeid perekonnaliikmetele, majahoidjatele. O. Kruuda tagastas vaadeldaval perioodil SEB arveldusarvelt F I OÜ-le

131 010,00 eurot, kuid F I OÜ ei tagastanud seda Tere AS-le vaid kasutas raha O. Kruudaga seotud äriühingute ja isikute tarbeks. O. Kruuda tagastas vaadeldaval perioodil Swedbank arveldusarvelt F I OÜ-le 131,00 eurot. SEB väljastas O. Kruuda ja temaga seotud isikute K R, G. Kruuda krediitkaartide väljavõtted (kd IV tlk 54-73). Krediitkaartidega tasuti arveid ja olmekulutusi. K R kohta selgitas H. Konno, et xxx tegeles O. Kruuda majapidamise haldamisega. Tunnistaja K R oli kohtus võrdlemisi sõnaaher (kd XI tlk 2-3 pöördel) kuid möönis, et ta on mingil määral hoolitsenud O. Kruuda isikliku majapidamise eest. K R selgitas, et tal oli SEB pangast väljastatud kaart, mille andis talle kasutamiseks O. Kruuda. K R üritas ütlustes seostada oma ülesandeid tööga (ostsin süüa, siis kui oli külaliste vastuvõtt jms) kuid kohtule esitatud ekirjadest on näha, et K R tegeles O. Kruuda majapidamisega. Nt on H. Konno saatnud 01.04.2015 O. Kruudale e-kirja (kd VII tlk 27) milles ta mh märgib, et K ja H on vaja Xxx majapidamisraha. O. Kruuda elukoht on Xxx 9 (vt ankeetandmed süüdistusaktis), 18.06.2015 on H. Konno saatnud O. Kruudale e-kirja, milles ta mh märgib, et K on majanduskuludeks vaja 500,00 eurot, mille H. Konno maksis oma rahast, 10.09.2015 on H. Konno saatnud O. Kruudale e-kirja, milles ta mh märgib, et K on majanduskuludeks vaja 1500,00 eurot jne. K R on saatnud H. Konnole 23.07.2015 lühisõnumid, milles teatab, et kaardil on ainult 29 eurot ja M pole muruniiduki jaoks kütustki (kd VIII tlk 66-67), H. Konno e-kiri 25.05.2015 (kd VIII tlk 39). Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistuseperioodil Tere AS-ist nö laenulepingu alusel tehtud ülekanded F I OÜ-sse kokku 996 614,00 eurot ei olnud seotud mitte laenulepingu teenindamisega vaid O. Kruuda isiklike vajaduste rahuldamisega ja seega nõustub kohus süüdistuses toodud väitega, et laenuleping oli osas, mis Tere AS kandis F I OÜ-le rahalisi vahendeid näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kohus nendib, et vaidlusaluse laenulepingu järgi oli raha laenamise eesmärgiks Viljandis asuva katlamaja ehitus- ja projektitööde finantseerimine. Ilmselgelt pooled raha, mida üle kanti, selleks otstarbeks ei kasutanud. Lepinguga loodi mulje, et väljamaksetel on kohane alus, kuid tegelikult toimus O. Kruuda isiklike ja või temaga seotud isikute vajaduste finantseerimine Tere AS-i kaudu. Kaitsjad esitasid Tere AS järgmistele ja olemasolevatele juhtkonna liikmetele nõude loovutamise kontekstis küsimuse, kas Tere AS ja F OÜ vaheline laenuleping oli näilik? Tunnistajad möönsid, et leping oli olemas, juriidiliselt tundus kõik korras, kuid hinnata nad seda ei oska. Laenunõude loovutamine viitas kaitsjate arvates sellele, et tegemist oli reaalse, mitte näilise lepinguga. Kohtu arvates ei tähenda nõude loovutamine, tasaarvestamine jne seda, et leping, mille alusel nõue tekkis ei olnud näilik. Ka näiliku lepingu alusel võivad rahad liikuda, lihtsalt need ei liigu lepingus näidatud tingimustel. Kahtlemata võis nn liidetud lepingute alusel laenatud raha osaliselt liikuda ka sihtotstarbeliselt ning F OÜ ei kandnud seda edasi F I OÜ-le (katlamajja on selle käigus hoidmiseks vajalik teha kahtlemata investeeringuid) siis TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kohtu hinnangul on nö investeerimisleping ja näilik laenuleping selgelt piiritletavad. Tere AS poolt nn laenulepingu alusel F I OÜ-le tehtud väljamaksete puhul esitasid kaitsjad väite, et raha ei ole ettevõtluse sfäärist välja läinud ja seega ei ole alust rääkida tulumaksukohustusest. Lisaks pöörasid kaitsjad tähelepanu F OÜ laenu ümberhindlusele Tere AS-i majandusaasta aruandes, kuid viimase puhul ei ole kohtu arvates midagi enneolematut. Kohtule esitati Tere AS majandusaasta 2014 ja 2017 aruanded ja nendest nähtub, et Tere AS juhtkonna vahetumisel muutus nägemus sellest, kas F OÜ-le antud laen on tõenäoliselt laekuv või mitte. Tere AS majandusaasta 2014 aruandes (kd XIV tlk 93-148) on aruande p 9 kirjes

pikaajalised finantsinvesteeringud kajastatud pikaajalised laenulimiidid teistele juriidilistele isikutele (so kontserni investeeringud taristusse odavama soojusühikuhinna jaoks tulevikus) summas 1 336 894,00 eurot, intress 1%, tasumise tähtaeg 31.12.2021. Tegemist on Tere AS-i laenuga F OÜ-le. Tere majandusaasta 2017 aruande (kd XVII tlk 26-94) p 9 on näha, et 30.06.2016 seisuga kajastati F OÜ-le antud laen ebatõenäoliselt laekuva laenuna, kuid see on seisuga 31.12.2017 hinnatud uuesti tõenäoliselt laekuvaks. Tunnistaja T T, kes oli Tere AS nõukogu liige oktoober 2016-märts 2017 (kd XII tlk 155-176) esialgu ümberhindluse rida suurusjärgus 1,4 miljonit eurot ei meenunud. Talle meenus, et F OÜ-l ja Tere AS-l oli mingi rahaline suhe, mille puhul oli tunne, et see võis olla laen, kuid paralleelselt oli tal tunne, et võidi maksta mingi asja eest liiga palju. F OÜ tootis sooja, esitas Tere AS-le arveid ja sellega tasaarvestati laenu. Tema mäletamist mööda oli ümberhindlus tingitud sellest, et vara ei katnud nõuet ära. T Ti hinnangul ei olnud tegu asjaga, mis on seotud igapäevase majandustegevusega, see oli Tere AS-le kahjulik. Tunnistaja E H, Tere AS nõukogu liige 08.03.2017-11.09.2017 andis ütlusi (kd XII tlk 23-33) et Tere AS oli varasematel aastatel andnud F OÜ-le laenu 1,4 miljonit eurot intressiga 1%. Laen oli bilansis provisjoneeritud. Nõude üleminekul M P I OÜ-le kajastati laen uuesti finantstuluna, sest tekkis tagasisaamise tõenäosus. Kohus nendib, et seega provisjoneeriti laen lihtsal põhjusel. Esiteks on nõuete ümberhindamine juhtkonna pädevuses ning T T selgitas, et ümberhindlus oli tingitud sellest, et tehing oli küsitav: vara ei katnud nõuet, leping oli Tere AS-le kahjulik. Kohus on tuvastanud, et kõnealuse lepingu abil tegi Tere AS ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning seega ei pruukinud T Ti hinnang sellele, et laenuga oli tema arvates midagi valesti, olla vale. Äriühingu majanduslik seis tuleb kajastada õigesti ja õiglaselt ning antud juhul oli see otsustus, mida Tere AS tolleaegne juhtkond oma parimate teadmiste juures langetas. Olukorras kus 1% intressiga laen on antud tagatiseta äriühingule, mille vara ei kata nõuet ja see äriühing ei ole sidusettevõte, on igati mõistlik ja põhjendatud hinnata nõuet pigem konservatiivselt. Ümberhindluse tühistamine oli seotud M P I OÜ (ostja) ja F OÜ (müüja) vahel 02.12.2016 sõlmitud Viljandi katlamaja käitise müügilepinguga (kd X tlk 110-111). Lepingu järgi kuulub F OÜ-le katlamaja, mis varustab soojusenergiaga Tere AS Viljandi tootmisüksust. Müüja müüs ostjale lepingu eseme, so Viljandi katlamaja koos selle majandamist teenivate asjade, õiguste ja kohustustega (käitis) hinnaga 1 441 702,65 eurot. Pooled leppisid kokku, et ostuhinda ei tasuta rahas vaid ostuhinna tasaarvestab M P I OÜ nõudega F OÜ vastu. Käitise omand pidi üle minema hetkel, mil M P I OÜ-le on üle läinud E OÜ osa. Tehingu tagamaadest rääkisid tunnistajad K K, Tere AS nõukogu liige alates 09.03.2017 ja alates 15.09.2017 xxx (kd XII tlk 11-22), E H, Tere AS nõukogu liige 08.03.2017-11.09.2017 (kd XII tlk 23-33), S P, Tere AS nõukogu liige alates märtsist 2017 (kd XII tlk 121-131 pöördel) ja R. L Tere AS nõukogu liige (kd XII tlk 180-195). Kõik tunnistajad selgitasid kokkuvõtvalt seda, et F AS tarnis Tere AS-ile tootmiseks vajalikku soojusenergiat, tegemist on piimatööstuse toimimiseks hädavajaliku teenusega ning riskide maandamiseks on strateegiliselt vajalik, et katlamaja kuuluks tootmisettevõttele või selle sidusettevõtetele. Sellele, et eraldiseisvalt (ja O. Kruudaga seotud) äriühingult tootmiseks hädavajaliku teenuse ostmine on suur risk, viitas ka T T (kd XII tlk 155-176). Tunnistaja E H selgitas, et pärast tehingut hinnati nõue uuesti tõenäoliselt laekuvaks, sest M P I OÜ oli Tere AS-le tugevam partner ning see andis alust arvata, et raha laekub. Pärast tehingut hinnati F OÜ-ga seotud nõue uuesti tõenäoliselt laekuvaks. Kohtu hinnangul on jällegi tegemist juhtkonna pädevusse kuuluva hinnanguga ning olukorras kus nõude omandab Tere AS-ga seotud ettevõte on nõude ümberhindlus täiesti

loogiline samm. Kohus ei nõustu kaitsjatega selles, et Tere AS-ist nö välja läinud raha on jätkuvalt ettevõtluse sfääris. Kohtule esitati F I OÜ (loovutaja) ja F OÜ (omandaja)vahel 19.06.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu (kd X tlk 118-121). F I OÜ deklareeris, et tal on laenulepingust tulenev laenusumma, intresside ja viivisintresside tagastamise nõue O. Kruuda vastu. Põhinõue on 1 079 067,71 eurot ja sellele lisanduvad kõrvalnõuded. F OÜ deklareeris, et tal on F I OÜ-ga laenulepingutest ja kompromisslepingust tulenev tagasinõude õigus, mille suurus lepingu allkirjastamise seisuga on 1 294 821,11 eurot. Pooled leppisid kokku, et F I OÜ loovutab nõude O. Kruuda vastu F OÜ-le. F OÜ tasus nõude ees tasaarvestamise teel – F OÜ vähendas F I OÜ võlgnevust 1 079 067,71 euro võrra. Lepingu p 2.5 tasaarvestati vastastikku kõrvalnõuded (F I OÜ intressi tasumise kohustus O. Kruuda põhivõlgnevustelt arvestatud intressidega). Kohus märgib, et esiteks ei olnud seega Tere AS väljamaksed, mis jõudsid F I OÜ-sse mitte kuidagi seotud lepinguga, mis märgiti väljamaksete aluseks (vt S S-Š poolt läbiotsimisel tehtud raamatupidamisprogrammi väljatrükk, kus väljamaksete aluseks oli märgitud nn kolmepoolne leping, H. Konno ütlused selle kohta, et raha F I OÜ-sse jõudis valdavalt ainult Tere AS-ist). Teiseks viidatakse F I OÜ ja O. Kruuda vahelisele laenulepingule, mida H. Konno sõnul ülekannete ajal mitte kunagi ei eksisteerinud. Kolmandaks loovutas F I OÜ oma nõude O. Kruuda vastu F OÜ-le alles siis, kui oli kindel, et M P I OÜ tasub katlamaja ees nõudega, mis Tere AS-l oli F OÜ vastu. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik väita, et O. Kruudale tehtud väljamaksed on ettevõtluse sfääri tagasi jõudnud. F I OÜ-l on nõue O. Kruuda vastu, mille osaühing loovutab F OÜ-le ja viimane nö tasub tasaarvestusega ehk deklareerib, et ta omandas nõude O. Kruuda vastu ja seega F OÜ-l enam pretensioone F I OÜ-le ei ole. Nõue O. Kruuda vastu on seega nüüd F OÜ-l. Kolmepoolse lepingu alusel loeti F I OÜ-sse kantud summad automaatselt F OÜ võlgnevuseks ja seega on F OÜ vastutav Tere AS-i ees selliselt, et tal ei ole võimalik F I OÜ-lt enam mitte midagi nõuda, selle asemel on F OÜ-l nõue O. Kruuda vastu. Nõude loovutamise lepinguga kindlustati kohtu hinnangul üksnes see, et F I OÜ-l ei ole O. Kruuda vastu enam nõudeid. Lepinguga tekkis F OÜ-l nõudeõigus O. Kruuda vastu ja seega on loogiline, et F OÜ pidanuks hakkama nõuet realiseerima, et selle arvel tasuda laenuvõlgnevus Tere AS-le. F OÜ vastutas jätkuvalt Tere AS-i ees kolmepoolse lepingu alusel. Seda aga ei juhtunud ja tegelikult vajaduski selle järele puudub, sest Tere AS (loovutaja) ja M P I OÜ (omandaja) sõlmisid 05.09.2017 nõude loovutamise lepingu (kd X tlk 122-125). Lepingus deklareerisid pooled, et Tere AS sõlmis F OÜ-ga laenulepingu ja Tere AS-le kuulub lepingu alusel tekkinud põhinõue 1 441 703,00 eurot. Tere AS ja M P I OÜ leppisid kokku, et Tere AS loovutab lepingu allkirjastamise hetkest nõude F OÜ vastu M P I OÜ-le ning viimane tasub selle eest Tere AS-le hiljemalt 01.04.2018 1 441 703,00 eurot. M P I OÜ esindaja R. L kinnitas, et M P I OÜ pool tasumised Tere AS-le toimuvad. Järelikult maksis ja maksab M P I OÜ Tere AS-le tagasi mh ka raha, mis kanti F I OÜ-le O. Kruuda ja/või temaga seotud isikute vajaduste katteks, sest kolmepoolse lepingu järgi loeti väljamaksed F I OÜ-le automaatselt F OÜ võlgnevuseks Tere AS-i ees ja O. Kruuda ei pea enam maksma mitte kellelegi mitte midagi. Kohtu hinnangul on vale rääkida sellest, et raha on jõudnud tagasi ettevõtluse sfääri. Kitsamas mõttes kindlasti: Tere AS saab välja makstud raha tagasi. Laiemas mõttes on aga selge, et M P I OÜ tasudes oma sidusettevõttele mh O. Kruuda isiklikke kulutusi ei saa sellele minevat raha kasutada oma ettevõtluses ning selles võtmes ei jää raha ettevõtlussfääri. Kaitsjate väide võib esmapilgul tunduda asjakohane, kuid selle jaatamisel võib

15.K OÜ ja K OÜ Esitatud süüdistuse järgi tegi Tere AS ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ajavahemikul aprill 2016-juuni 2016 K OÜ-le kokku summas 30 185,52 eurot ja K OÜ-le kokku summas 47 940,00 eurot. Kohtule esitati tõendina menetlustoimingu protokollid, mis prokuratuuri arusaama järgi peaks kohtule arusaadavalt kinnitama, et sarnaselt F I OÜ-le olid kõnealused äriühingud riiulifirmad (vt läbiotsimisprotokollid, mille järgi üritati K OÜ ja K OÜ asukohas toimetada läbiotsimisi, kuid need ebaõnnestusid, sest äriühingud ei tegutsenud registrijärgsetel aadressidel kd VIII tlk 133-134, tlk 140-141). Kohtu hinnangul olid K OÜ ja K OÜ süüdistuses näidatud perioodil reaalselt tegutsevad nn iduettevõtted ja fakt, et need olid Tere AS jaoks alates juhtkonna vahetusest tarbetud (vt nt M Ti, K Ki ja R. L ütlused) ei tähenda, et neid ei oleks kunagi eksisteerinud. K OÜ kanti äriregistrisse 30.12.2014 (kd IV tlk 5-6). Äriühingu osanik on alates 29.12.2014 D T H OÜ ja xxx O. Kruuda. K OÜ kanti äriregistrisse 30.12.2014 (kd IV tlk 7-8). Äriühingu osanik on alates 29.12.2014 D T H OÜ ja xxx O. Kruuda. Kohtule esitati äriühingute majandusaasta aruanded (kd XVII tlk 111-121) K ja K tarkvaralahenduse kirjeldus (kd X tlk 64-101). Viimase järgi on K lihtsustatult mobiilirakendus, mis pakub Tere AS toodete põhiseid retsepte; K OÜ on mobiilirakendus, mis hõlbustab müügiga tegelevate inimeste tööd seeläbi, et võimaldab jälgida toodete ülespanekut erinevates jaekettides, suhelda vahetult müügiesindajatega jms. Tunnistaja S S-Š selgitas (kd XI tlk 79) et Tere AS arendas K ja K rakendusi, pärast võõrandati need vastavalt K OÜ-le ja K OÜ-le. Seejärel esitasid osaühingu Tere AS-le rakenduste eest igakuiselt arveid. Kohtule esitati arved, millest tunnistaja rääkis: K OÜ poolt ajavahemikul märts 2015-august 2017 esitatud arved Tere AS-le (kd X tlk 4-34) ja K poolt esitatud arved Tere AS-le (kasutajalitsents) jaanuar 2017-juuli 2017, jaanuar 2016-detsember 2016, märts 2015-detsember 2015 (kd X tlk 35-63). S S-Š ütluste järgi 2016-ndal aastal rakendus K kindlasti töötas, selles kas K samuti toimis, ta kindel ei olnud. Osaühingute raamatupidamisega

tegeles S S-Š sõnul H. Konno. Tunnistaja H. Konno kinnitas, et K OÜ ja K OÜ osutasid Tere AS-le reaalset teenust ja esitasid selle eest arveid. Seda, et tegemist oli nn start-up’idega kinnitas ka tunnistaja T T (kd XII tlk 161). H. Konno kontorist leiti läbiotsimisel mh IT-Devils OÜ arved K OÜ-le ja K OÜ-le (asitõendi vaatlusprotokoll 29.12.2016 kd VIII tlk 85-119). Kohtule esitati O. Kruuda e-kirjavahetus J. Rätsepa ja H. Konnoga (kd XIV tlk 26-28) milles on juttu K OÜ ja K OÜ arvete tasumisega, mida on esitanud I D, H. Konno viitab, et arvete ja palkade maksmiseks on vaja raha ning O. Kruuda ütleb, et tuleb ära maksta. Eeltoodu kinnitab seda, et osaühingutele osutati IT-alaseid teenuseid ja see on rakendusi silmas pidades ka loogiline. Kohus nõustub O. Kruuda kaitsjatega selles, et nn iduettevõtted reeglina iseseisvalt hakkama ei saa ja vajavad kasvufaasis välist finantseerimist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Tere AS nö toetas K OÜ ja K OÜ tegevust. Kohtule esitati S S-Š saadetud 15.06.2015 e-kiri O. Kruudale ja R. R (kd V tlk 130) mille järgi on Tere AS nõue K OÜ vastu 493 784,00 eurot ja K OÜ vastu 154 773,00 eurot. Tunnistaja selgitas kohtus, et oli järelmaksuleping, mitte puhas laen vaid järelmakse – pikaajaline nõue, mida tasutakse. Tere AS 22.07.2016 nõudekirjade järgi (kd V tlk 114-115) võlgnes K OÜ Tere AS-ga 30.12.2014 sõlmitud laenulepingu alusel Tere AS-le 115 907,76 eurot (sh laenu põhiosa 100 800,00 eurot, intress 2495,16 eurot ja viivis 12 612,60 eurot) ja K OÜ võlgnes Tere AS-le 30.12.2014 sõlmitud laenulepingu alusel 250 865,24 eurot (sh laenu põhiosa 216 000,00 eurot, intress 7838,24 eurot ja viivis 27 027,00 eurot). Vaatamata eeltoodule on kohtu hinnangul asjas tõendatud, et Tere AS kandis O. Kruuda ja temaga seotud isikute isiklike arvete tasumiseks rahalisi vahendeid K OÜ ja K OÜ kaudu ning arved, millele ülekannetel viidatakse, ei ole õiged. Tunnistaja H. Konno ütlustega on tõendatud (kd II tlk 79-81) et mingid korrad, kui oli vaja isiklikeks makseteks raha, kanti need K ja K arveid ja sealt edasi kanti raha F I OÜ-le. H. Konno kinnitas, et kui ta tegi K OÜ-st ja K OÜ-st ülekandeid F I OÜ-le, siis alusdokumente tal ei olnud. Selgituseks oli vastavalt lepingule, mida tema teada ei olnud. O. Kruuda on 30.11.2015 saatnud H. Konnole ja J. Rätsepale e-kirja (kd VIII tlk 70) milles ta küsib kas viitsite Higa ka K ja K läbi keerutada, ehk et meie kanname sinna ja H kannab tagasi, 08.01.2016 on O. Kruuda saatnud e-kirja J. Rätsepale ja S S-Šle küsimusega kas ringitame K ja K , et oleks vähem pabereid. S S-Š vastab, et tasudes K ja K H võib maksta riigilõivu (kd VIII tlk 72). Viidatud e-kirjad ei ole saadetud süüdistuses näidatud perioodil, kuid kohtu hinnangul nähtub e-kirjadest see, et O. Kruuda ja temaga seotud isikute arvete tasumiseks kasutati vajadusel K OÜ-d ja K OÜ-d, mis siis nn ringitasid raha edasi. Kohtule esitati 27.09.2016 asitõendi vaatlusprotokoll (kd IV tlk 9-11) mille järgi vaadeldi AS SEB Pank vastuskirju. Vaatlusega tuvastati: 1) ajavahemikul 01.04.2016-30.06.2016 kandis Tere AS rahalisi vahendeid vaadeldaval perioodil K OÜ-le ja K OÜ F I OÜ-le ning F I OÜ kolmandatele isikutele järgmiselt: -

29.04.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 4500,00 eurot selgitusega „Tere AS arve 11, 12, 13“. K OÜ kandis 4500,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen“. F I OÜ kandis samal päeval 4500,00 eurot edasi O. Kruudale selgitusega „vastavalt lepingule“; 02.05.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 1800,00 eurot selgitusega „Tere AS arve 13“. K OÜ kandis 1800,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen“. F I OÜ kandis samal päeval 1800,00 eurot edasi O. Kruudale selgitusega „vastavalt lepingule“; 24.05.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 3650,00 eurot selgitusega „Tere AS arve 13, 14“. K OÜ kandis 3650,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen“. F I OÜ kandis samal päeval 4000,00 eurot edasi O. Kruudale selgitusega „vastavalt lepingule“; 26.05.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 2000,00 eurot selgitusega „Tere AS arvete katteks“. K OÜ kandis 2000,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen“. F I OÜ kandis samal päeval 2000,00 eurot edasi OÜ-le E selgitusega „ülekanne“; 02.06.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 7250,00 eurot selgitusega „Tere AS arvete katteks“. K OÜ kandis 7250,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen“. F I OÜ kandis samal päeval 5500,00 eurot edasi AS-le R selgitusega „vastavalt laenule“ ja 1750,00 eurot O. Kruudale selgitusega „vastavalt lepingule“; 03.06.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 6000,00 eurot selgitusega „Tere AS arvete katteks“. K OÜ kandis 6000,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen“. F I OÜ kandis samal päeval 6000,00 eurot edasi O. Kruudale selgitusega „vastavalt lepingule“; 09.06.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 5750,00 eurot selgitusega „Tere AS arvete katteks“. K OÜ kandis 5750,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen“. F I OÜ kandis samal päeval 2650,00 eurot edasi O. Kruudale selgitusega „leping“, 1150,41 eurot P OÜ-le selgitusega „arve 050516-1“, 1100,00 eurot D OÜ-le selgitusega „arvete alusel K J eest“, 645,00 eurot K M A OÜ-le selgitusega „laenuleping“; 15.06.2016 kandis Tere AS K OÜ-le 5800,00 eurot selgitusega „Tere AS arvete katteks“. K OÜ kandis 5800,00 eurot samal päeval edasi F I OÜ-le selgitusega

Kokku kandis Tere AS K OÜ-le vaadeldaval perioodil 47 940,00 eurot, millest K OÜ kandis F I OÜ-le edasi 47 499,00 eurot. F I OÜ kandis O. Kruudale, H. Konnole (O. Kruuda eest), Mle, K M A OÜ-le, OÜ-le E, P OÜ-le, AS-le R ja D OÜ-le 47 980,41 eurot. Kohus on varasemalt viidanud, et kõik loetletud äriühingud omasid puutumust O. Kruuda või temaga seotud isikutega. Kriminaalasjas on tõendatud, et F I OÜ-st laekunud rahalisi vahendeid kasutas O. Kruuda enda või endaga seotud isikute tarbeks (kd IV tlk 29-39, 54-73). Nõudekiri ja AS SEB Pank vastus nõudele (kd IV tlk 122-125) kinnitavad seda, et nõudekirjas kajastatud ülekanded, mis on tehtud süüdistuses märgitud perioodil, tegid Tere AS pangakontolt K OÜ pangakontole, Tere AS pangakontolt K OÜ pangakontole, K OÜ pangakontolt F I OÜ pangakontole ja K OÜ pangakontolt F I OÜ pangakontole J. Rätsep ja H. Konno ning ülekanded F I OÜ pangakontolt O. Kruuda pangakontole H. Konno. Kohtu hinnangul ei ole raha, mis Tere AS K OÜ-le ja K OÜ-le arvete katteks kandis, vähimalgi määral seotud teenustega, mida osaühingud Tere AS-le osutasid. Esiteks on siingi sarnaselt Tere AS ja F I OÜ nn laenulepingu teenindamiseks mõeldud kannetega näha kindel muster: raha liigub kiiresti K OÜ-st ja K OÜ-st edasi F I OÜ-le ja sealt ruttu edasi O. Kruudale ja/või temaga seotud isikute arvete katteks. Tõenäoliselt seetõttu, et kohtule esitatud e-kirjavahetuse pinnalt võib järeldada, et arvete jms maksmisega oli reeglina kiire. Ülekannetest on näha, et Tere AS-l tekkis tuhin nn arveid tasuda millegipärast just siis, kui O. Kruuda ja/või temaga seotud isikud vajasid raha. Lisades siia O. Kruuda ettepaneku keerutada rahasid läbi K ja K on selge, et mittemingisugust seost ettevõtlusega nn arvetel ei olnud. Kuigi O. Kruuda ettepanekud on varasemad, siis süüdistuses näidatud perioodil on välja kujunenud kindel muster – kui varasemalt kanti raha Tere AS-ist otse F I OÜ-sse, siis alates aprillist kandis Tere AS raha F I OÜ-sse läbi K OÜ ja K OÜ. Kohus nõustub süüdistuses esitatud väitega, et nn arved ei vastanud tegelikkusele. Fakt on see, et F OÜ võlgnevust ei saanud Tere AS lasta lõputult kasvada ja seetõttu lõppes O. Kruuda rahastamine F OÜ-F I OÜ abil aprillis 2016 ning seda jätkati läbi K OÜ ja K OÜ. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistuses esitatud väited on õiged selles, et Tere AS tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid F Iile ajavahemikul jaanuar 2015-aprill 2016 kokku summas 996 414 eurot ning alates aprillist 2016-juuni 2016 K OÜ-le kokku summas 47 940,00 eurot ja K OÜ-le kokku summas 30 185,52 eurot.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ja kohtu hinnangul on tõendatud, et Tere AS TSD-del (kd IV tlk 126-167) süüdistuses nimetatud ajavahemikul ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le ei deklareerinud. Kohus nendib, et väljamaksete deklareerimata jätmisega rikuti TuMS § 1 lg 3, mille järgi maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed TuMS §-des 49-52 sätestatud tulumaksuga. Vaidlust selles, et Tere AS on residendist juriidiline isik, ei ole. Kohus tuvastas, et Tere AS tegi süüdistuses näidatud perioodil ja ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuulunuks TuMS § 1 lg 3 järgi maksustamisele tulumaksuga TuMS § 4 lg 1 ja lg 11 sätestatud määras ja korras. TuMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-51. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel on ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Esitatud süüdistuse järgi puudus Tere AS-l F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le tehtud väljamaksete puhul nõuetekohane alusdokument, sest need ei vastanud RPS § 7 lg 1, mille järgi peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. O. Kruuda kaitsjad märkisid, et süüdistuses sisalduv viide RPS § 7 lg 1 ei ole kohane, sest tegemist on hilisema redaktsiooniga. Kohus jätab F I OÜ-sse kantud summade puhul kaitsjate väite käsitlemata: prokuratuur tugines F I OÜ-le tehtud maksete puhul sellele, et need tehti näiliku laenulepingu alusel, so alusdokumendita. Seda, et leping oli vähemalt osaliselt näilik, kohus jaatas. Kaitsjate vastuväidet on põhjust vaagida K OÜ-ga ja K OÜ-ga seotud etteheite puhul, seal on ülekannetest näha, et Tere AS tegi makseid arvete alusel. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et prokuratuur on süüdistusakti koostades valesti viidanud kehtivale RPS § 7 lg 1, mille järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Süüdistuses kirjeldatud tegude toime panemise ajal kehtinud RPS § 7 lg 1 nägi ette, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad kajastuma dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed, tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad) mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist ja vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kohtu arvates ei ole see viga olulise kaaluga. Kohus nendib, et RPS § 7 lg 1 uus redaktsioon ei ole varasemaga oluliselt muutunud selles osas, mis on süüdistuse kontekstis oluline: algdokument peab kinnitama majandustehingu toimumist, sest TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel on ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

mittevastav algdokument. Käesoleval juhul aga ei väida prokuratuur seda, et arved ei vastanud formaalselt nõuetele, prokuratuur väidab, et arved ei vastanud tegelikkusele, so nende alusel ettevõtluse sfääris majandustehingut ei toimunud ja seega ei saanud need kinnitada ka majandustehingu(te) toimumist. Kooskõlas TuMS § 54 lg 2 on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodidele järgneva kalendrikuu 10-ks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni TuMS §-des 48-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta järgmisel eelmisel kuul ja kohustatud TuMS §-de 48-53 alusel kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10ks kuupäevaks. TuMS viidatud kohustusi Tere AS ei täitnud, F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ei deklareerinud ja seega esitas Tere AS süüdistuses näidatud perioodil koostatud TSD-des maksuhaldurile valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kriminaalasjas oli süüdistus esitatud ka Tere AS-le, kuid kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 alusel (kd XVII tlk 8-19). Tere AS hüvitas Maksuja Tolliameti poolt esitatud avalik- õigusliku nõude täies ulatuses (kd I tlk 114-115) ning korrigeeris KMD-sid ja TSD-sid (vt nt tunnistaja M.P, M Ti ja K Ki ütlused). KarS § 3891 lg 1 järgi on ülalkirjeldatud tegevus kuriteona karistatav, kui valeandmete esitamisega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Kooskõlas KarS § 121 lg 1 loetakse suureks kahjuks 40 000,00 eurot. Maksuarvestuse järgi (kd IV tlk 168-178) jättis Tere AS maksustamisperioodil jaanuar 2015 - juuni 2016 TSD-des deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 1 030 111,94 eurot ja sellelt arvestamata ning tasumata tulumaksu 257 527,99 eurot. Kohus märgib, et KarS § 3891 lg 1 järgi on kuritegu lõpule viidud valeandmete esitamisega, so antud juhul ebaõigete andmetega deklaratsiooni kinnitamisega emaksuameti keskkonnas. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et süüdistuses loetletud valeandmetega maksudeklaratsioonid esitas ja kinnitas e-maksuametis vahetult Tere AS peaxxx S S-Š, kelle suhtes kriminaalasi lõpetati KrMS § 205 alusel. Kriminaalasjas on O. Kruudale esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi ja J. Rätsepale KarS § 3891 lg 1 – 22 lg 3 järgi. O. Kruuda oli süüdistuse järgi koos S S-Šga kaastäideviija ja J. Rätsep kaasaaitaja. O. Kruuda ja J. Rätsepa kaitsjate väitel ei ole süüdistatavate süüdi mõistmine põhjendatud, sest esitatud süüdistus on ebapiisav osas, mis see puudutab teokoosseisu subjektiivset külge ning seega tuleb O. Kruuda ja J. Rätsep õigeks mõista. O. Kruuda kaitsjad märkisid, et süüdistuse järgi on O. Kruuda täideviija rollis, so vahetult esitas maksudeklaratsioonid maksuhaldurile S S-Š O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Süüdistuses väidetakse lisaks seda, et valeandmeid esitas O. Kruuda Tere AS xxx ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Šga. O. Kruudat süüdistatakse järelikult kaastäideviijana KarS § 21 lg 2 mõttes. S S-Š puhul on selge, et tema koostas ja esitas maksuhaldurile süüdistuses loetletud maksudeklaratsioonid, kuid O. Kruuda tegevus või tegevusetus on süüdistuses jäetud kirjeldamata ja konkretiseerimata. Selgusetu on see, milles O. Kruuda tegevus või tegevusetus seisnes. Kohus iseseisvalt seda kooskõlas KrMS § 268 sisustada ei saa. Süüdistuses esitatud väide ühiselt ja kooskõlastatult ei ole faktiline asjaolu vaid tegemist on KarS § 21 lg 1 õigusliku kvalifikatsiooniga ja seda ei saa lugeda O. Kruuda teopanuse konkretiseerimise nõude täitmiseks. Süüdistuses sisalduv väide, et S S-Š esitas maksudeklaratsioonid maksuhaldurile O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides ei ütle O. Kruuda teopanuse kohta midagi. Fakt on see, et O. Kruuda maksudeklaratsioonide esitamisega ei tegelenud, seda tegi peaxxx. Süüdistusakt on vastuoluline: ühes kohas väidetakse, et deklaratsioone esitas S S-Š ja ta tegi seda O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Seejärel väidetakse, et nad tegid seda ühiselt ja kooskõlastatult.

Kaitsjate hinnangul ei olnud O. Kruudal alust arvata, et S S-Š esitab maksuametile valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone. S S-Š esitas enda teada maksuhaldurile õigeid andmeid sisaldavaid deklaratsioone, kõik algdokumendid olid olemas. Süüdistuse väide selle kohta, et O. Kruuda ja S S-Š esitasid maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid ühiselt ja kooskõlatatult ei ole tõendatud. Kaitsjad märkisid täiendavalt, et O. Kruuda oli süüdistuse perioodil Tere AS xxx (xxx). Aktsiaselts oli suurettevõte ja kuigi O. Kruuda langetas juhina strateegilisi otsuseid ei saa sellest järeldada, et ta oli kõikides küsimustes ainuotsustaja ning teadis küsimusi, mis puudutasid tehingute kajastamist Tere AS raamatupidamises ja andmete esitamist maksudeklaratsioonides. O. Kruudal oli lisaks Tere AS juhtimisele teisi, ühiskondlikke ülesandeid ja ei ole usutav, et tal oli aega ja tahtmist tegeleda komplitseeritud skeemide välja töötamisega, säästmaks äriühingule ca 257 000,00 eurot tulumaksu. Prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks välja selgitada, mida tegid teised võtmetähtsusega juhid, keda Tere AS 2014 majandusaasta aruande andmetel oli 14. Xxx delegeerib vähemolulised ja/või erikompetentsi nõudvad küsimused teistele inimestele, kes on valdkonnas rohkem pädevad. Tere AS-is tegeles raamatupidamise ja maksuarvestusega terve osakond ja O. Kruudal ei olnud alust arvata, et Tere AS xxxd ei toimi kooskõlas seadustega. Esitatud süüdistuse järgi heidetakse O. Kruudale ette seda, et: 1) ta esitas Tere AS xxx ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Šga A. Viirma, H. Konno ja J. Rätsepa kaasaaitamisel maksustamisperioodil jaanuar 2015 - juuni 2016 Tere AS TSD-des valeandmeid eesmärgiga varjata maksukohustust; 2) tema teadmisel, soovil ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku A. Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja J. Rätsep F I OÜ-e rahasummad süüdistuses näidatud ajal ja ulatuses; 3) tema teadmisel, soovil ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku A. Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja J. Rätsep K OÜ-le rahasummad süüdistuses näidatud ajal ja ulatuses, mis kanti edasi F I OÜ-le; 4) tema teadmisel, soovil ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku A. Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja J. Rätsep K OÜ-le rahasummad süüdistuses näidatud ajal ja ulatuses, mis kanti edasi F I OÜ-le; 5) ta on esitanud Tere AS TSD-des jaanuar 2015-juuni 2016 tahtlikult valeandmeid ja see seisnes selles, et Tere AS ja tema xxx jätsid deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud ja sellelt arvestamata tulumaksu; 6) ta esitas Tere AS xxx ühiselt ja kooskõlastatult koos Tere AS xxx S S-Šga, A. Viirma, H. Konno ja J. Rätsepa kaasaaitamisel e-maksuameti kaudu Tere AS TSD-des tahtlikult valeandmeid; 7) tema korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel Tere AS arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumiseks; 8) ta jättis korduvate maksukuritegudega riigile deklareerimata ja tasumata tulumaksuna 257 528,98 eurot. Kohus nendib, et kahtlemata on O. Kruuda kaitsjatel õigus: süüdistuses oleks võinud O. Kruuda teopanust põhjalikumalt sisustada. Samas on kaitsjad kohtu hinnangul O. Kruudaga seotud tegusõnad (teadmisel, soovil jne) kontekstist välja rebinud, jättes tähelepanuta selle, et

prokuratuur on siiski minimaalselt, kuid kaitseõiguse tagamiseks siiski piisavalt öelnud seda, et Tere AS-ist ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ei teinud S S-Š ja J. Rätsep omal algatusel vaid ülekannete tegemist soovis O. Kruuda ja seega oli ta nendest ülekannetest ka teadlik. Samuti on kaitsjad oma kriitikas kõrvale jätnud süüdistuse väite selle kohta, et alusdokumendita ülekanded tehti O. Kruuda korraldusel. Kohus ei nõustu sellega, et antud juhul tuleks süüdistuses sisalduvat sõna esitama käsitleda kitsalt ja lähtuda eeldusest, et prokuratuur on silmas pidanud deklaratsioonide füüsilist esitamist. Tõsi: maksudeklaratsioone füüsiliselt esitab paljudel juhtudel xxx ning antud asjas puudub vaidlus selles, et Tere AS TSD-d esitas S S-Š. Samas on O. Kruuda see, kes esitas kohtu hinnangul koos peaxxxga TSD-des valeandmeid ja sõna esitama tuleb mõista ning nii on ka kirjas, et esitas xxx. Kohus märgib, et ükskõik, kas xxx tegeleb raamatupidamise ja maksuarvestusega nö mees ja koer tüüpi ettevõttes ise või delegeerib selle suuremas äriühingus pädevale spetsialistile, lasub xxxl vastutus, et andmed oleksid õiged. Käesolevas asjas pole aga kohtu hinnangul tõendeid vaadates paslik väita seda, et S S-Š tegutses üksi ning O. Kruuda ei teadnud valeandmete esitamisest mitte midagi. Esiteks tehti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid Tere AS-ist O. Kruuda korraldusel ja huvides ning nii on süüdistuses ka väidetud. Süüdistuses on esmalt viidatud sellele, et O. Kruuda oli Tere AS-i xxx, kelle soovil ja korraldusel tehti Tere AS-ist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, millelt tuli arvestada ja tasuda tulumaksu. Tõsiasi, et väljamaksed toimusid O. Kruuda korraldusel ja huvides, on kohtu hinnangul kriminaalasjas tõendatud. O. Kruuda nn xxxutulu Tere AS-ist ei saanud: sündikaatlepingust tulenevale dividendide maksmise keelule viitasid nt tunnistaja S S-Š ja T T. Tere AS otse väljamakseid O. Kruudale ja/või temaga seotud isikutele ei näidanud: on kaheldav, kuidas see oleks suhestunud dividendide maksmise keeluga ja väljamaksetega oleks automaatselt kaasnenud tulumaksukohustus, mida O. Kruuda soovis kohtu hinnangul vältida. Samas vajas O. Kruuda isiklikeks vajadusteks raha ja probleem lahendati sellega, et O. Kruuda korraldas Tere AS-ist endale vajaminevate summade kandmise süüdistust läbivatesse äriühingutesse. Sellest, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tuleb tasuda tulumaksu, tunnistaja S S-Š oma sõnul O. Kruudale ka viitas. O. Kruuda kaitsja hinnangul pole usutav, et O. Kruuda sarnane enam kui aastakümnete pikkuse ettevõtlus- ja juhtimiskogemusega inimene hakkaks isiklikult välja töötama ja ellu rakendama plaane, kuidas „säästa“ Tere AS-le saja- või paarisaja tuhande euro ulatuses tulumaksu. Samas on just see pikaajaline ettevõtlus- ja juhtimiskogemus see, mille pinnalt saab väita, et O. Kruuda on väga hästi kursis sellega, millistelt väljamaksetelt tuleb riigile makse maksta ja millistelt mitte. See, et äriühingu raha peab kasutama äriühingu majandustegevuses, mitte enda tarbeks ning kui seda tehakse, siis see maksustatakse, on kohtu arvates ettevõtja A. Selle põhimõtte teadmiseks ei peagi inimene olema paarikümne aasta pikkuse ettevõtluskogemusega. Samuti on alus eeldada, et O. Kruuda teab, mis on xxx kohustus ja vastutus. Rääkida kriminaalasjas tõendatu valguses sellest, et Tere AS-is tegutses terve raamatupidamisosakond ja O. Kruuda ei olnudki sellise pisiasjaga nagu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestamata ja tasumata tulumaks kursis olema, on kohatu. Väljamaksed tehti tema korraldusel ja huvides ning tema andis korralduse raha nn ringitada. Tunnistaja S S-Š ja T T andsid kohtus ütlusi selle kohta, et O. Kruudale meeldis ise otsustada. Tere AS nõukogu liikmed M. K (kd II tlk 147-148 pöördel) ja P. P (kd II tlk 148 pöördel – 149 pöördel) kinnitasid kokkuvõtvalt sama: nõukogul ei olnud sisulisi funktsioone, sest juhatus O. Kruuda isikus, kes oli samaaegselt ka Tere AS-i ainuaktsionäri esindaja, sai ise hakkama. Kohus nendib, et tõenäoliselt osas mis puudutas nt Tere AS põhivahendite remonti ja hooldust, reatöötajatega töölepingute sõlmimist vms O. Kruuda kaasa ei löönudki, kuid ettevõtte

rahaasjad oli kohtu arvates O. Kruuda kontrolli all. Viimane nähtub ka käibemaksuepisoodist ning samuti S S-Š e-kirjadest O. Kruudale ja R. R. Kohus märgib, et süüdistus kasutab sõnastust ühiselt ja kooskõlastatult ning sellest kohtu hinnangul piisab. S S-Š sõnul oli tal O. Kruudaga juttu sellest, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tuleks maksta tulumaksu. S S-Š e-kirju vaadates on selge, et xxx teadis suurepäraselt seda, et ülekanneteks vajalikke alusdokumente ei olnud ning raha ringitati Tere AS-ist läbi kolmandate ettevõtete O. Kruudale ja/või temaga seotud isikutele. Arvestades seda, et Tere AS F I OÜ, K OÜ-le ja K OÜ-le tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid TSDdel ei deklareerinud on selge, et S S-Š esitas valeandmed kooskõlastatult ja ühiselt O. Kruudaga. Kohus leiab, et antud juhul täidab seaduse tekst minimaalsel vajalikul määral ära määratletusenõude ning kui seaduses sisalduv sõna iseloomustab juhtunut kõige paremini, siis puudub vajadus süüdistuses midagi uut leiutama hakata. Tere AS-is töötati ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemiseks välja kindlad skeemid ning nende eesmärgiks oli O. Kruuda ja/või temaga seotud isikute kulude katmine ning tulumaksukohustuse vältimine. Kohtule on esitatud e-kirjad, kus O. Kruuda kirjutab peaxxxle, et ringitame läbi K ja K, so pabereid võisid vormistada ja vormistasidki O. Kruuda alluvad ja temaga tööalaselt seotud inimesed ( S S-Š, J S, H. Konno) kuid see, kuidas seda teha (mis ettevõtteid kasutada jne) seda otsustas O. Kruuda. O. Kruudal oli maksukohustuse vältimiseks ka selge motiiv: sellele, et Tere AS majanduslik seis oli süüdistuses näidatud perioodil pingeline, viitasid tunnistajad (nt T T) ja samuti Tere AS saneerimismenetluse alustamine veebruaris 2016. Ettevõte ei satu raskesse majanduslikku seisu päevapealt, tegemist on pikemaajalise protsessiga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistus O. Kruuda subjektiivse külje osas ei ole kaugeltki mitte ideaalne, kuid selles ei esine sellisel määral puudusi, mis teeks võimatuks O. Kruuda teopanuse tuvastamise ja tingiks seetõttu tema õigeks mõistmise. O. Kruuda pani talle süüksarvatava kuriteo kohtu hinnangul KarS § 3891 lg 1 järgi toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. J. Rätsepa kaitsja esitas kohtule rea vastuväiteid, mis puudutasid O. Kruuda teopanust. Kuivõrd kohus leiab, et O. Kruuda puhul on KarS § 3891 subjektiivne külg täidetud, keskendub kohus kaitsja vastuväidetele, mis puudutavad üksnes J. Rätseppa. Kaitsja märkis, et süüdistuse tekstist ei ole võimalik mõista, milles seisnes J. Rätsepa vaimne kaasabi, sh täideviijate tahtluse tugevdamine ning samuti ei ole see tõendatud. J. Rätsep oli süüdistuse perioodil Tere AS-is tehniline töötaja, kes pidi tegema pangaülekandeid. J. Rätsep ei pidanud täitma ega täitnudki tööülesandeid, mis puudutasid Tere AS-i maksuarvestust. J. Rätsep ei pidanud kontrollima, mis alusel ta ülekandeid tegi. Tugevdamaks väidetavate täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahet, tuleks tuvastada J. Rätsepa poolsed konkreetsed toimingud (nõuanded, juhised, süüteoplaani koostamine), millega on J. Rätsep väidetavate täideviijatele vaimset kaasabi osutanud ning teinud seda KarS § 3891 lg 1 kuriteotunnuseid silmas pidades. Kriminaaltoimikus ei leidu tõendeid, mis võimaldaksid väita, et J. Rätsep on mingilgi viisil tugevdanud väidetavate täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahet. Esitatud süüdistuse järgi heidetakse J. Rätsepale ette seda, et: 1) ta osutas ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi Tere AS xxx O. Kruuda, xxx S S-Š ja Tere AS poolt maksuhaldurile maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 Tere AS TSD-des valeandmete esitamisele eesmärgiga varjata Tere AS maksukohustust; 2) ta kandis O. Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku

A. Viirmaga F I OÜ-le raha süüdistuses näidatud kuupäevadel ja summades; 3) ta kandis O. Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku A. Viirmaga K OÜ-le raha, mis kanti edasi F I OÜ-sse süüdistuses näidatud kuupäevadel ja summades; 4) ta kandis O. Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku A. Viirmaga K OÜ-le raha, mis kanti edasi F I OÜ-sse süüdistuses näidatud kuupäevadel ja summades; 5) ta teadis, et Tere AS-ist tehtavad väljamaksed toimuvad tegelikult O. Kruuda isiklikes huvides, mitte Tere AS majandustegevusega seoses, kuid märkis sellegipoolest ülekande selgituseks „laen“ või „vastavalt kokkuleppele“ aidates sellega varjata tulumaksupettuse toime panemist ja aitas kaasa TSD-des O. Kruuda ja S. Š poolt TSDdes valeandmete esitamisele; 6) ta tegi Tere AS-ist väljamakseid O. Kruuda vahetul või vahendlikul korraldusel teades, et pangaülekanded ei ole seotud Tere AS-i ettevõtlusega vaid O. Kruuda isikliku huviga ning väljamaksetelt tuleks arvestada ja tasuda TuMS § 51 lg 2 p 3 tulenevalt tulumaksu; 7) ta rikkus xxxna raamatupidamise ja maksuarvestuse kohustust ja osutas nii oma tegevusega täideviijatele tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi, tugevdades täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahtlust. Kohtule arusaadavalt seisneb J. Rätsepa kaasaaitamistegu eeskätt selles, et tema oli see, kes vahetul teostas rea ülekandeid, mis on süüdistuses loetletud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et etteheide vastab tõele: menetleja tegi krediidiasutusse päringud ning vastuse järgi olid Tere ASist väljamaksete tegijateks S S-Š ja J. Rätsep. Väga lihtsustatult mõistab kohus vaimse kaasaaitamise all sellist tegu, kus kaasaaitaja täideviijat mentaalselt toetab, pakub talle erinevaid lahendusi, innustab tegu toime panema vms. Aineline kaasaaitamine seisneb selles, kui kaasaaitaja annab täideviijale kas kuriteo vahendi, raha selle soetamiseks vms. Füüsiline kaasaaitamine seisneb reaalselt millegi tegemises mis aitab ja soodustab põhitegu. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et J. Rätsepale ei saa ette heita vaimset ja ainelist kaasabi. Kaitsjal on õigus selles, et J. Rätsepa teopanust nendes kahes kategoorias süüdistus piisavalt ei sisusta. J. Rätsepale saab esitatud süüdistuse ja asjas kogutud tõendite pinnalt ette heita üksnes füüsilist kaasaaitamist ning see on süüdistuses ka arusaadavalt ning ammendavalt avatud – tema tegi väljamakseid Tere AS-ist O. Kruuda vahetul korraldusel. Milles vahendlikkus seisnes, seda süüdistus kahjuks ei täpsusta. Selles osas on süüdistus puudulik. Füüsilise kaasaaitamise osas nõustub kohus kaitsjaga selles, et J. Rätsep täitis tööülesandeid, mille puhul ei olnud nõutav see, et ta enne ülekande tegemist küsiks alusdokumendi või maksuarvestuse kohta. Kohtule esitati J. Rätsepa tööleping koos lisadega ja ametijuhend (kd XV tlk 156-168). J. Rätsep asus Tere AS-is tööle 04.04.2011 finantsisti ametikohale juhtimisarvestusosakonnas (vt töölepingu p 3.1) ja tema tööülesanneteks olid EAS väljamaksetaotlus, faktooringu deklareerimine, Zemgales Piens saldode võrdlemine ja korrastamine ning muud otsese juhi poolt antud tööülesanded (töölepingu p 3.2). J. Rätsepa ametijuhendis on tema tööülesandeid täpsustatud (vt p 3) ning kohus nõustub kaitsjaga, et need on tehnilist laadi. Seda, et J. Rätsep tegi peamiselt pangaülekandeid, märkisid ka tunnistajad K K, M T, A A. Kriminaalasjas on tõendatud, et J. Rätsep teadis, et väljamaksed mis ta Tere AS-ist teeb, on O. Kruuda huvides ja need ei ole ettevõtlusega seotud (vt O. Kruuda, H. Konno ja J. Rätsepa e-kirjavahetus). Samas ei pidanud J. Rätsep teadma seda, et lõppastmes jäetakse väljamaksed deklareerimata ja

esitatakse nii maksuhaldurile valeandmeid: kaitsja on kohaselt viidanud, et J. Rätsep Tere ASi maksuarvestusega ei tegelenud ega pidanudki tegelema. Kohus ei näe, et J. Rätsepal lasunuks ka kohustus väljamaksete maksustamisega seonduvaid asjaolusid täpsustada, J. Rätsep pidi tegema ülekande sinna, kuhu öeldi ja seega ei saa kohtu hinnangul rääkida KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole kaasaaitamisest KarS § 22 lg 3 mõttes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et O. Kruudale esitatud süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi on tõendatud nii objektiivne kui subjektiivne külg ning seetõttu tuleb ta KarS § 3891 järgi süüdi mõista. J. Rätsep tuleb KarS §-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi õigeks mõista: kohtu hinnangul on süüdistus puudulik ainelise ja vaimse kaasabi osas, füüsiline kaasaaitamine (ülekannete tegemine) on küll tõendatud ja J. Rätsep võis aimata, et ülekannete alusdokumente pole, kuid seda, et ülekandeid ei deklareerita ja seeläbi esitatakse maksudeklaratsioonides valeandmeid, J. Rätsep teadma ei pidanud. Valevande andmise episood. Kriminaalasjas esitatud ja 17.10.2019 muudetud süüdistuse kohaselt esitas O. Kruuda 08.02.2016 Tere AS xxx Harju Maakohtule Tere AS suhtes saneerimismenetluse alustamiseks. Avaldusele lisati Tere AS võlanimekiri, mis kajastas ettevõtte kohustusi kogusummas 48 308 583,07 eurot. Süüdistuse järgi jäi O. Kruuda teadmisel ja korraldusel kohtule esitatud võlanimekirjast välja F K OÜ ja Tere AS vahel 01.02.2010 sõlmitud käenduslepinguga võetud ning F K OÜ ja AS R vahel 06.11.2008 sõlmitud laenulepinguga seonduv Tere AS käenduskohustus kokku summas 1 014 619,45 eurot (sh põhikohustus 958 675,00 eurot ja intressid 55 944,45 eurot). AS R xxx on O. Kruuda, aktsiaseltsi likvideerimise otsus võeti vastu 25.11.2015. AS R ei tagastanud F K OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel võetud laenu vaid tasus üksnes intresse kuni 17.08.2015. Seega O. Kruuda teadis, et AS R laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täida ja saneerimisavalduse esitamise hetkeks oli AS R kohustus muutunud sissenõutavaks. Järelikult teadis O. Kruuda ka seda, et Tere AS käenduskohustus suure tõenäosusega realiseerub ja selle kohustuse oleks pidanud kajastama Tere AS bilansis ning kohtule esitatavas võlanimekirjas. O. Kruuda andis 17.02.2016 kohtuistungil vande selle kohta, et Tere AS poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele teades, et Tere AS võlanimekirjas ei kajastu 01.02.2010 käenduslepinguga võetud, 06.11.2008 laenulepingust, selle muudatustest, täiendustest ning lisadest tulenevaid kohustusi tagav Tere AS käenduskohustus. Kohus nõustub kaitsjate loogikaga selles, et O. Kruudale etteheidetav tegu ei ole nö igamehe delikt vaid eridelikt: kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi vastutab süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse eest üldjuhul iga isik, kes nii käitub. Samas kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb tegevusdelikti puhul täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu. O. Kruuda pani talle KarS § 320 lg 1 järgi etteheidetava teo süüdistuse järgi toime 17.02.2016. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS redaktsiooni § 320 lg 1 nägi ette vastutuse menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale vara nimekirja arvestuse andmise eest. O. Kruudale etteheidetavat tegu ei saa seega toime panna igaüks vaid esitatud süüdistuse konteksti silmas pidades üksnes isik, kes oli saneerimismenetluses menetlusosaliseks.

Kooskõlas KarS § 24 lg 1 on eriline isikutunnus KarS eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Kohus jagab kaitsjate seisukohta, mille järgi tuleb menetlusosaline süüdistuses sisalduva etteheite puhul KarS § 24 lg 1 alusel määratleda läbi SanS ja TsMS normide. Kohtu hinnangul on menetlusosaliseks SanS mõttes saneerimismenetluses eraõiguslik juriidiline isik, so antud juhul Tere AS (vt siinkohal ka Harju Maakohtu 18.02.2016 määrus tsiviilasjas nr xxx kd IX tlk 30-32). Kooskõlas SanS § 3 lg 1 ja 2 kohaldatakse saneerimismenetlust üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes ning ettevõtja SanS tähenduses on ka see eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja äriseadustiku tähenduses. SanS §-de 7 lg 1 ja 9 lg 1 järgi esitab saneerimisavalduse ettevõtja ja kohus võib saneerimismenetluse algatamisel kohustada ettevõtjat kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Saneerimine tähendab lihtsustatult seda, et eraõiguslikul juriidilisel isikul on tekkinud ajutised majanduslikud raskused, võlgade ümber kujundamisega oleks võimalik tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ning vältida pankrotistumist. Raskustes ettevõtja saab kohtult kaitse võlausaldajate vastu, koostab saneerimiskava ja saab sellele võlausaldajate heakskiidu. Kohus nõustub täielikult kaitsja J. Tehveri põhjaliku argumentatsiooniga, et TsMS piiritleb selgelt menetlusosalise ja tema esindaja ning seega ei saa SanS ja TsMS sätete alusel samastada Tere AS-i (ettevõtjat ja menetlusosalist SanS mõttes) ja O. Kruudat (ettevõtja esindaja TsMS mõttes), so kuigi O. Kruuda tegutses saneerimismenetluses Tere AS esindajana, ei saa teda xxx kohustuste täitmise argumendil samastada tema poolt esindatud juriidilise isikuga ehk ettevõtjaga SanS tähenduses. KarS § 14 lg-s 1 järgi vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud karistusseadustiku eriosas või muu seaduse vastavas paragrahvis. O. Kruudale KarS § 320 lg 1 järgi etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud KarS redaktsooon ei näinud ette juriidilise isiku vastutust. Vastav säte jõustus alles 01.07.2019. Järelikult sai enne osutatud sätte jõustumist KarS § 320 lg 1 järgi vastutada üksnes füüsiline isik, kuid süüteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik peab vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele, st ta peab olema menetlusosaline. Viimaseks SanS mõttes oli nii teo toime panemise ajal ja on ka praegu ettevõtja. Kaitsjad on õigesti viidanud, et teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 320 lg 1 ei näinud ette vastutust menetlusosalise esindajale. Seega nõustub kohus kaitsjate seisukohaga selles, et valevande andmise episoodis ei ole KarS § 320 lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud: O. Kruuda ei olnud Tere AS saneerimismenetluses menetlusosaliseks ja sel põhjusel tuleb ta KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. III. Karistus. KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Prokuratuuri hinnangul tuleks O. Kruudat karistada vangistusega, millest osa tuleks koheselt täitmisele pöörata. Prokuratuur lähtus karistusettepaneku tegemisel eeldusest, et O. Kruuda süü leiab tõendamist täies mahus. O. Kruuda süü talle esitatud süüdistuses leidis tõendamist osaliselt ning kohus tunnistas O. Kruuda süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi episoodis, mis puudutas valeandmete esitamist Tere AS-i TSD-des ajavahemikul jaanuar 2015 – juuni 2016. KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aasta pikkune vangistus. Kooskõlas KarS § 44 lg 1 võib kohus KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sanktsiooni keskmine määr rahalise karistuse puhul on 250 päevamäära ja vangistuse puhul 2 aastat ja 6 kuud. Kohus ei tuvastanud O. Kruuda karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Kuriteoga tekitatud kahju on küll hüvitatud, kuid seda tegi Tere AS. O. Kruuda oma tegu ei tunnistanud ning sellest tulenevalt ka ei kahetsenud. O. Kruuda süü on kohtu arvates suur. Kriminaalasjas on tõendatud, et ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed jäeti deklareerimata ja seega esitati maksuhaldurile valeandmeid pea poolteist aastat. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt jäi arvestamata ja tasumata tulumaks summas, mis ületas mitmekordselt KarS § 3891 lg 1 teokoosseisus ja KarS § 121 lg 1 sätestatud suure kahju piirmäära. O. Kruudal oli keskne roll: ilma tema vastavasisuliste korraldusteta ei oleks ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid Tere AS-ist tehtud ja maksudeklaratsioonides valeandmeid esitatud. Korraldused väljamaksete tegemiseks olid tingitud sellest, et O. Kruudal oli raha vaja isiklikuks otstarbeks. Kohus leiab, et O. Kruudat tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras. Kohtule esitati O. Kruuda karistusregistri õiend (kd IX tlk 122-128) mille järgi on ta varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistuses käsitletud episoodid puudutavad ajavahemikku jaanuar 2015-juuni 2016, so tegemist on sündmustega, millest on möödunud aastaid. KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises süüdi mõistmise korral võib süüdlasele mõista ka rahalise karistuse. Kohus ei pea paraku kergemaliigilist karistust O. Kruuda süü suuruse tõttu võimalikuks ning samuti on küsitav, kas rahaline karistus täidaks oma eesmärgi. Kriminaalasjas leidis mh tõendamist see, et O. Kruuda korraldas Tere AS-ist raha väljamaksmise selleks, et rahuldada isiklikke vajadusi ning esitas maksuhaldurile valeandmeid eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. O. Kruuda on ettevõtja, väljamaksete tegemiseks töötati välja skeem, väljamakseid tehti ja valeandmeid esitati väga pikka aega ning risk sarnaseks käitumismalliks tulevikus on kohtu arvates seetõttu olemas. Karistus peab täitma

oma eesmärgi – mõjutama inimest edaspidi kuritegude toime panemisest hoiduma. Kohtu arvates on küsitav, kas rahaline karistus on O. Kruuda puhul piisavalt mõjus meede. Kohtu hinnangul on üksnes vangistus see, mis tagab O. Kruuda õiguskuulekuse tulevikus. Kohtu hinnangul tuleb O. Kruuda seega süüdi tunnistada KarS § 3891 lg 1 järgi ja karistada sanktsiooni keskmises määras, so vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Oliver Kruuda oli kohueelses menetluses KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva ning see aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel karistusest maha arvata. Oliver Kruudal tuleb seega kanda 2 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Erinevalt prokurörist ei näe kohus vajadust O. Kruudale mõistetava vangistuse osaliselt täitmisele pööramiseks, prokurör šokivangistuse vajalikkust kohtu arvates ka piisavalt ei põhjendanud. Kohus ei suuda leida ühtegi argumenti, miks osaliselt täitmisele pööratud vangistus täidab antud juhul karistuse eesmärgi paremini kui vangistus, mis jäetakse täielikult tingimisi kohaldamata. Kohus märgib, et nn tingimisi karistus ei tähenda seda, et inimene jääb karistuseta või ei tunneta seda. Tõenäosus, et katseajal uue kuriteo toimepanemise korral mõistetakse liitkaristus, kus üheks liidetavaks on pikaajaline vangistus, on kohtu arvates piisavalt tõsine ja distsiplineeriv meede. Kohtu arvates võib O. Kruudale mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse jätta seega KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama järgi peab katseaeg olema mõistetud karistusest pikem ja seega tuleb O. Kruuda katseaja pikkuseks määrata 2 aastat ja 8 kuud. Selle aja jooksul ei tohi O. Kruuda toime panna uut, tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 1 alusel kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. IV. Menetluskulud ja asitõendid. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 1, 9 alusel kaitsjale makstud tasud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 3,48 eurot tunnis ja 584 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 876,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kohus tunnistas Oliver Kruuda süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi tulumaksuepisoodis ning süüdistustes KarS § 3891 lg 1 järgi käibemaksuepisoodis ja KarS § 320 lg 1 järgi mõistis kohus Oliver Kruuda õigeks. Oliver Kruudat esindasid kriminaalasjas tema valitud kaitsjad Elmer Muna, Jaanus Tehver ning Kaspar Lind. Kaitsjad esitasid taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest juhul, kui kohus mõistab kliendi õigeks. Kohus mõistis Oliver Kruuda talle esitatud süüdistustes osaliselt õigeks ja seega tuleb kohtul analüüsida, kas kaitsjate tasutaotlused on mõistlikud ja põhjendatud.

RKKKo on lahendis nr 3-1-1-60-14 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p-d 9–12). 1) Oliver Kruuda kaitsja Elmer Muna menetluskulud on kogusummas 100 744,38 eurot. Kohtueelses menetluses osutas kaitsja Oliver Kruudale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot+km. Õigusabi kulu kogusumma on 7 337, 86 eurot. Kaitsja poolt esitatud tabelis (vt.menetluskulude hüvitamise taotlust) kajastatud summa on väiksem kui arvete kogusumma, kuna kogusummast on maha arvatud sellised õigusabikulud, mis ei ole kantud seonduvalt käesoleva kriminaalasjaga. Tabel.1 Arve nr. Kuupäev Summa EUR/km-ga Selgitus 1621123 31.08.2016 1443 e-kirjavahetus kliendi ja teiste kriminaalmenetlusega seotud isikutega. Nõupidamine. Materjalidega tutvumine. Meediasuhtlus. Ajakuluga 9,25 tundi 1624104 08.09.2016 4217,86 Kaitse kriminaalmenetluses. Nõupidamine erinevate kriminaalmenetlusega seotud isikutega. Õiguslik analüüs. Nõupidamine kliendiga. Vaatlusprotokolliga tutvumine. Õiguslik analüüs seoses aegumise katkemisega. Ajakuluga 26,25 tundi 1624118 07.20.2016 1677 Nõupidamine kliendiga. Suhtlus seoses MTA järelpärimisega. Õiguslik analüüs, kirjade koostamine SEB, Nordea ja DNB pankadele. Täiendavate nõuete koostamine ja edastamine. Suhtlus klinediga. Andmepäringute ja hagi koostamine. Pankade vastuste ja finantsinspektsiooni seisukohaga tutvumine, õiguslik analüüs. Ajakuluga 10,75 tundi Kohtumenetluses on Oliver Kruudale osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot+km ning õigusabi kulu oli kokku 93 436,52 eurot. Tabel 2 Arve nr. Kuupäev Summa EUR/km-ga Selgitus 1824084 04.05.2018 12 600 Nõupidamine kliendiga. Dokumentide registreerimine. Suhtlus prokuratuuri, kohtu ja kliendiga. Materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs. Kriminaaltoimiga tutvumine, õiguslik

Kohtu hinnangul on kaitsja Jaanus Tehveri menetluskulu kogusummas 56 645,79 eurot põhjendatud ning alus selle vähendamiseks puudub; kaitsjataotluses olevatest toimingutest ei nähtu ülepaisutatust ning korduvaid toiminguid. Kohus nõustub kaitsja Kaspar Linnu poolt esitatud toimingutega, kuid märgib, et kaitsjatasude kogusummaks tuleb lugeda 40 538 eurot (vt.tabel3), mitte 39 103 nagu kaitsja oma täiendavas taotluses märgib. Kaitsjatasu summas 40 538 eurot tuleneb kaitsjatasu arvetest, kohtu hinnangul on tegemist on põhjendatud kuluga. Kuivõrd kriminaalasja menetluse kestel ei nähtu, et kaitsja Elmer Muna oleks kaasatud menetlusse peamise kaitsjana ning kaitsja Jaanus Tehveri ja kaitsja Kaspar Linnu poolt esitatud kaitsjatasu jääb ca 50 000 euro suurusesse summasse, siis tuleb põhjendatuks lugeda kaitsja Elmer Muna kaitsjatasu summa suuruseks 50 000 eurot. Kokku loeb kohus põhjendatuks kaitsekuluks seega 147 183, 79 eurot. Vaatamata eeltoodule ei ole võimalik Oliver Kruudale hüvitada kaitsjatasu ulatuses, mille kohus selle põhjendatuks luges. KrMS § 175 lg 2 sätte kohaselt, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-34-17 märkinud, et nimetatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Kaitsjad käsitlesid end kord kaitsemeeskonnana ja siis iseseisvate kaitsjatena, kuid kokkuvõtvalt leiab kohus, et nende ülesanded paljuski kattusid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetluskulu hulka tuleb arvata Oliver Kruuda kaitsjate tasud kogusummas 93 000,00 eurot. Oliver Kruudale esitati süüdistus kolmes kuriteos ja ta mõisteti õigeks nn valevande- ja käibemaksuepisoodis. Eraldiseisvalt olid kohtu hinnangul kõik süüdistuse esemeks olevad kuriteod enam-vähem võrdse kaaluga aeganõudvad. Seega kuulub Oliver Kruudale riigieelarve tuludest hüvitamisele 2/3. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et on põhjendatud mõista riigieelarve vahenditest Oliver Kruuda kasuks välja 93000/3*2) 62 000 eurot valitud kaitsjale makstava tasu katteks. Ülejäänud kaitsjatasu tuleb jätta Oliver Kruuda enda kanda. Süüdistatav Rein Lepassoni mõistis kohus õigeks. Kaitsja Helmeri Indela on esitanud kaitsjatasu summas 14 968,20 eurot; tunnihinnaga 95 eurot+km.

mõisteti temale esitatud süüdistuses õigeks, siis tuleb kaitsjatasu summas 14 124,60 eurot jäta riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Oliver Kruudalt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Oliver Kruudale tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada valitud kaitsjatele õigusteenuse osutamise eest makstud tasu 62 000 eurot. Ülejäänud õigusteenuse osutamise eest valitud kaitsjatele makstud tasu tuleb jätta Oliver Kruuda enda kanda. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Väljamõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bankis, märkides selgitusena „Oliver Kruuda, 1-18-158, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus Jaanus Rätsepa kriminaalmenetluse kulu, valitud kaitsjale õigusabiteenuse eest makstud raha kogusummas 14 124,60 eurot riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus Rein Lepassoni kriminaalmenetluse kulud, so valitud kaitsjale õigusabiteenuse eest makstud raha kogusummas 14 968,20 eurot riigi kanda. Kohus märgib lisaks, et riigi poolt kuulub hüvitamisele kaitsjatasud eelpool märgitud summades kohtualustele. Riigikohus on märkinud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus nr 3-1-1-11216, p 56 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Lahendi andmed

Avaliku sektori dokumendid

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (18)

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON

139E,

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KÕIK KOKKU

K OÜ>F I OÜ

KOKKU

K OÜ>F I OÜ

KOKKU

KOKKU