Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-20-766
Kohtuasi
S.B avaldus eestkoste lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
S.B määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostetav) S.B (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik (eestkostja) Tallinna Linnavalitsus, esindaja Sille Arak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2024 määrus osas, milles maakohus jättis taastamata S.B valimisõiguse. Teha selles osas uus määrus, millega lugeda, et S.B on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 27. mai 2024 määrus muutmata.
Anda S.B-le õigus teha iseseisvalt pisitehinguid 100 euro eest kuus.
3.3.Lugeda, et S.B on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.
3.4.Saata määrus S.B-le ja temale riigi õigusabi korras määratud esindajale ning Tallinna Linnavalitsusele.
3.5.Jätta ekspertiisitasu ja riigi õigusabi tasuga seonduvad kulud riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.S.B määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud S.B-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 seati S.B-le (avaldaja, eestkostetav) eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks ja tema eestkostjaks määrati Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) tähtajaga viis aastat, s.o kuni 11.03.2025. Sealjuures tunnistas maakohus avaldaja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja luges ta hääleõiguse kaotanuks ning märkis, et avaldaja ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Maakohus määras, et eestkostja ülesanneteks on avaldaja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti avaldaja esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
2.Avaldaja esitas 28.07.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles temale seatud eestkoste lõpetamist. Avalduse kohaselt on avaldaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ta on teovõimeline ning eestkostjat ei vaja. Varasemalt tsiviilasjas nr 2-18-4316 tunnistas kohus avaldaja teovõimeliseks ning lõpetas tema üle seatud eestkoste. Olenemata sellest määrati avaldajale 2020. aastal uuesti eestkostja. Praegune eestkostja piirab avaldaja õigusi ning varjab kohtu eest tema kaebuseid. Avaldaja on loonud oma Youtube’i kanali, kuhu paneb üles videoid karistuspsühhiaatria teemal. XXX võttis avaldaja tööle blogija ja korrespondendina ning tal on ametlik õiguskaitsja staatus. Avaldaja märkis, et jagab hästi poliitikat, ta teab kõiki Eesti presidente ja peaministreid.
3.Harju Maakohus võttis 15.09.2023 määrusega avalduse menetlusse, määras avaldajale riigi õigusabi korras esindaja ning otsustas teostada avaldaja suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
4.Tallinna Linnavalitsus (eestkostja, puudutatud isik) leidis, et avaldus eestkoste lõpetamiseks ei ole põhjendatud ning et avaldaja vajab jätkuvalt eestkoste seadmist kõigi teda puudutavate tegevuste ja toimingute üle. Avaldaja viibib SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaatrilise sundravi osakonnas alates 08.05.2012. Lähtudes 26.05.2011 ja 18.04.2016.a teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktidest nr 4/1/14 ja nr 77, põeb avaldaja alates 2007.aastast püsikujulist psüühilist haigust luululine (paranoidne) häire, mis avaldub haiguslikest elamustest mõjutatud otsuste ja
käitumisena. Avaldajal puudub adekvaatne reaalsusele vastav arusaamine ümbrusest ning keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. Eestkostetav teeb otsuseid ning kujundab oma käitumise lähtuvalt oma haiguslikest elamustest ning veendumustest, mistõttu esineb risk teda ennast, teisi isikuid või objekte ohustava käitumise vallandumiseks. Eestkostetav ei ole suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud toimetulekuraskusi ning abivajadust. Tal puudub täielikult haiguskriitika ning ravi on võimalik ainult väga tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Oma psüühilisest haigusest tingituna ei ole avaldaja suuteline hindama toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu ta ei ole adekvaatne avaldama arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Eestkostja oli seisukohal, et ravi koos järelevalvega ja eestkostet tuleb jätkata endisel kujul kuni avaldaja tervenemiseni. Avaldaja pidev kohtute poole pöördumine näitab tema mitteadekvaatsust igapäevatoimingutes.
5.Avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja palus lõpetada avaldaja üle seatud eestkoste või jätta temale pisitehingute tegemise õiguse, tunnistades ta valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Avaldaja selgitas ärakuulamisel esindajale, et soovib eestkoste lõpetada. On hetkel ravil. Leiab, et eestkoste pole vajalik. Teadis enese sünniaega, vanust ja käimasolevat aastat. Talle tehakse igakuuliselt süsti. Poe jaoks antakse talle igakuuliselt 100 eurot. Ostab erinevaid toiduaineid. Juhul, kui haiglast vabaneks, sooviks minna elama ema juurde. Esindajaga vesteldes oskas avaldaja vastata elulistele küsimustele ning ka formuleerida oma soove. Hetkel asub avaldaja sundravil ja juba seetõttu on tema osalemine tsiviilkäibes piiratud. Harju Maakohus tegi 11.03.2020 määruse ennekõike ajendil, et avaldaja vajab võimalikku piirangut kirjavahetuseks ametiasutustega. Maakohus võis 11.03.2020 määruse tegemisel oluliselt rikkuda materiaalõigust, kuna eestkoste seadmine kõigi asjade ajamiseks ei ole eelduslikult vajalik. Juhul, kui kohus eestkostet ei lõpeta, tuleb seda kitsendada ja jätta isikule pisitehingute tegemise õigus. Avaldaja ise viitas, et saab haiglas kasutada 100 eurot kuus. Esindaja leidis, et kuni 100 euro ulatuses kuus iseseisvalt tehinguid tehes ei teeks eestkostetav kahju iseenese majanduslikele huvidele. Ülejäänud ulatuses on võimalik temale vajalikke kaupu osta ja teenuseid tellida eestkostjal. Kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus (RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 17).
6.Kohus kuulas avaldaja ära erinõude korras Viljandi Haiglas. Avaldaja rääkis järgnevat: Praegu on minu tervis normaalne. Vaimne tervis on ka normaalne. Ravi ja ravimid ei ole mulle vajalikud. Siiski ma saan ühe korra kuus depooravimit. Soovin eestkoste lõpetamist sellepärast, et olen ise võimeline oma huve kaitsma. Ma olen kindel, et saan rahulikult ja vabalt hakkama ilma eestkostjata. Mul on sissekirjutus Tallinnas, minu ema elab seal ka (kahetoaline korter). Pension on mul 600 eurot kuus umbes, siin läheb kuludeks umbes 100 eurot, toidupoes. Siin ma ostan poest kala, kohukest, kanakoiba, šokolaadi. Kui ma olen vaba, siis ma ostaks kartuleid, mune, tange, toiduõli. Oskan raha kasutamist planeerida. Arsti juurde visiidi kokku leppimine ei ole raske. Minu eestkostja ei saa tööga hakkama. Ta uuris minu kirjavahetust kohtuga, ka õiguskantsler sekkus. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 27.05.2024 määrusega avalduse eestkoste lõpetamiseks rahuldamata, ning andis avaldajale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid 100 euro eest kuus. Ekspertiisitasu ja riigi õigusabi tasuga seonduvad kulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendas kohus avaldaja avalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lõigete 1 ja 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529 alusel. Maakohus asus asjas kogutud tõendite põhjal seisukohale, et avaldaja vajab jätkuvalt eestkostjat. Avaldajal on diagnoositud aastal 2007 luululine häire, mis on olnud püsiva loomuga ning mis on avaldajal ka praegu. Lisaks tuvastas ekspert käesolevas tsiviilasjas läbiviidud ekspertiisi käigus, et avaldajal esinevad düssotsiaalsed ja nartsissistlikud isiksuseomadused. Eksperdi poolt kirjeldatust nähtuvalt on avaldaja otsustused ja käitumine mõjutatud suures osas ja kestvalt luululisest häirest. Avaldaja on enamasti võimeline juhtima oma käitumist vastavalt oma kognitiivsele võimekusele ja luululistele ideedele. Luululisest häirest ja kesisest kognitiivsest võimekusest tulenevalt ei ole avaldaja võimeline kestvalt adekvaatselt aru saama sotsiaalsetest, õiguslikest ning oma varalistest, elukorralduslikest ja tervisega seotud asjaoludest. Avaldaja on võimeline avaldama oma soove ja arvamusi, kuid tema otsused ja valikud lähtuvad rigiidselt tal esinevatest luululistest ideedest. Sisuline kriitika oma seisundi, toimetuleku ja abivajaduse osas tal puudub. Eksperdi poolt tuvastatut kinnitab avaldaja senine elu, mis on aastakümneid kulgenud vanglas või kinnises raviasutuses. Avaldaja on käesoleval ajal 55-aastane. Viimased 35 aastat, s.o alates vanusest 20, on avaldaja elanud kinnises kontrollitud keskkonnas.
9.Maakohus nõustus riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusega, et avaldaja on võimeline tegema pisitehinguid 100 euro ulatuses kuus. Selliseid tehinguid teeb avaldaja tegelikkuses ka praegu, viibides kinnises keskkonnas. Tehinguteks loa andmine on vajalik, et avaldaja saaks sotsialiseerida kinnises keskkonnas piiratud võimalustega. Kuigi Riigikohtu lahendi (nr 3-2-1-32-17) kohaselt peaks, andes loa pisitehinguteks, taastama ka avaldaja valimisõiguse, kohus valimisõigust siiski ei taasta, kuna eksperdi arvamusest nähtuvalt tulenevad avaldaja arvamused temal esinevast laialdasest luulusüsteemist, mida ta ise peab tegelikkuseks. Kohtu arvamust kinnitavad ka kümned erinevad ametkondadele saadetud pöördumised ja kohtu andmebaasis nähtuvad ligi 300 avaldaja isikuga seotud kohtuasja alates aastast 2007 kuni käesoleva ajani. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas 06.06.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, kuna ta on teovõimeline ja ei vaja eestkostjat. Avaldaja leiab, et kohus on isoleerinud ta psühhiaatriakliinikusse ning määranud eestkostja, et karistada teda kaebuste esitamiste eest. Kui avaldaja oleks teovõimetu, ei oleks ta võimeline kohtule kaebust kirjutama. Avaldaja teeb kaupluses mõistlikke oste - ta ostab endale riideid, jalanõusid, kella, raadio ja televiisori. Ta koristab ise oma palatit, peseb ennast, ajab habet, teeb hommikuvõimlemist ja jalutab õues. Samuti jagab ta hästi poliitikat. Avaldaja arvab, et ekspert koostas teadlikult vale ekspertiisi tulemuse.
11.Avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja täiendas 29.09.2024 avaldaja määruskaebust ning palus juhul, kui ringkonnakohus maakohtu määrust ei tühista ning avaldaja üle seatud eestkostet ei lõpeta, kitsendada eestkostja ülesandeid ja määrata, et avaldaja teovõime on piiratud üksnes taotluste, nõuete jm kirjavahetuse esitamisel ametiasutustele ja kohtutele ning määrata eestkostja ülesandeks eestkostetava esindamine ametiasutustes ja kohtutes. Samuti palus esindaja lugeda avaldaja valimisõiguse teostamise osas teovõimeliseks ning tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Esindaja leidis, et olemuslikult on avaldajale seatud eestkoste seetõttu, et ta esitab erinevatele asutustele avaldusi ja taotlusi. Ametiasutuste mõnevõrra suurem koormamine ei saa õigustada isiku põhiõiguste niivõrd ulatusliku piiramist. Tuleb asuda seisukohale, et isiku teovõime võib
olla piiratud üksnes ametiasutustega suhtlemise osas. Isik viibib käesoleval ajal sundravil ning seeläbi on PKS § 203 lg 2 tähenduses ülejäänud teenused tagatud avaldajale teenuse osutajate poolt. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kui andis avaldajale õiguse teha pisitehinguid, kuid tema valimisõigust ei taastanud. Juhul kui eestkostet ei ole seatud kõigi asjade ajamiseks puudub kohtul kaalutlusõigus lugeda eestkostetavat valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Osundatu eeldaks TsMS § 526 lg 5 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, mida maakohus teinud ei ole. Menetluse edasine käik
12.Eestkostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid, mis annaksid alust kaaluda eestkoste lõpetamist.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis taastamata avaldaja valimisõiguse, ja teha selles osas uus määrus, millega lugeda, et avaldaja on valimisõiguse osas teovõimeline ja tal on hääleõigus. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg 2 2 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
15.Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st kui isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. TsMS § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt seati Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega avaldaja üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 11.03.2025. Sealjuures tunnistati avaldaja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti, et ta on hääleõiguse kaotanud. Avaldaja taotles käesolevas asjas tema üle seatud eestkoste lõpetamist, kuna leidis, et ta on teovõimeline ega vaja eestkostjat. Maakohus andis vaidlustatud määrusega avaldajale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid 100 euro eest kuus ning muus osas jättis avalduse eestkoste lõpetamiseks rahuldamata.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja valimisõiguse taastamata. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Riigikohus on selgitanud, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5
mõttes. Kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus (vt RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 16-17). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et maakohus andis avaldajale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid, siis tuleb taastada avaldaja valimisõigus ning lugeda, et avaldaja on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.
18.Ringkonnakohus leiab, et muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Riigikohus on selgitanud, et eestkoste lõpetamiseks või eestkostja ülesannete kitsendamiseks annab TsMS § 529 lg 1 järgi alust asjaolu, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja määramise ajaga on eestkostetava seisukord paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 15). Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et avaldaja eestkostevajadus ei ole võrreldes eestkoste seadmise ajaga muutunud selliselt, et eestkoste tuleks tema suhtes lõpetada (v.a 100 euro eest pisitehingute tegemise õiguse osas). Maakohus on teinud menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hinnanud õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti.
19.Maakohus on määranud eestkoste aluste äralangemise tuvastamiseks ekspertiisi (TsMS § 529 lg 2). 11.02.2024 esitatud ekspertiisiakti nr 2024-5 kohaselt esineb avaldajal luululine (paranoidne) häire (F22.0), millest avaldaja maailmataju, otsustused ja käitumine on kestvalt suures osas mõjutatud. Luululisest häirest ja kesisest kognitiivsest võimekusest tulenevalt ei ole avaldaja võimeline kestvalt adekvaatselt aru saama sotsiaalsetest, õiguslikest ning oma varalistest, elukorralduslikest ja tervisega seotud asjaoludest. Avaldaja on võimeline avaldama oma soove ja arvamusi, kuid tema otsused ja valikud lähtuvad rigiidselt tal esinevatest luululistest ideedest. Sisuline kriitika avaldajal oma seisundi, toimetuleku ja abivajaduse osas puudub. Sealjuures on ekspertiisiaktis leitud, et avaldaja ei tule kestvalt iseseisvalt toime oma sotsiaalse turvalisuse ja vajalike tervishoiuteenuste tagamise ning oma elu ja varade korraldamise, ametliku asjaajamise ega oma õiguste ja huvide kaitsmisega (t lk 85). Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult leidnud, et avaldaja ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kes vajab jätkuvalt eestkostet.
20.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole käesolevas asjas esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema üle seatud eestkoste tuleks lõpetada. Määruskaebuse esitaja väide, et ta saab iseseisvalt hakkama ega vaja eestkostjat, on vastuolus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 2024-5 toodud järeldustega ega saa olla eestkostevajaduse hindamise osas määrav. Samuti ei nähtu ekspertiisiaktis tehtud järeldustest, et avaldaja vajaks eestkostet üksnes oma huvide ja õiguste kaitsmiseks kohtus ning ametiasutustes. Kuigi avaldaja saab hakkama pisitehingute tegemisega ja lihtsamate igapäevaste tegevustega, ei saa sellest järeldada, et ta oleks iseseisvalt võimeline kõiki tehinguid tegema ning saaks iseseisvalt hakkama oma elu korraldamisega. Ekspertiisiaktis nr 2024-5 on leitud, et struktureeritud keskkonnas, kus on tagatud adekvaatne järelevalve, ravi, abi ja toetus, tuleb avaldaja toime igapäevase eneseteenindamisega ja on võimeline tegema valikuid ning avaldama soove elementaarsetel olmelistel teemadel, kuid oma elu korraldamise, sotsiaalse turvalisuse ning vajalike tervishoiuteenuste tagamisega avaldaja iseseisvalt toime ei tule (t lk 85).
21.Ülaltoodust tulenevalt kuulub avaldaja määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
22.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
23.Avaldajale määratud esindaja on palunud määruskaebuse eest tasumisele kuulunud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna praegusel juhul rahuldati avaldaja määruskaebus osaliselt, tuleb vastav taotlus jätta rahuldamata.
24.TsMS § 531 lg 1 kohaselt kehtib eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.