(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-20-766
Kohtuasi
X-i avaldus eestkoste lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.01.2026 määrus ja 29.04.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Eestkosteasutus (vastustaja): Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (registrikood 75014244)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.01.2026 ja 29.04.2026 määrused ning saata asi tagasi maakohtule avalduste menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.X-i määruskaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotuse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 17.12.2025 Haju Maakohtule avalduse, milles taotles temale määratud eestkoste lõpetamist. Avalduse kohaselt ei vaja avaldaja eestkostjat.
2.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 27.04.2026 avalduse, milles palus määrata sõltumatu psühhiaatriline ekspertiis, kaasates ekspert AJ, kes 2018.a viis avaldaja osas läbi
2-20-766 psühhiaatrilise ekspertiisi ja tunnistas fakti, et avaldaja on teovõimeline ega vaja eestkostjat ning tühistada eestkoste.
2.1.Avalduse kohaselt koostas psühhiaater TK 2025.a avaldaja suhtes valeliku ekspertarvamuse ja kohus pikendas avaldaja eestkostet kuni 2023. aastani, tuues ettekäändeks, et avaldajal puudub haiguskriitika: et avaldajal on justkui raske luululine (paranoidne) häire. See on põhjendamatu ja eelarvamuslik süüdistus. Psühhiaatrid varjavad piinamist, mis sai avaldajale osaks vanglas ja psühhiaatriahaiglas. Avaldaja on täielikult teovõimeline. Teab, mida tähendavad volitused, notar. Oskab internetti kasutada, saab hästi aru poliitikast, lõi Youtube platvormil oma videokanali teemal karistuspsühhiaatria Eestis. Avaldaja on internetti üles laadinud üle 100 video, mis on psühhiaatrid ärevusse ajanud. 2018.a ettevõte XXX võttis avaldaja enda juurde tööle korrespondendi ja bloggerina. Avaldaja omab õiguskaitsja staatust (vt tõendeid tsiviilasja nr 2-20-766 materjalides). Maakohtu 05.01.2026 määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 05.01.2026 määrusega (17.12.2025) avaldust menetlusse võtmast ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 477 lg-le ja § 371 lg 2 ple 2. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.2.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt rahuldas kohus 11.03.2020 Tallinna Linnavalitsuse avalduse ja seadis X-i üle eestkoste viieks aastaks. Kohus märkis, et otsustab X-ile seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.03.2025. Eestkoste pikendamise menetluses jõudis kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviinud psühhiaater TK järeldusele, et arvestades uuritaval esinevat püsiva kuluga rasket psüühikahäiret luululise häire kujul, mis on kestnud vähemalt 2007. a alates ja vaatamata sundravi osakonnas viibimise ajal rakendatud pidevale toetusravile pole oluliselt paranenud, on prognoos paranemisele halb. Püsiva medikamentoosse raviga tugevalt kontrollitud tingimustes on võimalik vähendada mõningal määral luulumõtete aktuaalsust (uuritava puhul pole vaatamata ravile seda juhtunud, ta tegutseb endiselt luulumõtetest lähtuvalt) ja kontrollida ohtlikku käitumist. Tal puudub tugivõrgustik ja oma elukorralduslike toimingutega ja igapäevaeluga pole ta võimeline hakkama saama. Ta ei saa aru eestkoste tähendusest. Ta vajab abi kõigi majandusliku ja juriidilise iseloomuga toimingute sooritamisel. X-ile võiks jääda võimalus sooritada rahalisi tehinguid väärtuses kuni 100eurot ja talle võiks alles jääda valimisõigus. Kõiki asjaolusid hinnates pikendas kohus 10.03.2025 määrusega X-i üle seatud eestkostet ja määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni 10.03.2030. Eestkostja ülesanneteks on X-i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Sama määrusega lubas kohus X-il teha pisitehinguid igakuiselt 100 euro ulatuses. Valimisõiguse osas tunnistas kohus X-i teovõimeliseks. Kohtumäärus jõustus 04.08.2025.
3.3.X-i 17.12.2025 avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda menetluse algatamist vähem kui aasta tagasi pikendatud eestkoste lõpetamiseks. Seatud eestkoste lõpetamise või jätkumise üle otsustab kohus hiljemalt 10.03.2030. Antud juhul ei nähtu asjaolusid, mis põhistaksid eestkoste lõpetamise vajadust käesoleval ajal. Eeltoodust 2
2-20-766 tulenevalt keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldajal õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Maakohtu 05.01.2026 määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 29.04.2026 määrusega avaldaja 27.04.2026 avalduse menetlusse võtmisest ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 477 lg-le ja § 371 lg 2 ple 2. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.2.Avaldaja taotletav eesmärk on tema üle seatud eestkoste lõpetamine. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt rahuldas kohus 11.03.2020 Tallinna Linnavalitsuse avalduse ja seadis X-i üle eestkoste viieks aastaks. Kohus märkis, et otsustab X-ile seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.03.2025. Eestkoste pikendamise menetluses jõudis kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviinud psühhiaater TK järeldusele, et arvestades uuritaval esinevat püsiva kuluga rasket psüühikahäiret luululise häire kujul, mis on kestnud vähemalt 2007.a alates ja vaatamata sundravi osakonnas viibimise ajal rakendatud pidevale toetusravile pole oluliselt paranenud, on prognoos paranemisele halb. Püsiva medikamentoosse raviga tugevalt kontrollitud tingimustes on võimalik vähendada mõningal määral luulumõtete aktuaalsust (uuritava puhul pole vaatamata ravile seda juhtunud, ta tegutseb endiselt luulumõtetest lähtuvalt) ja kontrollida ohtlikku käitumist. Tal puudub tugivõrgustik ja oma elukorralduslike toimingutega ja igapäevaeluga pole ta võimeline hakkama saama. Ta ei saa aru eestkoste tähendusest. Ta vajab abi kõigi majandusliku ja juriidilise iseloomuga toimingute sooritamisel. X-ile võiks jääda võimalus sooritada rahalisi tehinguid väärtuses kuni 100.00 eurot ja talle võiks alles jääda valimisõigus.
4.3.Kõiki asjaolusid hinnates pikendas kohus 10.03.2025 määrusega X-i üle seatud eestkostet ja määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni 10.03.2030. Eestkostja ülesanneteks on X-i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Sama määrusega lubas kohus X-il teha pisitehinguid igakuiselt 100 euro ulatuses. Valimisõiguse osas tunnistas kohus X-i teovõimeliseks. Eestkostet pikendav kohtumäärus jõustus 04.08.2025.
4.4.X esitas 17.12.2025 avalduse tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Kohus keeldus 05.01.2026 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. X esitas 02.02.2026 keeldumise määrusele määruskaebuse, mille Harju Maakohus saatis lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus X-i 27.04.2026 avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, kuna kohtu menetluses on pooleliolev kohtuasi sama eseme kohta. Määruskaebus Harju Maakohtu 05.01.2026 määrusele
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada eestkoste.
3
2-20-766
5.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määrati kaebajale eestkostja vale eksperdiarvamuse alusel. Psühhiaatrid on alati viidanud sellele, et kaebajal puudub haiguskriitika: ta kannatavat raske luululise häire all ning avaldavat luululisi mõtteid vanglaametnike ja psühhiaatrite suhtes. Kuid kaebaja on ammu tõendanud, et vanglas kohaldati tema suhtes piinamist, vägivallaakte ja teisi halva kohtlemise viise. Riigi käsutuses on kõik kaebaja väiteid kinnitavad dokumentaalsed tõendid (vt tsiviilasja nr 2-20-766 materjale). Ka psühhiaatriahaiglas kohaldati kaebaja suhtes piinamist ning ta oleks peaaegu ära surnud südameatakkide tõttu. Psühhiaatrid panid kaebajale vale diagnoosi – hüpohondria. Kaebajal on raske ajuhaigus. Juba 15 aastat on peas tugev kahin ja füüsiline nõrkus, häiritud normaalne peaaju vereringlus. Meditsiiniabi kaebajale ei osutata. Kaebaja ei vaja psühhotroopseid ravimeid, kuna on terve mõistuse juures ning kaebajal ei ole mitte ühtegi skisofreenia sümptomit. Kaebaja on absoluutselt teovõimeline. 2018. aastal ekspert AJ tunnistas kaebaja teovõimeliseks. Kohus tühistas kaebajale määratud eestkostja, kuid määras 2020. aastal uuesti eestkostja. 2018. aastal võttis äriühing XXX kaebaja enda juurde tööle korrespondendi ja blogijana. Kaebaja vangistusliku karistuse tähtaeg lõppes 2020 aastal. Kaebaja mõisteti süüdi ja karistati 20-aastase vangistusega fabritseeritud kriminaalasjas. Määruskaebus Harju Maakohtu 29.04.2026 määrusele
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata sõltumatu psühhiaatriline ekspertiis ekspert AJ osavõtuga, anda kaebajale advokaat, tühistada eestkostja ning vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt palus avaldaja kohut määrata sõltumatu psühhiaatriline ekspertiis ja kaasata eksperdina AJ, kes 2018. aastal viis avaldaja suhtes läbi psühhiaatrilise ekspertiisi ja tunnistas fakti, et avaldaja on teovõimeline ega vaja eestkostjat. 2025. aastal koostas psühhiaater TK avaldaja peale vale ekspertarvamuse ja kohus pikendas eestkostjat kuni 2030. aastani ettekäändel, et avaldajal puudub haiguskriitika: justkui avaldajal on raske luuluhäire (paranoia). See on põhjendamatu ja eelarvamuslik süüdistus. Psühhiaatrid varjavad piinamisi ja õigustavad vanglateenistujate ja psühhiaatrite kuritegelikke tegevusi luulu ettekäändel. Avaldaja on juba ammu tõestanud, et ta olen terve mõistuse juures. 2018. aastal võttis kompanii XXX avaldaja enda juurde tööle korrespondendi ja blogijana. Avaldajal on ametlik õiguskaitsja staatus. Vastavalt 31.03.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr KP-9-09/2177 ekspertarvamusele ei ole avaldaja oma psüühilise seisundi poolest ohtlik ega vaja psühhiaatrilist sundravi. Psühhiaatrid panid avaldajale otsitud diagnoosi - paranoidne skisofreenia: avaldaja väljendas psühhiaatrite suhtes justkui luulumõtteid. Alates 2011. aastast kuni tänaseni koostab arstlik komisjon avaldaja kohta valesid ekspertarvamusi. Menetlusosaliste seisukohad
7.Eestkosteasutus leidis vastuseks määruskaebustele, et maakohtu 11.03.2020 määrus, millega on avaldajale seatud tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste, tuleb jõusse jätta ning eestkostet avaldaja suhtes jätkata. X viibib Viljandi Haigla statsionaarse sundravi osakonnas alates 08.05.2012. Enne seda ta kandis 12 aastat vanglakaristust. Vanglasse mõisteti ta 20 aastaks erinevate isikuvastaste kuritegude eest. Esimesed 6 aastat oli ravi väga kaootiline. Kuni aastani 2018 X järjepidevalt keeldus ravimitest, oli nii kaaspatsientide kui ka ametnike vastaseid ründeid. 2018.a. toimus ravimeeskonna vahetus ja siis hakkasid muutused. X hinnati kõrgohtlikuks isikuks. Alates 2018.a. hakkas isik saama intensiivsemat ja järjepidevamat ravi pea 4 aastat. X-il on diagnoositud raske krooniline psüühikahäire – luululine häire. Isik ise ennast haigeks ei pea, ta ravi ei vaja ja peab ennast terveks. Ambulatoorne ravi eeldab, et isik saab aru, et ta vajab ravi ja on valmis seda ka võtma, manustama. Tulenevalt X-il esinevast 4
2-20-766 püsivast psüühikahäirest ja isiksuslikest teguritest on vägivalla riski vähendamiseks ja tema kontrolli all hoidmiseks vajalik ühtviisi nii medikamentoosne ravi kui ka viibimine kontrollitud ravikeskkonnas. Isikut saab sundravil hoida kuni tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Oma psüühilisest haigusest lähtuvalt ei ole X suuteline hindama toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu ta ei ole adekvaatne avaldama arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. X vajab jätkuvalt eestkostet. Määruskaebus 29.04.2026 määrusele tuleks jätta läbi vaatamata. Menetluse edasine käik
8.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebused on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu 05.01.2026 ja 29.04.2026 kohtumäärused tuleb tühistada ning avaldused saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus saab analoogselt maakohtuga avaldaja esitatud avaldustest aru nii, et nende eesmärgiks on eestkoste lõpetamine. TsMS § 529 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. PKS § 206 lg 2 kolmanda lause alusel otsustab kohus eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. TsMS § 532 lg 1 sätestab, et eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
11.Eeltoodust tulenevalt oli avaldaja isiklikult iseenesest õigustatud esitama maakohtule nii eeskoste lõpetamise avalduse(d) kui määruskaebused maakohtu määrustele, millega kohus avalduste menetlusse võtmisest keeldus. Seaduslik alus määruskaebus(t)e läbivaatamata jätmiseks ringkonnakohtul puudub.
12.Eestkoste lõpetamise asi on sarnaselt eeskostja määramisele hagita asjaks TsMS § 475 lg 1 p 5 mõttes (RKTKm, 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 16). TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
5
2-20-766
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus 05.01.2026 määruse tegemisel rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud määrusest ei ole arusaadav, mille alusel kohus järeldas, et 17.12.2025 esitatud avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust kaaluda eestkoste lõpetamise menetluse algatamist. Määruse kirjeldavas osas on esile toodud üksnes see, et avaldaja hinnangul ta eestkostet ei vaja. Samas nähtub asja materjalidest, et maakohtule esitatud avaldus on oluliselt pikem (25 lk). Kuna maakohus ei ole märkinud, kas avaldaja on uusi asjaolusid esitanud ja kui see nii on, siis millised need on, ei ole ringkonnakohtul vaidlustatud määruse seaduslikkust kontrollida võimalik. Kirjeldatud rikkumiste tõttu tuleb vaidlustatud määrus olenemata määruskaebuse väidetest tühistada.
14.Eeltoodu tõttu kuulub olenemata määruskaebuse väidetest tühistamisele ka maakohtu 29.04.2026 määrus, millega kohus keeldus menetlusse võtmast avaldaja 27.04.2026 avaldust põhjusel, et ringkonnakohus menetleb kohtuasja sama eseme kohta maakohtu 05.01.2026 määrusele esitatud määruskaebuse alusel. Avaldused tuleb saata tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb avalduste menetluse võtmise otsustamise käigus hinnata, kas avaldaja on esitanud uusi asjaolusid, mis võimaldavad eestkoste lõpetamise menetluse algatamist.
15.Seoses avalduste menetlusse võtmise otsustamisega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu täiendavalt sellele, et kui piiratud teovõimega isik esitab kohtule avalduse tema üle seatud eestkoste ülevaatamiseks, lahendab kohus TsMS § 372 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 esmalt avalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt saab kohus jätta lisaks hagile ka hagita menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud alustel üldjuhul menetlusse võtmata, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega. Kuna piiratud teovõimega isiku eestkostevajadus võib ajas muutuda ning ülalmärgitut arvestades peab kohus kontrollima, et määratud eestkoste vastaks isiku piiratud teovõime ulatusele ning vajadusel saab kohus TsMS § 529 järgi eestkoste lõpetada või eestkostja ülesannete ringi kitsendada, ei saa kohus keelduda sellise avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kohus peab sellist avaldust menetlema ja kontrollima eestkoste aluste võimalikku äralangemist ning olenevalt kontrollimise tulemusest otsustama eestkoste lõpetada või sellest keelduma. Otsustamaks eestkostevajaduse äralangemise üle, võib kohus määrata isikule ekspertiisi (TsMS § 529 lg 2), kuulata isiku ära (TsMS § 524) või koguda muid vajalikke andmeid. Erandina võib kohus otsustada asja ka üksnes avalduses esitatu põhjal, kui eestkoste määramisest on möödunud vähe aega ja avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et eestkostja määramise ajaga võrreldes on isiku eestkostevajadus muutunud. Sellise olukorraga võib kolleegiumi arvates olla tegemist eelkõige juhul, kui eestkostetav, kellel puudub haiguskriitika ja kes ei hinda adekvaatselt enda eestkostevajadust, ei ole rahul, et tema üle seati eestkoste ja talle määrati eestkostja, mistõttu soovib ta eestkoste lõpetada. (RKTKm, 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p-d 18 ja 19).
16.Määruskaebused jäävad rahuldamata osas, milles taotletakse eestkoste tühistamist, kuna ringkonnakohtul puudub selleks pädevus. TsMS §-st 12 tulenevalt vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel ning lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. Menetluskulude jaotus ja, edasikaebeõigus
17.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
6
2-20-766
18.Tulenevalt TsMS § 696 lg 1, § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 koosmõjust ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi (avalduse) menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.